Töövõime süsteemi toetavate tegevuste 2017. aasta tegevuste kirjelduse ja eelarve kinnitamine

Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri ..... 07.2017 käskkirja nr ............ “Töövõime süsteemi toetavate tegevuste 2017. aasta tegevuste kirjelduse ja eelarve kinnitamine“ lisa 1 vorm A TAT tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2017–31.12.2017 TÖÖVÕIME TOETAMISE REFORMI ELLUVIIMINE (tegevus 2.1) Töövõime hindamise põhimõtete väljatöötamine ja rakendamine (tegevus 2.1.1) Töövõimereformi ettevalmistamiseks pandi 2013. aastal kokku töövõime hindamise metoodika eesmärgiga hinnata tööealiste tervisekahjustustega inimeste töövõimet. 2015. aastal piloteeriti metoodika toimivust ja analüüsiti piloteerimise tulemusi, et tagada töövõime hindamise objektiivsus ning hindamistulemuste kooskõla inimese reaalse töövõimega. Alates 2016. aastast on töövõimereform järk-järgult käivitunud uue metoodika ning hindamissüsteemi alusel. Reformi eesmärk on toetada praeguste töövõimetuspensionäride ning uute töövõimesüsteemi sisenejate täisväärtuslikku elu läbi tööleidmise, sh arvestades nende isiklikku võimekust. See tähendab senise töövõimetuse asemel töövõime hindamist, uuendatud ja uusi teenuseid vähenenud töövõimega inimestele ning abi töö leidmisel. Töövõimereform viiakse ellu kolmes järgus. 1. jaanuarist 2016 hakkasid Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusamet pakkuma abivajajatele uusi ja uuenenud teenuseid. 1. juulist 2016 hakkas Töötukassa hindama töövõimet ja maksma töövõimetoetust inimestele, kellel pole vana süsteemi järgi töövõimetust tuvastatud või tehti seda enne 2010. aastat. 1. jaanuarist 2017 on oodatud töövõimet hindama praegused püsiva töövõimetusega inimesed. Kuna uuele töövõime hindamissüsteemile üleminek võib metoodika osas kaasa tuua vajaduse täiendavateks tegevusteks, siis vajaduspõhiselt kaasatakse eksperte ja sihtrühmade esindajaid ning vahetatakse kogemusi teiste riikide antud valdkonna spetsialistidega. Et tervishoiuteenuse osutajatel oleks võimalik töövõimet uutel alustel hinnata, sõlmiti 2016. aastal leping Tartu Ülikooliga, kes koostas koolitusprogrammi, koolitas koolitajad ning viis läbi töövõime hindamismetoodika kasutamise koolitused 118-le ekspertarstile. Kokku on perioodil 2016–2018 planeeritud koolitada kuni 248 ekspertarsti ning koolitused jätkuvad 2017. aastal. Töövõime hindamise metoodika ja selle praktikas rakendamise koolitusprogrammi koostamise ning koolituste korraldamise eesmärk on anda töövõime hindamise metoodika alased teadmised ning oskused nende praktikas kasutamiseks. Koolituste sihtrühmaks on Töötukassa poolt hindamisse kaasatavad tervishoiuteenuse osutajad, arstiõppe läbinud Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusameti töötajad ning arsti õppekava omandavad viimase õppeaasta tudengid ja residentuuri õppekava läbivad residendid. Koolituse läbinu peab töövõime hindamise metoodikat kasutades oskama seostada inimese tegutsemisvõimet tema terviseandmetega ning lähtuvalt töövõime hindamise õigusaktidest tulenevast korrast andma vastava ekspertarvamuse Töötukassale. Eksperdiarvamus peab vajadusel sisaldama ka soovitusi rehabilitatsiooni või abivahendite vajaduse kohta ning soovitusi sobivate ja mittesobivate töötingimuste kohta. Toetamaks ekspertarste töövõime hindamise protsessi hõlbustamisel, on 2017. aastal planeeritud paberkandjal kordustrükk Maailma Terviseorganisatsiooni poolt välja antud trükisest „Rahvusvaheline funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioon (RFK/ICF)“. Antud klassifikatsiooni põhieesmärk