Leping

RH163763 „SKAIS raamhange ülemineku perioodiks“ raamleping nr 1.8-2/6975 Valdkond – Sotsiaalvaldkond Osakond – Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia osakond Finantseerimise alus – T10-AR-SKAIS RAAMLEPING nr 1.8-2/6975 Tallinnas, 2015. a Sotsiaalministeerium registrikood 70001952, aadress Gonsiori 29, 15027 Tallinn, keda esindab Ivi Normet kantsleri ülesannetes (edaspidi tellija) ja Sotsiaalkindlustusamet registrikood 70001975, aadress Endla 8, Tallinn, keda esindab peadirektor põhimääruse alusel Juta Saarevet (edaspidi Teenuse saaja) ja AS Medisoft registrikood 10047646, aadress Räägu 35A, Tallinn, keda esindab Jako Heinmets (edaspidi töövõtja) edaspidi ka eraldi pool või koos pooled, sõlmisid alljärgneva raamlepingu: 1. Raamlepingu ese 1.1. Pooled sõlmivad raamlepingu kaheks aastaks töövõtja poolt riigihankel „SKAIS raamhange ülemineku perioodiks“, viitenumbriga 163763, esitatud pakkumuse alusel. 1.2. Raamlepingu esemeks on Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi arendus- ja hooldustööd, mis sisaldavad järgmisi töid (edaspidi nimetatud töö): 1.2.1. nõuete analüüs ja/või kaardistamine koos realisatsiooni hinnangulise mahu ja lähteülesande püstitusega; 1.2.2. arendus- ja juurutustööd koos kõigi vajalike testitöödega süsteemi ja selle komponentide koosvõime tagamiseks; 1.2.3. projektide juhtimis- ja haldustööd hankija vajaduste saavutamiseks; 1.2.4. süsteemi dokumenteerimine vastavalt „riigi infosüsteemi koosvõime raamistikus“ kirjeldatud nõuetele; 1.2.5. süsteemide koosvõime parandamiseks vajalikud hooldus- ja arendustööd, sh komponentide optimeerimine ja litsentsiuuenduste paigaldamine; 1.2.6. süsteemi testimistööd; 1.2.7. tõrgete otsimine toodangu- ja testkeskkonnas; 1.2.8. hooldus- ja tugiteenus kõigile ekspluatsioonis olevatele SKAIS infosüsteemis allsüsteemidele; 1.2.9. uuenduste ja arenduse efektiivsemaks kasutamiseks vajadusel lõppkasutajate koolitus. 1.3. Tellija ei anna omapoolseid garantiisid lepingu jõustumise hetkel valitseva olukorra suhtes.tellija eeldab, et töövõtja on lepingu valdkonna professionaal, kes võtab endale teadlikult kanda lepingu tingimuste täidetavuse ja lepingu tulemuse saavutatavuse riski. 1.4. töövõtja kinnitab, et on lepinguga ja riigihanke hankedokumentidega tutvunud ning mõistab täielikult enesele võetavate kohustuste sisu ja tagajärgi ning on nõus nendes toodud tingimustega. 2. Lepingus kasutatud mõisted RH163763 „SKAIS raamhange ülemineku perioodiks“ raamleping 2.1. Hankeleping – raamlepingu alusel sõlmitud töövõtu- ja autorileping koos kõigi selle lisadega. Hankelepingu esemeks on töövõtja tehtavad tarkvara arendus- ja rakendustööd või muud raamlepingu punktis 1.2 nimetatudtööd koos autoriõiguste või kasutuslubade (litsentside) andmisegatellijale. 2.2. Tarkvara – SKAIS infosüsteemi arendamise käigus tekkiv tarkvara, mis vastab lepingus, hankedokumentides või pakkumuses esitatud tarkvara kirjeldusele. tarkvara tähendab ühtlasi loodavat kogumikteost autoriõiguse seaduse mõttes jatöövõtuga tehtavattööd võlaõigusseaduse mõttes. 2.3. Tarkvara kirjeldus – tarkvara struktuursete, funktsionaalsete, tehniliste, õiguslike ja muude omaduste kogukirjeldus, mis sisaldub hankedokumendis, lepingus ja selle lisades. tarkvara kirjeldus ei ole üks eraldi dokument, vaid hankedokumendist, lepingust ja selle lisadest tulenev terviklik kontseptsioon tarkvarast kui sellisest. 2.4. Projektiplaan – tarkvara väljatöötamise ja juurutamise tööülesannete kirjeldused, nende täitmise etapiviisilised ajakavad, töö etappide ja tellijale üleantavate töö vahetulemuste kirjeldused, mis vastavad tarkvara kirjeldusele; töö vahetulemuste üleandmise tähtajad, töö (tarkvara) tervikuna üleandmise ja vastuvõtmise tähtpäevad, töö vahetulemustele esitatavate nõuete kirjeldused ning projektimeeskonna loetelu ja ülesannete kirjeldused, mis on esitatud lepingus ja selle lisades. 2.5. Töö kirjeldus – töö tulemuse kirjeldus, milleks on arendustööde puhul eelkõige tarkvara kirjeldus ning muude raamlepingu punktis 1.2 nimetatud tööde puhul pakkumuse esitamise ettepanek ja töövõtja pakkumus. 2.6. Töö üleandmine – töövõtja poolt eelnevalt testitud tarkvara või selle loomise vahetulemuse üleandminetellijale ülevaatamiseks lepinguga ettenähtud tingimustel. tarkvara üleandmisena ei käsitata selle vastuvõtmist (aktsepteerimist)tellija poolt. Üleandmine võib muu hulgas käsitada tarkvara või selle vahetulemuse installeerimisttellijatöökeskkonda. 2.7. Töö vastvõtmine – tarkvara või selle loomise vahetulemuse vastuvõtmine tellija poolt raamlepingu ja hankelepinguga ettenähtud tingimustel. 2.8. Vastuvõtu test – tarkvara või selle vahetulemuse testimine lepingus sätestatud tingimustel. Vastuvõtu testi edukas sooritamine on tarkvara tellija poolt vastuvõtmise peamiseks, kuid mitte ainsaks eelduseks. 2.9. Tarkvara juurutamine – töövõtja poolt lepingu alusel teostatavad tegevused, mille sihiks on tarkvara ettenähtud töö tagamine, sh tarkvara tarviliku ühilduvuse tagamine riist- ja tarkvaraga tellija kasutuskeskkonnas, töö vahetulemuste ja kogu tarkvara vastuvõtu testide ettevalmistamine ja läbiviimine ning garantiiaja jooksul tarkvara vigade ja puuduste kõrvaldamine. 2.10. Litsents – tarkvara või selle osa autoriõiguslik kasutusluba (autorilitsents). 2.11. Leping käsitab ka muid mõisteid, mis on määratletud lepingu tekstis või mille tähendus tuleneb lepingu kontekstist ja lepinguga käsitletavate poolte tegevusvaldkondade tavapärasest mõistestikust. 3. Raamlepingu täitmine 3.1. Töövõtja ja tellija viivad 30 (kolmekümne) kalendripäeva jooksul alates raamlepingu sõlmimistest läbitöökorraldusliku koosoleku projektide juhtimise ja metoodikate ühtlustamiseks ning kooskõlastamiseks. 3.2. Töövõtja kohustub tagamatellija jateenuse saaja esindajate koolitamise ja juhendamise raamlepingu kehtivuse ajal rakendatavate töömeetodite tõhusaks rakendamiseks. 3.3. Tellija jateenuse saaja tagavad töövõtjale vajalikud volitused kohustuste ja nõuete kvaliteetseks täitmiseks. 3.4. Töövõtja on kohustatud kasutama raamlepingu täitmisel pakkumuses nimetatud projektimeeskonna liikmeid võitellija eelneval nõusolekul spetsialiste, kelle kvalifikatsioon vastab vähemalt hankedokumentides esitatud tingimustele. 2 RH163763 „SKAIS raamhange ülemineku perioodiks“ raamleping 3.5. Töövõtja kohustub raamlepingu täitmise perioodil esitama tellija nõudmisel oma töötajate või al töövõtjate kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente tõendamaks nende kvalifikatsiooni vastavust tellija poolt nõutule. Juhul kui töötaja või alltöövõtja kvalifikatsioon ei vasta tellija poolt nõutule kohustub töövõtja asendama töötaja või alltöövõtja. 3.6. Raamlepingu kehtivuse ajal võib pakkumuses nimetatud alltöövõtjaid muuta ainult tellija kirjalikul loal. Raamlepingupartnereid võib kaasata hankelepingu alusel tehtavate tööde teostamisse. 3.7. Alltöövõtjate kasutamise korral jääb raamlepingu nõuetekohase täitmise eest vastutavaks töövõtja. 3.8. Töövõtja esitab tellijale kokkulepitud vormis ja aegadel (võib fikseerida projektiplaanis) aruanded tehtud töödest ning raamlepingu täitmise peamistest asjaoludest sh võimalike riskide aktualiseerumisest. 3.9. Töövõtja poolne raamlepinguliste kohustuste täitmine ei tohi tekitada häireid tellija mistahes teiste liidestatud süsteemide/teenuste talitluses. 3.10.Töövõtja tagab üleantavate tööde ühilduvuse tellija baaskomponentide ja funktsionaalsusega. 3.11.Töövõtja kohustub koheselt informeerima tellijat tehnilistest või organisatoorsetest piirangutest, mis võivad seada ohtu raamlepinguga seatud eesmärkide saavutamise. 4. Hankelepingu sõlmimine maksumusega alla 10 000 euro 4.1. Töö, mille eeldatav maksumus käibemaksuta jääb alla 10 000 euro (edaspidi tellimus) tehnilised tingimused (sh funktsionaalsed ja mittefunktsionaalsed nõuded), tähtaeg, maht ja hindamise kriteeriumid määratletakse pakkumuskutses. 4.2. Hankelepingu sõlmimiseks esitab tellija kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ettepaneku esitada pakkumus. Pakkumuse esitamise tähtaeg on vähemalt 3 (kolm)tööpäeva. 4.3. Töövõtjal on õigus küsida selgitusi pakkumuskutses toodud tööde ja tingimuste kohta enne pakkumuse tähtaega. 4.4. Tellija on küsimuse esitamisel kohustatud andma küsitud lisainfot pakkumuskutses toodud tööde ja tingimuste kohta hiljemalt 1 (ühe) tööpäeva jooksul kirjalikult kõigile raamlepingu partneritele või juhul kui pakkumuse esitamise tähtaeg on rohkem kui 3 (kolm) tööpäeva, 3 (kolme) tööpäeva jooksul. 4.5. Töövõtja kohustub pakkumuses kirjeldama kõikitöö läbiviimiseks vajalikke tegevusi, nimetades lisaks iga tegevuse teostaja(d) ning tegevuseks kuluva aja tundides nii iga teostaja poolt kui kõigi teostajate poolt kokku. Samuti, kas ja millised autoriõigused töö tegemisel tekivad ning millised autoriõigused ja millises mahus tellijale loovutatakse ja milliste osas antakse kasutusõigus vastavalt raamlepingu punktile 9.4. 4.6. Juhul, kui pakkumuses sisaldub ärisaladus kohustub töövõtja pakkumuses märkima ärisaladust sisalduvad osad. 4.7. Juhul, kui töövõtja kasutab töö tegemisel all töövõtjaid, kohustub ta pakkumuses esitama andmed all töövõtja nime ja alltöövõtu suuruse kohta. 4.8. Vajadusel peab tellija töövõtjatega läbirääkimisi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis või samas vormis protokollituna. Läbirääkimised on konfidentsiaalsed. 4.9. Esitatud pakkumus on kuni pakkumuse esitamise tähtaja möödumiseni konfidentsiaalne. Pärast pakkumuse edukaks tunnistamist ei avalda tellija andmeid pakkumuse osade kohta, milles sisaldub ärisaladus. 4.10.Pakkumusi hinnatakse madalaima hinna või majandusliku soodsuse alusel. Metoodika ja kriteeriumite valik fikseeritakse pakkumuskutses. Majandusliku soodsuse alusel hinnates on kriteeriumiteks maksumus ja tööde teostamise aeg. 3 RH163763 „SKAIS raamhange ülemineku perioodiks“ raamleping 4.11.Tellija hindab pakkumust, mis vastab pakkumuskutsele ja milles ei esine sisulisi kõrvalekaldumisi. Kui pakkumus ei vasta pakkumuses sätestatud hindamiskriteeriumitele jätab tellija pakkumuse hindamata. 4.12.Tellija teavitab töövõtjat raamlepingu alusel hankelepingu sõlmimisest 3 (kolme) tööpäeva jooksul pärast lepingu sõlmimist eduka pakkujaga. 4.13.Edukale pakkujale edastab tellija tellimuskirja, millele edukas pakkuja on kohustatud esitama tellimuse kinnituse 2 (kahe)tööpäeva jooksul. 4.14.Edukale pakkujale edastatud tellija tellimuskiri ja töövõtja poolt antud tellimuse kinnitus loetakse raamlepingu lisaks, millele kohalduvad kõik raamlepingu ja hankelepingu tingimused. 5. Hankelepingu sõlmimine maksumusega üle 10 000 euro 5.1. Töö, mille eeldatav maksumus käibemaksuta ületab 10 000 eurot (edaspidi projekt) tehnilised tingimused (sh funktsionaalsed ja mittefunktsionaalsed nõuded), tähtaeg, maht ja hindamise kriteeriumid määratletakse pakkumuskutses. 5.2. Hankelepingu sõlmimiseks esitab tellija kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ettepaneku esitada pakkumus. Pakkumuse esitamise tähtaeg on vähemalt 5 (viis) tööpäeva. 5.3. töövõtjal on õigus küsida selgitusi pakkumuskutses toodud tööde ja tingimuste kohta enne pakkumuse esitamise tähtaega. 5.4. Tellija on küsimuse esitamisel kohustatud andma küsitud lisainfot pakkumuskutses toodud tööde ja tingimuste kohta hiljemalt 3 (kolme) tööpäeva jooksul kirjalikult ja kõigile raamlepingu partneritele. 5.5. Töövõtja kohustub pakkumuses kirjeldama kõiki töö läbiviimiseks vajalikke tegevusi, nimetades lisaks iga tegevuse teostaja(d) ning tegevuseks kuluva aja tundides nii iga teostaja poolt kui kõigi teostajate poolt kokku. Samuti, kas ja millised autoriõigused töö tegemisel tekivad ning millised autoriõigused ja millises mahus tellijale loovutatakse ja milliste osas antakse kasutusõigus vastavalt raamlepingu punktile 9.4. 5.6. Juhul, kui pakkumuses sisaldub ärisaladus kohustub töövõtja pakkumuses märkima ärisaladust sisalduvad osad. 5.7. Juhul, kui töövõtja kasutab töö tegemisel all töövõtjaid kohustub ta pakkumuses esitama andmed all töövõtja nime ja alltöövõtu suuruse kohta. 5.8. Vajadusel peab tellija töövõtjatega läbirääkimisi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis või samas vormis protokollituna. Läbirääkimised on konfidentsiaalsed. 5.9. Esitatud pakkumus on kuni pakkumuse esitamise tähtaja möödumiseni konfidentsiaalne. Pärast pakkumuse edukaks tunnistamist ei avalda tellija andmeid pakkumuse osade kohta, milles sisaldub ärisaladus. 5.10.Pakkumusi hinnatakse madalaima hinna või majandusliku soodsuse alusel. Metoodika ja kriteeriumite valik fikseeritakse pakkumuskutses. Majandusliku soodsuse alusel hinnates on kriteeriumiteks maksumus jatööde teostamise aeg. 5.11.Tellija hindab pakkumust, mis vastab pakkumuskutsele ja milles ei esine sisulisi kõrvalekaldumisi. Kui pakkumus ei vasta pakkumuses sätestatud hindamiskriteeriumitele jätab tellija pakkumuse hindamata. 5.12.Edukaks tunnistatud pakkumuse esitajaga sõlmib tellija kirjaliku hankelepingu. 5.13.Tellija teavitab töövõtjat raamlepingu alusel hankelepingu sõlmimisest 3 (kolme) tööpäeva jooksul pärast eduka pakkujaga lepingu sõlmimist. 6. Üldised nõuded tööle 6.1. Töövõtja teostab töö kooskõlas pakkumuses toodud kirjeldusega ja parimate praktikatega tarkvara arenduses. 