Seisukoha küsimine

Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu oktoober 2021 Töö nimetus: Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu Töö number: 21067 Tellija: Osaühing VKG Kaevandused Juhtekspert: Karl Kupits Kontrollija: Madis Metsur Maves OÜ Marja 4D Tallinn, registrikood 10097377 www.maves.ee e-post: [email protected] Ettevõte on sertifitseeritud kvaliteedijuhtimissüsteemi standardi ISO 9001:2015 alusel. Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu MAVES SISUKORD 1 SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 4 2 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK, KIRJELDUS JA ASUKOHT ........................ 8 3 REAALSETE ALTERNATIIVIDE KIRJELDUS ................................................................... 10 4 EELDATAVALT MÕJUTATAV KESKKOND ................................................................... 12 4.1 TEHNORAJATISTEST PÕHJUSTATUD KITSENDUSED .......................................................... 12 4.2 SOTSIAALNE KESKKOND ................................................................................................... 13 4.3 KULTUURIVÄÄRTUSED ...................................................................................................... 14 4.4 GEOLOOGIA JA HÜDROGEOLOOGIA ................................................................................ 15 4.5 PINNAVESI ......................................................................................................................... 18 4.6 MAASTIK ........................................................................................................................... 18 4.7 ELUSLOODUS .................................................................................................................... 18 4.8 LOODUSVARAD ................................................................................................................. 19 5 KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ..................................................................................................... 20 6 EELDATAVALT OLULINE KESKKONNAMÕJU............................................................ 30 6.1 VEEKESKKOND .................................................................................................................. 30 6.2 HEITED VÄLISÕHKU, KLIIMA ............................................................................................. 30 6.3 MÜRA JA VIBRATSIOON.................................................................................................... 31 6.4 VALGUS, SOOJUS JA KIIRGUS............................................................................................ 31 6.5 JÄÄTMETEKE ...................................................................................................................... 32 6.6 MAAKASUTUS JA MAASTIK ............................................................................................... 32 6.7 MÕJU LOODUSVARADELE ................................................................................................ 33 6.8 INIMENE JA ASUSTATUD ALAD ......................................................................................... 33 6.9 KULTUURIVÄÄRTUSED ...................................................................................................... 33 6.10 LOODUSKESKKOND .......................................................................................................... 34 6.11 KUMULATIIVNE MÕJU ....................................................................................................... 34 6.12 PIIRIÜLENE MÕJU .............................................................................................................. 34 7 HINDAMISMETOODIKA ................................................................................................... 35 7.1 VEEKESKKOND .................................................................................................................. 35 7.2 VIBRATSIOON.................................................................................................................... 36 7.3 MAAKASUTUS ................................................................................................................... 37 7.4 LOODUSKESKKOND .......................................................................................................... 37 7.5 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ULATUS .......................................................................... 37 7.6 ALTERNATIIVIDE VÕRDLEMINE ......................................................................................... 38 15. oktoober 2021 2 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu MAVES 8 AJAKAVA................................................................................................................................ 39 9 ARENDAJA, JUHTEKSPERT JA EKSPERTRÜHM ......................................................... 40 10 ASJAOMASTE ASUTUSTE JA ISIKUTE LOETELU ....................................................... 41 11 LAEKUNUD SEISUKOHAD JA ETTEPANEKUD ........................................................... 42 12 KASUTATUD MATERJALID .............................................................................................. 43 Lisa 1 – joonised Joonis 1 – kavandatava tegevuse asukoht Joonis 2 – plokkide paiknemine Joonis 3 – põlevkivimaardlad ja kaevandused Joonis 4 – tehnorajatistest põhjendatud kitsendused Joonis 5 – veekaitselised kitsendused Joonis 6 – põhjaveekogumid Joonis 7 – maakattetüübid Joonis 8 – piirkond 1930. aastal 15. oktoober 2021 3 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu MAVES 1 SISSEJUHATUS Osaühing VKG Kaevandused esitas Keskkonnaametile 07.05.2019 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa nr KMIN-055 muutmise taotluse (kirja number 12-2/19/341). Keskkonnaloa taotlust korrigeeriti lõplikult 15.03.2021 (kirja number DM-112149-11). Keskkonnaamet võttis keskkonnaloa menetlusse ja algatas 22.04.2021 kirjaga nr DM- 112149-16 keskkonnaloa taotlusele keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH). Osaühing VKG Kaevandused taotleb Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise laiendamist Aidu ja Kohtla kaeveväljale ning Ojamaa uuringuväljale, mille tulemusel suureneks mäeeraldise pindala 279,16 ha võrra (lisa 1 joonis 1). Taotletava laiendamise tulemusena suureneks mäeeraldisega seotud põlevkivi aktiivne tarbevaru 10 091 tuhande tonni võrra. Lisaks taotleb Osaühing VKG Kaevandused Ojamaa põlevkivikaevandusele antud veeloa nr L.VV/3247881 ja jäätmeloa nr L.JÄ/332750 liitmist keskkonnaloaga nr KMIN- 055. Kuna kehtivale veeloale ja jäätmeloale kantud andmete muutmist käesoleva menetluse raames ei taotleta, ei kuulu liitmine KMH koosseisu. Ojamaa põlevkivikaevandusele on lisaks antud õhusaasteluba nr L.ÕV/325263. Osaühing VKG Kaevandused märkis esitatud taotluses, et sisuliselt ei ole välisõhuvaldkonnaga seotud käitise tegevuses muudatusi toimunud, kuid hetkel kehtiva õhusaasteloa versiooni väljastamisest alates on õhusaasteloa lubatud heitkoguste projekti (edaspidi LHK projekt) koostamise aluseks olnud heitkoguste arvutamise määrusega kehtestatud metoodikad muutunud. Eelnevast tulenevalt taotleb Osaühing VKG Kaevandused õhusaasteloale nr L.ÕV/325263 kantud andmete muutmist ning antud õhusaasteloa liitmist keskkonnaloaga nr KMIN-055. Kuna õhuheitmete osas ei ole füüsikalisi muutusi plaanitud ja muutused on seotud üksnes arvutuskäikudega, ei kuulu õhusaasteloa liitmine KMH koosseisu. Keskkonnaamet algatas KMH tuginedes KeHJS § 3 lõike 1 punktile 1 ning § 6 lõike 1 punktile 28 mis sätestab KMH kohustuslikkuse künnisväärtused: 1 Alates taotluse esitamisest on vahepeal veeluba juba kaks korda muudetud ning seega on vaja hiljem loa menetlemise raames selle andmeid ajakohastada. Olulisi sisulisi muudatusi ei tehtud, vaid pikendati olmevee kaevu kasutusaega, viidi loanõuded vastavusse muudetud määrustega, ning parandati sõnastust põhjaveeseire teostamise kohta viitega seirekavale. 15. oktoober 2021 4 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu MAVES pealmaakaevandamine suuremal kui 25 hektari suurusel alal või turba kaevandamine suuremal kui 150 hektari suurusel alal või allmaakaevandamine. Põhjuseks on toodud asjaolu, et Kohtla kaeveväljal kaevandamist seni läbi viidud KMH- de käigus hinnatud ei ole. Otsuses on juhitud tähelepanu, et tuleb hinnata Kohtla kaevevälja liitmisega seonduvat kumulatiivset mõju, kuid ei ole vaja üle hinnata mõjusid, mis on juba varasemate KMHde käigus hinnatud. Tähelepanu tuleb pöörata muutunud olukorrale võrreldes varasemate KMHdega. Olemasoleva tegevusega põhjustatud mõju on hinnatud keskkonnamõju hindamisega: • OÜ VKG Aidu Oil poolt kavandatava Ojamaa põlevkivikaevanduse rajamise ja põlevkivi kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamine. TPÜ Ökoloogia Instituut. Kirde-Eesti osakond. 2003. – heaks kiidetud Keskkonnaministeeriumi poolt 16.06.2004 kirjaga nr 32-9-1/3970. • Ojamaa kaevanduse tehnokompleksi rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamine. OÜ Inseneribüroo STEIGER. 2007 – heaks kiidetud Keskkonnaministeeriumi poolt 2008. • Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Ojamaa kaevanduse konveieri paigutuse asukohatrassi määramine“ keskkonnamõju strateegilise hindamine. OÜ Hendrikon & Ko. 2010. ning on väljastatud keskkonnaload: • maavara kaevandamiseks luba nr KMIN-055 • vee erikasutuseks luba nr L.VV/324788 • saasteainete heitmiseks välisõhku luba nr L.ÕV/325263 • jäätmete käitlemiseks luba nr L.JÄ/332750 Ümbruskonnas on mitmeid põlevkivikaevandusi, mis avaldavad kumulatiivset mõju. Enne Ojamaa kaevanduse rajamist toimunud tegevuste kumulatiivse mõjuga on arvestatud eelviidatud Ojamaa keskkonnamõju hindamise aruannetes. Ojamaa kaevanduse kumulatiivse mõjuga on arvestatud ka hiljem läbi viidud keskkonnamõju hindamistes: • Ida-Virumaa Maidla ja Mäetaguse vald Eesti Energia Kaevandused AS kavandatava Uus-Kiviõli kaevanduse rajamise keskkonnamõju hindamine. Kobras AS. 2010. – heaks kiidetud Keskkonnaministeeriumi poolt 08.07.2010 kirjaga nr 11-2/3960-4. • Olulise ruumilise mõjuga Aidu tuulepargi, seda toetava infrastruktuuri ja rekreatsioonialade ning lasketiiru asukohavaliku teemaplaneeringu 15. oktoober 2021 5 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu MAVES keskkonnamõju strateegiline hindamine. Ramboll Eesti AS. 2010. – heaks kiidetud Keskkonnaameti poolt 07.09.2010 kirjaga nr V 6-8/36833-8 • Aidu III mäeeraldiselt põlevkivi kaevandamise keskkonnamõju hindamine. OÜ Alkranel. 2011 – heaks kiidetud Keskkonnaameti poolt 23.01.2012 kirjaga nr 12-9/4574-10. Kattub taotletava laiendusega, tellijaks oli AS Eesti Energia Kaevandused, kes kaevandamisest loobus. • AS Eesti Energia Kaevandused Aidu karjääri vee erikasutusloa, välisõhu saasteloa ja jäätmeloa keskkonnamõju hindamine. AS Pöyry Entec. 2011. – Heaks kiidetud Keskkonnaameti poolt 16.03.2011 kirjaga nr V 6- 7/11/7367-2 • AS Enefit Kaevandused ja OÜ VKG Kaevandused maavara kaevandamislubade KMIN-053, KMIN-054, KMIN-055, KMIN-066 ja KMIN-119 muutmise ja pikendamise taotluse keskkonnamõju hindamine. OÜ Hendrikon & Ko. 2017 - heaks kiidetud Keskkonnaameti poolt 15.01.2019 kirjaga nr 6 3/18/2820 18 Uus-Kiviõli kaevanduste osas on algatatud uus KMH kaevandatava aastase põlevkivi koguse suurendamiseks. Töö on hetkel programmi koostamise etapis. Kaevandamise laienemise mõju Aidu kaevevälja ulatuses on hinnatud. Kaevandamise mõju Kohtla kaevevälja ulatuses hinnatud ei ole (Joonis 1). Kuna Aidu kaevevälja mõju on hinnatud kümme aastat tagasi, käsitletakse KMH aruandes kogu laiendusala. See on oluline ka koosmõju hindamiseks. 15. oktoober 2021 6 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu MAVES Joonis 1 Kaeveväljade paiknemine. 15. oktoober 2021 7 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu MAVES 2 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK, KIRJELDUS JA ASUKOHT Taotletav Ojamaa kaevanduse mäeeraldis paikneb Eesti põlevkivimaardla lääneosas, Ida-Viru maakonnas Lüganuse valla ja Alutaguse valla territooriumil (lisa 1 joonis 1 ja joonis 2). Taotletava mäeeraldise (olemasolev kaevandus pluss lisanduvad plokid) pindala on 1 896,72 ha ning mäeeraldise teenindusmaa pindala on 50,38 ha. Seisuga 31.05.2021 oli taotletava mäeeraldisega seotud põlevkivi aktiivse tarbevaru kogus kokku 44 602,4704 tuhat tonni ning aktiivse reservvaru kogus 693 tuhat tonni. Ettevõte kaevandab hetkel maavara kaevandamise lubade KMIN-55, KMIN-066 ja L.MK/333465 alusel vastavalt Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldistel. Ojamaa põlevkivikaevanduse ning Sompa kaevanduse (keskkonnaluba nr KMIN-066) mäeeraldistele on kehtestatud ühine aastamäär 3 500 tuhat tonni. Vastavalt Keskkonnaministri 03.10.19 käskkirjale nr 1-2/19/659 on ettevõtte kaevandamise aastamäär alates 01.01.20 3 472 tuh t/a. Ojamaa põlevkivikaevanduse keskkonnaluba nr KMIN-055 kehtib kuupäevani 27.09.2029. Osaühing VKG Kaevandused keskkonnaloa kehtivusaja pikendamist käesoleva menetluse raames ei taotle. Kohtla kaevevälja lisamine on põhjendatud võimalusega ammendatud Aidu karjääri ja Ojamaa kaevanduse vahele jääva põlevkivi väljamisega Ojamaa kaevanduse kaudu (lisa 1 joonis 3). Vastasel juhul oleks põlevkivi väljamise võimalus üksnes eraldi kaevanduse rajamisel. Põlevkivi kaevandamine Ojamaa kaevanduses toimub järgmiselt: I etapp – maa-alune osa, põlevkivi kaevandamine Šahtide-strekkide läbindamine toimub puur-lõhketöödega. Lõhkeauke puuritakse puurseadme abil. Lõhkeaukude laadimine toimub mobiilse laadimisseadme abil, mis on paigutatud allmaatööde nõuetele vastavatele autodele. Põlevkivi kaevandamiseks laienduse alal rajatakse ühendusstrekid Ojamaa kaevandusega. Analoogselt Ojamaa kaevandusele, kasutatakse kamberkaevandamise tehnoloogiat, millega kaasnevad kaod hoidetervikutes kuni 30%. Tervikud hoiavad maapinda üleval. Langatusi ei plaanita. Eelpurustamine toimub maa-alustes konveierite purustites põlevkivi laadimise kohas. Kaevandusest tulev kaevis on tükisuurusega 0–400 mm, mis suunatakse mööda konveiersüsteemi purustus- ja sorteerimiskompleksi (edaspidi lühendina PSK). II etapp – purustamine ja sorteerimine PSK-s purustatakse kaevandusest tulev kaevis esmalt tükisuuruseni 0–125 mm ning sõelumise teel eraldatakse 25–125 mm tükisuurusega kaevis edasiseks töötlemiseks 15. oktoober 2021 8 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu MAVES rikastusvabrikusse. Alla 25 mm tükisuurusega kaevis (peenpõlevkivi) suunatakse otse müüki. III etapp - rikastamine Põlevkivi rikastamisel kasutatavaks tehnoloogiaks on rikastamine rasketes vedelikes. Rikastamisel kasutatakse magnetiidipulbri ja vee suspensiooni – kaevis juhitakse läbi raske vedelikuga rikastamisseadme, kus põlevkivi ujub pinnal ning aheraine vajub põhja. Trummelseparaatorites toimub raskes suspensioonis põlevkivi ja aheraine eraldamine üksteisest. Rikastamise protsessis saadakse järgmised produktid: • kaubapõlevkivi tükisuurusega 25-125 mm; • kaubapõlevkivi tükisuurusega kuni 25 mm; • hiib – põlevkivi peenfraktsioon 0-3 mm • aheraine. IV etapp – aheraine käitlus Trummelseparaatoritest saadetakse eraldunud aheraine mööda konveierit väljalaadimise punkrisse. Punkrist laetakse kalluritesse ja viiakse kas taaskasutamisele või vaheladustamisele. Põlevkivi kaevandamine toimub samamoodi ka laiendataval alal, rikastamine jätkub sama tehnoloogiaga Ojamaa olemasolevas kompleksis. Kaevandatava ala laiendamisega ei plaanita kaevandamise aja pikendamist. Täiendav maavara väljatakse kehtivas kaevandusloas sätestatud maksimaalse kaevandamise aastamäära piires, mis ei too endaga kaasa keskkonnalubades heitemäärade tõstmise vajadust, kuna lubatud heitkogused on laiendatavaks tegevuseks piisavad. 