on anda ühtne standardkeel ja –raamistik tervise ning tervisega seotud seisundite kirjeldamiseks. Klassifikatsiooni käsitlus on ka üks osa Tartu Ülikooli töövõime hindamismetoodika kasutamise koolitusprogrammist. Partnerite tegevused Töötukassa töötajatele on 2017. aastaks planeeritud järgmised koolitused: - ühepäevane töövõimereformi ning töövõime hindamist tutvustav koolitus Töötukassas 2017. aastal tööle asuvatele töötajale (ca 144 töötajat); - kahepäevane põhjalikum töövõime hindamise alane koolitus töötajatele, kes viivad tervisekahjustusega inimestega läbi töövõime hindamise taotluse täitmiseks intervjuusid või aitavad neil taotlusvorme täita, sh nende töötajate vahetud juhid ja teised vastava valdkonna spetsialistid (ca 85 töötajat); - ühepäevane Töötukassa töövõime hindamise infosüsteemi esmane kasutamise koolitus Töötukassas 2017. aastal tööle asuvatele töötajatele (ca 98 töötajat). Sotsiaalkindlustusameti ametnikele on 2017. aastaks planeeritud järgmised koolitused: - ühepäevane koolitus töövõimereformi teemal ametnikele, kes nõustavad tervisekahjustusega inimesi ja aitavad neil taotlusvorme täita (ca 110 ametnikku); - ühepäevane koolitus töövõimereformi teemal ekspertiisi valdkonna ametnikele (ca 60 ametnikku); - ühepäevane koolitus töövõimereformi teemal Sotsiaalkindlustusameti ekspertarstidele (ca 35 ametnikku); - ühepäevane koolitus töövõimereformi teemal juhtumikorraldajatele ja teistele rehabilitatsioonivaldkonna ametnikele, kes kasutavad töövõime hindamise eksperdiarvamust rehabilitatsiooni või erihoolekande teenuse protsessis sisendina (ca 30 ametnikku). Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) pakub 2017. aastal töövõime hindamisega seonduvalt hindamist taotlevale isikule ja/või tema esindajale sõltumatut ning töövõimehindajast eraldiseisvat konsultatsiooniteenuse võimalust, mille raames nõustamiste vormis osutatakse abi vastava menetlusega seotud küsimustes ning probleemkohtade selgitamisel. Konsultatsiooniteenuse eesmärk on abistada inimest töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise eel tekkinud küsimustele vastamisel, tutvustades hinnatavale tema õigusi ja kohustusi, hindamisprotsessi eesmärke ja toiminguid ning hindamisjärgselt selgitades tehtud otsuseid, sh vajadusel abistades vaiete koostamisel ja esitamisel. Seega tagatakse konsultatsiooniteenusega täiendava abi kättesaadavus inimestele ja/või nende esindajatele, kes kavatsevad taotleda töövõime hindamist ja/või inimestele, kelle töövõime on hinnatud, kuid kes ei ole rahul hindamise tulemustega ja vajavavad abi otsuste selgitamisel. Konsultatsiooniteenust osutatakse e-kanalite kaudu (e-kirjad, veebipöördumised), telefoni teel ning vajadusel EPIKoja kontaktkohtade külastuste kaudu selleks parimat teadmist ning kogemust omavate ekspertide poolt. Sihtrühm: Töövõimepoliitika kujundajad ja rakendajad. Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil 2 Töövõime hindamise 01.10.2014–31.12.2020 01.01.2017–31.12.2017 põhimõtete arendamine Töövõime hindamise 01.10.2014–31.12.2020 01.01.2017–31.12.2017 põhimõtete osas kasutajate koolitamine (sh partnerite koolitused) Trükise „Rahvusvaheline 01.01.2017–31.12.2018 01.01.2017–31.12.2017 funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioon (RFK/ICF)“ kordustrükk Töövõime hindamisega seotud 01.01.2017–31.12.2020 01.01.2017–31.12.2017 konsultatsiooniteenuse osutamine Töövõimereformi toetav institutsioonidevaheline koostöö ja andmevahetus- ning andmelahendussüsteemide loomine ja arendamine (tegevus 2.1.2) Töövõimereformist lähtuvalt ning selle toetamiseks on