6.2. Kui töö või tarkvara ettenähtud funktsionaalsuse, jõudluse jt oluliste omaduste saavutamiseks on võimalik kasutada erinevaid lahendusi, peab töövõtja valima 4 RH163763 „SKAIS raamhange ülemineku perioodiks“ raamleping tellija jaoks kõige odavama või säästlikuma lahenduse. Töövõtja on kohustatud konsulteerima selles küsimuses tellija ja teenuse saajaga. 6.3. Raamlepingu ja hankelepingu alusel koostatavad dokumendid antakse üldjuhul tellijale üle eestikeelsetena poolte poolt eelnevalt kokkulepitud vormingus. 6.4. Tellijale üleantavad dokumendid peavad vastama järgmistele nõuetele: 6.4.1. dokumendid peavad sisaldama kogu informatsiooni tehtud töö kohta (sh võimalikud muudatused võrreldes pakkumusega); 6.4.2. dokument peab olema terminoloogiliselt üheselt mõistetav; 6.4.3. dokument peab järgima semantilise koosvõime raamistiku nõudeid ning vastama riigi infosüsteemide arendamise dokumenteerimise nõuetele; 6.4.4. dokument peab tagama tellijale põhimõttelise võimaluse parandada ja arendada tarkvara, samuti koolitada ja juhendada oma töötajaid tarkvara kasutamisel. 7. Töö valmimise tähtajad 7.1. Töövõtja nimetab pakkumuses tähtaja, mille jooksul töövõtja kohustub looma ja juurutama tarkvara ühes kaasneva dokumentatsiooni, kõigi materjalide ja teenustega või tegema pakkumuskutses nimetatud töö. 7.2. Pooled lepivad hankelepingus kokku töö ja selle vahetulemuste (töö etappide) valmimise ja tellijale üleandmise, vastuvõtutestide läbiviimise ning tellija poolt vastuvõtmise tähtajad või ajakava. 7.3. Tarkvara kasutuse alguseks loetakse päev millal tellija ja teenuse saaja tarkvara vastu võtsid. 8. Tööde üleandmine, testimine ja vastuvõtmine 8.1. Töövõtja annab tellijale töö üle vastavalt raamlepingus ja pakkumuskutses sätestatud tingimustele. Üleantav tarkvara peab olema töövõtja poolt testitud. 8.2. Töö või selle etapi üleandmise eelduseks on töövõtja poolse testimise positiivne tulemus. Tellija võib töö ülevaatamisel kasutada kolmandaid isikuid. 8.3. Testimisele seatavad kriteeriumid lepitakse kokku projekti analüüsi etapis või ülesande püstitusega. 8.4. Testimise tehniline lahendus (sh automaat-testide skriptid) on dokumentatsiooni lahutamatu osa. 8.5. Töövõtja vastutab adekvaatse testandmestiku ning funktsionaalsete teststsenaariumite eest ning tellija ärivajaduste toimivuse eest. 8.6. Tarkvara vahetulemuse edukad testid ei ole tarkvara kui terviku vastuvõtmise aluseks. 8.7. Töö vahetulemuse üleandmine tellijale ei ole käsitatav selle vastuvõtmisena tellija poolt. 8.8. Pärast töö või selle etapi üleandmist töövõtja poolt on tellijal õigus töö üle vaadata, s.h uurida dokumente ja programmi lähtekoodi ning sooritada vastuvõtu test kokkulepitud aja jooksul (edaspidi testperiood). 8.9. Juhul, kui tellija testperioodi jooksul leiab, et töö ei ole tehtud vastavalt lepingu tingimustele või tarkvara ei vasta selle kirjeldusele, on tellija kohustatud teavitama töövõtjat töös ( tarkvaras) avastatud puudustest, keeldumisest tööd enne puuduste kõrvaldamist vastu võtta ja kirjeldama töö puudused ning määrama mõistliku tähtaja nende kõrvaldamiseks. Töö puuduste kõrvaldamise kulud kannab töövõtja. 8.10.Vastuvõtmiseks valmistöö ( tarkvara) peab vastama raamlepinguga, hankelepinguga ja seadusega sätestatud töövõtu tingimustele, tarkvara kirjeldusele ning pakkumuskutses esitatud nõuetele. Tarkvara vastuvõtu testi edukas sooritamine on tellija poolt tarkvara vastuvõtmise peamiseks, kuid mitte ainsaks eelduseks. 8.11.Töövõtja annab iga töö üleandmisel tellijale üle ka dokumendid, mis peavad vastama punktis 6.4 sätestatud nõuetele. 5 RH163763 „SKAIS raamhange ülemineku perioodiks“ raamleping 8.12.Tellija vaatab töö üle ja vajadusel esitab täitjale kirjalikult oma pretensioonid (edaspidi nimetatud vastuväited) seoses töö mittevastavusega lepingule 10 (kümne) tööpäeva jooksul pärast töö üleandmist. 8.13.Töö loetakse tellija poolt vastuvõetuks, kui tellija ei ole kirjalikult esitanud vastuväiteid punktis 8.12 nimetatud tähtaja jooksul ning pooled on allkirjastanud töö üleandmise-vastuvõtmise akti. 8.14.Juhul, kui tellija esitab oma vastuväited, peab töövõtja tegema töös parandused tellija määratud tähtaja jooksul. Sellisel juhul loetakse töö vastu võetuks, kui täitja on teinud töös parandused ja tellijal ei ole enam vastuväiteid ning pooled on allkirjastanud töö üleandmise-vastuvõtmise akti. 8.15.Üleandmise-vastuvõtmise akt peab sisaldama kokkuvõtete tehtud tööst, lepingu täitmise käigus kokku lepitud muudatusi töös ning tööga kaasneva väljamakse summat koos käibemaksuga. Tellimuse puhul nimetatakse üleandmise- vastuvõtmise aktis ka loovutatavad või litsentseeritavad autoriõigused. 8.16.Juhul, kui töös esineb puudusi mis ei takista kogutöö vastu võtmist tuleb puudused aktis fikseerida koos tähtajaga puuduste kõrvaldamisele. Sellisel juhul hakkab töö garantiiaeg kehtima pärast parandatud töö üleandmist. 8.17.Töövõtjal ei ole õigus nõuda tasu ennetöö üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist. 8.18.Töö juhusliku hävimise või kahjustumise risk läheb tellijale üle pärast lõplikku üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist. 8.19.Töövõtja annab iga kord koos valmis tööga üle tarkvara lähtekoodi. 9. Intellektuaalne omand ja autoriõigused 9.1. Töövõtja tagab, et lepingu täitmiseks kasutatavate intellektuaalse omandi objektide suhtes ei ole kolmandatel isikutel nõudeid ega patenditaotlusi, registreeritud kasulikke mudeleid või registreeritud tööstusdisainilahendusi, samuti ei ole vaidlustatud tarkvaraga seotud leiutiste patente. Töövõtja vastutab kõigi töö üleandmiseks ning otstarbekohaseks kasutamiseks vajalike autoriõiguste olemasolu, kasutatavuse ja loovutatavuse eest. 9.2. Töövõtja kinnitab ja vastutab, et tarkvara ettenähtud kasutamisel tellija poolt ei rikuta kolmandate isikute autoriõigusi ega muid intellektuaalomandi õigusi. 9.3. Töövõtja tagab, et ta on võtnud tarvitusele kõik meetmed autorite isiklike õiguste realiseerimiseks viisil, mis ei takista ega raskenda töö tulemusena valminud tarkvara ettenähtud kasutamist ja autori varaliste õiguste teostamist tellija poolt. 9.4. Töövõtja võib tarkvara loomisel kasutada järgnevaid komponente: 9.4.1. Üleantav tarkvara (või tarkvara üleantavad komponendid) – töövõtja loovutab kõik varalised autoriõigused tarkvarale tervikuna (või selle teatavatele osadele) tellijale. 9.4.2. Jagatav tarkvara (või komponendid) – töövõtja annab kõik varalised autoriõigused (või osa neist) tellijale ja jätab samad õigused ka endale. Jagatavate õiguste sisu ja maht tuleb pakkumuses selgelt määratleda. 9.4.3. Litsentseeritav tarkvara (või komponendid) – töövõtja annab tellijale endaloodud tarkvara suhtes litsentsi. 9.4.4. All-litsentseeritavad tarkvara komponendid – kolmandate isikute loodud tarkvara, mida töövõtja kasutab tarkvara koosseisus. 9.4.5. Vaba tarkvara (või vaba tarkvaralised komponendid), nt GNU, GPL või EUPL alusel) v.a juhul kui vaba tarkvara komponendi kasutamine muudab loodava tarkvara kui kogumikteose tervikuna vabaks tarkvaraks. 9.5. Pooled lepivad kokku, et lepingu alusel töö tulemusena loodud tarkvara kui terviku (kogumikteose) autori varalised õigused kuuluvad tellijale. Töövõtja ei tohi lepingu alusel loodud tarkvara kui terviku lähtekoodi kopeerida, müüa või muul moel kasutada v.a tellija tellimusel tarkvara edasiarendamiseks või hooldamiseks. 6 RH163763 „SKAIS raamhange ülemineku perioodiks“ raamleping 9.6. Pooled lepivad kokku, et tarkvara kui terviku osadeks olevaid komponente, mille autoriõiguste osas on töövõtja tellijale andnud kasutusõiguse (punktid 9.4.3-9.4.5) või jaganud autori varalisi õigus tellijaga (punkt 9.4.2), võib töövõtja taaskasutada. 9.7. Tarkvara üleandmisega tellijale annab töövõtja ühtlasi esialgse litsentsi (loa) kasutada tarkvara sellisel viisil ja tähtajal, mis on vajalik tarkvara testimise, vastuvõtmise ja juurutamise ettevalmistamiseks. 9.8. Tarkvara vastuvõtmisel tellija poolt töövõtja loovutab, jagab või annab tellijale kõik õigused ja kasutusload tarkvara komponentidele, mis on nimetatud punktis 9.4.3- 9.4.5. 9.9. Tellijal on õigus kasutada tarkvara raamlepingus ja hankelepingus sätestatud ja piiritletud tingimustel, ulatuses ja korras kõigis Eesti Vabariigi riigiasutustes (ministeeriumid, ametid, inspektsioonid, riigi poolt asutatud avalikke ülesandeid täitvad sihtasutused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud). Sealhulgas on tellijal õigus anda tarkvara lähtekoodi kasutamiseks ja edasiarendamiseks teistele Eesti Vabariigi riigiasutustele. 9.10.Tellija ja Eesti Vabariigi riigiasutused võivad arendada tarkvara ise või anda arendada kolmandatele isikutele. Tarkvara on all-litsentseeritav kogu avalikus sektoris. 9.11.Tarkvara ja selle komponentide kasutamise (kasutajate hulk,töökeskkond, kasutusviisid, arendusviisid jne) või levitamise viisid ei ole piiratud. 9.12.Tellijal on oma kohustuste nõuetekohasel täitmisel 99 aastane tarkvara kasutusõigus. 9.13.Tellija poolt omandatud tarkvara kõigi autoriõiguste ja kasutuslubade (litsentside) kehtivuse territoorium on Euroopa Liit ja Euroopa Majanduspiirkond. 9.14.Tarkvara autoriõiguste ja kasutuslubade (litsentside) tellijale andmise tunnistuseks on raamleping, hankeleping ja tellimuskiri koos nende täitmist kinnitavate dokumentidega. 9.15.Omandiõigustöö/tarkvara materiaalsetele andmekandjatele, mille vahendusel tellijale edastatakse tarkvara või selle komponendid, lähtekood ja dokumentatsioon, samuti tarkvara loomise lähte- või vahetulemused, lähevad üle tellijale töö/ tarkvara üleandmise- vastuvõtmise akti mitmepoolsest allkirjastamisest. 10. Tööde maksumus ja maksmise kord 10.1.Töö/ tarkvara hind on kindlaks määratud kogu raamlepingu kehtivuse ajaks. 10.2.Töövõtja ei või raamlepingus määratud hinnast kõrgemat hinda pakkuda. 10.3.Raamlepingu alusel esitatavate pakkumuste hind võib olla väiksem raamlepingus määratud hinnast. 10.4.Töö/tarkvara hinnas (raamlepingu alusel makstavates tasudes) sisalduvad kõik autoritasud ja litsentsitasud. 10.5.Raamlepingust tulenevate maksete laekumise kohaks on arvel näidatud arvelduskonto. 10.6.Töö/ tarkvara eest tasutakse hiljemalt 30 (kolmekümne) kalendripäeva jooksul pärast asjakohase üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist ning nõuetekohase arve kättesaamist. 10.7.Hankelepingus määratud lepingu hind on töövõtja ainuke tasu seoses hankelepinguga, see ei ole seatud sõltuvusse inflatsioonist või muudest teguritest ning seda võib muuta üksnes poolte kirjaliku kokkuleppega. 11. Garantii ja pretensioonid 11.1.Töövõtja garanteerib töö vastavuse lepinguga ja seadusega sätestatud töövõtu tingimustele, tarkvara kirjeldusele ning tellija põhitegevuse tavapärastele ja mõistlikele nõuetele kokkulepitud aja jooksul pärast tarkvara vastuvõtmist tellija poolt (edaspidi garantii ja garantiiaeg). 7 RH163763 „SKAIS raamhange ülemineku perioodiks“ raamleping 11.2.Raamlepingu kestel hankelepingute ja tellimuste alusel tehtavatele tööle/ tarkvarale või teenustele kehtib töövõtja garantii 12 (kaksteist) kuud, mis rakendubtöö/ tarkvara vastuvõtmisest. 11.3.Garantii korras vea parandamine hõlmab kõigi tarkvara osade, sealhulgas abistava dokumentatsiooni parandamist või muutmist. 11.4.Pooled lepivad vastavalt pakkumuskutsele hankelepingu sõlmimisel kokku, kas garantii laieneb või ei laiene tarkvara koosseisus kolmandatelt isikutelt eraldi litsentseeritavatele arvutiprogrammidele või andmebaasidele. 11.5.Tellijal on õigus garantiiajal teha tarkvaras, ise või kolmandate isikute abil muudatusi ilma töövõtja eelneva kirjaliku loata juhul kui töövõtja ei ole nõuetekohaselt täitnud tellimusi või hankelepinguid. Sellisel juhul muutmata tarkvara osadele garantii ei lõppe. 11.6.Tellija teavitab töövõtjat töös esinevatest vigadest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 11.7.Garantiiajal kõrvaldab töövõtja kõik vead omal kulul punktis 11.9 sätestatud tähtaegade jooksul. Juhul, kui vigade tekkimine on põhjustatud tellija süülisest tegevusest, tasub parandamisega seotud kulud tellija. 11.8.Tarkvara töös eristatakse kolme tüüpi vigu: 11.8.1. Kriitiline viga – tarkvara kasutamine ettenähtud tööks on takistatud, muuhulgas, ent mitte ainult, tarkvara seiskumise või häirivate vigade ebamõistliku sageduse tõttu; 11.8.2. Häiriv viga – tarkvara saab kasutada ettenähtud tööks, kuid veaolukorra vältimine või ületamine nõuab töötajatelt lisaks tööülesannete täitmisele täiendavaid toiminguid või pingutust; 11.8.3. Pisiviga – ilming või kõrvalefekt tarkvara töös, mis ei takista ettenähtud töö tegemist ja puudutab tarkvara üksikuid kasutajaid, kuid ei ole täielikult eiratav. 11.9.Kui tellija pretensioonis kirjeldatud puudus on kaetud garantiiga, kõrvaldab töövõtja selle puuduse enda kulul: 11.9.1. Kriitilise vea korra kokkuleppel tellijaga kiireima mõistliku aja jooksul; 11.9.2. Häiriva vea korral 5 (viie)tööpäeva jooksul kui pooled ei lepi kokku teisiti; 11.9.3. Pisivea korral 10 (kümne)tööpäeva jooksul või kokkuleppel tellijaga pikema mõistliku aja jooksul. 