15. oktoober 2021 9 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu MAVES 3 REAALSETE ALTERNATIIVIDE KIRJELDUS Kavandatava tegevuse reaalseteks alternatiivideks on: 1. kaevanduse laienduse (Aidu III mäeeraldis) alale sisenemine läbi olemasoleva Ojamaa kaevanduse; 2. kaevanduse laienduse (Aidu III mäeeraldis) alale sisenemine läbi uue kaldsüvendi; 3. laienemisest loobumine. Muid reaalseid alternatiive ei ole. Alternatiiv 2 ehk läbi uue kaldsüvendi sisenemine toimub järgmiselt: Olemasolevale tootmisalale kaevatakse kaldsüvend, ligikaudse kaldega 7°, sügavusega kuni 8 m, pikkusega 80 m ja laiusega 40 m. Sellesse rajatakse betoontunnelid ja süvend täidetakse. Peale täitmist jääb maapinnale kaks betoonehitist. Sisenemise-väljumise asukohta rajatakse põlevkivi kaevandamiseks üks tuulutusšurf ja kolm puurauku. Kaevis liigub uue kaldsüvendi konveierilt planeeritava Uus-Kiviõli kaevanduse konveieriliinile (ei kuulu mõju hindamise mahtu) ja sealt konveieriga edasi Ojamaa kaevanduse rikastusvabrikusse. Kuni Ojamaa varude ammendumiseni kasutatakse Ojamaa väljumist ja Aidu III väljumist paralleelselt. 15. oktoober 2021 10 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu MAVES kaldsüvendi orienteeruv asukoht Joonis 2 Alternatiivi 2 korral rajatava kaldsüvendi orienteeruv asukoht (aluskaart: Maa-amet). 15. oktoober 2021 11 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu MAVES 4 EELDATAVALT MÕJUTATAV KESKKOND 4.1 Tehnorajatistest põhjustatud kitsendused Kavandatava tegevuse alal on mitmeid elektriõhuliine (lisa 1 joonis 4). Ala keskosas asub 19/6 alajaam „Jaoskonna 3B 110/6“. Alajaama kulgeb lääne poolt 110 kV elektriliin. Alajaamast väljuvad ida suunas VKG kaevanduse maakaabelliinid. Läbi ala kulgeb keskpingeliin. Alal olevad elamud on ühendatud elektrivõrguga läbi elektriõhuliinide. Maakaabelliinidel, erineva pingeklassidega õhuliinidel ja alajaamal on erinevad kaitsevööndid. Kaitsevööndite ulatused ja kaitsevööndis tegutsemise piirangud on kehtestatud järgmiste õigusaktidega: • Ehitusseadustik. §70, 77. Riigikogu 11.02.2015 seadus. • Seadme ohutuse seadus. Riigikogu 18.02.2015 seadus. • Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded. Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr 73. Ehitusseadustiku §77 lg 2 p 1 järgi on elektripaigaldise kaitsevööndis omaniku loata muuhulgas keelatud teha mistahes mäe- ja lõhkamistöid. Alal on kümme geodeetilist märki (lisa 1 joonis 4). Geodeetiliste märkide kaitsevööndistes tegutsemise piirangud on kehtestatud järgmiste õigusaktidega: • Ruumiandmete seadus. Riigikogu 17.02.2011 seadus. §25, 26. • Geodeetiliste tööde tegemise ja geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise kord. §17. Keskkonnaministri 28.06.2013 määrus nr 50. Ruumiandmete seaduse §26 lg 1 p 1 järgi on geodeetilise märgi kaitsevööndis omaniku loata muuhulgas keelatud mäe- ja lõhkamistööd. Aidu karjääris asub kaitseväe lasketiir ning selle piiranguvöönd ulatub kavandatava tegevuse alale (lisa 1 joonis 4). Kaitsevööndis tegutsemise piirangud on kehtestatud järgmiste õigusaktidega: • Ehitusseadustik. §120, 121. Riigikogu 11.02.2015 seadus. 15. oktoober 2021 12 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu MAVES • Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta. Kaitseministri 26.06.2015 määrus nr 16. Ehitusseadustiku §120 lg 1 p 2 järgi tuleb ehitise püstitamine riigikaitse ehtitise piiranguvööndis kooskõlastada Kaitseministeeriumiga. Kavandatava tegevuse ala kaguosa on kaetud maaparandushoiualaga (OJA/TTP-444 MÄETAGUSE; lisa 1 joonis 4). Alal tegutsemise piirangud on kehtestatud järgmiste õigusaktidega: • Maaparandusseadus §4, 44-47, 49-51. Riigikogu 16.05.2018 seadus. • Maaparandushoiutööde nõuded §2. Maaeluministri 19.12.2018 määrus nr 75. 3 Maaparandushoiuala kavandatavale tegevusele otseselt piiranguid ei sea eeldades, et kaevandamisega ei toimu langatamist ja kaevandusvett ei juhita maaparandushoiualale. Sideehitistest ja avalikest teedest põhjustatud kitsendusi kavandatava tegevuse alal ei ole. 4.2 Sotsiaalne keskkond Maa-ameti aadressiandmete rakenduse alusel on ala peaaegu asustamata (lisa 1 joonised 4 ja 5). Otseselt alale jääb üks majapidamine (Sala, 49801:001:0506). Kavandatava tegevuse alaga vahetult piirneb veel üks majapidamine (Neruti, 44901:003:0720). Tinglikku kilomeetrisesse puhveralasse jäävad ühiskondlikest või eluhoonetest veel • Nõmme - 44901:003:0080 • Rootsi - 44901:003:0780 • Oja - 43801:001:0049 • Arumäe - 49801:001:0307 (VKG tootmiskompleks) • Lähte - 49801:001:0465 (kuulub VKG-le, elanikke ei ole) • Leveti - 49801:001:0202 • Siitase - 49801:001:0233 Kavandatava tegevuse alal ja kilomeetrises raadiuses on keskkonnaregistri andmetel (Maa-amet) järgmised puurkaevud: 15. oktoober 2021 13 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu MAVES keskkonna- avatud ehita- süga- registri katastriüksus põhjaveekiht süga- mise vus m number vus m aasta PRK0052810 43801:001:0049 Ordoviitsium 45 29,6–45 2014 (Oja) PRK0004226 44901:003:0780 Ordoviitsium 64,5 32,5– 1992 (Rootsi) (O2ls-kn) 64,5 PRK0004119 44901:003:0720 Ordoviitsium 65 43–65 1992 (Neruti) (O2ls-kn) PRK0056832 44901:003:0080 Voronka 170,5 163,7– 2017 (Nõmme) (V2vr) 170,5 PRK0016387 49801:001:0390 Ordoviitsium 30,5 24–30,5 2002 (Kohtla metskond (O2kl-kk) 17) PRK0025900 49801:001:0307 Kambrium (C) 87 70–82 2009 (Arumäe) PRK0015903 49801:001:0202 Ordoviitsium 63 37,1–63 2001 (Leveti) (O2ls-kn) Teadmata on Lähte ja Siitase veeallikas. Programmi koostamise ajal ei ole selge ühegi majapidamise tegelik veekasutus ja olukord. Seal hulgas, kas elatakse alaliselt või kas koht on üldse kasutusel. 4.3 Kultuuriväärtused Kultuuriväärtusi kavandatava tegevuse alale ei jää. 15. oktoober 2021 14 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu MAVES 4.4 Geoloogia ja hüdrogeoloogia Taotletav mäeeraldis jääb osaliselt või täielikult neljale põhjaveekogumile2;3 (lisa 1 joonis 6): Keemiline Koguseline kogum Kirjeldus seisund seisund Kambriumi–Vendi Gdovi Keemiline seisund on ohustatud soolase vee sissetungi tõttu. põhjaveekogum (1) hea hea Veevõtu intensiivistamine võib põhjustada kloriidide sisalduse suurenemist ja halvendada veevarustuse olukorda. Kambriumi-Vendi Kloriidide kõrge sisaldus. Voronka põhjaveekogum Põhjavee reostumist võivad põhjustada konstruktsioonidefektidega halb hea (2) puurkaevud või laialdane reostus põhjaveekogumi loodeosas, kus veevahetus on märksa intensiivsem kui mujal kogumis Ordoviitsiumi-Kambriumi Põhjaveekogumi seisundit mõjutab kõikjal veevõtt veevarustuseks, Virumaa põhjaveekogum hea hea põlevkivikaevanduste kuivendamine ja kogumiga seotud Ida-Eesti vesikonnas (5a) veekompleksi looduslik seisund on kohati säilinud vaid põhjarannikul 2 Põhjaveekogumite piiride kirjeldamine, koormusallikate hindamine ja hüdrogeoloogiliste kontseptuaalsete mudelite koostamine. Eesti Geoloogiateenistus. 2019. 3 Eesti põhjaveekogumite seisund perioodil 2014-2019. Eesti Geoloogiateenistus. 2020. 15. oktoober 2021 15 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu MAVES Keemiline Koguseline kogum Kirjeldus seisund seisund veekompleksi väljealal, kus veevõtt on suhteliselt väike ning veekompleks jääb aktiivse veevahetuse vöösse. Koos põhjaveekogumi lasumussügavuse suurenemisega lõuna suunas väheneb ilmastikutingimuste mõju põhjavee seisundile, veevahetustingimused halvenevad ning vastavalt suureneb veevõtu ja põlevkivikaevanduste kuivendamise mõju põhjaveetasemete režiimile. Ordoviitsiumi Ida-Viru Halva seisundi põhjustajaks on põlevkivi kaevandamine. põlevkivibasseini Põhjaveekogumi põhjaveerežiim sõltub looduslike faktorite põhjaveekogum (7) (sademed, aurumine jm) ja kaevanduste (Estonia, Viru) ning karjääride (Narva, Sirgala) veeärastuse koosmõjust. Aluspõhja põhjaveekihtide veerežiimile avaldab otsest mõju kaevandusvee väljapumpamine, mille tulemusena on töötavate Halb halb kaevanduse ümber kujunenud ulatuslikud veetaseme alanduslehtrid, mis maapinnalt esimeses, Nabala–Rakvere veekihis ulatuvad 0,5– 2 km, Keila–Kukruse veekihis 5–7 km ja Lasnamäe-Kunda veekihis isegi kuni 25 km kaevandustööde piirist. Põhjavee keemilist koostist põhjaveekogumis on oluliselt mõjutanud põlevkivi kaevandamine. Aeratsioonitingimuste muutudes ja aeratsioonivöö laienedes ning õhuhapniku juurdepääsul varem 15. oktoober 2021 16 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu MAVES Keemiline Koguseline kogum Kirjeldus seisund seisund anaeroobsetes tingimustes olnud kivimitele suureneb kaevandusvees SO42− sisaldus looduslikult sisalduselt 60–100 mg/l kuni väärtusteni ~350 mg/l. Suletud kaevanduste veega täitumisel võivad sulfaatide sisaldused lühiajaliselt suureneda isegi sisaldusteni >1000 mg/l. Kaevandustest toimuva veeärastuse tulemusena satub sulfaadirikas põhjavesi pumplate kaudu settebasseinidesse, kust voolab edasi ümbruskonna pinnaveekogudesse. Sulfaadirikas vesi võib maapinnale jõuda ka suletud kaevanduste täitumisel. Sulfaadi kontsentratsioonide järsk suurenemine põlevkivibasseini lähedastes pinnaveekogudes on selgeks märgiks kaevandustegevuse mõjust. Seotud ökosüsteemiks on muu hulgas Puhatu soostik. 15. oktoober 2021 17 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu 4.5 Pinnavesi Kavandatava tegevuse alale jääb Raudjõe (VEE1069600) säng (lisa 1 joonis 5). Säng on Maa-ameti ortofotode ja Kaldaerofotode andmeil kuiv. Sängi põhi on 47,5 m abs, Aidu karjääri veetase on 44 m abs (Maa-ameti kaardirakendus, lennu aeg 19.06.2020). Säng on olnud kuiv selle rajamisest (vahemikus 2009-2012). Eelnevalt asus jõe säng Aidu karjääri aladel (lisa 1 joonis 8), kuid on ka seal okupatsiooniaja algusest olnud sirgendatud kraaviks. Piirkond on olnud soine ja tõenäoliselt vajanud kuivendamist. Raudjõe (kraavi) säng kulgeb Ojamaa jõkke. Jõe veetase on samadel andmetel 44,5 m abs. Ojamaa jõgi voolab kavandatava tegevuse ala lääneservas. Kavandatava tegevuse ala lõunaserv piirneb Ojamaa peakraaviga. Raudjõel ja Ojamaa jõel on kalda ehituskeeluvöönd ja piiranguvöönd ning veekaitsevöönd. Ojamaa peakraavil puuduvad ehituskeeluvöönd ja piiranguvööndid. Kavandatava tegevuse alast põhja poole jääb Aidu karjääri veega täidetud tranšeede võrk. Veevõrku valmistatakse inimestele üldkasutusse võtmiseks (sõudekanal jm) ning rakendatakse tegevusi loodusliku mitmekesisuse tõstmiseks. 4.6 Maastik Võrreldes okupatsioonieelse ajaga on kavandatava tegevuse ala pöördumatult muudetud. Muutmise põhjuseks on olnud soiste alade kuivendamine ja põlevkivi kaevandamine (Aidu karjäär). Tolleaegsetest talukohtadest on säilinud Neruti (Maa- ameti ajaloolised kaardid). Maapind alal on lauge. Absoluutkõrgus kirdeservas on 50 m ja edelaservas 45 m (vahemaa 3 km). 4.7 Elusloodus Kaitstavaid loodusobjekte alal ei asu. Lähim Natura ala, Muraka linnuala (RAH0000075) jääb 3,7 km kaugusele lõunasse. Nende vahele jääb olemasolev Ojamaa kaevandus. Ala on kaetud ca 80% ulatuses metsaga. 0,4 ha suurune metsatukk on tunnistatud vääriselupaigaks (VEP000131). Maakattetüübid ja vääriselupaiga asukoht on toodud lisas 1 joonisel 7. 15. oktoober 2021 18 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu Ligi 15% alast kasutatakse põlluna. 4.8 Loodusvarad Peale põlevkivi kavandatava tegevuse alal muid maavarasid ei asu. Põhjavee kui loodusvara kohta on toodud info peatükis „4.4 Geoloogia ja hüdrogeoloogia“. Alal asuvad põllumaad ja metsamaad. 15. oktoober 2021 19 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu 5 KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA Euroopa roheline kokkulepe4 Euroopa roheline kokkulepe on 2019. aasta detsembris tööd alustanud Ursula von der Leyeni juhitava Euroopa Komisjoni katusstrateegia, mille abil saavutada ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega Euroopa. Eesmärk on muuta Euroopa 2050. aastaks kliimaneutraalseks ja kaitsta keskkonda ning teha seda viisil, mis ei sea ohtu ühenduse majandust ega kahjusta kõige haavatavamaid ühiskonnagruppe. Kliimaneutraalsuseks nimetatakse olukorda, kus inimtegevuse tagajärjel õhku paisatud kasvuhoonegaasid tagasi kinni püütakse või seotakse ehk inimtekkeliste kasvuhoonegaaside mõju kliimale on neutraalne. • Euroopa Liidus on kokku lepitud eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside netoheitkoguseid 2030. aastaks 55% (võrreldes 1990. aastaga) ja saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050. Võrreldes 1990. aastaga on Eesti KHG koguheide vähenenud 64%.5 Kavandatud tegevuse üldine eesmärk on fossiilsete maavarade kaevandamine ja lõpptulemusena kütuse tootmine (kas rikastatud põlevkivi näol, väärindatuna põlevkiviõliks vm). Kaevandamise plaanitud lõpp Ojamaa kaevanduses on aastal 2029. Arvestade kaevandamise lõppu, ei mõjuta kavandatud tegevus seatud eesmärke. Riigi pikaajalise arengustrateegia ˮEesti 2035ˮ6 „Eesti 2035” on riigi pikaajaline „Eesti 2035” on riigi pikaajaline arengustrateegia. Selle loomise eesmärk on kasvatada ja toetada meie inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka kahekümne aasta pärast parim paik elamiseks ja töötamiseks. Strateegia annab ühtse suuna erinevate valdkondade poliitikakujundajatele ja otsustajatele ning eurorahade kasutamisele. Strateegia on jaotatud viieks strateegiliseks sihiks: • Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed • Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud 4 Communication From the Commission. The European Green Deal. Brussels, 11.12.2019. 