Rahvatervise seaduse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks

Rahvatervise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 1 MÄÄRUSE KAVAND EELNÕU Tervise- ja tööministri määrus „ Tasulised tervisekaitseteenused kord ja hinnakiri “ Määrus kehtestatakse rahvatervise seaduse § 10 lõike 3 alusel. 1. peatükk T asuliste tervisekaitseteenuste osutamise kord § 1. Tasuliste tervisekaitseteenuste osutamine Terviseamet osutab käesoleva hinnakirja kohaselt tasulisi tervisekaitseteenuseid juriidilise või füüsilise isiku, riigi või kohaliku omavalitsuse asutuse (edaspidi tellija ) taotluse alusel keemiliste, bioloogiliste ja füüsikaliste ohutegurite määramiseks ning riskihindamiseks. § 2. Tervisekaitseteenuste eest tasumine (1) Tasulise tervisekaitseteenuse eest tasub selle tellija vastavalt hinnakirjas sätestatud hinnale Terviseameti poolt väljastatud arve alusel. (2) Terviseamet võib rakendada hinnakirjast madalamaid hindu, kui teenuse osutamiseks vajalikud kulud seda võimaldavad. (3) Hinnakirjas nimetamata uuringu maksumuse arvutab Terviseamet analoogilise uuringu hinna alusel. 2. peatükk H innakiri § 3. Vee sensoorne ning keemiline analüüs Vee sensoorsele ning keemilisele analüüsile rakendatakse alljärgnevaid hindu: Jrk nr Teenuse nimetus Hind eurodes käibemaksuta 1) alumiinium 11,67 2) ammoonium 6,67 3) bikromaatne hapnikutarve 20,00 4) biokeemiline hapnikutarve 17,50 5) boor 14,17 6) elektrijuhtivus 3,33 7) fenoolid (1- ja 2-aluselised) vedelikkromatograafiliselt 58,33 8) fluoriid 7,50 9) fosfaat, polüfosfaat 7,50 10) hõljuvained 10,00 11) hägusus 4,17 12) jääkkloor 5,00 13) kaalium 14,17 14) kaltsium 4,17 15) kloriid 7,50 16) kuivjääk 6,67 17) lahustunud hapnik 5,83 18) leelisus 7,50 19) lenduvad fenoolid 20,00 20) lõhn 1,67 21) läbipaistvus 2,50 22) magneesium 4,17 23) mangaan 18,33 24) maitse 1,67 25) naatrium 14,17 26) naftaproduktid gravimeetriliselt 16,67 27) nitraat 10,00 28) nitrit 6,67 29) permanganaatne hapnikutarve 6,67 30) pestitsiidid gaasikromatograafiliselt multimeetodil 183,33 31) pestitsiidid vedelikkromatografiliselt multimeetodil 183,33 32) pH 3,33 33) põletusjääk 10,83 34) rasv 16,67 35) raud, kahevalentne 13,33 36) ränioksiid 10,00 37) seotud kloor 5,00 38) sulfaat 6,67 39) tsüaniid 15,83 40) vaba kloor 5,00 41) värvus 2,50 42) väävelvesinik 9,17 43) üldfosfor 15,83 44) üldkaredus 5,00 45) üldlämmastik 18,33 46) üldraud (oksüdatsiooniaste kaks ja kolm) 10,00 47) polütsükliliste aromaatsete süsivesinike, sealhulgas benso(a)püreeni sisaldus 180,00 48) benseen, 1,2-dikloroetaan, tri- ja tetrakloroeteen ning trihalometaanid gaasikromatograafiliselt 170,83 49) katioonid (kaalium, naatrium, kaltsium, magneesium) ja anioonid (fluoriid, kloriid, nitraat, sulfaat) ioonkromatograafiliselt 1 ioon 14,17 2 iooni 17,50 3 iooni 20,00 4 iooni 21,67 § 4. Toidu koostise keemiline analüüs Toidu koostise keemilisele analüüsile rakendatakse alljärgnevaid hindu: Jrk nr Teenuse nimetus Hind eurodes käibemaksuta 1) erikaal (tihedus) 5,50 2) fritüürrasva kvalitatiivne analüüs 7,33 3) happesus 6,42 4) kakaoubade happearv 34,08 5) kakaoubade peroksiidarv 35,00 6) keedusoolasisaldus 9,00 7) keedusoolasisaldus juustus 12,92 8) kofeiinisisaldus vedelikkromatograafiliselt 75,00 9) kuivaine või niiskusesisaldus gravimeetriliselt 7,00 10) kuivainesisaldus refraktomeetriliselt 6,25 11) kulinaartoodete termilise töötluse hindamine 5,50 12) kumariini sisaldus vedelikkromatograafiliselt 106,67 13) lenduvate lämmastikühendite sisaldus kalas 20,83 14) lenduvate rasvhapete sisaldus 22,50 15) liha keeduproov 4,58 16) lihatoote kollageenisisaldus 21,67 17) lihatoote tärklisesisaldus 15,83 18) mee diastaasarv 5,83 19) mee hüdroksümetüülfurfuraali (HMF) sisaldus spektrofotomeetriliselt 16,67 20) mee kvalitatiivne reaktsioon hüdroksümetüülfurfuraalile 5,00 21) mee vabade hapete sisaldus 7,50 22) mineraalained (tuhk) 11,25 23) muna merivaik-, piim- ja β-hüdroksüvõihappe sisaldus gaasikromatograafiliselt 90,00 24) murdumisnäitaja 5,50 25) orgaaniliste hapete sisaldus vedelikkromatograafiliselt 53,33 26) organoleptilised omadused 7,33 27) pagaritoodete poorsus 5,50 28) pH 5,50 29) piimarasv Gerberi meetodil 12,00 30) rasvade ja õlide happearv 7,00 31) vabade rasvhapete sisaldus 7,00 32) rasvade ja õlide joodiarv 11,67 33) rasvade kolesteroolisisaldus 117,50 34) rasvade ja õlide mitteseebistuvad ühendid 28,33 35) rasvade ja õlide seebistusarv 16,67 36) rasvade ja õlide peroksiidarv 9,17 37) rasvade ja õlide rasvhappeline koostis 67,5 38) rasvasisaldus Soxhlet’i meetodil 20,17 39) redutseerivate suhkrute sisaldus 21,92 40) roa kalorsuse teoreetiline arvutus 4,58 41) roa kalorsuse määramine (täispakett) 64,17 42) roa kalorsuse määramine (valgud-süsivesikud koos) 33,00 43) roa kalorsuse määramine (valgu- ja rasvavaba toote korral) 12,00 44) kiudained 31,00 45) Toiduainete energeetiline väärtus, sh: Valk, rasv, süsivesikud, kiudained, suhkrud, naatrium, rasvhappeline koostis 165,00 46) saastumine aidakahjuritega 7,33 47) saastumine metallilisanditega 6,42 48) sade (vees mittelahustuv) 6,42 49) sahharoosisisaldus 21,92 50) suhkrusisaldus 15,75 51) suhkrute sisaldus vedelikkromatograafiliselt 71,25 52) sõelanalüüs 15,83 53) toote koostisosade suhte uuring 4,58 54) toote täidise osamassi mõõtmine 4,58 55) tooteühiku massi mõõtmine 3,66 56) tuhasisaldus (10%-lises HCl-s mittelahustuv tuhk) 12,83 57) tärklisesisaldus 21,08 58) valgusisaldus 35,00 59) üldfosfori sisaldus (P 2 O 5 -na) 27,50 § 5. Lisaainete ja vitamiinide analüüs Lisaainete ja vitamiinide analüüsile rakendatakse alljärgnevaid hindu: Jrk nr Teenuse nimetus Hind eurodes käibemaksuta 1) askorbiinhappe sisaldus vedelikkromatograafiliselt 45,83 2) A-vitamiini sisaldus vedelikkromatograafiliselt 75,00 3) provitamiin A sisaldus vedelikkromatograafiliselt 75,00 4) B-grupi vitamiinide ja foolhappe sisaldus vedelikkromatograafiliselt 90,83 5) D-vitamiini sisaldus vedelikkromatograafiliselt 135,83 6) E-vitamiini sisaldus vedelikkromatograafiliselt 85,83 7) K-vitamiini sisaldus vedelikkromatograafiliselt 75,00 8) karmiini sisaldus vedelikkromatograafiliselt 112,50 9) nitriti- ja nitraadisisaldus loomsetes toiduainetes vedelikkromatograafiliselt 75,00 10) nitritisisaldus kolorimeetriliselt 14,67 11) säilitusainete (sorbiinhappe ja bensoehappe) sisaldus vedelikkromatograafiliselt 53,33 12) sünteetiliste magusainete (atsesulfaam-K, sahhariin, aspartaam) sisaldus vedelikkromatograafiliselt 75,00 13) sünteetiliste toiduvärvide sisaldus jookides 118,17 14) sünteetiliste toiduvärvide sisaldus 134,75 15) tsüklamaadisisaldus vedelikkromatograafiliselt 75,00 16) vääveldioksiidi- ja sulfitisisaldus kapillaardestillatsioonmeetodil 20,83 § 6. Saasteainete analüüs Saasteainete analüüsile rakendatakse alljärgnevaid hindu: Jrk nr Teenuse nimetus Hind eurodes käibemaksuta 1) polütsükliliste aromaatsete süsivesinike, sealhulgas benso(a)püreeni sisaldus 180,00 2) N-nitrosoamiinide sisaldus 162,50 3) akrüülamiidi sisaldus 170,83 4) furaani sisaldus 170,83 5) histamiinisisaldus kalas 36,67 6) histamiinisisaldus kalas vedelikkromatograafiliselt 64,17 7) nitraadisisaldus taimsetes toodetes vedelikkromatograafiliselt 48,33 8) nitraadisisaldus potentsiomeetriliselt 10,00 9) nitraadi ja nitriti sisaldus potentsiomeetriliselt (arbitraažmeetod) 51,67 10) pestitsiidijääkide sisaldus taimsetes proovides gaasikromatograafiliselt multimeetodil 266,67 11) pestitsiidijääkide ja PCB-de sisaldus loomsetes ja kõrge rasvasisaldusega proovides gaasikromatograafiliselt multimeetodil 266,67 12) pestitsiidijääkide sisaldus taimsetes proovides (GC ja LC multimeetod, ditiokarbamaadid) 426,67 13) pestitsiidijääkide sisaldus loomsetes proovides (GC ja LC multimeetod) 426,67 14) pestitsiidijääkide sisaldus vedelikkromatograafiliselt dioodmaatriks- või fluorestsentsdetektoriga 133,33 15) pestitsiidijääkide sisaldus LC/MS/MS multimeetodil 213,33 16) pestitsiidijääkide sisaldus LC/MS/MS üksikjäägi meetoditel 170,83 17) 2,4-D ja selle derivaatide sisaldus gaasikromatograafiliselt 168,00 18) ditiokarbamaatide sisaldus spektrofotomeetriliselt 43,33 19) ditiokarbamaatide sisaldus gaasikromatograafiliselt 80,00 20) 3-MCPD sisaldus gaasikromatograafiliselt 175,00 21) aflatoksiinide B1, B2, G1 ja G2 sisaldus vedelikkromatograafiliselt 129,17 22) mükotoksiinide M1 ja M2 sisaldus vedelikkromatograafiliselt 106,67 23) ohratoksiin A sisaldus vedelikkromatograafiliselt 106,67 24) patuliini sisaldus vedelikkromatograafiliselt 106,67 25) T-2 ja HT-2 toksiinide sisaldus vedelikkromatograafiliselt 106,67 26) zearalenooni sisaldus vedelikkromatograafiliselt 106,67 27) mükotoksiinide sisaldus LC/MS/MS multimeetodil 213,33 § 7. Vee mikrobioloogiline analüüs Vee mikrobioloogilisele analüüsile rakendatakse alljärgnevaid hindu: Jrk nr Teenuse nimetus Hind eurodes käibemaksuta 1) mikroobide üldarv 37 °C 5,25 2) mikroobide üldarv 22 °C 5,25 3) Coli -laadsed bakterid (membraanfiltratsiooni meetod) 8,00 4) Termotolerantsed Coli -laadsed bakterid 7,00 5) Escherichia coli (membraanfiltratsiooni meetod) 7,50 6) Coli -laadsed bakterid (Colilert) 8,50 7) Escherichia coli (Colilert) 8,50 8) enterokokid või streptokokid (membraanfiltratsiooni meetod) 6,17 9) Staphylococcus aureus 8,75 10) Pseudomonas aeruginosa 7,92 11) Salmonella spp. 13,25 12) Clostridium perfringens 10,50 13) sulfitit redutseerivad klostriidid 10,50 14) Legionella 85,00 15) Vibrio cholerae 25,42 16) enteroviirused 30,58 17) hallitusseened 7,92 18) pärmseened 7,92 § 8. Toidu mikrobioloogiline analüüs Toidu mikrobioloogilisele analüüsile rakendatakse alljärgnevaid hindu: Jrk nr Teenuse nimetus Hind eurodes käibemaksuta 1) hallitusseened 7,92 2) pärmseened 7,92 3) aeroobsete mikroobide arvukus 30 °C 6,17 4) enterokokid 8,75 5) Coli -laadsed bakterid 9,67 6) termotolerantsed Coli -laadsed bakterid 9,67 7) Escherichia coli 10,50 8) Clostridium perfringens 14,92 9) sulfitit redutseerivad klostriidid 11,33 10) Staphylococcus aureus ´e arvukus 15,75 11) Salmonella spp. 13,25 12) Enterobacteriaceae arvukus 9,67 13) Bacillus cereus 12,25 14) Yersinia enterocolitica 24,50 15) Campylobacter jejuni/coli 23,67 16) Listeria monocytogenes ´e arvukus 18,33 17) Listeria monocytogenes leidumine 19,33 18) Pseudomonas aeruginosa 11,33 19) Vibrio parahaemolyticus , Vibrio cholera 18,42 20) pidurdusainete olemasolu toorpiimas (resasuriiniga) 3,50 § 9. Uhtmete mikrobioloogiline analüüs Uhtmeproovide mikrobioloogilisele analüüsile rakendatakse alljärgnevaid hindu: Jrk nr Teenuse nimetus Hind eurodes käibemaksuta 1) mikroorganismide üldarv 4,92 2) Coli -laadsete bakterite leidumine 5,00 3) Coli -laadsete bakterite arvukus 7,50 4) Esherichia coli 7,00 5) Enterobacteriaceae 8,75 6) Enterokokid 10,50 7) koagulaaspositiivne stafülokokk 7,92 8) Salmonella spp. 11,42 9) L. monocytogenes 11,42 10) pärmseened 5,25 11) pallitusseened 5,25 12) Pseudomonas aeruginosa 11,42 13) pinna puhtuseproov kontaktslaidiga ühele mikroobile või mikroobide grupile 3,00 § 10. Muud mikrobioloogilised analüüsid Muudele mikrobioloogilistele analüüsidele rakendatakse alljärgnevaid hindu: Jrk nr Teenuse nimetus Hind eurodes käibemaksuta 1) mittestandardse proovi ettevalmistamine mikrobioloogiliseks uuringuks 16,92 2) mikroobide arvukus õhus (sedimentatsioonimeetod) 3,50 3) õhu uuring Staphylococcus aureus ’ele (sedimentatsioonmeetod) 4,42 4) hallitusseente arvukus õhus (sedimentatsioonimeetod) 3,50 5) aeroobsete bakterite arvukus õhus (aspiratsiooniseade) 5,25 6) Staphylococcus aureus ’e arvukus õhus (aspiratsiooniseade) 5,25 7) hallitusseente arvukus õhus (aspiratsiooniseade) 5,25 8) steriilsuse uuring 8,75 9) autoklaavi bioloogiline kontroll 17,50 10) Staphylococcus aeureus mullas või kompostis 14,92 11) kütuse mikrobioloogiline analüüs hallitus- ja pärmseentele 41,67 12) Escherichia coli mullas või kompostis 5,25 13) Salmonella spp. määramine mullas või kompostis 11,42 14) sulfitit redutseerivad anaeroobid mullas või kompostis 10,50 15) pinnaseproovi uurimine geohelmintide avastamiseks 6,12 § 11. Toiduga kokku puutuda lubatud materjalide ja esemete ohutuse katsetamine ning migreeruvate ainete või funktsionaalsete rühmade analüüs Toiduga kokku puutuda lubatud materjalide ja esemete ohutuse katsetamisele ning migreeruvate ainete või funktsionaalsete rühmade analüüsile rakendatakse alljärgnevaid hindu: Jrk nr Teenuse nimetus Hind eurodes käibemaksuta 1) mudellahuste sensoorne analüüs, toote kontroll 43,75 2) üldise migratsiooni määramine (toidusimulandiks isooktaan või etanooli lahus) 87,50 3) üldise migratsiooni määramine (toidusimulandiks destilleeritud vesi või äädikhappe lahus) 55,00 4) üldise migratsiooni määramine (toidusimulandiks triglütseriidide segu, maisi-, oliivi- või päevalilleõli) 250,00 5) formaldehüüdi määramine toidusimulandist (oliiviõli) 73,50 6) formaldehüüdi määramine toidusimulandist (destilleeritud vesi/ äädikhappe või etanooli lahus) 55,00 7) primaarsete aromaatsete amiinide (PAA) määramine toidusimulandist (destilleeritud vesi, isooktaan, äädikhappe või etanooli lahus) 150,00 8) bisfenool A määramine toidusimulandist (destilleeritud vesi, isooktaan, äädikhappe või etanooli lahus) 87,50 9) fotoinitsiaatorite määramine papis 115,00 § 12. Ehitusmaterjalide, tarbekaupade, mänguasjade ja kosmeetikatoodete uuringud Ehitusmaterjalide, tarbekaupade, mänguasjade ja kosmeetikatoodete uuringutele rakendatakse alljärgnevaid hindu: Jrk nr Teenuse nimetus Hind eurodes käibemaksuta 1) vesinikperoksiidi sisaldus kosmeetikatootes 80,00 2) formaldehüüdi sisaldus kosmeetikatoodetes 30,00 3) vaba formaldehüüdi sisaldus kosmeetikatoodetes HPLC meetodil 80,00 4) oksüdeerivate värvainete sisaldus kosmeetikatoodetes 128,33 5) p-fenüleendiamiini sisaldus kosmeetikatoodetes 80,00 6) triklosaani sisaldus kosmeetikatoodetes 80,00 7) konservantide sisaldus kosmeetikatoodetes (parabeenid, fenoksüetanool, fenoksüpropanool) 95,83 8) konservantide sisaldus kosmeetikatoodetes (parabeenid, alkoholid, happed) 145,83 9) MI ja MCI sisaldus kosmeetikatoodetes 95,83 10) IPBC sisaldus kosmeetikatoodetes 170,83 11) hüdrokinooni sisaldus kosmeetikatoodetes 80,00 12) UV-filtrite sisaldus kosmeetikatoodetes 213,33 13) allergeensete lõhnaainete sisaldus kosmeetikatoodetes 258,33 14) pH kosmeetikatoodetes 7,00 15) teesool, kloriidisisaldus 12,00 16) pesuseep: niiskus 7,00 vaba leelise massiosa 17,50 vaba naatriumkarbonaadi massiosa 17,50 rasvhapete massiosa 35,0 ühe toote kaal 3,50 17) kosmeetikatoodete mikrobioloogiline uuring (mikroobide arv, Staphyllococcus aureus, Candida albicans, Pseudomonas aeruginosa ) 45,83 18) kosmeetikatoodete antimikroobse kaitse testimine 185,00 19) Candida albicans kosmeetikatoodetes 10,83 20) mikroobide arv kosmeetikatoodetes 8,33 21) Staphylococcus aeureus kosmeetikatoodetes 15,00 22) Pseudomonas aeruginosa kosmeetikatoodetes 11,67 23) Enterobacteriaceae kosmeetikatoodetes 10,00 24) ftalaatide sisaldus tarbekaupades 150,00 25) aromaatsete amiinide sisaldus tarbekaupades 175,00 26) mänguasja väändekatse 19,25 27) mänguasja tõmbekatse 19,25 28) mänguasja õmbluste tugevus 21,09 29) mänguasja kukkumiskatse 11,00 30) mänguasja ümberlükkamiskatse 11,00 31) mänguasja löögikatse 12,84 32) mänguasja survekatse 14,66 33) mänguasja leotamiskatse 22,91 34) mänguasja osade juurdepääsetavuse katse 15,59 35) mänguasjade väikeste osade määramise katse 21,00 36) mänguasja servade teravuse kontroll 26,59 37) mänguasja otste teravuse kontroll 25,66 38) mänguasja traatide painduvuse katse 21,09 39) mänguasja paisuvate materjalide kontroll 16,50 40) vedelikuga täidetud mänguasjade lekke kontroll 20,16 41) mänguasja geomeetrilise kuju kontroll 14,66 42) suuga käitatavate mänguasjade vastupidavuse kontroll 27,50 43) mänguasjade kokkuvolditavad või –liuguvad mehhanismid 27,50 44) mänguasja nööride jämeduse mõõtmine 11,00 45) mänguasjade nööride, kettide ja elektrijuhtmete pikkus 12,00 46) mänguasja staatilise tugevuse katse 20,16 47) mänguasja dünaamilise tugevuse katse 24,75 48) mänguasja püsikindluse kontroll 27,50 49) kiige tugevuse kontroll 27,50 50) mängu viskekehade kineetilise energia mõõtmine 44,00 51) mänguasja kile paksuse mõõtmine 25,00 52) ronimisraamide avade mõõtmete kontroll 21,00 53) mänguasjade materjali puhtus 10,00 54) pakendi kontroll (märgistus, hoiatused) 12,00 55) alla 3 a. vanustele lastele mitte ettenähtud mänguasjad (märgistus, hoiatused) 12,00 56) mänguasjade nööride ja kettide ulatus 23,00 57) katsekomplektide kontroll (keemiliste aine ja segu kogused, märgistus, hoiatused) 23,00 58) keemiliste mänguasjade kontroll (aine ja segu kogused, märgistus, hoiatused) 23,00 § 13. Õhu keemiline analüüs Õhu keemilisele analüüsile rakendatakse alljärgnevaid hindu: Jrk nr Teenuse nimetus Hind eurodes käibemaksuta 1) aine analüüs ekspressmeetodil (indikaatortoruga) 25,00 2) ammoniaagi analüüs potentsiomeetriliselt 29,17 3) aine analüüs gaasikromatograafiliselt (proovivõtt kotiga) iga komponent esimeses proovis 70,00 iga komponent järgmistes proovides 30,00 4) aine analüüs ioonkromatograafiliselt 70,00 5) aine analüüs spektrofotomeetriliselt 29,17 6) elavhõbe ekspressmeetodil 22,50 7) keevitusaerosoolide analüüs gravimeetriliselt 29,17 9) lahustiaurude gaasikromatograafiline analüüs (proovivõtt adsorptsioonsöega – aktiivne või passiivne) 100,00 10) lenduvate orgaaniliste ühendite summaarne sisaldus siseruumide õhus gaasikromatograafiliselt adsorptsioontorult MS detektoriga (proovivõtt adsorptsioonsöega – aktiivne või passiivne) 200,00 11) mineraalõlide aerosoolide analüüs gaasikromatograafiliselt 50,00 12) aine analüüs vedelikkromatograafiliselt 104,17 13) orgaanilise ühendi identifitseerimine MS detektoriga 150,00 14) tahkete osaksete määramine tolmuanalüsaatoriga 30,00 15) tolm gravimeetriliselt 25,00 16) veesisalduse määramine survegaasis kastepunkti järgi 10,00 § 14. Toksiliste elementide analüüs Toksiliste elementide analüüsile rakendatakse alljärgnevaid hindu: Jrk nr Teenuse nimetus Hind eurodes käibemaksuta 1) ühe toksilise elemendi määramine 18,33 2) toiduproovi ettevalmistus toksiliste elementide määramiseks 24,17 3) õhuproovi ettevalmistus toksiliste elementide määramiseks 17,50 4) tarbekauba ettevalmistus toksiliste elementide määramiseks 30,00 5) kosmeetika proovi ettevalmistus toksiliste elementide määramiseks 25,00 6) heitvee proovi ettevalmistus toksiliste elementide määramiseks 24,17 7) mänguasja ettevalmistus toksiliste elementide määramiseks 25,42 8) proovi ettevalmistus kroom(VI) analüüsiks 35,00 9) proovi ettevalmistus arseeni analüüsiks 30,50 10) proovi ettevalmistus elavhõbeda määramiseks 25,50 11) proovi ettevalmistus nikli määramiseks nahaga kokkupuutuvatest esemetest 17,50 § 15. Füüsikaliste tegurite mõõtmine Füüsikaliste tegurite mõõtmisele rakendatakse alljärgnevaid hindu: Jrk nr Teenuse nimetus Hind eurodes käibemaksuta 1) müratase (filtrid A, Lin või C), 1 mõõtepunkt 20,00 2) müratase ja helirõhutase oktaavribades (31,5–8000 Hz),1 mõõtepunkt 27,50 3) müratase ja helirõhutase 1/3 oktaavribades (25–10 000 Hz), 1 mõõtepunkt 32,50 4) ekvivalentne müratase, 1 mõõtepunkt 27,50 5) liiklusest põhjustatud ekvivalentne müratase, 1 mõõtepunkt 37,50 6) tarindi heliisolatsiooni mõõtmine õhumüra suhtes in situ (1 sein või vahelagi) 212,50 7) tarindi heliisolatsiooni mõõtmine löögimüra suhtes in situ (1 sein või vahelagi) 195,00 8) müraallika helivõimsus ligikaudse meetodiga 95,00 9) müraallika helivõimsus täpse või tehnilise meetodiga 150,00 10) infraheli mõõtmine, 1 mõõtepunkt 50,00 11) ultraheli mõõtmine, 1 mõõtepunkt 47,50 12) müra tonaalsuse hindamine (FFT-analüüs), 1 mõõtepunkt 62,50 13) korrigeeritud vibratsioonitase, vibratsiooni ekvivalentne korrigeeritud tase või vibratsioonidoos, 1 mõõtepunkt 45,00 14) üldvibratsioon oktaavribades (0,8–80 Hz), 1 mõõtepunkt 35,00 15) kohtvibratsioon oktaavribades (6,3–1250 Hz), 1 mõõtepunkt 37,50 16) üldine või kohtvibratsioon 1/3 oktaavribades (kas 0,8–80 Hz või 6,3–1250 Hz) 52,50 17) valgustustihedus, 1 mõõtepunkt 6,00 18) ultraviolettkiirgus UVA,UVB,UVC alas, 1 mõõtepunkt, ühes alas 15,00 19) infrapunakiirgus, 1 mõõtepunkt 20,00 20) elektrostaatiline väli, 1 mõõtepunkt 12,50 21) madalsageduslik magnetväli 5 Hz - 32 Hz, 1 mõõtepunkt 17,50 22) madalsageduslik elektriväli 5 Hz - 32 Hz, 1 mõõtepunkt 30,00 23) elektromagnetväli sagedusega 100 kHz–2,5 GHz, 1 mõõtepunkt 27,50 24) elektromagnetväli sagedusega 2,5–60 GHz, 1 mõõtepunkt 47,50 25) õhu liikumise kiiruse mõõtmine ühes punktis 4,25 26) õhu temperatuuri ja suhtelise niiskuse mõõtmine ühes punktis 5,00 27) mikrokliima (suhteline niiskus, temperatuur, õhu liikumise kiirus) mõõtmine ühes punktis 6,25 28) ventilatsiooni parameetrite mõõtmine: 1–5 punkti korral, iga punkti maksumus 8,00 üle 5 punkti, iga punkti maksumus 7,00 29) raadioseadmete paigaldamise taotluse loa kooskõlastamisega seotud tervisekaitselised uuringud (tunnihind) 3 kHz kuni 3 GHz 17,50 3 GHz kuni 300 GHz 30,00 30) ekspertiiside või ekspertarvamuste koostamine (tunnihind) 26,25 31) müra kaardistamine (tunnihind) 28,75 § 16. Muud tervisekaitsetoimingud Muudele tervisekaitsetoimingutele rakendatakse alljärgnevaid hindu: Jrk nr Teenuse nimetus Hind eurodes käibemaksuta 1) ettevõtte (asutuse) terviseohutuse olukorra ja/või nakkuse riski hindamiseks objekti ülevaatamine ja vajalike uuringute ja mõõtmiste kavandamine (tunnihind) 25,00 2) kirjaliku terviseohutuse hinnangu andmine (tunnihind) 25,00 3) ettevõttes (asutuses) vajalike mõõtmiste tegemine ja proovide võtmine (tunnihind) 25,00 4) laboriuuringute ja mõõtmistulemuste protokollide vormistamine ning kirjaliku hinnangu andmine (tunnihind) 25,00 5) unikaalse laboriuuringu teoreetiline ja praktiline ettevalmistamine (tunnihind) 25,00 6) teenuste ja tarbekaupade terviseohutuse uuringute kavandamine ja uurimistulemuste hindamine (tunnihind) 25,00 7) väljakutsetasu 10,00 8) sõidukulu (1 km) 0,50 9) asutuse auto kasutamine, tunnihind 5,00 10) katseprotokolli või ekspertotsuse tõlkimine, 1 lk 25,00 11) otsuste, katseprotokollide jm dokumentide saatmine posti teel 1,00 § 17. Teenuste osutamine õhtusel või öisel ajal, puhkepäevadel ja riiklikel pühadel (1) Teenuste osutamisel õhtusel või öisel ajal ning puhkepäevadel ja riiklikel pühadel, lisandub kõikide teenuste hinnale 50%. Õhtuseks ajaks loetakse ajavahemikku kella 18.00–22.00, öiseks ajaks loetakse ajavahemikku kella 22.00–06.00. (2) Kiirtööde korral lisandub kõikide teenuste hinnale kuni 50%. 3. peatükk R akendussätted § 1 8 . Määruse jõustumine Määrus jõustub 2019. aasta 1. jaanuaril. MÄÄRUSE KAVAND EELNÕU Tervise- ja tööministri määrus „ Nõuded elektromagnetväljade ohutuse tagamiseks elukeskkonnas “ Määrus kehtestatakse rahvatervise seaduse § 14 lõike 4 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Määruse rakendusala (1) Määrus kehtestab elektromagnetväljade piirväärtused ja baaspiirangud elu- ning puhkealadel, elamutes, ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ning muudes kohtades, kus inimene viibib pikemat aega (edaspidi elukeskkonnas ) ja elektromagnetväljade tasemete mõõtmise meetodid. (2) Määrus käsitleb elektromagnetväljade piirväärtusi ja baaspiiranguid sagedusvahemikus 0 Hz kuni 300 GHz. (3) Määruses kehtestatud elektri-, magnet- ja elektromagnetvälja iseloomustavate füüsikaliste suuruste piirväärtused ning baaspiirangud on aluseks mõõdetud elektromagnetvälja tasemete hindami sel. § 2. Määruse eesmärk Määruse eesmärk on tervisele ohutu elukeskkonna tagamine ning elektromagnetväljade toimega seonduvate tervisehäirete ja haiguste vältimine. § 3. Määruses kasutatavad mõisted (1) Piirväärtus on elektri-, magnet- ja elektromagnetvälja iseloomustava suuruse maksimaalselt lubatud väärtus elukeskkonnas. Piirväärtuste hindamiseks kasutatakse järgmisi suurusi: elektrivälja tugevus (E), magnetväljatugevus (H), magnetvootihedus (B), võimsustihedus (S), inimese jäset läbiv vool (I j ), kontaktvool (I k ) ja erineelduvus (S e ). (2) Baaspiirang on piirang elektri-, magnet- ja elektromagnetvälja toimele, millele inimorganism reageerib ühel või teisel viisil. Sõltuvalt sagedusest on baaspiirangut iseloomustavaks suuruseks magnetvootihedus (B), voolutihedus (J), erineelduvuskiirus (S k ) või võimsustihedus (S). (3) Lähivälja piirkond on elektromagnetvälja kiirgusallikat ümbritsev ruumi osa, kus elektromagnetväli on mittehomogeenne ja muutuv. (4) Kaugvälja piirkond on elektromagnetlaine kiirgusallikat ümbritsev ruumi osa, kus levivat elektromagnetlainet võib lugeda tasapinnaliseks ja elektromagnetvälja homogeenseks. (5) Indutseeritud vool on mingis objektis elektromagnetvälja toimel tekkiv vool. (6) Tippväärtus on füüsikalise suuruse maksimaalne hetkväärtus vaadeldava ajaperioodi jooksul. 