Seisukoha küsimine

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Endla tn 10a, 10122 10.12.2021 Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks kalakasvatuseks vajaliku rajatisega • Hoonestusloa esialgne taotlus on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile esitatud 17.04.2018 (16-7/18-1133-001) • 20.10.2020 esitati täiendavalt sõlmitud kompromisslahendus • Hoonestusloa taotluse osas valminud keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang ja taotluse lisainfo esitati 16.09.2021 (16-7/18-1133-022) Käesolevaga esitame teile hoonestusloa taotluse versiooni, mida on korrigeeritud vastavalt asjaomaste asutuste seisukohtadele. Taotluse põhiosas muudatusi tehtud ei ole. Hoonestusluba taotletakse Hiiumaa lähistel meres (Hiiumaa mereplaneeringuga planeeritud vesiviljeluse alale PV3) kalakasvatuse kompleksi rajamiseks. Nimetatud alale kavandatakse 3 gruppi sumpasid, igaühes 4 sumpa (st kokku 12 sumpa). Taotlus on koostatud vastavalt Veeseaduses (§ 218) sätestatud nõuetele. Ösel Harvest OÜ käesoleva taotlusega samaaegselt ja koostöös on Est-Agar AS esitanud hoonestusloa taotluse samale mereala piirkonnale vesiviljelusalale PV3 karbi- ja vetikakasvatuse rajamiseks. Ösel Harvest OÜ ja Est-Agar AS poolt arendatavad erinevad vesiviljeluse valdkonnad on üksteist toetavad (eeskätt ökosüsteemile avalduva mõju vähendamisel). Sisuliselt moodustavad Ösel Harvest OÜ ja Est- Agar AS poolt arendatavad vesiviljeluse rajatised koostoimiva lahenduse ehk tegemist on vesiviljeluse ettevõtete klastriga. Administratiivsetel põhjustel (nii hoonestusloa menetlused kui lubade hilisem haldamine) on vajalik väljastada Ösel Harvest OÜ-le ja Est-Agari AS-le eraldiseisvad hoonestusload. Arvestades Ösel Harvest OÜ ja Est-Agar ühiseid kavatsusi ja kavandatava tegevuse sisulist integreeritust on asjakohane Veeseaduses § 219 p 5 esitatud põhimõte, et ehitise olemusest tulenevalt on võimalik asjaomase ala kohta anda ka teine hoonestusluba. Üldinformatsioon Ösel Harvest OÜ (aadress Lõõtsa 2B VI korrus, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 11415, reg nr 10297188) kavandab kalakasvanduse kompleksi rajamist Hiiumaa lähistele merre Hiiumaa 1 mereplaneeringuga planeeritud vesiviljeluse alale PV3. Nimetatud alale kavandatakse 3 gruppi sumpasid (igas grupis 4 sumpa, kokku 12 sumpa). Kasvatatavaks kalaks on forell (vikerforell). Rajatiste (kalakasvatuse sumpade) piirkondade valikul on arvestatud, et need asuksid kehtestatud Hiiumaa mereplaneeringus vesiviljelusalaks planeeritud alal. Järgides kehtestatud Hiiumaa mereala planeeringut välditakse võimalikke konflikte merekasutusest huvitatud teiste valdkondadega. Samuti on neis piirkondades eeldatavasti tõenäolisem leida merekeskkonnale kahjulikku keskkonnamõju vältivaid ja leevendavaid meetmeid. Käesolev taotlus on esmakordselt esitatud aastal 2018. Käesolevaks ajaks on aga selgunud, et vesiviljelusala PV3 kattub põhjapoolses osas planeeritava Kõpu merekaitsealaga. Nimetatud asjaolust tingituna on käesolevaks ajaks muudetud taotletava ala piire võrreldes esialgse taotlusega. Taotlusest on välja jäetud Kõpu merekaitsealaga kattuv esialgne taotlusala, selle arvelt on hõlmatud vesiviljelusala PV3 lõunapoolset osa taotletava alaga. (Joonis 1) Joonis 1. Taotletav kalakasvanduse ala – roheline; võrreldes esialgse taotlusega välja jäetud ala – roosa; vesiviljelusala PV3 – kollane; Kõpu merekaitseala – oranž viirutus. Uue taotletava kalakasvatusala koordinaadid on esitatud Tabel 1-s: 2 Tabel 1. Taotletava kalakasvatusala nurgapunktide koordinaadid. Punkti nr X Y 1 6528987,98 385738,41 2 6528058,00 385263,00 3 6527309,81 384880,52 4 6527373,99 384690,97 5 6527447,16 384540,28 6 6527552,97 384376,77 7 6527687,21 384220,77 8 6527841,80 384084,91 9 6528013,00 383972,00 10 6528211,00 383879,00 11 6528460,00 383807,00 12 6528719,00 383780,00 13 6528927,00 383791,00 14 6529181,00 383845,00 15 6529468,00 383967,00 16 6529684,00 384112,00 17 6529853,16 384276,62 Kalakasvatuses on kavas kasutada üldlevinud sumpadel baseeruvat kalakasvatuse tehnoloogiat arvestades sealjuures karmistuvaid keskkonnakaitse põhimõtteid ja nõudeid. Ühe sumba veealune kõrgus (st merepinnast allpool asuv osa) orienteeruvalt 10 meetrit ning läbimõõt kuni 50 m, seega on ühe sumba ruumala kuni ca 20 000 m3. Arvestades kala tiheduseks 10 kg/m3 on ühes sumbas kalade kogus orienteeruvalt 200 tonni ning seega maksimaalne kogus kalu kõikides sumpades kokku orienteeruvalt 2400 tonni. Hoonestusloa otseseks sisuks ei ole kalade aastase juurdekasvu fikseerimine, kuid kavandatava lahenduse korral on kalade aastane juurdekasv sarnane kalade maksimaalse kogusega sumpades, seega on aastane eeldatav kalade juurdekasv ca 2500 tonni. Kasutama hakatakse kalakasvanduses uudset lahendust kasutades kalade toiteks Raisioaqua Baltic Blende või analoogset kalasööta. Raisioaqua Baltic Blende kasutab lähteainena Läänemerest pärit olevatest kaladest valmistatud kalajahu ja -õli. Eeldatav sööda kogus aastas on juurdekasvukoefitsienti ca 1,1 (st kasutatav söödakogus kala juurdekasvu kohta) kasutamisel 2750 tonni. Kalakasvatuse rajatiste teenindamine toimub vastava spetsiaalse võimekusega laevadega, mis saavad lähtesadamana kasutada piirkonnas paiknevaid sadamaid. Ala PV3 paikneb sadamatele lähedal (Joonis 2), mis võimaldab kiiresti transportida tooraine töötlejateni ja vähendab transpordikulusid ning õhusaastet. 3 Joonis 2. Vesiviljelusala PV3 ja Kalana sadama asukoht. Aluskaardina on kasutatud Hiiumaa mereplaneeringu kaarti. Rajatiste koostoime teiste kalakasvatuse elementidega Hoonestusloa taotleja on teiste ettevõtete kaudu ja kootöös partneritega kogenud kalakasvataja ja kala töötleja (kalatooted kuni jaekaubanduseni ja HoReCa’ni). Kalakasvatuses on vajalik parandada efektiivsust ning samas vähendada negatiivset keskkonnamõju ja muid riske. Üheks võimaluseks on kala erinevates kasvufaasides kasutada erinevaid kalakasvatuse lahendusi/elemente. Antud juhul on võimalik kala noorjärkude kasvatamine juba olemasolevates maismaal paiknevates vee retsirkulatsiooni kasutavates kalakasvatustes, seejärel kalade kasvatamine näiteks kuni kaaluni 0,5 kg arendatavas Kesknõmme kalakasvatuses ning viimaste etappidena kalade kasvatamine kaaluni 2–8 kg sumpades (sh käesoleva taotluse sisuks olevates sumpades ja/või sügavamas meres asuvates sumpades, mille rajamiseks on koostööpartnerite poolt samuti algatatud vajalikud protseduurid). Selline kaasaegne lahendus oleks majanduslikult efektiivne, madala keskkonnakoormusega ning looks märkimisväärse arvu erinevaid töökohti kogu väärtusahelas. Lisaks kasu Eesti tarbijale võimalusest tarbida lähipiirkonnas kasvatatud kvaliteetset kala ja suur ekspordipotentsiaal. Seos strateegiliste arengutega Kalakasvatus ja laiemalt kogu vesiviljelus on maailmas ja muuhulgas Euroopa Liidus väga oluliseks tunnistatud tegevusvaldkond, mis vähendab survet looduslikele ökosüsteemidele (nt ülepüük) pakkudes samas inimkonnale vajalikku toitu ja muid saadusi merekeskkonnast. 4 Sinimajandus (blue growth)1 on Euroopa Liidu pika-ajaline jätkusuutlik meremajandamine strateegia. Merede jätkusuutlik majandamine on Euroopa majanduse oluliseks osaks, mis aitab kaasa majanduskasvule ja innovatsioonile. Sinimajanduses on 5 peamist nn fookusvaldkonda: taastuvenergeetika, biotehnoloogia, turism, vesiviljelus ja maavarad. Kalakasvatus vesiviljeluse ühe osana on sinimajanduse üheks oluliseks alustalaks Euroopa Komisjoni initsiatiivis, mille eesmärgiks on jätkusuutlikult ära kasutada Euroopa merealade potentsiaali täiendavate töökohtade ja majandusliku kasvu loomiseks. Energia- ja turismimajandus ning maavarad ja biotehnoloogia on ülejäänud valdkonnad, millele nn sinimajanduse algatus tähelepanu pöörab. Viidatud EL veebilehel on toodud ära mahukas informatsioon vesiviljeluse kohta. Alljärgnevalt on esitatud lihtsustatud, kuid põhisõnumit väljendav illustratsioon vesiviljeluse kohta. Joonis 3. EL sinimajanduse strateegia koduleheküljel (https://ec.europa.eu/oceans-and-fisheries/policy_en) esitatud vesiviljeluse arengut visualiseeriv „plakat“. Kavandatav avamere rajatiste kasutamine kalakasvatuses (sh koos teiste kalakasvatuse elementidega ja kalatööstusega) sobitub sinimajanduse kontseptsiooniga täielikult. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2021–2027 eelnõu2 kohaselt on rannikuveekogumitele seatud eesmärgiks saavutada aastaks 2027 veekogumite hea seisund. Uue veemajanduskava eelnõu kohaselt on seatud eesmärgiks saavutada hiljemalt 2027. aastaks planeeritava kalakasvatuse ala piirkonna rannikuveekogumi hea seisund. Soela väina rannikuveekogum tervikuna on väga suur ja taotletav kalakasvatusala kogu Soela väina rannikuveekogumi alaga võrreldes väike (eeldatav mõjuraadius samuti, mõju on lokaalne). 1 https://ec.europa.eu/oceans-and-fisheries/ocean_en 2 https://envir.ee/media/2189/download 5 Keskkonnaministeeriumi 02.04.2020 määrus nr 17 „Vesiviljeluse veekaitsenõuded, sealhulgas vesiviljelusest lähtuva vee saasteainesisalduse piirväärused ja suublasse juhtimise ning seire nõuded“3 on sätestanud loodusesse juhitava reostuse määramise söödapõhise arvutusliku metoodika kasutamise teel. Veekeskkonda lisanduva saasteainete arvestuse aluseks on kasvanduse söödakasutus. Juhul kui kavandatuga jäävad saasteainesisaldused alla lubatud piirväärtuse, siis ei takista kavandatav tegevus veemajanduskava eelnõus seatud eesmärgi (aastaks 2027 rannikuveekogumi hea seisund) saavutamist. Ehitise kasutamise otstarve Kalakasvatuse rajatiste eesmärk on kalakasvatuse arendamine Eesti merealal. Rajatiste otstarve on kalade kasvatamine. Ehitise maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud olulised tehnilised andmed Kalakasvatuseks kasutatakse tunnustatud vesiviljelusettevõtte AKVA group (https://www.akvagroup.com/home) poolt toodetud sumpasid või nendega analoogseid tooteid. Kasutatakse plastikust sumpasid, mudelit 400, mis tähendab, et sumba üheks võtmeelemendiks oleva ringikujulise ujuktoru läbimõõt on 400 mm. Nende sumpade läbimõõduks on tootja poolt praeguses tootevalikus vahemik 29–51 meetrit. Vesiviljelusalale PV3 kavandatakse 3 gruppi sumpasid, igaühes 4 sumpa (st kokku 12 sumpa). Kavandatavate sumpade suurus selgitatakse detailsemalt välja edasise hoonestusloa menetluse ja eeldatava KMH (keskkonnamõju hindamine) käigus, samuti tehnilisemal projekteerimisel. Käesolevas hoonestusloa taotluses võetakse aluseks 50 meetrise diameetriga (ümbermõõt ca 157 m) sumbad. Seega on ühe sumba pindala ca 2000 m2. 