5 Rahvusvaheline aruandlus | Keskkonnaministeerium (envir.ee) 6 Riigi pikaajalise arengustrateegia ˮEesti 2035ˮ heakskiitmine. Riigikogu 12.05.2021 otsus 15. oktoober 2021 20 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu • Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik • Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond • Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik Olulisim kavandatava tegevusega seotud aluspõhimõte on: Aastaks 2050 on Eesti konkurentsivõimeline, teadmistepõhise ühiskonna ja majandusega kliimaneutraalne riik, kus on tagatud kvaliteetne ja liigirikas elukeskkond ning valmisolek ja võime kliimamuutuste põhjustatud ebasoodsaid mõjusid vähendada ja positiivseid mõjusid parimal viisil ära kasutada. Säästva arengu eesmärkide elluviimise eelduseks on kultuuri-, sotsiaal-, keskkonna- ja majandusvaldkonna kooskõlaline arendamine. Eestis tehakse teadmistepõhiseid otsuseid ning lahendusteede valikul eelistatakse mõjusaid ja uuenduslikke lähenemisviise. Kaevandamise ajal panustab tegevus Eesti ja piirkondlikku majandusse ning vähendab ääremaastumist. „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“7 Põhialuste visioon ja eesmärgid on: 1. Aastaks 2050 on Eestis konkurentsivõimeline vähese süsinikuheitega majandus. Tagatud on riigi valmisolek ja võimekus kliimamuutuste põhjustatud negatiivsete mõjude minimeerimiseks ja positiivsete mõjude parimaks ärakasutamiseks. 2. Üleminek vähese süsinikuheitega majandusele ja ühiskonnale on kujunemas ülemaailmseks trendiks, mille üks mõõdik on kasvuhoonegaaside heite vähenemine. Eesti pikaajaline siht on vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2050. aastaks ligi 80 protsenti võrreldes 1990. aasta heitetasemega. Selle sihi suunas liikumisel vähendatakse kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks orienteerivalt 70 protsenti ja 2040. aastaks 72 protsenti võrreldes 1990. aasta heitetasemega. Lisaks on toodud: 11. Põlevkivi kasutamisel liigutakse järjest suurema energeetilise väärindamise ning kõrgema lisandväärtusega toodete tootmise suunas, et minimeerida põlevkivi käitlemisprotsessis tekkivat kasvuhoonegaaside heidet viisil, millega ei kaasne muu negatiivse keskkonnamõju suurenemine. Põlevkiviõli tootmise kõrvalsaadusena tekkivat uttegaasi kasutatakse elektri- ja soojusenergia tootmiseks, kusjuures pikas perspektiivis 7 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 | Keskkonnaministeerium (envir.ee) 15. oktoober 2021 21 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu on eesmärk toota uttegaasist võimalikult suures mahus vedelkütuse, maagaasi või muude toodete asendajaid. Vastavalt taotlusele8: Ojamaa uuringuväljale (edaspidi ka laienduse ala), eesmärgiga kaevandada põlevkivi, mis on sisendiks olemasolevale VKG OIL AS põlevkiviõli- ja keemiatööstusele. Seega kaevandatud põlevkivi väärindatakse, mis on kooskõlas kliimapoliitika põhialustega. Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-20309 “Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030” on strateegiline lähtedokument, milles määratletakse põlevkivivaldkonna arengu põhimõtted ja suunad 15 aastaks. Arengukava põhieesmärk on tagada põlevkivi võimalikult keskkonnasäästlik ja majanduslikult efektiivne kaevandamine ning kasutamine, kindlustades põlevkivitööstuse varustatuse põlevkivivaruga ja vähendades seejuures negatiivset keskkonnamõju. Põlevkivi arengukavas ette nähtud meetmed on vajalikud põlevkivi kasutamise suunamiseks riigi huvi elluviimisel. Arengukava strateegilised eesmärgid on: • põlevkivi kaevandamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine; • põlevkivi kasutamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine; • põlevkivialase haridus- ja teadustegevuse arendamine. Kavandatava tegevuse ellu viimiseks on algatatud keskkonnamõju hindamine, mille eesmärk on olulise negatiivse keskkonnamõju vältimine. Energiamajanduse arengukava aastani 203010 Eesti energiapoliitika arengukavas lähtutakse sellest, et tarbijatele oleks tagatud mõistliku hinna ja kättesaadavusega energiavarustus, et keskkonnamõjud oleksid aktsepteeritavad ning et see oleks kooskõlas Euroopa Liidu pikaajalise energia- ja 8 VKG Kaevandused OÜ Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise laienduse taotlus. 2020. VKG Kaevandused OÜ 9 Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030 kinnitati Riigikogu otsusega 16. märtsil 2016. 10 Energiamajanduse arengukava aastani 2030. Heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 20.10.2017. a korraldusega nr 285. 15. oktoober 2021 22 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu kliimapoliitikaga. Samuti peab energiamajanduse arenguplaanide rakendamine olema majandusliku konkurentsivõime poolest kõige kasulikum. Veel määrab uus kava lähtekohad taastuvenergia ja energiasäästu tegevuskavadele ning hoonete renoveerimise visioonile. Põlevkivi kaevandamise ja energeetika kohta on kirjutatud järgmist: Kasutusele võetud uued tehnoloogilised lahendused põlevkivienergeetikas näitavad põlevkivi kaevandamise ja kasutamise jätkamise võimalikkust ka oluliselt karmistuvate keskkonnapiirangute tingimustes. /…/ Arengukavaga nähakse ette põlevkivist elektritootmise vähenemist ja põlevkiviõli tootmise suurenemist. Tootmisefektiivsust lisab kõrvalproduktide (nt generaatorgaas, poolkoksigaas) kasutamine elektritootmiseks. Välja on toodud, et põlevkiviõli tootjate plaanide realiseerumisel realistlik aastane toodang enam kui 2,5 miljonit tonni põlevkiviõli. Tööstusharu osakaal Eesti majanduses loodud kogu lisandväärtusest on ligikaudu 6%. Tuleb arvesse võtta, et arengukava on koostatud enne ambitsioonikate Roheleppe plaanide kokku leppimist ja arengukava käsitleb tegevusi kuni aastani 2030. Kokkuvõtvalt võib järeldada, et kavandatav tegevus on kooskõlas energiamajanduse arengukavaga aastani 2030. Keskkonnastrateegia11 Strateegia toob seonduvalt põlevkivi kaevandamisega välja järgmised probleemid: • vajadus tõhustada väärindamise tehnoloogiat, et vähendada jäätmete teket • kaevandamisest põhjustatud koormus joogiveevarustusele • kaevandamise tõttu suur veekõrvalduse osakaal • langatustest põhjustatud maapinna vajumine ja selle tõttu veerežiimi muutus Probleemi lahendusena nähakse maavara kaevandamismahu vähendamises (põlevkivi baastasemena on võetud 11 mln tonni aastas). 2020. aastal oli põlevkivi kaevandamismaht 9 mln tonni, millest 4,8 mln tonni kaevandas Enefit Power AS, 3,3 mln tonni kaevandas VKG Kaevandused OÜ ja 0,9 mln tonni OÜ Kiviõli 11 Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030. Vastu võetud riigikogu 14.02.2007. 15. oktoober 2021 23 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu Keemiatööstuse12. Samas Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030 näeb aastamäärana 20 mln tonni, mis on kinnitatud ka maapõueseadusega (§ 46 lg 3)13. Ojamaa kaevanduses kasutatav kamberkaevandus välistab langatuste tekkimist. Mõju põhjavee koguselisele seisundile sõltub kaevandusala suurusest ja kaevandamise kiirusest. Mida kiiremini kaevandatakse, seda lühemat aega toimub vee dreenimine. Mida väiksemalt alalt kaevandatakse, seda vähem vett dreenitakse. Püstitatud eesmärgi saavutamiseks vähem põlevkivi kaevandada ei saa. Küll on võimalik seda teha kiiresti. Kaevandamise plaanitud lõpp, 2029, tagab suhteliselt kiire kaevandamise. Maapõuepoliitika põhialused aastani 205014 Eesti pikaajaline eesmärk maapõue valdkonnas on tagada maapõueressursside teaduspõhine, riigi majanduskasvule ja ressursitõhususele suunatud keskkonnahoidlik ning inimeste tervist säilitav haldamine ja kasutus. Samal ajal on oluline vähendada sõltuvust taastumatutest loodusvaradest. Prioriteetsetest arengusuundadest puutuvad kavandatava tegevusega otsesemalt kokku: 2.1. Maapõue kasutamisega seotud olulisemad keskkonna-, majanduslikud ja sotsiaalsed mõjud on alati eelnevalt analüüsitud ning tegutsemisel valitakse kõige sobivamad lahendused. Riik suunab tegevuse korraldamisel rakendama võimalikult keskkonnasäästlikku ja innovaatilist tehnoloogiat. Kavandatava tegevuse mõjude hindamiseks viiakse läbi keskkonnamõjude hindamine. 2.2. Kaevandatud maa ja maapõue korrastamine on tagatud ning selleks rakendatakse parimaid meetodeid ja kogemusi, arvestades terviklikku ja sobivaimat lahendust ning piirkonna arengut. Korrastamistingimused määratakse keskkonnaloas. 2.3. Maapõueressursside kasutuse suunamisel tagatakse ringmajanduse põhimõtetest lähtuvalt ressursside võimalikult suure lisandväärtusega ning säästlik kasutamine minimaalsete kadude ja minimaalsete jäätmetega. Seejuures ei tarbita taastuvat maapõueressurssi üle taastumise määra ja uuritakse võimalusi taastumatute 12 Maavaravarude koondbilanss 2020. Maa-amet. 2021. 13 Maapõueseadus. Riigikogu 27.10.2016 seadus. 14 Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050. Võetud vastu Riigikogu 06.06.2017 otsusega. 15. oktoober 2021 24 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu maapõueressursside asendamiseks taastuvate ressurssidega ning ressursside kasutamise tõhusamaks muutmiseks. Põlevkivist toodetakse põlevkiviõli, mis loob maavarale lisandväärtust. Aherainet ei ladestata vaid taaskasutatakse. Keskkonnamõjude vähendamise eesmärgil viiakse läbi keskkonnamõjude hindamine. Muu hulgas hinnatakse selles ringmajanduse põhimõtete rakendamise võimalikkust ja asjakohasust. Kavandataval tegevusel puudub vastuolu maapõuepoliitika põhialustega aastani 2050. Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2019-2030+15 Strateegi visioon on: Aastaks 2030 on Ida-Viru maakond majanduslikult hästi arenenud, kiirete transpordiühendustega ning hinnatud elukeskkonnaga regioon, moodustades osa arenevast Soome lahe majanduspiirkonnast. Strateegia eesmärgid üldiselt kavandatava tegevusega ei seostu. Kuivõrd on puutepunkte eesmärgiga: Aastaks 2030+ on Ida-Viru maakonnas kaasaegne ja kvaliteetne elu- ja ettevõtluskeskkond, mis tugineb puhtale looduskeskkonnale, moodsale ja mitmekesisele taristule ning kaasaegsetele energialahendustele. Selle eesmärgi saavutamise üks vahend on keskkonnamõju hindamise läbi viimine, millega kindlustatakse, et kavandatav tegevus ei põhjustaks talumatut mõju looduskeskkonnale. Arengustrateeguas sedastatakse: Arengustrateegia rakendamise perioodil jääb Ida-Viru maakonna suurimaks majandusharuks põlevkivienergeetikatööstus, kuid ühest majandusharust sõltuvuse vähendamiseks, jätkatakse tegevusi maakonna majanduskeskkonna mitmekesistamiseks. Põlevkivisektori väliste tööstusinvesteeringute ja teenindussektori osakaalu kasv, väikeettevõtluse areng ning uute ja nutikate lahenduste kasutamine loob täiendavad võimalused ettevõtluse arengus. Kavandataval tegevusel puudub vastuolu arengustrateegiaga. 15 Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2019-2030+. 15. oktoober 2021 25 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+16 Maakonnaplaneeringu järgi jääb Ida-Virumaal põlevkivi kaevandmine lähimatel aastakümnetel oluliseks majandusvaldkonnaks. Põlevkivisektori edasist arengut suunates tuleb silmas pidada pinnasele, maastikele, elusloodusele, põhja- ja pinnaveele ning välisõhule ja teistele keskkonnatervise komponentidele avalduva keskkonnamõju vähendamise vajadust. Maakonnaplaneeringuga nähakse põlevkivi kaevandamise jätkamist, lisaks olemasolevatele kaevandamisaladele (sh Uus-Kiviõli), perspektiivis ka Estonia II ja Sonda kaevandustes; seda juhul, kui kaevandustegevusega kaasnevad mõjud on hinnatud ja maksimaalselt leevendatud (KMH kaevandamisloa taotluse käigus). Põlevkivi kaevandamisega seotud taristu edasisel planeerimisel ja projekteerimisel tuleb teha koostööd Maanteeameti (nüüdseks Transpordiamet) ja teiste avalike teede omanikega, et lahendada kaevandamisega seotud taristu ristumised avalike teedega. Kaevandamisala teenindavate avalike teede temaatikat tuleb käsitleda järgnevates planeeringutes ja vajadusel näha ette teede kandevõime tõstmine ning seisukorra vastavusse viimine arendustegevusega kaasneva liikluskoormusega. Alutaguse valla arengukava17 Arengukavas on märgitud järgmist: Põlevkivisektori tuleviku käekäigust sõltub suurel määral nii Ida-Viru maakonna kui ka Alutaguse valla majandusareng ja sotsiaalne heaolu, valla eelarvetuludes on suur osa põlevkivi kaevandamisega seotud ressursitasudel. Samas on põlevkivi kaevandamine olulise negatiivse keskkonnamõjuga, mõjutades pinnast, maastikku, elusloodust, põhja- ja pinnavett ning välisõhku. Valla põhjaosa põhjaveerežiim on häiritud ja maastikud mõjutatud tänaseks juba suletud põlevkivikaevanduste langatustest. Arengukava on koostatud enne Euroopa Liidu märkimisväärset deklaratsiooni kliimaneutraalsuse poole püüdlemise osas. Tuleb aga tõdeda, et hetkeseisuga ei ole riiklikul tasandil välja töötatud paketti, mis tagab kohalikele pehme ülemineku põlevkivimajandusest teistele energiaallikatele. Seetõttu võib väita, et valla seisukoht on endiselt asjakohane. 16 Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+. Kehtestatud Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldusega nr 1-1/2016/278, mida on täiendatud 08.02.2017 korraldusega nr 1-1/2017/25. 17 Alutaguse valla arengukava 2018-2030. Vastu võetud Alutaguse Vallavolikogu 28.06.2018 määrusega nr 53. 15. oktoober 2021 26 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu Alutaguse valla üldplaneering18 Üldplaneeringus on põlevkivikaevandamisele toodud järgmised nõuded: • Põlevkivi ümberlaadimissõlm, kus toimub kaevise ümberlaadimine, peab müra ja tolmu leviku tõkestamiseks paiknema hoones. • Kui kaevanduste logistikaga seotud kaubapõlevkivi trassid kavandatakse rajada Alutaguse valla territooriumile, siis tuleb nende asukoha leidmiseks teha asukohavalik koos keskkonnamõju strateegilise hindamisega • Põlevkivikaevanduste puhul vältida kaevanduste teenindusmaade rajamist väärtuslikele põllumajandusmaadele. Nõuded ei ole kavandatava tegevuse seisukohast asjakohased, kuna kasutatakse ära olemasolev maapealne taristu. Üldplaneering näeb alt kaevandatud alade kasutamisele ette järgmised tingimused: Maa tüüp Hoonete ja rajatiste Põllu- ja metsamajanduslik ehitamine maaviljelus Püsiv Piirangud puuduvad Piirangud puuduvad Stabiilne Võib rajada kergeid ehitisi Piirangud puuduvad Langatatud Tuleb silmas pidada järel- Tuleb silmas pidada või hilisvajumist võimalikku niiskusrežiimi muutumist Kvaasistabiilne Ehitamine lubatud ainult Tuleb arvestada võimaliku geotehnilise analüüsi saagi hävimisega läbinud projektide alusel Veevarustuse seisukohast on antud järgmine suunis: Kaevanduspiirkondade mõjualas tuleb rajada kvaliteetse veevarustuse tagamiseks sügavamaid kaeve, mis jäävad põlevkivikaevandustsooni mõjuulatusest välja. 