2. peatükk Elektri-, magnet- ja elektromagnetvälja iseloomustavad füüsikalised suurused § 4. Füüsikalised suurused (1) Käesolevas määruses käsitletakse füüsikalisi suurusi, mis iseloomustavad elektri-, magnet- ja elektromagnetvälja ning nende mõõtmiseks kasutatavaid mõõtühikuid. (2) Elektrivälja tugevus (E) on vektorsuurus, mis iseloomustab elektrivälja mõju elektriliselt laetud osakestele ja elektriliselt laetud kehadele. Elektrivälja tugevus mingis punktis võrdub selles punktis olevale punktlaengule mõjuva jõu ja laengu suhtega. Elektrivälja tugevuse mõõtühik on volt meetri kohta (V/m). (3) Kontaktvool (I k ) on elektrivool, mis kulgeb elektriliselt laetud, maandamata või halvasti maandatud objektilt, läbi inimkeha takistuse ekvivalendi maasse. (4) Voolutihedus (J) on elektrivoolu tugevus voolu suunaga risti oleva pinna pindalaühiku kohta. Voolutiheduse ühikuks on amper ruutmeetri kohta (A/m 2 ). (5) Võimsustihedus S on energiavoog läbi temaga ristuva pinnaühiku. Võimsustiheduse mõõtühikuks on vatt ruutmeetri kohta (W/m 2 ). (6) Magnetvootihedus (B) on magnetvälja iseloomustav füüsikaline suurus, mis määrab selles väljas liikuvale elektrilaengule või elektrivooluga juhtmele mõjuva jõu. Magnetvootiheduse mõõtühikuks on tesla (T). (7) Magnetväljatugevus (H) on füüsikaline suurus, mis avaldub magnetvootiheduse kaudu järgmiselt: H = (µ*µ 0 ) –1 *B, kus µ on keskkonna suhteline magnetiline läbitavus ja µ 0 magnetiline konstant. Magnetväljatugevuse mõõtühik on amper meetri kohta (A/m). (8) Erineelduvus (S e ) on aine massiühikus neeldunud elektromagnetvälja energia. Erineelduvuse mõõtühikuks on džaul kilogrammi kohta (J/kg). (9) Erineelduvuskiirus (S k ) on elektromagnetvälja energia neelduvuskiiruse keskväärtus aine massiühiku kohta. Erineelduvuskiiruse ühikuks on vatt kilogrammi kohta (W/kg). (10) Füüsikalised suurused elektri- ja magnetväljatugevus, kontaktvool, võimsustihedus ning magnetvootihedus on mõõdetavad asjakohaste mõõteriistadega. 3. peatükk Baaspiirangud § 5. Baaspiirangud (1) Elektri-, magnet- või elektromagnetvälja toime inimorganismi erinevatele organitele, organsüsteemidele ja kudedele sõltub elektromagnetvälja sagedusest. Seoses sellega kasutatakse baaspiirangute määramiseks erinevates sagedusvahemikes erinevaid füüsikalisi suurusi: 1) sagedusel 0 Hz kehtestatakse baaspiirang magnetvootihedusele. Sagedustel kuni 1 Hz kehtestatakse baaspiirang voolutihedusele. Baaspiirangute eesmärk on ära hoida kahjustav toime südamele, veresoonkonnale ja kesknärvisüsteemile; 2) sagedusel 1 Hz kuni 10 MHz kehtestatakse baaspiirangud voolutihedusele eesmärgiga ära hoida häireid närvisüsteemi tegevuses; 3) sagedusel 100 kHz kuni 10 GHz kehtestatakse baaspiirangud erineelduvuskiirusele eesmärgiga ära hoida inimorganismi üld- ja kudede lokaalne kuumenemine. Sagedusvahemikus 100 kHz kuni 10 MHz kehtestatakse baaspiirangud ka voolutihedusele; 4) sagedusel 10 GHz kuni 300 GHz kehtestatakse baaspiirangud võimsustihedusele eesmärgiga ära hoida inimkeha pindmiste ja pinnalähedaste kudede kuumenemine. (2) Baaspiiranguid iseloomustavate suuruste: magnetvootiheduse, voolutiheduse, erineelduvuskiiruse ja võimsustiheduse maksimaalselt lubatud arvväärtused, sõltuvalt elektromagnetvälja sagedusest on toodud alljärgnevas tabelis: Sagedus Magnetvootihedus B (mT) Voolutihedus J (mA/m 2 ) (ruutkeskmine väärtus) Erineelduvuskiirus S k (kogu keha) (W/kg) Erineelduvuskiirus S k (pea ja kehatüvi) (W/kg) Erineelduvuskiirus S k (jäsemed) (W/kg) Võimsustihedus S (W/m 2 ) 0 Hz 40 – – – – – >0–1 Hz – 8 – – – – 1–4 Hz – 8/f – – – – 4–1000 Hz – 2 – – – – 1000 Hz–100 kHz – f/500 – – – – 100 kHz–10 MHz – f/500 0,08 2 4 – 10 MHz–10 GHz – – 0,08 2 4 – 10–300 GHz – – – – – 10 Märkused tabeli kasutamiseks: 1) sagedus f on hertsides (Hz); 2) voolutiheduse tippväärtuse baaspiirangu arvutamiseks sagedustel kuni 100 kHz tuleb voolutiheduse ruutkeskmine väärtus korrutada arvuga . Impulsside korral, mille kestus on t p , leitakse neile vastav sagedus valemist f = 1/(2t p ); 3) S k väärtused on antud 6-minutilise mõõtmisaja keskmisena; 4) pea ning kehatüve ja jäsemete piirkonnas mõõdetakse igas elektriliste parameetrite poolest erinevas, homogeenses koeosas S k keskväärtus 10 g koemassi kohta. Hinnang vastavusest baaspiirangutele antakse selliselt mõõdetud maksimaalse S k keskväärtuse alusel; 5) impulssmoduleeritud elektromagnetvälja korral arvutatakse baaspiirangute tabeli kasutamiseks sagedus f valemist f = 1/(2t p ), kus t p on impulsi kestus. Sagedustel 0,3 kuni 10 GHz kehtib peapiirkonnas lisapiirang ka erineelduvusele S e ≤ 2 mJ kg –1 10 g koemassi kohta; 6) elukeskkonnas ei tohi magnetvootiheduse, voolutiheduse, erineelduvuskiiruse ja võimsustiheduse mõõdetud arvväärtused ületada baaspiiranguid. 4. peatükk Piirväärtused § 6. Piirväärtused (1) Piirväärtused kehtestatakse mõõtmise teel saadud elektri-, magnet- ja elektromagnetvälja iseloomustavate füüsikaliste suuruste arvväärtuste hindamiseks inimese tervisele mõjuda võivate kahjulike füüsikaliste tegurite seisukohast. Elektri-, magnet- ja elektromagnetväljade tasemed elukeskkonnas ei tohi ületada piirväärtusi. (2) Elektri- ja magnetväljatugevuse, magnetvootiheduse ning võimsustiheduse piirväärtused sõltuvalt elektromagnetvälja sagedusest on toodud alljärgnevas tabelis. Sagedus Elektrivälja tugevus E (V/m) Magnetvälja- tugevus H (A/m) Magnetvoo- tihedus B (µT) Võimsus- tihedus S (W/m 2 ) 0–1 Hz – 3,2*10 4 4*10 4 – 1–8 Hz 10 000 3,2*10 4 /f 2 4*10 4 /f 2 – 8–25 Hz 10 000 4000/f 5000/f – 0,025–0,8 kHz 250/f 4/f 5/f – 0,8–3 kHz 250/f 5 6,25 – 3–150 kHz 87 5 6,25 – 0,15–1 MHz 87 0,73/f 0,92/f – 1–10 MHz 87/f 0,5 0,73/f 0,92/f – 10–400 MHz 28 0,073 0,092 2 400–2000 MHz 1,375 f 0,5 0,0037 f 0,5 0,0046 f 0,5 f/200 2–300 GHz 61 0,16 0,20 10 Märkused tabeli kasutamiseks: 1) sagedus f on tabeli rea sagedusühikutes; 2 ) võimsusvoo tiheduse S piirväärtused on toodud tasandlaine jaoks (kaugväli); 3) sagedusvahemikus 100 kHz kuni 10 GHz peab S, E 2 , H 2 , B 2 keskväärtustemõõtmisel keskmistamisaeg olema 6 minutit; 4) sagedustel, mis ületavad 10 GHz, peab S, E 2 , H 2 , B 2 keskväärtustemõõtmisel keskmistamisaeg olema 68/f 1,05 minutit, kus f väärtus võetakse gigahertsides; 5) sagedustel alla 1 Hz tabelis E piirväärtus puudub, kuna selline elektriväli kujutab endast staatilist välja. Selles piirkonnas ei tohi elektrivälja tugevus ületada 25 kV/m; 6) sagedustel kuni 100 kHz tuleb elektrivälja tugevuse E, magnetväljatugevuse H ja magnetvootiheduse B tippväärtuse leidmiseks korrutada piirväärtusi arvuga ; 7) sagedustel 100 kHz kuni 10 MHz tuleb elektrivälja tugevuse E, magnetväljatugevuse H ja magnetvootiheduse B tippväärtuse leidmiseks korrutada piirväärtusi arvuga 10 α , kus α = (0,665log(f/10 5 ) + 0,176), f väärtus võetakseHz-des; 8) sagedustel 10 MHz kuni 300 GHz elektrivälja tuleb elektrivälja tugevuse E, magnetväljatugevuse H ja magnetvootiheduse B tippväärtuse leidmiseks korrutada ruutkeskmisi piirväärtusi arvuga 32; 9) impulssväljade korral arvutatakse impulsi kestusele t p vastav sagedus valemist f = 1/(2t p ). (3) Jäset läbiva indutseeritud voolu ja kontaktvoolu piirväärtused olenevalt sagedusest on toodud alljärgnevas tabelis: Sagedus Kontaktvoolu piirväärtus I k (mA) Jäset läbiva indutseeritud voolu piirväärtus I j (mA) 0 Hz–2,5 kHz 0,5 2,5 kHz–100 kHz 0,2 f* 100 kHz–110 MHz 20 10 MHz–110 MHz 45 * kontaktvoolu piirväärtuse arvutamiseks võetakse sagedus f arvväärtus kHz-des. 5. peatükk Mitmesageduslik elektromagnetväli § 7. Mitmesageduslik elektromagnetväli Mitme erineva sagedusega elektromagnetvälja koosesinemisel tuleb arvestada, et nende toimed summeeruvad. Summaarset toimet arvestatakse eraldi soojusliku toime ja indutseeritud voolu toime seisukohalt. § 8. Mitmesagedusliku elektromagnetvälja baaspiirangule vastavuse hindamine (1) Elektromagnetvälja indutseeritud voolu korral sagedusvahemikus 1 Hz kuni 10 MHz peab baaspiirangule vastavuseks olema täidetud tingimus: kus J i – voolutihedus sagedusel i ; J pi – voolutiheduse baaspiirang sagedusel i . (2) Arvestades elektromagnetvälja soojuslikku toimet sagedusvahemikus 100 kHz kuni 300 GHz peab baaspiirangule vastavuseks olema täidetud tingimus: kus S ki – erineelduvuskiirus sagedusel i ; S i – võimsustihedus sagedusel i ; S kp – erineelduvuskiiruse baaspiirang; S p – võimsustiheduse baaspiirang. § 9. Mitmesagedusliku elektromagnetvälja piirväärtusele vastavuse hindamine (1) Elektromagnetvälja indutseeritud voolu korral sagedusvahemikus 1 Hz kuni 10 MHz peab piirväärtusele vastavuseks olema täidetud tingimus: 1) elektrivälja jaoks kus E i – elektrivälja tugevus sagedusel i ; E pi – elektrivälja tugevuse piirväärtus sagedusel i ; α = 87 V/m; 2) magnetvälja jaoks kus H i – magnetväljatugevus sagedusel i ; H pi – magnetväljatugevuse piirväärtus sagedusel i ; b = 5 A/m (6,25 µT). (2) Arvestades elektromagnetvälja soojuslikku toimet sagedusvahemikus 100 kHz kuni 300 GHz peab piirväärtusele vastavuseks olema täidetud tingimus: 1) elektrivälja jaoks kus E i – elektrivälja tugevus sagedusel i ; E pi – elektrivälja tugevuse piirväärtus sagedusel i ; c = 87/f 0,5 V/m; 2) magnetvälja jaoks kus H i – magnetväljatugevus sagedusel i ; H pi – magnetväljatugevuse piirväärtus sagedusel i ; d = 0,73/f A/m. (3) Mitmesagedusliku kontaktvoolu ja jäsemes indutseeritud mitmesagedusliku voolu jaoks peavad olema täidetud järgnevad tingimused: 1) jäsemes indutseeritud voolu jaoks sagedusvahemikus 10 MHz kuni 110 MHz, peab piirväärtusele vastavuseks olema täidetud tingimus: kus I i – jäsemes indutseeritud voolu väärtus sagedusel i ; I p,i – indutseeritud voolu piirväärtus sagedusel i , I p,i = 45 mA; 2) kontaktvoolu jaoks sagedusvahemikus 1 Hz kuni 110 MHz peab piirväärtusele vastavuseks olema täidetud tingimus: kus I k,i – kontaktvoolu keskväärtus sagedusel i ; I kp,i – kontaktvoolu piirväärtus sagedusel i . 6. peatükk Mõõtmise meetodid § 10. Üldnõuded elektromagnetvälja mõõtmiseks (1) Lähiväljas tuleb võimalusel mõõta nii elektrivälja- kui ka magnetväljatugevust. Magnetväljatugevuse mõõteriista puudumisel mõõdetakse ainult elektrivälja tugevust. (2) Lähiväljas mõõdetakse selleks otstarbeks ettenähtud mõõteriistaga jälgides, et kõrvalised objektid (elektromagnetvälja mõjutada võiv ese) ei põhjustaks elektromagnetvälja moonutusi. (3) Kaugväljas mõõdetakse elektrivälja tugevust, magnetväljatugevust või võimsusvoo tihedust. (4) Kui ühe mõõteriista tööpiirkond ei kata kõigi elektromagnetväljade allikate poolt kiiratavat sagedusvahemikku, tuleb mõõtmiseks kasutada mitut mõõteriista. (5) Kui elektromagnetvälja iseloomustavate vektorsuuruste suund ei ole teada, tuleb kasutada isotroopset mõõteantenni. (6) Üheteljelise mõõteantenni kasutamisel tuleb väljatugevust või võimsusvoogu mõõta kolmes üksteisega risti asetsevas suunas ning väljatugevus või võimsusvoog arvutada järgnevate valemite abil: E = [E 1 2 + E 2 2 +E 3 2 ] ½ või H = [H 1 2 + H 2 2 +H 3 2 ] ½ või S = S 1 + S 2 + S 3 , kus indeksid 1, 2, 3 näitavad E, H või S mõõtesuunda. (7) Kui ei ole teada kiirgusallikate parameetrid, tuleb kõigepealt määrata kiirgusallika töösagedus, kasutades sellekohast skannerit või mõõteriista. (8) Pöörleva antenniga varustatud kiirgusallika antenn seisatakse ja mõõdetakse elektromagnetvälja iseloomustavad füüsikalised suurused. Pöörleva antenni tekitatud elektromagnetvälja parameetrid arvutatakse. (9) Kasutatavat mõõteriista taadeldakse iga 3 aasta järel ja kalibreeritakse vähemalt kord aastas või pärast igat remonti. § 11. Ajalise keskmise leidmine (1) Kui elektromagnetvälja iseloomustava suuruse mõõdetav arvväärtus muutub 6 minuti jooksul rohkem kui 20%, tuleb teha mitu mõõtmist ja nende alusel arvutada mõõdetud suuruse arvväärtuse ajaline keskmine. (2) Kui mõõteriist ei võimalda leida ajalist keskmist, peab ajalise keskmise leidmiseks summaarne mõõteaeg olema 6 minutit, (3) Ajaline keskmine leitakse, kasutades valemeid: 1) elektri- ja magnetväljatugevuse ajaliselt keskmistatud ruutkeskmine väärtus arvutatakse, kasutades valemit elektrivälja jaoks magnetvälja jaoks , kus E i ja H i on elektri- ja magnetväljatugevuse ruutkeskminearvväärtus i -ndal ajaperioodil e eldusel, et see on konstantne ajaperioodil i . Δt i on i -nda mõõteperioodi kestus minutites ja n on mõõteperioodide arv 6 minuti kestel; 2) võimsusvoo tiheduse S ajaline keskmine arvutatakse, kasutades valemit kus S i on võimsusvoo tihedus ajaperioodil i ; 3) erineelduvuskiiruse (S k ) ajaline keskmine arvutatakse, kasutades valemit kus S ki on erineelduvuskiirus ajaperioodil i . § 12. Ruumilise keskmise leidmine (1) Elektromagnetvälja mittehomogeensuse korral leitakse seda iseloomustava füüsikalise suuruse arvväärtuse ruumiline keskmine. (2) Ruumilise keskmise arvutamiseks kasutatakse järgnevat mõõtmismeetodit: 1) leitakse elektromagnetvälja maksimumkoht; 2) ümber elektromagnetvälja maksimumkoha projekteeritakse maapinnaga ristuvale tasapinnale, maapinnast 0,5 m kõrgusele mõtteline võrgustik, laiusega 0,35 m ja kõrgusega 1,25 m. Sellise võrgustiku pindala vastab ligikaudu inimkeha kesktasandiga risti kulgeva vertikaaltasandi ja inimkeha lõike pindalale suurusega 0,6 m 2 . Võrgustiku pinnale paigutatakse ühtlase vahega mõõtepunktid nii, et ei oleks kaasatud maksimumkoht; 3) mõõdetakse väljatugevus kõigis valitud mõõtepunktides; 4) keskmine väljatugevus arvutatakse järgneva valemi abil: F i on punktis i mõõdetud väljatugevuse ruutkeskmine väärtus. (3) Mõõtja peab vältima enda keha või selle osa sattumist piirväärtusi ületavasse elektromagnetvälja, vajadusel tuleb vähendada kiirgusallika võimsust või kasutada muid võimalusi inimese tervist ohustava elektromagnetvälja toime vähendamiseks. § 13. Erineelduvuskiirus (1) Lähivälja korral on erineelduvuskiirust inimkehas võimalik mõõta ainult laboritingimustes, kasutades selleks fantoomi ja eriotstarbelist aparatuuri. Lähtudes mõõtetulemustest arvutatakse S k väärtus. (2) Mõõtmisi võib teostada kahel viisil: 1) mõõdetakse inimkoe temperatuuri tõus ΔT, mida põhjustab neeldunud elektromagnetvälja energia ja S k väärtus leitakse valemist kus ΔT on temperatuuri tõus (°C), Δtmõõteaeg (s) ja c kudede (või fantoomi materjali) erisoojusmahtuvus (J/kg °C). Temperatuuri mõõtmiseks kasutatakse asjakohast termoandurit; 2) mõõdetakse elektrivälja tugevus kehasiseselt ja erineelduvuskiiruse väärtus arvutatakse valemiga kus s on koe erijuhtivus (S/m), E elektrivälja tugevuse ruutkeskmineväärtus (V/m) koes ja r koe erikaal (kg/m 3 ). Mõõtmisel kasutatakse implanteeritavaid antenne ja elektronarvuti kontrollitavat antenni positsioneerimise süsteemi. Enamikel juhtudel teostatakse mõõtmised fantoomil. § 14. Kontakt- ja indutseeritud voolu mõõtmine (1) Kontaktvoolu mõõdetakse asjakohase mõõteriistaga. Kontaktvoolu mõõtmisel mõõdetakse inimkeha ekvivalenttakistust läbiv vool. Mõõtetulemusi võrreldakse kontaktvoolu piirväärtusega. (2) Mõõdetakse ühes või mõlemas jalas indutseeritud voolu. Indutseeritud voolu mõõtmiseks tuleb kasutada sellekohast mõõteriista, klamberantenni või mõõteplatvormi ja inimekvivalentantenni. § 15. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2019. aasta 1. jaanuaril. MÄÄRUSE KAVAND EELNÕU Tervise- ja tööministri määrus „ Nõuded balneoloogilistes protseduurides kasutatavale mudale ja selle käitlemisele “ Määrus kehtestatakse r ahvatervise seaduse § 15 lõike 2 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse nõuded terviseohutuse tagamiseks balneoloogilistes protseduurides kasutatavale looduslikule mere- ja järvemuda le ning turbale (edaspidi muda ) ja selle käitlemisele. § 2. Terminid (ainult määruses kasutatavad) § 3. M uda füüsikalis-keemiline koostis § 4. Ohtlike kemikaalide lubatud piirväärtused § 5. Mikroorganismide lubatud piirväärtused § 6. M uda säilitamine § 7 . M uda pakendamine ja kättesaadavaks tegemine § 8. M uda kasutamine /nõuded käitlejale § 9. M uda koostise/ohutuse kontrollimine § 10. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2019. aasta 1. jaanuaril. MÄÄRUSE KAVAND EELNÕU Tervise- ja tööministri määrus „ Nõuded ilu- ja isikuteenuste osutamisele “ Määrus kehtestatakse rahvatervise seaduse § 17 lõike 6 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Määruse reguleerimisala Määrus kehtestab nõuded ilu- ja isikuteenuste osutamisele, nende osutajale, osutamiseks mõeldud kohale ja vahenditele. § 2. Mõisted Määruses kasutatakse järgmisi mõisteid: 1) ilu- ja isikuteenus (edaspidi teenus ) on juuksuri-, maniküüri-, pediküüri-, küünetehniku-, kosmeetiku- ning solaariumiteenus, tätoveerimine, püsimeigi tegemine ning kehaaugustamine; 2) kosmeetikuteenus on näo-, käte-, keha- ja jalgade hooldus, karvade eemaldamine, jumestamine, kunstripsmete paigaldus ning püsimeigi tegemine; 3) mikronõelumine on protseduur, mille käigus stimuleeritakse naha kollageeni ja elastiini tootmist läbistades nahka nõeltega; 4) pediküür on jalgade naha ja varbaküünte korrastamine, kujundamine ja hooldamine; 5) maniküür on käte ja sõrmeküünte korrastamine, kujundamine ja hooldamine; 6) invasiivne kosmeetikuteenus on protseduur, mille käigus läbistatakse naha epidermise kiht, eemaldatakse naha moodustisi või kapillaarlaiendeid; 7) püsimeik ehk mikropigmentatsioon on värvainete sisestamine epidermisesse poolpüsiva kujutise saavutamise eesmärgil; 8) tätoveerimine on protseduur, mille käigus viiakse värvained naha sisse püsiva kujutise loomise eesmärgil; 9) tätoveerimisvärv on segu, mis sisaldab värv- ja abiaineid, mida sisestatakse inimese nahka tätoveerimise eesmärgil; 10) püsimeigi värv on segu, mis sisaldab värv- ja abiaineid, mida sisestatakse inimese nahka püsimeigi tegemise eesmärgil; 11) kehaaugustamine on protseduur, mille käigus läbistatakse nahk, limaskest, lihas või kõhrkude, et moodustuks avaus, millesse on võimalik sisestada ehteid; 12) steriliseerimine on kahjutustamise meetod, millega saavutatakse haigust tekitavate mikroorganismide, kaasa arvatud viiruste ja eoseid omavate bakterite maksimaalselt võimalik hävitamine; 13) desinfitseerimine on mikroorganismide hävitamise, vähendamise või tõkestamise meetod, millega saavutatakse haigustekitavate mikroorganismide oluline inaktiveerimine ja vähenemine; 14) solaariumiteenus on teenus, mille käigus tekitatakse solaariumiseadmega kosmeetiline päevitus; 15) solaariumiseade on vähemalt ühe ultraviolettlambiga varustatud seade, mida kasutatakse kosmeetilise päevituse tekitamiseks kunstliku ultraviolettkiirgusseadme abil. 2. peatükk Teenuse osutamise nõuded § 3. Üldised nõuded (1) Pakutav teenus peab olema tervisele ohutu ning olema selliste omadustega, mida teenuse saaja õigustatult eeldab. (2) Protseduurile ei tohi omistada omadusi või toimet, mida sellel ei ole, ravivaid omadusi või omadusi, mis aitavad vältida haigusi. (3) Teenuse osutamiseks peavad olema sobivad, ohutud ja turvalised hooned. Ruumid ning sisustus peavad vastama osutatava teenuse eripärale. (4) Teenuse osutamisel kasutatav puhas pesu tuleb hoida eraldi puhtas ruumis või kapis. (5) Teenuse osutaja võib teostada ainult selliseid protseduure, mis ei ole seotud ravimise või kosmeetiliste vigade meditsiinilise korrigeerimisega. (6) Teenuse osutamise kohas peab olema külma- ja soojaveevarustus, nõuetele vastav joogivesi, heit- ja reovee kanaliseerimise võimalus, jäätmekäitlus ja tingimused personali ning külastajate hügieeniliseks tualeti kasutamiseks ja pesemiseks. (7) Teenuse osutamise ruumides peab olema loomulik- või sundventilatsioon, mis tagab piisava õhuvahetuse. (8) Teenuse osutamise ruumides peab olema küllaldane tehis- ning loomulik valgustus. § 4. Nõuded ruumidele ja sisustusele (1) Kõik tööruumid, -pinnad ja seadmed peavad enne töö alustamist ja tööpäeva jooks ul olema puhtad ning vajaduse korral desinfitseeritud. Põrandad peavad olema libisemiskindlad ja pestavad, ei ole lubatud kasutada vaipkatet. (2) Kõik seinad, uksed, aknad, põrandad, laed peavad olema piisavalt heas korras, et neid saab hõlpsasti puhastada. (3) Tööruumid ja –kohad peavad vastama töötervishoiu- ja tööohutuse seaduses sätestatud nõuetele. (4) Ruumide ja sisustuse puhastamisel tuleb kasutada kemikaaliseaduse nõuetele vastavat asjakohast detergenti vastavalt kasutusjuhendile. Desinfitseerimisel tuleb kasutada biotsiidiseaduse nõuetele vastavat biotsiidi. § 5. Nõuded teenuse osutajale (1) Enne teenuse osutamist peab teenuse osutaja pesema käed ja vajaduse korral käed desinfitseerima. (2) Teenuse osutaja peab kandma sobivat, hooldatud ning puhast tööriietust. Tööriietust tuleb hoida eraldi välisriietest. (3) Teenuse osutamisel tuleb vastavalt teenuse eripärale kasutada kaitsevahendeid nagu ühekordselt kasutatavad kindad, põlled, kaitseprillid jne. (4) Teenuse osutaja peab läbima tervisekontrolli ja omama tervisetõendit vastavalt nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusele. (5) Teenuse osutajal peab olema vastavalt teenuse iseloomule ja vajadusele: 1) teadmised inimese anatoomiast, füsioloogiast ja inimnaha seisust; 2) teadmised nakkushaigustest ja nahahaigustest (bakteriaalsed ja seenhaigused), nende leviku viisidest ja tõrjest; 3) teadmised võimalikest teenuse osutamisel või teenuse osutamise järgselt esineda võivatest ohuteguritest; 4) teadmised kliendi kui ka teenuse osutaja tervisele ohtlikult mõjuda võivatest kemikaalidest; 5) teadmised töövahendite desinfitseerimisest – teadaolevad desinfektantid ja nende kasutamise meetodid; 6) teadmised instrumentide steriliseerimisest – vajalikkus, meetodid ja vahendid; 7) teadmised esmaabist. § 6. Nõuded teenuse osutamisele (1) Teenuse osutamise ajaks tuleb teenuse saaja ja tema rõivaste kaitsmiseks kasutada sobivaid kaitsevahendeid (käterätikud, salvrätikud, linad, kaitsekeep). Kõik teenindamisel kasutatav korduvkasutusega pesu tuleb vahetada pärast igat teenuse saajat. (2) Teenuse osutamise ajaks tuleb vajadusel nahasekreedi ja vere edasikandumise vältimiseks katta tööpinnad, mööbel või muud pinnad kaitsekile, lina või muu kaitsevahendiga, mis vahetatakse pärast igat teenuse saajat. (3) Teenuse osutamine peab toimuma puhta ning asjakohaselt töödeldud instrumendi, vahendi- või seadmega. (4) Enne protseduuri läbiviimist peab teenuse osutaja informeerima teenuse saajat protseduuri vastunäidustuste kohta ning hoiatama võimalike tüsistuste või kõrvalnähtude tekke ohust. (5) Peale protseduuri läbiviimist informeerib teenuse osutaja vajadusel teenuse saajat protseduuri järgsest hooldusest. (6) Kasutatud instrumendid ja tarvikud tuleb hoida eraldi puhastest instrumentidest ja tarvikutest. (7) Ühekordsed kasutatud tarvikud tuleb käidelda vastavalt jäätmeseadusele. Teravad ja torkivad esemed tuleb paigutada raskesti läbitorgatavast materjalist valmistatud suletavasse kanistrisse, millel on markeering "Teravad ja torkivad jäätmed". (8) Korduvkasutatavad tarvikud või seadmed, mille kasutamisel tekib oht nahasekreedi või vere edasikandmiseks, on vaja steriliseerida peale igat teenuse saajat. (9) Enne steriliseerimist ja desinfitseerimist tuleb instrumendid pesta pesemisvahendiga ja kuivatada. Instrumendi steriliseerimisel tuleb järgida tootja juhendit. § 7. Nõuded seadmele ja selle kasutamisele (1) Teenuse osutamisel kasutatav seade peab vastama toote nõuetele vastavuse seadusega kehtestatud nõuetele. Teenuse osutaja peab enne seadme kasutamise alustamist saama asjakohase väljaõppe. (2) Kasutatava seadme hooldamine, kalibreerimine ja kontroll peab toimuma vastavalt tootjapoolsele juhendile. (3) Seadet tuleb teenuse osutamisel kasutada kooskõlas seadme sihtotstarbega ja tootja poolt ettenähtud juhistele. (4) Teenuse osutajal peab teenuse osutamise kohas olema kasutatava seadme tehniline pass või sertifikaat ning kasutusjuhend. (5) Seadme, selle pindade ja tarvikute puhastus, desinfitseerimine või steriliseerimine peab olema regulaarne ja vastavalt tootjapoolsele juhendile. 