11.10. Garantiitingimused laienevad ka nendele juhtumitele, kui tarkvara kasutamine tellija poolt on takistatud kolmandate isikute autoriõigustest või nende rikkumisest tulenevate nõuete tõttu. Sellisel juhul on töövõtja kohustatud samadel tingimustel, nagu tehniliste vigade parandamisel, kõrvaldama tarkvara kasutamise õiguslikud takistused. Käesolev säte ei piira autoriõiguste rikkumisest tulenevat töövõtja muud vastutust. 12. Konfidentsiaalsuskohustus 12.1.Raamlepingu alusel saadud teave on konfidentsiaalne ega kuulu avaldamisele kolmandatele isikutele. Raamlepinguga seonduva konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid teise poole eelneval kirjalikul nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama. Pool on kohustatud enne info avalikustamist sellest tellijat kirjalikult informeerima.Töövõtja on teadlik, et raamleping on avalik, v.a osades, mis on märgitud avaliku teabe seadusest tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks. 12.2.Töövõtja kinnitab, et on teadlik, et raamlepingu ja hankelepingu täitmisel võib ta kokku puutuda andmetega, mis hõlmavad riigisaladusi, isikuandmeid (sh delikaatseid isikuandmeid) ning tellija ja teenuse saaja andmeturvet. 12.3.Töövõtja kinnitab, et täidab kõiki isikuandmete töötlemiseks vajalike nõudeid ning eeskirju. 8 RH163763 „SKAIS raamhange ülemineku perioodiks“ raamleping 12.4.Töövõtja kohustub sõlmima konfidentsiaalsuskokkuleppe töötajate või all töövõtjatega, kestööde tegemisel puutuvad kokku tellija andmeturvet, riigisaladust või isikuandmeid puudutavate andmetega. 12.5.Tellijal on õigus nõuda töövõtja töötajaga või all töövõtjaga sõlmitud konfidentsiaalsuskokkuleppe esitamist. 12.6.Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumist loetakse raamlepingu või hankelepingu oluliseks rikkumiseks. 12.7.Töövõtja ei tegele raamlepingu ja hankelepinguga seoses avalike suhetega ega anna teateid pressile, elektroonilisele meediale, üldsusele või teistele auditooriumidele, välja arvatud tellija eelneval kirjalikul nõusolekul. Avaldada võib vaid teateid, mis on tellijaga eelnevalt kooskõlastatud. 12.8.Raamlepingust tulenev konfidentsiaalsuskohustus on tähtajatu, kui õigusaktidest ei tulene teisiti. 13. Vääramatu jõud 13.1.Pooled vastutavad raamlepingust ja hankelepingust tulenevate kohustuste rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui pool rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. 13.2.Raamlepingust ja hankelepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta raamlepingu või hankelepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatu jõuna käsitavad pooled võlaõigusseaduse §-s 103 lõikes 2 nimetatud asjaolusid. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest koheselt kirjalikult teatama teisele poolele. Vääramatu jõu asjaolude ilmnemisel pikeneb hankelepingu lõpptähtaeg nimetatud asjaolude esinemise perioodi võrra. Pool peab vääramatu jõu asjaolude äralangemisel raamlepingut ja hankelepingut täitma asuma. Kui vääramatu jõu asjaolude tõttu on Poole raamlepingust ja hankelepingust tulenevate kohustuste täitmine takistatud enam kui 2 (kahe) kalendrikuu jooksul, võivad pooled hankelepingu lõpetada. 14. Vastutus ja sanktsioonid 14.1. Kui tellija ja teenuse saaja süüliselt viivitavad mõne raamlepingust või hankelepingust tuleneva kohustuse täitmisega ning selle viivituse tõttu on töövõtjal töö tegemine võimatu või häiritud, pikenevad kõik viivitusele järgnevad töö üleandmise tähtajad tellija ja teenuse saaja poolt viivitatud päevade võrra tingimusel, et töövõtja on viivitamatult kirjalikult teavitanud tellijat ja teenuse saajat töö tegemise võimatusest või häiritusest ning nimetanud need tellija ja teenuse saaja kohustused, mille täitmata jätmisest on viivitus tingitud. 14.2. Kui tellija viivitab arvete tasumisega, on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivist 0,15% päevas iga maksmisega viivitatud päeva eest 14.3. Raamlepingus või hankelepingus sätestatud nõuete rikkumise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 5000 (viis tuhat) eurot. 14.4. Konfidentsiaalsusnõude rikkumisel on tellijal õigus nõuda leppetrahvi kuni 20 000 (kakskümmend tuhat) eurot. 14.5. Garantiitingimuste rikkumise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 30% hankelepingu hinnast iga juhtumi korral. 14.6. Kui tarkvara kasutamine tellija ja teenuse saaja poolt on takistatud tulevalt kolmandate isikute autoriõigustest või nende rikkumisest on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 16 000 (kuusteist tuhat) eurot. 14.7. Juhul kui töövõtja ei annatööd/ tarkvara tellijale üle punktis sätestatud tähtajaks või viivitab puuduste kõrvaldamisega, kohustub töövõtja maksma tellijale leppetrahvi 0,15% Lepingu hinnast iga üleandmise või puuduste kõrvaldamisega viivitatud päeva eest. 9 RH163763 „SKAIS raamhange ülemineku perioodiks“ raamleping 14.8. Puuduste korral töös/ tarkvaras on tellijal õigus võtta töö/ tarkvara osaliselt vastu ja tasuda selle osa eest. Sellisel juhul esitab tellija töö/ tarkvara hinna alandamise avalduse, milles määrab kindlaks, milliseid autoriõigusi või kasutuslube ta soovib töö/ tarkvara edasiseks arendamiseks ja kasutamiseks. 14.9. Leppetrahvi tasumine ei vabasta töövõtjat raamlepingu või hankelepinguga seotud kohustuste täitmisest. 14.10. Tellijal on õigus raamleping ühepoolselt ette teatamata üles öelda, kui töövõtja on oluliselt rikkunud tellijaga sõlmitud raamlepingut või hankelepingut. Sealhulgas loetakse raamlepingu oluliseks rikkumiseks korduvat (vähemalt kolm korda) põhjendamatut keeldumist pakkumuse esitamisest ja konfidentsiaalsuskohustuse täitmata jätmist. 14.11. Töövõtja pakkumust ei arvestata ja töövõtjaga ei sõlmita käesoleva raamlepingu alusel uusi hankelepinguid olukorras, kus töövõtja ei ole käesoleva raamlepingu alusel sõlmitud kehtivaid hankelepinguid täitnud nõuetekohaselt. 15. Pooltevahelised teated ja kontaktisikud 15.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul telefoni, e-posti või posti teel. Juhul, kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (s.o kirjalikus vormis või e-posti teel). Informatiivset teadet võib edastada ka telefoni teel. Teate edastamise hetkeks loetakse elektronkirja tehniliselt tõendatud saatmise hetk või kirjaliku teate allkirjaga tõendatud vastuvõtmise hetk. 15.2. Tellija volitatud esindajaks Töövõtjale vajaliku informatsiooni andmisel, Töö kvaliteedi kontrollimisel, Töö hinna alandamisel, Töö vastuvõtmisel ja Töö üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisel on projektijuht Meril Tangsoo , tel 9626 312, e-post: [email protected]. 15.2.1. Tellija volitatud esindajal on õigus esindada Tellijat kõikides lepinguga seotud küsimustes, v.a Lepingu muutmine, lepingu ühepoolne lõpetamine ning leppetrahvi, või kahjude hüvitamise nõude esitamine. Juhul kui Tellija volitatud esindaja on ajutiselt teenistusest eemal või lahkunud loetakse tellija volitatud esindajaks mõni muu tellija esindaja. Kui Tellija ei ole Töövõtjale teatanud volitatud esindaja ajutisest teenistusest eemal viibimisest ja määranud selleks ajaks asendajat täidab volitatud isiku üleandeid osakonnajuhataja. 15.3. Teenuse saaja kontaktisikud on (teenuse saaja ärivajadustega seotud küsimused) Andres Roostalu (tel 620 8303, e-post [email protected]). 15.4. Töövõtja kontaktisikud on Thea Tramberg (tel 659 5764, e-post: [email protected]). 15.5. Kontaktisiku(te) muutumisest tuleb teist poolt kirjalikult teavitada 5 (viie) kalendripäeva jooksul. Kontaktisikute ajutisest eemalviibimisest ning nende asendajatest tuleb teist poolt teavitada 3 (kolme) kalendripäeva jooksul. 15.6. Kontaktisikud võivad omavahel kokku leppida omavahelise teadete edastamise korra, mis vormistatakse kirjalikult raamlepingu lisana. 16. Lepingu kehtivus 16.1. Raamleping jõustub selle allkirjastamisest poolte poolt ja kehtib kaks aastat peale allkirjastamist. Leping on koostatud eesti keeles ja allkirjastatud digitaalselt. 16.2. Hankelepingu kehtivus ei ole piiratud raamlepingu kehtivuse lõpptähtpäevaga. 16.3. Raamlepingu ülesütlemine poole poolt ei muuda automaatselt kehtetuks selle alusel varem sõlmitud hankelepinguid. 16.4. Lepingu mõne sätte kehtetuks tunnistamine kohtu või mõne muu pädeva ametiasutuse poolt ei muuda kehtetuks ülejäänud lepingut. 10 RH163763 „SKAIS raamhange ülemineku perioodiks“ raamleping 17. Raamlepingu muutmine 17.1. Raamlepingut või hankelepingut võib muuta ainult pooltevahelise kirjaliku kokkuleppega. 17.2. Raamlepingu muutmises võivad kõik pooled ühiselt kokku leppida üksnes juhul, kui muutmise tingivad objektiivsed asjaolud, mida ei olnud pooltel võimalik raamlepingu sõlmimise ajal ette näha ja lepingu muutmata jätmise korral satuks täielikult või olulises osas ohtu raamlepinguga taotletud eesmärgi saavutamine. 17.3. Hankelepingu muutmises võivad pooled kokku leppida üksnes juhul, kui muutmise tingivad objektiivsed asjaolud, mida ei olnud pooltel võimalik hankelepingu sõlmimise ajal ette näha ja lepingu muutmata jätmise korral satuks täielikult või olulises osas ohtu hankelepinguga taotletud eesmärgi saavutamine. 17.4. Raamlepingu või hankelepingu muudatused jõustuvad pärast allakirjutamist poolte poolt või poolte poolt määratud tähtajal. Kirjaliku vormi mittejärgimisel on muudatused tühised. 17.5. Raamlepingu muutmine ei mõjuta sõlmitud hankelepingu tingimusi. 18. Raamlepingu lisad 18.1. Raamleping koosneb lepingu põhiosast ja selle lisadest (sh tellimiskirjad, tellimuse üleandmise-vastuvõtmise akt). 18.2. Raamlepinguga samaaegselt allkirjastatavad lisad on: 18.2.1. Lisa 1. Arendustööde hankelepingu kavand; 18.2.2. Lisa 2. Hooldustööde hankelepingu kavand; 18.2.3. Lisa 3. Hinnapakkumus. 18.2.4. Lisa 4. Tehniline kirjeldus. 19. Lõppsätted 19.1. Töövõtjal ei ole õigust ilma tellija nõusolekuta üle anda raamlepingut või sellest tulenevaid kohustusi kolmandatele isikutele. 19.2. Raamlepinguga või hankelepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada, antakse lahendamiseks Harju Maakohtule. Raamlepingule kohaldatakse Eesti õigust. Poolte allkirjad: Tellija: Töö saaja: Töövõtja: (Allkirjastatud digitaalselt) (Allkirjastatud digitaalselt) (Allkirjastatud digitaalselt) Ivi Normet Juta Saarevet Jako Heinmets Sotsiaalministeeriumi Sotsiaalkindlustusamet AS Medisoft Registrikood 70001952 Registrikood 70001975 Registrikood 10047646 Gonsiori 29 Endla 8 Räägu 35a 15027 Tallinn 15092 Tallinn 13417 TALLINN Tel + 372 6 269 301 Tel + 372 6 121 360 Tel + 372 569 5760 11 RH163763 „SKAIS raamhange ülemineku perioodiks“ raamleping Lisa 1. Arendustööde hankelepingu kavand HANKELEPING nr , (registrikoodiga ) asukohaga , keda põhimääruse alusel esindab (edaspidi tellija), ja , registrikood , aadressiga , keda esindab alusel (edaspidi töö saaja), , registrikood , aadressiga , keda esindab alusel (edaspidi töövõtja), edaspidi eraldi pool või koos pooled, sõlmisid raamlepingu nr ... alusel käesoleva hankelepingu (edaspidi leping) alljärgnevas. 1. Lepingu ese 1.1 Lepingu esemeks on lisas 1 nimetatudtööd koos garantiiteenustega (edaspiditöö). 2. Lepingu hind 2.1 Tellija kohustub tasuma töö/ tarkvara eest kokku eurot koos käibemaksuga 30 (kolmekümne) tööpäeva jooksul arvates arve saamisest. 2.2 Töövõtja esitab tellijale arve pärast töö/ tarkvara üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist. 3. Töö üleandmise ja vastuvõtmise tingimused 3.1 Töövõtja annab töö/ tarkvara üle 3.2 Tellija vaatab töö/ tarkvara üle vastavalt raamlepingu punktile ja . 4. Poolte vastutus 4.1 Juhul kui tellija ei tasu üleantudt öö/ tarkvara eest tähtaegselt, on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivise tasumist suuruses 0,15% iga tasumisega viivitatud päeva eest tähtajaks tasumata summalt. 4.2 Juhul kui töövõtja ei annatööd/ tarkvara tellijale üle punktis sätestatud tähtajaks või viivitab puuduste kõrvaldamisega, kohustub töövõtja maksma tellijale leppetrahvi 0,15% lepingu hinnast (lepingu punkt ...) iga üleandmise või puuduste kõrvaldamisega viivitatud päeva eest. 4.3 Garantiitingimuste rikkumise korral ontellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 30% lepingu hinnast iga juhtumi korral. 4.4 Lepingust tulenevate viiviste ja leppetrahvide maksmine, samuti tekitatud kahju hüvitamine ei vabasta lepingut rikkunud poolt mistahes lepingujärgsete kohustuste täitmisest. 5. Poolte vahelised teated ja kontaktisikud 5.1 Teadete edastamine toimub üldjuhul telefoni, e-posti, või posti teel. Juhul, kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud taasesitamist võimaldavas vormis (s.o kirjalikus vormis või e-posti teel). Informatiivset teadet võib edastada ka telefoni teel. 5.2 Teate edastamise hetkeks loetakse elektronkirja tehniliselt tõendatud saatmise hetk või kirjaliku teate allkirjaga tõendatud vastuvõtmise hetk. 5.3 Tellija kontaktisikuks lepingu täitmisel on tel , e-post: . 12 RH163763 „SKAIS raamhange ülemineku perioodiks“ raamleping 5.4 Teeenuse saaja kontaktisikuks lepingu täitmisel on tel , e-post: . 5.5 Töövõtja kontaktisikuks lepingu täitmisel on , tel e-post: . 6. Lepingu kehtivus 6.1 Leping on koostatud eesti keeles ja allkirjastatud digitaalselt. 6.2 Leping jõustub sellele poolte poolt allakirjutamise hetkest ja kehtib kuni poolte poolt oma lepinguliste kohustuste täitmiseni. 