Kiri välja

Sotsiaalministeerium Teie: 10.07.2017 nr 1.2-12843-1 [email protected] Gonsiori 29 Meie: 19.07.2017 nr 1-2/312-2 Tallinn, 15027 Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse väljatöötamise kavatsuse kooskõlastus Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus tunnustab tervishoiusteenuste korraldamise seaduse (TTKS) väljatöötamise kavatsusega (VTK) väljatoodud seaduse muudatuste ettevalmistamist ning kooskõlastab VTK järgmiste märkustega: 1. Ettepanek täiendada VTK-d tervise andmete piiriülese andmevahetuse teenuse rakendamiseks vajaliku õigusregulatsiooni täpsustamise osas. Euroopa Komisjon algatas 2015. aastal initsiatiivi, mille raames oli riikidel võimalus taotleda rahalisi vahendeid piiriülese terviseandmete vahetuse ülesehitamiseks. Projektiga hõlmatud andmevahetus on seotud retseptiandmete ja patsiendi haigusloo andmete piiriüleseks vahetamiseks. Piiriüleste terviseandmete vahetamise projekt algas ametlikult 2017. aasta alguses. Eesti on kõnealuse projekti raames välja arendamas teenust piiriüleseks andmete vahetamiseks digiretsepti (2018 ja 2019) ja patsiendi haigusloo kokkuvõtte (2019) andmete edastamiseks. 1.1 Olukord ja probleem Seoses piiriüleste terviseandmete vahetamise teenusega on vajalik reguleerida andmevahetuse platvorm ja isiku õigus väljendada soovi andmevahetus keelata. Projekti raame kaetakse 75% Euroopa Komisjoni poolt eraldatud vahendtest ning 25 % riigieelarvest. Vastav rahastusleping on sõlmitud 2016 aasta septembris. Arendused teostatakse andmevahetuse platvormi väljatöötamiseks, tervise infosüsteemi patsiendiportaali täiendamiseks ja tervishoiutöötjatele mõeldud piiriülese andmevahetusportaali loomiseks. 1.2 Puudutatud sihtrühm Eesti isikukoodi omavad elanikud, kellel on Eestis välja kirjutatud digiretsept või kellel on Eesti osutatud tervishoiuteenust ning andmed on digitaalsel kujul edastatud tervise infosüsteemi. Antud sihtrühm võib olla suurem kui Eesti kodanike arv. Samas on sihtrühma kitsendav asjaolu, et andmevahetus toimub ainult olukorras, kui isik on füüsiliselt siirdunud teise riiki, kus on võimalik vastavat elektroonset andevahetust rakendada (esimeses projekti etapis digiretsepti andmete mõistes nt: Soome, Rootsi, Horvaatia ja Portugal). Tervishoiuteenuse osutajad (TTO), kes dokumenteerivad isikule teostatud tervishoiuteenuseid on seotud kui kaudne puudutatud sihtrühm. TTO-d ei pea andmete piiriüleseks edastamiseks tegema täiendavaid lisa toiminguid vaid piisab Uus-Tatari 25 / Veerenni 13/ 10134 Tallinn / 694 3900 / [email protected] / www.tehik.ee / registrikood 70009770  2 andmete nõuete kohasest dokumenteerimisest ja tervise infosüsteemi edastamisest. Apteekrid ja tervishoiutöötajad on puudutatud sihtrühma läbi teenuse pakkumise Eestis siia reisinud välisriigi inimeste vaatest, kuid antud aspekt ei ole seotud regulatsiooni täpsustamisega. 1.3 Eesmärk ja saavutatav olukord Õigusregulatsiooni muudatuse eesmärk on tagada teenuse adressaadile õigusselgus, mis andmeid ja läbi mis platvormi edastatakse ning kuidas on inimesel võimalik keelata nimetatud andmete edastamine. Muudatused peaksid jõustuma hiljemalt 31.03.2019, ehk enne kui Eesti hakkab täitma riigi A kohustusi (riik kes väljastab enda elanike andmeid piiriüleselt). Kaaludes erinevaid alternatiive leiame, et üks võimalus on õigusselguse huvides luua eraldi paragrahv TTKSi, mis reguleeriks piiriülese terviseandmete vahetamise olemust, sõnastaks vahetamiseks vajaliku andmevahetusplatvormi ja asutuse, kes Eestis antud teenuse eest vastutab. Muudatused peatükki. 