3. peatükk Ilu- ja isikuteenuste nõuded § 8. Nõuded juuksuri-, maniküüri-, pediküüri-, kosmeetikuteenuse ja kehaaugustamise teenuse osutamisele (1) Kosmeetikuteenuse jaoks nõutav miinimum kvalifikatsioon on toodud käesoleva määruse lisas 1. (2) Mikronõelumisel ei tohi nõelte pikkus ületada 1,0 mm. (3) Juuksuriteenuse osutamise käigus avastatud pedikuloosi juhul teavitatakse teenuse saajat nii täide kui tingude olemasolust. (4) Pedikuloosiga teenuse saaja teenindamisel kasutatud instrumendid tuleb töödelda desinsektandiga. Ühekordsed tarvikud ja lõigatud juuksed tuleb kohe korjata kotti, mis suletakse ja viiakse prügikonteinerisse. Kasutatud käterätikud ja salvrätikud tuleb pesta vähemalt 60 o C vees minimaalselt 30 minutit või töödelda desinsektandiga. (5) Juuksevärvide segamisel või juuste värvimisel peab olema tagatud sundventilatsioon või kohtväljatõmme. (5) Pediküüri või maniküüri tegemise käigus kasutatavat vanni tuleb pesta pesemisvahendiga kuuma voolava vee all ning desinfitseerida pärast iga teenuse saajat või kasutada ühekordselt kasutatavat katet. (6) Kehaaugustamise protseduuri teostamisel tuleb avause tekitamiseks kasutada ühekordset steriilset tarvikut. § 9. Nõuded tätoveerimis- ja püsimeigi teenuse osutamisele (1) Tätoveerimis- ja püsimeigi teenuse osutamisel kasutatakse ühekordseid nõelu. Kehapinna raseerimisel kasutatakse ühekordseid žilette. (2) Tätoveerimisseade steriliseeritakse peale igat kasutuskorda või kaetakse saastumise vältimiseks ühekordse kilega. (3) Tätoveerimisteenuse osutaja, kes sisestab tätoveerimiseks mõeldud värvaineid nahka, peab teavitama teenuse saajat, kellele tätoveerimiseks mõeldud värvaineid nahka sisestatakse, nimetatud värvainete koostisest ja omadustest. (4) Tätoveerimisteenuse osutajad peavad järgima kõiki tätoveerimiseks mõeldud värvainete pakendil kirjas olevaid ohutusmeetmeid ning mis tahes muud teavet, mida nõutakse inimeste tervisest lähtudes. (5) Tätoveerimis- ja püsimeigi teenuse osutaja teavitab teenuse saajat haava hooldamisest ja paranemisest. (6) Taaskasutatavas anumas tätoveerimisvärv tuleb enne tätoveerimise jaoks kasutamist valada välja eraldi ühekordsesse anumasse. Üleliigset värvi ei tohi taaskasutatavasse anumasse tagasi valada. (7) Tätoveeritav nahapind tuleb enne teenuse osutamist puhastada ja desinfitseerida. (8) Tätoveeritud pind tuleb peale protseduuri katta sobiva kile või plaastriga. § 10. Nõuded tätoveerimis- ja püsimeigi teenuse osutamisel kasutatavatele värvidele (1) Tätoveerimisvärv ja püsimeigi värv peavad olema steriilsed. Kui värv on mõeldud korduvkasutamiseks, peab see olema pakitud selliselt, mis takistab värvi saastumise. Teenuse osutaja jälgib, et värv kasutamise käigus ei saastuks (2) Tätoveerimisvärvi pakend peab sisaldama värvitootja või importija nime ja aadressi, partii numbrit, säilitamistingimusi, säilivus kuupäeva, juhiseid ohutuks kasutamiseks ning koostisainete nimekirja (IUPAC, INCI, CI,…) (3) Tätoveerimis ja püsimeigi värvid ei tohi sisaldada kemikaale, mis on toodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1223/2009 kosmeetikatoodete kohta ( ELT L 342, 22.12.2009, lk 59–209) lisas II või mis on klassifitseeritud kantserogeenseks või mutageenseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1–1355) VI lisas, tabelis 3.1. § 11. Nõuded solaariumiteenusele (1) Solaariumiteenuse osutaja tagab teenuse osutamise kohas teenuse saajale informatsiooni kättesaadavuse päevitamisega seotud ohtudest ning soovitustest ohutumaks päevitamiseks. Informatsiooni, mis sisaldub käesoleva määruse lisas 2 ning on vähemalt eestikeelne, võib teenuse saajale edastada prinditud flaieril, plakatil, kleebistel või video teavituse või presentatsioonina. (2) Solaariumiteenuse osutaja tagab igale teenuse saajale ultraviolettkiirguse kaitseprillid, ühekordsed salvrätikud või muud vahendid, mis peavad olema teenuse saajale kättesaadavad ja nähtaval kohal, kosmeetika eemaldamiseks. Kaitseprillidel peab olema täielik UV-A ja UV-B kaitse. Korduvkasutusega kaitseprillid tuleb pärast iga kasutamist puhastada ja desinfitseerida. (3 ) Solaariumiteenuse osutaja peab tagama, et solaariumi kasutamine on kogu aeg klienditeenindaja järelevalve all. § 12. Nõuded solaariumiseadmele (1) Solaariumiseadme ultraviolettlampide kõrgeim lubatud erüteemne kiirgusintensiivsus on 0,3 W/m². (2) Igal solaariumiseadmel peab olema kaasas tootja või maaletooja poolt väljastatud tehniline pass, milles on kirjas solaariumiseadme tüüp ning erüteemne kiirgusintensiivsus. (3) Solaariumiseadme ultraviolettlampide kasutusaeg ei tohi ületada tehnilises passis või sertifikaadis soovitatud kasutusaega. (4) Iga lampide vahetus peab olema fikseeritud aktiga, milles on märgitud vahetuse kuupäev ja UV-seadme tunniloenduri näit või UV-kiirguse võimsusvoo tiheduskontrolli tulemused. Akt peab olema kättesaadav ettevõtte tegevuskohas, kus toimub teenuse saaja teenindamine. (5) Solaariumiseade peab olema varustatud süsteemiga, mis võimaldab selle kohest seiskamist teenuse saaja poolt. (6) Solaariumiseade ei ole lubatud kasutada, kui tunniloendur ei ole töökorras või kõrgsurvelampide kaitsefilter on purunenud. § 13. Nõuded solaariumiteenuse osutamisele (1) Solaariumiteenuse osutaja tagab, et klienditeenindaja on läbinud väljaõppe, mille käigus on saanud põhiteadmised järgnevatel teemadel: 1) UV kiirgus, erinevate kiirguse liikide iseloomustus; 2) naha struktuur, päevitamises osalevate nahakihtide iseloomustus; 3) päevituse tekkimine, nahatüübid; 4) päikesepõletus, vastunäidustused päevitamisel, riskigrupid; 5) erinevad solaariumid ja nende spetsifikatsioon; 6) silmade kaitse; 7) kosmeetika kasutamine päevitamisel; 8) nõuded solaariumikeskustele; 9) hügieen, solaariumi puhastamine ja desinfitseerimine; 10) vastutustundlik päevitamine. (2) Klienditeenindaja määrab koos iga uue teenuse saajaga tema nahatüübi ja seletab talle selle nahatüübiga kaasnevaid spetsiifilisi riske ja vastunäidustusi. (3) Klienditeenindaja või juhtimissüsteem kohandab päevitusseansi kestust teenuse saaja nahatüübi järgi, arvestades solaariumi omadusi, kasutatavaid lampe ja tootja poolseid soovitusi. (4) Klienditeenindaja annab teenuse saajale selgeid juhiseid, kuidas lülitada solaarium päevitusseansi ajal välja. (5) Klienditeenindaja tagab järelevalvet teostavale ametnikule vajaliku dokumentatsiooni kättesaadavuse ning kontrollimise võimaluse. Tervise- ja tööministri määruse „ Nõuded ilu- ja isikuteenuste osutamisele “ lisa 1 KOSMEETIKUTEENUSE LOETELU NING KVALIFIKATSIOON Kosmeetikuteenus Seadmed ja instrumendid Eesti kvalifikatsiooniraamistiku tase (EKR) Pindmine keemiline koorimine Kosmeetilised madala konsentratsiooniga Alfa-hüdroksühapped (AHA-d) ning beeta-hüdroksühapped (BHA-d). Kosmeetikutel on lubatud kasutatada ainult professionaalseks kasutamiseks mõeldud EÜ määruses nr 1223/2009 nimetatud preparaate.TCA (trikloroäädikhappe) ja kemikaalide,mis on klassifitseeritud meditsiiniseadmeteks, kasutamine ei ole lubatud. 5/6 Näo/keha hooldus (Facial/body treatment) Osooni auru generaatorid, külma ja sooja generaatorid Pihustid ja nebulisaator 3/4 Hüdro/termaal protseduur (veeprotseduurid) Hüdromassaaži seadmed, saun, hammam (türgi saun), hüdroteraapia 3/4 Vaha depilatsioon Vaha soojendaja 3/4 Laser/ intensiivse pulseeriva valguse (IPL) protseduur Laseri klass I, 2, 3b ja 4a 5/6 Näo/keha hooldus LED footonteraapia, kõrgsageduslik infrapuna 4 Raadiosagedus protseduurid Raadiosagedus 5 Elektrilise või mehaanilise seadmega stimuleerivad protseduurid Heliteraapia Ultraheli Vaakum aspiratsioon vibroperkussioon, Elektrostimulatsioon 4 Mikropigmentatsioon ehk püsimeik Mikropigmentatsioon a Mehhaaniline, käsivahend. Märkus: kosmeetikud peavad kasutama spetsiaalselt intradermaalseks püsimeigiks mõeldud pigmente. 5/6 Pindmine mikrodermabrasioon Mikrodermabrasioon 4 Elektrolüüs karvaeemaldus Elektriline epilatsioon AC ja/või DC 4 Micro-needling (mikronõelumine) Micro-needling Micro needling a Mesotherapy a Mikronõelte rull a Mesoteraapia a 5/6 Käsitsi näohooldus, Make-up 3 Jalgade ja käte hooldused Väikevahendid– küünenaha nuga, küünenaha tangid, viilid 3 a Lubatud on ainult kosmeetilised teenused (mitte meditsiinilised) ja tootja poolt lubatud seadmete kasutusala. Tervise- ja tööministri määruse „ Nõuded ilu- ja isikuteenuste osutamisele “ lisa 2 SOLAARIUMIKESKUSE INFOTAHVLIL ESITATAVA INFORMATSIOONI MIINIMUMNÕUE Pane tähele ! Päevitamine ei ole lubatud alla 18 aastastele ning 1 nahatüübiga isikutele. Päevitamine ei ole lubatud isikutele, kellel on kõrgendatud fotosensitiivsus (naha valgustundlikkus) ning kes on seetõttu haigestunud. Päevitamine ei ole soovitatav rasedatele. Kaitseprillide kasutamine päevitamisel on kohustuslik. Tundlikud keha piirkonnad nagu armid, tätoveeringud, genitaalid ning rinnanäärmed tuleb UV kiirguse eest kaitsta. Liigses koguses ultraviolettkiirgust on tervisele kahjulik. Võib põhjustada nahakahjustusi, kiirendada naha enneaegset vananemist ning suurendada riski nahavähi ja melanoomi tekkeks. Teatud ravimid ja kosmeetikatooted võivad UV kiirguse mõjul tekitada soovimatuid nahareaktsioone. Juhul, kui Teie nahk on kõrgendatud päikesetundlikkusega, kehal on palju sünnimärke või keegi lähisugulastest on haigestunud nahavähki või melanoomi, soovitame enne solaariumis või looduses päevitamist konsulteerida nahaarstiga. Kahe esimese päevitusseansi vahe peab olema vähemalt 48 tundi. Päevitamine ja solaariumi kasutamine samal päeval ei ole soovitatav. MÄÄRUSE KAVAND EELNÕU Tervise- ja tööministri määrus „ Nõuded ujulatele, basseinidele ja veekeskustele, nende ruumidele, basseiniveele ning teenuse osutamisele “ Määrus kehtestatakse rahvatervise seaduse § 18 lõike 2 alusel . § 1. Määruse reguleerimisala (1) Määrusega kehtestatakse nõuded ujulatele, basseinidele ja veekeskustele, nende ruumidele, ohutusele, basseiniveele ning teenuse osutamisele. (2) Nõuded on täitmiseks ujumise ja suplemisega seonduvaid teenuseid osutavatele avalik-õiguslikele ja eraõiguslikele juriidilistele isikutele, sealhulgas koolidele ja koolieelsetele lasteasutustele (edaspidi teenuse osutaja ), kes osutavad teenuseid tasu eest või tasuta. (3) Nõuded kehtivad ujula ja veekeskuse basseinide ja veeatraktsioonide (edaspidi bassein ) vee kohta. (4) Nõuded ei kehti loodusliku mineraalvee basseinide ja hüdroteraapia basseinide veele, selliste külmaveebasseinide looduslikule veele, kus veevahetus toimub läbivooluna, ja supelrandade rajatistele ja atraktsioonidele, kus kasutatakse pinnavett ning veevahetus toimub läbivooluna. § 2. Nõuded ujula ja veekeskuse ruumidele (1) Basseini kasutajale tagatakse nõuetekohased ja tervisele ohutud riietus-, duši- ja tualettruumid. (2) Basseini kasutajale võimaldatakse pääs basseini ainult riietus- ja duširuumi kaudu. (3) Riietus-, duši- ja tualettruumid sisustatakse vastavalt vajadusele, lähtudes basseini kasutajate arvust, mis leitakse basseini tegeliku veepindala ja ühele basseini kasutajale ettenähtud arvestusliku veepindala jagatisena (edaspidi arvestuslik basseinikoormus ). § 3. Nõuded ujula ja veekeskuse siseviimistluseks kasutatavatele materjalidele ja pindadele (1) Siseviimistluseks kasutatavad materjalid ja pinnad peavad olema tervisele ohutud, nõuetekohased ning vastama tootja poolt ettenähtud kasutusotstarbele. (2) Ruumid peavad olema puhtad, pindade puhastamisel tuleb kasutada «Biotsiidiseaduse» nõuetele vastavaid desinfitseerivaid aineid ning asjakohaseid pesuaineid ja -vahendeid. (3) Ujulate ja veekeskuste ruumide põrandad, kus käiakse jalatsiteta, ja basseini ümbritsev käigurada varustatakse äravoolutrappidega. Põrandakalle peab tagama vee äravoolu äravoolutrappide kaudu kanalisatsiooni. Basseini ümbritsevalt käigurajalt ei tohi vesi sattuda tagasi basseini. (4) Põrandapinnad, kus käiakse jalatsiteta või jalatsitega ning mis on kokkupuutes veega või millele satub vett ja muid vedelikke, ei tohi olla libedad. Põrandakattematerjalide valikul arvestatakse võimalusel standardeid DIN 51130 ja DIN 51097. (5) Ujulates ja veekeskustes, kus ruumide põrandad ei vasta lõigetes 3 ja 4 toodud nõuetele, tuleb terviseohutuse tagamiseks rakendada täiendavaid asjakohaseid meetmeid. § 4. Nõuded basseinidele (1) Arvestuslik veepindala ühe basseinikasutaja kohta peab olema vähemalt 6,2 m 2 . (2) Lastebasseinis peab arvestuslik veepindala ühe basseini kasutava lapse kohta olema vähemalt 3,5 m 2 ja basseinivee sügavus laste vanusest sõltuvalt 0,3–1,0 m. (3) Basseinivee sügavus peab olema: 1) pukkidelt vettehüpete sooritamisel vähemalt 1,35 m; 2) kuni 1 meetri kõrgusel asuvalt hoolaualt vettehüpete sooritamisel vähemalt 1,8 m; 3) 1–3 meetri kõrgusel asuvalt hoolaualt vettehüpete sooritamisel vähemalt 3,4 m; 4) 3–5 meetri kõrgusest hüppetornist vettehüpete sooritamisel vähemalt 3,4 m; 5) 5–10 meetri kõrgusest hüppetornist vettehüpete sooritamisel vähemalt 4,5 m. (4) Basseinis, mille sügavus on üle 1,1 m, peab olema võimalus puhata veest väljumata ka neil, kelle jalad põhja ei ulatu. (5) Basseini seinte ja põhja konstruktsioon ei tohi halvendada vee omadusi ning peab olema veekindel, mehaaniliselt tugev, vastupidav puhastamisele ja desinfitseerimisele. § 5. Nõuded teenuse osutamisele (1) Ujula ja veekeskuse kasutajatele osutatakse vajadusel abi, sealhulgas õnnetusjuhtumite korral esmaabi. (2) Vettehüpete sooritamisel tagatakse hüppajate ja ujujate ohutus. (3) Kooli ja koolieelse lasteasutuse ujulas teavitatakse lastega juhtunud vigastustest, basseinivee kontrolli tulemustest ja muude nõuete täitmisest asutuse hoolekogu perioodiliselt, kuid mitte harvemini kui kord kvartalis. (4) Ujulas ja veekeskuses esitatakse basseini kasutajale nähtavas kohas teave basseinide sügavuse ning õhu ja basseinivee temperatuuri kohta. Soovi korral antakse teavet basseinivee kvaliteedinäitajate kohta. § 6. Nõuded basseiniveele (1) Basseiniveeks võetav vesi peab vastama joogiveele kehtestatud nõuetele. (2) Basseinivesi peab vastama järgmistele mikrobioloogilistele näitajatele: 1) Coli -laadsed bakterid kuni 20 PMÜ/100 ml; 2) enterokokid kuni 10 PMÜ/100 ml; 3) Pseudomonas aeruginosa ei ole lubatud üheski 100-milliliitrises uuritud proovis; 4) stafülokokk kuni 10 PMÜ/100 ml; 5) kolooniate arv 37 °C juures kuni100 PMÜ/ml. (3) Basseinivesi ei tohi sisaldada parasiite ega nende mune, samuti Legionella spp, Mycobacterium spp, entero-, adeno-, herpesviirust, A-hepatiidi viirust ega muid patogeenseid mikroorganisme. (4) Basseinivesi peab vastama järgmistele füüsikalis-keemilistele näitajatele: 1) värvus mitte üle 15 mg/l Pt; 2) hägusus mitte üle 2 NHÜ. 1 NHÜ vastab 0,58 mg kaoliini (SiO 2 ) tekitatud hägususele ühes dm 3 vees; 3) pH-arv 6,7–8,0; 4) ammooniumiooni sisaldus (NH 4 + ) kuni 0,5 mg/l; 5) nitraatiooni (NO 3 – ) sisaldus võib olla 20 mg/l võrra suurem kui veevõrgust võetaval veel; 6) oksüdeeritavus võib olla 3 mg/lO 2 võrra suurem kui veevõrgust võetaval veel; 7) vees lahustunud klooriühendeid (ümberarvestatuna kloorile), mis on võimelised oksüdeerima lämmastikuühendeid (edaspidi vaba kloor ) võib olla 0,5–1,5 mg/l; 8) vees lahustunud klooriühendeid (ümberarvestatuna kloorile), mis on reageerinud lämmastiku või orgaaniliste ühenditega (edaspidi seotud kloor ), võib olla veetemperatuuril kuni +31 °C kuni 0,4 mg/l, veetemperatuuril üle +31 °C kuni 0,5 mg/l; 9) välibasseinides kasutatava klooriühendeid stabiliseeriva aine isotsüanuurhappe sisaldus on kuni 50 mg/l. (5) Veetemperatuur peab olema: 1) sportimiseks kasutatavates basseinides vähemalt +25 °C; 2) koolibasseinides vähemalt +28 °C kuni +32 °C; 3) suplemisbasseinides +28 °C kuni +32 °C; 4) väikelaste basseinides +32 °C kuni +36 °C; 5) muudes soojaveebasseinides +32 °C või rohkem; 6) külmaveebasseinides alla +25 °C. (6) Pärast veereostuse likvideerimist kemikaalidega peab basseini avamisel basseinivesi vastama lõigetes 2, 3, 4 ja 5 esitatud nõuetele. (7) Lõigetes 2 ja 4 toodud näitajate suhtes tagatakse basseinivee kvaliteedi regulaarne laboratoorne kontroll mitte harvemini kui üks kord kuus. (8) Basseinivee hägusust, temperatuuri, pH-taset ning vaba ja seotud kloori näitajaid määratakse iga päev vähemalt üks kord enne avamist, tööpäeva keskel ja tööpäeva lõpus. (9) Basseinivee analüüsid võetakse eestpoolt ja tagantpoolt puhastusseadet ning basseini madalaimast ja sügavaimast osast 25–30 cm sügavuselt või vaba kloori ja pH-taset kontrolliva seadme veeproovikraanist. (10) Basseinivee kvaliteedi kontrolli tulemused registreeritakse taasesitamist võimaldaval kujul. (11) Kui basseinivesi ei vasta nõuetele, selgitatakse kohe vee kvaliteedi mittevastavuse põhjused ja rakendatakse vajalikke abinõusid. Vajaduse korral suletakse bassein ja teavitatakse Terviseametit. § 7. Nõuded basseinivee puhastamisele ja desinfitseerimisele (1) Basseinivee korduvkasutamisel (edaspidi tsirkulatsioon ) puhastatakse vesi filtreerimise ja desinfitseerimise teel. Vee puhastamiseks on lubatud täiendavalt kasutada koaguleerimist, aktiivsütt, ultraviolettkiirgust ja osoneerimist. Veekadu asendatakse värske veega. (2) Basseinivee desinfitseerimiseks võib kasutada «Biotsiidiseaduse» nõuetele vastavaid desinfitseerivaid aineid viisil ja koguses, mis ei halvenda vee omadusi ning ei kahjusta inimese tervist. (3) Basseinivee sisselaskeava restil võib vee liikumise kiirus olla kuni 0,5 meetrit sekundis. Resti ehitus ja kinnitus peavad olema ohutud. (4) Puhastatud vee segunemine basseiniveega peab olema kogu basseini ulatuses võimalikult ühtlane. (5) Tsirkulatsioonipumba ees olevat filtrit pestakse regulaarselt. Filtri puhastamine toimub vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui kaks korda kuus. Filtri puhastamine registreeritakse taasesitamist võimaldaval kujul. (6) Basseinivee asendamine puhastatud veega toimub vastavalt tegelikule basseinikoormusele, mis arvestatakse basseini kasutajate arvu järgi tunnis. (7) Iga basseinikasutaja kohta tunnis asendatakse 2 m 3 basseinivett puhastatud veega, järgides lõikes 8 sätestatud basseinivee tsirkulatsiooni nõudeid. (8) Basseinivee tsirkulatsiooniaeg oleneb basseini veetemperatuurist ja peab olema: 1) veetemperatuuril kuni +28 °C mitte rohkem kui 4 tundi; 2) veetemperatuuril kuni +32 °C mitte rohkem kui 30 minutit; 3) veetemperatuuril kuni +36 °C mitte rohkem kui 10 minutit; 4) veetemperatuuril kuni +41 °C mitte rohkem kui 6 minutit. (9) Ujulates ja veekeskustes, kus ei ole võimalik rakendada lõigetes 6 ja 7 basseini veevahetusele ettenähtud nõudeid, peab vee täielik vahetumine puhastatud veega toimuma vähemalt iga 12 tunni jooksul. (10) Basseinid, mille arvestuslik basseinikoormus ületab 50 basseinikasutajat, varustatakse vaba kloori sisaldust ja pH-taseme mõõtmist ning desinfitseerivate kemikaalide doseerimist võimaldavate seadmetega. (11) Basseini, välja arvatud läbivooluga basseinid, lisatakse iga päev vastavalt tegelikule basseinikoormusele iga basseinikasutaja kohta vähemalt 30 liitrit ja soojaveebasseinides 60 liitrit värsket vett. Vee hulka kontrollitakse veemõõtja järgi. (12) Basseinides veetemperatuuriga alla +36 °C on vee filtreerimise kiirus kuni 30 m 3 /h/m 2 ja liivakihi paksus filtris vähemalt 1 meeter ning basseinides veetemperatuuriga alates +36 °C on vee filtreerimise kiirus kuni 40 m 3 /h/m 2 ja liivakihi paksus filtris vähemalt 1,2 meetrit. § 8. Nõuded läbivoolubasseinide veevahetusele (1) Läbivoolubasseinide veevahetus toimub värske vee pideva juurdevooluna. (2) Vee eemaldamine basseinist toimub ülevooluavade kaudu, mis paiknevad basseini seinte ülaosas. (3) Värsket vett juhitakse basseini selle seintes ja põhjas olevate avade kaudu. Avade paigutus tagab vee ühtlase jaotuse kogu basseinis ning vee püsiva temperatuuri ja nõuetekohasuse. Vee sissevoolu kiirus võib olla kuni 3 m/s. (4) Basseini kasutamisel lisatakse tunnis basseini värsket vett vähemalt 20% basseini mahust. Vee hulka kontrollitakse veemõõtja järgi. (5) Väljaspool basseini kasutusaega, juhul kui basseinivesi ei ole basseinist välja juhitud, toimub vee täielik vahetumine iga 12 tunni jooksul. § 9. Nõuded basseini puhastamisele (1) Basseini tühjendatakse, puhastakse ja desinfitseeritakse vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini, kui üks kord aastas. (2) Basseini puhastamisel pestakse basseini seinad ja põhi pesemisvahendiga, loputatakse ning seejärel desinfitseeritakse ja loputatakse täiendavalt. (3) Basseini põhja ja seinu puhastatakse vastavalt vajadusele, kuid vähemalt üks kord kahe nädala jooksul. Veepinnast kõrgemal olevaid basseini seinu puhastatakse vähemalt üks kord nädalas. (4) Basseini tühjendamine registreeritakse taasesitamist võimaldaval kujul. (5) Kui basseinivee desinfitseerimiseks kasutatakse muid meetodeid kui kloreerimine, teavitatakse sellest eelnevalt Terviseametit. § 10. Nõuded ujula ja veekeskuse sisekliimale ja valgustusele Ujula ja veekeskuse õhu liikumiskiirus, õhuvahetus, suhteline õhuniiskus, temperatuur ja valgustus peavad vastama vajadustele, arvestades «Tarbijakaitseseaduse» §-s 9 1 sätestatut. § 11. Rakendus- ja jõustumissätted (1) Määrus jõustub 2019. aasta 1. jaanuaril. (2) Paragrahvi § 2 lõiget 2 ei rakendata lasteasutuste ujulatele, mis on projekteeritud ja ehitatud enne 01.01.2008. (3) Enne 01.01.2008. a projekteeritud ning ehitatud ujulatele ja veekeskustele ei kohaldata määruse § 7 lõikeid 9, 10 ja 12. MÄÄRUSE KAVAND EELNÕU Tervise- ja tööministri määrus „ Nõuded tervise kaitse tagamiseks lasteasutustes “ Määrus kehtestatakse rahvatervise seaduse § 19 lõike 3 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala § 2. Määruses kasutatavad terminid § 3. Üldnõuded § 4. Korrashoid § 5. Terviseriskide ennetamine § 6. Erinõuded koolile § 7. Erinõuded koolieelsele lasteasutusele § 8. Erinõuded noorte püsilaagrile § 8. Erinõuded asenduskoduteenusele § 9. Erinõuded lapsehoiuteenusele § 10. Erinõuded laste hoolekandeasutusele § 11. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2019. aasta 1. jaanuaril. MÄÄRUSE KAVAND EELNÕU Tervise- ja tööministri määrus „ Nõuded tervise kaitse tagamiseks täiskasvanute hoolekandeasutustele “ Määrus kehtestatakse rahvatervise seaduse § 19 lõike 3 alusel § 1. Määruse reguleerimisala § 2. Määruses kasutatavad terminid § 3. Üldnõuded § 4. Korrashoid § 5. Ruumid § 6. Nõuded erihoolekandeteenuse osutamisel § 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2019. aasta 1. jaanuaril. MÄÄRUSE KAVAND EELNÕU Tervise- ja tööministri määrus „Nõuded toitlustamisele lasteasutustes“ Määrus kehtestatakse rahvatervise seaduse § 20 lõike 5 alusel. § 1. Reguleerimisala § 2. Mõisted § 3. Üldnõuded toitlustamisele lasteasutustes § 4. Nõuded toitlustamise korraldamisele ja toidule koolieelses lasteasutuses ning lastehoius. § 5. Nõuded toitlustamise korraldamisele ja toidule koolis. § 6. Nõuded toitlustamise korraldamisele noorte püsilaagrites § 7. Nõuded menüü koostamisele § 8. Nõuded dokumentatsioonile ja toidu koostise ning toitumisalase teabe esitamisele § 9. Nõuded lasteasutuste puhvetis ja müügipunktis pakutavale toidule § 10. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2019. aasta 1. jaanuaril. MÄÄRUSE KAVAND EELNÕU Tervise- ja tööministri määrus „Nõuded toitlustamisele tervishoiu- ja hoolekandeasutuses“ Määrus kehtestatakse rahvatervise seaduse § 20 lõike 5 alusel. § 1. Reguleerimisala § 2. Mõisted § 3. Üldnõuded toitlustamise korraldamisele § 4. Tavatoit § 5. Dieettoit § 6. Raseda ja last rinnaga toitva ema toit § 7. Imiku toit § 8. Serveerimine ja taaskuumutamine § 9. Toidunõude ja kööginõude pesemine § 10. Toidujäätmete eemaldamine § 11. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2019. aasta 1. jaanuaril. MÄÄRUSE KAVAND EELNÕU Tervise- ja tööministri määrus „Vähiregistri põhimäärus“ Määrus kehtestatakse rahvatervise seaduse § 22 lõike 4 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Vähiregister ja selle pidamise eesmärk (1) Vähiregister (edaspidi register) on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mida peetakse vähijuhtude andmete töötlemiseks vähi esinemise ja vähihaigete elulemuse analüüsiks, tervishoiuteenuse korraldamiseks, vähitõrjemeetmete kavandamiseks ja nende tõhususe hindamiseks, samuti haigestumuse statistika korraldamiseks ning uurimistööks. (2) Registri ametlik nimetus on vähiregister. Registri ingliskeelne nimetus on Estonian Cancer Registry. § 2. Registri vastutav töötleja Registri vastutav töötleja on Tervise Arengu Instituut. 2. peatükk Registri ülesehitus ja pidamise kord § 3. Registri ülesehitus (1) Registri andmeid töödeldakse elektrooniliselt. (2) Registri alusandmed on elektroonilised või paberil. Paberil alusdokumentide andmed kantakse elektrooniliselt registrisse. (3) Register koosneb: 1) elektroonilisest andmebaasist; 2) arhiveeritud registriandmetest. § 4. Registriandmete kaitse (1) Registriandmete kaitse hõlmab: 1) käideldavust, st andmete kaitse juhusliku hävimise ja tahtliku hävitamise ning õigustatud isikule andmete kättesaadavuse takistamise eest; 2) terviklust, st andmete kaitse juhusliku või tahtliku volitamata muutmise eest; 3) konfidentsiaalsust, st andmete kaitse volitamata töötlemise eest. (2) Registriandmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks rakendatakse organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid. (3) Registri turvaklass on K1T2S2. (4) Registri turbeaste on keskmine. § 5. Andmete õiguslik tähendus Registriandmetel on informatiivne tähendus. 3. peatükk Andmete esitamise, parandamise kord, andmete väljastamine ning andmevahetus § 6. Andmete esitamine (1) Registrisse kantavaid andmeid esitavad vähijuhte nii elupuhuselt kui ka pärast surma diagnoosivad ja vähihaigele ravi osutavad tervishoiuteenuse osutajad ja riikliku ekspertiisiasutuse kohtuarstlikud eksperdid. (2) Registrile esitatakse andmed tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 59 1 lõike 3 ja § 59 2 lõike 2 kohaselt. (3) Teenuse osutaja esitab registrisse järgmised andmed: 1) patsiendi perekonna- ja eesnimi (sh varasemad perekonnanimed), isikukood, sugu, sünniaeg ja -koht, elukoht, perekonnaseis ja rahvus; 2) varem diagnoositud pahaloomulised kasvajad; 3) diagnoos (üksikasjalik paige); 4) diagnoosimise aeg; 5) diagnoosi kinnitanud uurimismeetodid; 6) morfoloogiline diagnoos ja pahaloomulisuse aste; 7) kasvaja levik; 8) ravimeetodid, ravi olemus, ravimise koht ja ravi alustamise kuupäev; 9) surmaaeg; 10) surmapõhjus; 11) andmete esitaja ametikoht, nimi ja telefon; 12) andmete esitamise kuupäev ja tervishoiuteenuse osutaja nimi; 13) haigusloo või tervisekaardi number. (4) Patoloog või kohtuarstlik ekspert esitab järgmised andmed: 1) patsiendi perekonna- ja eesnimi, isikukood, sugu ja sünniaeg; 2) preparaadi uuringule saatnud arsti ja tervishoiuteenuse osutaja nimi; 3) preparaadi number; 4) preparaadi saatmise kuupäev (päev, kuu, aasta); 5) kliiniline saatediagnoos (kliiniline diagnoos); 6) uuringu liik; 7) uuringumaterjali päritolu; 8) algkolle (üksikasjalik paige); 9) muudes elundites leitud kasvajakude; 10) morfoloogiline diagnoos ja kasvaja diferentseerumise aste; 11) kasvaja levik uuringu alusel; 12) uuringu teostanud patoloogi või kohtuarstliku eksperdi nimi; 13) andmete esitaja ametikoht, nimi ja telefon; 14) andmete esitamise kuupäev ja patoloogiaosakonna või riikliku ekspertiisiasutuse osakonna nimetus. (4) Andmed esitatakse 30 kalendripäeva jooksul pärast vähi diagnoosimist, ravi või arstliku surmateatise väljakirjutamist, või vähi diagnoosimist mikroskoopilise uuringu või lahangu alusel. § 7. Andmete registrisse kandmine, muutmine, parandamine ja registrisse kantud andmete õigsuse tagamine (1) Registrile esitatud andmete õigsuse eest vastutab andmete esitaja. (2) Vastutav töötaja kannab andmed registrisse 30 kalendripäeva jooksul pärast andmete saamist. (3) Kui vastutav töötleja avastab ebaõiged andmed, esitab ta andmete esitajale nende kohta järelepärimise. (4) Registrisse kantud andmete muutumise korral esitab andmete esitaja vastutavale töötlejale uued andmed, mille alusel parandatakse kanne 30 kalendripäeva jooksul. (5) Registrisse kantud andmete õigsuse kontrollimiseks ja andmete tervikluse tagamiseks on registri vastutaval töötlejal õigus seaduses sätestatud korras teha andmete esitajale täpsustavaid päringuid. (6) Registrisse kantud andmete vigade või ebatäpsuste avastamisel on vastutaval töötlejal kohustus vead viivitamata parandada. Vigade avastamisel suletakse ligipääs vigastele andmetele kuni andmete parandamiseni. (7) Vastutav töötleja tagab infotehnoloogiliste vahenditega registris tehtud muudatuste ja täienduste tegemise aja ning muudatuste tegija andmete salvestamise registri logiandmetes. § 8. Juurdepääs registriandmetele ja andmete väljastamine (1) Registri andmetele võimaldatakse juurdepääs kooskõlas andmekaitset reguleerivate õigusaktidega. (2) Registrist väljastatavate andmete õigsuse eest vastutab vastutav töötleja. (3) Vastutav töötleja tagab avalikkusele veebilehe kaudu juurdepääsu registriandmete põhjal koostatud statistilistele aruannetele. (4) Vastutav töötleja peab arvestust selle üle, kellele, mis eesmärgil, millal, millisel viisil ja milliseid isikuandmeid on registrist väljastatud. § 9. Andmevahetus (1) Andmevahetus teiste andmekogudega toimub riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu või muul kokkulepitud elektroonilist teabevahetust võimaldavat viisil . (2) Eesti rahvastikuregister edastab registrile patsiendi isikuandmed ja isiku riigist lahkumise andmed. (3) Surmapõhjuste register edastab registrile andmed isiku surma ja surma põhjuse kohta. 4. peatükk Registrisse kantud andmete ja nende alusdokumentide säilitamine § 10. Andmete säilitamine ja arhiveerimine (1) Andmed säilitatakse registris alaliselt. (2) Registrisse kantud andmete alusdokumente ja andmeid säilitatakse 75 aastat. (3) Paragrahvi 9 lõikes 7 nimetatud andmeid säilitatakse viis aastat. 5. peatükk Registri järelevalve, rahastamine ja tegevuse lõpetamine § 11. Järelevalve teostamine Andmekaitse järelevalveasutus ja vastutav töötleja teostavad järelevalvet registri pidamise üle vastavalt oma pädevusele. § 12. Registri pidamise rahastamine Registri pidamist rahastatakse riigieelarvest selleks vastutavale töötlejale eraldatud vahenditest. § 13. Registri tegevuse lõpetamine (1) Registri tegevuse lõpetamise otsustab valdkonna eest vastutav minister. (2) Registri tegevus lõpetatakse kooskõlas arhiiviseaduse ja avaliku teabe seaduses sätestatud nõuetega. 6. peatükk Rakendussäte § 14. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019. a. MÄÄRUSE KAVAND EELNÕU Tervise- ja tööministri määrus „Vähi sõeluuringute registri põhimäärus“ Määrus kehtestatakse rahvatervise seaduse § 23 lõike 4 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Vähi sõeluuringute register ja selle pidamise eesmärk (1) Vähi sõeluuringute register (edaspidi register ) on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mida peetakse vähi sõeluuringute korraldamiseks, uuringukutsete edastamiseks ning sõeluuringute käigus tehtud uuringute, saadud uuringuandmete ja raviandmete analüüsimiseks, et tagada sõeluuringute kvaliteet, tõhususe hindamine ja vähi varajane avastamine ning luua võimalus uurimistööks. (2) Registri ametlik nimetus on vähi sõeluuringute register. Registri ingliskeelne nimetus on Estonian Cancer Screening Registry . § 2. Registri vastutav töötleja Registri vastutav töötleja on Tervise Arengu Instituut. 2. peatükk Registri ülesehitus ja registrisse kantavad andmed § 3. Registri ülesehitus Register koosneb: 1) elektroonilisest andmebaasist; 2) arhiveeritud registriandmetest. § 4. Registriandmete kaitse (1) Registriandmete kaitse hõlmab: 1) käideldavust – andmete kaitse juhusliku hävimise ja tahtliku hävitamise eest ning õigustatud isikule andmete kättesaadavuse takistamise eest; 2) terviklust – andmete kaitse juhusliku või tahtliku volitamata muutmise eest; 3) konfidentsiaalsust – andmete kaitse volitamata töötlemise eest. (2) Registriandmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks rakendatakse organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid. (3) Registri turvaklass on K1T2S2. (4) Registri turbeaste on keskmine. § 5. Sõeluuringule kutsutavatega seotud andmed Registrisse kantakse tervise infosüsteemi edastatava saatekirja vastusest ja ambulatoorse või statsionaarse epikriisi andmetest järgmised andmed sõeluuringu kutsete edastamiseks: 1) patsiendi isikukood; 2) uuringu kood ja nimetus Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu järgi; 3) uuringu toimumise aeg; 4) põhi- või kaasuva haiguse diagnoosi kood ja nimetus RHK-10 järgi; 5) diagnoosi edastamise aluseks oleva dokumendi koostamise või haigusjuhtumi lõpetamise aeg; 6) saatekirja number. § 6. Põhiuuringu andmed (1) Registrisse kantakse tervise infosüsteemi edastatava saatekirja vastusest ja ambulatoorse või statsionaarse epikriisi andmetest järgmised andmed rinnavähi sõeluuringu põhiuuringu kohta: 1) patsiendi isikukood; 2) meditsiinidokumendi number; 3) meditsiinidokumendi nimetus; 4) meditsiinidokumendi kinnitamise aeg; 5) anamnees või märkused; 6) radioloogilise uuringu kood ja nimetus Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu järgi; 7) radioloogilise uuringu toimumise aeg; 8) radioloogilise uuringu teinud tervishoiuteenuse osutaja nimi ja registrikood; 9) radioloogilise uuringu teinud tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi ning registreerimistõendi number või isikukood; 10) radioloogilist uuringut hindava tervishoiuteenuse osutaja nimi ja registrikood; 11) radioloogilist uuringut hindava tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi ning registreerimistõendi number; 12) radioloogilise uuringu hindamise aeg; 13) radioloogilise uuringu tulemus, kirjeldus ja paige. (2) Registrisse kantakse tervise infosüsteemi edastatava saatekirja vastusest ja ambulatoorse või statsionaarse epikriisi andmetest järgmised andmed emakakaelavähi sõeluuringu põhiuuringu kohta: 1) patsiendi isikukood; 2) meditsiinidokumendi number; 3) meditsiinidokumendi nimetus; 4) meditsiinidokumendi kinnitamise aeg; 5) anamnees või märkused; 6) patoloogia uuringu alternatiivkood ja nimetus Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu järgi; 7) patoloogia uuringu proovimaterjali võtmise aeg; 8) patoloogia uuringu proovimaterjali uuringule saatnud tervishoiuteenuse osutaja nimi ja registrikood; 9) patoloogia uuringu proovimaterjali uuringule saatnud tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi ning registreerimistõendi number; 10) patoloogia uuringut hindava tervishoiuteenuse osutaja nimi ja registrikood; 11) patoloogia uuringut hindava tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi ning registreerimistõendi number või isikukood; 12) patoloogia uuringu proovimaterjali adekvaatsus; 13) patoloogia uuringu hindamise aeg; 14) patoloogia uuringu tulemus, kirjeldus ja paige. § 7. Lisauuringu andmed Registrisse kantakse tervise infosüsteemi edastatava saatekirja vastusest ja ambulatoorse või statsionaarse epikriisi andmetest järgmised andmed rinna- ja emakakaelavähi sõeluuringu lisauuringu kohta: 1) patsiendi isikukood; 2) meditsiinidokumendi number; 3) meditsiinidokumendi nimetus; 4) meditsiinidokumendi kinnitamise aeg; 5) uuringu kood ja nimetus Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu järgi, analüüsi kood ja nimetus LOINC järgi, parameetri kood ja nimetus LOINC järgi; 6) uuringu toimumise või proovimaterjali võtmise aeg; 7) uuringu teinud või proovimaterjali uuringule saatnud tervishoiuteenuse osutaja nimi ja registrikood; 8) uuringu teinud või proovimaterjali uuringule saatnud tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi ning registreerimistõendi number; 9) uuringut hindava tervishoiuteenuse osutaja nimi ja registrikood; 10) uuringut hindava tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi ning registreerimistõendi number või isikukood; 11) uuringu proovimaterjali adekvaatsus; 12) uuringu hindamise aeg; 13) uuringu tulemus, kirjeldus ja paige; 14) lõpliku kliinilise diagnoosi kood ja nimetus RHK-10 järgi ning sõnaline (kliiniline) diagnoos; 15) diagnoosi statistiline liik; 16) pahaloomulise kasvaja paikme kood ja nimetus; 17) kasvaja TNM-klassifikatsiooni kood ja nimetus; 18) kasvaja kliiniline või patoloogiline staadium; 19) histoloogiline diferentseerumise aste. § 8. Uuringujärgse ravi andmed Registrisse kantakse tervise infosüsteemi edastatava ambulatoorse või statsionaarse epikriisi andmetest järgmised andmed uuringujärgse ravi kohta: 1) patsiendi isikukood; 2) uuringu või protseduuri kood Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu järgi, nimetus ja toimumise kuupäev; 3) operatsiooni kood, nimetus ja toimumise kuupäev; 4) operatsiooni teinud tervishoiuteenuse osutaja nimi ja registrikood. § 9. Sõeluuringu episoodiga seotud andmed (1) Register genereerib tervise infosüsteemi andmete põhjal järgmised andmed: 1) uuringu toimumise fakt; 2) uuringu eesmärk; 3) uuringumaterjali hindamiseks kasutatav meetod; 4) tuumori suurus mm-tes; 5) lümfisõlmede haaratus; 6) hormoonretseptorite staatus; 7) ravi toimumise fakt; 8) episoodi lõpptulemus. (2) Registrisse kantakse kutsete edastamise ja uuringu tulemusest teavitamise kohta järgmised andmed: 1) kutse saatmise kuupäev; 2) kutse edastamise viis; 3) tulemusest teavitamise kuupäev; 4) tulemusest teavitamise viis; 5) randomiseerimisrühm. § 10. Andmete õiguslik tähendus Registriandmetel on informatiivne tähendus. 3. peatükk Andmete edastamine registrile § 11. Andmete esitaja ja edastaja (1) Tervise infosüsteemi vahendusel esitavad registrile andmed kõik tervishoiuteenuse osutajad, kes teevad vastaval aastal sõeluuringu sihtrühma kuuluvale patsiendile esmased analüüsid või uuringud ning avastatud patoloogia korral lisauuringud ja ravi. (2) Registrile edastab §-des 5–8 nimetatud asjakohased andmed tervise infosüsteem. § 12. Muud isikud andmeandjana (1) Eesti rahvastikuregister edastab registrile järgmised andmed isiku kohta: 1) ees- ja perekonnanimi, sünniaeg, sugu ja isikukood; 2) kodakondsus; 3) elukoha ja sideaadress; 4) kontakttelefon ja e-posti aadress; 5) Eestist alaliselt lahkumise aeg; 6) surma aeg. (2) Surma põhjuste register edastab registrile järgmised andmed: 1) surma aeg; 2) surma algpõhjus; 3) muud surma põhjused. (3) Vähiregister edastab registrile järgmised andmed: 1) pahaloomulise kasvaja diagnoos; 2) pahaloomulise kasvaja diagnoosimise aeg; 3) diagnoosi kinnitanud uurimismeetod; 4) kasvaja morfoloogiline diagnoos ja pahaloomulisuse aste; 5) kasvaja diferentseerumise aste; 6) kasvaja levik. (4) Eesti Haigekassa edastab registrile järgmised andmed: 1) ravikindlustuse olemasolu; 2) osutatud tervishoiuteenuse nimetus ja kood Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu järgi, tervishoiuteenust osutanud tervishoiuteenuse osutaja nimi ja registrikood; 3) diagnoosi kood RHK-10 järgi; 4) ravi teostava tervishoiuteenuse osutaja poolt raviarvele kantud raviarve alustamise kuupäev. § 13. Registrile andmete edastamise kord (1) Tervishoiuteenuse osutaja peab andmed tervise infosüsteemi esitama tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 59 1 lõike 3 ja § 59 2 lõike 2 kohaselt. (2) Tervise infosüsteem edastab registrile andmeid digitaalselt. § 14. Registriandmete muutmine, ebaõigete andmete parandamine ja registrisse kantud andmete õigsuse tagamine (1) Registrile edastatud andmete õigsuse eest vastutab andmete esitaja. (2) Registrist väljastatavate andmete vastavuse eest vastutab vastutav töötleja. (3) Registrisse kantud andmete õigsuse kontrollimiseks ja andmete tervikluse tagamiseks on registri vastutaval töötlejal õigus teha andmete edastajale täpsustavaid päringuid. (4) Vastutav töötlejal tagab infotehnoloogiliste vahenditega registris tehtud muudatuste ja täienduste tegemise aja ning muudatuste tegija andmete salvestamise registri logiandmetes. 4. peatükk Juurdepääs andmetele ja andmete väljastamine § 15. Juurdepääs registrisse kantud andmetele (1) Juurdepääs registrisse kantud andmetele võimaldatakse kooskõlas avaliku teabe seaduse ja isikuandmete kaitse seadusega. (2) Vastutav töötleja tagab avalikkusele veebilehe kaudu juurdepääsu registrisse kantud andmete põhjal koostatud statistilistele aruannetele. (3) Vastutav töötleja tagab infotehnoloogiliste vahenditega registris tehtud muudatuste ja täienduste tegemise aja ning muudatuste tegija andmete salvestamise registri logiandmetes. § 16. Andmevahetus Andmevahetus teiste andmekogudega toimub riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu või muul kokkulepitud elektroonilist teabevahetust võimaldavat viisil . 5. peatükk Registrisse kantud andmete säilitamine § 17. Andmete säilitamine ja arhiveerimine (1) Anded säilitatakse registris alaliselt. (2) Andmete arhiveerimisel, säilitamisel ja hävitamisel lähtutakse arhiiviseadusest ja vastutava töötleja kehtestatud sisekorrast. 6. peatükk Registri järelevalve, rahastamine ja tegevuse lõpetamine § 18. Järelevalve teostamine Andmekaitse järelevalveasutus ja vastutav töötleja teostavad järelevalvet registri pidamise üle vastavalt oma pädevusele. § 19. Registri pidamise rahastamine Registri pidamist rahastatakse riigieelarvest selleks vastutavale töötlejale eraldatud vahenditest. § 20. Registri tegevuse lõpetamine (1) Registri tegevuse lõpetamise otsustab valdkonna eest vastutav minister. (2) Registri tegevus lõpetatakse kooskõlas arhiiviseaduse ja avaliku teabe seaduses sätestatud nõuetega. 7. peatükk Rakendussäte § 21. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019. a. MÄÄRUSE KAVAND EELNÕU Tervise- ja tööministri määrus „Raseduse infosüsteemi põhimäärus“ Määrus kehtestatakse Rahvatervise seaduse § 24 lõike 4 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Raseduse infosüsteem (1) Raseduse infosüsteem on rahvatervise seaduse alusel peetav riigi infosüsteem, mis hõlmab meditsiinilist sünniregistrit ja meditsiinilist abordiregistrit. (2) Raseduse Infosüsteemi ingliskeelne nimetus on Estonian Medical Pregnancy Information System. § 2. Infosüsteemi registrite nimetused (1) Meditsiinilise sünni registri ingliskeelne nimetus on Estonian Medical Birth Registry. (2) Meditsiinilise abordiregistri ingliskeelne nimetus on Estonian Abortion Registry . § 3. Infosüsteemi pidamise eesmärk Infosüsteemi peetakse: 1) elus- ja surnultsündide seireks; 2) perinataalse haigestumuse ja suremuse seireks; 3) ema haigestumise ja suremuse seireks; 4) raseduste kulu seireks; 5) rasedusaegse sealhulgas raseduse katkemise ja katkestamisega seotud tervishoiuteenuste korraldamiseks; 6) sünnitusjärgse tervishoiuteenuste korraldamiseks; 7) ravikvaliteedi tagamiseks; 8) epidemioloogiliseks uurimistööks; 9) ning sündimus- ja abordistatistika kogumiseks. § 4. Infosüsteemi vastutav töötleja Infosüsteem vastutav töötleja on Tervise Arengu Instituut. 2. peatükk Infosüsteemi ülesehitus ja pidamise kord § 5. Infosüsteemi ülesehitus Infosüsteem koosneb: 1) kahest elektroonilisest andmebaasist; 2) arhiveeritud andmetest. § 6. Infosüsteemi andmete kaitse (1) Infosüsteemi andmete kaitse hõlmab: 1) käideldavust, st andmete kaitse juhusliku hävimise ja tahtliku hävitamise ning õigustatud isikule andmete kättesaadavuse takistamise eest; 2) terviklust, st andmete kaitse juhusliku või tahtliku volitamata muutmise eest; 3) konfidentsiaalsust, st andmete kaitse volitamata töötlemise eest. (2) Infosüsteemi kantud andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks rakendatakse organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid. (3) Infosüsteemi turvaklass on K1T2S2. (4) Infosüsteemi turbeaste on keskmine. § 7. Tervishoiuteenuse osutaja poolt infosüsteemi edastatavad andmed raseduse katkemisel või katkestamisel (1) Tervishoiuteenuse osutaja esitab enda kohta järgmised andmed: 1) tervishoiuteenuse osutaja nimi; 2) tervishoiuteenuse osutaja äriregistri kood; 3) vastutava täitja nimi ja kood. (2) Tervishoiuteenuse osutaja esitab järgmised naise isikuandmed: 1) isikukood või sünniaeg; 2) ees- ja perekonnanimi; 3) elukoht; 4) tegevusala; 5) haridus; 6) naise perekonnaseis. (3) Tervishoiuteenuse osutaja esitab naise varasemate raseduste ja sünnituste kohta järgmised andmed: 1) terviseloo number; 2) varasemate sünnituste arv (elussünd; surnultsünd); 3) varasemate raseduse katkemised või katkestamised (iseeneslik raseduse katkemine; omal soovil raseduse katkestamine (seaduslik); meditsiinilisel näidustusel raseduse katkestamine; muu raseduse katkemine või katkestamine; emakaväline rasedus); 4) andmed kasutatud rasestumisvastaste meetodite kohta (vahetult enne käesolevat rasedust kasutatud rasestumisvastane meetod, raseduse katkestamise või katkemise järgselt planeeritud rasestumisvastane meetod) 5) andmed raseduse katkemise või katkestamise kohta (liik, meetod, raseduse katkemise või katkestamise aeg, varasem ebaõnnestunud katkestamine; 24 h jooksul esinenud tüsistused); § 8. Tervishoiuteenuse osutaja poolt infosüsteemi edastatavad andmed lapse sünnil (1) Tervishoiuteenuse osutaja esitab infosüsteemi § 7 lõikes 1 nimetatud andmed. (2) Tervishoiuteenuse osutaja esitab sündinud lapse ema ja isa kohta järgmised isikuandmed: 1) isikukood või sünniaeg; 2) ees- ja perekkonnanimi; 3) elukoht; 4) tegevusala; 5) haridus; 6) perekonnaseis. (3) Tervishoiuteenuse osutaja esitab ema kohta järgmised terviseandmed: 1) andmed rasedusaegse jälgimise kohta (visiidid, naistearst, ämmaemand, perearst, visiidid, ema kaal ja pikkus, raseduse riskitegurid, ema kaasuvad haigused), 2) varasemate raseduste ja sünnituste andmed (sünnituste arv, raseduse katkemise või katkestamisega lõppenud raseduste arv); 3) sünnitusloo number; 4) andmed sünnituse kohta (lapse sünnikoht, raseduskestus sünnihetkel, valutustamine; sünnituse indutseerimine, sünnituse stimuleerimine, sünnitusviis, lootevee puhkemise aeg, sünnituse kestus, verekaotus); 5) sünnituspuhused ja - järgsed diagnoosid; 6) ema sünnitusaegsed diagnoosid (märgitakse RHK-koodid); 7) loodete arv; 8) ema ravi kestus haiglas (päevad). (4) Tervishoiuteenuse osutaja esitab lapse kohta sünnitusjärgselt järgmised andmed: 1) lapse sünniaeg fakt elusalt või surnult sündimise kohta; 2) isikukood; 3) lapse sugu; 4) sündinud laste arv; 5) sünnikaal- ja pikkus, 6) lapse pea ümbermõõt, nabavere pH; 7) lapsega tehtud toimingud koheselt sünnituse järgselt (elustamine intubatsiooni vajadusega, südame kaudne massaaž, adrenaliini manustamine, voluumeni täitmine); 8) andmed lapse haiglast lahkumisel või kuni 7 päeva vanuseni (tehtud toimingud, sõeluuringud, lapse diagnoosid, lapse seisund) 9) surma põhjus (RHK kood). § 9. Tervishoiuteenuse osutaja poolt infosüsteemi edastatavad andmed enneaegse lapse sünnil (1) Tervishoiuteenuse osutaja esitab infosüsteemi § 7 lõikes 1 nimetatud andmed. (2) Tervishoiuteenuse osutaja esitab ema kohta infosüsteemi § 7 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud andmed. (3) Tervishoiuteenuse osutaja esitab ema kohta järgmised terviseandmed: 1) raseduskestus: nädalad ja päevad; 2) loodete arv; 3) ema haigused ja rasedustüsistused käesoleva raseduse ajal; 4) transpordi algus; 5) sünnituse andmed (lootevete puhkemine, nabaväädi arteri diastoolne vool, apgar, nabaveri arteri pH, sünniviis, looteseis sünnil); 7) elustamine, ravi sünnitustoas; 8) lapse haigusseisundid postmenstruaalvanuseni; 9) hingamishäired (RHK kood) ja toetus; 10) infektsioossed episoodid; 11) ravi (surfaktantravi, retinopaatia ravi, kirurgiline ravi); 12) ravimid; 13) infusiooniteed (muu peale perifeerse veeni); 14) toitmine (esimese enteraalse toitmise aeg, piima tüüp esimesel toitmisel); 15) transfusioonid; 16) uuringud (silmapõhjauuring, kuulmisuuring, piltdiagnostika); 17) toitmine haiglast lahkumisel või 44. postmenstruaalnädalal. (4) Tervishoiuteenuse osutaja esitab lapse kohta järgmised isiku andmed: 1) perekonnanimi ja eesnimi; 2) isikukood ja sünnikellaaeg; 3) sugu (poiss, tüdruk, ebaselge); 4) sünnikoht (haiglas, väljaspool haiglat). (5) Lisaks lõikes 4 nimetatule, esitab teenuse osutaja lapse kohta järgmised terviseandmed: 1) sünnikaal; 2) sünnipikkus; 3) pea ümbermõõt; 4) mitmikute järjestusmärge; 5) postmenstruaalvanus ja mõõdud haiglast lahkumisel või mõõdud 44. postmenstruaal-nädalald); 6) lapse diagnoosid 44. postmenstruaalnädalani või haiglast lahkumisel (RHK kood); 7) lapse seisund 44. postkontseptsiooninädalal või haiglast lahkudes; 8) surma aeg (kuupäev, kellaaeg); 9) surmapõhjus (peamine lapse haigus ja teised lapse haigused või seisundid, mis viisid surmale, peamine emapoolne haigus või seisund, mis tingis lapse surma); 10) kõik last ravinud haiglad 44. postkontseptsiooninädalani (haiglad ja osakonnad, edasi suunamise kuupäev kui laps suunati). § 10. Andmete õiguslik tähendus Infosüsteemi andmetel on informatiivne tähendus. 