7. Lõppsätted 7.1 Lepingu täitmisel tekkinud vaidlused ja lahkarvamused lahendavad pooled läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused Harju Maakohtus. 7.2 Lepingu täitmisel ja lepingust tulenevate vaidluste lahendamisel lähtutakse Eesti Vabariigi õigusaktidest. 7.3 Pooled ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi üle anda kolmandatele isikutele ilma teise poole kirjaliku nõusolekuta. 7.4 Lepingu dokumendid koosnevad käesolevast lepingust, lepingu lisadest ning lepingu muudatustest, milles pooled võivad kokku leppida lepingu allakirjutamise järgselt. 7.5 Lepingu lahutamatuteks osadeks lepingu sõlmimise hetkel on järgmised dokumendid: 7.5.1 Lisa 1. Hankelepingu eseme tehniline kirjeldus; 7.5.2 Lisa 2. Pakkumus. 8. Poolte allkirjad: Tellija: Teenuse saaja: Töövõtja: (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) 13 RH163763 „SKAIS raamhange ülemineku perioodiks“ raamleping Lisa 2. Hooldustööde hankelepingu kavand HANKELEPING nr , (registrikoodiga ) asukohaga , keda põhimääruse alusel esindab (edaspiditellija), , registrikood , aadressiga , keda esindab alusel (edaspidi teenuse saaja) ja , registrikood , aadressiga , keda esindab alusel (edaspidi töövõtja), edaspidi eraldi pool või koos pooled, sõlmisid raamlepingu nr ... alusel käesoleva hankelepingu (edaspidi leping) alljärgnevas. 1. Lepingu ese 1.2 Lepingu esemeks on SKAIS infosüsteemi hooldustööd vastavalt lisades 1 ja 2 toodud tingimustele (edaspiditöö) kuni raamlepingu lõppemiseni. 2. Lepingu hind 2.3 Tellija kohustub maksma töövõtjale tasu vastavalt lisas 2 toodud hindadele 30 (kolmekümne) tööpäeva jooksul alates arve saamisest. 2.4 Töövõtja esitab tellijale arve pärast töö/ tarkvara üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist. 3. Töö üleandmise ja vastuvõtmise tingimused 3.3 Töövõtja annab töö/ tarkvara üle etapiviisiliselt kord kvartalis. 3.4 Tellija vaatab töö/ tarkvara üle vastavalt raamlepingu punktile 8 ja pakkumuskutses seatud tingimustele. 4. Poolte vastutus 4.5 Juhul kui tellija ei tasu üleantud töö/ tarkvara eest tähtaegselt, on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivise tasumist suuruses 0,15% iga tasumisega viivitatud päeva eest tähtajaks tasumata summalt. 4.6 Juhul kui töövõtja ei anna tööd/ tarkvara tellijale üle punktis sätestatud tähtajaks või viivitab puuduste kõrvaldamisega, kohustub töövõtja maksmatellijale leppetrahvi 0,15% lepingu hinnast (lepingu punkt ...) iga üleandmise või puuduste kõrvaldamisega viivitatud päeva eest. 4.7 Garantiitingimuste rikkumise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 30% lepingu hinnast iga juhtumi korral. 4.8 Lepingust tulenevate viiviste ja leppetrahvide maksmine, samuti tekitatud kahju hüvitamine ei vabasta lepingut rikkunud poolt mistahes lepingujärgsete kohustuste täitmisest. 5. Poolte vahelised teated ja kontaktisikud 5.6 Teadete edastamine toimub üldjuhul telefoni, e-posti, või posti teel. Juhul, kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud taasesitamist võimaldavas vormis (s.o kirjalikus vormis või e-posti teel). Informatiivset teadet võib edastada ka telefoni teel. 14 RH163763 „SKAIS raamhange ülemineku perioodiks“ raamleping 5.7 Teate edastamise hetkeks loetakse elektronkirja tehniliselt tõendatud saatmise hetk või kirjaliku teate allkirjaga tõendatud vastuvõtmise hetk. 5.8 Tellija kontaktisikuks lepingu täitmisel on tel , e-post: . 5.9 Teenuse saaja kontaktisikuks lepingu täitmisel on tel , e-post: . 5.10 Töövõtja kontaktisikuks lepingu täitmisel on , tel e-post: . 6. Lepingu kehtivus 6.3 Leping on koostatud eesti keeles ja allkirjastatud digitaalselt. 6.4 Leping jõustub sellele poolte poolt allakirjutamise hetkest ja kehtib kuni poolte poolt oma lepinguliste kohustuste täitmiseni. 7. Lõppsätted 7.6 Lepingu täitmisel tekkinud vaidlused ja lahkarvamused lahendavad pooled läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused Harju Maakohtus. 7.7 Lepingu täitmisel ja lepingust tulenevate vaidluste lahendamisel lähtutakse Eesti Vabariigi õigusaktidest. 7.8 Pooled ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi üle anda kolmandatele isikutele ilma teise poole kirjaliku nõusolekuta. 7.9 Lepingu dokumendid koosnevad käesolevast lepingust, lepingu lisadest ning lepingu muudatustest, milles pooled võivad kokku leppida lepingu allakirjutamise järgselt. 7.10 Lepingu lahutamatuteks osadeks lepingu sõlmimise hetkel on järgmised dokumendid: 7.10.1 Lisa 1. Teenuse tehniline kirjeldus; 7.10.2 Lisa 2. Pakkumus. 8. Poolte allkirjad: Tellija: Teenuse saaja: Töövõtja: (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) 15  Pakkumuse maksumuse vorm Pakkumus 63058, pakkuja: aktsiaselts MEDISOFT (10047646) Nr Nimetus Kirjeldus Kogus Ühi Ühiku hind Maksumus KM-ta KM Maksumus KM- Märkused Ei k % ga summeeru kogu- maksumu- sele 1 Projektijuhtimine 1 tööt 70,00 70,00 20 84,00 und 2 Analüüs 1 tööt 70,00 70,00 20 84,00 und 3 Süsteemiadministraator 1 tööt 60,00 60,00 20 72,00 und 4 Programmeerimine 1 tööt 60,00 60,00 20 72,00 und 5 Testimine 1 tööt 60,00 60,00 20 72,00 und 6 Hooldus-, tugi- ja 1 tööt 70,00 70,00 20 84,00 andmekaevetööd und Maksumus kokku KM-ta: 390,00 Maksumus kokku KM-ga: 468,00 Nr Kriteerium Numbri hindamine Väärtus  RH163763 hankedokumendi lisa 2 SKAIS tehniline kirjeldus RH163763 hankedokumendi lisa 2 Sisukord Dokumendi eesmärk ............................................................................................................. 3 Raamlepingu alusel planeeritavate tööde profiil..................................................................... 3 Raamlepingus kasutatavad vahendid ja raamistikud (sh keskkonnad) .................................. 4 Dokumentatsioon .................................................................................................................. 4 Nõuded dokumentatsioonile............................................................................................... 4 Kommunikatsioon ja projektijuhtimine raamlepingu perioodil ................................................. 4 Infoturbemeetmed ................................................................................................................. 4 Süsteemi reaktsioonikiirus ..................................................................................................... 4 Andmemaht ........................................................................................................................... 5 Kasutajaliides ........................................................................................................................ 5 1. SKAISi riistvara ja standardtarkvara üldkirjeldus............................................................. 6 Üldist ................................................................................................................................. 6 Andmete kiht ...................................................................................................................... 6 Rakenduse kiht .................................................................................................................. 6 Kasutaja kiht ...................................................................................................................... 6 Riistvara arhitektuur ........................................................................................................... 6 Keskserver ..................................................................................................................... 6 Rakendusserverid .......................................................................................................... 6 X-teega seotud serverid ................................................................................................. 6 Tööjaamad ..................................................................................................................... 6 Andmeside ..................................................................................................................... 7 Tarkvara arhitektuur ....................................................................................................... 7 2. SKAISi üldine kirjeldus ................................................................................................... 7 SKAISi valdkonna alusdokumendid ................................................................................... 8 3. SKAISi allsüsteemid .........................................................................................................11 3.1 Riiklik pensionikindlustuse register ..............................................................................11 Riikliku pensionikindlustuse registri objekt .....................................................................12 Riiklik pensionikindlustuse registri funktsioonid: ............................................................12 Funktsionaalsuse kirjeldus ............................................................................................13 Pensionide määramine ja maksmine .............................................................................13 Peretoetuste määramine ja maksmine ..........................................................................14 Vanemahüvitise määramine ja maksmine .....................................................................15 Sotsiaaltoetuste määramine ja maksmine .....................................................................16 RH163763 hankedokumendi lisa 2 Muude riiklike toetuste ja hüvitiste määramine ja maksmine, teenuste osutamine .........17 SKAIS-i finantsimooduli objekt.......................................................................................18 Rahvusvaheline suhtlus.................................................................................................19 A1 tõendid .....................................................................................................................20 Tehniline ülevaade ............................................................................................................20 3.2 Ohvriabi juhtumite andmebaas....................................................................................22 Ohvriabi juhtumite andmebaasi objekt ...........................................................................22 Ohvriabi allsüsteemi funktsioonid ..................................................................................22 Funktsionaalsuse kirjeldus ............................................................................................23 Tehniline ülevaade ........................................................................................................24 3.3 Arstliku ekspertiisi andmekogu. ...................................................................................25 Arstliku ekspertiisi andmekogu objektid.............................................................................25 Allsüsteemi funktsioonid ................................................................................................25 Rehabilitatsiooniteenus .................................................................................................26 Erihoolekandeteenus .....................................................................................................26 Tehniline ülevaade ........................................................................................................27 Riistvara............................................................................................................................27 Liidestamine .....................................................................................................................28 Dokumendi eesmärk Käesoleva dokumendi eesmärk on SKAISi kirjeldamine raamlepingus tellitavate tööde tarvis. SKAIS on üldnimetus Sotsiaalkindlustusameti põhitegevusi toetavale infosüsteemile, mis koosneb kolmest andmebaasist: 1. Riiklik pensionikindlustuse register 2. Arstliku ekspertiisi andmekogu 3. Ohvriabi juhtumite andmebaas SKAIS raamhanke nimetuses „SKAIS raamhange ülemineku perioodiks“ kirjeldatud ülemineku periood on Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi arendus- ja hooldustööde tellimise vahemik käesoleva lepingu sõlmimisest kuni uue (lepingus oleva) infosüsteemi valmimiseni. Raamlepingu alusel planeeritavate tööde profiil Käesoleva hanke alusel planeeritavatest töödest on hetkel teada seadustest tulenevad pingeliste tähtaegadega muudatused (n: Töövõimereformiga seotud tööd) ja muutuvast keskkonnast tingitud muudatused (bdoc-formaadile üleminek). Peale raamlepingu sõlmimist on esimeste hangete seas hange hooldusteenuse tellimiseks ja pakkujad peavad olema valmis teenusega alustama täismahus esimesest lepingu sõlmimise päevast. RH163763 hankedokumendi lisa 2 Raamlepingus kasutatavad vahendid ja raamistikud (sh keskkonnad) Projekti haldamiseks sh dokumentatsiooni ja lähtekoodi hoidmiseks kasutame veebipõhist Trac/SVN keskkonda. Keskkonna halduse ja juurdepääsu tagab Sotsiaalministeerium. Keskkonna kasutamiseks erinõudeid lepingupartneritelt ei eeldata. Juurdepääsud keskkonnale reguleeritakse töökorraldusliku kokkuleppega. Projekti lõpptestimise