institutsioonidevahelise koostöö eesmärgiks kaardistada erinevate asutuste muutuvad tööprotsessid ja protsesside käigus tekkivad andmed ning andmekoosseisud, mille baasilt luua ja arendada kiire ning õigeaegne andmevahetus- ja andmelahendussüsteem, mis vähendaks andmete küsimise dubleerimist ning võimaldaks asutustel kogutud andmeid vajadusel ristkasutada. Lisaks aitab antud tegevus minimeerida inimeste liikumise vajadust erinevate ametiasutuste vahel, andes võimaluse suhelda elektroonilisi vahendeid kasutades. Partneri tegevused Partnerina tagab 2017. aastast Tervise- ja heaolu infosüsteemide keskus (TEHIK) mitmete andmevahetus- ning andmelahendussüsteemide loomise ja arendamise, sh vastava tööjõuressurssi või ekspertteabe kaasamise. 2017. aastaks on planeeritud Tööpoliitika infosüsteemi (TöiS) arendused. Tööpoliitika infosüsteemi eesmärk on tõsta poliitikakujundamise teadmispõhisust läbi andmete analüüsi. Regulaarne seireinfo ja ühekordsete analüüsi ülesannete lahendamise eelduseks on kvaliteetsete ja asjakohaste andmete, sh analüüsi- ja visualiseerimistarkvara olemasolu ning ametniku oskused valitud tarkvara baasil aruandeid koostada ja analüüse läbi viia. Töövõimereformi tulemuslikumaks juhtimiseks on Sotsiaalministeerium kaardistanud juhtimis- ja seireinfo vajaduse, millest osa on võimalik katta TöiSi abil. TöiSi fookus 2017. aastal on suunatud ministeeriumi töövõime poliitika juhtimisinfo aruannete loomisele ja seireinfo vahendamisele, mille abil töövõime hindamise, töövõimetoetuste ja vähenenud töövõimega inimestele osutatud teenuste ja toetuste esmaseid tulemusi analüüsida. Töövõimereformi rakendamisega on planeeritud ka lahendus, kus vähenenud või puuduva töövõime tõendamiseks hakatakse dokumendi/tunnistusena kasutama ID-kaarti, mille abil sihtgrupp saaks end identifitseerida näiteks teenusepakkujate poolt pakutavateks soodustusteks. Samuti jätkab TEHIK 2017. aastal tervise infosüsteemi teenuste arendustega ning Töötukassale ja Sotsiaalkindlustusametile vajalike andmete kättesaadavuse tagamisega töövõime 3 hindamiseks uue metoodika ja hindamissüsteemi alusel, sh silmas pidades, et ka sihtgrupile oleks tagatud terviseandmete kasutamise ja töövõime hindamise läbipaistvus. 2017. aastal realiseerub tervise infosüstemis ka Töötukassa eksperdiarvamuste vaatamise logide lahendus, mille tulemusena kajastub info, kes ja millal eksperdiarvamuse andmeid kasutas. Antud arendus tagab taotlejale andmete liikuvuse läbipaistvuse ning info, kelle poolt on temaga seotud andmeid töödeldud. Lisaks teostatakse vajaduspõhiselt tervise infosüsteemi parandustegevusi tagamaks vajalike andmete kättesaadavus süsteemis ning kasutajate vahel. Sihtrühm: Töövõimepoliitika kujundajad ja rakendajad (Sotsiaalministeerium, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusamet). Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil Töövõimereformi toetavate 01.09.2014–31.12.2020 01.01.2017–31.12.2017 infotehnoloogiliste lahenduste analüüs ja arendus Avalikkuse teavitamine (tegevus 2.1.3) Tõstmaks teadlikkust töövõimereformi eesmärkidest, põhimõtetest, teenustest ja kaasnevatest muudatustest, viiakse kogu perioodi vältel läbi nii avalikkusele kui ka sihtgruppidele suunatud teavitustegevusi, kasutades tegevuste elluviimiseks erinevaid meediakanaleid (trükimeedia, raadio, televisioon, internet), viise (teavitusüritused, infopäevad, seminarid) ja materjale (elektroonilised ning paberkandjal info- ja juhendmaterjalid, trükised jms, sh vajadusel kohendades materjale sihtgrupi erivajadustest lähtuvalt). Lisaks informeeritakse sihtgruppe