12 sumba pindala kokku on orienteeruvalt 24 000 m2. Sumpade veealuseks kõrguseks (st merepinnast allpool asuv osa) on orienteeruvalt 10 meetrit. Minimaalseks vahemaaks sumba põhja ja merepõhja vahel arvestatakse vähemalt 4 meetrit. Vastavalt Hiiumaa mereplaneeringule on vesiviljelusala PV3 sügavus 20–30 m. Arvestades sumpade pindala (ca 2000 m2 sump, 12 sumpa 24 000 m2) ning sumpade veealust kõrgust (10 m), siis on ühe sumba ruumala 20 000 m3 ja 12 sumba ruumala kokku 240 000 m3. Sumbas olevaks kalade maksimaalse tiheduseks arvestatakse 10 kg/m3, sellest tulenevalt on kalade kogus igas sumbas kuni 200 tonni ning kõigis sumpades kokku orienteeruvalt 2400 tonni. Sumpade veepealne osa on suurusjärgus kuni 2 meetri kõrgune. Avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala suurus ruutmeetrites ning ehitiste arv koormataval alal ning ehitiste ehitusalane pindala 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/103042020021 6 Hoonestusluba taotletakse Hiiumaa lähistel meres (Hiiumaa mereplaneeringuga planeeritud vesiviljelusalale PV3 kalakasvatuse kompleksi rajamiseks. Vesiviljelusalale PV3 kavandatakse 3 gruppi sumpasid, igaühes 4 sumpa (st kokku 12 sumpa). Rajatise täpne asukoht taotletaval alal selgitatakse välja edasises menetlusprotsessis ning täpsustavate uuringute ja insener-tehniliste analüüside käigus. Sellelt tulenevalt on käesolevas hoonestusloa taotluses määratletud hoonestusloa piirkond, mis on pindalaliselt oluliselt ulatuslikum kui rajatise lõplik suurus. Tabel 2. Taotletava ala keskpunkti koordinaadid ja pindala. Ala Ala keskpunkti X koordinaat Ala keskpunkti Y koordinaat Ala pindala (m2) PV3 Ristna 6528628,18 384634,67 3 040 340,725 Sõltuvalt edasise projekti arendamise käigus täpsustuvast ruumilisest lahendusest, rajatiste arvust ja insener-tehnilisest lahendusest selgub ka täpne hoonestusloaga avalikus veekogus koormatava ala pindala. Praeguseks teadaolevalt on see pindala kuni 2,4 hektarit (24 000 m2). Hoonestusloa asukoha valikus hõlmatud mereala piirkonna (st hoonestusloa piirkond) pindala kokku on 12,925 km2. Uuringute kirjeldus, mida soovitakse enne hoonestusloa andmist teha Käesolevale taotlusele on lisatud keskkonnamõju eelhinnang, mille kohaselt on vajalik keskkonnamõju hindamise läbiviimine. Keskkonnamõjude hindamise raames läbiviidavate uuringute loetelu ja maht täpsustub keskkonnamõju hindamise programmi koostamise käigus, vastavalt assjaomaste asutuste ja huvipoolte tagasisidele. Hoonestusloa taotletav kestus Ösel Harvest OÜ taotleb hoonestusluba 50 aastaks. Peeter Põldaru Juhatuse liige (allkirjastatud digitaalselt) 7 Osaühing Ösel Harvest poolt kavandatava kalakasvanduse hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang Tallinn 2021 Osaühing Ösel Harvest poolt kavandatava kalakasvanduse hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 10.12.2021 Nimetus: Osaühing Ösel Harvest poolt kavandatava kalakasvanduse hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang Eelhinnangu koostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 505 9914 E-post [email protected] Otsustaja: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Reg nr 70003218 Endla 10a, 10122 Tallinn E-post [email protected] Arendaja: Osaühing Ösel Harvest Reg nr 10297188 Lõõtsa 2B VI korrus, Tallinna linn, Harju maakond, 11415 E-post [email protected] Töö versioon: 10.12.2021 2 Osaühing Ösel Harvest poolt kavandatava kalakasvanduse hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 10.12.2021 Sisukord Osaühing Ösel Harvest poolt kavandatava kalakasvanduse hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang ............................................................................................................................. 1 Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 4 1 Ülevaade kavandatavast tegevusest ............................................................................................... 5 1.1 Kavandatud tegevuse kirjeldus ..................................................................................................... 5 1.2 Seos strateegiliste planeerimisdokumentidega ...................................................................... 6 1.3 Ressursside kasutamine ja jäätmed .............................................................................................. 7 1.4 Energiakasutus .............................................................................................................................. 8 1.5 Heide vette ja pinnasesse, õhusaaste, müra, vibratsioon, valgus ja kiirgus ................................. 8 1.6 Avariiolukordade esinemine, suurõnnetuste oht ....................................................................... 10 2 Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond ............................................................... 11 2.1 Maakasutus ................................................................................................................................. 11 2.2 Mõju loodusvaradele................................................................................................................... 11 2.3 Keskkonna vastupanuvõime ........................................................................................................ 11 3 Natura 2000 eelhindamine............................................................................................................ 15 4 Hinnang keskkonnamõju olulisusele ............................................................................................. 16 Järeldus.................................................................................................................................................. 17 3 Osaühing Ösel Harvest poolt kavandatava kalakasvanduse hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 10.12.2021 Sissejuhatus Ösel Harvest OÜ (registrikood 10297188, edaspidi ka arendaja) esitas 17.04.2018 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA) veeseaduse (edaspidi VeeS) § 218 alusel hoonestusloa taotluse1 avaliku veekogu koormamiseks vesiviljelusrajatistega avamere kala kasvanduse rajamise eesmärgil. 2021 septembris esitas arendaja taotluse kohta täiendava informatsiooni vastavalt TTJA pärigule ning 20.10.2020 TTJA-le edastatud välja töötatud kompromisslahendusele. Eelhinnang on koostatud septembris 2021 hoonestusloa taotluse juurde. Hoonestusluba tuleb taotleda kui kavandatava tegevusega koormatakse avaliku veekogu ehitisega, mis on kaldaga püsivalt ühendamata. Vastavalt VeeS § 219 lõikele 1 otsustab hoonestusloa menetluse algatamise TTJA. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 61 lõike 3 alusel annab otsustaja eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust. KeHJS § 7 punkti 2 ja § 9 lõike 1 alusel on otsustaja tegevusloa, sh hoonestusloa andja ehk TTJA. Käesoleva eelhinnangu esitab arendaja taotluse täiendavate andmetena ja see on koostatud keskkonnamõju Lemma OÜ keskkonnaeksperdi Piret Toonpere poolt, kes omab keskkonnamõju hindamise litsentsi KMH 0153. Tuginedes KeHJS § 6 lg 2 punktile 1 peab otsustaja andma keskkonnamõju eelhinnangu kalamajanduse valdkonna tegevusele. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 9 punkti 10 alusel keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda aastas vähemalt 200 tonni sööta kasutava intensiivkala kasvanduse rajamise tegevuste korral. Kalakasvatust planeeritakse Hiiumaa lähistele, Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu alale PV3. Planeeritavas avamere kala kasvanduses on sööda tarbimise koguseks planeeritud u 2750 tonni aastas. Seega on tegemist intensiivkala kasvandusega ning koostada tuleb KMH eelhinnang. Eelhinnang on koostatud arendaja poolt edastatud andmete ning Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu KSH aruande alusel. 1 17.04.2018 esitatud taotlusega taotleti hoonestusluba kahele alale PV3 ja PV4. Samale alale esitas samaaegselt taotluse ka teine ettevõte. Menetluse käigus jõudsid taotlejad kokkuleppele ja Ösel Harvest OÜ muutis oma taotlust jättes taotlusesse ainult ala PV3. 4 Osaühing Ösel Harvest poolt kavandatava kalakasvanduse hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 10.12.2021 1 Ülevaade kavandatavast tegevusest 1.1 Kavandatud tegevuse kirjeldus Ösel Harvest OÜ on Eesti kapitalil põhinev ettevõte, mis keskendub peamiselt vikerforelli (Oncorhynchus mykiss) kasvatamisele. Arendaja kavandab avamere kalakasvatust Hiiu mereplaneeringus potentsiaalseks vesiviljeluse alaks märgitud alale PV3. Ala PV3 paikneb merealal, kus sügavused jäävad vahemikku 20–30 m, põhja reljeef on mitmekesine, piirkonnas leidub kohati karisid. Ala on merele avatud ja vette jõudvate toitainete hajumine eeldatavasti hea. Kompleksi alale kavandatakse 3 gruppi sumpasid, igaühes 4 sumpa (st kokku 12 sumpa). Kala kasvanduse rajatiste teenindamine toimub vastava spetsiaalse võimekusega laevadega. Kasutatakse AKVA group (http://www.akvagroup.com) poolt toodetud või nendega analoogseid sumpasid. Aluseks võttes näiteks AKVA Group mudeli 400 tähendab, et sumba üheks võtmeelemendiks oleva ringikujulise ujuktoru läbimõõt on 400 mm (Joonis 1). Joonis 1. Kala kasvanduse sump. Pilt on illustratiivne. (Allikas: AkvaGroup). Kala kasvanduse planeeritavaks suuruseks on 24 000 m2, kuhu on kavas paigutada 12 sumpa läbimõõduga 50 m. Arvestades sumpade pindala (24 000 m2) ning sumpade veealust kõrgust (10 meetrit) on ühe sumba ruumala 20 000 m³ ning 12 sumba ruumala kokku 240 000 m3. Kavandatavate sumpade suurus selgitatakse detailsemalt välja edasise hoonestusloa menetluse käigus. Kala tiheduseks on arvestatud orienteeruvalt 10 kg/m3, seega on ühes sumbas on kalade kogus ligikaudu 200 tonni ning seega maksimaalne kogus kalu kõikides sumpades kokku orienteeruvalt 2400 tonni. Aastane eeldatav kalade juurdekasv sumpades on ca 2500 tonni. Sööda kogus juurdekasvukordaja 1,1 korral on 2750 tonni aastas. Arendaja plaanib noorjärkude kasvatamist juba olemasolevates maismaal paiknevates vee retsirkulatsiooni kasutavates kalakasvatustes. Järgmine vanusegrupp plaanitakse kasvatada arendatavas Kesknõmme kala kasvanduses (kuni kaaluni 0,5 kg) ning viimase etapina liigub kala merele sumpadesse. Kalakasvanduses soovitakse hakatakse kasutama kalade toiteks Raisioaqua Baltic Blende või analoogset kalasööta, mille lähteaine on pärit Läänemerest püütud kaladest valmistatud kalajahust ja -õlist. Sellise sööda kasutamist ei saa Keskkonnaameti ja Keskkonnaministeeriumi poolt väljendatud seisukohtade kohaselt pidada mõju kompenseerivaks meetmeks. 5 Osaühing Ösel Harvest poolt kavandatava kalakasvanduse hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 10.12.2021 Kavandatud on tihe koostöö samale mereplaneeringu alale Est-Agar AS poolt kavandatava karbi-ja vetika kasvandusega, mis vähendab toitainete koormust merekeskkonnale. 1.2 Seos strateegiliste planeerimisdokumentidega Planeeritav tegevus on seotud Eesti üleriigilise planeeringuga „Eesti 2030+“ ja säästva arengu strateegiaga „Säästev Eesti 21“ läbi asjaolu, et tegevus aitab suurendada ettevõtlusaktiivsust kohalikul tasemel, arendades kohalike tingimustega vastavat, paindlikku ettevõtlust ja jätkusuutlikku loodusvarade kasutust. Kavandatav tegevus arendab piirkonna majandustegevust ning loob juurde uusi töökohti tagatakse kohalike ettevõtete konkurentsivõime ja tegevuse stabiilsus. Kavandataval kala kasvandusel on otsene majanduslik kasu Eesti majandusele ja ettevõtlusaktiivsusele kalapüügi- ja töötlemise valdkonnas. Arendaja Ösel Harvest OÜ tegevus seostub ka Hiiumaa kalanduspiirkonna arengustrateegiaga aastateks 2015–2025. Nimetatud strateegia toob välja mh eesmärgi, tagada kohaliku kala ja kalatoodete tootmine ja pakkumine. Uuel kala kasvandusel on võimalus pakkuda kohalikele tootjatele värsket toorainet. Euroopa Liidu sinimajanduse strateegia näeb vesiviljelust, sh kalakasvatust ühe võimalusena, kuidas vähendada maismaa ökosüsteemidele toidu ja erinevate bioloogilist päritolu toorainete tootmisest (nt biomass biokütuste tootmiseks) avaldatavat survet, mis tekib maa hõivamisest ja looduslike alade kasutuselevõtust inimese tooraine- ja toiduvajaduste rahuldamiseks. Vesiviljeluse edendamine peab kaasa aitama ka põllumajandusest (looma- ja taimekasvatus) lähtuva saastekoormuse piiramisele ja vähendamisele ning looduslike kalapopulatsioonide elujõulisena säilimisele. Eesti vesiviljeluse sektori arengustrateegia aastateks 2014–2020 seadis eesmärgiks Eestis kala kasvanduse mahtude olulise suurendamise tänasega võrreldes, seda nii kohalike tarbijate nõudluse rahuldamiseks värske kohaliku kala järele, kalatöötlusettevõtete tooraine nõudluse rahuldamiseks ja varustuskindluse tagamiseks kui ka kala ja kalatoodete ekspordimahtude suurendamiseks. Strateegiat ei ole teadaolevalt uuendatud. Maakonnaplaneering on kehtestatud Hiiu maavanema 20.06.2016 korraldusega nr 1-1/2016/114 „Hiiu maakonnaga piirneval merealal maakonnaplaneeringu kehtestamine". Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu koostamise eesmärk oli avaliku planeerimisprotsessi käigus määrata Hiiu maakonnaga piirneval merealal mereruumi üldised kasutustingimused. Viimasel ajal on tõusnud huvi mereala kasutamiseks uutel otstarvetel, näiteks tuuleenergeetika, laineenergeetika ja vesiviljeluse arendamiseks. Maakonnaplaneeringus on kirjeldatud, et mereala planeerimise eesmärk on uute ja traditsiooniliste kasutusviiside merealale paigutamine nii, et erinevad tegevused ei satuks omavahel konflikti ning ühtlasi oleks tagatud ka looduskeskkonna hea seisundi säilimine. Hiiumaa merealade planeeringu kohaselt tuleb vesiviljeluse arendamiseks: • iga juhtumi puhul otsustada KMH vajalikkus ning vajadusel määrata mõjutavate tegurite (toitainete bilanss, võõrliikide soodustamine jms) modelleerimisvajadus; • vesiviljelusala kattumisel veeliiklusalaga tuleb koostöös Veeteede Ametiga otsustada võimaliku veeliiklust takistava objekti/tegevuse asukoht, suurus, piirangu aeg; • vesiviljelusala kattumisel kalapüügi huviga tuleb koostöös huvigruppidega otsustada tegevuse asukoht, suurus ja vastastikune mõjutuse/piirangu aeg; • vesiviljelusala kavandamisel teha koostööd Muinsuskaitseametiga, et selgitada välja võimalik kattumine avastatud mälestistega; • vesiviljelusala kattumisel olemasolevate looduskaitseliste eesmärkidega tuleb lähtuda looduskaitselistest eesmärkidest. Võimalikest tekkivatest looduskaitselistest eesmärkidest vesiviljelusele piiranguid seades tuleb hinnata ja põhjendada ka piirangutega tekkivat sotsiaalmajanduslikku mõju ja tagada tasakaalustatud areng; • vesiviljeluse arendamise soovi korral laskeharjutuste ala sees, tuleb vesiviljeluse arendajal koostöös Kaitseväega otsustada tegevuse võimalikkus ja täpne asukoht. 6 Osaühing Ösel Harvest poolt kavandatava kalakasvanduse hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 10.12.2021 Ösel Harvest OÜ kavandatavaks tegevuseks valitud vesiviljelusala kattub osaliselt planeeritud laskeharjutuste alaga, seega tuleb arendajal koostöös Kaitseväega otsustada tegevuse võimalikkus ja täpne asukoht (Joonis 3). Taotletav hoonestusloa ala vesiviljelusalal PV3 ei kattu merekaitsealaga. Kavandatavate sumpade täpne asukoht ja kaugus laskeharjutuste ala suhtes ning projekteeritava merekaitseala suhtes selgitatakse detailsemalt välja edasise hoonestusloa menetluse käigus. Joonis 3. Potentsiaalse vesiviljelusala PV3 paiknemine Hiiu maakonnaga piirneval merealal. Allikas Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering. Ösel Harvest OÜ kavandatav tegevus on Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringuga kooskõlas. Kavandatav tegevus on kooskõlas Hiiumaa arengustrateegiaga 2020+, mille keskmes on Hiiumaa elanik. Strateegia valdkondlikud visioonid lähtuvad üldisest visioonist ja toetuvad olulistele alusväärtustele, milleks üks on aktiivne ettevõtlus sh: • Kohanev ja mitmekesine ettevõtlus • Traditsioonilise ettevõtluse väärtustamine (kalandus ja väikelaevandus) • Uue ettevõtluse toetamine (IT, kaugtöö, teadmuspõhine ettevõtlus) • Energeetiline sõltumatus (puit, biomass, tuul, päike) • Rohemajandus. 1.3 Ressursside kasutamine ja jäätmed Rajatise ehituseks kasutatakse loodusvarasid mahus, mis ei too kaasa olulist negatiivset keskkonnamõju. Kavandatava tegevuse kasutusaegseks peamiseks tarbitavaks loodusressurssiks on meri. Kavandatava tegevuse mõjud on eeskätt seotud mere kui kalade kasvukeskkonna seisundi võimalikus halvendamises. Mõju olulisus ja ulatus on ebaselge ning see vajab hindamist keskkonnamõju hindamise käigus. Kala kasvanduse tarbitavaks ressurssiks võib pidada kalade sööta. Hoonestusloa taotleja planeerib söödana kasutada Läänemerest püütud kalast toodetud kalajahust ja -õlist valmistatud söötasid. Soomes läbiviidud analüüsid näitavad selle põhimõtte rakendamise positiivset mõju koormuste 7 Osaühing Ösel Harvest poolt kavandatava kalakasvanduse hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 10.12.2021 vähendamisele ja selle kaudu merekeskkonna kaitse eesmärkide saavutamisele2. Eestis on seni oldud seisukohal, et Läänemerest püütud kalast valmistatud kalasööta ei saa käsitleda kalakasvanduse mõjusid leevendava meetmena põhjustel, et ühest küljest piiravad sellist tegevust kvoodid ning teisalt on osad ranniku kalavarud üle püütud. Seetõttu peab hakkama püügikoormust ja püüki kalapopulatsioonide taastumiseni vähendama. Keskkonnaministeerium arvestab kalavarusid ökoloogilise seisundi osana ja nende väljapüük seisundi parandamise eesmärgil ei ole aktsepteeritav. Põhiline energiakasutus tuleneb kala kasvanduse rajatisi teenindava(-te) laeva(-de) kasutamisest. Laev tekitab müra ja vibratsiooni, kuid eeldatavalt ei häiri see elanikkonda. Jäätmete teke tuleb ära lahendada keskkonnamõju hindamisel ning projekteerimisel. Praamidel tekkiv reovesi tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. 1.4 Energiakasutus Energiat on vaja kala kasvanduses paiknevate andurite, kaamerate, hülgepeletite jms jaoks ning söötmisseadmete käivitamiseks. Kalakasvanduse jaoks vajalik energia toodetakse üldjuhul tänapäeval päikesepaneelidega. Juhul, kui kalade söötmine toimub laevaga, siis laev kasutab diiselgeneraatorit. Moodsamate praamide peal kasutatakse hübriidenergiat ehk diiselgeneraator + päikesepaneelid.. Söödapraamil või söötmislaeval on oma generaator. 1.5 Heide vette ja pinnasesse, õhusaaste, müra, vibratsioon, valgus ja kiirgus Kalakasvanduse puhul võivad keskkonnamõjud avalduda seoses äratarbimata toidu, väljaheidete ning kasutatavate kemikaalidega. Orgaaniliste jäätmete settimise tõttu võib halveneda ümbritseva vee läbipaistvus, väheneda hapnikutase ja kasvada toitainete sisaldus vees. Seega võib kalakasvanduste rajamine mõjutada kasvanduste lähipiirkonna toitainete biogeokeemilist tsüklit, mis võib halvimal juhul põhjustada muutusi vee-elustiku struktuuris. Arendaja esitatud andmete kohaselt lisandub eeldatavalt aastas vette keskmise toodangumahu korral lämmastikku N= [(5,82×2750) – (2,75×2500)]/100%=91.3 (tonni) ning üldfosforit P= [(0,6×2750) – (0,4×2500)]/100%=6.5 (tonni). Sõltuvalt konkreetse aasta tingimustest võib lisanduv juurdekasv ning vette lisanduvate toitainete määr varieeruda 5–8%. Toitaine koormuse arvutuste korrektsust ja toitainete mõju merekeskkonnale tuleb hinnata KMH läbiviimisel. Kasutamata jäävate ja väljaheidetega merre jõudvate toitainete negatiivne mõju võib põhjustada vee toitelisuse kasvu, läbipaistvuse vähenemise ja põhjalähedases veekihis hapnikukao tekitamise. Mõju võib avalduda avalduda: 1. Veekvaliteedile – veekogumi seisundinäitajate halvenemine; 2. Põhjaelustikule – mõju liigilisele koosseisule ja arvukusele; 3. Merekaladele, vee- ja rannikulindudele – läbi toiduahela, elu- ja sigimispaikade seisundi halvenemise, läbi käitumise muutuste; 4. Rannikumaastikele – maastike taimkatte ja välisilme muutused – antud juhul kavandatakse kasvandust Hiiumaa rannikust 2,8 km kaugusele merele avatud alale, sellest tulenevalt on mõju rannikumaastikule ebatõenäoline; 5. Inimese heaolule – konkurents ressurssidele (ökosüsteemiteenused, sh mereruum). Vastavalt kinnitatud veemajanduskava 2015–20213 pinnaveekogumite seisundihinnangule kuulub taotlusega hõlmatud piirkonna läheduses rannikumeri ökoloogiliselt ja keemiliselt halvas seisundis 2 Kirjolohen tuotanto ja ympäristö, https://core.ac.uk/download/pdf/16390658.pdf 3 https://envir.ee/veemajanduskavad-2015-2021 8 Osaühing Ösel Harvest poolt kavandatava kalakasvanduse hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 10.12.2021 rannikuveekogumite hulka. Hetkel eelnõuna avalikustatud järgmise perioodi (2021-2027) veemajanduskava4 kohaselt on Soela väina rannikuvee ökoloogiline seisund hinnatud kesiseks ja keemiline seisund endiselt halvaks. Eesti pinnaveekogumite seisundi 2019. aasta ajakohastatud vahehinnangu5 kohaselt on hinnang antud toitainete (üldN, NH4-N, üldP) sisalduse tõttu rannikuvees ja elavhõbeda (Hg) sisalduse tõttu uuringualalt püütud kalades. Eesmärgiks on seatud hea koondseisundi saavutamine aastaks 2027. Taotluse objektiks oleva tegevuskoha, Läänemere avaosa põhjabasseini, eutrofeerumise koondhinnang 2019. aastal Keskkonnaministeeriumi poolt koostatud „Eesti mereala keskkonnaseisund 2018“ 6 hinnangu kohaselt on väga halb (Joonis 4). Tegevuskohaga piirneva mereala, Soela väina, seisund on hinnatud halvaks. Seisundihinnang ajakohastatakse aastaks 2024. Joonis 4. Eutrofeerumise valdkonna koonhinnang, kus GOF on Soome laht, NBP – Läänemere avaosa põhjabassein, EGB – Ida-Gotlandi bassein, GOR – Liivi laht. Allikas- Keskkonnaministeerium „Eesti mereala keskkonnaseisund 2018“. Kala kasvanduse keskkonnamõjude hindamisel tuleb kindlasti hinnata hoovuste liikumist piirkonnas ja sellega seotult kala kasvandusest pärineva saaste koormust ja levikusuunda, et kindlaks teha, millist rannikumere veekogumit ja/või avamere ala kavandatav kalakasvatus mõjutab, kui suur see mõju on, kas see seab ohtu keskkonnaeesmärkide saavutamise ning milliste meetmetega on negatiivsete mõjude ilmnemist võimalik vältida. Hinnata tuleb olemasolevat reostuskoormust ja reostusallikaid. Kavandatav tegevus ei avalda pinnasele olulist negatiivset mõju, kuna kavandatavad rajatised asuvad avamerel. Arendajal on vajalik taotleda ka vee erikasutusluba tahkete ainete merre uputamiseks ning 4 https://envir.ee/veemajanduskavad-2021-2027-eelnou 5 https://keskkonnaagentuur.ee/media/305/download 6 https://envir.ee/vesi-mets-maavarad/merekeskkonna-kaitse/merestrateegia 9 Osaühing Ösel Harvest poolt kavandatava kalakasvanduse hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 10.12.2021 kala kasvanduseks. Eeldatavalt lisab kalakasvatus veekogumisse täiendavaid toiteaineid ning ei saa välistada mõju pinnaveele (Läänemeri). Seega on vajalik hinnata kavandatava tegevuse mõju merekeskkonnale. Taotluse andmete kohaselt ei ole sumpadest tulenevat õhusaastet ette näha. Kaudne mõju on kala kasvanduse lahenduse väljatöötamisel, ehitamisel, jäätmete käitlemisel ja kõrvaldamisel, toodete töötlemisel, turustamisel ja jaotamisel. Eeldatavalt lisab kala kasvanduse söödapraam ja transpordil kasutatav kütus täiendavaid saasteainete voogu õhku, kuid see jääb mitteolulisele tasemele ja võib välistada olulise mõju välisõhukvaliteedile. Ebameeldiva lõhnana võib esineda loomulik kalalõhn, kuid selle esinemist võib pidada väheoluliseks ning lõhna jälgimine ja mõõtmine ei ole vajalik. Kuna avamere kala kasvanduse puhul ei ole tegemist tööstusega, ei ole pidevat müra esinemist ette näha. Müra esineb seoses laevade ja söötmiseks kasutatavate seadmete kasutamisega. Eeldades, et kala kasvanduses kasutatavad laevad sõidavad piirkiirusega, võib lisanduvat laevaliiklust ja selles tulenevat müra pidada väheoluliseks. Vähene vibratsioon võib esineda kala