keskkond asub Sotsiaalministeeriumis ja keskkonna halduse ning juurdepääsu tagab Sotsiaalministeerium või tema volitatud teenusepartner. Arenduskeskkonnad peavad olema osapooltel endil, arenduskeskkonda Sotsiaalministeerium ei taga. Arenduskeskkonna konfiguratsioon peab tagama tarnitavate tööde 100 %-lise toimivuse test-ja toodangukeskkondades. Arenduskeskkonna loomiseks annab Sotsiaalministeerium vajaliku lähtekoodi ja andmebaasi. Dokumentatsioon Kõigi projektitööde korral luuakse või täiendatakse olemasolevat dokumentatsiooni järgides senist formaati (mida võib vajadusel täiendada):  Nõuded (funktsionaalsed ja mittefunktsionaalsed) infosüsteemile ja kasutuslood  Infosüsteemi arhitektuuri kirjeldus  Infosüsteemi eritarkvara kommenteeritud lähtekood  Teenuste kirjeldused koos loodud failiformaatide näidistega (x-tee teenuse xml)  Andmebaasi kirjeldus  Kasutajajuhend  Haldusjuhend  Installeerimise juhend Nõuded dokumentatsioonile Andmeteenused tuleb kirjeldada vastavalt RISO poolt koostatud juhisele „Andmekogude ja andmekogude poolt osutatavate teenuste semantilise kirjeldamise juhis“ (sh sisaldab SA- WSDL standardi järgi nõutavaid viiteid ontoloogiatele). Andmemudelid on kirjeldatud XMI 1. (XML Metadata Interchange) formaadis vastavalt RIHA UML profiilile. Kommunikatsioon ja projektijuhtimine raamlepingu perioodil Projekti suhtlus, dokumendi ja koodi versioonihaldus toimub ühes keskkonnas Track/SVN. Projekte juhitakse enamuses agiilse projektimetoodika põhiselt, mille detailne kirjeldus lepitakse kokku raamlepingupartneritega ühiselt. Tööde tähtaegade fikseerimisel tuleb arvestada, et töö tähtaeg tähendab kokkulepitud päeva kella 17.00ni. Projektipõhised kohtumised lepitakse kokku projekti alguses. Infoturbemeetmed SKAISi turvaklass on K2T2S2, turbeaste M. SKAIS sisaldab delikaatseid isikuandmeid isikuandmete kaitse seaduse tähenduses. Süsteemi reaktsioonikiirus Kasutajate poolt teostatavatele transaktsioonidele (dokumentide registreerimine jms) kehtivad üldiselt järgmised jõudlusnõuded:  süsteem peab teostama vähemalt 80% transaktsioonidest kiiremini kui 3 sekundiga;  ülejäänud 20% transaktsioonide teostamise aeg ei tohi ületada 5 sekundit. RH163763 hankedokumendi lisa 2 Süsteemis teostatavatele otsingutele kehtivad järgmised jõudlusnõuded:  Lihtsa ühe parameetri järgi teostatud otsingu vastus tuleb kuvada kuni 3 sekundi jooksul;  Keerukamate andmetöötluse operatsioonide puhul lepitakse eraldi nõuded kokku. Andmemaht SKAIS-i live-andmete maht on u 273GB (seisuga 21.05.2015) ja maht baasi andmeruumide alusel u 280GB. Kokkuvõttes hõlmavad registri objektid peaaegu kõiki Eesti kodanikke, Eestis alalise või tähtajalise elamisloa alusel elavaid isikuid, samuti välismaal elavaid isikuid, kellel on perekonnaliikmetel on õigus toitjakaotuspensionile või matusetoetusele. Register sisaldab andmeid ca 2,3 miljoni isiku kohta ja ca 1 miljoni inimese andmed pensionide ja toetuste määramise ja maksmise kohta aastatel 1999-2010. Pensionikindlustuse register on üks riigi suurimatest registritest (võrreldavad on veel Maksu- ja Tolliameti peetav maksukohustuslaste register ja rahvastikuregister). Kasutajaliides Süsteemi veebipõhine kasutajaliides peab olema kasutatav läbi interneti browseriga IE 11 või uuem. RH163763 hankedokumendi lisa 2 1. SKAISi riistvara ja standardtarkvara üldkirjeldus Üldist Süsteemi üldine arhitektuur on segalahendus: klient-server rakendused ja komponentarhitektuuril põhinevad mitmekihilised veebirakendused. Andmete kiht Andmeid säilitatakse keskses Oracle 11g Enterprise Edition andmebaas. Protseduurid, funktsioonid ja trigerid on realiseeritud PL/SQL-is või Javas. Rakenduse kiht Rakenduste kiht veebilahenduste puhul kasutab WebSphere Communiti Edition rakendusserverit: Java, J2EE, JSP. Andmesides teiste asutustega on kasutusel failiedastus, siduspöördumine ja X-tee päringud. X-tee adapterserver on realiseeritud PHP 5.3.2 vahenditega. Kasutaja kiht Kasutaja kiht on realiseeritud sõltuvalt rakendusest kas Delphis XE või veebikeskkonnas (IE, Mozilla). Riistvara arhitektuur Keskserver SKA hajussüsteem näeb ette igale kasutajale võimaluse pöörduda keskserveri poole. Serveri poole peab saama korraga pöörduda kuni 700 kasutajat. Lähtudes kasutajate arvust, andmemahtudest ja vajalikest andmeoperatsioonidest, kasutatakse keskserveritena nn. midrange seeria servereid IBM System p 570. Keskserverite operatsioonisüsteemiks on UNIX AIX ver 6.X. Rakendusserverid IBM p610 (6C1/) Rakendusserveri operatsioonisüsteemiks on AIX 6.X X-teega seotud serverid Turvaserver Mudel: IBM eServer x205 Protsessor: Pentium IV 2,0GHz Turvaserverit kasutatakse X-tee ühenduste lubamisel SKA infosüsteemi päringutele, mis on Xtee kaudu kättesaadavad. Adapterserver Mudel: IBM eServer x205 Protsessor: Pentium IV 2,0GHz Adapterserver vahendab päringuid andmekogu serveri(te) ja turvaserveri vahel. Adapterserver asub sisevõrgus. MISP server Mudel: IBM eServer x205 Protsessor: Pentium IV 2,67GHz MISP server on päringuportaal, mille kaudu saavad SKA poolt pakutavaid päringuid teha juriidilised isikud. Kodanikele on selleks kodanikuportaal, mida haldab Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus. MISP server asub välisvõrgus. Tööjaamad Süsteemi kasutajate töökohtadel kasutatakse arvuteid minimaalse konfiguratsiooniga vähemalt Intel Celeron või analoogne, kiirusega alates 500 MHz ja 64 MB mälu. Süsteemi haldamisel (administraatorite töökohad), mis toimub graafiliste utiliitide abil, peaks kasutama arvuteid minimaalse konfiguratsiooniga Celeron 700MHz või P3, RAM 128 MB, HDD 9,1 GB, RH163763 hankedokumendi lisa 2 2MB PCI video, 17” monitor. Kasutaja töökohad on keskserveriga ühenduses üle Intraneti. Andmeside Pensioniametite võrgud on liidetud ühtseks tule- ja krüptomüüridega kaitstud privaatvõrguks (Intranet) kasutades andmesidekanalina üldkasutatavaid võrke ning vastavat tulemüüri ja VPN tarkvara. Andmeside peab vastama järgmistele tingimustele:  transpordiprotokolliks on TCP/IP;  baseerub püsikanalil;  kogu laivõrgus liikuv informatsioon on krüpteeritud;  pensioniametite kohtvõrgud suhtlevad üksteisega ainult keskserveri(te) kaudu, see tagab andmebaaside terviklikkuse;  kõik pensioniametite ja nende osakondade vahelised laivõrguühendused on kiirusega vähemalt 2Mbit/s;  pensioniametite kohtvõrgud on kaitstud volitamata juurdepääsu eest avalikust võrgust;  andmesides teiste asutustega on kasutusel failiedastuse (krüpteeriv FTP, SSA, SSL vms.) ja krüpteeritud elektronposti võimalus;  andmeside pankade ja Riigikassaga realiseerub läbi nende poolt pakutavate tehniliste lahenduste. Tarkvara arhitektuur SKA infosüsteemi tarkvara kasutab Oracle Enterprise Edition andmebaasi ja WebSphere rakendusserverit. Tarkvara arhitektuur jaguneb kaheks:  • Klient-server lahendus, kus kliendi tarkvara on realiseeritud Delphi XE vahenditega.  • Komponentarhitektuuril põhinevad mitmekihilised veebirakendused (J2EE, Java, XML) WebSphere rakendusserveril. 2. SKAISi üldine kirjeldus Sotsiaalkindlustusameti haldusala infosüsteemi SKAIS rakendused on loodud aastatel 1997 – 2010 AS Medisofti poolt ja X-tee teenused (adapterserveri tarkvara) AS Cell Networki ja AS Medisofti poolt. Infosüsteem SKAIS katab Sotsiaalkindlustusameti tegutsemisvaldkondi, toetades eelkõige ameti põhitegevuste igapäevaseid rutiinseid ja töömahukaid protsesse. SKAIS-i põhimoodulid olid isikustatud sotsiaalmaksu, sh riikliku pensionikindlustusosa kogumine ning pensionide ja peretoetuste määramine ja maksmine. Süsteemi arhitektuur ja loogika oli sellest lähtuvalt ülesehitatud. Kuid kaheteistkümne aasta jooksul on laiendatud SKAIS-i funktsionaalsust üle 20 valdkonna võrra. Lisandunud on mitte ainult analoogilised rakendused (näit. isikutele sotsiaalhüvitiste määramine ja maksmine) vaid ka mitmete teenuste osutamine, teenustele suunamine, nende üle arvepidamine ja teenuse arvete hüvitamine, õppelaenude kustutamine, regressnõuete esitamine, arstliku ekspertiisi tegevuse kaardistamine ja tulemuse fikseerimine, represseeritutele tunnistuste väljastamine jne. Lisatud funktsionaalsus on teistsuguse loogikaga ja muutnud infosüsteemi arhitektuuri ebaselgeks ja halvasti arusaadavaks. Mingisse allsüsteemi muudatuse sisseviimine on alati seotud suure riskiga. SKAISist on tänaseks kujunenud üks riigi suuremaid ja mahukamaid infosüsteem. SKAIS-i vahendusel teostatakse igakuiselt kindlatel kuupäevadel üle 800 000 isikule mitmesuguseid sotsiaalkindlustushüvitiste väljamakseid, mis moodustavad pea 27% riigi eelarvest. See seab süsteemile väga suured nõudmised. Paindlikkus, usaldusväärsus, juhitavus, efektiivsus, kiirus, kliendisõbralikkus, andmevahetus ja e-teenused, infoturve, riskide maandamine, andmete pikaajaline hoidmine - on Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi märksõnadeks. RH163763 hankedokumendi lisa 2 SKAISi andmestik on koondatud valdkonnapõhistesse toimikutesse. Käideldavate andmete puhul on tegemist isikuandmetega, sealhulgas ka tervisliku seisundit ja eraelu puudutavate andmetega. SKAIS koosneb käesoleval hetkel kolmest andmebaasist: 1. Riiklik pensionikindlustuse register 2. Arstliku ekspertiisi andmekogu 3. Ohvriabi juhtumite andmebaas ning hulgast allsüsteemidest, mis on võimalik erinevate loogikate järgi koondada kümnesse alagruppi. Suuremad valdkonnad SKAIS-is, mille määramiste ja väljamaksetega SKA tegeleb, on järgmised: 1) Pensionide määramine ja maksmine; 2) Peretoetuste määramine ja maksmine; 3) Vanemahüvitise määramine ja maksmine; 4) Sotsiaaltoetuste määramine ja maksmine. Nendele lisanduvad muud riiklikud toetused ja hüvitised: 1) Tagasipöördunute sotsiaaltoetused; 2) Puhkusetasu ja töötasu hüvitamine; 3) Töövõimetuspensionäri sotsiaalmaksu hüvitamine; 4) Olümpiavõitja toetus; 5) Matusetoetus; 6) Kahjuhüvitis; 7) Kuriteoohvrite hüvitised; 8) Ülalpeetava abikaasa ravikindlustus; 9) Tunnistused ja hüvitised represseeritutele; 10) Õppelaenu kustutamine; 11) Elatisabi; 12) Ohvriabiteenus. SKAISi valdkonna alusdokumendid Peamisteks lähtedokumentideks on järgmised valdkonda reguleerivad õigusaktid ja juhendid: 1) riikliku pensionikindlustuse seadus; 2) väljateenitud aastate pensionide seadus; 3) soodustingimustel vanaduspensionide seadus; 4) seadused, milles on sätestatud õigus eripensionile: - riigikontrolli seadus; - õiguskantsleri seadus; - kohtute seadus; - prokuratuuriseadus; - kaitseväeteenistuse seadus; - politsei- ja piirivalve seadus; - päästeteenistuse seadus; - tolliseadus; 5) riiklike peretoetuste seadus; 6) vanemahüvitise seadus; 7) elatisabi seadus; 8) puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus; 9) sotsiaalhoolekande seadus; 10) ohvriabi seadus; 11) tulumaksuseadus; 12) sotsiaalmaksuseadus; 13) võlaõigusseadus; 14) isikuandmete kaitse seadus; RH163763 hankedokumendi lisa 2 15) avaliku teabe seadus; 16) avaliku teenistuse seadus; 17) töölepinguseadus; 18) õppetoetuste ja õppelaenu seadus; 19) okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seadus; 20) riiklik matusetoetuse seadus; 21) majandustegevuse registri seadus; 22) raamatupidamise seadus; 23) käibemaksuseadus; 24) kogumispensionide seadus; 25) töötuskindlustuse seadus; 26) maksukorralduse seadus; 27) ravikindlustuse seadus; 28) võlaõigusseadus; 29) arhiiviseadus; 30) digitaalallkirja seadus; 31) pühade ja tähtpäevade seadus; 32) riigilõivuseadus; 33) töötajate distsiplinaarvastutuse seadus; 34) sotsiaalkindlustuslepingud teiste riikidega: - sotsiaalkindlustusleping Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel; - sotsiaalkindlustusleping Eesti Vabariigi ja Moldova Vabariigi vahel; - sotsiaalkindlustusleping Eesti Vabariigi Valitsuse ja Ukraina Valitsuse vahel; - sotsiaalkindlustusleping Eesti Vabariigi ja Kanada vahel; 35) Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kord) rakendamise kord; 36) Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vaheline Kokkulepe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimuses Eesti Vabariigi territooriumil; 37) Pensionistaaži arvestamise kord (Vabariigi Valitsuse 10.jaanuari 2002 määrus nr 7); 38) Pensioniõigusliku staaži tõendamise kord (Vabariigi Valitsuse 10.jaanuari 2002 määrus nr 6); 39) Riikliku pensioni määramise , ümberarvutamise ja maksmise juhend (Sotsiaalministri 31.detsembri 2001 määrus nr 167); 40) Pensioniavalduse vorm ja pensionitunnistuse vorm (sotsiaalministri 31. detsembri 2001 määrus nr 163); 41) Riikliku pensioni staažiaasta hinde ja aastakoefitsiendi hinde kinnitamine (Vabariigi Valitsuse 20.märts 2001 määrus nr 104); 42) Pensionikindlustuse aastakoefitsiendi ja kindlustusosaku arvutamise juhend (Sotsiaalministri 31.detsembri 2001 määrus nr 164); 43) Riikliku pensionikindlustuse registri pidamise põhimäärus (Vabariigi Valitsuse 18.jaanuari 2002 määrus nr 28); 44) Isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmise suuruse arvutamise kord (Vabariigi Valitsuse 10.jaanuari 2002 määrus nr 5); 45) Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu suuruse arvutamise kord (Vabariigi Valitsuse 09.jaanuar 2004 määrus nr 6); 46) Väljateenitud aastate pensionile õigust andvate kutsealade ja ametikohtade loetelu ning selle pensioni määramiseks vajaliku staaži