31. peatükk „PIIRIÜLESTE TERVISHOIUTEENUSTE OSUTAMISE KORRALDUS“. Lisaks eelnevale on vajalik sätestada isiku õigus keelduda andmete piiriülesest vahetamisest tervise infosüsteemi patsiendi portaali kaudu (opt-out lahendus). Muudatused peatükki 51. peatükk „TERVISE INFOSÜSTEEM“. 2. Tervishoiuteenuse osutamisel osalemine (VTK punkt 1.1) Meie hinnangul on ekslik väide nagu ei kaasneks TTO-dele majanduslikku kulu seoses spetsialistide ligipääsuga tervise infosüsteemile. Kuna tervise infosüsteemi pääsusid tuleb infotehnoloogiliselt hallata on tõenäoliselt TTO-del vajadus välja töötada juurdepääsuõiguste haldus enda infosüsteemides, juhul kui seda veel ei ole ning tagada protsess spetsialiste Terviseametis registreerimiseks ja selle registreeringu ajakohasena hoidmiseks. Ekslikult on VTKs kirjas, et spetsialistide ligipääs on sarnane tervishoiutöötajate ligipääsuga. Nimelt tagatakse tervishoiutöötaja ligipääs unikaalse arsti/õe koodi alusel. VTK sõnastusest ei selgu, et spetsialistide puhul oleks plaanitud väljastada unikaalseid koode sarnaselt tervishoiutöötajatega. Eelnevast tulenevalt on oluline rõhutada, et ligipääsude haldamise oluline raskuskese jääb TTO-de kanda, sest nemad peavad tagama, et TTO poolelt algatatud TIS andmepäring on õiguspärane. Mõju spetsialistide juurdepääsu osas puudutab nii TTO-si kui Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskust. TTOd peavad tagama spetsialistide õiguste haldamise oma infosüsteemis ja Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus peab tagama ilma koodita päringuid algatavate TTOde spetsialistide haldamise analüüsi ja autoriseerimismoodulis isikukoodi põhiselt. Teeme ettepaneku kulude parema planeerimise seisukohalt viia läbi täiendav analüüs. Tekst osas „Miks on muudatust 1.1 vaja?“ on jäänud poolikuks. 3. Tervise infosüsteemi juurdepääsu regulatsioon (VTK punkt 1.2) VTK kirjeldab Eesti Haigekassa ja Terviseameti juurdepääsude vajadust tervise infosüsteemile, kuid ei too välja muudatusega kaasnevaid võimalikke kulutusi nii Eesti  3 Haigekassale, Terviseametile ja Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele. VTK kohaselt võiks Terviseametil järelevalvetöö tõhustamiseks olla loodud tehniline lahendus (nn inspektori töölaud), mis võimaldab järelevalveametnikul ka välitingimustes kasutada töötajakeskset, tema vajadusteks spetsiaalselt kohandatud ja paberivaba tööprotsessi toetavat andmelahendust. See võimaldab järelevalvet korraldada efektiivsemalt ja süsteemsemalt. Selline lahendus on võrreldes tavapärase andmekogudevahelise andmevahetusega palju kulukam, sest lahendus peab tagama turvalise andmete töötlemise keskkonna ka väljaspool inspektori kabinetti. Teeme ettepanek VTK raames hinnata TIS vastutava töötleja rolli üleandmist Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele sarnaselt teistele Sotsiaalministeeriumi haldusala andmekogudele. Analoogia Sotsiaalministeeriumi poolt kooskõlastusele edastatud rahvatervise seaduse muudatusega kus rakendusaktide kavade kohaselt on Tervise Arengu Instituudile kui tänasele volitatud töötlejale üle antud meditsiiniregistrite vastutava töötleja roll. 4. Andmete säilitamine (VTK punkt 1.3) Punktis 1.3. kirjeldatud analüüs, kes peaks hoidma patsiendi meditsiinidokumentatsiooni olukorras, kus TTO on tegevuse lõpetanud, ei ole piisav ning analüüsitud ei ole kõiki aspekte, mis kaasnevad TTO tegevuse lõpetamisel meditsiinidokumentatsiooni