3. peatükk Andmete esitamise ja sisse kandmise kord, andmete väljastamine ning andmevahetus § 11. Andmete esitamine (1) Infosüsteemile esitavad andmeid kõik Eestis günekoloogia tegevusluba omavad tervishoiuteenuse osutajad. (2) Infosüsteemile esitatakse andmed paberkandjal või digitaalselt. Andmete digitaalsel esitamisel kasutatakse digitaalallkirja e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse sätestatud korras. (3) Andmete esitaja esitab infosüsteemile andmed hiljemalt lapse sünnile, raseduse katkemisele või katkestamisele järgneva kuu 15. kuupäevaks, surnult sündinud või esimesel elunädalal surnud lapse sünni korral ülejärgmise kuu 15. kuupäevaks. § 12. Andmete sisse kandmine Vastutav töötleja kannab andmed infosüsteemi 30 kalendripäeva jooksul pärast andmete saabumist. § 13. Infosüsteemi andmete muutmine, ebaõigete andmete parandamine ja infosüsteemi kantud õigsuse tagamine (1) Infosüsteemile esitatud andmete õigsuse eest vastutab andmete esitaja. (2) Kui vastutav töötleja avastab ebaõiged andmed, esitab ta andmete esitajale nende kohta järelepärimise. (4) Infosüsteemi kantud andmete muutumise korral esitab andmete esitaja vastutavale töötlejale uued andmed, mille alusel parandatakse kanne 30 kalendripäeva jooksul. (5) Infosüsteemi kantud andmete õigsuse kontrollimiseks ja andmete tervikluse tagamiseks on registri vastutaval töötlejal õigus seaduses sätestatud korras teha andmete esitajale täpsustavaid päringuid. (6) Infosüsteemi kantud andmete vigade või ebatäpsuste avastamisel on vastutaval töötlejal kohustus vead viivitamata parandada. Vigade avastamisel suletakse ligipääs vigastele andmetele kuni andmete parandamiseni. (7) Vastutav töötleja tagab infotehnoloogiliste vahenditega infosüsteemis tehtud muudatuste ja täienduste tegemise aja ning muudatuste tegija andmete salvestamise registri logiandmetes. § 14. Juurdepääs ja andmete väljastamine (1) Registri andmetele võimaldatakse juurdepääs kooskõlas andmekaitset reguleerivate õigusaktidega. (2) Registrist väljastatavate andmete õigsuse eest vastutab vastutav töötleja. (3) Vastutav töötleja tagab avalikkusele veebilehe kaudu juurdepääsu registriandmete põhjal koostatud statistilistele aruannetele. (4) Vastutav töötleja peab arvestust selle üle, kellele, mis eesmärgil, millal, millisel viisil ja milliseid isikuandmeid on registrist väljastatud. § 15. Andmevahetus (1) Andmevahetus teiste andmekogudega toimub riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu või muul kokkulepitud elektroonilist teabevahetust võimaldavat viisil . (2) Eesti rahvastikuregister edastab registrile isikuandmed. (3) Surma põhjuste register edastab isiku surma põhjuse andmed. 4. peatükk Registrisse kantud andmete säilitamine § 16. Andmete säilitamine ja arhiveerimine (1) Anded säilitatakse registris alaliselt. (2) Andmete arhiveerimisel, säilitamisel ja hävitamisel lähtutakse arhiiviseadusest ja vastutava töötleja kehtestatud sisekorrast. 5. peatükk Registri järelevalve, rahastamine ja tegevuse lõpetamine § 17. Järelevalve teostamine Andmekaitse järelevalveasutus ja vastutav töötlejal teostavad järelevalvet infosüsteemi pidamise üle vastavalt oma pädevusele. § 18. Registri pidamise rahastamine Registri pidamist rahastatakse riigieelarvest selleks vastutavale töötlejale eraldatud vahenditest. § 19. Registri tegevuse lõpetamine (1) Registri tegevuse lõpetamise otsustab valdkonna eest vastutav minister. (2) Registri tegevus lõpetatakse kooskõlas arhiiviseaduse ja avaliku teabe seaduses sätestatud nõuetega. 6. peatükk Rakendussätted § 20. Määruse kehtetuks tunnistamine (1) Käesoleva määrusega tunnistatakse kehtetuks sotsiaalministri 2. juuni 1999. a määrus nr 43 „Raseduskatkestusandmekogu asutamine“. (2) Käesoleva määrusega tunnistatakse kehtetuks sotsiaalministri 26. mai 2011. a. määrus „Meditsiinilise sünniregistri põhimäärus“. (3) Vastutav töötleja korraldab raseduskatkestusandmekogu ja meditsiinilise sünniregistri andmete ülekandmise raseduse infosüsteemi koosseisu. § 21. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019. a. MÄÄRUSE KAVAND EELNÕU Tervise- ja tööministri määrus „Müokardiinfarktiregistri põhimäärus“ Määrus kehtestatakse rahvatervise seaduse § 25 lõike 4 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Müokardiinfarktiregister ja selle pidamise eesmärk (1) Müokardiinfarktiregister on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mida peetakse müokardiinfarkti haigestumuse ja suremuse analüüsiks, tervishoiuteenuse korraldamiseks, diagnostika ja ravikvaliteedi hindamiseks, statistika kogumiseks ning uurimistööks. (2) Registri ametlik nimetus on müokardiinfarktiregister. Registri ingliskeelne nimetus on Estonian Myocardial Infarction Registry. § 2. Registri vastutav ja volitatud töötleja (1) Registri vastutav töötleja on Sotsiaalministeerium. (2) Registri volitatud töötleja on Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum. 2. peatükk Registri ülesehitus ja registrisse kantavad andmed § 3. Registri ülesehitus (1) Registri andmeid töödeldakse elektrooniliselt. (2) Registri alusandmed on elektroonilised. (3) Register koosneb: 1) elektroonilisest andmebaasist; 2) arhiveeritud registriandmetest. § 4. Registriandmete kaitse (1) Registriandmete kaitse hõlmab: 1) käideldavust, st andmete kaitse juhusliku hävimise ja tahtliku hävitamise eest ning õigustatud isikule andmete kättesaadavuse takistamise eest; 2) terviklust, st andmete kaitse juhusliku või tahtliku volitamata muutmise eest; 3) konfidentsiaalsust, st andmete kaitse volitamata töötlemise eest. (2) Registriandmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks rakendatakse organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid. (3) Registri turvaklass on K2T2S2. (4) Registri turbeaste on keskmine. § 5. Registrisse esitatavad andmed (1) Registrisse kantakse järgmised isikuandmed: 1) isikukood või sünniaeg; 2) sugu; 3) perekonna- ja eesnimi. (2) Registrisse kantakse järgmised andmed südame-veresoonkonnahaiguse ja riskitegurite kohta: 1) varasem südamelihase infarkt; 2) eelmis(t)e südamelihase infarkti(de) aeg; 3) stenokardia esinemine enne käesolevat atakki; 4) krooniline südamepuudulikkus enne käesolevat atakki; 5) varasem ajuinfarkt; 6) anamneesis perifeersete veresoonte haigused; 7) varasem koronaarangioplastika; 8) varasem aortokoronaarne šunteerimine; 9) patsiendi pikkus ja kaal; 10) suitsetamine; 11) diabeet; 12) diabeedi diagnoosimine käesoleval hospitaliseerimisel; 13) arteriaalne hüpertensioon; 14) perekonnaanamneesis varane südame isheemiatõbi; 15) düslipideemia. (3) Registrisse kantakse järgmised andmed patsiendi seisundi kohta haiglasse saabumisel: 1) ataki algusaeg; 2) aeg esimeste sümptomite algusest kuni esmase meditsiinilise kontaktini; 3) andmed patsiendi ületoomise kohta teisest haiglast või osakonnast; 4) haiglasse saabumise kuupäev ja kellaaeg; 5) prevaleeruv sümptom; 6) pulsisagedus; 7) süstoolne vererõhk; 8) Killipi klass; 9) elektrokardiogrammi rütm; 10) elektrokardiogrammis QRS kirjeldus; 11) elektrokardiogrammis ST segmendi muutused. (4) Registrisse kantakse järgmised andmed ravimi, uuringu ja tüsistuse kohta haiglaperioodil: 1) osakonda saabumise kuupäev ja kellaaeg; 2) ravimiuuringus osalemine; 3) antiagregandid; 4) antikoagulandid; 5) glükoproteiin IIb/IIIa inhibiitorid; 6) β-blokaatorid; 7) Ca-kanali blokaatorid; 8) diureetikumid; 9) inotroopsed ravimid; 10) südameglükosiidid; 11) antiarütmikumid; 12) nitraadid; 13) AKE-inhibiitorid; 14) angiotensiin II retseptori blokaatorid; 15) statiinid; 16) muud lipiide langetavad ravimid; 17) kontratseptiivid/hormoonasendusravi; 18) diabeetiline ravi; 19) trombolüütiline ravi; 20) trombolüütiliseks raviks kasutatud ravim; 21) teises haiglas trombolüüsi tegemine; 22) põhjus, miks trombolüüsi ei tehtud; 23) koronaarangiograafia teostamine ja teostamise aeg; 24) koronaarangiograafia valem; 25) koronaarangioplastika teostamine ja teostamise aeg; 26) TIMI vool; 27) stendi kasutamine; 28) punktsiooni koht; 29) sulguri kasutamine ja paigaldamise kuupäev; 30) aortokoronaarne šunteerimine ja šunteerimise aeg; 31) elektrokardiostimulatsiooni kasutamine; 32) teised invasiivravi protseduurid; 33) ehhokardiograafia teostamine; 34) väljutusfraktsiooni väärtus ehhokardiograafial; 35) laboritulemused; 36) äkksurm/elustamine; 37) kardiogeenne šokk; 38) kardiogeenne kopsuturse; 39) uus südamelihase infarkt; 40) ajuinfarkt; 41) stenokardia kordumine ravi foonil; 42) verejooks; 43) mehhaanilised komplikatsioonid. (5) Registrisse kantakse järgmised andmed müokardiinfarkti diagnoosi kohta: 1) muutused biokeemilistes markerites; 2) diagnoos väljakirjutamisel; 3) võimalik periprotseduraalne/operatiivne atakk; 4) põhihaigus haigusloost (RHK 10 diagnoosid I21 või I22); 5) kliiniline diagnoos või surmatunnistuse diagnoosid. (6) Registrisse kantakse järgmised andmed ambulatoorse ravisoovituse kohta patsiendi väljakirjutamisel haiglast: 1) aspiriin; 2) antiagregandid; 3) antikoagulandid; 4) β-blokaatorid; 5) AKE-inhibiitorid; 6) angiotensiin II retseptori blokaatorid; 7) Ca-kanali blokaatorid; 8) nitraadid; 9) statiinid; 10) diabeetiline ravi. (7) Registrisse kantakse järgmised andmed haiglast lahkumise kohta: 1) haiglast lahkumise kuupäev, kellaaeg ja koht; 2) lahangu teostamine; 3) lahanguleid; 4) kokkuvõte lahanguleiust. (8) Registrisse kantakse järgmised andmed andmete esitaja kohta: 1) andmed raviarsti kohta; 2) andmed tervishoiuteenuse osutaja kohta; 3) andmed teatise täitmise aja kohta; 4) andmed teatise täitja kohta. (9) Registrisse kantakse jälgimisperioodi kohta andmed ravimite väljakirjutamise ja annuste kohta. (10) Registrisse ei kanta andmeid Eestis ajutiselt viibivate isikute kohta. § 6. Andmete õiguslik tähendus Registriandmetel on informatiivne tähendus. 3. peatükk Andmete esitamine registrile § 7. Andmete esitajad (1) Registrisse esitavad andmeid müokardiinfarktijuhte nii elupuhuselt kui ka pärast surma diagnoosivad ja müokardiinfarkti haiget ravivad tervishoiuteenuse osutajad. (2) Registrisse kantakse andmed iga müokardiinfarktijuhu kohta järgmiste rahvusvahelise haiguste ja tervisega seotud probleemide statistilise klassifikatsiooni kümnendas väljaandes (RHK 10) toodud diagnooside järgi: 1) I21.0–I21.9 äge müokardiinfarkt; 2) I22.0–I22.9 äge korduv müokardiinfarkt. § 8. Muud isikud andmeandjana (1) Eesti rahvastikuregister edastab registrile: 1) patsiendi isikuandmed; 2) patsiendi elukoht maakonna piires; 3) patsiendi riigist lahkumise fakt. (2) Surma põhjuste register edastab registrile andmed surma fakti, aja, põhjuse ja koha kohta. (3) Tervise infosüsteem edastab registrile andmed: 1) järgmiste müokardiinfarktiga patsiendi prognoosi mõjutavate ravimite väljakirjutamise ja annuste kohta (loetelu vastavalt ATC koodidele): A10 (diabeedi raviks kasutatavad ained), B01 (tromboosivastased ained), C07 (beetablokaatorid), C09 (reniin-angiotensiinsüsteemi toimivad ained), ja C10 (lipiidisisaldust muutvad ained); 2) retsepti väljakirjutamise diagnoosi ja kuupäeva kohta; 3) väljakirjutatud ravimite väljaostmise fakti ja kuupäeva kohta. (4) Eesti Haigekassa ravikindlustuse andmekogu edastab registrile raviarvetel olevad diagnoosid (RHK 10 diagnoosid). § 9. Andmete esitamise kord ja registrisse kantud andmete õigsuse tagamine (1) Tervishoiuteenuse osutajad esitavad müokardiinfarktijuhu andmed hiljemalt patsiendi haiglast väljakirjutamise või surmale järgneva kuu 14. kuupäevaks. (2) Andmete õigeaegse esitamise eest vastutab tervishoiuteenuse osutaja. (3) Andmete esitaja vastutab andmete õigsuse eest ning esitajal on õigus esitatud andmeid parandada 30 päeva jooksul andmete esitamisest. (4) Lõikes 3 nimetatud tähtaja möödumisel esitab andmete esitaja volitatud töötlejale uued andmed, mille alusel volitatud töötleja parandab kande 30 kalendripäeva jooksul. (5) Registrist väljastatavate andmete vastavuse eest registrile esitatud andmetele vastutab volitatud töötleja. (6) Registrisse kantud andmete õigsuse kontrollimiseks ja andmete tervikluse tagamiseks on registri volitatud töötlejal õigus seaduses sätestatud korras teha andmete esitajale täpsustavaid päringuid. (7) Registri volitatud töötleja suleb andmebaasis elektroonilise äramärkimise teel andmed, mille õigsus on vaidlustatud. Andmed jäävad suletuks andmete õigsuse kindlakstegemiseni. Vajadusel tehakse parandused. 4. peatükk Juurdepääs registrisse kantud andmetele § 10. Juurdepääs registri andmetele ja andmete väljastamine (1) Registriandmetele võimaldatakse juurdepääs kooskõlas andmekaitset reguleerivate õigusaktidega. (2) Volitatud töötleja tagab avalikkusele veebilehe kaudu juurdepääsu registriandmete põhjal koostatud statistilistele aruannetele. (3) Tervishoiuteenuse osutajale võimaldatakse juurdepääs tema esitatud andmete statistikale. (4) Volitatud töötleja tagab infotehnoloogiliste vahenditega registris tehtud muudatuste ja täienduste tegemise aja ning muudatuste tegija andmete salvestamise registri logiandmetes. § 11. Andmevahetus Andmevahetus teiste andmekogudega toimub riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu või muul kokkulepitud elektroonilist teabevahetust võimaldaval viisil. 5. peatükk Registrisse kantud andmete säilitamine § 12. Andmete säilitamine ja arhiveerimine (1) Anded säilitatakse registris alaliselt. (2) Andmete arhiveerimisel, säilitamisel ja hävitamisel lähtutakse arhiiviseadusest ja vastutava töötleja kehtestatud sisekorrast. (3) Paragrahvi 10 lõikes 4 nimetatud andmeid säilitatakse 5 aastat. 6. peatükk Registri järelevalve, rahastamine ja tegevuse lõpetamine § 13. Järelevalve teostamine Andmekaitse järelevalveasutus ja vastutav töötleja teostavad järelevalvet registri pidamise üle vastavalt oma pädevusele. § 14. Registri pidamise rahastamine Registri pidamist rahastatakse riigieelarvest vastutavale töötlejale selleks otstarbeks eraldatud vahenditest. § 15. Registri tegevuse lõpetamine (1) Registri tegevuse lõpetamise otsustab valdkonna eest vastutava minister. (2) Registri tegevus lõpetatakse kooskõlas arhiiviseaduses ja avaliku teabe seaduses sätestatud nõuetega. 7. peatükk Rakendussäte § 16. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019. a. MÄÄRUSE KAVAND EELNÕU Tervise- ja tööministri määrus „Tuberkuloosiregistri põhimäärus“ Määrus kehtestatakse rahvatervise seaduse § 26 lõike 4 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Tuberkuloosiregister ja selle pidamise eesmärk (1) Tuberkuloosiregister (edaspidi register) on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mida peetakse tuberkuloosijuhtude registreerimiseks, ravi kulgemise ja tõhususe analüüsiks, tuberkuloositõrjemeetmete väljatöötamiseks, tervishoiuteenuse ja tuberkuloosihaigestumuse statistika korraldamiseks ning teaduslikuks ja epidemioloogiliseks uurimistööks. (2) Registri ametlik nimetus on tuberkuloosiregister. Registri ingliskeelne nimetus on Estonian Tuberculosis Registry. § 2. Registri vastutav töötleja Registri vastutav töötleja on Tervise Arengu Instituut. 2. peatükk Registri ülesehitus ja pidamise kord § 3. Registri ülesehitus (1) Registri andmeid töödeldakse elektrooniliselt. (2) Registri alusandmed on elektroonilised või paberil. Paberil alusdokumentide andmed kantakse elektrooniliselt registrisse. (3) Register koosneb: 1) elektroonilisest andmebaasist; 2) arhiveeritud registriandmedtest. § 4. Registrisse kantud andmete kaitse (1) Registriandmete kaitse hõlmab: 1) käideldavust, st andmete kaitse juhusliku hävimise ja tahtliku hävitamise ning õigustatud isikule andmete kättesaadavuse takistamise eest; 2) terviklust, st andmete kaitse juhusliku või tahtliku volitamata muutmise eest; 3) konfidentsiaalsust, st andmete kaitse volitamata töötlemise eest. (2) Registrisse kantud andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks rakendatakse organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid. (3) Registri turvaklass on K1T2S2. (4) Registri turbeaste on keskmine. § 5. Andmete õiguslik tähendus Registriandmetel on informatiivne tähendus. 3. peatükk Andmete registrile esitamise kord, andmete parandamine ja väljastamine ning andmevahetus § 6. Andmete esitamine registrile Registrile esitavad andmeid tuberkuloosijuhte nii elupuhuselt kui ka pärast surma diagnoosivad ja tuberkuloosihaigele ravi osutavad tervishoiuteenuse osutajad ja riikliku ekspertiisiasutuse kohtuarstlikud eksperdid. § 7. Registrisse kantavad andmed (1) Tuberkuloosijuhu diagnoosinud või tuberkuloosiravi osutav tervishoiuteenuse osutaja esitab järgmised andmed: 1) patsiendi ees- ja perekonnanimi, sünniaeg, isikukood, sugu, elukoht; 2) sünnimaa; 3) Eestis elamise aeg aastates; 4) rahvus; 5) perekonnaseis; 6) haridus; 7) tegevusala; 8) asutuse tegevusala ja EMTAK kood; 9) ravikindlustusega hõlmatus; 10) seisund ravi alustamisel; 11) retsidiivil varasema ravi alustamise kuupäev; 12) diagnoosimise kuupäev; 13) ravi alustamise kuupäev ja multiresistentse ravi alustamise kuupäev; 14) ravi lõpu kuupäev; 15) seisund ravikuuri lõpus; 16) surma kuupäev, surma põhjus, lahangu leid; 17) tuberkuloosi diagnoosid (nii põhihaigus kui ka kaasnevad paikmed); 18) kaasuvad haigused ja seisundid; 19) andmed HIV testi kohta ja kuupäev; 20) HIV positiivsel patsiendil antiretroviirusravi alustamise kuupäev, immuunsuse näitajad tuberkuloosiravi alustamisel; 21) röga uuringud; 22) tuberkuloosi vorm, kopsuleid ja destruktsioon kopsus; 23) ravimresistentse vormi esinemine (ravimresistentsus omandatud või esmane); 24) tuberkuloosibakteri leid muus materjalis, materjali nimi; 25) histoloogilise uuringu tulemus; 26) haiguse diagnoosimise viis (profülaktiliselt, kaebustega, kontaktsena, pärast surma); 27) varasem viibimine kinnipidamiskohas; 28) riskitegurid; 29) amet viimasel töökohal ja viimase teadaoleva töökoha nimetus; 30) teadaolev tuberkuloosi kontakt; 31) tervishoiuteenuse osutaja nimi; 32) andmekaardi täitmise kuupäev; 33) andmekaardi vormistaja ees- ja perekonnanimi, tervishoiutöötajate riikliku registri kood ning ametikoht; 34) selle arsti nimi, kes vastutab tuberkuloosiravi eest; 35) andmed ravi käigu ja kõrvaltoimete kohta; 36) andmed ravi jooksul kasutatud ravimite kohta (annused, ravi kestus); 37) ravi katkestamise või mitteefektiivse ravi korral põhjus; 38) patsiendi kehakaal tuberkuloosiravi alustamisel ja lõpetamisel; 39) patsiendi pikkus; 40) raviotsused, märkused ravi käigu ja ravirežiimi rikkumiste kohta; 41) tahtest olenematu ravi kohaldamine ja kuupäevad; 42) andmed kirurgilise ravi kohta, operatsiooni nimetus ja kuupäev; 43) operatsiooni teinud arsti nimi. (2) Raviarst, patoloog või riikliku ekspertiisiasutuse kohtuarstlik ekspert, kes diagnoosis surma põhjusena tuberkuloosi, esitab järgmised andmed: 1) patsiendi ees- ja perekonnanimi, isikukood, sünniaeg ja sugu, elukoht; 2) surma kuupäev; 3) tuberkuloosi diagnoos kas põhihaiguse või kaasuva haigusena; 4) surma põhjus; 5) tuberkuloosibakteri leid; 6) histoloogilise uuringu tulemus, lahangu leid; 7) ekspertiisiasutuse või tervishoiuteenuse osutaja nimi; 8) andmekaardi täitmise kuupäev; 9) andmekaardi vormistaja ees- ja perekonnanimi, tervishoiutöötajate riikliku registri kood ning ametikoht. (3) Bioloogilise materjali uuringu läbiviinud laboratoorium esitab järgmised andmed: 1) laboratooriumi nimi; 2) analüüsi saatnud arsti perekonnanimi ja tervishoiutöötajate riikliku registri kood; 3) analüüsi saatnud tervishoiuteenuse osutaja nimi; 4) materjali nimetus; 5) uuringu saabumise kuupäev ja uuringu vastuse kuupäev; 6) analüüsi number; 7) skoopia tulemus; 8) külvide tulemused; 9) haigustekitaja liik; 10) ravimitundlikkuse andmed ravimite lõikes; 11) uuringu tegija perekonnanimi; 12) tuberkuloosibakteri tüpiseerimise tulemused (tüve number, RFLP kood, Beijng tüvi, klaster); 13) Quantiferon testi tulemus. (4) Lõikes 1 nimetatud andmeid esitatakse kaks korda kuus. Jooksva kuu 15. kuupäevani diagnoositud tuberkuloosijuhu ja ravikuuri alustamise või lõpetamise kohta esitatakse andmed tuberkuloosijuhu diagnoosimise ja ravikuuri alustamise või lõpetamise kuu 30. kuupäevaks. Pärast 15. kuupäeva diagnoositud tuberkuloosijuhu ja ravikuuri alustamise või lõpetamise kohta esitatakse andmed tuberkuloosijuhu diagnoosimisele ja ravikuuri alustamisele või lõpetamisele järgneva kuu 15. kuupäevaks. (5) Lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid esitatakse üks kord kuus jooksva kuu kestel saadud laborivastustega. (6) Volitatud töötleja kannab andmed registrisse viie tööpäeva jooksul pärast andmete saabumist. § 8. Registriandmete muutmine, ebaõigete andmete parandamine ja registrisse kantud andmete õigsuse tagamine (1) Registrile esitatud andmete õigsuse eest vastutab andmete esitaja. (2) Kui volitatud töötleja avastab ebaõiged andmed, esitab ta andmete esitajale nende kohta järelepärimise. (3) Registrisse kantud andmete muutumise korral esitab andmete esitaja volitatud töötlejale uued andmed, mille alusel volitatud töötleja parandab kande 30 päeva jooksul. (4) Registrist väljastatavate andmete õigsuse eest vastutab volitatud töötleja. (5) Registrisse kantud andmete õigsuse kontrollimiseks ja andmete tervikluse tagamiseks on registri volitatud töötlejal õigus seaduses sätestatud korras teha andmete esitajatele täpsustavaid päringuid. (6) Registrisse kantud andmete vigade või ebatäpsuste avastamisel on volitatud töötleja kohustatud vead viivitamata parandama. Vigade avastamisel suletakse ligipääs vigastele andmetele kuni andmete parandamiseni. (7) Volitatud töötleja tagab infotehnoloogiliste vahenditega registris tehtud muudatuste ja täienduste tegemise aja ning muudatuste tegija andmete salvestamise registri logiandmetes § 9. Juurdepääs registriandmetele ja andmete väljastamine (1) Registriandmetele võimaldatakse juurdepääs kooskõlas andmekaitset reguleerivate õigusaktidega. (2) Volitatud töötleja tagab avalikkusele veebilehe kaudu juurdepääsu registriandmete põhjal koostatud statistilistele aruannetele. (3) Volitatud töötleja peab arvestust selle üle, kellele, mis eesmärgil, millal, millisel viisil ja milliseid isikuandmeid on registrist väljastatud. § 10. Andmevahetus (1) Andmevahetus teiste andmekogudega toimub riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu või muul kokkulepitud elektroonilist teabevahetust võimaldavat viisil . (2) Eesti rahvastikuregister edastab registrile isikuandmed ja isiku riigist lahkumise andmed. (3) Surma põhjuste register edastab registrile andmed isiku surma ja surma põhjuse kohta. 