kasvanduse ehitamise ajal, kuid tegemist on lühiajalise ja ajutise vibratsiooniga, mille mõju võib pidada väheoluliseks. Valguse ja kiirguse mõju ei ole ette näha. 1.6 Avariiolukordade esinemine, suurõnnetuste oht Tegevusega kaasnevad avariiolukorrad võivad olla tingitud ehitusperioodil ehitusmasinate ja laevade poolt põhjustatud õli- ja kütuseleketest. Mõju on välditav, kui kasutatavad ehitusmasinad ja laevad on tehniliselt korras ning nõuetekohaselt hooldatud. Tööde teostaja peab olema valmis võimalike kütuse- ja õlilekete kiireks lokaliseerimiseks ja likvideerimiseks. Taotluses toodud andmete põhjal ei ole ette näha, et kavandatavad objektid või tegevused võiksid endaga kaasa tuua selliseid avariiolukordi või avariiheiteid, millega kaasneb oluline keskkonnakahju või kahju inimeste tervisele. Võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed ning võimalike avariiolukordade korral reageerimisstsenaariumid on vajalik projekteerimise käigus läbi kaaluda. Tegemist ei ole suurõnnetuse ohuga ega ohtliku ettevõttega. Samuti ei asu lähipiirkonnas ühtegi suurõnnetuse ohuga ja ohtlikku ettevõtet. Kalakasvandussumpade paigaldamise võib avaldada mõju piirkonna veeliiklusele ning seega tuleb KMH läbiviimisel käsitleda veeliikluse ohutust tagavaid meetmeid ning kalakasvandussumpadele tuleb kavandada navigatsioonimärgistus. Hiiumaa lähiümbruses on mitmeid miiniohtlikke alasid. Kuna vastav info ei ole avalik, siis tuleb merepõhja puudutavate tegevuste korral konsulteerida Kaitseministeeriumiga ja vajadusel viia läbi täiendavad uuringud ala ohutuse osas. 10 Osaühing Ösel Harvest poolt kavandatava kalakasvanduse hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 10.12.2021 2 Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond 2.1 Maakasutus Projekti asukohaks on valitud Läänemeri Hiiumaa ranniku lähistel. Ala on Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringus märgitud kui vesiviljeluse arendamiseks sobiv ala PV3. Avamere kala kasvanduse asukoha valikul on lähtutud teenindavate sadamate lähedusest ja ala sobivusest kavandatud avamere kala kasvanduseks. Kavandatud kalakasvatus asub avameres. 2.2 Mõju loodusvaradele Planeeritav tegevus ei oma mõju registreeritud looduvaradele, kuna kala kasvanduse asukohas ei asu maardlaid. 2.3 Keskkonna vastupanuvõime PV3 ala mõjupiirkonna vahetus läheduses asub projekteeritav Kõpu merekaitseala. Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering näeb ette, et vesiviljelusala kattumisel olemasolevate looduskaitseliste eesmärkidega tuleb lähtuda looduskaitselistest eesmärkidest. Võimalikest tekkivatest looduskaitselistest eesmärkidest vesiviljelusele piiranguid seades tuleb hinnata ja põhjendada ka piirangutega tekkivat sotsiaalmajanduslikku mõju ja tagada tasakaalustatud areng. Kavandatav tegevus ei kattu ühegi olemasoleva kaitsealaga ega kaitsealuse liigi elupaigaga. Kavandatavate sumpade täpne asukoht ja projekteeritava merekaitseala suhtes selgitatakse detailsemalt välja edasise hoonestusloa menetluse käigus. Taotluses toodud koordinaatide kohaselt ja arendaja poolt arvestatud sumpadega kaetava ala pindalast lähtudes ei kattu ala projekteeritava Kõpu merekaitsealaga (Joonis 5). KMH käigus tuleb hinnata mõju kavandatava kaitseala kaitse eesmärkidele. Joonis 5. Taotluses esitatud koordinaate ja sumpade kogupindala arvesse võttes planeeritava kala kasvanduse asukoht projekteeritava merekaitseala suhtes. Alus: Maa-ameti aluskaart. 11 Osaühing Ösel Harvest poolt kavandatava kalakasvanduse hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 10.12.2021 Eestimaa Looduse Fondi eestvedamisel on TÜ Eesti Mereinstituut aastatel 2010–2012 läbi viinud Kõpu poolsaare mereala inventeerimise. Nimetatud uuringu, „Kõpu poolsaare ümbruse mereala kalastik“, raames leiti, et kalastikku7 mõjutavate piirkondliku iseloomuga ohtude rühma kuuluvad sellised nähtused nagu suuremad hüdrotehnilised ehitised, vedelkütuse transpordiga seotud õnnetused, suuremate tööstusettevõtete ning linnade heitveed, kalamajandid jne. Välja on toodud ka, et mere troofsustase on tõusnud ning võib veelgi kasvada, mis võib kaasa tuua ka Kõpu uurimisalal elustiku muutuse. Siiski ei ole uuritud alal olemas eutrofeerumise suhtes väga tundlikke kudejaid, kes on troofsuse tõusu poolt enim mõjutatud (näiteks merisiig; liiki küll leiti, ent uurimisalal koelmud puuduvad), nii et ohud on pigem teoreetilised. Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu raames läbi viidud KSH8aruandes on kalastiku osas välja toodud, et vesiviljelusala PV3 ümbritseval merealal Kõpu poolsaare ümbruses leidub siiga, lisaks veel nolgust ja merivarblast, kes mõlemad on samuti külma ja selget vett eelistavad liigid ning võivad seetõttu olla vesiviljelusala poolt mõjutatavad. Joonis 6. Eesti Looduse Fondi poolt inventeeritud Loodusdirektiivi Lisa 1 elupaigatüüpide levik projekteeritaval Kõpu merekaitseala piirkonnas. Allikas: TÜ Mereinstituut „Kõpu poolsaare ümbruse mereala inventeerimine“. Põhjaelustiku ja- elupaikade uuring „Kõpu poolsaare ümbruse mereala inventeerimine“ 9 toob välja, et Kõpu poolsaare ümbruses on esindatud järgmised EL Loodusdirektiivi elupaigad mereveega üleujutatud liivamadalad (1110) ja karid (1170) (Joonis 6). Liivamadalad on hinnatud üldiselt mitteohustatuteks, kuid ohuks neile on eelkõige otsene inimtegevus (süvendamine, kaadamine). Mõju elupaigatüübile 1110 ei saa välistada, sest elupaigatüüpi ei ohusta mitte ainult füüsiline mõjutamine (ehitamine, süvendamine ja kaadamine), mõju hinnatakse järgmises etapis (KMH). Karide elupaigatüüp 7 https://media.voog.com/0000/0037/1265/files/K6pu_kalad_2011.pdf 8 http://nema.bef.ee/wp-content/uploads/2015/01/NEMA-majandusvoondi-modelleerimise-aruanne.pdf 9 https://media.voog.com/0000/0037/1265/files/K6pu_p6hjaelustik_ja_-elupaigad_2011.pdf 12 Osaühing Ösel Harvest poolt kavandatava kalakasvanduse hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 10.12.2021 on Eesti rannikumeres uuringu kohaselt ohustatud enamikel juhtudel vaid kaudsete ohtude poolt. Inimese majandustegevus praeguse intensiivsuse juures tavaliselt seda elupaigatüüpi ei häiri. Intensiivne ehitustegevus karide piirkonnas ohustab nii substraati kui ka karide elustikku. Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu raames läbi viidud KSH aruandes10 on täpsustatud, et vesiviljelusala PV3 rajamisega on võimalik mõju karide elupaigale (1170). Mõju ulatus sõltub vesiviljelusfarmi lõplikust asukohast (täpsustamisel) ja suurusest. Vesiviljelusfarmi rajamisel on tõenäoline elupaikade otsene füüsiline kahjustamine rajatiste ja seadmete püstitamisel, millega võib kaasneda bentiliste koosluste kahjustamine. Settiva orgaanilise aine tõttu on võimlik vee läbipaistvuse halvenemine ja toitainete kontsentratsioonide suurenemine vees ja setetes, mis omakorda võib kaasa tuua muutusi põhjaelustiku koosluste struktuuris. Madalas vees ei jõua häguse vee tõttu päikesekiired põhjataimestikuni, mille tõttu aeglustub nendes fotosünteesi intensiivsus. Orgaanilise aine kontsentratsiooni tõus vees võib põhjustada põhjaloomastiku, kõigepealt filtreerijate, biomassi ja arvukuse kasvu. Kemikaalide kasutamisega suurtes kogustes on võimalik häirete teke põhjaloomastiku elutegevuses. Kalade põgenemine kalakasvatustest võib põhjustada bioloogilise mitmekesisuse langust, soovimatuid geneetilisi muutusi looduslikes populatsioonides, haiguste levikut, muutusi elupaiga ja sellele iseloomulike koosluste struktuuris ning kohalike liikide välja tõrjumist. Joonis 7. 11Karid 1170 (TÜ EMI, 2014) – pruun (kokku on võetud kõik alad, kus esineb TÜ EMI 2014. a teostatud modelleerimise alusel elupaigatüübile vastav merepõhi ning vähemalt üks tunnusliik), mereosa loodusalad ja planeeritavad tegevused Hiiumaa ümber. PT – tuuleenergia tootmise alad, PU – allveeleidude uputusalad, PV – vesiviljelusalad, väikelaevateed (rohelised), üldkasutatavad veeliiklusalad (sinised). − KSH aruanne toob samas välja ka võimalikud leevendusmeetmed, mida on võimalik silmas pidada vesiviljelusalade kavandamisel: 10 http://nema.bef.ee/wp-content/uploads/2015/01/NEMA-majandusvoondi-modelleerimise-aruanne.pdf 11 TÜ Eesti Mereinstituut, 2014. Eesti territoriaalmere merepõhja elupaikade ja liikide leviku modelleerimine. Teostatud projekti Eesti merealade planeerimiseks looduskaitselise teabe koondamine, sh. territoriaalmere mereelupaikade modelleerimine raames. 13 Osaühing Ösel Harvest poolt kavandatava kalakasvanduse hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 10.12.2021 − Vesiviljelusalade rajamisel on tarvis lähtuda parima võimaliku tehnika kasutamise printsiibist, et vähendada väärtuslikke elupaikade kahjustamist. − Vesiviljelusalade ekspluateerimisel rakendada loomade põgenemisvastaseid meetmeid. − Toitainete sattumist keskkonda vähendamiseks on tarvis reguleerida kalatoodangut ja biomassi, tekitades vähem orgaanilisi jäätmeid. − Rajada vesiviljelusfarme hea veevahetusega piirkondades. − Reguleerida kemikaalide kasutamine niiviisi, et see ei tekitaks kahju mereökosüsteemile. − Punavetikavarude pikaajalisel majandamisel võtta arvesse lisaks vetikate kasvu valguse ja temperatuuri koosmõju, ka vetikaliikide tihedus sõltuvalt kasvust. − Võimalusel tuleks eelistada kas kombineeritud vesiviljelust (kala ja karp või vetikas) või ainult karbi ja vetika kasvatust, kui see osutub majanduslikult otstarbekaks. Taotletava tegevuse asukoha ja ranniku vahele, jääb II kategooria linnuliigi, kirjuhaha (Polysticta stelleri) leiukoht (KLO9121475), keda on seal vaadeldud 2015. aastal. Vesiviljelusalal on potentsiaalne negatiivne mõju lindude elupaikadele, mis seisneb veekvaliteedi potentsiaalses halvenemises, mis omakorda võib mõjutada mereelustikku. Samuti võib vesiviljelusala loomisega kaasneda liiklus ja seega ka mõningane häiring. Antud juhul jääks vesiviljelusala kaitsealuse liigi elupaigast u. 2 km kaugusele. Ala teenindav transport liiguks aga nimetatud linnuliigi elupaigast läbi. Hiiumaa jääb veelindude jaoks väga olulisele Ida-Atlandi rändeteele. Ida-Atlandi rändetee ühendab 75 maailma riiki ja seda kasutab kokku 297 linnuliiki, Eestit läbival juhtharul on liike >200. Ümber Hiiumaa käib elav veelindude ränne kevadel märtsist maini ja sügisel augustist novembrini. Siis näeb siin arvukalt läbirändavaid kaure, alklasi, parte, hanesid, laglesid ja kurvitsalisi. Kevadrändel kohtab Ristnas näiteks tuhandeid kaure ja mustlaglesid päevas, sügisrändel on parimatel päevadel loendatud kuni paar tuhat alki. Maa-ameti kaardirakenduse alusel ei asu arendataval alal ja selle lähiümbruses kultuurimälestisi, seega pole põhjust eeldada märkimisväärset mõju kultuuripärandile. Kui ehitustööde käigus ilmneb kultuuriväärtusega leide või arheoloogiline kultuurkiht, tuleb järgida muinsuskaitseseaduse nõudeid. Kalakasvanduse kavandamisel tuleb teha koostööd Muinsuskaitseametiga, et selgitada välja võimalik kattumine seni avastamata kultuuriväärtusega asjadega. Seni teadmata kultuuriväärtusega asjade olemasolu vesiviljeluse alal tuleb välja selgitada allveearheoloogiliste uuringute käigus. Projektiala asub avamerel ning kavandatava tegevuse vahetus läheduses ei asu elamuid, seega planeeritav tegevus eeldatavasti ei mõjutada elamuid. Oht inimese tervisele avaldub kala kasvanduse rajatiste paigaldamisel ja eemaldamisel merest. Kala kasvanduses ei kasutata ohtlikke aineid, ega teki ohtlikke jäätmeid, mis võiksid kujutada ohtu inimese tervisele. Kavandatav tegevus loob kohalikele eeldatavalt uusi töökohti, mis avaldab kindlasti positiivset mõju inimese heaolule ja varale. Juhul kui järgitakse kõiki ohutusnõudeid, siis on võimalike õnnetusjuhtumite esinemise tõenäosus väike. 