otsekommunikatsiooni meetoditel, korraldades kohtumisi ja arutelusid. Samuti kaasatakse nende esindajaid ja eksperte teavitustegevuste ettevalmistus- või läbiviimisprotsessi ning rakendusküsimuste aruteludesse, sh vajadusel võimaldatakse neil omandada kogemusi ning teadmisi rahvusvahelisel tasandil teiste riikide parimate praktikate näitel. Töövõimereformi edukaks elluviimiseks ja rakendamiseks on vajalik kommunikatsioonitegevuste hea ettevalmistus. Selle tarvis viiakse perioodil 2015–2020 läbi reformi kommunikatsiooniks vajalikke eel- ja järeluuringuid, et analüüsida avalikkuse ja sihtgruppide hoiakuid, meediatarbimise harjumusi ning saamaks tagasisidet teavitustegevuste efektiivsusest. 2016. aastal valmis antud tegevuse raames eeluuring „Teadlikkus ja hoiakud vähenenud töövõimega inimeste ning töövõimereformi teemal“, kus töövõimetuspensionäride, elanikkonna ja tööandjate küsitluse kaudu selgitati välja, millised on hoiakud vähenenud töövõimega inimeste töötamise ja ühiskonda kaasatuse küsimustes ning kaardistati sihtgruppide (tervisekahjustusega inimesed, tööandjad) ootused ja harjumused info saamiseks. 2017. aastal on planeeritud antud sihtgrupi osas järeluuringu ettevalmistamine. Lisaks alustati 2016. aastal ning jätkatakse 2017. aastal igakuise omnibuss-uuringu läbiviimisega, mille käigus uuritakse Eesti elanikkonna teadlikkust töövõimereformiga seotud teemadel ja üldist suhtumist ning selle muutumist uuringu perioodi vältel. Antud uuringutest saadav teave on samuti oluliseks sisendiks kommunikatsioonitegevuste planeerimisel. 2017. aastal on üheks prioriteediks ka tööandjate teadlikkuse tõstmine töövõimereformist ning vähenenud töövõimega inimeste värbamisest, mille ettevalmistavate tegevustega alustati 2016. aastal. Tööandjate suunal tehtavad teavitustegevused keskenduvad 2017. aastal võrgustiku 4 loomisele, mille tegevuste koordineerimise kaudu suureneb tööandjate teadlikkus, oskus ja valmidus arvestada töötajate erinevate vajadustega, sh vähenenud töövõimega inimestest tööjõuna, nende palkamise võimalustest, kaasnevatest teenustest ja soodustustest tööandjatele. Võrgustiku tegevused hõlmavad nii infoürituste läbiviimist, edulugude kajastamist kui ka artiklite, info- ja reklaammaterjalide koostamist ja levitamist, mille tulemusena suureneb tööandjate valmisolek senisest enam palgata vähenenud töövõimega inimesi. Võrgustiku koostööpartneriteks oleksid lisaks Sotsiaalministeeriumile ja Töötukassale ka ettevõtjate, personalijuhtide ja vähenenud töövõimega inimeste esindusorganisatsioonid. Töövõimereformiga seotud teavitustegevuste planeerimisel ja elluviimisel on oluline roll ka sisekommunikatsioonil, tagamaks asjakohase ja õigeaegse infovahetuse ning tõhusa koostöö reformi rakendajate seas. Koostöö edendamiseks korraldatakse vajadusel töögrupi kohtumisi/arutelusid või seminare/koolitusi, kaasates selleks rakendajate esindajad. Partneri tegevused Partnerina osaleb teavitustegevuste elluviimises Sotsiaalkindlustusamet, kes sihtgrupi teavitamise eesmärgil levitab infomaterjale, sh otsepostituse kaudu ning korraldab infopäevi. Sihtrühm: Laiem avalikkus, sh tööelus osalejad, tervisekahjustuse tõttu vähenenud töövõimega inimesed, reformi rakendajad Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil Teavitustegevuste 01.09.2014–31.12.2020 01.01.2017–31.12.2017 ettevalmistamine ja elluviimine (sh partneri tegevused) Töövõime alase poliitika teadmispõhisuse arendamine (tegevus 2.1.4) Töövõime alase poliitika teadmispõhisuse tagamiseks korraldatakse õppereise tutvumaks töövõime alase poliitika põhimõtete