4. peatükk Registrisse kantud andmete ja nende alusdokumentide säilitamine § 11. Andmete säilitamine ja arhiveerimine (1) Andmete arhiveerimisel, säilitamisel ja hävitamisel lähtutakse „Arhiiviseadusest“ ja vastutava töötleja kehtestatud korrast. (2) Volitatud töötleja säilitab registrisse kantud andmeid alaliselt. (3) Volitatud töötleja säilitab paberkandjal ja digitaalseid alusdokumente 75 aastat. (4) Paragrahvi 8 lõikes 7 nimetatud andmeid säilitatakse viis aastat. 5. peatükk Registri järelevalve, rahastamine ja tegevuse lõpetamine § 12. Järelevalve teostamine Andmekaitse järelevalveasutus ja vastutav töötleja teostavad järelevalvet registri pidamise üle vastavalt oma pädevusele. § 13. Registri pidamise rahastamine Registri pidamist rahastatakse riigieelarvest vastutavale töötlejale selleks otstarbeks eraldatud vahenditest. § 14. Registri tegevuse lõpetamine (1) Registri tegevuse lõpetamise otsustab valdkonna eest vastutava minister. (2) Registri tegevus lõpetatakse kooskõlas arhiiviseaduses ja avaliku teabe seaduses sätestatud nõuetega. 6. peatükk Rakendussäte § 15. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019. a. MÄÄRUSE KAVAND EELNÕU Tervise- ja tööministri määrus „Vee terviseohutuse infosüsteemi põhimäärus“ Määrus kehtestatakse rahvatervise seaduse § 27 lõike 4 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Vee terviseohutuse infosüsteem ja selle pidamise eesmärk (1) Vee terviseohutuse infosüsteem (edaspidi infosüsteem), mis on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mida peetakse joogi-, suplus- ja ujulavee ning loodusliku mineraal- ja allikavee kvaliteedi andmete kogumiseks, töötlemiseks ja analüüsimiseks vee terviseohutuse kohta ülevaate saamiseks. (2) Infosüsteemi ametlik nimetus on vee terviseohutuse infosüsteem. Infosüsteemi ingliskeelne nimetus on Water and Health Safety Information System. § 2. Infosüsteemi vastutav ja volitatud töötleja (1) Infosüsteemi vastutav töötleja on Terviseamet. (2) Infosüsteemi volitatud töötleja on Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus, kes haldab ja arendab tervise infosüsteemi, vastavalt õigusaktide ja nende alusel sätestatud nõuete kohaselt. (4) Lõikes 2 nimetatud volitatud töötleja: 1) tagab teenuse intsidentide käsitlemise ja kasutajatoe ning turbealase info pideva analüüsimise ja turvariskide väljaselgitamise eest; 2) tagab infosüsteemi tehnilise haldamise ja rakendustarkvara toimimise; 3) teavitab infosüsteemi andmete töötlemisel avastatud rikkumistest kohe vastutavat töötlejat ning võtab viivitamata tarvitusele kõik vajalikud abinõud rikkumise lõpetamiseks; 4) tagab andmete ja infosüsteemi säilimise vastavalt kehtestatud nõuetele ning varukoopiate tegemise ja logiandmete säilimise; 5) teeb registri vastutavale töötlejale ettepanekuid registri arendamiseks. 2. peatükk Infosüsteemi ülesehitus ja pidamise kord § 3. Infosüsteemi ülesehitus (1) Infosüsteemi andmeid töödeldakse elektrooniliselt. (2) Infosüsteemi alusandmed on elektroonilised või paberil. Paberil alusdokumentide andmed kantakse elektrooniliselt infosüsteemi. (3) Infosüsteem koosneb: 1) elektroonilisest andmebaasist; 2) arhiveeritud infosüsteemi andmetest. § 4. Infosüsteemi andmete kaitse (1) Infosüsteemi andmete kaitse hõlmab: 1) käideldavust, st andmete kaitse juhusliku hävimise ja tahtliku hävitamise eest ning õigustatud isikule andmete kättesaadavuse takistamise eest; 2) terviklust, st andmete kaitse juhusliku või tahtliku volitamata muutmise eest; 3) konfidentsiaalsust, st andmete kaitse volitamata töötlemise eest. (2) Infosüsteemi andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks rakendatakse organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid. (3) Infosüsteemi turvaklass on K1T1S1. (4) Infosüsteemi turbeaste on madal (L). § 5. Andmete esitamine (1) Andmete esitajad on: 1) joogivee käitleja; 2) loodusliku mineraalvee või allikavee käitleja; 3) supluskoha valdaja; 4) ujula valdaja. § 6. Infosüsteemi kantavad andmed (1) Joogivee käitleja andmed: 1) ärinimi; 2) äriregistri kood; 3) juriidiline aadress; 4) tegutsemispiirkond; 5) tegevusaadress(id); 6) esindaja ja/või vastutava isiku kontaktandmed; 7) olek (tegutsev, tegevuse lõpetanud); 8) vee erikasutusluba (number, kehtivuse kuupäev); 9) joogivee käitleja valduses olevate veevärkide nimekiri; 10) joogivee käitleja valduses/kasutuses olevate joogiveeallikate nimekiri. (2) Veevärgi andmed: 1) nimetus; 2) ID; 3) koordinaadid; 4) tarbijate arv; 5) edastatav joogivee hulk m³/ööpäevas ja m³/aastas; 6) varustatav piirkond (maakond/maakonnad, vald/vallad, asula/asulad); 7) joogivee käitleja, ärinimi/füüsilise isiku nimi; 8) vastutav isik ja tema kontaktandmed; 9) veevärgi ühisveevarustuse piirkonda kinnitava omavalitsuse otsuse number ja kuupäev; 10) arengukava kinnitamise kuupäev ja kinnitaja; 11) tüüp ettevõtte põhitegevusala järgi; 12) järelevalve staatus; 13) riskikategooria; 14) joogivee kontrolli kava kooskõlastamise kuupäev ja aastad, mis ajaks on kontrollikava olemas; 15) veevärgi torustiku ehitus; 16) viimase inspekteerimise kuupäev ja inspekteerija; 17) veevärgiga seotud veeallikad; 18) rajatised; 19) proovivõtukohad (proovivõtukoha nimi, aadress, koordinaadid, asukoha täpsustus, veeallika liik, proovivõtukoha liik, proovivõtukoha liigitus). (3) Veevärgivee kvaliteedi ja proovide andmed: 1) proovi liik; 2) uuritud vee liik; 3) proovivõtukoht; 4) proovivõtu kuupäev ja kellaaeg; 5) joogivee proovivõtja nimi ja ametikoht; 6) joogivee proovivõtja atesteerimistunnistuse number; 7) uuritud näitaja; 8) uuritud näitaja sisaldus/väärtus/ühik; 9) proovivõtu eesmärk; 10) proovivõtu metoodika; 11) proovinõu numbrid; 12) proovi transportimise tingimused; 13) proovivõtuprotokolli number; 14) kaaskirja number; 15) katseprotokolli number; 16) laboratoorse uuringu tehnilised andmed – proovi kood laboris, proovi laborisse saabumise aeg, kasutatud meetod, täpsuse nõuded, analüüsi teostamise aeg); 17) laboratoorse uuringu teostaja(d). (4) Joogiveeallika andmed: 1) nimetus; 2) katastri number 3) puurkaevu kood; 4) passi number; 5) joogivee käitleja/joogiveeallika valdaja; 6) aadress; 7) koordinaadid; 8) veeallika tüüp; 9) põhjaveekiht; 10) kaevu sügavus; 11) tootlikkus m³/ööpäevas; 12) veeklass; 13) sanitaarkaitseala ulatus meetrites; 14) puurkaevu kaitstus reostuse eest (suue suletud, nähtav, kaitstud); 15) majandustegevuse toimumine; 16) olek (likvideeritud, kasutuses, reservis); 17) vee töötlemise viis; 18) joogiveeallika kontrollikava kehtivuse aeg; 19) Terviseameti viimase inspekteerimise kuupäev ja inspekteerija; 20) proovivõtukohad (proovivõtukoha nimi, aadress, koordinaadid, asukoha täpsustus, veeallika liik, proovivõtukoha liik, proovivõtukoha liigitus). (5) Joogiveeallika vee kvaliteedi ja proovide andmed: 1) proovi liik; 2) uuritud vee liik; 3) proovivõtukoht; 4) proovivõtu kuupäev ja kellaaeg; 5) veeproovi võtja nimi ja ametikoht; 6) joogivee proovivõtja atesteerimistunnistuse number; 7) uuritud näitaja; 8) uuritud näitaja sisaldus/väärtus/ühik; 9) proovivõtu eesmärk; 10) proovivõtu metoodika; 11) proovinõu numbrid; 12) proovi transportimise tingimused; 13) proovivõtuprotokolli number; 14) kaaskirja number; 15) katseprotokolli number; 16) laboratoorse uuringu tehnilised andmed – proovi kood laboris, proovi laborisse saabumise aeg, kasutatud meetod, täpsuse nõuded, analüüsi teostamise aeg; 17) laboratoorse uuringu teostaja(d). (6) Ujula valdaja andmed: 1) ärinimi; 2) äriregistri kood; 3) kontaktandmed; 4) esindaja ja tema kontaktandmed; 5) olek (tegutsev, tegevuse lõpetanud); 6) valdaja valduses olevad ujulad. (7) Ujula andmed: 1) nimi; 2) asukoht (maakond, vald, asula); 3) aadress; 4) koordinaadid; 5) tüüp; 6) kasutajad; 7) valdaja; 8) seotud joogiveevärk või joogiveeallikas; 9) ujulas olevad basseinid; 10) viimase inspekteerimise kuupäev; 11) inspekteerija. (8) Basseini andmed: 1) nimi; 2) kood; 3) rühma kood; 4) tüüp; 5) koormus; 6) veevahetustüüp; 7) suurus; 8) viimase inspekteerimise kuupäev; 9) inspekteerija; 10) proovivõtukohad (proovivõtukoha nimi, aadress, koordinaadid, asukoha täpsustus, veeallika liik, proovivõtukoha liik). (9) Basseinivee kvaliteedi ja proovide andmed: 1) proovi liik; 2) uuritud vee liik; 3) proovivõtukoht; 4) proovivõtu kuupäev ja kellaaeg; 5) veeproovi võtja nimi ja ametikoht; 6) uuritud näitaja; 7) uuritud näitaja sisaldus/väärtus/ühik; 8) proovivõtu eesmärk; 9) proovivõtu metoodika; 10) proovinõu numbrid; 11) proovi transportimise tingimused; 12) proovivõtuprotokolli number; 13) kaaskirja number; 14) katseprotokolli number; 15) laboratoorse uuringu tehnilised andmed – proovi kood laboris, proovi laborisse saabumise aeg, analüüsi teostamise aeg, kasutatud meetodid, täpsuse nõuded; 16) laboratoorse uuringu teostaja(d). (10) Supluskoha valdaja andmed: 1) ärinimi; 2) äriregistri kood; 3) kontaktandmed; 4) esindaja ja tema kontaktandmed; 5) olek (tegutsev, tegevuse lõpetanud); 6) valduses olevad supluskohad. (11) Supluskoha andmed: 1) nimi; 2) ID; 3) supluskohtade grupi ID; 4) tüüp (avalik, mitteavalik); 5) asukoht (maakond, vald, asula); 6) koordinaadid; 7) veekogu nimi, mille ääres supluskoht asub; 8) veekogu tüüp; 9) hinnatav suurim külastavate inimeste arv suplushooajal; 10) rannajoone pikkus; 11) seirekalendri kooskõlastamise kuupäev; 12) viimase proovivõtu kuupäev; 13) viimase inspekteerimise kuupäev; 14) inspekteerija; 15) proovivõtukohad (proovivõtukoha nimi, aadress, koordinaadid, asukoha täpsustus, veeallika liik, proovivõtukoha liik). (12) Supluskohavee kvaliteedi ja proovide andmed: 1) proovi liik (järelevalve alusel); 2) proovi liik (seirekalendri alusel); 3) uuritud vee liik; 4) proovivõtukoht; 5) proovivõtu kuupäev ja kellaaeg; 6) veeproovi võtja nimi ja ametikoht; 7) uuritud näitaja; 8) uuritud näitaja sisaldus/väärtus/ühik; 9) proovivõtu eesmärk; 10) proovivõtu metoodika; 11) proovinõu numbrid; 12) proovi transportimise tingimused; 13) proovivõtuprotokolli number; 14) kaaskirja number; 15) katseprotokolli number; 16) laboratoorse uuringu tehnilised andmed – proovi kood laboris, proovi laborisse saabumise aeg, kasutatud meetod, täpsuse nõuded, analüüsi teostamise aeg; 17) laboratoorse uuringu teostaja(d). (13) Loodusliku mineraalvee või allikavee käitleja andmed: 1) ärinimi; 2) äriregistri kood; 3) aadress; 4) esindaja kontaktandmed; 5) olek (tegutsev, tegevuse lõpetanud); 6) valduses olevad looduslikud mineraalvee ja/või allikavee allikad. (14) Loodusliku mineraalvee või allikavee allika andmed: 1) puurkaevu nimetus; 2) katastri number; 3) puurkaevu kood; 4) passi number 5) puurkaevu valdaja; 6) puurkaevu aadress; 7) koordinaadid; 8) põhjaveekiht; 9) kaevu sügavus; 10) tootlikkus (m³/ööpäevas); 11) sanitaarkaitseala ulatus meetrites; 12) puurkaevu kaitstus reostuse eest (suue suletud, nähtav); 13) olek (likvideeritud, kasutuses, reservis); 14) vee töötlemise viis; 15) puurkaevu viimase inspekteerimise kuupäev ja inspekteerija; 16) proovivõtukohad (proovivõtukoha nimi, aadress, koordinaadid, asukoha täpsustus, veeallika liik, proovivõtukoha liik, proovivõtukoha liigitus). (15) Loodusliku mineraalvee või allikavee allika vee kvaliteedi ja proovide andmed: 1) proovi liik; 2) uuritud vee liik; 3) proovivõtukoht; 4) proovivõtu kuupäev ja kellaaeg; 5) veeproovi võtja nimi ja ametikoht; 6) uuritud näitaja; 7) uuritud näitaja sisaldus/väärtus/ühik; 8) proovivõtu eesmärk; 9) proovivõtu metoodika; 10) proovinõu numbrid; 11) proovi transportimise tingimused; 12) proovivõtuprotokolli number; 13) kaaskirja number; 14) katseprotokolli number; 15) laboratoorse uuringu tehnilised andmed – proovi kood laboris, proovi laborisse saabumise aeg, kasutatud meetod, täpsuse nõuded, analüüsi teostamise aeg; 16) laboratoorse uuringu teostaja(d). (16) Loodusliku mineraalvee või allikavee andmed: 1) käitleja ärinimi; 2) toote nimetus; 3) pakendatava vee hulk; 4) loodusliku mineraalvee tunnustatus (jah/ei); 5) loodusliku mineraalvee tunnustamise kuupäev; 6) kasutatava allika nimi; 7) kasutatava puurkaevu asukoht; 8) seotud veeallikad; 9) proovivõtukohad (proovivõtukoha nimi, aadress, koordinaadid, asukoha täpsustus, veeallika liik, proovivõtukoha liik, proovivõtukoha liigitus). (17) Loodusliku mineraalvee või allikavee kvaliteedi ja proovide andmed: 1) proovi liik; 2) uuritud vee liik; 3) proovivõtukoht; 4) proovivõtu kuupäev ja kellaaeg; 5) veeproovi võtja nimi ja ametikoht; 6) uuritud näitaja; 7) uuritud näitaja sisaldus/väärtus/ühik; 8) proovivõtu eesmärk; 9) proovivõtu metoodika; 10) proovinõu numbrid; 11) proovi transportimise tingimused; 12) proovivõtuprotokolli number; 13) kaaskirja number; 14) katseprotokolli number; 15) laboratoorse uuringu tehnilised andmed – proovi kood laboris, proovi laborisse saabumise aeg, kasutatud meetod, täpsuse nõuded, analüüsi teostamise aeg; 16) laboratoorse uuringu teostaja(d). § 7. Andmete õiguslik tähendus Infosüsteemil on informatiivne tähendus. 3. peatükk Andmete infosüsteemi kandmine ja parandamine ning neile juurdepääsu tagamine või väljastamine § 8. Alusdokumendid (1) Andmed kantakse infosüsteemi alusdokumentide alusel. (2) Alusdokumendid on: 1) joogivee kontrollikava ja joogiveeallika kontrollikava alusel võetud proovide, järelevalve käigus võetud proovide ning lisauuringute proovivõtu- ja katseprotokollid; 2) loodusliku mineraalvee ja allikavee kvaliteedi kontrollimise proovivõtu- ja katseprotokollid; 3) suplusvee seirekalendri täitmiseks võetud proovide ja lisauuringute proovivõtu- ja katseprotokollid; 4) ujulavee kvaliteedi kontrollimise proovivõtu- ja katseprotokollid; 5) järelevalvedokumendid; 6) muud dokumendid. § 10. Andmete infosüsteemi kandmine (1) Infosüsteemi esitatud andmete õigsuse eest vastutab andmete esitaja. (2) Andmete esitajal on võimalik infosüsteemi sisestada enesekontrolli käigus tehtud veeproovide andmed, sõlmides lepingu vastutava töötlejaga. Vastutava töötleja laboril on veekäitleja/valdaja volituse alusel samuti võimalik sisestada enesekontrolli proovide analüüside tulemused infosüsteemi. (5) Järelevalve käigus kogutud veeproovide andmed sisestab infosüsteemi vastutav töötleja. (6) Andmete kandmine infosüsteemi toimub kohe pärast andmete esitamist või järelevalve tulemuste selgumist. (7) Andmete kandmisel infosüsteemi säilitatakse andmed kande tegija kohta ning kande tegemise kuupäev ja kellaaeg. § 11. Infosüsteemi andmete muutmine ja ebaõigete andmete parandamine (1) Infosüsteemi kantud andmete muutumise korral esitab andmete esitaja vastutavale töötlejale uued andmed. (2) Kui vastutav töötleja avastab ebaõiged andmed, esitab ta järelepärimise ebaõigete andmete kohta andmete esitajale. (3) Volitatud töötleja tagab infotehnoloogiliste vahenditega registris tehtud muudatuste ja täienduste tegemise aja ning muudatuste tegija andmete salvestamise registri logiandmetes. § 12. Juurdepääs infosüsteemi andmetele ja andmete väljastamine (1) Infosüsteemi andmetele võimaldatakse juurdepääs kooskõlas andmekaitset reguleerivate õigusaktidega. (2) Vastutav töötleja tagab avalikkusele juurdepääsu infosüsteemi kantud andmete põhjal koostatud statistilistele aruannetele ja vee kvaliteedi andmetele Terviseameti veebilehe kaudu. § 13. Andmevahetus Andmevahetus teiste andmekogudega toimub riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu või muul kokkulepitud elektroonilist teabevahetust võimaldavat viisil . § 14. Andmete säilitamine (1) Andmed säilitatakse infosüsteemis alaliselt. (2) Paberkandjal ja digitaalseid alusdokumente säilitab volitatud töötleja dokumendiliigi säilitustähtaja järgi. 4. peatükk Infosüsteemi järelevalve, rahastamine ja tegevuse lõpetamine § 15. Järelevalve teostamine Andmekaitse järelevalveasutus ja vastutav töötleja teostavad järelevalvet registri pidamise üle vastavalt oma pädevusele. § 16. Infosüsteemi pidamise rahastamine Registri pidamist rahastatakse riigieelarvest vastutavale töötlejale selleks otstarbeks eraldatud vahenditest. § 17. Registri tegevuse lõpetamine (1) Registri tegevuse lõpetamise otsustab valdkonna eest vastutava minister. (2) Registri tegevus lõpetatakse kooskõlas arhiiviseaduses ja avaliku teabe seaduses sätestatud nõuetega. 5. peatükk Rakendussäte § 17. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019. a. MÄÄRUSE KAVAND EELNÕU Tervise- ja tööministri määrus „Toidunormid kinnipidamisasutuses“ Määrus kehtestatakse vangistusseaduse § 47 lõike 4 alusel. § 1. Üldsätted § 2. Kinnipeetava ööpäevane toiduenergiavajadus § 3. Kinnipeetava toit ja joogivesi § 4. Toidunormid erivajadustega kinnipeetavatele § 5. Noore kinnipeetava toidunorm § 6. Raseda kinnipeetava toidunorm § 7. Naiskinnipeetava ja temaga kinnipidamisasutuses koos viibiva lapse toidunorm § 8. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019. a. MÄÄRUSE KAVAND EELNÕU Tervise- ja tööministri määrus „Nõuded mineraalveele“ Määrus kehtestatakse veeseaduse § 13 3 lõike 5 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Rakendusala (1) Määrusega kehtestatakse nõuded looduslikule mineraalveele, selle tunnustamisele ja käitlemisele. (2) Allikaveele, mida kasutatakse joogiks, kohaldatakse «Veeseaduse» alusel kehtestatud joogivee kvaliteedinõudeid ning käesoleva määrusega kehtestatud erinõudeid allikavee töötlemisele, veevõtuseadmetele, märgistamisele ja mikrobioloogilistele nõuetele. (3) Määrust ei kohaldata looduslikule mineraalveele: 1) mis on ravim «Ravimiseaduse» tähenduses; 2) mida kasutatakse ravieesmärgil termaal- või mineraalveebasseinis või 3) mida eksporditakse kolmandatesse riikidesse. 2. peatükk Looduslik mineraalvesi § 2. Loodusliku mineraalvee hindamine ja tunnustamine (1) Looduslikku mineraalvett võib turustada, kui liikmesriigi maapõuest ammutatud vesi on selle liikmesriigi vastutava asutuse poolt tunnustatud loodusliku mineraalveena. Terviseamet tunnustab Eestis loodusliku mineraalvee nõuetekohasust käesoleva määruse § 3 sätete kohaselt. (2) Looduslik mineraalvesi, mis on ammutatud ühendusevälise riigi maapõuest ja ühendusse imporditud, peab olema vähemalt ühe liikmesriigi vastutava asutuse poolt tunnustatud loodusliku mineraalveena. (3) Liikmesriigi vastutav asutus võib lõikes 2 nimetatud looduslikku mineraalvett tunnustada üksnes juhul, kui selle vee päritoluriigi vastutav asutus on tõendanud, et: 1) vesi vastab looduslikule mineraalveele §-s 3 esitatud nõuetele; 2) allika ja veevõtukoha reostusohu eest kaitstuse, veevõtuseadmete paigalduse ja kasutamistingimuste ning hügieeninõuete täitmist puudutavate sätete kohaldamist kontrollitakse regulaarselt. (4) Lõikes 3 nimetatud tõendamise kehtivusaeg ei tohi ületada viit aastat, kuid loodusliku mineraalvee tunnustamismenetlust ei ole vaja korrata, kui enne viie aasta möödumist on päritoluriigi vastutav asutus uuesti tõendanud samas lõikes esitatud nõuete täitmist. (5) Terviseamet põhjendab tunnustamist, avalikustab selle põhjenduse veebilehel ning teavitab Euroopa Komisjoni kehtiva korra kohaselt igast loodusliku mineraalvee tunnustamisest ja selle tühistamisest. (6) Liikmesriikide poolt tunnustatud looduslike mineraalvete loetelu, sealhulgas liikmesriikide poolt tunnustatud kolmandate riikide looduslikud mineraalveed, avaldatakse Euroopa Ühenduse Teataja veebilehel. (7) Terviseameti poolt tunnustatud looduslike mineraalvete loetelu ja viide lõikes 6 nimetatud loetelule avaldatakse Terviseameti kodulehel. Samas avaldatakse ka andmed loodusliku mineraalvee tunnustamise tühistamise kohta. § 3. Loodusliku mineraalvee koostis ja omadused (1) Looduslik mineraalvesi käesoleva määruse tähenduses on joogiks kasutatav mikrobioloogiliselt tervisele kasulik vesi, mis on pärit põhjaveekihist ja mis väljub saastumise eest kaitstud allikast, millest võetakse vett ühe või mitme loodusliku või kunstlikult kasutatavaks muudetud veevõtukoha kaudu. (2) Looduslik mineraalvesi on tavalisest joogiveest selgelt eristatav: 1) koostise järgi ning iseloomuliku mineraalainete, mikroelementide või muude koostisosade sisalduse poolest ning kus kohane ka erilise toime alusel; 2) loodusliku puhtuse järgi ja 3) omaduste stabiilsena püsimise alusel tänu vee maa-aluse päritolule ja igasuguse reostusohu eest kaitstusele. (3) Loodusliku mineraalvee omadused, mille järgi võib vett pidada tervisele kasulikuks, peavad olema hinnatud: 1) võttes aluseks geoloogilised ja hüdroloogilised, füüsikalised, keemilised ja füüsikalis-keemilised, mikrobioloogilised ja vajadusel farmakoloogilised, füsioloogilised ja kliinilised seisukohad; 2) vastavalt käesoleva määruse § 4 lõigetes 1 kuni 4 sätestatud geoloogiliste ja hüdroloogiliste, füüsikaliste, keemiliste ja füüsikalis-keemiliste uuringute nõuetele, veevõtukohas tehtavate mikrobioloogiliste analüüside kriteeriumidele, vajadusel ka farmakoloogilistele, füsioloogilistele ja kliinilistele nõuetele; 3) vastavalt vastutava asutuse poolt heakskiidetud teaduslikele meetoditele. (4) Kui veel on koostisomadused, mille alusel see on tunnistatud vee päritolu liikmesriigis looduslikuks mineraalveeks ning kui veevõtukohas ja pärast villimist on loodusliku mineraalvee kuivainete sisaldus vähemalt 1000 mg/kg või vaba süsihappegaasi sisaldus vähemalt 250 mg/kg, siis ei ole vaja nõuda loodusliku mineraalvee omaduste hindamiseks lõike 3 punktis 1 nimetatud farmakoloogilisi, füsioloogilisi ja kliinilisi analüüse. (5) Loodusliku mineraalvee koostis, temperatuur ja muud olulised omadused peavad jääma mineraalvee ammutamise käigus stabiilseks loomulike kõrvalekallete piirides. Neid omadusi ei tohi mõjutada voolukiiruse muutumine. (6) Loodusliku mineraalvee tavapäraseks eluvõimeliste mikroorganismide hulgaks veevõtukohas loetakse vee eluvõimeliste mikroorganismide hulka, mis on püsiv enne vee mis tahes töötlemist. Eluvõimeliste mikroorganismide kvantitatiivset ja kvalitatiivset koostist, mida vee tunnustamisel arvestatakse, tuleb perioodiliselt kontrollida. (7) Loodusliku mineraalvee koostise komponendid, mis võivad kujutada ohtu tervisele, peavad jääma määruse lisas 1 lubatud sisalduse piiridesse, arvestades analüütilisi parameetreid ning komponentide märgistamise nõudeid. (8) Määruse lisas 1 nimetatud komponendid peavad vees looduslikult esinema ning ei tohi pärit olla saasteallikast. § 4. Loodusliku mineraalvee kindlakstegemise nõuded (1) Geoloogiliste ja hüdrogeoloogiliste uuringute kohta peavad olema järgmised andmed: 1) veehaarde täpne asukoht koos viitega selle kõrgusele merepinnast kaardil, mille mõõtkava ei ületa 1:1000; 2) detailne aruanne geoloogilisest ehitusest ja tekkest; 3) hüdrogeoloogilise kihi stratigraafia; 4) veehaardes tehtavate toimingute kirjeldus; 5) piirkonna sanitaarkaitseala piiritlemine või muud meetmed allika kaitsmiseks reostuse eest. (2) Füüsikaliste ja keemiliste uuringute alusel tehakse kindlaks: 1) allika tootlikkus; 2) veetemperatuur ja õhutemperatuur veevõtukohas; 3) maa-ala geoloogilise ehituse ja vees olevate mineraalainete liigi ja tüübi seos; 4) kuivainete sisaldus 180 ºC ja 260 ºC juures; 5) elektrijuhtivus või elektritakistus koos kindlaksmääratud mõõtmistemperatuuriga; 6) vesinikioonide kontsentratsioon (pH); 7) anioonid ja katioonid; 8) ioniseerimata elemendid; 9) mikroelemendid; 10) radioaktiivsuse näitajad veevõtukohas; 11) vajaduse korral vee, hapniku (16O–18O) ja vesiniku (prootium, deuteerium, triitium) komponentide suhtelised isotooptasemed; 12) vee teatavate komponentide toksilisus, võttes arvesse nendele kehtestatud piirsisaldust. (3) Veevõtukohast võetud vee mikrobioloogiliste analüüside andmed peavad sisaldama: 1) tõestust patogeensete mikroorganismide ja parasiitide puudumise kohta; 2) fekaalset reostust iseloomustavate eluvõimeliste mikroorganismide kvantitatiivseid näitajaid – Escherichia coli ja coli-laadsete bakterite puudumine 250 milliliitris looduslikus mineraalvees 37 ºC ja 44,5 ºC juures; fekaalsete streptokokkide puudumine 250 milliliitris; sulfitredutseerivate anaeroobide (koos eostega) puudumine 50 milliliitris ja Pseudomonas aeruginosa puudumine 250 milliliitris; 3) eluvõimeliste mikroorganismide koguhulga näitajaid ühes milliliitris vees 20–22 ºC juures 72 tunni jooksul agar-agaril või agari ja želatiini segul ning 37 ºC juures 24 tunni jooksul agar-agaril. (4) Kliiniliste