arvutamise kord (Vabariigi Valitsuse 16.juuli 1992 määrus nr 207); 47) Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelude kinnitamise kohta (Vabariigi Valitsuse RH163763 hankedokumendi lisa 2 16.juuli 1992 määrus nr 206); 48) Vanaduspensioni ikka jõudnud, välisriigist Eestisse elama asunud Eesti kodaniku, eesti rahvusest isiku ja temaga koos Eestisse elama asunud abikaasa, lapse ja vanema sotsiaaltoetuse taotlemiseks vajalike dokumentide loetelu ning määramise ja maksmise juhend (Vabariigi Valitsuse 26.juuni 2000 määrus nr 200); 49) Vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahe hüvitamise kord (Vabariigi Valitsuse 1. aprilli 2004. a määrus nr 94); 50) Riiklike peretoetuste ja vanemahüvitise taotlemise avalduse vorm ja vajalike lisadokumentide loetelu (sotsiaalministri 21.01.2004. a määrus nr 5); 51) Püsiva töövõimetuse, selle tekkimise aja, põhjuse ja kestuse tuvastamise tingimused ja kord ning töövõimetuse põhjuste loetelu (Sotsiaalministri 23.09.2008 määrus nr 57); 52) Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ning tähtajad (Sotsiaalministri 12.09.2008 määrus nr 47); 53) Puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise tingimused, kord ja tähtajad, hüvitatavate lisakulude arvutamise tingimused ja kord ning nõuded rehabilitatsiooniplaani vormi täitmisele (sotsiaalministri 23.september 2008 määrus nr 61); 54) Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste taotlemiseks vajalike täiendavate dokumentide loetelu ja dokumentide vormid (Sotsiaalministri 16.jaanuari 2002 määrus nr 16); 55) Töötamistoetuse maksmise tingimused ja kord (sotsiaalministri 04.aprilli 2008 määrus nr 3); 56) Rehabilitatsiooniteenuse raames osutatavate teenuste loetelu, teenuste hindade ja teenuse maksimaalse maksumuse kehtestamine (Vabariigi Valitsuse 20. detsember 2007. a määrus nr 256); 57) Rehabilitatsiooniteenuse taotluse vorm ja nõutavate dokumentide loetelu, rehabilitatsiooniteenusele suunamiskirja vorm ning rehabilitatsiooniteenuse kulude hüvitamise arve vorm ning arve alusel kulude hüvitamise kord ja tingimused (sotsiaalministri määrus 28.02.2005 nr 35); 58) Erihoolekandeteenuste taotluses esitatavate andmete koosseisu, taotluse vormi ja taotlusega esitatavate nõutavate dokumentide loetelu ning isiku omaosaluse puudujääva osa hüvitamise taotluses esitatavate andmete koosseisu, taotluse vormi ja taotlusega esitatavate nõutavate dokumentide loetelu kehtestamine (Vabariigi Valitsuse 06.01.2009 määrus nr 1); 59) Erihoolekandeteenuste maksimaalsed maksumused, kulude koostisosad ja riigieelarvest makstava tasu maksmise täpsemad tingimused ja kord (Vabariigi Valitsuse 29.01.2009 määrus nr 20); 60) Püsiva töövõimetuse ekspertiisiks ning puude raskusastme ja lisakulude tuvastamiseks vajalike dokumentide loetelu ja vormid, rehabilitatsiooniplaani vorm (sotsiaalministri 23.09.2008 määrus nr 58) ; 61) Registreerimistaotluse ja registreeringu muutmise taotluse vormid ja esitamiskord (majandus- ja kommunikatsiooniministri 07.04.2004 määrus nr 65); 62) Nõuded majutusettevõttele (majandus- ja kommunikatsiooniministri 19.10.2005 määrus nr 128); 63) Töövõime kaotuse protsendi määramise kord (sotsiaalministri 3.jaanuar 2002 määrus nr 3); 64) Vaidluskomisjoni moodustamine ja töökord (sotsiaalministri 10.juuni 2005 määrus nr 76); 65) Represseeritu ja represseerituga võrdsustatud isiku sõidusoodustuse ulatus, sõidusoodustuse andmise tingimused ja kord (Vabariigi Valitsuse 24. detsembri 2004 määrus nr 365); 66) Represseeritu tunnistuse andmise korra ning taotluse ja tunnistuse vormi RH163763 hankedokumendi lisa 2 kehtestamine ning represseeritu tunnistusi väljastava asutuse määramine (Vabariigi Valitsuse 27. veebruari 2004 määrus nr 52); 67) Represseeritule ja represseerituga võrdsustatud isikule tervise taastamise taotlemise vorm ja selle esitamise kord (sotsiaalministri 5. märtsi 2008. a määrus nr 13); 68) Riikliku matusetoetuse avalduse vormi kehtestamine (sotsiaalministri 1. märtsi 2001 määrus nr 29); 69) Kuriteoohvritele makstava riikliku hüvitise taotlemise vorm ja vajalike dokumentide loetelu (sotsiaalministri 29. jaanuari 2004. a määrus nr 10); 70) Kuriteoohvrile makstava riikliku hüvitise suuruse arvutamise kord (Vabariigi Valitsuse 27.02.2004 määrus 51); 71) Psühholoogilise abi kulude hüvitamise kord ja hüvitise taotluse vorm ning nõutavate dokumentide loetelu (sotsiaalministri 26. jaanuari 2007.a määrus nr 10); 72) Lepitusmenetluse läbiviimise kord (Vabariigi valitsuse 13.07.2007.a määrus nr 188); 73) Sotsiaalmaksu maksmise kord erijuhtudel (rahandusministri 31.12.2003. a määrus nr 113); 74) Ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide töötajatele tööülesannete täitmisel saadud vigastuse või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise ajutine kord (Vabariigi Valitsuse 10. Juuni 1992 määrus nr 172); 75) Puhkusetasu ja keskmise töötasu riigieelarvest hüvitamise kord; 76) Riigi raamatupidamise üldeeskiri; 77) Raamatpidamise toimkonna juhendid; 78) SKA raamatupidamise sise-eeskiri; 79) Sotsiaalministeeriumi raamatupidamise sise-eeskiri; 80) Õppelaenu tagasimaksmise ning kustutamise tingimused ja kord (Vabariigi Valitsuse 25.08.2004 määrus nr 284); 81) Infosüsteemide andmevahetuskiht (Vabariigi Valitsuse 24.aprill 2008 määrus nr 78); 82) Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) põhimäärus; 83) SKA piirkondlike pensioniametite põhimäärused; 84) SKA asjaajamiskord; 85) SKA sisekorraeeskiri; 86) SKA arvutivõrgu kasutamise kord; 87) SKA infosüsteemi (SKAIS) kasutajajuhendid; 88) Arstliku ekspertiisi andmekogu pidamise põhimäärus; 89) Ohvriabi juhtumite andmekogu pidamise põhimäärus; 90) Muud peadirektori käskkirjaga kinnitatud korrad ja teenusstandardid. 3. SKAISi allsüsteemid 3.1 Riiklik pensionikindlustuse register Registri eesmärk on andmete tagamine Sotsiaalkindlustusametile riikliku pensionikindlustuse seaduse, teiste seaduste ja õigusaktide ning riikidevaheliste sotsiaalkindlustuslepingutega pandud ülesannete täitmiseks. Register kogub, hoiab ja töötleb andmeid SKA kaudu määratavate ja makstavate riiklike pensionide, toetuste ja hüvitiste kohta; isikustatud sotsiaalmaksuandmeid, pensioniõigusliku ja pensionikindlustusstaaži andmeid ning muud infot, mis on aluseks nimetatud pensionide, toetuste ja hüvitiste määramisel ja maksmisel. Alusandmestik sisaldab ka delikaatseid isikuandmeid. RH163763 hankedokumendi lisa 2 Riikliku pensionikindlustuse registri objekt Riikliku pensionikindlustuse registri objektiks on pensionikindlustatud ja muude hüvitiste ning taotluste saajaid, kelle hulka kuuluvad: 1) isikud, kes on maksnud või kelle eest on kohustus maksta sotsiaalmaksu; 2) isikud, kellel tekib õigus riiklikule pensionile: - töövõimetuspensionile, - toitjakaotuspensionile, - rahvapensionile, - vanaduspensionile, - soodustingimustel vanaduspensionide seaduse, väljateenitud aastate pensionide seaduse või muude seaduste alusel määratavale riiklikule pensionile; - Eesti Vabariigi poolt sõlmitud riikidevahelise sotsiaalkindlustuslepingu alusel määratavale pensionile. 3) isikud, kes on hõlmatud peretoetuste seaduse, vanemahüvitise seaduse, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse, ohvriabi seaduse, muude seaduste või Eesti Vabariigi poolt sõlmitud riikidevahelise sotsiaalkindlustuslepingu alusel määratavate riiklike sotsiaalkindlustushüvitistega; 4) isikud, kes on hõlmatud Euroopa Nõukogu määrustega nr 883/2004 ja 987/2009 (määrused reguleeriva nii sotsiaalkindlustusperioodide arvestust kui ka pensionide/toetuste/hüvitiste määramist ja maksmist). Riiklik pensionikindlustuse registri funktsioonid: 1) Sotsiaalkindlustatu/pensionikindlustatu isiku andmete sisestamine ja muutmine. 2) Igakuine Maksu- ja Tolliameti andmete töötlus, sotsiaalmaksu andmete kandmine RPKRisse, kontrollimine, kogumine, säilitamine jms. 3) Igakuine Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) muudatuste töötlemine. 4) Iga aastane EHIS-e täisbaasi töötlemine. 5) Isiku sotsiaalmaksualaste andmete sisestamine ja muutmine dokumentide alusel. 6) Pensioniõiguslike staažide sisestamine ja hindamine. 7) Isikule riikliku pensioni, toetuse või hüvitise määramise ja maksmise alusandmete sisestamine ja muutmine. 8) Iga aastane isikustatud sotsiaalmaksuandmete töötlemine ja analüüsimine. 9) Isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmise suuruse leidmine. 10) Pensionikindlustatutele pensionikindlustusstaaži arvestamine. 11) Pensionikindlustatutele pensionikindlustuse aastakoefitsientide ja aastakoefitsientide summa arvutamine. 12) Tõendi TSM väljastamine. 13) e-teenuseid kodanikele (pensionikindlustuse registri teatis, põhiandmed määratud riiklike pensionide, pere- ja sotsiaaltoetuste kohta) ja kohalikele RH163763 hankedokumendi lisa 2 omavalitsustele (põhiandmed määratud riiklike pensionide, pere- ja sotsiaaltoetuste kohta). 14) Registri kannete õigsuse ja lubatavuse jälgimine, tegevuste logide salvestamine. 15) Juriidiliste isikute andmete kasutamine ja käsitlemine. 16) Andmete vahetamine Maksu- ja Tolliametiga, Rahvastikuregistriga, Eesti Haigekassaga, Tööturuametiga, Eesti Hariduse Infosüsteemiga jt registritega. 17) X-tee päringute andmete uuendamine. 18) Sotsiaalmaksu andmeaida andmete uuendamine 19) Andmete väljastamine isikutele, kohalikele omavalitsustele, välisriikide pädevatele asutustele. 20) Riikliku pensionikindlustuse registris olevate andmete kohta tehtavatele päringutele vastamine. 21) Statistilise aruandluse koostamine. 22) Klassifikaatorite uuendamine. Funktsionaalsuse kirjeldus Pensionide määramine ja maksmine Pensionide määramise ja maksmise allsüsteemi eesmärk on salvestada ja säilitada pensionide määramiseks ja maksmiseks kogutud informatsioon. Pensionide määramise ja maksmise allsüsteem kasutab riikliku pensionikindlustuse registri andmeid. Allsüsteemi põhiprotsessideks on: 1) taotlemine 2) pensionide määramine; 3) pensionide maksmine; 4) aruandlus ja analüüs. Pensioni määramise ja maksmise objekt Riikliku pensioniga kindlustatakse inimene, kes vastavalt sotsiaalmaksuseadusele on maksnud või kelle eest on kohustus maksta sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa. Samuti kindlustatakse see inimene, kellel vastavalt riikliku pensionikindlustuse seadusele tekib muudel alustel õigus riiklikule pensionile. Paljudel kutsealadel makstakse eriseaduste alusel pensioni või pensionilisa. Pensionide määramise ja maksmise allsüsteem võimaldab: 1) Vastavalt riiklikke pensione reguleerivatele seadustele pensionikindlustuse registris olevate ja isiku poolt esitatud dokumentide kogumi alusel pensioni määramist ning seaduses ette nähtud juhtudel ka pensioni ümberarvutamist (arvutada vaherahasid ja enammakseid tagasiulatuvate ümberarvutuse korral). RH163763 hankedokumendi lisa 2 2) Tähtajalise pensioni maksmise automaatset lõpetamist või seaduses ettenähtud juhtudel pensioniliigi muutmist perioodiliste (kuu) arvestuste käigus andmebaasi salvestatud info põhjal. 3) Nii pensionide regulaarset (igakuist) väljamaksmist kui ka ühekordsete väljamaksete tegemist. Pensioni maksmise aluseks on määramise otsus, väljamaksupiirangud (mis tulenevad töötamisest, riiklikust ülalpidamisest jms.) ja pensionist kinnipidamise otsused, samuti pensioni maksmise peatamise otsused. 4) Arvestada pensionist tulumaksu ning moodustada vastavad deklaratsioonid ja aruanded. 5) Pensionide maksmisel kasutada kõiki seaduses ettenähtud väljamaksuviise: maksmine postiasutuse kaudu, kandmine pangaarvele ja rahakaardiga. 6) Koostada ja väljastada kõiki finantsosakonna ning statistika vajadustest tulenevaid aruandeid ja kokkuvõtteid, seda nii riigi kui pensioniameti ja selle struktuuriüksuste tasandil. Allsüsteemi raames realiseeritakse kõik pensioni määramiseks vajalikud abioperatsioonid (nt. staažiarvutus). Pensionide määramise allsüsteem nõuab sisestatud või muudetud andmete kohustuslikku kinnitamist e. aktsepteerimist teise isiku poolt. Selline neljasilma printsiip infosüsteemis on tähtis kontrollifunktsioon rahaliste vahendite kasutamise üle. Pensionide määramise allsüsteem säilitab määramisalgoritmide ajalugu ja võimaldab pensioni määramist kõikide perioodide eest alates 1999 aastast. Peretoetuste määramine ja maksmine Peretoetuste määramist ja maksmist reguleerib riiklike peretoetuste seadus. Peretoetuste allsüsteemi eesmärk on salvestada ja säilitada toetuste määramiseks ja maksmiseks kogutud informatsioon. Peretoetuste allsüsteem kasutab Pensionikindlustuse registri andmeid. Peretoetuste allsüsteemi põhiprotsessideks on: 1) peretoetuste määramine; 2) peretoetuste maksmine; 3) aruandlus ja analüüs. Peretoetuste määramise ja maksmise objekt Riiklik peretoetuste seadus annab lastega peredele õiguse saada laste hooldamise, õppimise ja kasvatamisega seotud kulutuste osaliseks hüvitamiseks riiklikke peretoetusi. Peretoetuste määramise ja maksmise allsüsteem võimaldab: 1) Pensionikindlustuse registris olevate ja isiku poolt esitatud või elektroonse taotlusega edastatud dokumentide kogumi alusel toetuse määramist ning seaduses ette nähtud juhtudel ka toetuse ümberarvutamist. RH163763 hankedokumendi lisa 2 2) Peretoetuste e-taotluste esitamist ja selle menetlemist. 