kujundamise ja rakendamise praktikatega, võetakse osa vastavasisulistest seminaridest ja koolitustest ning hangitakse teavikuid ja andmeallikaid. Vajaduspõhiselt kaasatakse õppereisidel, seminaridel, koolitustel partnerite esindajaid. Samuti toetatakse teadmispõhisust läbi analüüside, analüüsi metoodikate, uuringute ja ekspertiiside. Töövõime alase analüüsi metoodika osas loodi 2016. aastal töövõimereformi finantsmudel, eesmärgiga toetada töövõimereformi rakendamise jätkusuutlikkust ning tagada töövõime skeemi rakendamiseks kuluvate ressursside teadlik ja sihipärane kasutamine. Loodud finantsmudel on töövahendiks, mis tagab senisest efektiivsema töövõime skeemi kulude ja tulude hindamise ning prognoosimise süsteemi. 2017. aastal on planeeritud mudeli edasiarendus jätkutegevusena kuni aastani 2020, mille raames viiakse läbi vajalikud arendused/uuendused/täiendused mudeli platvormis, seireandmetes, moodulites, analüüsiraportites. Töövõimereformi finantsmudeli loomise ning edasiarendusega on reformi rakendavatel ja rakendamisega seotud asutustel võimalik ühtsetel alustel seirata reformi kulgu ning hinnata töövõime toetamise skeemi kulusid tagasiulatuvalt ja prognoosida rahavoogusid (kulud, tulud, kulude kokkuhoiukohad). 5 Lisaks on 2017. aastal planeeritud analüüs koosloome meetodil Töötukassa kaitstud töökoha teenuse arendamisest, võttes arvesse nii teenusepakkujate kui teenuse sihtrühma – vähenenud töövõimega inimeste vajadusi ja võimalusi. Koosloome lähtub põhimõttest, et sihtrühma esindaja ei ole passiivne avalike teenuste tarbija, vaid aktiivne osaleja/panustaja teenuste planeerimises ja pakkumises saavutamaks parim soovitud tulemus. Seega võimaldab koosloome meetod teenuste disainimist koostöös teenusepakkuja ja teenuse sihtgrupiga, tagades seeläbi pikaajalisema tulemuse ning efektiivsema ja vähenenud töövõimega inimeste vajadustest lähtuva teenuste pakkumise. Antud tegevus suurendab sihtgrupi aktiivust ja omapoolset vastutust, tagades seega ka suurema tööhõive. Analüüsi kaasatakse nii teenuse sihtgrupi esindajad, sh nende hooldajad kui ka teenuse pakkujad ning kohalike omavalitsuste, Sotsiaalkindlustusameti, Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse, Töötukassa ja Sotsiaalministeeriumi esindajad. Sihtrühm: Töövõimepoliitika kujundajad ja rakendajad. Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil Töövõime alase poliitika 01.01.2015–31.12.2020 01.01.2017–31.12.2017 teadmispõhisust arendavad õppereisid, seminarid, koolitused Töövõime alase poliitika 01.01.2015–31.12.2020 01.01.2017–31.12.2017 teadmispõhisust arendavad andmeallikad ja teavikud Töövõime alase poliitika 01.01.2015–31.12.2020 01.01.2017–31.12.2017 teadmispõhisust toetavad poliitikaanalüüsid, analüüsi metoodikad, uuringud, ekspertiisid TÖÖANDJAID JA TÖÖTAJAID TOETAVAD TEGEVUSED TÖÖTINGIMUSTE EDENDAMISEKS (tegevus 2.2) Teavitustegevused (tegevus 2.2.1) Toetamaks tööandjate ja töötajate teadliku käitumise kujundamisele suunatud tegevusi töökeskkonnas ja töösuhetes ning ennetamaks töövõime vähenemist ja tööhõivest väljalangemist, on oluline järjepidev teavitustegevus töötingimustest ning tervislike töötingimuste kujundamise võimalustest. 2017. aastal jätkub töövahendi Tööbik levitamine, kus vajaduspõhiselt tutvustatakse seda ettevõtete/asutuste esindajatele nõustamiste vormis või töötervishoiu- ja tööohutusega seotud infopäevadel ning üritustel. Tööbiku näol on tegemist Eesti ettevõtetele/asutustele mõeldud veebipõhise tasuta töövahendiga töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevate kohustuste ja töötajatega seotud informatsiooni haldamiseks, sh riskianalüüsi läbiviimiseks (http://tööbik.ee/site/login). 