18 Alutaguse valla üldplaneering. Kehtestatud Vallavolikogu 29.10.2020 otsusega nr 285. 15. oktoober 2021 27 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu Vastavalt taotlusele19: Analoogselt Ojamaa kaevandusele, kasutatakse kamberkaevandamise tehnoloogiat, millega kaasnevad kaod hoidetervikutes kuni 30%. Kamberkaevandamise meetodil jäetakse kaeveõõnte vahele tervikud, mis hoiavad maapinda üleval, seega langatuste ja liigniiskuse tekkimise tõenäosus on väike. Põlevkivi kaevandamine ei sea piiranguid praeguse maakasutuse jätkumisele. Altkaevandatud aladele uute ehitiste projekteerimisel ja rajamisel kehtivad ehituslikud tingimused, arvestada tuleb maa-aluste tervikute paiknemisega. Sellise kaevandamise tagajärjel säilib stabiilne maapind. Kaevanduse mõjuala ulatus ja vajalikud meetmed veevarustuse säilitamiseks antakse mõju hindamise käigus. Lüganuse valla arengukava aastateks 2018-202820 Arengukavas on põlevkivitööstuse kohta toodud järgmist: Lüganuse valla üheks teravamaks väljakutseks on põlevkivi kaevandamise ja töötlemise tulemusena tekkinud keskkonnamõjude leevendamine. Ühelt poolt on oluline endiste kaevandus- ja karjäärialade taaskasutusele võtmine, teisalt ka kaevandamise tulemusena tekkinud taristuprobleemide (nt veevarustus, sadevesi) lahendamine koostöös arendajatega. Kogu piirkonna suurim ettevõte Kiviõli Keemiatööstus on valla kõige olulisem tööandja, teisalt on keemiatööstusega seotud ka keskkonnaküsimused. Eraldi teemaks on uute võimalike kaevanduste lisandumine piirkonda, mis võiks kaasa tuua suures mahus töökohti, samas aga ka arvestavat mõju keskkonnale. Arengukava ei võta seisukohta, kas kaevandamine peaks laienema. Sõnastusest võib välja lugeda, et kaevandamises nähakse positiivset sotsiaalset mõju aga ohukohaks on keskkonnamõju. Käesoleva mõju hindamisega antakse keskkonnamõju olulisusele hinnang ning vajadusel tehakse ettepanek mõjude vähendamiseks või leevendamiseks. 19 VKG Kaevandused OÜ Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise laienduse taotlus. 2020. VKG Kaevandused OÜ 20 Lüganuse valla arengukava aastateks 2018-2028. Vastu võetud Lüganuse Vallavolikogu 10.10.2018 määrusega nr 39. 15. oktoober 2021 28 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu Lüganuse valla üldplaneering21 Planeering on koostamisel. Käesoleva mõju hindamise programmi koostamise ajal (09.2021) on üldplaneeringu kaardil22 plaanitud kaevandusalale tsoneeritud väärtuslikku põllumaad ning rohelist võrgustikku. Kavandatav tegevus ei ole vastuolus üldplaneeringu hetkeplaanidega. Mõjude hindamise lõppetapis tuleb üldplaneeringu seis üle vaadata. 21 Uue üldplaneeringu koostamine - Lüganuse vald (lyganuse.ee) 22 Lüganuse valla üldplaneering (hendrikson.ee) 15. oktoober 2021 29 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu 6 EELDATAVALT OLULINE KESKKONNAMÕJU 6.1 Veekeskkond Allmaakaevanduses dreenitakse põhjavesi. Pumpade abil juhitakse vesi maapinnale ning suunatakse Kiikla peakraavi (VEE1069400), mis omakorda suubub Ratva ojja (VEE1069100). Veeloas on ära juhitava vee hulgaks määratud kuni 31 587 840 m3 aastas ja 87 744 m3 ööpäevas. Kaevandamisala laienemisega suureneb ka ära juhitava hinnanguline vee kogus. See võib mõjutada pinnaveekogude vastuvõtu võimet. Vee kvaliteedi osas muutusi ette näha ei ole kuna dreenimise ja puhastamise tehnoloogia jäävad samaks. Pole selge, kas veekoguse lisandumine võib endaga kaasa tuua veeloas ette antud saasteainete piirväärtuste ületamist. Kui laiendamine loas kehtestatud väärtusi ei ületa, pole ette näha täiendavat mõju vee elustikule ja selle uurimine käesoleva mõju hindamise käigus vajalikuks ei osutu. Kui laiendamine põhjustab väärtuste ületamist, tuleb esmajärgus otsida lahendus väärtuste normaliseerimiseks. Kogu piirkond (Alutaguse vald, Lüganuse vald) on põlevkivi kaevanduste põhjavee dreenimisest oluliselt mõjutatud. Kaevanduse laiendamine annab täiendava panuse põhjaveekihtide alanduslehtrite laienemisele. Pole selge, mil moel mõjutab kaevanduse laienemine selle kohal olevate majapidamiste kaevude veeandi. Kavandatava tegevuse alal asub Raudjõe säng (VEE1069600). See on tehisveekogu (inimese poolt uude kohta kaevatud kraav) ning Aidu karjääri mõju tõttu kuiv. Kavandataval tegevusel puudub mõju Raudjõele. Aidu karjääris asub pinnaveekogude võrgustik, milles luuakse ökoloogilist keskkonda ning mida valmistatakse ette inimkasutuseks. Pole selge, kuidas kaevanduse dreenimine mõjutab Aidu karjääris veetaset. 6.2 Heited välisõhku, kliima Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist täiendavat heidet välisõhku. Kaevanduskäike küll tuulutatakse šurfide kaudu, kuid tuulutamise mõju välisõhu kvaliteedile on seniste modelleerimiste ja tegelike mõõtmiste alusel väike. Ei ole põhjust eeldada, et piirkonnas on välisõhu kvaliteet juba nii rikutud, et tuulutus võiks põhjustada normide ületamist. 15. oktoober 2021 30 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu Kaevanduse maapealset taristut täiendatakse alternatiivi 1 puhul ühe tuulutusšurfi ja kolme tehnilise puurauguga elektrikaablitele. Läbi puuraukude heiteid välisõhku ei kandu. Alternatiivi 2 puhul lisanduvad võrreldes alternatiiviga 1 maapealse taristuna uus sisenemiseks-väljumiseks kasutatav kaldsüvend, seda katvad betoonehitised ning kolm tehnilist puurauku tuletõrje veevarustuseks, mis olulist mõju välisõhule kaasa ei too. Plaanitav kaldsüvend koos betoonehitistega ja veevarustuse puuraugud rajatakse olemasolevale tootmisalale. Mõju välisõhule käsitletakse seoses uue tuulutusšurfi ehk heiteallika lisandumisega. 6.3 Müra ja vibratsioon Kaevadamine toimub lõhkamisega, mis toob endaga kaasa vibratsiooni. Lõhkamised ei ole pidevad ja käsitletavad üksiksündmustena. Norme ületavat vibratsiooni ja müra ei ole ette näha. Täiendavate tehniliste puuraukude ja tuulutusšurfi ning alternatiiv 2 puhul uue kaldsüvendi rajamisega kaasneb lühiajaline lokaalne müra ja vibratsioon, mis varasemalt kaevanduste rajamise ja laienemise mõju hinnanud KMH-de puhul on määratletud väheoluliseks.23;24 Vibratsiooni tugevust saab määrata lõhketööde planeerimisel. Müra ja vibratsiooni mudelduse järgi vajadus puudub. 6.4 Valgus, soojus ja kiirgus Kaevanduse laienemisega ei kaasne valguse, soojuse ega kiirguse täiendavat levikut. 23 Ida-Virumaa Maidla ja Mäetaguse vald Eesti Energia Kaevandused AS kavandatava Uus-Kiviõli kaevanduse rajamise 24 AS Enefit Kaevandused ja OÜ VKG Kaevandused maavara kaevandamislubade KMIN-053, KMIN-054, KMIN-055, KMIN-066 ja KMIN-119 muutmise ja pikendamise taotluse keskkonnamõju hindamine. 2017. OÜ Hendrikson & Ko. 15. oktoober 2021 31 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu 6.5 Jäätmeteke Kuna aastaseid kaevandamismahte kavandatava tegevuse elluviimisel ei plaanita tõsta, siis jääb jäätmeteke Ojamaa jäätmeloaga kehtivate lubade piiresse. Lisanduv aheraine ei eelda teenindusmaa aluse pinna laiendamist. Sellest lähtuvalt ei toimu täiendavat maavõttu. Ühe aheraine rakendusvaldkonnana kaalutakse aheraine kasutamist RailBalticu raudtee alusmaterjalina25. Esiteks uuring ei ole valmis, teiseks ei kuulu aherainele kasutuse leidmine käesoleva keskkonnamõju hindamise mahtu. Vajadusel tuleks seda teha kogu VKG poolt tekitatava aheraine kohta. Jäätmeteke on juba varasemas mõju hindamises käsitletud keskkonnaaspekt ja seda mõju hindamise käigus täiendavalt ei käsitleta. 6.6 Maakasutus ja maastik Eeldades, et kavandatav tegevus ei too endaga kaasa langatusi, pole põhjust ette näha mõju maastikule. Piirkonna maastik on kuigivõrd juba varasemate kaevandustegevustega oluliselt ümber kujundatud (nt Raudjõe kanali rajamine). Kavandatava tegevuse alale jääb metsa kuivendamiseks ette nähtud maaparanduse hoiuala (lisa 1, joonis 5). Hoiuala asub ka olemasolevate kaevanduste kohal ja ei ole teada nende kaevanduste olulist negatiivset mõju. Sellest lähtuvalt ei ole põhust eeldada ka rajatava kaevanduse olulist mõju maaparandussüsteemidele. Tõenäoliselt toob kaevanduse rajamine endaga kaasa metsade kuivendamisvajaduse vähenemise. Kaevandamisega ei plaanita langatusi, mis võiksid maaparandust negatiivselt mõjutada ja sulglohkusid tekitada. Mõju metsamaa kasutusele ei ole oluline. Alale jäävatel põllumaadel kuivendussüsteem puudub. Kaevanduse kuivendamnisel võib olla kuivendav mõju ka põllumaale. Seoses käimas oleva kliima muutusega (sagenevad põuad ja paduvihmad), võib see kaasa tuua muutusi põllu harimisel. KMH programmi koostamise hetkel ei ole teada, kas nendele põllumaadele juba praegu avaldub põhjavee alanduse kuivendav mõju. Kui hetkel kuivendavat mõju ei avaldu, vajab teema käsitlemist. 25 Enefit Power AS Estonia kaevanduse aheraine ja lubjakivi karjääridest kaevandatavate ehitusmaavarade kasutamisega kaasnevate mõjude hindamine Rail Baltic raudtee muldkeha ja kõrvalteede ehitamisel. Riigihange nr 234182 15. oktoober 2021 32 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu 6.7 Mõju loodusvaradele Kavandatava tegevuse piirkonnas on loodusvaradest põhjavesi, mets ja väärtuslik põllumaa. Mõju põhjaveele käsitletakse KMH raames läbi viidava põhjavee mudelduse raames. Mõju metsale ja põllumaale on käsitletud peatükis „6.7 Mõju loodusvaradele“. 6.8 Inimene ja asustatud alad Kavandatava tegevuse mõjualas asulaid ei asu. Alale jääb üks majapidamine. Ala lähedusse (1 km) jääb veel 8 elu- või ühiskondlikku hoonet. Kavandatav tegevus võib inimest mõjutada läbi põhjaveetaseme alanduse. Põhjavee taset ja selle mõju joogiveekaevudele on käsitletud peatükis „6.1 Veekeskkond“. Inimese tervist ja vara mõjutada võivate müra, vibratsiooni, välisõhu saaste, valguse, soojuse ja kiirguse piirnormid eelduslikult kavandatava tegevusega ületatud ei saa. Neid teemasid on käsitletud peatükkides „6.2 Heited välisõhku, kliima“, „6.3 Müra ja vibratsioon“ ja „6.4 Valgus, soojus ja kiirgus“. Mõju inimesele käsitletakse läbi eelkirjeldatud teemade. Kavandataval tegevusel puudub muudes osades oluline mõju inimese heaolule (töö ja pere tasakaal, haridus ja oskused, kogukonna ja sotsiaalsed sidemed, kodanikuaktiivsus ja valitsemine, isiklik turvalisus, sissetulek ja jõukus, töökohad ja töötasud26). Kuigivõrd mõjutab kavandatava tegevuse elluviimine positiivselt tööhõivet ja selle läbi sissetulekut, sest kaevemahu suurendamine eeldab töökohtade pikemat säilimist. Neid teemasid mõju hindamise käigus ei käsitleta. 6.9 Kultuuriväärtused Kavandatava tegevuse mõjualas kultuuriväärtusi ei ole. Kultuuriväärtuste teemat mõju hindamise käigus ei käsitleta. 26 Heaolu arengukava 2016-2023. Vabariigi Valitsuse 30.06.2016 korraldus nr 240 15. oktoober 2021 33 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu 6.10 Looduskeskkond Looduskaitse seadusega kaitstavaid loodusobjekte kavandatava tegevuse alal ei asu. Piirkond on juba praegu oluliselt mõjutatud põlevkivi kaevandamisest. Maastikku on muutnud Aidu karjäär, veerežiimi Aidu karjäär ja maa-alused kaevandused. Pole selge, mil määral mõjutab kaevanduse laiendamine Aidu karjääri veetaset. Kuivõrd Aidu karjääris soovitakse luua ökoloogilist keskkonda, on oluline seda teemat käsitleda. 6.11 Kumulatiivne mõju Oluline kumulatiivne mõju kaasneb põhjavee dreenimisega, kuna läheduses on mitmed töötavad maa-alused kaevandused. Piirkonna pinnaveevõrk on suublaks mitmete kaevanduste veele. Oluline on veenduda, et arvestades kogu keskkonnakasutust oleksid pinnaveekogud võimelised vastu võtma täiendav ärajuhitava vee. Põhjaveetaseme mudeldamisel arvestatakse piirkonna teiste kaevandustega. 6.12 Piiriülene mõju Kavandataval tegevusel puudub piiriülene mõju. 15. oktoober 2021 34 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu 7 HINDAMISMETOODIKA Töö viiakse läbi vastavalt KMH algatamise hetkel kehtinud KeHJS 27 redaktsioonile ja KMH täpsustatud nõuetele28. Aruandes käsitletakse viidatud õigusaktides toodud teemasid vastavalt programmis toodud täpsustustele. 7.1 Veekeskkond Kaevandusmõjude hindamiseks koostatakse piirkonna põhjavee liikumise mudel. Põhjaveemudeli abil prognoositakse: 1) taotletaval alal kaevandustegevuse mõju põhjaveetasemetele, põhjaveekogumite koguselisele seisundile ning tarbekaevudele; 2) Aidu karjääri poolt kaevandusse juurde voolavat vee kogust, mille alusel hinnatakse mõju Aidu karjääri pinnaveekogudele; 3) väljapumbatavaid veehulki kaevandamistööde erinevatel etappidel, aastaaegadel ja eri veerikkusega aastate sademehulkade varieeruvusel; 4) kaevanduse sulgemise järgseid muutusi piirkonna põhjaveetasemetes. Johtuvalt modelleerimistulemustest antakse soovitused veekõrvalduse mahu vähendamiseks, veeärastussüsteemi arendamiseks, veerežiimi ebasoovitavate muutuste mõju vähendamiseks või vältimiseks. Võimalike kaevanduses rakendatavate põhjavee leevendusmeetmete mõju modelleeritakse. Koostatav hügdogeoloogiline mudel on aegsõltuv, mille abil saab modelleerida põhjaveetaseme muutusi kaevandamise etappide kaupa kuni sulgemiseni, arvestades veega täitunud kaevanduste ning töötavate kaevanduste mõjudega nii enne viimaste sulgemist kui ka sulgemisjärgselt. Modelleeritava ala piirid peavad ulatuma piisavale kaugusele kaevandatavast alast, et eristuks kavandatud tegevuse põhjaveetaseme muutuste mõjuala ja ükski oluline mõjutegur ei jääks arvestamata. Eeldatav modelleerimise ulatus määratakse mudeli koostamise käigus lähtuvalt selguvast mõjualast. 27 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus. Riigikogu poolt Vastu võetud 22.02.2005. 28 Keskkonnamõju hindamise aruande sisule esitatavad täpsustatud nõuded. Keskkonnaministri 01.09.2017 määrus nr 34. 