14 Osaühing Ösel Harvest poolt kavandatava kalakasvanduse hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 10.12.2021 3 Natura 2000 eelhindamine Kavandatav tegevus ei ole vajalik ühegi Natura ala kaitse-eesmärgi saavutamiseks. Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu KSH aruande koostamisel viidi läbi Natura eelhindamine, mille järeldused ja soovitused on koondatud KSH aruande lk 179–214. Käesolevas eelhinnangus kasutatakse KSH aruandes toodud tulemusi. Ösel Harvest OÜ poolt kavandatava kala kasvanduse lähedale ei jää loodusalasid. Lähim loodusala (Kõpu loodusala) jääb taotletava ala piirist 3,8 km kaugusele. Hiiu mereala KSH aruande kohaselt vesiviljeluse väljaehitamine alale PV3 ühelegi loodusalale otseselt ega ka kaudselt/kumulatiivselt negatiivset keskkonnamõju ei avalda. Käesoleva eelhinnangu andmisel teadaoleva täiendava info alusel ei ole samuti eeldada, et tegevus võiks Natura loodusalasid mõjutada. Lähim loodusala paikneb avatud merealal piisavalt kaugel toitainete koormuse lahjenemiseks ning ei ole oodata sellest tulenevalt rannikuelupaikade seisundi halvenemist. Ösel Harvest OÜ poolt kavandatava kala kasvanduse perspektiivsesse mõjualasse ei jää linnualasid. Lähim ala – Kõrgessaare-Mudaste linnuala – jääb kaugemale kui 22 km. Hiiu mereala KSH aruande kohaselt vesiviljeluse väljaehitamine alale PV3 ühelegi linnualale otseselt ega ka kaudselt/kumulatiivselt negatiivset keskkonnamõju ei avalda. Käesoleva eelhinnangu andmisel teadaoleva täiendava info alusel ei ole samuti eeldada, et tegevus võiks Natura linnualasid mõjutada. Arvestades väga suurt vahemaad linnualadega ei ole võimalik, et tegevus mõjutaks ühegi Natura linnuala kaitse-eesmärke või terviklikkust. 15 Osaühing Ösel Harvest poolt kavandatava kalakasvanduse hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 10.12.2021 4 Hinnang keskkonnamõju olulisusele Kavandatava tegevuse keskkonnamõju avaldub eelkõige merekeskkonnale. Keskkonnamõjud võivad avalduda seoses äratarbimata toiduga, väljaheidete ning ekspluateerimisel kasutatavate kemikaalidega. Orgaaniliste jäätmete settimise tõttu võib halveneda ümbritseva vee läbipaistvus, väheneda hapnikutase ja kasvada toitainete sisaldus vees. Seega võib kalakasvatuste rajamine mõjutada kasvatuste lähipiirkonna toitainete biogeokeemilist tsüklit. Kuna Hiiu merealal puuduvad konkreetsed keskkonnauuringud, siis on vesiviljelusega seotud võimaliku mõju ulatus praegu ebaselge. Viimaste hinnangute põhjal on Hiiu mereala veekvaliteet määratud suures ulatuse Läänemere vee üldise seisundiga ja vähem lokaalsete mõjudega. Iga arenduse puhul on vajalik hinnata kasvatuste poolt tekitatavat täiendavat toitainete koormust. Lühiajaliselt kaasneb mõju ehitusperioodil, mil toimub rajatiste püstitamine ja eemaldamine. Kala kasvanduse rajatised eemaldatakse talve saabudes ja peale kalade turustamist merest ning paigaldatakse uuesti kevadel. Piiriülest mõju kala kasvanduse rajamisega ette ei ole näha. Tõenäoline on, et sõltuvalt sisestavate toitainete koguste suurusest liigub osa kasvandusse lisatud toitainetest edasi ümbritsevasse merre, kus see hakkab mõjutama sealset elustikku, k.a. kalu. Sama teed liiguvad kasvanduses tekkivad jäätmed (väljaheited, surnud orgaanika). Need (lisa)toitained loovad antud piirkonnas soodsa keskkonna vetikate kasvuks, mis pikas perspektiivis suurendab eutrofeerumist ja seeläbi vähendab vee kvaliteeti. Lisaks toitainetele võivad keskkonda sattuda ka erinevad keemilised ühendid või nende jäägid, mida kasutatakse kalakasvandustes kalade parasiitide, näiteks limuste, hävitamiseks ja kasvatatavate isendite üldise tervisliku seisundi, välimuse, produktsiooni parandamiseks jne. Sel eesmärgil kasutatakse näiteks antibiootikume, pestitsiide, hormoone, värvipigmente, mineraale ja vitamiine. Sellised ained võivad kuhjuda setetesse või bioakumuleeruda organismidesse ning mõjutada seeläbi nii kohalikke kalu kui nende toidubaasi. Kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva mõju suurus ei ole teada ja ei saa välistada ohtu keskkonnale. Mõju on kõige suurem kalade toitmisel, mille tagajärjel võib suureneda orgaanilise aine kontsentratsioon merevees. Lisaks toiteelementide kontsentratsiooni kasvule on oluline arvestada toiteelementide suhtelist sisaldust (N:P suhe) veekogumis. Seega on vajalik keskkonnamõju ruumilist ulatust hinnata lisaks kavandatava tegevuse alale ka ümbritseval alal sealjuures hinnata seda erinevate mõjude osas erinevas ruumilises ulatuses. Kumulatiivne mõju on võimalik üheaegsel mitmete vesiviljelusalade arendamisel. Hiiu mereala vesiviljelusaladele on esitatud ka teisi hoonestusloa taotluseid kala kasvanduse rajamiseks, mis eelkõige võivad realiseerumisel mõjutada negatiivselt vees leiduvate toitainete hulka. Planeeritav kalakasvatus avaldab ilmselt positiivset mõju kohalikule elanikkonnale, kuna loob uusi töökohti ning mitmekesistab inimeste toidulauda. 16 Osaühing Ösel Harvest poolt kavandatava kalakasvanduse hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 10.12.2021 Järeldus Ösel Harvest OÜ kavandatav tegevus kooskõlas Hiiumaa merealade planeeringuga. Projekti elluviimisel tuleb Hiiu maakonnaplaneeringus toodut arvesse võtta. Taotluse edasisel menetlemisel tuleb täpsustada sumpade asukohta planeeritud laskeharjutuste ala suhtes ning sellest tulenevalt otsustada tegevuse võimalikkus koostöös Kaitseväega. Samuti tuleb täpsustada planeeritud tegevus projekteeritava Kõpu merekaitseala suhtes ning hinnata kala kasvanduse mõju projekteeritava kaitseala piirkonnas inventeeritud väärtuslikele elupaikadele. Kala kasvanduse ehituseks kasutatakse loodusvarasid mahus, mis ei too kaasa olulist negatiivset keskkonnamõju, kuid eeldatavalt lisab kalakasvatus veekogumisse täiendavaid toiteaineid ning ei saa välistada mõju pinnaveele (Läänemeri). Seega on vajalik hinnata kavandatava tegevuse mõju merekeskkonnale ning arvesse võtta ka samasse piirkonda planeeritavate teiste kala kasvanduse võimalikke kumuleeruvaid mõjusid. Eeldatavalt lisab kala kasvanduse laev ja transpordil kasutatav kütus täiendavaid saasteainete voogu õhku, kuid see jääb mitteolulisele tasemele ja võib välistada olulise mõju välisõhu kvaliteedile. Tavapärase töö käigus ei teki ebameeldivaid lõhnu ning lõhnade pidev jälgimine ja mõõtmine ei ole vajalik. Müra ja vibratsiooni võib esineda ehituse ajal ning laevade kasutamisel, kuid eeldatavalt on tegemist väheolulise mõjuga, mis on ajutine. Kavandatava tegevuse mõju müratasemele piirkonnas on väheoluline. Kui jäätmete käitlemisel järgitakse jäätmeseadust, selle alamaktide nõudeid, siis olulist negatiivset keskkonnamõju ei teki. Võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed ning võimalike avariiolukordade korral reageerimisstsenaariumid tuleb projekteerimise käigus läbi kaaluda. Tegemist ei ole suurõnnetuse ohuga ega ohtliku ettevõttega. Samuti ei asu lähipiirkonnas ühtegi suurõnnetuse ohuga ja ohtlikku ettevõtet. Vesiviljelusala PV3 rajamisega ei saa välistada mõju karide elupaigale (1170) ja veealuste liivamadalate elupaigatüübile (1110), mis on loodusdirektiivis 92/43/EMÜ lisas I nimetatud elupaigatüübid. Kalakasvatus tuleb rajada selliselt, veekvaliteedi muutus oleks väike või puuduks täiesti ning ei tooks kaasa muutusi mereelustikule, sh väärtuslikele elupaigatüüpidele. Seetõttu tuleb hinnata kavandatava tegevuse võimalikku mõju, sh kaudset ja koosmõju, piirkonna vee-elustikule ning ka taimestikule ja loomastikule. Ösel Harvest OÜ poolt kavandatava kala kasvanduse lähedale ei jää Natura 2000 loodusalasid ega linnualasid. Ösel Harvest OÜ poolt taotletud tegevuse raames Natura hindamise läbiviimine ei ole vajalik. Projektiga kavandatava elluviimise mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole eelhindamise faasis teada. Sellest lähtuvalt tuleb teostada keskkonnamõju hindamine. Kavandatav tegevus mõjutab positiivselt piirkonna arengut. Kavandatava tegevusega ei kaasne riigipiiri ülest keskkonnamõju. Vesiviljelusalade kavandamisel on võimalik keskkonnamõju vähendamiseks ette näha järgmisi leevendusmeetmeid: − Vesiviljelusalade rajamisel on tarvis lähtuda parima võimaliku tehnika kasutamise printsiibist, et vähendada väärtuslikke elupaikade kahjustamist. − Vesiviljelusalade ekspluateerimisel rakendada loomade põgenemisvastaseid meetmeid. − Toitainete sattumist keskkonda vähendamiseks on tarvis reguleerida kalatoodangut ja biomassi, tekitades vähem orgaanilisi jäätmeid. − Rajada vesiviljelusfarme hea veevahetusega piirkondades. − Reguleerida kemikaalide kasutamine niiviisi, et see ei tekitaks kahju mereökosüsteemile. − Punavetikavarude pikaajalisel majandamisel võtta arvesse lisaks vetikate kasvu valguse ja temperatuuri koosmõju, ka vetikaliikide tihedus sõltuvalt kasvust. 17 Osaühing Ösel Harvest poolt kavandatava kalakasvanduse hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 10.12.2021 − Võimalusel tuleks eelistada kas kombineeritud vesiviljelust (kala ja karp või vetikas) või ainult karbi ja vetika kasvatust, kui see osutub majanduslikult otstarbekaks. Arendaja planeerib koostöös keskkonnaeksperdiga keskkonnamõju hindamise käigus läbi viia vähemalt järgmised uuringud: − Veekogumite tegevuseelse seisundi hindamine – olemasolevate uuringute ja hinnangute alusel, vajadusel keemilised analüüsid soovitud tegevuskohas erinevatest veekihtidest ja setetest, vastavalt keskkonnamõju hindamise programmis täpsustatule. − Hüdrodünaamiliste protsesside uuring – hoovused ja lainetus tegevuseks valitud piirkonnas. Setete ja saasteainete leviku modelleerimine, vastavalt keskkonnamõju hindamise programmis täpsustatule. − Põhja uuringud – olemasolevate uuringute ja andmete alusel hinnata põhja iseloomu ja valida sobivaimad kohad tegevuseks. Sealhulgas muinsuskaitseliste piirangute ja ohtude hindamine (vrakid, miinid). Eeldatavalt on vajalik sonariuuringu läbiviimine. Kokkuvõtlikult, kuna ei ole võimalik välistada kavandatava tegevusega kaasneda võivat olulist keskkonnamõju ning mõju olulisuse ja ulatuse osas valitseb ebaselgus, siis on keskkonnamõju hindamise algatamine põhjendatud. Uuringute maht ja ulatus täpsustatakse KMH programmi koostamisel. Keskkonnaamet hinnangul12 on vajalik enne hoonestusloa saamist ja kalakasvanduse rajamist teada kavandatud sumpade asukohas merepõhja iseloomu, põhjasetete omadusi, põhjaelustiku ja taimestiku koosseisu ja seisundit, lahustunud hapniku sisaldust merepõhjas, veevahetustingimusi kalakasvatuspiirkonnas, merepõhja iseloomustust, hüdrodünaamikat hoovuseid), veeliikumise peamist suunda piirkonnas. Enne kalakasvanduse rajamist tuleb teada kalakasvanduse poolt tekitavat täiendavat toitainete koormust rannikuvee kogumile. Koormuse hindamisel võib kasutada mudelite abi. Lisaks leida piirkonna teised olemasolevad ja kavandatud toitainete koormuseallikad sh samasse piirkonda teiste kavandatud kalakasvanduste koormused (kui on kavandatud). Kuna hoonestusloa taotlejate vesiviljelus ettevõtete klastrisse kuulub aktsiaselts Est-Agar, kes samasse piirkonda kavandab karbi- ja vetikakasvandust, siis analüüsida, kas kavatavate karpide ja vetikate kogus on piisav leevendamaks kalakasvandusest lähtuvat toitainete koormust veekogumile. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et Soela veekogumis on olemas sumbakalakasvandus, seega tuleb arvestada kõigi sumbakalakasvanduste kumuleeruvat mõju Soela veekogumile. KMH käigus on vajalik toitainete bilansi modelleerimine (võttes arvesse potentsiaalsed leevendusmeetmed) ja hinnata kalakasvandusega kaasnevaid bioturvalisuse (haigustekitajate ja parasiitide sattumisest kasvandustest loodusesse) kaasnevaid riske. 12 19.11.2021 nr 6-2/21/22213-2 18 EELNÕU Hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise algatamine Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kes vastavalt veeseaduse (edaspidi VeeS) paragrahvidele 218-229 menetleb hoonestusloa taotluseid ning otsustab hoonestusloa andmise ja loa tingimuste muutmise üle. Asjaolud ja menetluskäik Ösel Harvest OÜ (registrikood 10297188, aadress Lõõtsa 2B, Tallinna linn, Harju maakond, 11415) esitas 20.04.2018 TTJA-le hoonestusloa taotluse, mille koormatava ala koordinaate täpsustati 25.05.2018. Hoonestusloa taotlusega sooviti Hiiumaa lähistele merealale (Hiiu maavanema 20.06.2016 korraldusega nr 1-1/2016/114 kehtestatud Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu alusel, edaspidi ka Hiiumaa mereplaneering), aladele PV 3 ja PV 4 rajada kalakasvandust. Taotluse ja sellega seotud dokumendid on registreeritud TTJA avalikus dokumendiregistris https://jvis.ttja.ee/modules/dokumendiregister (registreerimise nr: 16-7/18-1133). Vesiviljelusalale PV 3 kavandati 40 sumpa (4 kompleksi, igaühte 10 sumpa) ja vesiviljelusalale PV 4 kavandati 20 sumpa (2 kompleksi, igaühte 10 sumpa), kokku 60 sumpa pindalaga ~42 000 m2. Kasvatatavaks kalaks on forell (vikerforell) ning hoonestusluba taotletakse 50 aastaks. Ösel Harvest OÜ lisas taotlusele ühisavalduse koos Est-Agar AS-iga (registrikood 10215434) millega soovitakse hoonestusloa protsessi maksimaalselt ühendada, sealhulgas koostada vajaduse esinemisel ühine keskkonnamõju hindamine. Est-Agar AS soovis rajada samale, Hiiumaa mereplaneeringuga planeeritud PV 3 ja PV 4 vesiviljelusalale vetikakasvatuse ning merekarpide püüdmise kompleksid. Taotluse esitamise ajal kehtinud veeseaduse (edaspidi VeeS, 20.04.2018 kehtinud redaktsioon) § 225 lg 1 alusel on hoonestusluba vajalik, kui soovitakse koormata avaliku veekogu piiritletud osa selle põhjaga püsivalt ühendatud ehitisega, mis ei ole püsivalt ühendatud kaldaga. TTJA esitas VeeS § 227 lg 2 alusel 03.07.2018 kirjaga nr 16-7/18-1133-004 Ösel Harvest OÜ hoonestusloa taotluse pädevatele asutustele arvamuse saamiseks. Veeteede Amet teatas 12.07.2018 kirjaga nr 6-3-1/1689, et neil ei ole vastuväiteid hoonestusloa menetlemise algatamisele ega ühise keskkonnamõju hindamise koostamisele Est-Agar AS poolt kavandatava merekarbi püügi ja vetikakasvatusega. Hiiumaa Vallavalitsus teatas 12.07.2018 kirjaga nr 9-6/782-1, et nõustub hoonestusloa menetluse protsesside ühendamisega vastavalt Est-Agar AS ja Ösel Harvest OÜ ühisavaldusele ning taotletava ala koormamiseks ei ole kehtivat hoonestusluba ega algatatud teist hoonestusloa menetlust. Muinsuskaitseamet teatas 17.07.2018 kirjas nr 1.1-7/1624-1, et vesiviljelusala PV 4 jääb osaliselt kultuurimälestise rgnr 30968 (Miinitraaleri Štšit vrakk) kaitsevööndisse. Vesiviljelusala määratlemisel tuleb arvestada mälestise ja selle kaitsevööndiga ja planeerida tegevused väljapoole mälestise kaitsevööndit, vastasel juhul tuleb tööd kooskõlastada Muinsuskaitseametiga. Kultuuripärandi rikkumise võimaluse esinemise tõttu peeti vajalikuks  EELNÕU hoonestusloa menetluse algatamisel määrata keskkonnamõju hindamise algatamine nõudega läbi viia allveearheoloogiline uuring, mille tegevuskava ja loa uuringuteks kooskõlastada Muinsuskaitseametiga. Keskkonnamõju hindamisel peeti vajalikuks analüüsida vee keemilise koostise muutuste mõju ulatust teadaolevate või avastavate kultuuriväärtusega vrakkide ja kultuurimälestise säilivuse seisukohast. Muinsuskaitseamet ei esitanud vastuväiteid käsitleda kultuuripärandi valdkonda Ösel Harvest OÜ ja Est-Agar AS-i võimaliku ühise keskkonnamõju hindamise käigus. Maaeluministeerium pidas 13.07.2018 kirjaga nr 6.2-15/3496-1 Ösel Harvest OÜ ning Est- Agar AS ühisavalduse osas oluliseks, et vesiviljelusalade planeerimisel ja kasvanduste rajamisel säiliksid kalurkonnale ka edaspidiselt praegused kalapüügivõimalused. Seetõttu tuleb kindlasti vältida konfliktolukordasid kalapüügi ja rajatavate vesiviljelusalade vahel ning arvestada tehniliste lahenduste väljatöötamisel loodusliku kalavaru mittekahjustamise vajadusega. Maaeluministeerium pooldas Ösel Harvest OÜ ja Est-Agar AS hoonestuslubade menetluse algatamist. Keskkonnaministeerium ei esitanud 23.07.2018 kirjaga nr 16-3/18/4430-2 vastuväiteid hoonestusloa menetluse algatamisele, kuid juhtis tähelepanu, et tegevusega ei tohi kahjustada või muuta halvemaks merekeskkonna seisundit. Selle vältimiseks peeti otstarbekas viia läbi keskkonnamõju hindamine võimalikult varajases arendusetapis, arvestades muuhulgas Eesti merestrateegia erinevates aruannetes toodud mereala seisundit puudutava andmestikuga ning vajadusel veemajanduskavas tooduga. Sumbakasvatuse rajamisel tuleks eelistada lahendusi (suletud sumpasid), mille kaudu jõuab keskkonda võimalikult vähe saasteaineid. Kaitseministeerium ei esitanud 26.07.2018 kirjaga nr 12-3/18/3041 vastuväiteid hoonestusloaga kavandatud tegevusele. Kaitseministeerium juhtis tähelepanu, et ala PV 3 ei asu teadaolevalt ajalooliste miiniväljadega kattuval merealal, kuid ala PV 4 võib osaliselt kattuda teadaolevate ajalooliste miiniväljadega. Seetõttu paluti teha tihedat koostööd Kaitseväega, muuhulgas kooskõlastades sumpade komplekside täpsed asukohad ning muud asjaolud. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ei esitanud 31.07.2018 kirjas nr 1.10-13/18- 0095/6633 vastuväiteid hoonestusloa menetluse algatamisele ega ühisele keskkonnamõju hindamise koostamisele Est-Agar AS-ga. Keskkonnaametil ei olnud 01.08.2018 kirjaga nr 7-9/18/11241-2 vastuväiteid hoonestusloa menetluse algatamisele kuna lähtutakse Hiiumaa mereplaneeringuga määratud kalakasvanduste rajamiseks sobilikest kohtadest. Planeeringust ning tegevusest johtuvalt pidas Keskkonnaamet vajalikuks läbi viia keskkonnamõju eelhindamise ning vajadusel keskkonnamõju hindamine võimalikult varajases etapis (sh keskkonnamõju hindamine hoonestusloa, mitte vee erikasutusloa menetluse käigus). Keskkonnaamet ei pidanud taotluses esitatud väidet, et reostuskoormust ei kaasne ning kalakasvanduse rajamine mõjub positiivselt Läänemerele paikapidavaks kuna igasugune lisasööda kasutamine suurendab reostust. Kalakasvanduse rajamist koostöös vetika- ja karbikasvandusega peeti positiivseks, kuid toodi välja, et hetkel ei ole Eestis veel taolisi farme rajatud ning tegemist ei pruugi olla reaalse leevendava meetmega. Keskkonnaamet viitas ka Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava meetmeprogrammi Soela rannikuvee kogumi temaatikale, mille kohaselt tuleb saasteainete koormust piirata ja vältida, st koormuse lisandumine peaks olema üldjuhul keelatud. Erandina võivad kõne alla tulla juhused, kui veekasutus ei too kaasa negatiivselt mõju veekogumile või võimalik mõju on tühine. Kõige olulisemaks teemaks peetakse kalakasvanduse poolt kesises seisundis olevasse veekogumisse  EELNÕU lisanduva söödajääkidest ning väljaheidetest reostuskoormuse mõju leevendusmeetmete leidmist. Keskkonnaamet tõi välja mitmed teemad, mis nende hinnangul tuleks kavandatava tegevuse osas hinnata, mh arvestades Ösel Harvest OÜ ja Est-Agar AS kavandatavat koostööd. Nendeks on kalasöödast tulenev võimalik koormus veekogumile, võimalik mõju piirkonna olemasolevatele ja kavandatavatele kaitsealadele, taime- ja loomaliikidele ning vee-elustikule. Piisava info puudumise tõttu peeti vajalikuks Natura hindamise läbiviimist. Vajalik on ka hinnata ühistegevuse (sh kalakasvatus vetika- ja karbikasvandusega) ruumilise mõju ulatust. Rahandusministeerium ei esitanud 13.08.2018 kirjaga nr 15-1/5427-2 vastuväiteid hoonestusloa algatamise menetlusele, kuid tõi välja, et hoonestusloa menetlemisel ja mõjude hindamisel tuleb arvestada Hiiumaa mereplaneeringus (sh planeeringu peatükis 2.3.6) toodud tingimusi. Vastavalt veeseaduse § 227 lg-le 3 avalikustas TTJA 03.10.2018 Ametlikes Teadaannetes, teate Ösel Harvest OÜ ja Est-Agar AS-i hoonestusloa menetluse algatamise kavatsusest ning VeeS § 227 lg 4 alusel oli 20 päeva jooksul teistel huvitatud isikutel õigus esitada omapoolne hoonestusloa taotlus, mis on koostatud vastavalt VeeS § 226 sätestatud nõuetele, sama avaliku veekogu osa ehitisega koormamiseks. Saaremere Kala AS (registrikood 11310040) esitas avalikustamise perioodil, 22.10.2018 TTJA-le konkureeriva hoonestusloa taotluse vesiviljeluse eesmärgil kalakasvatuste rajamiseks samale avaliku veekogu osale. Menetluse käigus jõudis TTJA järeldusele, et kalakasvatus ning vetika- ja merekarbikasvatus saavad PV 3 ja PV 4 koos eksisteerida, küll aga ei pidanud TTJA võimalikuks ilma VeeS § 227 lg 5 kohast konkurssi korraldamata langetada otsust Ösel Harvest OÜ või Saaremere Kala AS kasuks kalakasvatuste rajamiseks taotletud merealal, kuna samale alale kaks hoonestusluba kalakasvatuse arenduseks ilma keskkonnamõju hindamise läbi viimata ei ole võimalik TTJA edastas osapooltele 25.06.2020 kirja nr 16-7/18-1133-017, millega tegi ettepanku osapooltel jõuda kompromissile enne VeeS § 227 lg 5 kohast konkursi otsuse tegemist. Osapooled esitasid TTJA-le 22.10.2020 kolmepoolselt allkirjastatud avalduse, milles teavitasid kompromissini jõudmisest Hiiumaa mereplaneeringu vesiviljelusaladel PV 3 ja PV 4 hoonestusloaga taotletavate alade osas ning soovivad läbirääkimiste käigus kokkulepitud lahendusega menetlusprotsessis edasi liikuda. TTJA käsitles avaldust eelnimetatud kolme äriühingu ühise tahteavaldusena muuta nende poolt varasemaid hoonestusloa taotluseid. Vastavalt esitatud kompromisslahendusele loobub Saaremere Kala AS hoonestusloa taotlemisest Hiiumaa mereala vesiviljelusala PV 3 ning Ösel Harvest OÜ loobub hoonestusloa taotlemisest Hiiumaa mereala vesiviljelusala PV 4. Est-Agar AS jätkab hoonestusloa taotlemist mõlemale alale. Kokkuleppele toetudes jätkas TTJA hoonestuslubade menetlemist vastavalt kompromissi sisule, s.t Est-Agar AS taotlust vetika- ja karbikasvatuse rajamiseks aladele PV 3 ja PV 4, Ösel Harvest OÜ kalakasvatuse rajamist PV 3 alale ning Saaremere Kala AS taotlust kalakasvatuse rajamiseks PV 4 alale. TTJA palus Ösel Harvest OÜ-lt (edaspidi arendaja) 05.02.2021 seoses taotletava avaliku veekogu koormatava ala muutmisega täiendavaid andmeid kalakasvatuse, kalasumpade suuruse  EELNÕU ja tehniliste andmete, kala tiheduse sumbas, kalade juurdekasvu, sööda koguse ja ehitisaluse ning koormatava ala pindala kohta. Arendaja edastas 16.09.2021 vastuskirja koos keskkonnamõju eelhindamisega, mille teostas Lemma OÜ (registrikood 11453673, koostaja Piret Toonpere, keskkonnamõju hindamise litsents nr KMH 0153, edaspidi KMH eelhinnang). Täiendava info kohaselt kavandatakse Hiiumaa mereplaneeringu alale PV 3 kolm gruppi sumpasid forelli kasvatamiseks, igaühes neli sumpa. Arendaja kavandab jätkuvalt alale koos Est-Agar AS-ga koostoimivat vesiviljeluse lahendust ehk vesiviljeluse ettevõtete klastrit, mille osas taotletakse eraldi hoonestuslubasid. Kuna hoonestusloa taotlus kattus põhjapoolses osas kavandatava Kõpu merekaitsealaga, mille hetkel ettevalmistatav kaitsekord (sihtkaitsevöönd) ei võimaldaks sumpade rajamist, täpsustas arendaja 03.12.2021 täiendavalt hoonestusloa taotlust ning hoonestusloa koordinaate. Lisaks esitati täiendatud KMH eelhinnang. Kuivõrd 03.12.2021 esitatud materjalides esines ebatäpsusi, täiendati materjale 10.12.2021. Kalakasvatuses on kavas kasutada üldlevinud sumpadel baseeruvat kalakasvatuse tehnoloogiat, arvestades sealjuures karmistuvaid keskkonnakaitse põhimõtteid ja nõudeid. Kalakasvatuseks kasutatakse arendaja poolt tunnustatud vesiviljelusettevõtte AKVA group (http://www.akvagroup.com) poolt toodetud sumpasid või nendega analoogseid tooteid. Sumbad on plastikust, ringikujulise ujuktoru läbimõõduks on 400 mm, sumba enda läbimõõt on kuni 50 meetrit. Kavandatavate sumpade suurus selgitatakse arendaja poolt detailsemalt välja edasise hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise käigus, samuti tehnilisemal projekteerimisel. Hoonestusloa taotluses võetakse sumba läbimõõduks 50 m (ümbermõõt 157 m), mis teeks ühe sumba pindalaks 2000 m2 ning kogu kompleksi (12 sumba) pindalaks 24 000 m2. Sumpade veealuseks kõrguseks (st merepinnast allpool asuv osa) on orienteeruvalt 10 meetrit ning veepealseks kõrguseks kuni kaks meetrit. Minimaalseks vahemaaks sumba põhja ja merepõhja vahel arvestab arendaja vähemalt 4 meetrit. Seega ühe sumba ruumalaks oleks 20 000 m3 ning kõikide sumpade ruumalaks on 240 000 m2. Tegemist on esialgsete hinnangutega, mis täpsustuvad edasises hoonestusloa menetlemise protsessis. Algses taotluses hinnati PV 3 ja PV 4 aladega koormatava hoonestusloa vajadust pindalaliselt 42 000 m2 ning ruumalaliselt 29 143 000 m2, sealjuures maksimaalseks kalade koguseks kõikides sumpades (60 tk) orienteeruvalt 42 000 tonni. Avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid on: X1: 6528987,98 Y1: 385738,41 X2: 6528058,00 Y2: 385263,00 X3: 6527309,81 Y3: 384880,52 X4: 6527373,99 Y4: 384690,97 X5: 6527447,16 Y5: 384540,28 X6: 6527552,97 Y6: 384376,77 X7: 6527687,21 Y7: 384220,77 X8: 6527841,80 Y8: 384084,91  EELNÕU X9: 6528013,00 Y9: 383972,00 X10: 6528211,00 Y10: 383879,00 X11: 6528460,00 Y11: 383807,00 X12: 6528719,00 Y12: 383780,00 X13: 6528927,00 Y13: 383791,00 X14: 6529181,00 Y14: 383845,00 X15: 6529468,00 Y15: 383967,00 X16: 6529684,00 Y16: 384112,00 X17: 6529853,16 Y17: 384276,62 Ala pindala on ~304 ha (3 040 340 m2), mis on mõnevõrra väiksem 20.10.2020 arendaja, Saaremere Kala AS ja Est-Agar AS-ga sõlmitud kompromisslahendusest tulenevalt varasema ala kattuvusega kavandatava Kõpu merekaitsealaga. Täpne hoonestusloaga avalikus veekogus koormatava ala pindalaselgub projekti arendamise käigus välja töötatavast ruumilisest lahendusest. Arendaja on hinnanud kala tiheduseks 10 kg/m3. Seega ühes sumbas oleks kalade kogus ~200 tonni, kogu hoonestusala peale ~2400 tonni aastase juurdekasvuga ~2500 tonni. Kalakasvatuse efektiivsuse parandamiseks ning negatiivse keskkonnamõju ja muude riskide vähendamiseks peetakse võimalikuks kalasid ette kasvatada kaaluni 0,5 kg ning teha tihedat koostööd Est-Agar AS poolt kavandatud karbi- ja vetikakasvandusega. Kalakasvatuses kavatsetakse kasutada Läänemerele omaste liikide baasil valmistatud Raisioaqua Baltic Blende kalasööta, mille eeldatav kasutus aastas on 2750 tonni. Kalakasvanduse teenindamist tagatakse piirkonna lähisadamatest spetsiaalsete laevadega. Kalakasvatuse eeldatav kasutuselevõtt toimuks orienteeruvalt 2023. aastal. Kalakasvanduse rajatiste eesmärk on kalakasvanduse arendamine Eesti merealal. Rajatiste otstarve on kalade kasvatamine. Hoonestusluba taotletakse 50 aastaks. VeeS § 227 lg 61 kohaselt tuleb enne hoonestusloa menetluse algatamise otsuse tegemist koormatava ala muutmisel küsida arvamust asjaomastelt asutustelt Sellest lähtuvalt edastas TTJA uuesti 19.10.2021 kirjaga nr 16-7/18-1133-023 nimetatud hoonestusloa taotluse dokumendid (sh keskkonnamõju eelhindamise) arvamuse andmiseks Keskkonnaametile, Keskkonnaministeeriumile, Muinsuskaitseametile, Rahandusministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Transpordiametile, Maaeluministeeriumile, Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Hiiumaa Vallavalitsusele. Hiiumaa Vallavalitsus nõustus 25.11.2021 kirjaga nr 9-6/892-1 hoonestusloa ja keskkonnamõju hindamise menetluse algatamise otsuse eelnõus tooduga. Kuna vesiviljelusalal PV 3 kattub osaliselt planeeritud laskeharjutuste alaga ja projekteeritava Kõpu merekaitsealaga, tuleb sumpade võimalikuks paigaldamiseks ja asukohavalikuks teha koostööd Kaitseväega ning hinnata tegevuse mõju piirkonna loodusväärtustele. Kaitseministeerium ei olnud 03.11.2021 kirjaga nr 12-3/21/3696 vastuväiteid hoonestusloa menetluse algatamise kohta, kuid paluti arvestada Kaitseministeeriumi 26.07.2018 kirjas nr 12-  EELNÕU 3/18/3041 toodud tähelepanekutega ning kooskõlastada Kaitseväega kalakasvatuse komplekside täpsed asukohad ning muud asjaolud. Transpordiametil ei olnud 03.11.2021 kirjaga nr 6.3-1/25297-2 vastuväiteid hoonestusloa menetluse algatamisele. Keskkonnamõju hindamise käigus peab arendaja hindama sumpade paigaldamise mõju piirkonna laevaliiklusele ja pakkuda selle ohutust tagavaid meetmeid. Selle osas teha koostööd ning kooskõlastada projekti hilisemas etapis ka sumpade täpsed asukohad ja navigatsioonimärgistuse projekt Transpordiametiga. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium andis 05.11.2021 e-kirjaga teada, et neil puuduvad hoonestusloa taotlusele vastuväited, mistõttu VeeS § 219 lg 2 kohast ametlikku vastust ei edastata. Maaeluministeerium toetas 05.11.2021 kirjaga nr 6.2-15/1935-1 hoonestusloa menetluse algatamist ja pidas keskkonnamõju hindamise algatamist põhjendatuks. Toodi ka välja, et PV 3 ala paikneb territoriaalvee väikeses püügiruudus 311, kus toimub kalapüügiloa alusel kutseline kalapüük. Lähtudes eeltoodust ning Hiiumaa mereplaneeringu seletuskirja peatükist 2.3.4 peeti vajalikuks hoonestusloa menetlusse kaasata Hiiumaa rannakalureid esindav MTÜ Hiiukala. Keskkonnaministeerium nõustus 10.11.2021 kirjaga nr 16-3/21/4956-3 keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkusega. Merepõhja uuringutes peeti vajalikuks hinnata konkreetse ala põhjaelustikku (sh Natura elupaikade ja liikide osas), arvestada Helcomi nõuetega ja punaste liikide ja biotoopidega. Uuringute tulemusi arvestada sumpade asukohavalikul. Arvestama peab ka 2021-2027 aastate veemajanduskava eelnõuga ja analüüsida kuidas kavandatav tegevus mõjutab rannikuveekogumite, eelkõige Soela väina seisundieesmärkide saavutamist. Taotlusest paluti eemaldada viide, mille kohaselt Läänemere kalasööt on kompenseerivaks meetmeks. Rahandusministeerium tõi 16.11.2021 kirjas nr 15-1/6988-4 välja, et hoonestusloa menetlemisel tuleb arvestada kehtivas Hiiumaa mereplaneerinus seatud tingimusi, mille kohaselt on muuhulgas vajalik teha koostööd Kaitseväega kuna PV 3 ala kattub osaliselt laskeharjutuste alaga. Soovitati teha ka koostööd MTÜ-ga Hiiukala. Rahandusministeerium nõustus hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõjude hindamise algatamisega. Muinsuskaitseamet märkis 19.11.2021 kirjas nr 1.1-7/3058-3, et hoonestusloa menetluse algatamisel tuleb määrata vesiviljelusalal ja selle mõjualal allveearheoloogilise uuringu kohustus, mida võib läbi viia ettevõtte, kus töötab muinsuskaitse valdkonna tegutsemise kohta majandusteate esitanud ja vastava ala pädevustunnistusega isik. Enne uuringu teostamist tuleb Muinsuskaitseametile esitada uuringukava ja uuringuteatis, uuringu läbiviimise järgselt uuringu aruanne. Keskkonnaamet märkis 19.11.2021 kirjas nr 6-2/21/22213-2, et eelhinnangus ei käsitletud sumpade kinnitamise püsivust ekstreemsete jääolude esinemisel, mida tuleks seetõttu hinnata KMH käigus. Üldfosfori ja -lämmastiku arvutamisel numbrid ei vasta Keskkonnaameti hinnangul taotluses ja osaliselt eelhinnangus toodud arvudele –aluseks peab võtma 2500 kg ehk maksimaalse eeldatava kalade juurdekasvu. Tegevuseks vajaliku vee erikasutusloa väljastab Keskkonnaamet, mitte Keskkonnaministeerium. Põhjendatud ei ole käsitleda Läänemere kalavarude väljapüüki (sööda tootmiseks) veekogu seisundi parandamisena. Vajalik on täpsustada söödaga seonduvaid andmeid (kohaliku tooraine osakaal, mis komponentidest koosneb, toitainete lisandumise välistamine). Samuti paluti eelhinnangus viidatud Soomes  EELNÕU läbiviidud kalasöötade uuringule lisada Soome keskkonnaministeeriumi seisukoht ning tõlkida uuring eesti keelde või lisada analüüsi eestikeelsed põhijäreldused. Edasises menetluses tuleb arvestada, et ala PV 3 kattub osaliselt projekteeritava Kõpu merekaitsealaga, kus kavandatava sihtkaitsevööndi kaitserežiimi tõttu pole majandustegevus ja uute ehitiste püstitamine üldjuhul lubatud. Keskkonnaameti hinnangul on vajalik läbi viia KMH menetlus hoonestusloa taotluse menetluse käigus. Keskkonnamõju ruumilist ulatust on vajalik hinnata ka ümbritsetaval alal. KMH hindamise käigus hinnata ka tegevuse mõju Natura elupaigatüübile veealused liivamadalad (1110), viia läbi toitainete bilansi modelleerimine (arvestades võimalikke leevendavaid meetmeid), võimaliku bioturvalisusega kaasnevaid riske, kalakasvanduse tööks vajalike kemikaalide mõju Läänemere veekvaliteedile kumuleerivalt teiste tegevustega, käsitleda piisava detailsusega tahkete ainete vette paigutamisega ning kalakasvanduseks vajalike laevade kasutamisega seotud asjaolusid ning kas kavatavate karpide ja vetikate kogus on piisav leevendamaks kalakasvandusest lähtuvat toitainete koormust veekogumile (kumuleeruvalt teiste tegevustega). Edaspidistes kalasööda arvutustes selgitada miks on üldlämmastiku koguseks võetud 5,82 % ja üldfosfori koguseks 0,6%, arvutused sööda koguseid arvestades teha iga sööda kohta eraldi. Enne hoonestusloa saamist ja kalakasvanduse rajamist on vajalik teada sumpade asukoha keskkonna karakteristikuid nagu merepõhja iseloomu, elustiku koosseisu ja seisundit, veeliikumise peamisi suundi jmt. Enne kalakasvanduse rajamist on vajalik hinnata toitainete koormust rannikuvee kogumile, sh arvestades teiste piirkonna olemasolevaid ja kavandatavaid toitainete koormusallikaid. TTJA selgitab Keskkonnaameti märkuse alusel seoses sumpade kinnitamise jääpidavusega, et eelhinnangu peatüki 4 kohaselt kalakasvatuseks vajalikud rajatised eemaldatakse talve saabudes ja paigaldatakse uuesti merre kevadel, mistõttu kinnituste pidavust ekstreemsetes jääoludes ei ole vajalik KMH protsessis hinnata. Samuti täpsustas taotleja 03.12.2021 (samasisulised piirid 10.12.2021 edastatud täpsustavas taotluses) hoonestusloaga koormatavat ala selliselt, et välja jääb kavandatav Kõpu merekaitseala territoorium. Kuna muutunud taotluse aluseks on avalikustamise käigus esitatud konkureeriva ettepaneku alusel tehtud kompromisslahendus ning 16.09.2021 korrigeeritud taotlus sisaldab mh varasemas taotluses välja toodud ala, ei ole tegemist uue taotlusega, mis vajaks täiendavalt avalikustamist VeeS § 227 lg 3 alusel. Hoonestusloa menetluse algatamise otsustamine TTJA otsustab hoonestusloa menetluse algatamise VeeS § 218 lõike 1 ning § 219 lõigete 1 ja 2 alusel pärast asjaomastelt asutustelt arvamuse saamist. Hoonestusloa menetluse algatamine toimub vastavalt VeeS §-le 219. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 9 punkti 10 alusel peab otsustaja kaaluma keskkonnamõju hindamise vajalikkust kui avalikku veekogusse kavandatakse aastas vähemalt 200 tonni sööta kasutava intensiivkalakasvatuse rajamist. VeeS § 221 lg 1 ja 2 kohaselt keeldub pädev asutus hoonestusloa menetluse algatamisest, kui hoonestusloa andmine on ilmselgelt võimatu; taotletaval alal on juba algatatud mõne teise hoonestusloa menetlus, mille tulemusel antava hoonestusloa alusel ehitatava ehitise olemusest tulenevalt ei ole asjaomasele alale võimalik anda teist hoonestusluba; taotletaval alal on algatatud planeering ja planeerimismenetlus ei ole lõppenud või kui kavandatava ehitise püstitamiseks on vaja koostada riigi eriplaneering.  EELNÕU Tuginedes KeHJS § 6 lg 2 p 1 peab otsustaja andma keskkonnamõju eelhinnangu kalamajanduse valdkonna tegevusele. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 9 p 10 alusel tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda kui kavandatakse aastas vähemalt 200 tonni sööta kasutavat intensiivkalakasvatust. Arendaja edastatud andmete alusel kogu sööda tarbimine kavandatavas kalakasvatuses on umbes 2400 tonni aastas. Arendaja esitas TTJA-le OÜ Lemma poolt koostatud keskkonnamõju eelhinnangu vastavalt keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Arvestades keskkonnamõju eelhinnangut võib kavandatav kalakasvatuse rajamine mõjutada keskkonda eelkõige seoses äratarbimata toidu, väljaheidete ning kasvanduses võimalike kasutatavate kemikaalidega. Orgaaniliste ainete lisandumise tõttu võib halveneda ümbritseva vee läbipaistvus, väheneda hapnikutase ning kasvada toitainete sisaldus vees, millega võib kaasneda muutus vee biokeemias ning vee-elustikus. Kuna kavandatava tegevusega kaasneda võiva mõju suurus ei ole teada, on vajalik hinnata keskkonnamõju ruumiilist ulatust ka ümbritseval alal. Piirkonnas teiste kalakasvanduste toimimisel ei ole välistatud kumulatiivse mõju esinemine. Kuna projektiga kavandatava elluviimise mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole eelhindamise faasis teada, jõuti keskkonnamõju eelhindamises järeldusele, et vajalik on teostada keskkonnamõju hindamine. Eelhinnangu kohaselt ei ole vajalik Natura hindamise läbiviimine, kuivõrd lähim Natura võrgustikku kuuluv ala paikneb kavandatava tegevuse asukohast vähemalt 20 km kaugusel, mistõttu puudub tegevuse iseloomust oht Natura ala negatiivseks mõjutamiseks. Eelhindamise kohaselt planeerib arendaja läbi viia vähemasti järgmised uuringud: veekogumite tegevuseelse seisundi hindamine, hüdrodünaamiliste protsesside uuring ning merepõhja uuringud (sh muinsuskaitsest lähtuvalt). Uuringute maht ja ulatus täpsustatakse keskkonnamõju hindamise programmis. Tegevusega ei ole eeldada piiriülese keskkonnamõju esinemist. TTJA nõustub keskkonnamõju eelhindamise järeldustega ning on seisukohal, et hoonestusloa menetluse algatamisega tuleb algatada ka keskkonnamõju hindamine. Vastavalt asjaomaste asutuste seisukohale peab TTJA vajalikuks keskkonnamõju hindamises käsitleda järgmiseid asjaolusid: 1) hinnata Ösel Harvest OÜ ja Est-Agar AS kavandatud koostöö võimalikku neutraliseerivat mõju kalakasvandusega kaasnevatele negatiivsetele keskkonnamõjudele kas leevendava meetmena või tegevuse alternatiivina, mh arvestades, et Eestis ei ole seni toimivaid vetika- ja karbikasvandusi; 2) hinnata kasutatavast söödast tulenevat võimalikku koormust veekogumile ning vajadusel leida selle leevendavad meetmed. Täiendavalt tuua välja sööda tooraine sisaldus ning omadused. Arvestada Helcomi nõuetega ning veemajanduskava 2021-2027 eelnõus toodut; 3) hinnata tegevuse võimalikku mõju kavandatavale Kõpu merekaitsealale; samuti mõju nahkhiirtele, mereimetajatele, kalastikule ja põhjaelustikule. Hinnata tuleks ka tegevuse võimalikku mõju (kaudset ja koosmõju) piirkonna vee-elustikule, sh taimestikule ja loomastikule laiemalt (ka Natura elupaigatüüpidele veealused liivamadalad ja karid) ning ühistegevuse ruumilise mõju ulatust, sest viimane ei ole praeguseks hetkeks teada.  EELNÕU Hindamisel arvestada punaste liikide ja biotoopidega, kalakasvanduses kasutavate kemikaalidega, võimaliku toitainete koormuse tõusu ning bioturvalisusega; 4) vesiviljelusala määratlemisel tuleb arvestada kultuurimälestise ja selle kaitsevööndiga ja planeerida tegevused väljapoole mälestise kaitsevööndit. Keskkonnamõju hindamise raames tuleb läbi viia allveearheoloogiline uuring vastavalt kehtivale korrale ning analüüsida vee keemilise koostise muutuste mõju ulatust praegu teadaolevate või allveearheoloogiliste uuringute käigus avastatud võimaliku kultuuriväärtusega vrakkide ja kultuurimälestise säilivuse seisukohast; 5) mõju hindamisel tuleb aluseks võtta selline tegevuse ulatus, mis säilitab ka edaspidi kalurkonna praegused kalapüügivõimalused. Tegevusega ei tohi saada kahjustuda looduslikud kalavarud. Arvestada Eesti merestrateegia erinevates aruannetes toodud mereala seisundit puudutavat andmestikku; 6) hinnata sumpade paigaldamise mõju piirkonna laevaliiklusele ja töötada välja laevaliikluse ohutust tagavad meetmed, tehes koostööd Transpordiametiga; 7) Hinnata sumpade mõju planeeritavale laskeharjutuste alale ning teha koostööd Kaitseväega; 8) sumbakasvatuse rajamisel tuleks eelistada lahendusi (suletud sumpasid), mille kaudu jõuab keskkonda võimalikult vähe saasteaineid; 9) keskkonnamõjude hindamisel tuleb arvestada Hiiumaa mereplaneeringus (sh planeeringu peatükis 2.3.6) toodud tingimusi; 10) kuivõrd tegevus vajab ka vee erikasutusluba, käsitleda piisava põhjalikkusega tahkete ainete uputamisega seotut (mis mahus, milliste ainete, ja millise ulatusega merepõhja suhtes jmt). Hoonestusloa menetluse algatamist välistavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Hoonestusloa andmise võimalikkus selgub keskkonnamõju hindamise koostamise ja uuringute tulemuste alusel. Ärakuulamine TTJA saatis … kirjaga nr … haldusmenetluse seaduse § 40 lg 1 ja 2 alusel hoonestusloa menetluse algatamise otsuse eelnõu Ösel Harvest OÜ-le tutvumiseks ning arvamuse ja seisukoha andmiseks kahe nädala jooksul eelnõu kättesaamisest arvates. Kirjale oli lisatud info, kui Ösel Harvest OÜ tähtajaks oma seisukohta ei edasta või ei ole TTJA-d teavitanud vajadusest oma vastuskirja esitamise tähtaega pikendada, siis loetakse, et arvamused ja vastuväited hoonestusloa algatamise eelnõule puuduvad. … Otsus Lähtudes veeseaduse § 219 lg 1 ja 7 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lg 1, § 6 lg 2 p 1 ja lg 4, § 9 lg 1 ja § 11 lg 2, 4, 8 ja 11, § 12 lg 1, § 18 lg 7, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 9 p 10 ning majandus- ja taristuministri 07.12.2018 määruse nr 62 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti põhimäärus“ § 4 lg 1 punkti 8 ja § 10 punkti 1 alusel otsustan: 1. Algatada hoonestusloa menetlus Ösel Harvest OÜ 22.10.2018 esitatud ja tulenevalt 20.10.2020 Saaremere Kala AS, Ösel Harvest OÜ ja aktsiaselts Est-Agar vahel sõlmitud kokkuleppest 13.04.2021 parandatud hoonestusloa taotluse alusel.  EELNÕU 2. Algatada keskkonnamõju hindamine võimalike lühi- ja pikaajaliste, kaudsete ja otseste mõjude väljaselgitamiseks kalakasvatuse ehitamise ja käitamise ajal. 3. Keskkonnamõju hindamisel peab arvestama Hiiumaa maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringus toodud põhimõtteid vesiviljeluse arendamiseks. 4. Teostada allveearheoloogiline uuring, veekogumite tegevuseelse seisundi hindamine, hüdrodünaamiliste protsesside uuring, merepõhja uuring ning lähtuda asjaomaste asutuste seisukohadest, mis on eelnevalt välja toodud punktidena 1-10. Täiendavate keskkonnauuringute läbiviimise vajadus selgitada välja keskkonnamõju hindamise programmi koostamise käigus. 5. Keskkonnamõju hindamise menetlusi ei liideta. Teadaoleva informatsiooni alusel ei ole eeldada piiriülese keskkonnamõju ilmnemist. 4. Ösel Harvest OÜ-il tuleb esitada keskkonnamõju hindamise programm TTJA-le nõuetele vastavuse kontrollimiseks hiljemalt 18 kuu jooksul käesoleva keskkonnamõju hindamise algatamise otsusest arvates. Vastasel juhul jätab TTJA 20.04.2018 esitatud ja 16.09.2021 parandatud hoonestusloa taotluse läbi vaatamata ja tagastab selle Ösel Harvest OÜ-le. 5. Ösel Harvest OÜ hoonestusloa taotluse menetlus peatub kuni keskkonnamõju hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamisest teavitamiseni või KeHJS § 18 lg 7- s sätestatud asjaolude ilmnemiseni. 6. Keskkonnamõju hindamisega seotud kulud kannab Ösel Harvest OÜ . Hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise algatamisest teavitatakse 14 päeva jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning puudutatud isikuid ja teisi menetlusosalisi eraldi kirjaga. Isikul, kes leiab, et käesoleva haldusaktiga rikutakse tema õigusi, on 30 kalendripäeva jooksul arvates haldusaktist teadasaamisest õigus esitada vaie Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektorile (Endla 10a, 10122 Tallinn, e-post [email protected]) haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebus Tallinna Halduskohtule (Tallinna Kohtumaja, Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn, e-post [email protected]) halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kaitseministeerium Sakala tn 1 17.12.2021 nr 16-7/18-1133-035 15094 Tallinn Harju maakond Seisukoha küsimine Ösel Harvest OÜ muudetud hoonestusloa taotlusele Ösel Harvest OÜ esitas 20.04.2018 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (kuni 31.12.2018 Tehnilise Järelevalve Amet, edaspidi TTJA) hoonestusloa taotluse ning 20.10.2020 sõlmitud kompromisslahenduse, millega soovitakse saada õigust avaliku veekogu koormamiseks, rajades Hiiumaa merealale PV 3 kalakasvanduse. Esialgseid taotlusi on täpsustatud 03.12.2021 ning 10.12.2021. Samuti on hoonestusloa taotluse osas valminud keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang. Taotluse ja sellega seotud dokumendid on registreeritud TTJA avalikus dokumendiregistris https://jvis.ttja.ee/modules/dokumendiregister (dokumendi viit: 16-7/18-1133). Vastavalt veeseaduse (edaspidi VeeS) § 219 lg 2 otsustab pädev asutus hoonestusloa menetluse algatamise või algatamata jätmise pärast asjaomastelt asutustelt arvamuse saamist. TTJA küsis asjaomastelt asutustelt, sh Kaitseministeeriumilt seisukohta Ösel Harvest OÜ esitatud taotluse alusel hoonestusloa ja keskkonnamõju hindamise algatamise eelnõule 19.10.2021 kirjaga nr 16-7/18-1133-023. Kuivõrd Keskkonnaameti tagasiside kohaselt ei ole ehitisi võimalik kavandata projekteeritavale Kõpu merekaitsealale, sest alale soovitakse määrata sihtkaitsevööndi kaitserežiim, täpsustas Ösel Harvest OÜ 03.12.2021 taotlusega ning 10.12.2021 parandatud taotlusega hoonestusloaga hõlmatavat ala selliselt, et ala hõlmab ka Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringuga määratud planeeritud laskeharjutuste ala. Tuginedes eeltoodule, edastame Ösel Harvest OÜ täiendatud hoonestusloa taotluse dokumendid ning keskkonnamõju eelhinnangu täiendavalt Kaitseministeeriumile arvamuse avaldamiseks hoonestusloa menetluse algatamiseks või algatamata jätmiseks. Oma vastuses palume käsitleda VeeS § 219 lg 7 toodud tingimusi. Samuti palume seisukohta keskkonnamõjude hindamise algatamise või algatamata jätmise kohta. Oma arvamuse palume saata TTJA e-posti aadressile [email protected] hiljemalt 31.12.2021. Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218 Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liina Roosimägi ehituse tegevusõiguse talituse juhataja Lisad: OÜ Ösel Harvest 10.12.2021 täiendatud hoonestusloa taotlus KMH eelhinnang (Lemma OÜ, 10.12.2021) Hoonestusloa ja KMH algatamise eelnõu Nele Väits +372 667 2151 [email protected]