6 2017. aastal keskendutakse teadlikkuse tõstmisele töökeskkonnas esinevatest keemilistest ohuteguritest, et vähendada töökohal kokkupuudet tervisele ohtlike mõjuritega. Seeläbi minimaliseeritakse kaasnevaid terviseriske ning paraneb töötajate tervise kaitse. Samuti on oluline muuta tõhusamaks ja selgemaks kõnealuse valdkonna ELi õigusaktid. Antud tegevuse elluviimiseks kaasatakse vajadusel ekspertteave ja/või osaletakse töögruppide töös välisriikides. Teavitustegevuste elluviimises pööratakse tähelepanu ka muutunud töötegemise tingimustele. Ühiskonna, majanduse ja tööturu areng on suurendatud töötajate ja tööandjate vajadust paindlikkuse järele, tuues seeläbi kaasa uute töövormide leviku. Uued töövormid, viisid ja tingimused suurendavad töösuhte osapoolte paindlikkust tööaja- ning tööülesannete valikul, sh toetades töö-pere- ja eraelu ühildamist. Uued töövormid panustavad tööturu arengusse ja on atraktiivsed, samas võivad muutused väljakutsena kaasa tuua suurema ebakindluse töösuhetes, suurenenud töö intensiivsuse ja pikema tööaja, mis omakorda omab mõju töötaja tervisele ning töövõimele. Tagatud ei pruugi olla ka töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmine. Seega on oluline antud küsimustele tähelepanu pööramine ja vastav teavitustegevus. Selle tarvis on 2017. aastal planeeritud videomaterjali tootmine, et tõsta teadlikkust muutunud töötegemise tingimustest. Tagamaks töötervishoiu ja tööohutuse seaduse õigusselgus ning õigusaktidest tulenevate nõuete rakendamise halduskoormuse vähendamine, kaasajastatakse 2017. aastal antud regulatsiooni teemades nagu ohuteguripõhine tervisekontroll, esmaabi korraldus, töötajate juhendamine ning väljaõpe jt. Regulatsiooni muutmise vajaduse osas võivad kaasneda töögrupi kohtumised/arutelud ning vajadusel ekspertteave kaasamine. Töösuhete alase regulatsiooni osas keskendutakse 2017. aastal noortele paremate võimaluste tagamisele tööturul osalemiseks, mis omakorda suurendab tööandjate valmisolekut nende palkamiseks. Selleks kaasajastatakse töölepingu seaduses noorte tööajakorralduse paindlikkust, sh tagades kaitse tervisele ja heaolule. Seaduse muudatuste rakendamise toetamiseks on vajalik enne seaduse jõustumist vastav teavitustegevus, sh Tööinspektsiooni inspektoritele, kes teostavad antud õigusakti osas järelevalvet. Sihtrühm: Tööelus osalejad. Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil Töökeskkonna- ja 01.01.2016–31.12.2020 01.01.2017–31.12.2017 tööohutusalane teavitustegevus (sh vajadusel kohtumiste/arutelude läbiviimine või ekspertteabe kaasamine) Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase 2023 tegevuskava aasta(te)l Väljund- Tööandjaid ja töötajaid 5 147 näitaja toetavate tegevuste arv 7 Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine (tegevus 2.2.2) Parandamaks töökeskkonnaalase teabe edastamist, vahendamist, töötlemist ja kättesaadavust, on vajalik kaardistada tööelu käsitlevad erinevad infotehnoloogilised lahendused. Selleks analüüsiti 2016. aastal olemasolevaid tööelu puudutavaid interaktiivseid töövahendeid ja – lahendusi, e-teenuseid, andmekogusid, portaale (Tööbik, Tööelu portaal, Kollektiivlepingute andmekogu, Töötukassa kliendiportaal, E-tööinspektsioon, kodulehed), mida haldavad Sotsiaalministeerium, Tööinspektsioon ja Töötukassa. Analüüsi eesmärk on koondada süsteemid, ühtlustamaks nimetatud lahendustes hallatavat infot, minimaliseerida dubleerimist, tõsta toimingute efektiivsust, kiirendada tööprotsesse ja vähendada halduskoormust- ning kulusid. 