15. oktoober 2021 35 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu Kasutades Virumaa põhjaveemudeli kihte (vajadusel neid asjakohaselt täpsustades, mitte suurema kui 50x50m võrgusammuga eeldatavalt olulise mõjuga kohtades) koostatakse vähemalt 7 kihiline põhjaveemudel: 1. kvaternaarisetete veekiht; 2. Keila–Kukruse veekiht (O3kl–kk); 3. põlevkivi tootus kiht (O3kk); 4. Uhaku veepide (O2uh); 5. Lasnamäe–Kunda veekiht (O2ls–O2–1kn); 6. Alam-Ordoviitsiumi veepide (O1); 7. Ordoviitsiumi–Kambriumi veekiht (O1pk–Ca1pr). Põhjaveemudel tuleb kalibreerida ala lähteseisundi saamiseks ja mudelis kasutatud kihtide hüdrogeoloogiliste parameetrite ning rajatingimuste verifitseerimiseks ajas tagasivaates vastavalt olemasolevatele andmetele. Tagasivaate eelistatud pikkus on 10 aastat. Andmete puudumisel seirepuuaruke ei rajata. Mudeli sobivust kavandatud ülesannete lahendamiseks tuleb hinnata (modelleerimistööd retsenseerida) kahes etapis. Esmalt hinnatakse tagasiulatuvalt kalibreeritud nn lähtemudeli sobivust (kui selle loomine on osutunud võimalikuks). Teises etapis analüüsitake koostatud prognoosmudelit. Ära juhitavate veekoguste ja saasteainete hinnang Modelleerimistulemused annavad sisendi eesvoolude kaevandusvee ärajuhtivusvõime hindamiseks. Välja pumbatavate veekoguste prognoosimisel tuleb arvestada ka olemasoleva Ojamaa kaevanduse veekoguseid. Vee ekspert tutvub veeloa alusel tehtud ära juhitava kaevandusvee seire andmetega ning annab selle põhjal hinnangu, kas lisanduv kaevandusvesi võib põhjustada keskkonnaloas määratud saasteainete piirväärtuse ületamist. 7.2 Vibratsioon Vibratsiooni olulise mõju vältimiseks vajalikud tehnilised tingimused annab kaevanduse projekteerija keskkonnamõju hindamise väliselt. KMH juhtekspert koostab ettepanekud olemasoleva olukorra fikseerimiseks, et vältida kaevandamise ajal vaidlusi rajatistele tekkinud võimalike kahjustuste põhjuste osas. 15. oktoober 2021 36 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu 7.3 Maakasutus Põhjavee alanduse tegelikku mõju põllu niiskusrežiimile on keeruline, kui mitte võimatu mudeldusega prognoosida. Juhtekspert kontakteerub piirkonna põllumajandustootjatega ja intervjuu vormis uurib, kas on teada selge vahe kaevandusalal oleva põllu harimisel võrreldes põhjavee alanduslehtri välise põllu harimisega. Kui mõlemat tüüpi alal põldu harivaid tootjaid ei leidu, kõnealust teemat ei käsitleta. Oluline on maatulundusmaa kasutuse jätkamise tagamine pärast kaevandamise lõppu. Selleks tuleb tagada kaevandustesse koguneva vee kontrollitud äravool ja maa kasutuspiirangud. Vastavad soovitused antakse KMH aruandes. Juurdepääsuteed tuleb anda üle kasutuskõlblikena. 7.4 Looduskeskkond Aidu karjääri veetaseme muutumisele antakse hinnang hüdrogeoloogilise mudelduse põhjal. Mudelduse tulemust arvestades annab juhtekspert hinnangu mõju olulisusest Aidu karjääri veekogudesse loodavatele ökosüsteemidele. 7.5 Keskkonnamõju hindamise ulatus Ruumiline ulatus Keskkonnamõju hindamise ulatuse aluseks on põhjavee olulise alanduse ulatus, mis tuvastatakse põhjaveemudeli koostamisel. Suublatele avalduvat mõju hinnatakse kuni Ratva ojani (kaasa arvatud). Vibratsioon jääb kaevanduse lähiala piiresse. Käsitlemist vajavad majapidamised, mis jäävad kaevanduse piirist kuni 0,5 km kaugusele. Ajaline ulatus Mõjusid hinnatakse kuni kaevandamise lõppemiseni, et anda ülevaade pärast kaevandamist stabiliseerunud olukorrast. Olemasolevate andmete piires arvestatakse ka ümbruskonna teiste olemasolevate kaevanduste elueaga. 15. oktoober 2021 37 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu 7.6 Alternatiivide võrdlemine Null alternatiivi käsitletakse kui olemasoleva olukorra kirjeldust. Null alternatiivi ei kaasata võimalike alternatiivide võrdlusesse. Juhul, kui selgub, et kavandatav tegevus ületab keskkonna taluvuspiiri, otsitakse mõju vältimise või leevendamise meetmeid. Kui meetmeid ei leita, tuleb kavandatavast tegevusest loobuda. Alternatiivid 1 ja 2 esialgsel hinnangul keskkonnamõju poolest üksteisest oluliselt ei erine. Alternatiivi 2 korral rajatakse maa alla sisenemiseks vajalik ava olemasolevale tootmisalale. Seetõttu maavõttu ei toimu. Ei ole põhjust eeldada, et sisenemise rajamine võiks endaga kaasa tuua ala praeguse kasutusega võrreldes oluliselt erinevaid mõjusid. Selle tõttu arvestatakse alternatiivide valimisel märkimisväärselt tehnilist otstarbekust. Juhul, kui mõju hindamise käigus selguvad asjaolud, mis eristavad alternatiive üksteisest oluliselt, võetakse need kaalumisse. Sellisel juhul tehnilise otstarbekuse ja loodus- või sotsiaalkeskkonnale avalduvate mõjude omavahelised osakaalud tuleb leida mõju hindamise käigus, kui selguvad täpsemad asjaolud. 15. oktoober 2021 38 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu 8 AJAKAVA Keskkonnamõju hindamise ajakava on toodud KMH programmi lisas 2. 15. oktoober 2021 39 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu 9 ARENDAJA, JUHTEKSPERT JA EKSPERTRÜHM Arendaja: VKG KAEVANDUSED OÜ - Erika Sulg, e-post: [email protected] Keskkonnamõju hindamise ekspertgrupp: vastutusala Nimi ja kontakt kvalifikatsioon Juhtekspert Karl Kupits e-post: litsents KMH105 [email protected] juhteksperdina läbi viidud mitmed Maves OÜ keskkonnamõju hindamised, milles on muu hulgas käsitletud vibratsiooni, maakasutust, looduskeskkonda, veekeskkonda ja muid KeHJS § 20 teemasid. Viimased KMHd: projekti „Pärnu jõestiku elupaikade taastamine“ raames ellu viidava Sindi paisu avamise ja tehiskärestiku rajamise keskkonnamõju eksperthinnangu ning Sindi väliujula piirkonnas Pärnu jõe põhja süvendamise keskkonnamõju hindmine Tartu maakonnas Puhja vallas Ulila II turbatootmisalal keskkonnamõju hindamine Kamali II ja III liiva- ja kruusakarjääri kaevandamise loa taotluste keskkonnamõju hindamine hüdrogeoloog Maile Polikarpus Hüdrogeoloogiliste tööde [email protected] tegevusluba Eesti Geoloogiateenistus 15. oktoober 2021 40 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu 10 ASJAOMASTE ASUTUSTE JA ISIKUTE LOETELU Asutus Kaasamise põhjus Keskkonnaamet KMH protsessi järelevalvaja, keskkonnakaitset puudutavate õigusaktide peamine rakendusasutus Alutaguse vald Kohalik omavalitsus, mille territooriumil toimub kavandatav tegevus. Lüganuse vald Kohalik omavalitsus, mille territooriumil toimub kavandatav tegevus. Tarbijakaitse ja Tehnilise Kaevandustegevuse üle osaliselt järelevalvet pidav Järelevalve Amet asutus (nt lõhkamised). Eesti Keskkonnaühenduste Eesti suurimaid keskkonnaorganisatsioone ühendav Koda mittetulundusühing, mille eesmärk on jälgida ning mõjutada otsuseid ja protsesse järgmistes valdkondades: • Eesti-sisene ja rahvusvaheline keskkonnapoliitika ja -õigus; • olulise mõjuga kohalikud, üleriigilised ja rahvusvahelised keskkonnaotsused; • keskkonnakaitselise tegevuse rahastamine. Kavandatava tegevuse ala ja Isikud, kelle keskkonnakasutust ja vahetu naabruse keskkonnatingimusi võib kavandatav tegevus maaomanikud mõjutada 15. oktoober 2021 41 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu 11 LAEKUNUD SEISUKOHAD JA ETTEPANEKUD 15. oktoober 2021 42 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu 12 KASUTATUD MATERJALID • Alutaguse valla arengukava 2018-2030. Vastu võetud Alutaguse Vallavolikogu 28.06.2018 määrusega nr 53. • Alutaguse valla üldplaneering. Kehtestatud Vallavolikogu 29.10.2020 otsusega nr 285. • Communication From the Commission. The European Green Deal. Brussels, 11.12.2019. • Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030. Vastu võetud riigikogu 14.02.2007. • Eesti põhjaveekogumite seisund perioodil 2014-2019. Eesti Geoloogiateenistus. 2020. • Enefit Power AS Estonia kaevanduse aheraine ja lubjakivi karjääridest kaevandatavate ehitusmaavarade kasutamisega kaasnevate mõjude hindamine Rail Baltic raudtee muldkeha ja kõrvalteede ehitamisel. Riigihange nr 234182 • Energiamajanduse arengukava aastani 2030. Heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 20.10.2017. a korraldusega nr 285. • Heaolu arengukava 2016-2023. Vabariigi Valitsuse 30.06.2016 korraldus nr 240 • Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2019-2030+. • Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+. Kehtestatud Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldusega nr 1-1/2016/278, mida on täiendatud 08.02.2017 korraldusega nr 1-1/2017/25. • Keskkonnamõju hindamise aruande sisule esitatavad täpsustatud nõuded. Keskkonnaministri 01.09.2017 määrus nr 34. • Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus. Riigikogu poolt Vastu võetud 22.02.2005. • KIKi projekti nr 11808 „Virumaa maavarade võimaliku kaevandamise keskkonnamõjud põhja- ja pinnaveele ning maastikule keskkonnageoloogiliste mudelitega analüüsituna koos alternatiivsete leevendusmeetmetega“ raames valminud Tartu Ülikooli poolt 2018. aastal koostatud Virumaa põhjaveemudel • Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 | Keskkonnaministeerium (envir.ee) • Lüganuse valla arengukava aastateks 2018-2028. Vastu võetud Lüganuse Vallavolikogu 10.10.2018 määrusega nr 39. • Lüganuse valla üldplaneering (hendrikson.ee) • Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050. Võetud vastu Riigikogu 06.06.2017 otsusega. • Maapõueseadus. Riigikogu 27.10.2016 seadus. • Maavaravarude koondbilanss 2020. Maa-amet. 2021. • Põhjaveekogumite piiride kirjeldamine, koormusallikate hindamine ja hüdrogeoloogiliste kontseptuaalsete mudelite koostamine. Eesti Geoloogiateenistus. 2019. • Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030 kinnitati Riigikogu otsusega 16. märtsil 2016. • Rahvusvaheline aruandlus | Keskkonnaministeerium (envir.ee) 15. oktoober 2021 43 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu • Riigi pikaajalise arengustrateegia ˮEesti 2035ˮ heakskiitmine. Riigikogu 12.05.2021 otsus • Uue üldplaneeringu koostamine - Lüganuse vald (lyganuse.ee) 15. oktoober 2021 44 1. Keskkonnaloa taotlus Taotleja andmed Ärinimi / Nimi Osaühing VKG Kaevandused Kontaktisik Merilin Keerme Tegevusvaldkond Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, Osaühing VKG Kaevandused esitas Keskkonnaametile 07.05.2019 Ojamaa eesmärk ja põhjendus põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa (edaspidi kaevandamisluba) nr KMIN-055 muutmise taotluse. Ojamaa põlevkivikaevandusele on antud ka veeluba nr L.VV/324788, õhusaasteluba nr L.ÕV/325263 ja jäätmeluba nr L.JÄ/332750. Keskkonnaamet palus 18.05.2020 kirjaga nr DM-109090-4 Osaühingul VKG Kaevandused esitada täismahus keskkonnaloa taotlus, milles oleks kajastatud käitise kõikide valdkondaega seotud asjakohased andmed. Osaühing VKG Kaevandused andis 20.07.2020 kirjaga nr KA.01-06/22-5 Keskkonnaametile teada, et tuginedes KeÜS § 41 lõikele 5 ning § 62 10 tuleb Keskkonnaametil teostada kõik keskkonnaloa vormistamisega seotud tegevused, sh infosüsteemis KOTKAS vajalike andmete ülekandmise. Kaevandamisloa muutmise taotluse menetluse raames esitanud kõik vajalikud taotlusmaterjalid ning teiste valdkondade keskkonnalubade mõistes muudatusi ei ole toimunud. Tulenevalt Keskkonnaameti 21.08.2020 kirjale nr DM-109090-6, palvega esitada keskkonnaloa taotlus, esitab VKG Kaevandused OÜ käesolevaga keskkonnaloa taotluse. Jäätmete ja vee osas võrreldes kehtivate lubadega muudatusi ei ole (ainult KOTKASe tabelitest tulenevad erinevused). OÜ-le VKG Ojamaa Kaevandused on väljastatud tähtajatu õhusaasteluba nr L.ÕV/325263. Sisuliselt ei ole käitise tegevuses muudatusi toimunud, kuid hetkel kehtiva loa versiooni väljastamisest alates on loa LHK projekti koostamise aluseks olnud heitkoguste arvutamise määrusega kehtestatud metoodikad muutunud. 25.03.2019 jõustus keskkonnaministri 24.11.2016 määruse nr 59 „Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“ uus redaktsioon, millega muutusid saasteainete eriheited ning lisandus uusi saasteaineid ja 11.03.2019 jõustus keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 86 „Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid" uus redaktsioon. Naftasaaduste ja põlevkiviõli laadimisest ja hoiustamisest tekkivate heidete arvutamiseks on kehtestatud uus määrus (vastu võetud 01.06.2020) "Naftasaaduste ja põlevkiviõli laadimisel ning hoiustamisel välisõhku väljutavate saasteainete heitkoguste määramise meetodid". Lisaks 09.03.2019 jõustus keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ uus redaktsioon, mis tõi kaasa muutused mõningate saasteainete piirväärtustes kui ka saasteainete nimistus. Eelnevast tulenevalt esitatakse käesolevaga kehtiva õhuloa muutmise taotlus, et luba vastaks eelpool loetletud määrustele. Ojamaa põlevkivikaevanduses tehakse läbindus- ja koristustöid, samuti nn aherainetöid, mis on vajalikud veekraavide, veekogurite, šurfide jne rajamiseks. Läbindus- ja aherainetöödel kasutatakse lõhkeainet Senatel Powerfrag, koristustöödel lõhkeainet Subtek Charge. Lõhkamistööde käigus väljutatakse kaevanduse ventilatsiooniõhuga (tuulutusega) läbi šurfide välisõhku saasteaineid. Kaevanduse teenindusmaal asuvad põlevkivi rikastusvabrik ja purustamiskompleks võimsusega 1000 t mäemassi tunnis, samuti 2 MW nominaalvõimsusega põlevkiviõlil töötav katlamaja, mille juurde kuulub põlevkiviõli hoiumahuti. Põlevkivi purustuskompleksis asuvad lintkonveierid, purusti ja sõelad, kust toimub eralduva tolmu äratõmme läbi tolmuärastussõlme. Katlamaja varustab soojuse ja sooja veega administratiiv- olme hoonet, purustuskompleksi, rikastusvabrikut, galeriisid jt. Lisaks toodetakse põlevkivi purustuskompleksis eraldatavast aherainest killustiku. Aastas töödeldakse ümber kuni 259 tuh m3 ehk ca 325 000 t aherainet. Täpsemalt on käitise tegevust kirjeldatud ptk-s 4.4.1. Tegevusega kaasneda võivate VKG Kaevandused OÜ kaevandab põlevkivi Ojamaa, Sompa ja Viru II keskkonnahäiringute (lõhn, müra, kaeveväljadelt, misasuvad Eesti põlevkivileiupaiga keskosas Ida-Viru vibratsioon, tolm jne) kirjeldus maakonnas. Ettevõttel on kolm kaevandamisluba: KMIN-055 (Ojamaa kaeveväli), KMIN-066 (Sompa kaeveväli), L.MK/333465 (Viru II). Kaevanduse piirid on järgmised: põhjas – uputatud Kohtla kaevandus, idas – uputatud Sompa ja Viru kaevandus, lõunas – Ahtme tektooniline rike ja Muraka Looduskaitseala (koosneb Arvila piiranguvööndist ja sihtkaitsevööndist), läänes on kaevevälja piiriks Purtse jõe ürgorg. Maapind kaevevälja kohal on peamiselt tasane, kuid esineb ka ebatasasusi. Kõige kõrgem on idapoolne osa. Maapinna pidev langus toimub läänesuunas: kesk-, põhja- ja lõunaosas ulatub maapinna absoluutne kõrgus 50–60 m, Purtse jõe ürgoru piirkonnas langeb maapind kuni 47 m abs. Ligi 70% pindalast on kaetud metsaga, soostunud alad hõlmavad kuni 20%. Teenindusmaa asub Arumäe kinnistul Alutaguse vallas (tootmiskeskus – asendiplaan1), Ojamaa kaevevälja põhjapiiril, Võrnu