ning tervishoiuteenuse osutamisel loodud meditsiiniandmete säilitamisega. Juhime tähelepanu, et oluline ei ole mitte ettevõtlusvorm vaid aspekt, et TTO tegevuse lõppemisel tuleb säilitada andmeid, mis on kolmandate isikute eraelu puudutavad ja delikaatsed. VTK selgitab, et muudatuse mõju sihtrühm on 114 FIE-t, kuid tegelikult on arhiveerimise kohustus oluline ka teisi ärivorme kandvate TTO-de puhul terviseandmete säilitamise osas. Näiteks ettevõtte ainuomanikuna tegutsevad arstid toovad tegevuse lõpetamisel kaasa täpselt sama olulise eraelu riive patsiendile, kui FIE tegevuse lõpetamine. Eelnevast tulenevalt on oluline antud teemat laiendada ning leida lahendus andmete säilitamiseks erinevate ettevõtlus vormides meditsiiniandmeid omavate TTO-de tegevuse lõpetamise korral. Riik on sätestanud, et TTO-l on kohustus meditsiiniandmeid säilitada isiku sünnist alates maksimaalselt 110 aastat. Eelnevast tulenevalt ei ole adekvaatne hinnang, et meditsiiniandmete hoidmine on samatähenduslik kui raamatupidamise dokumentatsiooni säilitamine peale ettevõtte tegevuse lõppu. Viimane neist on seotud ainult kontrolli läbiviimise võimaldamisega riigi poolt. Terviseandmete säilitamise eesmärk peaks olema lisaks järelevalvele ja võimalikele ravivigade menetlusele ka patsiendi õigus näha tema tervist puudutvaid andmeid ning neid vajadusel ka kasutada edasises ravitöös peale TTO tegevuse lõpetamist. Lisaks puudutab analüüs peamiselt paberkandjal olevate andmete säilitamist. Juhime tähelepanu, et isegi juhul, kui TTO on edastanud kõik nõutud andmed tervise infosüsteemi, on TTO enda infosüsteemis oluliselt suuremas mahus andmeid, millele lasub samuti säilitamise kohustus. VTK-st ei tule välja, mis oleks täpsustavate sätete eesmärk ja kuidas on tagatud patsientide huvid terviseandmete kättesaadavuse vaatest. Lisaks tuleb nende andmete säilitamise kohustuse panemisel ettevõtte õigusjärglasele või pärijale kaaluda ka proportsionaalseid kulusid. Hetkel on dokumenteerimise kohustus ja  4 andmete säilitamine hinnastatud raviteenuse maksumuse. Olukorras, kus Eesti Haigekassa või patsient raviteenuse eest enam ei tasu on küsitav, mis vahenditest peaks õigusjärglane või pärija neid kulusid kandma ja mis juhtub olukorras, kui need vahendid puudutavad. VTK-s peaks kajastama ka teiste riikide praktikat ja seda nii paberkandjal kui ka digitaalse vormi osas. Teeme ettepaneku algatada antud teema osas uus analüüs, mille raames kaalutakse kõiki eelpool mainitud kitsaskohti ja puuduseid. Lisaks on meie hinnangu muudatuse mõjud valesti hinnatud ja teeme ettepaneku selles osas viia läbi täiendav hindamine. Peame oluliseks, et majanduslikud kulud tuleb ära hinnata kõikide TTO-de puhul, kes lõpetavad tegevuse, olenemata ettevõtlusvormist. 5. Koondpäringud (VTK punkt 1.4) VTK-s ei ole kaalutud kõiki tänaseid võimalusi ennetustöö tegemiseks. VTK keskendub kitsalt arsti kohustusele kuid ei analüüsi patsiendi enesemääramise õigust ehk õigust loobuda ennetustöös osalemisest. Kaalutud ei ole riske, kus patsiendi võivad sellise ennetustegevuse vältimiseks hakata sulgema tervise infosüsteemis olevaid andmeid, mis omakorda toob suurema kahju eriarstidele, kes peavad teatud hetkel tegelema patsiendi andmetega erandolukordades. Teeme ettepaneku täiendada VTK-d või arvestada nimetatud ettepanekutega õigusregulatsiooni menetlemisel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Katrin Reinhold Direktor Laine Mokrik [email protected] Mari Asser [email protected]