2017. aastal jätkub analüüs tööelu puudutavate infotehnoloogiliste lahenduste äriprotsesside kirjeldusega, mille raames vajadusel korraldatakse töögrupi kohtumisi/arutelusid. Analüüsi tulemusena valmib 2017. aastal loodava tööelu infosüsteemi esimese etapi tehniline kirjeldus, mis on sisendiks süsteemi arendushankele 2018. aastal. Töövahendi Tööbik osas on 2017. aastal planeeritud jätkata sellele hooldus- ning tugiteenuse osutamine kuni aastani 2020 (sh vajadusel kasutusmugavuse ja funktsionaalsuse parandamine), et kindlustada töövahendi töökindlus, tõrgeteta toimimine ja kasutamiseks vajalike funktsioonide korrektne töötamine. Töövahendi edasine arendusvajadus on eksperdi poolt kaardistamisel koos teiste tööelu puudutavate infotehnoloogiliste lahenduste analüüsiga, et muuta olemasolevaid funktsioone efektiivsemaks ning lisada tulevastesse arendustegevustesse uusi lahendusi. Partneri tegevused Partnerina tagab alates 2017. aastast Tervise- ja heaolu infosüsteemide keskus (TEHIK) mitmete tööelu puudutavate andmevahetus- ning andmelahendussüsteemide loomise ja arendamise, sh vajadusel vastava tööjõuressurssi või ekspertteabe kaasamise. 2017. aastal viib TEHIK läbi äriprotsesside analüüsi ning töövahendile Tööbik hooldus- ja tugiteenuse tagamise. Sihtrühm: Tööelus osalejad. Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil Tööelu käsitlevate 27.06.2016–31.12.2017 01.01.2017–31.12.2017 infotehnoloogiliste lahenduste kaardistamine ja analüüs (sh vajadusel kohtumiste/arutelude läbiviimine) Töövahendile Tööbik hooldus- 01.01.2016–31.12.2020 01.01.2017–31.12.2017 ja tugiteenuse tagamine 8 Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase 2023 tegevuskava aasta(te)l Väljund- Tööandjaid ja töötajaid 2 147 näitaja toetavate tegevuste arv Poliitikaanalüüside ja –uuringute ning ekspertiiside läbiviimine (tegevus 2.2.3) 2017. aastal tegevusi planeeritud ei ole. Poliitikaanalüüside ja –uuringute ning ekspertiiside läbiviimisega jätkatakse 2018. aastal. Tööpoliitika kujundamise kompetentsi eelduste arendamine (tegevus 2.2.4) Tööpoliitika kujundamise ja elluviimise teadmispõhisuse tagamiseks ning poliitikakujundajate pädevuse suurendamiseks osaletakse õppereisidel, seminaridel, koolitustel ning hangitakse erinevaid andmeallikaid ja teavikuid. Sihtrühm: Tööpoliitika kujundajad ja rakendajad. Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil Tööpoliitika teadmispõhisust 01.01.2016–31.12.2020 01.01.2017–31.12.2017 arendavad õppereisid, seminarid, koolitused Tööpoliitika teadmispõhisust 01.01.2016–31.12.2020 01.01.2017–31.12.2017 arendavad andmeallikad ja teavikud Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase 2023 tegevuskava aasta(te)l Väljund- Tööandjaid ja töötajaid 2 147 näitaja toetavate tegevuste arv 9  MINISTRI KÄSKKIRI 05.07.2017 nr 78 Töövõime süsteemi toetavate tegevuste 2017. aasta tegevuste kirjelduse ja eelarve kinnitamine Vabariigi Valitsuse seaduse § 52 lõike 1 alusel ning kooskõlas sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 14.11.2014 käskkirjaga nr 207 kinnitatud "Töövõime süsteemi toetavad tegevused" toetuse andmise tingimuste punktidega 7.1.1. ja 7.4.9.1: 1. kinnitan perioodi 01.01.2017-31.12.2017 toetuse andmise tingimuste tegevuste kirjelduse (lisa 1 vorm A) (lisatud); 2. kinnitan perioodi 01.01.2017– 31.12.2017 toetuse andmise tingimuste eelarve (lisa 1 vorm B) (lisatud). Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2017. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Iva Jevgeni Ossinovski Sotsiaalkaitseminister Tervise- ja tööminister