külast läänes. Võrnu küla jääb teenindusmaast 3,3 km kaugusele. Lähima elumaja kaugus teenindusmaal asuvatest heiteallikatest on ligikaudu 570–880 m (Võrnu küla, lähiaadress Leveti kinnistu – asendiplaan1, asukohakaart). EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur (2020.10) andmetel asub Ojamaa mäeeraldise piirkonnas või lähipiirkonnas vääriselupaik (Vääriselupaik: (VEP nr.207376:) märgalade männikud ja kaasikud, Kiikla metsise püsielupaik (KLO3000032) ja selle piirangu- ning sihtkaitsevöönd ning linnuliikide metsise, laanerähni, tedre, laanepüü ja taimeliikide Helleri ebatähtlehiku, süstja skapaania leiukohad. Pärandkultuuriobjektidest on teenindusmaa piirkonnas Lähte männik (498:KON:001), metsatee Lähtelt Ojamaa jõeni ja Linnassaare sohu (498:MET:001) ja põlevkivikaevandamisega seotud maastikuobjektid (settebasseinid, peakraav). Ojamaa mäeeraldisest mõnevõrra eemale lõuna poole jääb Muraka linnuala (Natura 2000 ala) Lõhn Madalama lõhnalävega ühenditest emiteeritakse käitise tegevuse käigus vesiniksulfiidi. Hajumisarvutuste tulemused näitasid, et vesiniksulfiidi saastetase jääb lähimate elamute juures allapoole lõhnaläve (1,5 mkrg/m3). Arvestades käitise spetsiifikat ja kaugust lähimatest elamutest, siis aasta lubatud lõhnatundide ületamist (15 % aastatundidest) ette näha ei ole. Müra 2019. aastal teostatud müra mõõtmised näitasid, et nii päevasel kui ka öisel ajal ülenormatiivset müra ei esine. Mõõtmistulemused on esitatud taotluse lisana. Õhu kvaliteet Hajumisarvutuste tulemused näitasid, et ühegi saasteaine osas väljaspool territooriumi piiri õhukvaliteedi piirväärtuseid ületavaid saastetasemeid ei tekkinud. Kuna käitise töös sisulisi muudatusi ei ole toimunud, siis mõju eelpoolnimetatud objektidele võrreldes senise tegevusega ei muutu. Õhu loa muutmist taotletakse, et viia luba vastavusse muutunud seadusandlusega. Tegevuskoht Tegevuskoha nimetus Ojamaa kaevandus Tegevuskoha aadress Järveküla tee 14, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond Territoriaalkood 0265 Katastritunnus 32216:001:0005 Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6588220, Y: 684647 Käitise territoorium X: 6577852, Y: 679766; X: 6576865, Y: 680187; X: 6576356, Y: 679433; X: 6573939, Y: 679378; X: 6573294, Y: 680534; X: 6572739, Y: 679601; X: 6571853, Y: 680466; X: 6571365, Y: 680067; X: 6571387, Y: 681319; X: 6571964, Y: 681264; X: 6571875, Y: 681496; X: 6571964, Y: 681485; X: 6572108, Y: 682272; X: 6571620, Y: 682383; X: 6572662, Y: 684944; X: 6575034, Y: 682937; X: 6574646, Y: 682350; X: 6577140, Y: 680721; X: 6577284, Y: 680665; X: 6577162, Y: 680410; X: 6577749, Y: 680233; X: 6577705, Y: 680055; X: 6577949, Y: 679934 Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline Kehtivus aastates Alates Kuni 27.09.2029 2. Eriosa - Jäätmed 2.1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed Käitluskoha andmed Jrk nr 1. Nimetus Ojamaa kaevanduse põlevkivi ümbertöötlemiskompleks Kood JKK4400141 Aadress ja katastritunnus Aadress Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Võrnu küla, Aitotsa 49801:001:0033 X: 6577414, Y: 680226 Tegevuskoha põhitegevusala (EMTAK) 06101 - Põlevkivi kaevandamine ja toornafta tootmine Käitluskohas käideldavad jäätmed Oma Jäätmekäitluskoha tegevusliik U16 - Tavajäätmete käitluskoht Komplekstegevus Komplekstegevuse selgitus muu korral Asukoha üldiseloomustus Ojamaa kaevanduse mäeeraldis asub Eesti põlevkivimaardla keskosas, põhjapiiriks on suletud Aidu karjäär ja suletud Kohtla kaevandus, looduslikuks läänepiiriks on Purtse-Ojamaa mattunud ürgorg, idapiiril peatatud Viru kaevandus. Kaevandusvälja looduslikuks lõunapiiriks on kirde-edela suunaline Ahtme tektoonilise rikkevöönd, mis Estonia ja Viru kaevandusväljade vaheliselt piirilt suundub Purtse-Ojamaa ürgoru poole, edelasse. Kaevandatava põlevkivi kihindi põhja lasumissügavus maapinnast on põhjapiiril 30 meetrit, kasvades lõuna suunas 40 meetrini. Kaevandusvälja keskosas sügavus kõigub 35 ja 42 meetri vahel. Sompa kaevanduse mäeeraldis asub samuti Eesti põlevkivimaardla keskosas, põhjapiiriks on neljanda kaevanduse väljatöötatud ala piir, idapiiriks on Tammiku ja Ahtme kaevevälja lääneserv. Lõunast külgneb Sompa kaevandus Viru kaevanduse põhjapiiriga, edelast piirneb Ojamaa kaevandusega ning loodest piirab kaevandust Kohtla kaevevälja lõunapiir. Aidu ja Kohtla kaevevälja plokid paiknevad kaevandatud alade vahel, piirnedes põhjapoolt suletud Aidu karjääriga, idast suletud Kohtla kaevandusega, lõunast töötava Ojamaa kaevandusega, läänest Ojamaa jõega ja mattunud oruga, millest omakorda läänes paikneb kavandatav Uus-Kiviõli kaevandus. Põlevkivi ja teda katvad lubjakivid kuuluvad keskordoviitsiumi ladestusse. Lubjakivi katavad kvaternaariajastu setted, mille keskmine paksus on kolm meetrit. Põlevkivi põhilise katendi (aluskivimid) moodustavad lubjakivid, mis sisaldavad alumises osas õhukesi kerogeeni sisaldavaid vahekihte ja ka savikaid vahekihte. Lubjakivikompleksi kogupaksus on 25–36 meetrit. Põlevkivikihindit kattev lubjakivi massiiv on plokilise iseloomuga. 5/72 Jäätmekäitluskoha tehniline kirjeldus Kirjeldus VKG Kaevandused OÜ kaevandustegevuses tekib kolme klassi materjali – kaks põlevkivi klassi (vastavalt EVS 670:1998 standardile) ja aheraine. Kogu kaevandusest tulev kaevis läbib lõplikult rikastusvabrikut, kust väljastatakse energeetilist põlevkivi fraktsiooniga 0-25 mm, põlevkivi fraktsiooniga 25-125 mm ja aherainet (sertifitseeritud kui lubjakivitäitematerjal). Punkrist laetakse aheraine kalluritesse ja viiakse kas müümiseks, kasutatakse ehitusmaterjalina või suunatakse säilitamiseks lattu, kuni kasutusele võtmiseni. Lattu veetakse aherainet, kas kallurite või konveiersüsteemiga. Konveieri kasutamisel aheraine lattu suunamisel vähenevad transpordiga kaasnevad heited. Praak laaditakse pärast sõelumist kallurile ja suunatakse lattu. Piisava koguse täitumisel renditakse mobiilne purustaja ning VKG Kaevandused OÜ töötleb aheraine vastavaks fraktsiooniks. Asendi- ja asukohaplaanid on tabelis 4.4.1 lisades, asukoha kirjeldus loa taotluse eelnevates lahtrites. Seotud failid Aastased käitlusmahud ja ülesseatud käitlusvõimsused Jäätmekäitlustehnoloogia Toiming Tegelik Maksimaalne (t/a) (t/a) kaevandusjäätmete kogumine ja R5m - mehaaniline ringlussevõtt, sealhulgas anorgaaniliste ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja pinnase puhastamine, mille tulemuseks on 2 800 000 2 800 000 ladustamine pinnase taaskasutamine kaevandusjäätmete kogumine ja R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse maa-alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud 2 800 000 2 800 000 ladustamine maa-ala korrastamiseks kaevandusjäätmete kogumine ja R13 - ladustamine koodinumbriga R1–R12 märgitud mis tahes toiminguks, välja arvatud jäätmeseaduse § 14 lõike 1 kohane ajutine 2 800 000 2 800 000 ladustamine ladustamine (eelladustamine) jäätmete tekkekohas. 2.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise 6/72 kohta kalendriaasta jooksul 2.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul Jrk nr 1. Käitluskoha nimetus Ojamaa kaevanduse põlevkivi ümbertöötlemiskompleks Jäätmeliik Sissetulek Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse Väljaminek (t/a) kokku teistele Tekib Saadakse teistelt Taaskasutatakse Kõrvaldatakse ettevõtjatele (ettevõtjatelt, asutustelt, Kogus R-kood Kogus D- isikutelt) kood 01 01 02 - Mittemaaksete 2 800 000 2 800 000 0 0 2 800 000 R5m - mehaaniline ringlussevõtt, sealhulgas anorgaaniliste 0 maavarade ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja pinnase puhastamine, mille tulemuseks kaevandamisjäätmed on pinnase taaskasutamine 2 800 000 R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid 0 kasutatakse maa-alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala korrastamiseks 2.3. Jäätmekäitlustoimingute ja tehnoloogia iseloomustus Jrk Jäätmekäitlustoimingu Toimingu kood Jäätmekäitlustoimingu kirjeldus Tehnilise varustuse kirjeldus Lisadokumendid, nr nimetus joonised, skeemid 1. Kaevandusjäätmete R5m - Kaevise rikastamisel tekkiv aheraine on mittemaaksete maavarade I etapp – maa-alune osa, põlevkivi kaevandamine kogumine ja mehaaniline kaevandamisjäätmed koodiga 01 01 02. VKG Kaevandused OÜ on korraldanud Šahtide läbindamine toimub puur-lõhketöödega. ladustamine ringlussevõtt, tootmisprotsessi sellisel moel, et jäätmete teke oleks võimalikult väike – Lõhkeauke puuritakse puurseadme abil. Lõhkeaukude sealhulgas teostatakse aheraine taaskasutamist ning ringlusse võtmist laadimine toimub mobiilse laadimisseadme abil, mis on anorgaaniliste lubjakivitäitematerjalina (toimingukoodide R5t ja R5m alusel).Lähtuvalt paigutatud allmaatööde nõuetele vastavatele autodele. ehitusmaterjalide Jäätmeseadusele saavutatakse taaskasutustoimingu (sh ringlussevõtt) läbimisel Eelpurustamine toimub maa-alustes konveierite ringlussevõtt ja jäätme staatuse lakkamine. purustites põlevkivi laadimise kohas. Kaevandusest pinnase tulev kaevis on tükisuurusega 0-400 mm, mis puhastamine, Aheraine ringlussevõtu all peetakse silmas aherainest lubjakivitäitematerjali suunatakse mööda konveiersüsteemi purustus- ja mille tulemuseks tootmist, mida kasutatakse omatarbeks ja turustatakse. Teisisõnu toodetakse sorteerimiskompleksi (edaspidi lühendina PSK). on pinnase materjali, mis vastab toote nõuetele ning mida saab kasutada kindlal otstarbel. taaskasutamine Lubjakivist aherainet tunnistatakse tooteks tingimusel, et see vastab standardile II etapp – purustamine ja sorteerimine R5t - jäätmete ning seda kaubastatakse. VKG Kaevandused OÜ-l on sertifikaat. Sertifikaadi PSK-s purustatakse kaevandusest tulev kaevis esmalt taaskasutamine saamise aluseks on lubjakivitäitematerjali laboratoorsed uuringud ja protsessi tükisuuruseni 0-125 mm ning sõelumise teel eraldatakse tagasitäitena, käsiraamat. Samuti toimub toote kaubastamine klientidele, kellele müüakse 25 - 125 mm tükisuurusega kaevis edasiseks mille korral aheraine killustiku. töötlemiseks rikastusvabrikusse. Alla 25 mm sobivaid tükisuurusega kaevis (peenpõlevkivi) suunatakse otse jäätmeid Lisaks lubjakivitäitematerjali tootmisele ja ringlussevõtule, kasutatakse aherainet müüki. kasutatakse nt Aidu karjääris lasketiiru ehitamiseks ning teede- ja platside rajamisel. Aherainet maa-alade saab taaskasutada, sest asendab teisi ehitusmaterjale, seega võib aherainet III etapp - rikastamine täitmiseks, kasutada üldehitustöödeks (sh Kaitseliidu lasketiiru infrastruktuuri rajamiseks, Põlevkivi rikastamisel kasutatavaks tehnoloogiaks on 7/72  taastamiseks või Aidu karjääri korrastamiseks) ja teede ehituseks. rikastamine rasketes vedelikes. Rikastamisel kaevandatud kasutatakse magnetiidipulbri ja vee suspensiooni – maa-ala Lisaks aherainele, tekib rikastamise protsessis hiib, mis vabaneb ringlusveest kaevis juhitakse läbi raske vedelikuga korrastamiseks rikastusvabriku tehnoloogilises protsessis hiiva veetustamise moodulis. Kuna hiib rikastamisseadme, kus põlevkivi ujub pinnal ning omab kõrget kalorsust, kasutatakse seda toodanguna VKG OIL AS-ile kuuluvates aheraine vajub põhja. Trummelseparaatorites toimub gaasgeneraatorjaamades ja Petroter seadmetes põlevkivi utmise protsessi raskes suspensioonis põlevkivi ja aheraine eraldamine käigus. Hiiva veetustamiseks kasutatakse koagulante, spiraalklassifikaatorit, üksteisest. Rikastamise protsessis saadakse järgmised pressfiltreid ja muid seadmeid (pressfiltrite rikke korral kasutatakse kaevanduse produktid: territooriumil asuvaid hiivasettebasseine). Seadmed hiiva veetustamiseks - kaubapõlevkivi tükisuurusega 25-125 mm; paigaldatakse rikastusmooduli sisse. Hiiva veetustamise lõpp-produktideks on - kaubapõlevkivi tükisuurusega kuni 25 mm; põlevkivibriketid ja selitatud vesi. Selitatud vett kasutatakse tehnoloogilises - hiib – põlevkivi peenfraktsioon 0-3 mm ringlusveetsüklis. Kuna hiib ei ole jääde, vaid toodang (põlevkivi) ja hiiva - aheraine. eemaldamine hiiva veetustamise moodulist, sh ka hiivasettebasseinidest toimub pidevalt, ei saa VKG Kaevandused OÜ hiivasettebasseine lugeda jäätmehoidlaks IV etapp – lubjakivitäitematerjali kvaliteedi kontrollimine jäätmeseaduse §35ˇ2 § 2 mõistes. Trummelseparaatoritest saadetakse eraldunud aheraine mööda konveierit väljalaadimise punkrisse. Punkrist laetakse kalluritesse ja viiakse kas müümiseks, kasutatakse ehitusmaterjalina või suunatakse säilitamiseks lattu kuni kasutusele võtmiseni. Lubjakivitäitematerjali tootmisel toimub selle omaduste sertifitseerimistingimustele vastavuse kontroll ning kontrollimise käigus eraldatakse praagitud materjal. Praakmaterjal suunatakse mobiilsesse purustussõlme ümbertöötlemiseks, mida ettevõtte rendib või vajadusel omandab. Praakmaterjal kuulub samuti mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmete hulka ja suunatakse hiljem killustiku näol ringlussesse. Selgitus ringlussevõtu ja taaskasutamise sihtarvude Ettevõttel on õigus taaskasutada 100%, kohustus on taaskasutada 40% aastas tekkivas aherainest. saavutamise kohta Aheraine taaskasutamise protsent arvutatakse kolme aasta keskmisena jaa arvestamist alustatakse 2019.aastast, ehk 2021.aasta lõpuks peab olema kolme aasta jooksul tekkinud aherainest taaskasutatud olema vähemalt 40%. 2022.a lõpuks peab olema taaskasutatud aastatel 2020-2022 tekkinud aherainest 40% jne. Aherainest sertifitseeritud killustikku toodetakse vastavalt nõudlusele. Lähiaastate puhul on aheraine taaskasutus garanteeritud seoses sõlmitud lepingutega (nt Eesti Energia AS-iga, Kaitseliiduga, Eleon AS-iga) Aidu karjääri korrastamiseks ~2 miljonit tonni, taastuvenergiaobjektide alustarindite rajamiseks ~4 miljonit tonni, RMK alltöövõtjatele ~700 tuhat tonni killustikku aastas, lisaks on kavas kasutada arvestamisväärses koguses aherainet ja killustikku Aidu veespordikeskuse ehitamiseks. Ülejäänud materjali hoiustatakse ladudes. 8/72  Eelmise punktiga seotud dokumendid Lisa 1: CE_margis_3_2019.jpg Lisa 2: tootmisohje_sertifikaat_0161_3_vkg_ojamaa.jpg Lisa 3: Killustiku_ladude_plaan_2020.pdf 2.4. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul Jrk nr 1. Käitluskoha nimetus Ojamaa kaevanduse põlevkivi ümbertöötlemiskompleks Ladustamiskoht Jäätmeliigid Number L-EST97 koordinaadid Iseloomustus, vastavus keskkonnanormidele Taaskasutamisele Üheaegne ladustamise Jäätmeliik Põlev​‐ Üheaegne ladustamise plaanil või või ladestamisele kogus materjal kogus kaardil suunamise aeg Tonni m³ Tonni m³ (nt päevades, kuudes, aastates) 1,2,3,4,5,6 X: 6578401, Y: Aherainet ei ladustata üle 3 aasta. kuni 3 aastat 2 800 000 1 866 666.667 01 01 02 - Ei 2 800 000 1 866 666.667 679730; X: 6578691, Üheaegselt ladustatava aheraine kogus kõigil Mittemaaksete Y: 679628; X: ladustamisplatsidel kokku ei tohi ületada 2 800 000 tonni. maavarade 6578481, Y: 679162; kaevandamisjäätmed X: 6578531, Y: VKG Kaevandused OÜ-s kaevandamisjäätmete ladestamist 679134; X: 6578265, kaevandamisjäätmehoidlas ei toimu. Ettevõttel on laod, kus Y: 678368; X: kaevandamisjäätmeid hoiustatakse enne nende töötlemist või 6578163, Y: 678414; taaskasutamist. Ettevõttel on vajalik jätta endale võimalus X: 6578163, Y: vaheladustamiseks, et vajadusel hoiustada materjali näiteks 678417 suuremateks tellimusteks. Aheraine võetakse ringlusse vähem, kui kolme aasta jooksul, seega antud tegevuskoha puhul pole tegemist jäätmeseaduse § 35ˇ2 lg 1 p 4 sätestatud kohaselt jäätmehoidlaga. Tonnist m3 arvestuse erikaal 1,5-1,65. - X: 6577776, Y: Aherainest killustiku tootmisel tekkinud praagi üheaegselt kuni 3 aastat 300 000 200 000 01 01 02 - Ei 300 000 200 000 679933 ladustatav maksimaalne kogus on 300 000 tonni. Mittemaaksete maavarade Praaki reaalselt praktiliselt ei tekigi kaevandamisjäätmed Seotud failid Failid Lisa 4: Finantstagatis_jaatmete_ladustamiseks.docx 9/72 2.5. Keskkonnariski vähendamise meetmed Keskkonnariski suurust mõjutavad tegurid Kirjeldus Kaevandamisjäätmed on inertsed ega kujuta ohtu inimese tervisele ja keskkonnale. Aheraine on lubjakivi, mis hõlmab mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmeid ja mineraalijäätmeid. Seega mineraloogiliselt koosnevad need mitteohtlikud jäätmed peamiselt kaltsiidist (vahel ka kaltsiidi polümorfsest erimist aragoniidist). Lisanditena võib esineda savimineraale, kvartsi, dolomiiti, glaukoniiti, püriiti, hematiiti, götiiti jne. Keemiliselt koosneb lubjakivi peamiselt kaltsiumkarbonaadist (CaCO3). Kaevandusest väljuva mäemassi töötlemisel (põlevkivi ja aheraine eraldamiseks) kasutatakse magnetiidipulbri ja veesegu, mis hiljem pestakse maha ning lõpptoodangusse see ei satu. Teisi keemilisi ühendeid tootmise tehnoloogilises protsessis ei kasutata. Magnetiit (Fe3O4) on magnetilist tugevust omav mineraal. Tüüpiline keemiline sisaldus: FeO – 31%, Fe2O3 – 69%, võib sisaldada kroomi, magneesiumi, mangaani jne. Meetmed keskkonnariski vähendamiseks Jrk nr Meede/Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamiseks kavandatav tehnika Meetme rakendamise tähtaeg 1. Ladustamiskoguste suurenemine ja turunõudluse vähenemine Ladude suurust ja koguseid mõõdetakse, müük Markšeiderimõõdistus Pidev 2. Tolmuheite vähendamine Tolmu vähendamiseks kastetakse veoteid Kastmisauto Vajadusel 2.6. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava Jrk nr 1. Käitluskoha nimetus Ojamaa kaevanduse põlevkivi ümbertöötlemiskompleks Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamine Failid Tegevuse lõpetamine Laod tühjendatakse, killustik müüakse, ladude alad korrastatakse Rakendatakse tegevuse lõpetamisel 10/72 2.7. Jäätmekäitluses rakendatavate tehnoloogiaprotsesside ja tehnilise varustatuse võrdlus parima võimaliku tehnikaga Jrk nr 1. Jäätmekäitlustoiming/-tehnoloogia Aherainest killustiku tootmine Tehniline varustatus Purusti, millega toodetakse aherainest erineva fraktsiooniga killustikku. Parim võimalik tehnika Võimalusel vältida ja / või vähendada jäätmete teket (punkt 4.1) Reference Document on Best Available Techniques for Management of Tailings and Waste-Rock in Mining Activities January 2009. Võrdlus parima võimaliku tehnikaga Jäätmetekke vähendamiseks toodetakse aherainest killustikku, mis on toode, mida võib kasutada teede ehitusel jms. Jrk nr 2. Jäätmekäitlustoiming/-tehnoloogia Keskkonnajuhtimissüsteem Tehniline varustatus Ettevõttes on juurutatud ISO14001 keskkonnajuhtimissüsteem. Parim võimalik tehnika Keskkonnajuhtimissüsteem (punkt 5.7) Reference Document on Best Available Techniques for Management of Tailings and Waste-Rock in Mining Activities January 2009. Võrdlus parima võimaliku tehnikaga PVT on rakendada keskkonnajuhtimissüsteemi 2.8. Hädaolukordade tekkimise võimaluste selgitused ja võimalike hädaolukordade korral rakendatavad meetmete kirjeldused Vorm ei ole asjakohane, kuna tabel tuleb täita vaid juhul, kui luba taotletakse ohtlike jäätmete käitlemiseks. 2.9. Andmed prügila ja/või jäätmehoidla kavandatud mahutavuse kohta Vorm ei ole asjakohane. Tabel täidetakse juhul, kui luba taotletakse prügila või jäätmehoidla käitamiseks. 2.10. Prügila ja/või jäätmehoidla asukoha kirjeldus, selle hüdrogeoloogiline ja geoloogiline iseloomustus Vorm ei ole asjakohane, sest tabel täidetakse juhul, kui luba taotletakse prügila või jäätmehoidla käitamiseks. 2.11. Lisad 11/72 2.11. Lisad Ohtlike jäätmete taaskasutamine ja kõrvaldamine Jäätmete tekitamine maavara kaevandamisel ja rikastamisel Kaevandamisjäätmekava Lisa 5: VKG_Kaevandused_OU_kaevandamisjaatmekava.docx Prügila käitamine Prügila või jäätmehoidla järelhooldus Jäätmehoidla käitamine Jäätmepõletustehase ja koospõletustehase käitamine 3. Eriosa - Vesi 3.1. Veekasutuse ja veeheite üldkirjeldus 12/72 3.1. Veekasutuse ja veeheite üldkirjeldus Vee erikasutusega mõjutatava ala kirjeldus Ojamaa kaevandusest väljapumbatava vee ärastuseks ehitatud rajatised - settebasseinid (settetiigid) ja äravoolukraavid asuvad Ida-Viru maakonnas, Alutaguse vallas. Kohtla settebassein, olmevee puurkaev ja reoveepuhasti asuvad Ida-Virumaal, Alutaguse vallas, Võrnu külas, Ojamaa kaevanduse tootmisterritooriumil. Piirkonna reljeef on tasane. Maapinna abs kõrgused jäävad settetiigi ja selle ümbruses +50,48...+54,14 m vahemikku. Kohtla settebasseini ja reoveepuhasti veed on juhitud Ojamaa peakraavi, seejärel Ojamaa jõkke. Lähedam elamumaa on Võrnu küla. Sompa settebassein jääb Alutaguse madalikule, piirkonna reljeef on tasane. Maapinna abs kõrgused jäävad 47,50 - 51,12 m vahemikku. Sompa settetiigi veed on juhitud läbi väljavoolu kraavi Kiikla peakraavi, seejärel Ratva ojja. Ojamaa kaevevälja lõunaosal paiknev ida-läänesuunaline Ratva oja suubub Ojamaa jõkke. Ojamaa jõgi suubub Purtse jõkke, mis voolab Savala ürgorus. Ratva ojja tulevad läbi Kiikla peakraavi ka suletud Viru kaevanduse veed. Paralleelselt Kiikla peakraaviga mööda selle põhjakallast kuni olemasoleva settetiigini kulgeb kohaliku tähtsusega tee. Rajatiste vahetus läheduses asustus puudub. Veekõrvaldussüsteem ei läbi looduskaitse- ja muinsuskaitselisi alasid. Andmed kavandatava tegevusega mõjutatava VKG Kaevandused teostab seiret lähtuvalt kehtiva vee erikasutusloa nõuetele ja seirekavadele ning esitab pinnaveekogu/põhjaveekihi seisundi kohta Keskkonnaametile (infosüsteemis KOTKAS). Vee kvaliteet vastab normidele. Kaevandusvesi pumbatakse välja Ordoviitsiumi kihist (sügavus on ~31 m maapinnast). Keemiliselt koostiselt väljapumbatav kaevandusvee koostis erineb looduslikust: mineraalsus võib kasvada sulfaatide, kaltsiumi ja magneesiumi sisalduse suurenemise tõttu. Reostust naftasaadustega ja fenoolidega ei esine. Olmevesi pumbatakse välja Ordoviitsiumi-Kambriumi kihist. Puuraugu sügavus on 87 m. Teostatakse joogiveeseiret. Vee erikasutuse asukoha skeem ja kaart Lisa 6: Ojamaa.pdf Vee erikasutuse asukoha veekogu, maa- ja/või ehitise Lisa 7: Maa_valdust_toendav.pdf valdust tõendavad dokumendid Teave vee erikasutusega seotud tehnoloogia ja tehnika Kaevandusest vee väljapumpamiseks (vee erikasutuseks) on rajatud Põhja pumbajaam ja Keskpumbajaam. Põhja kohta pumbajaam juhib kaevandusvett puhastamiseks Kohtla settebasseini ja keskpumbajaam juhib kaevandusvett Sompa settebasseini. Pumbajaamad asuvad maa all. Ojamaa kaevanduse olme- ja joogiveega varustamiseks on rajatud joogivee puurkaev passi nr K-25-09 (registri nr. 25900). Olmereoveed suunatakse Ojamaa kaevanduse tootmisterritooriumil asuvasse biopuhastisse, puhastatud heitvesi omakorda juhitakse Ojamaa peakraavi. 13/72 Veevõtu seadmete iseloomustus: Keskpumbajaam Keskpumbajaam on rajatud kaevandusvee väljapumpamiseks. Veepumbad asuvad maa all, maa peale jõuab ainult veetorustik. Maa all on rajatud vee kogumisbasseinid, vesi pumbatakse välja kogumisbasseinidest uputatavate pumpade abil. Keskpumbajaama koordinaadid on järgmised: X: 6574177,68 ja Y: 681847,82. Keskpumplale on projekteeritud kuus pumpa margi Grundfos S2.120.250 tootlikkusega 250 l/sek ja survega 41 m. Samaaegselt töötavate pumpade arv sõltub väljapumbatava vee kogusest. Kõigi kuue pumba samaaegne tööle rakendumine toimub ainult maksimaalsete vooluhulkade juures. Põhja pumbajaam Põhja pumbajaam on rajatud kaevandusvee väljapumpamiseks. Veepumbad asuvad maa all, maa peale jõuab ainult veetorustik. Maa all on rajatud vee kogumisbasseinid, vesi pumbatakse välja kogumisbasseinidest uputatavate pumpade abil. Veetorustiku maa peale jõudmise koha koordinaadid on järgmised: X: 6576994,61 ja Y: 680196,83 Väljapumbatud vesi läheb Kohtla settebasseini. Põhja pumbajaam hõlmab 5 pumpa margi VIPOM 220D56/410 tootlikkusega 630 m3/tunnis ja survega 50 m. Samaaegselt töötavate pumpade arv sõltub väljapumbatava vee kogusest. Kõigi viie pumba samaaegne tööle rakendumine toimub ainult maksimaalsete vooluhulkade juures. Olmevee puurkaev Vee pumpamiseks kasutatakse veepumpa Grundfos SQ 3-65. Pumba nominaaltootlikkus 3 m3/h, nominaalsurve 65 meetrit vedelikusammast. Pumba töökarakteristikud: tootlikkus 0,8-4,4m3/h, surve 35-74 meetrit vedelikusammast Nmax 1,4kW, pinge 220V. Pumba tootlikkuse ja võrgus oleva rõhu reguleerimine on ette nähtud sagedusmuunduriga. Puurkaevu geograafilised koordinaadid X: 6576915,17 Y: 680153,9. Puurkaevule on ettenähtud sanitaarkaitseala, mis moodustub 50 m. Heitvee puhastamise kirjeldus Sompa settebassein Keskpumbajaamaga väljapumbatud kaevandusveed setitakse Sompa settebasseinis. Väljavool settetiigist nr 1 on läbi kraavi V Kiikla peakraavi. Sissevoolu kraav S-1 on tiigi ida küljel, ulatub kraavini S-kr. Settebasseini eesmärk on puhastada kaevandusest väljapumbatav vesi heljumist, et see enne eesvoolu juhtimist vastaks normidele. Seega peavad settebasseini mõõtmed suutma setitada maksimaalse vee juurdevoolu korral vees sisalduva heljumi. Kohtla settebassein Veekõrvaldussüsteemi maapealne osa hõlmab üksteisega seotud järjestikuseid hüdrotehnilisi rajatisi alates kaevanduse pumpla survetoru väljavooluotsast kuni Ojamaa peakraavi suubumiseni Ojamaa jõkke. Settebasseini läbinud kaevandusvesi juhitakse basseini lõpust ligikaudu 60 m pikkuse plastist isevoolutoru (koos šandoorkaevuga) kaudu Ojamaa peakraavi. Settebasseini alguses on ette nähtud veevoolu rahustamiseks ja ühtlustamiseks läbivoolupais, settetiigi lõpus – vettpidava tuumaga ülevoolupais. Settebasseini eesmärk on puhastada 14/72  kaevandusest väljapumbatav vesi heljumist, et see enne eesvoolu juhtimist vastaks normidele. Kohtla settebasseinist toimub ka tehnoloogilise vee võtmine, mis suunatakse rikastusvabrikusse. Rikastusprotsessis kasutatakse Kohtla settebasseinist väljapumbatud kaevandusvett ja tööprotsessis kasutatav vesi suunatakse tagasi tootmisprotsessi ringlusesse. Reovee puhasti VKG Kaevandused Ojamaa kaevanduse olmereovesi kogutakse eraldi kanalisatsioonitorustikuga. Kanaliseeritud reovesi juhitakse bioloogilisse reoveepuhastisse. Reoveepuhasti koosneb järgmistest etappidest: - Eelsetiti; - Pumpla; - Bioloogiline puhastus; - Järelsetiti. Eelsetititena kasutatakse kaht plastmahutit, mille sisse ja väljavool on viidud veepinna alla. Reovee pumpamiseks puhasti bioloogilisse osasse kasutatakse plastkorpusega kahe pumbaga kompaktpumplat. Korraga on töös üks pumpadest. Ojamaa kaevanduses kasutatakse aeroobsel uputatud biokile protsessil põhinevat kompaktseadet. Fikseeritud plastikust kandurmaterjali plokid, mille pinnale moodustub biokile on paigutatud roostevabast terasest mahutisse. Mahuti põhja on kinnitatud peenmull aeraatorid, mis tagavad puhastusprotsessiks vajaliku lahustunud hapniku koguse reovees. Suruõhk aeraatorile toodetakse kompressori abil. Aeraator töötab pidevalt. Bioloogilise protsessi käigus tekkiva baktermassi eraldamiseks reoveest on puhasti viimase osana ette nähtud järelsetiti. Fosfori sidumiseks ja setitamiseks kasutatakse koagulandina rauasulfaati. Koagulant antakse bioloogilisse osasse autamaattoituri abil. Projektiline reostusallika orgaaniline reostuskoormus inimekvivalentides (ie) on 350 ie. 3.2. Veevõtt 3.2.1. Veevõtt pinnaveekogust Vorm ei ole asjakohane. Vette ei võeta pinnaveekogust. 3.2.2. Veevõtt põhjaveekihist Veehaare jrk nr 1. Veehaarde nimetus Põhja pumbajaam Veehaarde kood POH0021967 Puurkaevu katastri number Kas puurkaevul on olemas kasutusluba Jah 15/72 Lisada põhjendus, kui kasutusluba puudub Puurkaevu L-EST koordinaadid X: 6576994, Y: 680196 Põhjaveekiht Ordoviitsium Põhjaveekogum Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum Kas veevõtt toimub kinnitatud varuga seotud põhjaveekihist ja Jah piirkonnast? Joogivee kasutamine või tootmine Ei Kas sanitaarkaitseala on vähendatud? Ei Sanitaarkaitseala vähendamise otsus Veehaarde tehniline ja sanitaarne seisukord Kaevandusvett pumbatakse igapäevaselt ja aastaringselt. Veehaaret mõjutavate potentsiaalsete ohtlike reostusallikate asukoht Veevõtuseadmete iseloomustus Võetava vee koguse määramise viis Arvestuslik Võetava vee koguse mõõtmisvahend(id) Võetava kaevandusvee kogus arvestatakse pumpade tootlikkuse ja tööaja alusel. Võetava vee kvaliteeti iseloomustavad analüüsitulemused Lisa 8: Kohtla.zip Vee töötlemistehnoloogia Jah Vee töötlemistehnoloogia kirjeldus Kohtla settebassein Vee töötlemistehnoloogia kirjeldus failina Põhjaveevaru uuringu aruanne Taotletav veevõtt (m³) Vee kasutusala Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Sekundis Kaevandusest väljapumbatav vesi 2020-2030 3 985 900 5 435 400 4 529 500 4 167 200 18 118 000 50 328 Taotletav veevõtt antud veehaardes kokku aastas m³ 18 118 000 Veehaare jrk nr 2. 