ja farmakoloogiliste analüüsidele esitatakse järgmised nõuded: 1) analüüsid tuleb teha teaduslikult tunnustatud meetoditega, mis on kohased ja võimaldavad välja selgitada loodusliku mineraalvee erilisi omadusi ja inimesele avaldatavat mõju nagu diurees, mao- ja soolefunktsioonid, mineraalainete puuduse kompenseerimine; 2) vajaduse korral võib punktis 1 nimetatud analüüsid asendada piisava hulga asjakohaste kliiniliste uuringutega tingimusel, et nendega tagatakse samaväärsed tulemused kui kliiniliste analüüsidega. § 5. Veevõtukohale, võtuseadmetele ja nende kasutamisele esitatavad nõuded (1) Loodusliku mineraalvee allikas võetakse kasutusele pärast seda, kui on kindlaks tehtud, et vesi vastab § 3 lõigetes 1 ja 2 esitatud nõuetele. (2) Veevõtuseadmed peavad olema paigaldatud selliselt, et vältida kõiki saastumisvõimalusi ja säilitada nõuetele vastavad omadused, mis veel on veevõtukohas. (3) Lõikes 2 nimetatud nõuete täitmiseks tuleb täita järgmisi tingimusi: 1) allikas ja veevõtukoht peab olema kaitstud reostumise eest; 2) puurkaev, torustikud ja mahutid peavad olema veele sobivatest materjalidest ja ehitatud nii, et vältida loodusliku mineraalvee keemilisi, füüsikalisi, füüsikalis-keemilisi muutusi; 3) veevõtuseadmete ekspluatatsiooni tingimused, eriti aga seadmete pesemine ja vee villimine, peab vastama hügieeninõuetele. Eelkõige tuleb mahuteid valmistada ja hooldada viisil, mis hoiab ära kahjuliku mõju loodusliku mineraalvee mikrobioloogilistele ja keemilistele omadustele. (4) Kui puurkaevu kasutamisel avastatakse, et looduslik mineraalvesi on reostunud ja ei vasta kehtestatud mikrobioloogilistele nõuetele, peab allikat kasutav isik viivitamatult peatama villimise ja kõik teised toimingud kuni reostus ja selle põhjus on kõrvaldatud ning vesi vastab §-s 7 esitatud mikrobioloogilistele nõuetele. § 6. Looduslikust mineraalveest ebasoovitavate komponentide eraldamise, osooniga rikastatud õhuga töötlemise ja süsihappegaasiga rikastamise nõuded (1) Allikast saadud looduslikku mineraalvett on keelatud töödelda, välja arvatud juhtudel, kui töötlemine ei muuda vee koostist oluliste komponentide suhtes, mis annavad veele tema iseloomulikud omadused: 1) vee ebastabiilsete elementide nagu raua- ja väävliühendite eraldamine filtrimise või dekanteerimise teel, millele võib eelneda hapnikuga töötlemine; 2) raua-, mangaani- ja väävliühendite ning arseeni eraldamine teatud looduslikust mineraalveest osooniga rikastatud õhuga töötlemise teel, kui sellest teatatakse eelnevalt Terviseametile, kes hindab, kas niisugune töötlemine on vajalik; 3) lisaks punktides 1 ja 2 kindlaksmääratud ebasoovitavate komponentide eraldamisele ka muude komponentide suhtes, kui töötlemisest, teatatakse Terviseametile, kes seda kontrollivad; 4) vaba süsinikdioksiidi täielikuks või osaliseks kõrvaldamiseks üksnes füüsikaliste meetoditega. (2) Loodusliku mineraalvee töötlemine osooniga rikastatud õhuga peab vastama järgmistele tingimustele: 1) oluliste komponentide sisaldus loodusliku mineraalvee koostises ei muutu; 2) enne töötlemist vastab looduslik mineraalvesi § 7 lõigetes 1 kuni 4 esitatud mikrobioloogilistele nõuetele; 3) töötlus ei tohi põhjustada jääkide teket, mille sisaldus ületab määruse lisas 2 lubatud piirsisalduse ja võib kujutada riski tervisele; 4) ettevõtja rakendab abinõud, millega tagab tõhusa ja ohutu töötluse ning võimaldab Terviseametil seda kontrollida. (3) Loodusliku mineraalvee töötlemisest osooniga rikastatud õhuga teatatakse eelnevalt Terviseametile, kes tagavad, et: 1) raua, mangaani, väävli ja arseeni eraldamiseks on niisugune töötlemine vajalik ja 2) ettevõtja rakendab abinõud, millega tagab tõhusa ja ohutu töötluse ning võimaldab Terviseametil seda kontrollida. (4) Looduslikule mineraalveele, nagu see veevõtukohas on, võib lisada ainult süsinikdioksiidi tema loodusliku taseme taastamiseks või suurendamiseks. (5) Loodusliku mineraalvee desinfitseeriv töötlemine mis tahes vahenditega ja, kui lõikest 2 ei tulene teisiti, veele bakteriostaatilise aine lisamine või mis tahes muul viisil töötlemine, mis tõenäoliselt muudab loodusliku mineraalvee eluvõimeliste kolooniate arvu, on keelatud. (6) Lõigetes 1 ja 2 sätestatu ei kehti karastusjookide valmistamisel loodusliku mineraalvee kasutamise kohta. § 7. Mikrobioloogilised nõuded (1) Loodusliku mineraalvee eluvõimeliste mikroorganismide hulk veevõtukohas peab tõendama, et veevõtukoht on kaitstud igasuguse saastuse eest ning nende hulk ühes milliliitris vees määratakse kindlaks: 1) 20 kuni 22 ºC juures 72 tunni jooksul agar-agaril või agar-želatiini segul; 2) 37 ºC juures 24 tunni jooksul agar-agaril; 3) hiljemalt 12 tundi pärast villimist, säilitades vett kogu selle 12-tunnise ajavahemiku jooksul temperatuuril 4 ºC ± 1 ºC. (2) Veevõtukohas võib tavaliselt looduslikus mineraalvees olla eluvõimeliste mikroorganismide hulk kuni: 1) 20 kolooniat ühe milliliitri kohta 20–22 ºC juures 72 tunni jooksul; 2) 5 kolooniat ühe milliliitri kohta 37 ºC juures 24 tunni jooksul, arvestades, et need on sihtarvud ja mitte maksimaalselt lubatud kontsentratsioonid. (3) Pärast villimist võib mikroorganismide hulk veevõtukohas olla kuni: 1) 100 kolooniat ühe milliliitri kohta 20–22 ºC juures agar-agaril või agari ja želatiini segul 72 tunni jooksul; 2) 20 kolooniat ühe milliliitri kohta 37 ºC juures agar-agaril 24 tunni jooksul. (4) Looduslikus mineraalvees ei tohi olla: 1) parasiite ja patogeenseid mikroorganisme; 2) Escherichia coli ja coli -laadseid baktereid ning fekaalseid streptokokke üheski 250 ml uuritud proovis; 3) sulfitredutseerivaid anaeroobe ja nende eoseid üheski 50 ml uuritud proovis; 4) Pseudomonas aeruginosa’t üheski 250 ml uuritud proovis. (5) Looduslikus mineraalvees võib olla üksnes veevõtukohas algselt esinenud mikroorganisme ja nende tavapärasest kasvust tulenevaid eluvõimelisi mikroorganisme. (6) Looduslikul mineraalveel ei tohi olla mingeid organoleptilisi puudusi. § 8. Nõuded villimisele, pakendamisele ja veole (1) Loodusliku mineraalvee vedu on lubatud üksnes tarbijale ettenähtud müügipakendites. (2) Loodusliku mineraalvee villimiseks ja pakendamiseks kasutatavatel müügipakenditel peavad olema asjakohased sulgemisvahendid igasuguse võltsimise ja saastumise vältimiseks. § 9. Nõuded märgistamisele (1) Loodusliku mineraalvee müügipakendil kasutatakse müüginimetust «looduslik mineraalvesi» või efervestsentsete ehk kihisevate looduslike mineraalvete korral vajadusel ka nimetusi: 1) «looduslikult karboniseeritud looduslik mineraalvesi»; 2) «allikast tuleva gaasiga rikastatud looduslik mineraalvesi»; 3) «karboniseeritud looduslik mineraalvesi». (2) Lõikes 1 nimetatud efervestsentsed looduslikud mineraalveed, mis veevõtukohas ning pärast villimist tavapärasel temperatuuril ja rõhul iseenesest, selgelt nähtaval viisil süsihappegaasi eraldavad, nimetused peavad vastama järgmistele kirjeldustele: 1) «looduslikult karboniseeritud looduslik mineraalvesi» on vesi, mille süsinikdioksiidisisaldus on pärast allikast vee võtmist, dekanteerimist ja villimist sama mis veevõtukohas, arvestades, et vajaduse korral lisatakse põhjaveekihi süsinikdioksiidi sama suurel määral, nagu seda nimetatud toimingute käigus vabanes, ja võttes arvesse ka tavalisi tehnilisi kõrvalekaldeid; 2) «allikast tuleva gaasiga rikastatud looduslik mineraalvesi» on vesi, mille süsinikdioksiidisisaldus on pärit põhjaveekihist ja selle sisaldus pärast allikast vee võtmist, dekanteerimist ja villimist on suurem kui veevõtukohas kindlakstehtud süsinikdioksiidisisaldus; 3) «karboniseeritud looduslik mineraalvesi» on vesi, millele on lisatud muu päritoluga kui põhjaveekihist või -maardlast pärit süsinikdioksiidi. (3) Paragrahvi 6 lõikes 3 nimetatud viisil töödeldud loodusliku mineraalvee müüginimetusele lisatakse asjakohane märge «täielikult dekarboniseeritud» või «osaliselt dekarboniseeritud». (4) Loodusliku mineraalvee märgistusel peab olema järgmine kohustuslik teave kirjalikus vormis: 1) analüütilise koostise kohta, milles esitatakse vee iseloomulikud komponendid; 2) kasutatava allika asukoht ja nimi; 3) paragrahvi 6 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud töötluste kohta; 4) osooniga rikastatud õhuga töödeldud vee korral analüütilise koostise läheduses sõnadega «Vett on töödeldud osooniga rikastatud õhuga lubatud oksüdeerimismeetodil». (5) Kui loodusliku mineraalvee fluoriidisisaldus ületab 1,5 mg/l, siis on märgistusel sõnad: «Sisaldab fluoriidi üle 1,5 mg/l: ei sobi pidevaks kasutamiseks imikutele ja alla 7 aasta vanustele lastele». Teave esitatakse märgistusel selgesti nähtavate, kergesti loetavate tähtedega toote müüginimetuse vahetus läheduses. (6) Loodusliku mineraalvee puhul, mille märgistusel on käesoleva paragrahvi lõike 5 tingimustele vastav teave, märgitakse ka tegelik fluoriidisisaldus vastavalt lõike 4 punktile 1. (7) Paikkonna, küla või koha nimi võib esineda müüginimetuses tingimusel, et see viitab loodusliku mineraalvee allika kasutamisele müüginimetuses näidatud kohas ja see nimi ei ole eksitav allika kasutuskoha suhtes. (8) Ühe ja sama allika looduslikku mineraalvett on keelatud mitme müüginimetuse all turustada. (9) Kui loodusliku mineraalvee müügipakendi märgistusel või pealdisel on allika või selle kasutuskoha nimetusest erinev müüginimetus, siis näidatakse allika või selle kasutuskoha nimi vähemalt poolteist korda kõrgemate ja laiemate tähtedega kui on müüginimetusel kasutatud suurimad tähed. Seda nõuet kohaldatakse samal eesmärgil loodusliku mineraalvee reklaamis kasutatud mis tahes vormis müüginimetuse puhul. (10) Märgistusel on lubatud kasutada määruse lisas 3 esitatud väiteid, kui nad vastavad samas lisas esitatud kriteeriumidele, mis on hinnatud füüsikalis-keemiliste analüüside ja vajadusel farmakoloogiliste, füsioloogiliste ja kliiniliste uuringute alusel, mis on tehtud määruse § 3 lõike 3 kohaselt. (11) Väiteid «soodustab seedimist», «võib parandada sapieritust» või teisi samalaadseid väiteid võib kasutada tingimusel, et need on kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikes 10 ning § 10 lõikes 2 esitatud nõuetega. § 10. Eksitav teave ja keelatud väited (1) Müügipakenditel või märgistusel ja mis tahes vormis teabe edastamisel on keelatud kasutada nimetusi, müüginimetusi, kaubamärke, margitoote nimesid, illustratsioone või muid märke sümbolitena või muul viisil, mis: 1) loodusliku mineraalvee puhul viitavad veel puuduvatele omadustele, kasutusloa saamise kuupäevale, analüüsitulemustele või muudele samalaadsetele õigsustagatistele; 2) pakendatud joogivee puhul ei vasta käesoleva määruse § 2 lõigete 1 ja 2 sätetele ja võib põhjustada segaminiajamist loodusliku mineraalveega nimetuse «mineraalvesi» osas. (2) Kõik väited, millega looduslikule mineraalveele omistatakse haigust vältivaid või raviga seotud omadusi, on keelatud, välja arvatud lisas 3 esitatud väited, mis vastavad § 9 lõigetes 10 ja 11 sätestatud nõuetele ja tingimustele. 3. peatükk Allikavee erinõuded § 11. Allikavesi Allikavesi käesoleva määruse tähenduses on vesi, mis on ette nähtud tarbimiseks joogiveena algsel looduslikul kujul ning mida villitakse veevõtukohas ja mis: 1) vastab § 5 lõigetes 2, 3 ja 4 ja § 8 lõikes 1 sätestatud kasutustingimustele, mida täies ulatuses kohaldatakse allikavee suhtes; 2) vastab § 7 lõigetes 1 kuni 5 sätestatud mikrobioloogilistele nõuetele; 3) ei ole läbinud mingit töötlust peale §-s 6 nimetatud töötluste. Muid töötlusi võib lubada ettenähtud korras komisjonile edastatud taotluse alusel; 4) vastab § 9 lõike 4 punktides 2 ja 3 ning § 9 lõigetes 7, 8 ja 9 sätestatud märgistusnõuetele. 4. peatükk Rakendussätted § 12. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1.jaanuaril 2019. a. 1 Käesolevas määruses on arvestatud Euroopa Nõukogu direktiivi 80/777/EMÜ, millega ühtlustatakse liikmesriikide õigusakte looduslike mineraalvee kasutamise ja turustamise kohta (EÜT L 229, 30.08.1980, lk 1–10); Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 96/70/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 80/777/EMÜ loodusliku mineraalvee kasutamise ja turustamisega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 299, 23.11.1996, lk 26–28) ja Euroopa Komisjoni direktiivi 2003/40/EÜ, milles kehtestatakse loodusliku mineraalvee komponentide loetelu, kontsentratsioonipiirid ja märgistamise nõuded ning osooniga rikastatud õhu kasutustingimused loodusliku mineraalvee ja allikavee töötlemisel (EÜT L 126, 22.5.2003, lk 34–39) nõudeid. Tervise- ja tööministri määruse „N õuded mineraalveele“ lisa 1 LOODUSLIKUS MINERAALVEES ESINEVAD TERVISELE OHTLIKUD KOMPONENDID, NENDE PIIRSISALDUSED NING ANALÜÜTILISED PARAMEETRID 1 Komponendi nimetus ja tähistus (katioonid, anioonid, mitteioonsed ühendid ja mikroelemendid) Maksimaalne lubatud piirsisaldus (mg/l) Lubatud mõõtetäpsus protsentides (Märkus 1) Parameetri väärtuse tulemuste kordustäpsus (Märkus 2) Parameetri väärtuse avastamispiir protsentides (Märkus 3) Märkused Katioonid Antimon, Sb 0,0050 25 25 25 Arseen, As 0,010 (kokku) 10 10 10 Baarium, Ba 1,0 25 25 25 Boor Kehtestamisel 2 Elavhõbe, Hg 0,0010 20 10 20 Kaadmium, Cd 0,003 10 10 10 Kroom, Cr 0,050 10 10 10 Mangaan, Mn 0,50 10 10 10 Nikkel, Ni 0,020 10 10 10 Plii, Pb 0,010 10 10 10 Seleen, Se 0,010 10 10 10 Vask, Cu 1,0 10 10 10 Anioonid Tsüaniid, CN – 0,070 10 10 10 Märkus 4 Fluoriidid, F – 5,0 10 10 10 Nitraadid, NO 3 – 50 10 10 10 Nitritid, NO 2 – 0,1 10 10 10 1 Analüütilised meetodid komponentide sisalduse kindlaksmääramiseks peavad võimaldama määrata vähemalt kontsentratsioone, mis on mõõtetäpsuse, tulemuste kordustäpsuse ja avastamispiiri poolest parameetri väärtustega võrdsed. Kasutatava analüüsimeetodi tundlikkusest olenemata esitatakse tulemus vähemalt sama arvu kümnendkohtadega, kui on sätestatud komponendi lubatud piirsisaldusel. 2 Boori piirsisaldus kehtestatakse vajaduse korral Euroopa Toiduohutusameti arvamuse kohaselt ja Euroopa Komisjoni ettepanekul 1. jaanuariks 2006. Märkus 1: mõõtetäpsus ( accuracy ) on süstemaatiline viga, mida väljendatakse suure hulga korduskatsete tulemuste keskmise väärtuse ja tegelike väärtuste vahena. See on keskmise tulemuse kordustäpsus täpsele väärtusele. Märkus 2: kordustäpsus ( precision ) on juhuslik viga, mida üldjuhul väljendatakse tulemuste keskmise standardhälbena partiisiseselt või partiidevahelisest keskmisest. Aktsepteeritav kordustäpsus on võrdne kuni kahekordse suhtelise standardhälbega. Märkus 3: avastamispiir ( detection limit) on parameetrit väikeses koguses sisaldava loodusliku proovi partii kolmekordne suhteline standardhälve või partii võrdlusproovi viiekordne suhteline standardhälve. Märkus 4: meetod peab võimaldama kindlaks teha mis tahes vormis tsüaniidi üldkogust. Tervise- ja tööministri määruse „N õuded mineraalveele“ lisa 2 JÄÄKIDE PIIRSISALDUS LOODUSLIKU MINERAALVEE JA ALLIKAVEE TÖÖTLEMISEL OSOONIGA RIKASTATUD ÕHUGA Töötlemisjääk Lubatud piirsisaldus*, mitte üle µg/l Lahustunud osoon 50 Bromaadid 3 Bromoform (tribromometaan) 1 * Liikmesriikide pädevad asutused teostavad järelevalvet lubatud piirsisalduse üle villimise või muu pakendamise ajal tarbijale ettenähtud müügipakendisse. Tervise- ja tööministri määruse „ N õuded mineraalveele“ lisa 3 LOODUSLIKU MINERAALVEE MÄRGISTUSEL LUBATUD TÕESTATUD VÄITED Väited Kriteeriumid Väike mineraalainete sisaldus Mineraalainete sisaldus mitte suurem kui 500 mg/l (arvestades kuivjäägina) Väga väike mineraalainete sisaldus Mineraalainete sisaldus mitte suurem kui 50 mg/l (arvestades kuivjäägina) Suur mineraalainete sisaldus Mineraalainete sisaldus suurem kui 1500 mg/l (arvestades kuivjäägina) Sisaldab vesinikkarbonaate Vesinikkarbonaadisisaldus suurem kui 600 mg/l Sisaldab sulfaate Sulfaadisisaldus suurem kui 200 mg/l Sisaldab kloriide Kloriidisisaldus suurem kui 200 mg/l Sisaldab kaltsiumi Kaltsiumisisaldus suurem kui 150 mg/l Sisaldab magneesiumi Magneesiumisisaldus suurem kui 50 mg/l Sisaldab fluoriide Fluoriidisisaldus suurem kui 1 mg/l Sisaldab rauda Kahevalentse raua sisaldus suurem kui 1 mg/l Happelisus Vaba süsinikdioksiidi sisaldus suurem kui 250 mg/l Sisaldab naatriumi Naatriumisisaldus suurem kui 200 mg/l Sobib imiku- ja väikelastetoitude valmistamiseks – Sobib vähese naatriumisisaldusega dieediks Naatriumisisaldus väiksem kui 20 mg/l Võib olla lahtistava toimega – Võib soodustada kuse eritust (diureesi) – MÄÄRUSE KAVAND EELNÕU Tervise- ja tööministri määrus „Nõuded suplusveele ja suplusrannale“ Määrus kehtestatakse veeseaduse § 13 4 lõike 2 alusel. § 1. Reguleerimisala (1) Määrusega kehtestatakse nõuded suplusveele ja supelrannale (edaspidi supluskoht ), suplusvee seirele, klassifitseerimisele ja kvaliteedi juhtimisele ning üldsusele suplusvee kvaliteedi kohta teabe andmisele. (2) Määruse nõudeid kohaldatakse kõikidele supluskohtadele, kus käib ujumas suur hulk inimesi ning milles suplemist ei ole alaliselt keelatud või mille suhtes ei ole antud alalist soovitust mitte supelda. (3) Määruse nõuded on täitmiseks avalik-õiguslikule ja eraõiguslikule juriidilisele isikule ning füüsilisele isikule, kes on supluskoha omanik või valdaja. (4) Määruse nõudeid ei kohaldata ujumisbasseinide ja terviseveebasseinide veele, suletud tehisveekogude veele, mida töödeldakse või kasutatakse raviks, ning basseinide veele, kus kasutatakse kunstlikult tekitatud suletud veekogu vett, mis on pinna- ja põhjaveest eraldatud. § 2. Määruses kasutatavad mõisted Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) supluskoht – veekogu või selle osa, mida kasutatakse suplemiseks, ja sellega piirnev maismaa osa, mis on tähistatud üldsusele arusaadavalt; 2) suplusvesi – supluskohana tähistatud veekogu vesi; 3) suplushooaeg – ajavahemik 1. juunist kuni 31. augustini; 4) supluskoha hooaja avamine – olemasoleva ja nõuetele vastava supluskoha korrastamine ning suplusvee seire alustamine, et võimaldada suplejatele supluskoha tervisele ohutut kasutamist; 5) reostus – suplusvee mikrobioloogilise saaste või muude suplusvee kvaliteeti mõjutavate organismide, ainete või jäätmete esinemine, sealhulgas § 4 lõikes 3 ja § 8 lõigetes 4–6 ning lisa 1 punkti 6 veerus A nimetatud mikroorganismid, mis ohustavad suplejate tervist; 6) lühiajaline reostus – lisa 1 punkti 6 veerus A nimetatud mikroorganismide poolt põhjustatud mikrobioloogiline saaste, millel on selgelt määratletavad põhjused ning mis ei mõjuta tavaliselt suplusvee kvaliteeti kauem kui ligikaudu 72 tundi ja mida hindab Terviseamet lisas 2 sätestatud hindamismeetodi kohaselt; 7) ebaharilik olukord – sündmus või mitu sündmust, mis konkreetses supluskohas mõjutavad suplusvee kvaliteeti ja mis eeldatavasti ei kordu sagedamini kui keskmiselt üks kord iga nelja aasta jooksul; 8) suplusvee kvaliteeti iseloomustavate andmete kogu – suplusvee seire teel saadud suplusvee kvaliteeti iseloomustavad andmed; 9) suplusvee kvaliteedi hindamine – suplusvee kvaliteedi hindamise protsess, milles kasutatakse lisas 2 sätestatud hindamismeetodit; 10) tsüanobakterite levik – tsüanobakterite ehk sinivetikate kuhjumine kirme, kile või ujumudana; 11) seirekoht – koht supluskohas, kus on eeldatavasti kõige rohkem suplejaid või kus tulenevalt supluskoha profiilist eeldatakse kõige suuremat reostuse ohtu; 12) seirekalender – lisa 1 kohaselt supluskohale koostatud seirekava; 13) alaline suplemiskeeld või soovitus mitte supelda – vähemalt ühe suplushooaja jooksul kehtiv suplemiskeeld või soovitus mitte supelda; 14) kvaliteedijuhtimismeetmed – suplusvee profiili koostamine ja ajakohastamine; s eirekalendri kehtestamine; suplusvee seire, selle kvaliteedi hindamine ja klassifitseerimine; s uplusvee kvaliteeti mõjutavate ja suplejate tervist ohustada võivate reostuse põhjuste väljaselgitamine ja hindamine; üldsuse teavitamine; meetmete rakendamine, et ära hoida suplejate kokkupuudet reostusega ning vähendada suplusvee reostuse ohtu; 15) suur hulk suplejaid – suplejate arv, mida Terviseamet peab küllalt suureks, võttes arvesse eelkõige varasemaid suundumusi või olemasolevat infrastruktuuri või ehitisi või teisi vahendeid suplemise soodustamiseks; 16) suplusvee profiil – lisa 3 kohaselt koostat ud andmete kogu suplusvee kohta. § 3. Nõuded supluskoha asutamisele (1) Terviseametil on õigus teha kohalikule omavalitsusele või veekogu omanikule ettepanekuid supluskohtade asutamiseks, kui Terviseameti hinnangul käib veekogus ujumas suur hulk inimesi ning suplemist seal ei ole alaliselt keelatud või ei ole antud alalist soovitust veekogus mitte supelda. (2) Veekogul või selle osal, mille äärde kavandatakse asutada supluskoht, peab olema lisa 1 punkti 6 veerus D nimetatud kvaliteediklass «piisav kvaliteet». (3) Supluskoht peab olema suplejatele ohutu, lauge, aukudeta, allikateta ja veekeeristeta ning vaba mudast ja ujumist segavast taimestikust. Vee sügavus supluskoha üldkasutatavas osas ei tohi ületada 1,8 m ja suplemiseks kasutatav veekogu osa peab olema veekogu muust osast eraldatud hoiatusmärkidega. (4) Heitvee suubla ei tohi olla supluskoha territooriumile ja selle välispiirile lähemal kui 200 meetrit ja supluskoha teenindamiseks ettenähtud ehitised ja rajatised ning nende sihipärane kasutamine ei tohi halvendada suplusvee kvaliteeti. (5) Veesõidukeid tohib kasutada vastavalt «Veeseaduse» § 18 lõike 8 alusel kehtestatud nõuetele. (6) Supluskoha asutamiseks peab selle omanik või valdaja vähemalt kaks kuud enne suplushooaja algust esitama Terviseametile kirjaliku taotluse, kus on toodud lõikes 2 sätestatud suplusvee kvaliteedi näitajad. (7) Terviseamet otsustab supluskoha asutamise või sellest keeldumise 30 tööpäeva jooksul alates taotluse esitamisest ning teavitab taotlejat vastuvõetud otsusest kirjalikult. § 4. Nõuded suplushooaja avamisele (1) Enne suplushooaja avamist peab supluskoht olema hooldatud, korrastatud ja varustatud piisaval hulgal vajalike riietuskabiinide, tualettruumide ning prügiurnidega. (2) Supluskohas peab olema tagatud suplejate ohutus ja üldsusele nähtavale kohale peab olema paigutatud teave supluskoha omaniku või valdaja kohta ning § 9 lõikes 2 nõutav teave. (3) Supluskohas ei tohi olla tõrvaseid jääke, klaasi-, plastiku-, kummi- ja muid jäätmeid. Sellise reostuse avastamisel peab supluskoha omanik või valdaja viivitamata likvideerima reostuse, vajaduse korral rakendama asjakohaseid kvaliteedijuhtimismeetmeid ja teavitama üldsust. (4) Supluskoha omanik või valdaja koostab enne suplushooaja algust supluskoha seirekalendri, mille järgi võetakse kaks nädalat enne suplushooaja algust esimene suplusvee proov, mis esitatakse Terviseametile. (5) Terviseamet otsustab supluskoha suplushooaja avamise või sellest keeldumise viie tööpäeva jooksul pärast lõikes 4 nimetatud andmete esitamist ja teavitab taotlejat vastuvõetud otsusest kirjalikult. § 5. Nõuded suplusvee seirele (1) Supluskoha omanik või valdaja korraldab suplusvee seire vastavalt seirekalendrile, mis on koostatud lisas 1 sätestatud nõuete kohaselt ning kooskõlastatud Terviseametiga. (2) Suplusvee seire peab toimuma vastavalt seirekalendrile või hiljemalt neli päeva pärast selles märgitud kuupäeva. (3) Lühiajalise reostuse ajal võetud proove ei pea seirekalendris arvesse võtma, kuid nende asemel tuleb lisas 1 sätestatud nõuete kohaselt võtta uued proovid. (3 1 ) Suplusvee seire peab sisaldama ka suplusveekogu visuaalset kontrolli, et teha kindlaks § 4 lõikes 3 nimetatud reostus. Kui selline reostus leitakse, võetakse tarvitusele vajalikud kvaliteedijuhtimismeetmed, kaasa arvatud üldsuse teavitamine vajaduse korral. (4) Ebahariliku olukorra puhul võib seirekalendri järgimise peatada, kuid seda tuleb jätkata niipea, kui on võimalik pärast ebahariliku olukorra lõppemist. (5) Proovid, mis võetakse pärast ebahariliku olukorra lõppemist, asendavad neid proove, mis selle olukorra tõttu võtmata jäid. (6) Supluskoha omanik või valdaja edastab Terviseametile seirekalendri alusel võetud kõikide proovide analüüside tulemused järgmise tööpäeva jooksul pärast tulemuste teada saamist. Kõigist seirekalendri järgimise peatamistest