3) Toetuse maksmise automaatset lõpetamist, ümberarvutamist või peatamist perioodiliste arvestuste (kuuarvestuste) käigus baasi salvestatud info põhjal. 4) Nii toetuste regulaarset (igakuist) väljamaksmist kui ka ühekordsete väljamaksete tegemist. 5) Arvestada sotsiaalmaksu erijuhud ning automaatselt moodustada vastavad deklaratsioonid ja aruanded. 6) Toetuste maksmisel kasutada kõiki seaduses ettenähtud väljamaksuviise. 7) Vältida toetuste topeltmaksmist. 8) Võimaldab koostada ja väljastada kõiki raamatupidamise ning statistika vajadustest tulenevaid aruandeid ja kokkuvõtteid, seda nii riigi kui Sotsiaalkindlustusameti ja selle osakonna tasandil. 9) infovahetust teiste riiklike registritega. Allsüsteem sisaldab sisestatud või muudetud andmete kohustuslikku kinnitamist e. aktsepteerimist teise isiku poolt (neljasilma printsiip). Toetuse maksmise aluseks on määramise otsus, väljamaksupiirangud (mis tulenevad riiklikust ülalpidamisest jms.) ja toetusest kinnipidamise otsused, samuti toetuse maksmise peatamise otsused. Vanemahüvitise määramine ja maksmine Vanemahüvitise määramist ja maksmist reguleerib vanemahüvitise seadus. Vanemahüvitise maksmist alustatakse sünnitus- või lapsendamishüvitisele õigust andva sünnitus- või lapsendamislehe lõpupäevale järgneval päeval ning hüvitis määratakse hüvitisele õiguse tekkimise päevast arvates 435 päevaks. Isal tekib õigus vanemahüvitisele lapse 70 päeva vanuseks saamisel. Enne lapse 70 päeva vanuseks saamist on õigus hüvitisele last kasvataval emal, välja arvatud juhul, kui lapse ema on surnud või ei täida perekonnaseadusest tulenevat kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda või kui hüvitisele on õigus lapsendajal, eestkostjal või hooldajal. Kui üks vanematest on lapsehoolduspuhkusel pärast lapse 70 päeva vanuseks saamist, on õigus hüvitisele sellel vanemal. Vanemahüvitise määramise ja maksmise objekt Vanemahüvitise seadus jõustus 2004. aasta 1. jaanuaril ja selle eesmärk on säilitada riigi toetuse andmisega varasem sissetulek isikutele, kelle tulu väheneb laste kasvatamise tõttu, ning toetada töö- ja pereelu ühitamist. Isikule, kes tulu ei ole saanud, tagatakse sissetulek hüvitise määra ulatuses. Vanemahüvitise allsüsteem kasutab Pensionikindlustuse registri andmeid Vanemahüvitise määramise ja maksmise süsteemi põhiprotsessid on järgmised: 1) vanemahüvitise e-taotluse esitamine ja menetlemine; 2) vanemahüvitise määramine; 3) vanemahüvitise maksmine; 4) aruandlus ja analüüs. RH163763 hankedokumendi lisa 2 Vanemahüvitise määramise allsüsteem võimaldab: 1. Pensionikindlustuse registris sisalduvate ja isiku poolt esitatud või elektroonse taotlusega edastatud dokumentide kogumi alusel hüvitise määramist ning seaduses ette nähtud juhtudel ka hüvitise ümberarvutamist; 2. vanemahüvitise maksmise automaatset lõpetamist, ümberarvutamist või peatamist perioodiliste arvestuste (kuuarvestuste) käigus baasi salvestatud info põhjal; 3. blokeerida lapsehooldustasu vanemahüvitise saamise ajaks, samuti jätkata automaatset lapsehooldustasu maksmist vanemahüvitise saamise lõppemisel nii hüvitise regulaarset (igakuist) väljamaksmist kui ka ühekordsete väljamaksete tegemist. 4. arvestada vanemahüvitiselt tulumaksu, sotsiaalmaksu erijuhud ja täiendava kogumispensioni makse ning moodustab vastavad deklaratsioonid ja aruanded; 5. hüvitiste maksmisel kasutada kõiki seaduses ettenähtud väljamaksuviise 6. infovahetust teiste riiklike registritega, sh kontrollitakse Maksu- ja Tolliametiga sotsiaalmaksu laekumist; 7. vanemahüvitise e-taotluse esitamist ja selle töötlemist. 8. koostada ja väljastada kõiki raamatupidamise ning statistika vajadustest tulenevaid aruandeid ja kokkuvõtteid, seda nii riigi kui pensioniameti ja selle osakonna tasandil. Hüvitise maksmise aluseks on määramise otsus, väljamaksupiirangud (mis tulenevad töötamisest, sotsiaalmaksust jms.) ja hüvitisest kinnipidamise otsused, samuti hüvitise maksmise peatamise otsused. Sotsiaaltoetuste määramine ja maksmine Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise eesmärk on puuetega inimeste iseseisva toimetuleku, sotsiaalse integratsiooni ja võrdsete võimaluste toetamine puudest tingitud lisakulude osalise hüvitamise kaudu. Sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise objekt Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramist ja maksmist reguleerib puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus. Seaduses on sätestatud järgmised sotsiaaltoetuste liigid: 1) puudega lapse toetus; 2) puudega tööealise inimese toetus; 3) puudega vanaduspensioniealise inimese toetus, 4) puudega vanema toetus; 5) õppetoetus; 6) töötamistoetus; 7) rehabilitatsioonitoetus; 8) täienduskoolitustoetus. RH163763 hankedokumendi lisa 2 Vanaduspensioniikka jõudnud välisriigist Eestisse elama asunud Eesti kodaniku, Eesti rahvusest isiku ja temaga koos Eestisse elama asunud abikaasa, lapse ja vanema sotsiaaltoetusi reguleerib sotsiaalhoolekande seadus. Sotsiaaltoetuste allsüsteem kasutab vabariigi teiste andmebaaside ning pensionikindlustuse registri andmeid. Allsüsteemi põhiprotsessid on järgmised: 1) sotsiaaltoetuste määramine; 2) sotsiaaltoetuste maksmine; 3) aruandlus ja analüüs. Sotsiaaltoetuste allsüsteem võimaldab: 1) pensionikindlustuse registris sisalduvate ja isiku poolt esitatud dokumentide kogumi alusel toetuse määramist ja maksmist ning seaduses ette nähtud juhtudel ka toetuse ümberarvutamist. 2) nii toetuste regulaarset (igakuist) väljamaksmist kui ka ühekordsete väljamaksete tegemist. 3) sotsiaalmaksu erijuhtude arvestamist ning vastavate deklaratsioonide ja aruannete automaatset moodustamist. 4) kontrolli riiklikus pensionikindlustuse registris olevate peretoetuste ja pensionide andmetega. 5) koostada ja väljastada kõiki raamatupidamise ning statistika vajadustest tulenevaid aruandeid ja kokkuvõtteid. Allsüsteemi eripäraks on toetuseliigid, mille korral toetust makstakse lähtuvalt tegelikest kuludest. Muude riiklike toetuste ja hüvitiste määramine ja maksmine, teenuste osutamine Esialgsete põhifunktsioonide kõrvale on kaheteistkümne aasta jooksul Sotsiaalkindlustusameti ülesannete hulka tulnud rida uusi funktsioone. 1) Tagasipöördunute sotsiaaltoetuste allsüsteem võimaldab vanaduspensioniikka jõudnud välisriigist Eestisse elama asunud Eesti kodanikule, eesti rahvusest isikule ja temaga koos Eestisse elama asunud abikaasale, lapsele ja vanemale määrata ja maksta sotsiaaltoetust. 2) Puhkusetasu ja töötasu hüvitamise allsüsteem võimaldab hüvitada tööandjale puhkusetasu ema või isa puhkusetasu vastavalt töölepingu seadusega sätestatud lapsepuhkuse eest, arvestada puudega lapse vanema lisapäevi, isapuhkust (uuesti alates 2013. aastast) töövõimetuspensionäridele ja alaealistele. Siia alla kuuluvad ka tasuliste lapsetoitmisvaheaegade kasutamised; 3) Töövõimetuspensionäri sotsiaalmaksu hüvitamise allsüsteem võimaldab töövõimetuspensioni saava isiku tööandja eest maksata riigi poolt osaliselt sotsiaalmaksu; 4) Olümpiavõitja toetuse allsüsteem võimaldab määrata ja maksta olümpiavõitja toetust tulenevalt spordiseadusest. RH163763 hankedokumendi lisa 2 5) Matusetoetuse allsüsteem võimaldab määrata ja makstakse kohalikele omavalitsustele matuse korraldamise osalist kulu juhul, kui kohalik omavalitsus korraldab omasteta või tundmatu inimese matuse; 6) Kahjuhüvitise allsüsteem võimaldab töötajale, kes on saanud tööülesannete täitmisel tervisekahjustuse, tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamist. Tervisekahjustus võib olla tekkinud kas tööõnnetuse või kutsehaigestumise tagajärjel, mille tõttu töötajal on tuvastatud töövõimetus. Juriidilise isiku likvideerimise korral ja õigusjärglase puudumisel läheb hüvitise maksmine üle riigile. 7) Kuriteoohvrite hüvitise allsüsteem võimaldab kuriteo ohvriks langenud isikule määrata ja maksta püsivast töövõimetusest tuleneva kahju hüvitist ning ohvri surma korral tema pereliikmetele ohvri surmast tuleneva kahju hüvitist. 8) Ülalpeetava abikaasa ravikindlustuse allsüsteem võimaldab ülalpeetava abikaasa ravikindlustuse määramiseks vajalike andmete sisestamist ja korrigeerimist, kindlustatuse liigi määramist, info edastamist Haigekassale ja sotsiaalmaksu arvestuse edastust Maksuametile; 9) Tunnistused ja hüvitised represseeritutele võimaldab registreerida ja väljastada represseeritute tunnistusi ja maksta represseeritute hüvitisi. 10) Tööraamatu staažide allsüsteem võimaldab registreerida arhiveerimiseks võetud tööraamatuid ja säilitada elektroonselt pensioniõigusliku staaži dokumente ja kandeid; 11) Õppelaenu kustutamine allsüsteem võimaldab alla 5-aastase lapse vanema õppelaenu osalist kustutamist kustutamisotsuses määratud ulatuses ja korras. Uusi taotlusi enam vastu ei võeta. 12) Elatisabi allsüsteem võimaldab määrata ja maksta elatisabi juhul kui alaealise lapse vanem ei täida ülalpidamiskohustust või ei tee seda perekonnaseaduse § 61 lõikes 4 nõutavas ulatuses. Sellisel juhul on võimalik elatise esmakordsel taotlemisel esitada taotlus elatisabi saamiseks (maksimaalselt 90 päeva). Elatisabi allsüsteemi kaudu jälgitakse kas elatisabi taotlejale on esitatud tagasimaksmise nõue või kas elatisabi on sissenõutud elatisnõude võlgnikult. Väljanõudmisega tegeleb Justiitsministeerium. SKAIS-i finantsimooduli objekt SKAIS-i finantsmooduli objektiks on Sotsiaalkindlustusameti osakondades koostatud nimekirjad ja arved, mis on osakonna poolt finantsosakonnale edastatud. Osakondade jaoks on sellest momendist need nimekirjad lukus. SKAIS-i finantsimooduli funktsioonid: 1) Pensionide, toetuste ja hüvitiste ülekandmine Eesti Postile ja pankadesse saaja või esindaja kontole, st maksekorralduste genereerimine, väljamaksefailide moodustamine. 2) Maksmise tulemuste sh tagastatud summade fikseerimine, maksmise info tagasiside andmine teistesse allsüsteemidesse. 3) Koondaruandlus arveldamiseks Eesti Postiga. 4) Rahakaartide edastamine elektroonselt. 5) Täienduskoolitustoetuse, puuetega inimeste ja represseeritute taastusravi hüvitamine teenust osutanud asutusele esitatud arvete alusel. RH163763 hankedokumendi lisa 2 6) Arstliku ekspertiisi infosüsteemist rehabilitatsiooni- ja erihoolekandeteenuste eest arvete summade ülekandmine teenuse osutajale 7) Lapsepuhkuse hüvitamine tööandjale. 8) Töövõimetuspensioni saava isiku eest osalise sotsiaalmaksu maksmine 9) Arvestuse pidamine tulumaksu kinnipidamise ja selle deklareerimise kohta. 10) Arvestuse pidamine sotsiaalmaksu erijuhtude ja selle deklareerimise kohta. 11) Täitevmenetluse alusel kinni peetud summade ülekandmine täituritele. 12) Panka laekunud ülemaksete tagasimaksete identifitseerimine. 13) Ülemaksete haldamine. 14) SKA-sisene finantsaruandlus. 15) Statistiline aruandlus. Rahvusvaheline suhtlus Välislepingute allsüsteem Riikidevaheliste sotsiaalkindlustuslepingute alusel määratakse ja makstakse pensione SKA välispensionide ja -toetuste büroo (VPTB) kaudu. Seni on Eestil sõlmitud riikidevahelised lepingud pensioni maksmiseks järgmiste riikidega • Leedu, Läti, Soome, Rootsi, Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa, Holland, Belgia – sisuliselt enamus Euroopa Liidu riikidest; samuti Kanada. Nende riikide puhul kantakse pension otse isiku arvele. • Ukraina ja Vene Föderatsioon. Pension makstakse Ukrainale välja nimekirja alusel, sama põhimõtte järgi hakatakse pensione välja maksma ka Venemaale. Allsüsteem võimaldab sisestada ja hoida andmebaasis informatsiooni, mille alusel saab määratleda teise lepingupoole riigi. Pensioni määramisel rakendatav algoritm sõltub lepingupartnerist (konkreetse lepinguriigiga sõlmitud sotsiaalkindlustuslepingust). 