ja nende põhjustest tuleb teavitada Terviseameti. (7) Suplusvee proove tuleb analüüsida akrediteeritud laboris lisas 1 kirjeldatud meetodite ning lisas 4 sätestatud eeskirja kohaselt. Teisi meetodeid ja eeskirju võib kasutada, kui on võimalik tõestada, et saadud tulemused on võrdväärsed analüüside tulemustega, mille tegemisel on kasutatud lisas 1 kirjeldatud meetodeid ja lisas 4 sätestatud eeskirja ning Terviseametile on esitatud kogu asjakohane teave kasutatud meetodite, eeskirjade ja valideerimise kohta. § 6. Suplusvee kvaliteedi hindamine (1) Suplusvee ohutuse tagamiseks suplushooaja jooksul hinnatakse iga võetud proovi vastavalt lisa 1 punktis 5 toodud nõuetele. (2) Pärast suplushooaja lõppu koostab Terviseamet suplusvee kvaliteeti iseloomustavate andmete kogu lõppenud suplushooaja ja sellele eelnenud kolme suplushooaja kohta vastavalt lisa 1 punktis 6 toodud nõuetele. (3) Pärast suplushooaja lõppu hindab Terviseamet iga supluskoha suplusvee kvaliteeti vee kvaliteeti iseloomustavate andmete kogu põhjal lisas 2 toodud nõuete kohaselt. (4) Supluskoha suplusvee kvaliteeti võib erandkorras hinnata ka ainult kolme eelmise suplushooaja kohta koostatud suplusvee kvaliteeti iseloomustavate andmete kogu põhjal. (5) Supluskoha suplusvee kvaliteedi hindamiseks kasutatav suplusvee kvaliteeti iseloomustavate andmete kogu peab koosnema vähemalt 16 proovist või lisa 1 punktis 2 nimetatud juhtudel vähemalt 12 proovist. (6) Suplusvee kvaliteeti iseloomustavate andmete kogu võib koostada vähem kui nelja suplushooaja kohta, kui on täidetud lõikes 5 esitatud tingimused või suplushooaeg ei kesta üle kaheksa nädala ja suplusvee kvaliteeti iseloomustavate andmete kogud koosnevad vähemalt 8 proovist. (7) Lõiget 6 rakendatakse neile supluskohtadele: 1) mis on hiljuti asutatud supluskohana; 2) kus on toimunud muutused, mis tõenäoliselt mõjutavad suplusvee klassifikatsiooni vastavalt §-le 7, mistõttu suplusvee kvaliteeti hinnatakse pärast muutuste toimumist kogutud proovide põhjal koostatud suplusvee kvaliteeti iseloomustavate andmete kogu alusel või; 3) kus suplusvee kvaliteedi vastavust on hinnatud enne käesoleva määruse jõustumist kehtinud nõuete kohaselt. (8) Suplusvee kvaliteedi hindamisperioodi ei tohi muuta tihedamini kui üks kord viie aasta jooksul. (9) Suplusvee kvaliteedi hindamise tulemuste alusel rühmitatakse olemasolevad supluskohad § 7 lõikes 1 nimetatud klassidesse, juhul kui: 1) supluskohad külgnevad üksteisega; 2) supluskoht on eelmise nelja aasta jooksul lõigete 3, 4, 5 ja lõike 7 punkti 3 alusel saanud samasuguse hinnangu ja 3) supluskoha profiilis on toodud supluskohtadele ühised riskifaktorid või fikseeritud nende puudumine. § 7. Nõuded suplusvee klassifikatsioonile ja kvaliteedile (1) Paragrahvi 6 alusel läbiviidud suplusvee kvaliteedi hindamise põhjal klassifitseerib Terviseamet lisas 2 toodud kriteeriumide alusel supluskoha kvaliteedi kas «väga heaks», «heaks», «piisavaks» või «halvaks». (2) Supluskoht võib olla ajutiselt klassifitseeritud «halvaks». Sel juhul peab supluskoha omanik või valdaja teavitama Terviseameti põhjustest, miks ei ole võimalik saavutada supluskoha «piisavat» kvaliteeti. (3) Kui supluskoht on klassifitseeritud «halvaks», peab supluskoha omanik või valdaja alates järgmisest suplushooajast rakendama piisavaid kvaliteedijuhtimismeetmeid, sealhulgas suplemiskeeldu või soovitust mitte supelda, et vältida suplejate kokkupuudet reostusega, ning tegema kindlaks piisava kvaliteedi mittesaavutamise põhjustajad ja põhjused, et reostust vältida, vähendada või kõrvaldada. (4) Kui supluskoht on klassifitseeritud «halvaks» viie järjestikuse aasta jooksul, kehtestab Terviseamet supluskohale alalise suplemiskeelu või annab alalise soovituse mitte supelda. Alalise suplemiskeelu või alalise soovituse mitte supelda võib anda ka varem, kui suplusvee «piisava» kvaliteedi saavutamine on võimatu või ebaproportsionaalselt kulukas. (5) Kui supluskohale kehtestatakse alaline suplemiskeeld või antakse alaline soovitus mitte supelda, peab supluskoha omanik või valdaja teavitama supluskohas üldsust selge ja lihtsa hoiatusmärgi või sümboliga, millega antakse teada, et kõnealune koht ei ole enam supluskoht. Ümberklassifitseerimise põhjused ja supluskoha väljaarvamine supluskohtade nimekirjast avaldatakse Terviseameti veebilehel. (6) Erakorralise olukorra puhul, millel on halb mõju või mille korral võib eeldada halba mõju suplusvee kvaliteedile ja suplejate tervisele, peab supluskoha omanik või valdaja viivitamata rakendama vajalikke kvaliteedijuhtimismeetmeid, sealhulgas teavitama Terviseametit ja üldsust olukorrast, kindlaks tegema reostuse põhjused ja vajadusel rakendama ajutist suplemiskeeldu. (7) «Väga heaks» või «heaks» klassifitseeritud suplusveekogude arvu suurendamiseks tuleb supluskoha omanikul või valdajal rakendada realistlikke ja proportsionaalseid meetmeid. Nimetatud meetmeid täpsustatakse suplusvee profiilides ja veemajanduskavades . § 8. Nõuded suplusvee profiili koostamisele (1) Terviseamet koostab igale supluskohale suplusvee profiili ja ajakohastab seda vastavalt lisale 3. (2) Suplusvee profiil võib hõlmata üht supluskohta või rohkem kui üht kõrvutiasetsevat supluskohta. (3) Suplusvee profiili koostamisel, ülevaatamisel ja ajakohastamisel kasutatakse «Veeseaduse» ja «Keskkonnaseire seaduse» ning nende seaduste alusel kehtestatud nõuete alusel kogutud asjakohaseid seire- ja hindamisandmeid. (4) Kui suplusvee profiil viitab võimalikule tsüanobakterite levikule, korraldab Terviseamet asjakohase seire, et õigeaegselt tuvastada ja ennetada terviseriske. (5) Kui toimub tsüanobakterite levik ja eeldatakse terviseriski või on tuvastatud terviserisk, peab supluskoha omanik või valdaja kohe rakendama piisavaid kvaliteedijuhtimismeetmeid, kaasa arvatud üldsuse teavitamine, et ära hoida suplejate kokkupuudet vetikatoksiinidega. (6) Kui suplusvee profiil viitab tervist mõjutavate makrovetikate või mere fütoplanktoni leviku laienemisele, korraldab Terviseamet asjakohase uuringu, et teha kindlaks sellega seotud terviseriskid. Vajaduse korral peab supluskoha omanik või valdaja rakendama asjakohaseid kvaliteedijuhtimismeetmeid ning teavitama sellest üldsust. § 9. Nõuded üldsuse teavitamisele (1) Üldsusele ettenähtud teabe kättesaadavuse supluskohas tagab supluskoha omanik või valdaja. Vajaduse korral esitatakse asjakohane teave mitmes keeles. (2) Suplushooaja jooksul levitatakse aktiivselt järgmist teavet, mis tehakse viivitamata kättesaadavaks nähtavates kohtades suplusveekogu lähiümbruses: 1) suplusvee kehtiva klassifikatsiooni kohta Euroopa Komisjoni rakendusotsuse nr 2011/321/EL (ELT L 143, 31.5.2011, lk 38–40) lisa 2. osas esitatud sümboleid arvestades; 2) määruse lisa 3 kohaselt koostatud suplusvee profiili üldine kirjeldus mittetehnilises keeles; 3) teade suplusvee lühiajalise reostuse kohta ning päevade arv, mille jooksul sellise reostuse tõttu oli eelmisel suplushooajal suplemine keelatud või soovitati mitte supelda; 4) hoiatus, kui suplusvesi on reostatud või on selle reostumise oht; 5) ebahariliku olukorra puhul teave selle olemuse ja eeldatava kestuse kohta; 6) suplemiskeeld või soovitus mitte supelda koos asjakohaste selgituste ja Euroopa Komisjoni rakendusotsuse nr 2011/321/EL lisa 1. osas esitatud sümbolitega; 7) teade supluskohale alalise supluskeelu või alalise soovituse mitte supelda kehtestamise kohta koos selgitusega, et konkreetset veekogu ei peeta enam supluskohaks, ning supluskoha ümberklassifitseerimise põhjused ning 8) viide Terviseameti veebilehe aadressile ning muudele allikatele, kust saab täiendavat teavet supluskoha ja sellele esitatud nõuete kohta. (3) Terviseamet kasutab asjakohaseid meediakanaleid ja tehnoloogiaid, sealhulgas veebilehte, et aktiivselt ja viivitamata, vajadusel mitmes keeles avalikustada lisaks lõikes 2 loetletud teabele alljärgnev teave: 1) igal aastal enne suplushooaja algust täiendatud avalike supluskohtade nimekiri; 2) kõigi supluskohtade klassifikatsioon viimase kolme aasta jooksul, supluskohtade profiilid ning pärast viimast klassifitseerimist läbiviidud seire tulemused, mis on kättesaadavaks tehtud veebilehel kohe pärast seire läbiviimist; 3) teave nende supluskohtade kohta, mille suplusvee kvaliteet on klassifitseeritud «halvaks» reostuse tõttu, koos reostuse põhjuste ning meetmetega, mida rakendatakse suplejate tervise kaitseks, reostusega kokkupuute vältimiseks ning § 7 lõikes 2 nimetatud reostuse põhjustega toimetulekuks; 4) supluskohtade puhul, kus esineb lühiajalist reostust, teave selle põhjuste, tõenäosuse ning võimaliku kestuse kohta, samuti reostuse põhjuste likvideerimise võimalike lahenduste ja meetmete kohta, mida rakendatakse suplejate reostu sega kokkupuutumise vältimiseks. § 10. Üldsuse kaasamine (1) Kohalik omavalitsus teavitab asjaomast üldsust supluskoha asutamisest oma veebilehel, kohalikus ajalehes ja muude asjakohaste meediakanalite kaudu. (2) Üldsusel on võimalus esitada arvamusi kohalikule omavalitsusele ja teha ettepanekuid Terviseameti veebilehel supluskoha asutamise, nimekirjade koostamise, läbivaatamise ja ajakohastamise kohta. (3) Terviseamet ja kohalik omavalitsus võtavad asjakohaselt arvesse supluskoha asutamisel tehtud üldsuse ettepanekuid, kaebusi ja märkusi. § 11. Rakendussäte Määrus jõustub 1.jaanuaril 2019. a. 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/7/EÜ, mis käsitleb suplusvee kvaliteedi juhtimist ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 76/160/EMÜ (ELT L 64, 4.03.2006, lk 37–51). Tervise- ja tööministri määruse „Nõuded suplusveele ja supelrannale“ lisa 1 Suplusvee seire 1. Enne iga suplushooaja algust tuleb võtta üks suplusvee proov. Suplushooaja jooksul tuleb analüüsimiseks võtta vähemalt neli proovi, võttes arvesse ka enne suplushooaja algust võetud proovi ning punkti 2 nõudeid. 2. Suplushooaja jooksul tuleb võtta ja analüüsida vähemalt kolme proovi, juhul kui suplushooaeg ei kesta üle 8 nädala või supluskoht asub eriliste geograafiliste piirangutega piirkonnas. 3. Suplusvee proovi võtmise kuupäevad peavad olema jaotatud suplushooajale nii, et proovivõtmise kuupäevade vaheline aeg ei ületaks ühte kuud. 4. Lühiajalise reostuse korral võetakse üks lisaproov, et kontrollida reostuse lõppemist. See proov ei kuulu suplusvee kvaliteeti iseloomustavate andmete kogusse. Kui arvesse mitte võetud proovi asemel on vaja võtta uus proov, võetakse täiendav proov 7 päeva pärast lühiajalise reostuse lõppu. 5. Suplusvee kvaliteedi näitajad ning nende piirväärtused (ühe proovi hindamiseks): Mikroorganismid Piirväärtus Analüüsi standardmeetod Soole enterokokid (pmü/100 ml) 100 ISO 7899-1 või ISO 7899-2 Escherichia coli (pmü/100 ml) 1000 ISO 9308-3 või ISO 9308-1 6. Suplusvee kvaliteedi näitajad ja nende protsentiili väärtused arvutatuna suplusvee kvaliteeti iseloomustavate andmete kogu põhjal: Siseveekogude vesi A B C D E Mikroorganismid Väga hea kvaliteet Hea kvaliteet Piisav kvaliteet Analüüsi standardmeetod 1 Soole enterokokid (pmü/100 ml) 200 (*) 400 (*) 330 (**) ISO 7899-1 või ISO 7899-2 2 Escherichia coli (pmü/100 ml) 500 (*) 1000 (*) 900 (**) ISO 9308-3 või ISO 9308-1 (*) Põhineb 95-protsentiili hindamisel. Vt lisa 2. (**) Põhineb 90-protsentiili hindamisel. Vt lisa 2. Rannikuvesi ja siirdevesi A B C D E Mikroorganismid Väga hea kvaliteet Hea kvaliteet Piisav kvaliteet Analüüsi standardmeetodid 1 Soole enterokokid (pmü/100 ml) 100 (*) 200 (*) 185 (**) ISO 7899-1 või ISO 7899-2 2 Escherichia coli (pmü/100 ml) 250 (*) 500 (*) 500 (**) ISO 9308-3 või ISO 9308-1 (*) Põhineb 95-protsentiili hindamisel. Vt lisa 2. (**) Põhineb 90-protsentiili hindamisel. Vt lisa 2. Tervise- ja tööministri määruse „Nõuded suplusveele ja supelrannale“ lisa 2 Supluskoha hindamine ja klassifikatsioon 1. Halb kvaliteet Supluskoht klassifitseeritakse kvaliteedilt «halvaks», kui suplusvee kvaliteeti iseloomustavate andmete kogus viimase hindamisperioodi kohta (a) on mikrobioloogiliste näitajate loendite protsentiili väärtused (b) halvemad (c) kui «piisava kvaliteedi» väärtused lisa 1 punktis 6 toodud tabeli veerus D. 2. Piisav kvaliteet Supluskoht klassifitseeritakse kvaliteedilt «piisavaks», kui: 1) suplusvee kvaliteeti iseloomustavate andmete kogus viimase hindamisperioodi kohta on mikrobioloogiliste näitajate loendite protsentiili väärtused võrdsed määruse lisa 1 punkti 6 veerus D esitatud «piisava kvaliteedi» väärtustega või nendest paremad(d); 2) suplusvees esineb lühiajalist reostust, siis tingimusel et: – rakendatakse asjakohaseid kvaliteedijuhtimismeetmeid, kaasa arvatud järelevalve, varajase hoiatamise süsteemid ja seire eesmärgiga vältida suplejate kokkupuudet reostusega, neid hoiatades ja vajadusel suplemist keelates; – rakendatakse asjakohaseid kvaliteedijuhtimismeetmeid reostuse põhjuste vältimiseks, vähendamiseks ja kõrvaldamiseks; – proovide arv, mida määruse § 5 lõike 3 kohaselt ei võetud arvesse lühiajalise reostuse tõttu viimase hindamisperioodi jooksul, ei moodusta üle 15% kogu proovide arvust selleks perioodiks koostatud seirekalendris või üle ühe proovi suplushooaja kohta, olenevalt sellest, kumb arv on suurem. 3. Hea kvaliteet Supluskoht klassifitseeritakse kvaliteedilt «heaks», kui: 1) suplusvee kvaliteeti iseloomustavate andmete kogus viimase hindamisperioodi kohta on mikrobioloogiliste näitajate loendite protsentiili väärtused võrdsed määruse lisa 1 punkti 6 veerus C esitatud «hea kvaliteedi» väärtustega või nendest paremad(d); 2) suplusvees esineb lühiajalist reostust, siis tingimusel et: – rakendatakse asjakohaseid kvaliteedijuhtimismeetmeid, kaasa arvatud järelevalve, varajase hoiatamise süsteemid ja seire eesmärgiga vältida suplejate kokkupuudet reostusega, neid hoiatades ja vajadusel suplemist keelates; – rakendatakse asjakohaseid kvaliteedijuhtimismeetmeid reostuse põhjuste vältimiseks, vähendamiseks või kõrvaldamiseks; – proovide arv, mida määruse § 5 lõike 3 kohaselt ei võetud arvesse lühiajalise reostuse tõttu viimase hindamisperioodi jooksul, ei moodusta üle 15% kogu proovide arvust selleks perioodiks koostatud seirekalendris või üle ühe proovi suplushooaja kohta, olenevalt sellest, kumb arv on suurem. 4. Väga hea kvaliteet Supluskoht klassifitseeritakse kvaliteedilt «väga heaks», kui: 1) suplusvee kvaliteeti iseloomustavate andmete kogus viimase hindamisperioodi kohta on mikrobioloogiliste näitajate loendite protsentiili väärtused võrdsed lisa 1 punkti 6 veerus B esitatud «väga hea kvaliteedi» väärtustega või nendest paremad; 2) suplusvees esineb lühiajalist reostust, siis tingimusel, et: – rakendatakse asjakohaseid kvaliteedijuhtimismeetmeid, kaasa arvatud järelevalve, varajase hoiatamise süsteemid ja seire eesmärgiga vältida suplejate kokkupuudet reostusega, neid hoiatades ja vajadusel suplemist keelates; – rakendatakse asjakohaseid kvaliteedijuhtimismeetmeid reostuse põhjuste vältimiseks, vähendamiseks või kõrvaldamiseks; – proovide arv, mida määruse § 5 lõike 3 kohaselt ei võetud arvesse lühiajalise reostuse tõttu viimase hindamisperioodi jooksul, ei moodusta üle 15% kogu proovide arvust selleks perioodiks koostatud seirekalendris või üle ühe proovi suplushooaja kohta, olenevalt sellest, kumb arv on suurem. MÄRKUSED (a) «Viimane hindamisperiood» tähendab viimast nelja suplushooaega või vastavalt vajadusele määruse §-s 6 sätestatud perioodi. (b) Konkreetsest veekogust kogutud mikrobioloogiliste andmete log10 normaaljaotuse tihedusfunktsiooni protsentiili hindamise põhjal leitakse protsentiili väärtus järgmiselt: – võetakse log10 väärtus kõigist bakteriaalsetest loenditest hinnatavas andmejärjestuses (Kui saadakse nullväärtus, võetakse selle asemel log10 väärtus analüüsimeetodi minimaalsest avastamispiirist); – arvutatakse aritmeetiline keskmine log10 väärtustest (μ); – arvutatakse standardhälve log10 väärtustest (σ). Andmete jaotuse tihedusfunktsiooni ülemine 90-protsentiili punkt tuletatakse võrrandist: ülemine 90-protsentiil = pöördlogaritm (μ + 1,282 σ). Andmete jaotuse tihedusfunktsiooni ülemine 95-protsentiili punkt tuletatakse võrrandist: ülemine 95-protsentiil = pöördlogaritm (μ + 1,65 σ). (c) «Halvem» tähendab suuremat kontsentratsiooni väärtust väljendatuna pmü/100 ml. (d) «Parem» tähendab väiksemat kontsentratsiooni väärtust väljendatuna pmü/100 ml. Tervise- ja tööministri määruse „Nõuded suplusveele ja supelrannale“ lisa 3 Suplusvee profiil 1. Määruse §-s 8 nimetatud suplusvee profiil koosneb: a) supluskoha ja teiste selle supluskoha valgalas olevate pinnavete, mis võivad olla reostuse allikaks, füüsikalistest, geograafilistest ja hüdroloogilistest omadustest, mis on asjakohased määruse kohaldamisel ning ette nähtud «Veeseaduses»; b) supluskoha ja suplejate tervist mõjutada võivate reostuse kindlakstehtud põhjuste loetelust ja hinnangust; c) tsüanobakterite leviku võimalikkuse hinnangust; d) makrovetikate ja/või fütoplanktoni leviku võimalikkuse hinnangust; e) kui alapunktis b nimetatud hindamine näitab lühiajalise reostuse riski, tuleb esitada järgmine teave: – võimaliku lühiajalise reostuse eeldatav olemus, sagedus ja kestus; – üksikasjad reostuse teiste põhjuste kohta, kaasa arvatud nende suhtes võetud kvaliteedijuhtimismeetmed ning reostuse põhjuste kõrvaldamise ajakava; – lühiajalise reostuse korral võetud kvaliteedijuhtimismeetmed ning selliste meetmete võtmise eest vastutavad asutused ja nende kontaktandmed; f) seirepunkti asukohast. 2. Kui supluskoht on klassifitseeritud kvaliteedilt «heaks», «piisavaks» või «halvaks», tuleb suplusvee profiil regulaarselt üle vaadata, et hinnata, kas mõni punktis 1 nimetatud asjaoludest on muutunud. Vajaduse korral tuleb profiili ajakohastada. Ülevaatamise sagedus ja ulatus tuleb kindlaks määrata reostuse olemuse ja tõsiduse põhjal. Käsitlema peab vähemalt järgmises tabelis toodud asjaolusid ja ülevaatamine peab toimuma vähemalt tabelis määratud sagedusega. Supluskoha klassifikatsioon «Hea» «Piisav» «Halb» Ülevaatamine peab toimuma vähemalt iga 4 aasta järel 3 aasta järel 2 aasta järel Asjaolud, mida käsitletakse (on toodud punkti 1 alapunktides) a kuni f a kuni f a kuni f Kui supluskoht on eelmisel korral klassifitseeritud kvaliteedilt «väga heaks», tuleb supluskoha profiil üle vaadata ja vajaduse korral ajakohastada ainult juhul, kui klassifikatsioon muutub «heaks», «piisavaks» või «halvaks». Ülevaatamisel tuleb käsitleda kõiki punktis 1 nimetatud asjaolusid. 3. Kui supluskohas või selle läheduses toimuvad olulised ehitustööd või olulised muutused infrastruktuuris, tuleb suplusvee profiili ajakohastada enne järgmise suplushooaja algust. 4. Võimaluse korral esitatakse punkti 1 alapunktides a ja b nimetatud teave üksikasjalikult kaardil. 5. Suplusvee profiilile võib olla lisatud või profiil võib sisaldada muud asjakohast teavet, kui Terviseamet peab seda vajalikuks. Tervise- ja tööministri määruse „Nõuded suplusveele ja supelrannale“ lisa 4 Mikrobioloogilise analüüsi jaoks võetud proovide käitlemise eeskiri 1. Proovivõtu koht Võimaluse korral peaks proove võtma 30 sentimeetrit altpoolt veepinda vähemalt 1 meetri sügavuses vees. 2. Proovianumate steriliseerimine Proovianumad peavad: – läbima steriliseerimise autoklaavis 121 °C juures vähemalt 15 minutit või – läbima kuivsteriliseerimise 160 °C ja 170 °C vahel vähemalt 1 tund või – olema kiiritatud proovianumad, mis on saadud otse tootjalt. 3. Proovide võtmine Proovianuma mahutavus sõltub vee hulgast, mida on vaja lisas 1 toodud konkreetse näitaja testimiseks. Proovianuma minimaalne mahutavus on üldiselt 250 ml. Proovianumad peavad olema läbipaistvast ja värvitust materjalist (klaas, polüeteen või polüpropüleen). Et vältida proovi juhuslikku saastumist, peab proovivõtja proovianuma steriilsuse säilitamiseks kasutama aseptilist tehnikat. Kui seda tehakse nõuetekohaselt, ei ole vaja kasutada steriilseid vahendeid (nagu steriilsed kirurgikindad, tangid või proovivõtmise ritv). Proovianum ja proovivõtu blankett märgistatakse loetavalt ja veekindlalt. 4. Proovide hoiustamine ja transport enne analüüsi Veeproove peab kogu transportimise jooksul kaitsma valguse, eriti otsese päikesevalguse eest. Proove tuleb kuni nende laborisse toimetamiseni säilitada temperatuuril umbes 4 °C kas jahutuskastis või külmikus (olenevalt õhu temperatuurist). Kui laboratooriumisse transportimine kestab tõenäoliselt rohkem kui 4 tundi, peab proove transportima külmikus. Aeg proovi võtmise ja analüüsimise vahel peab olema võimalikult lühike. Soovitatav on analüüsida proove samal tööpäeval. Kui see ei ole praktilistel kaalutlustel võimalik, peab seda tegema vähemalt 24 tunni jooksul pärast proovi võtmist. Vahepeal peab proove hoidma pimedas kohas temperatuuril 4 °C ± 3 °C. MÄÄRUSE KAVAND EELNÕU Tervise- ja tööministri määrus „ Nõuded lapsehooldusvahenditele 1 “ Määrus kehtestatakse toote nõuetele vastavuse § 5 lõike 4 alusel. § 1. Reguleerimisala (1) Käesolev määrus sätestab nõuded rõngas- ja pudeliluttidele ning laste suu ja suulimaskestaga kokkupuutumiseks ettenähtud teistele lapsehooldusvahenditele või nende osadele, et tagada kasutamisel nende ohutus lapse tervisele. (2) Nõudeid kohaldatakse ka rinnapiimapumba materjali suhtes. (3) Nõudeid ei rakendata enneaegse lapse toitmiseks ja eridiagnoosiga haige lapse toitmiseks kasutatava luti, sealhulgas Pierre-Robin sündroomiga lapse luti mõõtmete kohta. § 2. Terviseohutuse nõuded (1) Lapsehooldusvahend peab tavapärase kasutamise korral olema kasutaja tervisele ohutu ning valmistatud: 1) sobivast, ohutust, stabiilse koostisega ja vastupidavast materjalist; 2) lapsele sobiva kuju, suuruse, konstruktsiooni, mõõtmete ja massiga; (2) Lapsehooldusvahend peab olema kergesti pestav ja puhastatav ning ei tohi olla saastunud haigustekitavate mikroobidega. (3 Eeldatakse, et rõngaslutid, mille puhul on järgitud standardeid EVS-EN 1400 ja EVS-EN 12586, on vastavuses käesolevas määruses kehtestatud nõuetega, mida nimetatud standardid käsitlevad. (4) Eeldatakse, et pudelilutid ja teised laste suu ning suulimaskestaga kokkupuutumiseks ettenähtud lapsehooldusvahendid, mille puhul on järgitud EVS-EN 14350 on vastavuses käesolevas määruses kehtestatud nõuetega, mida nimetatud standardi käsitlevad. § 3. N-nitrosoamiinide ja N-nitrosoühendeid moodustavate ainete migratsioon Kummist ja elastomeerist valmistatud rõngas- ja toitmislutist ei tohi migratsioonikatsel ettenähtud tingimustel migreeruda süljesimulanti mis tahes avastatavas koguses N-nitrosoamiine ja N-nitrosoühendeid moodustavaid aineid, mille avastamispiiriks on: 1) 0,01 milligrammi N-nitrosoamiine kilogrammi (mg/kg) luti kohta; 2) 0,1 milligrammi N-nitrosoühendeid ja N-nitrosoühendeid moodustavaid aineid kilogrammi (mg/kg) lasteluti kohta. § 4. N-nitrosoamiinide ja N-nitrosoühendeid moodustavate ainete migratsiooni määramine Eeldatakse, et k ummist ja elastomeerist valmistatud rõngas- ja toitmislutist N-nitrosoamiinide ja N-nitrosoühendeid moodustavate ainete migratsiooni määramine vastab komisjoni direktiivi 93/11/EMÜ (EÜT L 093, 17.04.1993 lk 37–38)) nõuetele, kui on järgitud standardit EVS-EN 12868. § 5. Rakendussäte Määrus jõustub 1.jaanuaril 2019. a. 1 Komisjoni direktiiv 93/11/EMÜ (EÜT L 093, 17.04.1993 lk 37–38). Ministeeriumid Meie 22.06.2017 nr 1.2-2/76-1 Eesti Maaomavalitsuste Liit Eesti Linnade Liit Rahvatervise seaduse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks Austatud kooskõlastajad ja arvamuse andjad Sotsiaalministeerium esitab kooskõlastamiseks ning arvamuse andmiseks rahvatervise seaduse eelnõu. Palume vastust eelnõule hiljemalt eelnõude infosüsteemis märgitud kuupäeval. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jevgeni Ossinovski Tervise- ja tööminister Lisad: 1. Rahvatervise seaduse eelnõu 2. Rahvatervise seaduse eelnõu seletuskiri ja selle lisa Lisaadressaadid: Terviseamet Tervise Arengu Instituut Eesti Haigekassa Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Maavalitsused Liis Reiter 6269150 [email protected] Gonsiori 29 / 15027 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952