2004. Aastal juurutati pensionide maksmise andmete elektroonne edastamine Läti Sotsiaalkindlustusagentuuriga (krüpteeritud andmefailid andmesidevõrgu kaudu, PGP võtmed). Pensionide maksmine VPTB kaudu toob kaasa arveldamise välisriikide pankadega ja maksmise välisvaluutas. VPTB kontingendi moodustavad isikud: • kes elavad alaliselt teise lepingupoole territooriumil ja saavad Eesti pensioni (nii need, kes saavad ainult Eesti pensioni kui ka need, kes saavad pensioni ka elukohamaalt); • kes elavad alaliselt Eestis ja saavad pensioni teiselt lepinguosaliselt riigilt (sõltumata sellest, kas nad Eesti pensioni saavad või mitte). Eesti pensioni määramise aluseks on nii VPTB-le esitatud dokumendid (k.a. Pensionikindlustuse registris olev info) kui ka teise lepingupoole pädevale asutusele esitatud dokumendid. RH163763 hankedokumendi lisa 2 A1 tõendid Euroopa majanduspiirkonna ühest riigist teise tööle - töölähetusse - suunduvatele isikutele rakendatakse lähetaja maa sotsiaalkindlustust. Selle tõendamiseks väljastab lähetaja maa tõendi A1. Allsüsteem võimaldab - esitada ja menetleda taotlusvormi; - väljastada A1 tõendi; - menetleda A1 tõendi tühistamise avaldust. Menetluseks vajalik info saadakse rahvastikuregistrist, äriregistrist, Haigekassast ja maksukohustuslaste registrist. Andmete kogumiseks kasutatakse vastavaid X-tee teenuseid. Tehniline ülevaade Komponentmudel PKR andmekogu kasutavad vahetult Eestis elavad isikud („kodanikud“) ja SKA ametnikud. Kodanikud saavad läbi www.eesti.ee portaali esitada taotlusi ning vaadata nendele määratud pensionite, toetuste ning hüvitiste andmeid. Taotlusi saab praegu esitada ainult piiratud arvule teenustele. Aja jooksul nende teenuste arv kasvab, millele on võimalik esitada e-taotlusi. Samuti ei ole võimalik vaadata ka kõigi määratud teenuste kohta infot. SKA ametnikud kasutavad oma töös SKAIS.exe (Delphi XE keeles programmeeritud klient-server rakendus) ja www brauser tarkvarasid. Rakenduste kaudu toimub:  taotluste andmete sisestamine,  pensionite, toetuste ja hüvitiste määramine,  pensionite, toetuste ja hüvitiste maksmine. www brauseri kaudu toimub www.eesti.ee kaudu laekunud kodanike taotluste ülevaatamine ning andmete ülekandmine põhisüsteemi. PKR on Sotsiaalkindlustusameti siseselt lingitud arstliku ekspertiisi (AES) ja ohvriabi (OAS) süsteemidega. Info vahetus toimub ühiselt kasutatava andmebaasi siseselt. Väliste infosüsteemidega toimub andmevahetus X-tee ja veebiteenuste vahendusel. Kasutusel on ka andmefailide vahetamise lahendus. RH163763 hankedokumendi lisa 2 arch PKR Riigiportaal eesti.ee Välised infosüsteemid Kodanik WWW brauser Tööjaam X-tee X-tee Failivahetus Sotsiaalkindlustusamet SKAIS OAS PKR SKAIS.exe Ametnik AES Tööjaam WWW brauser X-tee MISP Haldamine ja majutus Riiklikku pensioniregistrit haldab ja majutab Sotsiaalministeerium. Riistvara Unikaalne nimetus NUBLU SkaisGW SKAIS adapter Tüüp Andmebaasiserver Rakendusserver Rakendusserver Pangaliidesed Funktsioon Pensioniregister maksete X-tee liidesed sooritamiseks HP ProLiant DL360 Kasutatav riistvara ja IBM pSeries p6-570/ Virtuaalserver/ G7/ operatsioonisüsteem AIX 6.3 CentOs 6.0 CentOs 6.0 Liidestamine PKR vahetab andmeid või kasutab e-teenuste puhul järgmiste asutuste ja infosüsteemide registreid: 1. Eesti Hariduse Infosüsteem (EHIS), 2. RR (Rahvastikuregister) 3. Äriregister, 4. SKA raamatupidamine 5. Pangad, 6. Eesti Post, RH163763 hankedokumendi lisa 2 7. Tööpoliitika infosüsteem (TöIS), 8. Kohalikud omavalitsused (KOV), 9. Üle-euroopalise sotsiaalkindlustuse andmete elektroonse vahetamise süsteem EESSI, 10. Sotsiaalteenuste infosüsteem (STAR), 11. Teised ministeeriumid 12. ID pilet. 13. Maksu- ja Tolliamet (EMTA), 14. Eesti Väärtpaberite Keskregister (EVK), 15. Eesti Haigekassa (EHK), 16. X-tee Ettevõtjaportaal 17. Tööandjad 18. Välisriikide pädevad asutused 19. x-tee Kodanikuportaal 20. Töötukassa (TK) 21. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda 22. Liikluskindlustusfond 3.2 Ohvriabi juhtumite andmebaas Ohvriabi juhtumite andmebaas on SKAIS ohvriabi mooduli jaoks, mis kogub, hoiab ja töötleb andmeid ohvriabi teenuste kohta. Ohvriabi juhtumite andmebaasi objekt Ohvriabi infosüsteemi objektiks on hooletuse või halva kohtlemise, füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla ohvriks langenud isikud. Ohvriabi infosüsteem kasutab isikuandmeid ja mõningaid klassifikaatoreid riiklikust pensionikindlustuse registrist. Kasutatavad andmed on järgmised: 1) füüsiliste isikute isikuandmed; 2) füüsiliste isikute aadressid; 3) riikide klassifikaator; 4) haldusüksuste klassifikaator; 5) süsteemi kasutajate register (ohvriabi ja pensionikindlustuse registri kasutajad on integreeritud sarnasesse süsteemi); 6) mõned eriotstarbelised lihtklassifikaatorid (suhtlus teiste süsteemidega). Ohvriabi allsüsteemi funktsioonid 1) ohvriabi juhtumikaartide vormistamine, täiendamine ja haldamine; 2) juhtumikaartidega seonduvate skaneeritud dokumentide hoidmine; 3) ohvriabi töötajate tööpäeviku pidamine; RH163763 hankedokumendi lisa 2 4) lepitusteenuse osutamine; 5) psühholoogilise abi kulude taotluste ja arvete sisestamine ja väljamaksmisele suunamine finantsosakonnale; 6) aruandluse ja statistika koostamine; 7) ohvriabi vabatahtlike kaasamine (nende üle arvestuse pidamine ja kulude hüvitamisega seotud dokumentide sisestamine); 8) uute kasutajate lisamine, juhtumikaartide üleandmine uutele kasutajatele. Funktsionaalsuse kirjeldus 1. Vabatahtlike nimekirja sirvimine. Vabatahtlike nimekirja sirvimine ja vabatahtliku otsimine. 2. Ohvriabi vabatahtliku registreerimine. Lisatakse uus vabatahtlik koos erioskuste loetelu ja tööeelistustega. Programm kontrollib:  kas vabatahtliku vanus on vähemalt 18 aastat. Ohvriabi osakonna töötaja kontrollib:  kas vabatahtlikul on ohvriabitööks vajalikud isikuomadused;  ega vabatahtlikku pole kriminaalkorras karistatud;  kas vabatahtliku tervislik seisund võimaldab vabatahtliku ülesannete täitmist. 3. Ohvriabi vabatahtliku andmete haldamine. Muudetakse ohvriabi vabatahtliku andmeid või lõpetatakse vabatahtlikuks olemine. 4. Ohvriabi vabatahtliku oma juhendatavaks võtmine. Võetakse hetkel vaba ohvriabi vabatahtlik oma juhendatavaks. Programm kontrollib:  ega vabatahtlik pole SKAIS-i andmetel juhendaja lähisugulane. Ohvriabi osakonna töötaja kontrollib:  kas vabatahtlik sobib tema poolt antavat tööd tegema. 5. Ohvriabi vabatahtliku juhendamise lõpetamine. Lõpetatakse vabatahtliku juhendamine. 6. Juhendatava vabatahtliku hüvitistaotluse sisestamine. Sisestatakse vabatahtliku tööga seotud kulutuste hüvitamise taotlus ja sellega kaasnev aruanne. 7. Juhendatavale hüvitise määramine. Otsuse tegemine juhendatavale vabatahtlikule hüvitise määramiseks vastavalt sisestatud taotlusele ja sellega kaasnevale aruandele. 8. Ohvriabi vabatahtlike hüvitiste väljamaksmine. Finantsosakonna töötaja suunab vabatahtlike hüvitised maksmisele. 9. Taotluste sisestamine. Sisestatakse taotlused vastavalt Sotsiaalministri 26. jaanuari 2007. a määrusega nr 10 kehtestatud vormile "Psühholoogilise abi kulude hüvitamise kord ja hüvitise taotluse vorm ning nõutavate dokumentide loetelu". 10. Abi vajaduse küsimustike täitmine. Võimalus täita Sotsiaalkindlustusameti peadirektori 13.02.2007 käskkirjaga nr 31 kinnitatud psühholoogilise abi vajaduse RH163763 hankedokumendi lisa 2 hindamise küsimustikku. Küsimustiku täitmisel saadud punktisumma alusel on võimalik hinnata, kas inimene vajab psühholoogilist abi. 11. Otsuste tegemine. Tehakse otsus hüvitise maksmise-mittemaksmise kohta. 12. Kuluaruannete sisestamine. Sisestatakse kuluaruanded vastavalt Sotsiaalkindlustusameti peadirektori 13.04.2007 käskkirjaga nr 90 kehtestatud vormile. 13. Hüvitiste määramine. Käivitatakse hüvitise arvutamise protseduur. 14. Hüvitiste väljamaksmisele suunamine. Antakse määratud hüvitised ja aktsepteeritud arved üle finantsosakonnale maksmiseks. 15. Väljamaksete teostamine. Finantsosakonna töötaja suunab hüvitised maksmisele. 16. Panga tagasiside üle kandmine ohvriabi allsüsteemi. Panga tagasiside saabumisel kannab SKAIS tagasiside info automaatselt ohvriabi allsüsteemi. Tehniline ülevaade Komponentmudel OAS andmekogu kasutavad ainult SKA ametnikud. Ametnik kasutab infosüsteemi ainult veebibrauseri vahendusel. OAS on Sotsiaalkindlustusameti siseselt lingitud pensionikindlustuse registriga (PKR) süsteemidega. Info vahetus toimub ühiselt kasutatava andmebaasi siseselt. arch OAS SKAIS OAS PKR Ametnik WWW brauser Tööjaam Riistvara Unikaalne nimetus NUBLU SIPSIK Tüüp Andmebaasiserver Rakendusserver JAVA veebirakenduse Funktsioon Pensioniregister server Kasutatav riistvara ja IBM pSeries p6-570/ Virtuaalserver/ operatsioonisüsteem AIX 6.1 CentOs 6.0 RH163763 hankedokumendi lisa 2 Liidestamine Liidesed teiste infosüsteemidega puuduvad. 3.3 Arstliku ekspertiisi andmekogu. Arstliku ekspertiisi infosüsteemi koosseisu kuulub Arstliku ekspertiisi andmekogu, mida peetakse: 1) elektroonse arstliku ekspertiisi andmebaasina (andmed alates 2003.a algusest); 2) paberkandjal (andmed kuni 2002. a lõpuni). Arstliku ekspertiisi andmekogu objektid Arstliku ekspertiisi andmekogu objektideks on püsiva töövõimetuse, puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise, haiguslehel ravi jätkamise ja lapsinvaliidsuse tagasiulatuvalt tuvastamise taotlejad. Ekspertarst hindab isiku taotluse ja pere- või raviarsti poolt esitatud isiku terviseseisundi kirjelduse põhjal isiku seisundit ja määrab töövõimetuse protsendi, puude raskusastme ja puudest tingitud lisakulutused, haiguslehel ravi jätkamise või lapsinvaliidsuse tagasiulatuvalt. Arstliku ekspertiisi andmekogu andmetel põhineb ka rehabilitatsiooniteenuste ja erihoolekandeteenuste korraldamine ja teenuste hüvitamine. Allsüsteemi funktsioonid 1) isiku taotluse sisestamine püsiva töövõimetuse ja/või puude raskusastme ja lisakulude määramiseks, sh haiguslehel ravi jätkamiseks või lapsinvaliidsuse tagasiulatuvalt tuvastamiseks; 2) terviseseisundi kirjelduse küsimine ja sisestamine; 3) arstliku ekspertiisi teostamise/menetluse kajastamine; 4) tööealiste isikute puhul funktsioonihäirete sisestamine kompenseeritud ja kompenseerimata kujul; 5) ekspertarsti arvamuse koostamine; 6) otsuse koostamine ja väljastamine; 7) aruandluse, päringute koostamine; 8) ekspertiisi info edastamine SKAIS-i teistesse allsüsteemidesse: pensionide, sotsiaaltoetuste, kahjuhüviste, kuriteoohvrite hüviste, puhkuse- ja töötasu hüvitamise jaoks; 9) rehabilitatsiooni- ja erihoolekandeteenuste (edaspidi koos teenused) taotluste menetlemine ja sisestamine; 10) välja vaiete sisestamine, 11) teenustele suunamine koos suunamisotsuste vormistamise ja väljastamisega; 12) teenuste eest laekunud arvete kontrollimine ja sisestamine. RH163763 hankedokumendi lisa 2 Rehabilitatsiooniteenus Rehabilitatsiooniteenus on isiku iseseisva toimetuleku, sotsiaalse integratsiooni ja töötamise võitööle asumise soodustamiseks osutatav teenus. Rehabilitatsiooniteenuse allsüsteem on arstliku ekspertiisi infosüsteemi osa, mille eesmärk on hallata erivajadustega inimeste rehabilitatsiooniteenusele suunamist ja osutatava rehabilitatsiooniteenuse kulu hüvitamist ning pidada arvestust rehabilitatsiooniteenuse osutajate üle. Rehabilitatsiooniteenuse objektiks on: 1) puudega isik; 2) isikud, kes taotlevad puude raskusastme määramist puuetega inimeste sotsiaaltoetuse seaduse alusel; 3) 7-18 aastased lapsed alaealiste komisjoni otsuse puhul; 4) 16-aastased kuni vanaduspensioniikka jõudnud psüühikahäiretega isikud, kelle töövõime kaotus on vähemalt 40%. Rehabilitatsiooniteenuse allsüsteemi funktsioonid: 1) rehabilitatsiooniteenuse taotluse sisestamine; 2) rehabilitatsiooniteenuse osutamiseks kasutada olevate vabade vahendite arvutamine; 3) rehabilitatsiooniteenuse osutamise (suunamiskirja) või sellest keeldumise otsuse vormistamine ja väljastamine; 4) rehabilitatsiooniplaani (üldandmete) sisestamine; 5) rehabilitatsiooniteenuse osutamise kohta arve (sh asutuse sõidukulu) sisestamine ja ülekandmine finantsosakonnale. Arve esitatakse isiku põhiselt; 6) isiku sõidukulude taotluse sisestamine; 7) isiku sõidukulude hüvitamise või sellest keeldumise otsuse vormistamine ja väljastamine; 8) rehabilitatsiooniasutuse andmete haldamine; Erihoolekandeteenus Erihoolekandeteenused on suunatud täisealistele isikutele v.a ainult dementsuse diagnoosiga vanaduspensioniealistele isikutele, kellel on raskest, sügavast või püsivast psüühikahäirest tulenevalt välja kujunenud suurem kõrvalabi, juhendamise või ka järelevalve vajadus ning kes vajavad toimetulekuks professionaalset kõrvalabi. Erihoolekandeteenuse allsüsteem on arstliku ekspertiisi infosüsteemi osa, mille eesmärk on hallata psüühilise erivajadustega inimeste erihoolekandeteenusele suunamist ja osutatava erihoolekandeteenuse kulu hüvitamist ning pidada arvestust erihoolekandeteenuse osutajate üle. Erihoolekandeteenuse objektiks on: Erihoolekandeteenust osutatakse psüühilise erivajadusega inimestele järgmiste teenuste osas: 1) igapäevaelu toetamise teenus; 2) töötamise toetamise teenus; 3) toetatud elamise teenus; 4) kogukonnas elamise teenus; 5) ööpäevaringne erihooldusteenus sh ebastabiilse remissiooniga psüühikahäirega isikule, sügava liitpuudega isikule ja kohtumääruse alusel teenusele paigutatud isikule. RH163763 hankedokumendi lisa 2 Erihoolekandeteenuse funktsioonid: 1) erihoolekandeteenuse taotluse sisestamine; 2) erihoolekandeteenuse osutamise või sellest keeldumise otsuse vormistamine ja väljastamine; 3) erihoolekandeteenuse osutamise otsuse lõpetamine ja väljastamine; 4) järjekorrateatise vormistamine ja väljastamine; 5) suunamisotsuse vormistamine ja väljastamine; 6) omaosaluse taotluse sisestamine; 7) omaosaluse hüvitamise või sellest keeldumise või muutmise otsuse vormistamine ja väljastamine; 8) teenuse arve sisestamine. Arve esitatakse teenust osutava asutuse põhiselt; 9) päringud ja statistika erihoolekandeteenuse taotluste, järjekorra, teenuse saamise ja lõpetamise kohta; 10) päringud ja statistika arvete ja kulu kohta; 11) erihoolekandeasutuse andmete haldamine. Tehniline ülevaade Komponentmudel AES andmekogu kasutavad ainult SKA ametnikud. Ametnik kasutab infosüsteemi ainult veebibrauseri vahendusel. AES on Sotsiaalkindlustusameti siseselt lingitud pensionikindlustuse registriga (PKR) süsteemidega. Info vahetus toimub ühiselt kasutatava andmebaasi siseselt. arch AES Toodang SKAIS AES PKR Ametnik WWW brauser Tööjaam Riistvara Unikaalne nimetus NUBLU SIPSIK Tüüp Andmebaasiserver Rakendusserver JAVA veebirakenduse Funktsioon Pensioniregister server Kasutatav riistvara ja IBM pSeries p6-570/ Virtuaalserver/ operatsioonisüsteem AIX 6.3 CentOs 6.0 RH163763 hankedokumendi lisa 2 Liidestamine Liidesed teiste infosüsteemidega puuduvad