16/72 Veehaarde nimetus Keskpumbajaam Veehaarde kood POH0023985 Puurkaevu katastri number Kas puurkaevul on olemas kasutusluba Jah Lisada põhjendus, kui kasutusluba puudub Puurkaevu L-EST koordinaadid X: 6574178, Y: 681848 Põhjaveekiht Ordoviitsium Põhjaveekogum Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum Kas veevõtt toimub kinnitatud varuga seotud põhjaveekihist ja Jah piirkonnast? Joogivee kasutamine või tootmine Ei Kas sanitaarkaitseala on vähendatud? Ei Sanitaarkaitseala vähendamise otsus Veehaarde tehniline ja sanitaarne seisukord Kaevandusvett pumbatakse igapäevaselt ja aastaringselt. Veehaaret mõjutavate potentsiaalsete ohtlike reostusallikate asukoht Veevõtuseadmete iseloomustus Võetava vee koguse määramise viis Arvestuslik Võetava vee koguse mõõtmisvahend(id) Võetava kaevandusvee kogus arvestatakse pumpade tootlikkuse ja tööaja alusel. Võetava vee kvaliteeti iseloomustavad analüüsitulemused Lisa 9: Sompa.zip Vee töötlemistehnoloogia Jah Vee töötlemistehnoloogia kirjeldus Sompa settebassein. Vee töötlemistehnoloogia kirjeldus failina Põhjaveevaru uuringu aruanne 17/72 Taotletav veevõtt (m³) Vee kasutusala Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Sekundis Kaevandusest väljapumbatav vesi 2020-2030 6 949 325 9 476 352 7 896 960 7 265 203 31 587 840 87 744 Taotletav veevõtt antud veehaardes kokku aastas m³ 31 587 840 Veehaare jrk nr 3. Veehaarde nimetus Ojamaa kaevandus (25900) olmevee puurkaev Veehaarde kood POH0022933 Puurkaevu katastri number 25900 Kas puurkaevul on olemas kasutusluba Jah Lisada põhjendus, kui kasutusluba puudub Puurkaevu L-EST koordinaadid X: 6576915, Y: 680154 Põhjaveekiht Ordoviitsium-Kambrium Põhjaveekogum Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas Kas veevõtt toimub kinnitatud varuga seotud põhjaveekihist ja Jah piirkonnast? Joogivee kasutamine või tootmine Jah Kas sanitaarkaitseala on vähendatud? Ei Sanitaarkaitseala vähendamise otsus Veehaarde tehniline ja sanitaarne seisukord Puurkaevu kasutatakse igapäevaselt ja aastaringselt. Veehaaret mõjutavate potentsiaalsete ohtlike reostusallikate asukoht Veevõtuseadmete iseloomustus Võetava vee koguse määramise viis Veearvesti Võetava vee koguse mõõtmisvahend(id) Veearvesti mõõdab veekoguseid. Võetava vee kvaliteeti iseloomustavad analüüsitulemused Lisa 10: Joogivesi.zip 18/72  Vee töötlemistehnoloogia Jah Vee töötlemistehnoloogia kirjeldus Väljapumbatud põhjavesi filtreeritakse rauafiltrisüsteemi EURA AIR Duplex abil enne kasutamisele suunamist. Filtrisüsteem EURA AIR Duplex on mõeldud külma vee filtreerimiseks ning raua eemaldamiseks veest. Koos raua eemaldamisega paranevad ka vee värvus ja hägusus. Toorvett enne filtreerimist aereeritakse. See viiakse läbi juhtides enne filtripaaki paikneva aeratsiooni kontaktseadme sisendile toorvette suruõhku. Reaktsioonipaagis saavutatakse õhu ja vee efektiivne segunemine, mistõttu muudetakse lahustunud, kahevalentsed rauaioonid kolmevalentseks oksiidideks ja hüdroksiidideks, mis on hästi filtreerivad. Filtripaagis asuval filtrimaterjalil (kvartsiliiv ja kruus) tekib mõne päeva jooksul katalüütiline Fe(OH)3 kile, mis töötab oksüdatsiooniprotsessi katalüsaatorina. Töödeldav vesi läbi paagi põhjas asuva kruusa kihi ning kogutakse kokku paagi põhjas asuvate pilutorude abil. Analoogselt rauale oksüdeeritakse ja eemaldatakse veest ka väävelvesinik ja vähendatakse vees esineva mangaani sisaldust. Filtermaterjali pestakse automaatselt perioodiliste ajavahemike järel, et uhtuda sellest välja sinna haaratud raua, mangaani jm. osakesed. Vee töötlemistehnoloogia kirjeldus failina Põhjaveevaru uuringu aruanne Taotletav veevõtt (m³) Vee kasutusala Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Sekundis Veevõtt 2020-2030 2 700 2 700 2 700 2 700 10 800 30 Taotletav veevõtt antud veehaardes kokku aastas m³ 10 800 Kas soovite moodustada puurkaevude gruppi Ei Puurkaevude grupi või gruppide kirjeldus 3.2.3. Reovee/heitvee ja sademevee ärajuhtimine ja veekulu ning vee võtmisega kaasenevad keskkonnamõjud Vorm ei ole asjakohane. Käesolev vorm täidetakse juhul kui luba taotletakse vee võtmiseks, aga mitte reovee käitlemiseks. VKG Kaevandused OÜ-l on oma reoveepuhasti 3.2.4. Põhjavee täiendamine, ümberjuhtimine või tagasijuhtimine Planeeritav tegevus Põhjavee ümberjuhtimine Põhjaveekiht Ordoviitsium Põhjavee täiendamiseks, allalaskmiseks, ümberjuhtimiseks või tagasijuhtimiseks kasutatav vee hulk (m³) Aastas 49 716 640 19/72  Kvartalis 12 429 160 Ööpäevas 5 675 Sekundis Vee koguse arvestuse viis Arvestuslik Võetava vee koguse mõõtmisvahend(id) Toodud aastased numbrid on Keskpumbajaama, Põhja pumbajaama ja olmevee puurkaevu summa. Kaevandusest välja pumbatava ja suublasse ärajuhitava kaevandusvee koguse määramiseks kasutatakse arvutusmeetodit. Võetava kaevandusvee kogus arvestatakse pumpade tootlikkuse ja tööaja alusel. Kuna suublasse juhitakse ära nii palju vett, kui pumbatud, siis pärast settebasseini täitumist ärajuhitava vee koguseks on väljapumbatava vee kogus. Olmevee puurkaevust võetava vee koguse arvestus toimub veearvestiga Elster M120 MTR, DN25, Qn=3,5 3m3/h. Kuna suublasse juhitakse ära nii palju vett, kui oli võetud (puurkaevust võetud vesi kasutatakse olmeks ja pärast suunatakse reoveepuhastisse), siis reoveepuhastit läbinud ärajuhitava vee koguseks on võetava vee kogus. Põhjavee täiendamise, põhjavee taseme alandamisega Põhjavee kvaliteedi ja põhjavee taseme seiret teostab Eesti Geoloogiateenistus lähtuvalt seirekavale. Seiretulemused või ümberjuhtimisega kaasnev veetaseme või vee esitame kord aastas, seireaastale järgneval aastal aruande valmimise järgselt. kvaliteedi muutumise kirjeldus Vee erikasutusega kaasneva võimaliku negatiivse mõju vähendamise meetmete kirjeldus 3.3. Heitvesi Väljalaskme jrk nr 1. Reoveepuhasti nimi Ojamaa kaevanduse Sompa settebassein Reoveepuhasti kood PUH0000069 Väljalaskme nimetus Ojamaa kaevanduse Sompa settebassein Väljalaskme kood IV199 Väljalaskme tüüp Puhastiga seotud väljalask Väljalaskme koordinaadid X: 6573977, Y: 680917 20/72 Prognoositav heitvee vooluhulk m³ Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis 2020-2030 6 949 325 9 476 352 7 896 960 7 265 203 31 587 840 Arvestuslik Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus heitvees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a Prognoositav sademevee vooluhulk m³ Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus sademevees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a Väljalaskme seirepunkt Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus Üksikproov X: 6573977, BHT7 Heljum Kahealuselised fenoolid Kaltsium (Ca) Keemiline hapnikutarve (KHT) Üks kord Üks Y: 680917 Kloriid (CL) Magneesium (Mg) Nafta Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat poolaastas kord (SO42-) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) kvartalis Suubla Suubla nimetus Kiikla peakraav Suubla kood VEE1069400 Pinnaveekogumi nimetus Pinnaveekogumi kood Suublaks oleva pinnaveekogumi seisund Heitvee juhtimisel pinnasesse Pinnase iseloomustus Asukoha koordinaadid Immutusala pindala ha Põhjavee kaugus immutussügavusest (m) 21/72 Põhjaveekihi kaitstus Suubla seirepunktid Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja Seire aeg Seire sagedus Üksikproov X: 6573889, Y: 680756 Ammoonium (NH4+) Üks kord kvartalis Üks kord kvartalis BHT7 Heljum Kaltsium (Ca) Kloriid (CL) Lahustunud hapnik Magneesium (Mg) Nafta Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Üksikproov X: 6573889, Y: 680756 Kahealuselised fenoolid aprill-mai; september-oktoober Üks kord poolaastas Ühealuselised fenoolid Väljalaskme jrk nr 2. Reoveepuhasti nimi Ojamaa kaevanduse Kohtla settebassein Reoveepuhasti kood PUH0000015 Väljalaskme nimetus Ojamaa kaevanduse Kohtla settebassein Väljalaskme kood IV182 Väljalaskme tüüp Puhastiga seotud väljalask Väljalaskme koordinaadid X: 6577158, Y: 680698 Prognoositav heitvee vooluhulk m³ Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis 2020-2030 3 985 900 5 435 400 4 529 500 4 167 200 18 118 000 Arvestuslik Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus heitvees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a 22/72 Prognoositav sademevee vooluhulk m³ Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus sademevees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a Väljalaskme seirepunkt Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire Seire aeg sagedus Üksikproov X: 6577158, BHT7 Heljum Kahealuselised fenoolid Kaltsium (Ca) Keemiline hapnikutarve (KHT) Üks Üks Y: 680698 Kloriid (CL) Magneesium (Mg) Nafta Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42- kord kord ) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) kvartalis kvartalis Suubla Suubla nimetus Ojamaa peakraav (Võrnu kraav) Suubla kood VEE1069500 Pinnaveekogumi nimetus Ojamaa peakraav (Võrnu kraav) Pinnaveekogumi kood Suublaks oleva pinnaveekogumi seisund Heitvee juhtimisel pinnasesse Pinnase iseloomustus Asukoha koordinaadid Immutusala pindala ha Põhjavee kaugus immutussügavusest (m) Põhjaveekihi kaitstus Suubla seirepunktid 23/72 Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja Seire aeg Seire sagedus Üksikproov X: 6577185, Ammoonium (NH4+) Üks kord kvartalis (NH4+) BHT7 Heljum Kaltsium (Ca) Kloriid (CL) Lahustunud hapnik Magneesium (Mg) Nafta Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Y: 680740 BHT7 Sulfaat (SO42-) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Üks kord kvartalis Heljum Kaltsium (Ca) Kloriid (CL) Lahustunud hapnik Magneesium (Mg) Nafta Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Üksikproov X: 6577185, Kahealuselised aprill-mai; üks kord poolaastas Y: 680740 fenoolid september- Ühealuselised fenoolid oktoober Väljalaskme jrk nr 3. Reoveepuhasti nimi Ojamaa kaevanduse reoveepuhasti Reoveepuhasti kood PUH0000047 Väljalaskme nimetus Ojamaa kaevanduse reoveepuhasti Väljalaskme kood VEE1069500 Väljalaskme tüüp Puhastiga seotud väljalask Väljalaskme koordinaadid X: 6576887, Y: 680256 Prognoositav heitvee vooluhulk m³ Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis 2020-2030 2 700 2 700 2 700 2 700 10 800 Arvestuslik Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus heitvees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a 24/72 Prognoositav sademevee vooluhulk m³ Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus sademevees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a Väljalaskme seirepunkt Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus Üksikproov X: 6576887, Y: 680256 Heljum, Nüld, Püld, KHT, BHT7 Üks kord kvartalis Üks kord kvartalis Suubla Suubla nimetus Ojamaa peakraav (Võrnu kraav) Suubla kood VEE1069500 Pinnaveekogumi nimetus Pinnaveekogumi kood Suublaks oleva pinnaveekogumi seisund Heitvee juhtimisel pinnasesse Pinnase iseloomustus Asukoha koordinaadid Immutusala pindala ha Põhjavee kaugus immutussügavusest (m) Põhjaveekihi kaitstus Suubla seirepunktid Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja Seire aeg Seire sagedus 25/72 3.3.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni Vorm ei ole asjakohane, sest täidetakse juhul kui heitvee puhastamist tekkekohal ei toimu ning tekkiv heitvesi juhitakse ühiskanalisatsiooni. 3.3.2. Heitvee ja teisi vett saastavate ainete suublasse juhtimine Reoveepuhasti jrk nr 1. Reoveepuhasti nimi Ojamaa kaevanduse reoveepuhasti Reoveepuhasti kood PUH0000047 Kas reoveepuhastil on olemas kasutusluba Jah Põhjendus, kui kasutusluba puudub Puhasti teenindatav reoveekogumisala nimetus Puhasti teenindatav reoveekogumisala kood Puhasti teenindatava reoveekogumisala reostuskoormus inimekvivalentides Prognoositav reovee vooluhulk m³ Periood I kvartalis II kvartalis III kvartalis IV kvartalis Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis 2020-2030 2 700 2 700 2 700 2 700 10 800 30 Arvestuslik Reovee kogus ja koostise muutumine aasta, kuu või ööpäeva jooksul Vastuvõetava purgitava reovee kogus m³/kvartalis Vastuvõetava purgitava reovee koguse mõõtmise viis Reostuskoormus Reostuskoormuse inimekvivalentides määramise viis Reostuskoormus määratud 2018, aruanne lisatud Reostuskoormuse määramise meetod Reostuskoormus määrata üks kord viie aasta jooksul või siis, kui toimub oluline muudatus reoveepuhasti töös. Reostuskoormuse määramiseks tuleb reoveepuhastisse sisenevast reoveest võtma seitse keskmistatud veeproovi ühe nädala kestel ja mõõta vooluhulk Reostuskoormuse määramise mõõtmistulemused Lisa 11: Ojamaa_reoveepuhasti_reostuskoormuse_maaramine_2018.bdoc 26/72 Reoveesete Reovee puhastamisel tekkiva reoveesette kogus (m³/a) 50 Reoveesette käitlemise ja kasutamise viis Puhastusseadmete ekspluatatsiooni käigus tekkiv eel- ja järelesetiti muda antakse üle reovee- või jäätmekäitlusfirmale. Setteproovide tulemused Reovee puhastamisel tekkiva reoveesette kuivaine sisaldus % Reovee puhastamisel tekkiva reoveesette kuivaine kasutusviis Kogumiskaevude kirjeldus Reovee/sademevee puhastamise kirjeldus Reovee/sademevee puhastamiseviis bioloogiline Skeem Seadme tüüp Reoveepuhasti Projektikohane hüdrauliline jõudlus m³/d 50 Tegelik hüdrauliline jõudlus m³/d 50 Projektikohane orgaaniline reostuskoormus inimekvivalentides 350 Tegelik orgaaniline reostuskoormus inimekvivalentides 33 Reovee järelpuhastus Puhastusprotsessi projektikohane puhastusaste % 95 Puhastusprotsessi tegelik puhastusaste % Puhastusprotsessi projektikohane puhastusvõimsus mg/l 25 Puhastusprotsessi tegelik puhastusvõimsus mg/l 95 Seirepunktid Seire allikas Seire tüüp Koordinaadid Teostatud omaseire analüüsiaktid reoveepuhasti sissevool Üksikproov X: 6577051, Y: 680221 reoveepuhasti väljalask (suublasse) Üksikproov X: 6577045, Y: 680218 3.3.3. Äkkheide vette 27/72 3.3.3. Äkkheide vette Vorm ei ole asjakohane. 3.4. Veekogu süvendamine, puhastamine, põhja pinnase ja tahkete ainete paigutamine (sh kaadamine), rajamine laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused. 3.4.1. Veekogus süvendamine, tahkete ainete paigutamine ja kaadamine Ei ole asjakohane 3.4.2. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused Ei ole asjakohane 3.4.3. Veekogu kemikaalidega puhastamine Ei ole asjakohane 3.5. Veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine Ei ole asjakohane 3.8. Laeva teenindamine, remontimine või lastimine Ei ole asjakohane 4. Eriosa - Õhk 4.1. Käitise kategooria Nende tegevusalade EMTAKi koodid, millele luba antakse 06101 - Põlevkivi kaevandamine ja toornafta tootmine 08122 - Killustiku tootmine Põletusseade Jah Põletus​seadme summaarne soojus​sisendile vastav nimi​soojus​võimsus, MWth 2.306 Kütuse liik Kütuseliigi aastakulu Kogus Ühik Põlevkiviõli (raske fraktsioon) 1 282.20 tonni 28/72 Kütuse liik Kütuseliigi aastakulu Kogus Ühik Diislikütus 28.788 tonni Keskmise võimsusega põletus​seade Jah Vanus Soojus​sisendile vastav nimi​‐ Keskmise võimsusega Seadme liik Eeldatav töötundide Keskmine Käitamise Kasutatav kütus või jäätmed soojus​võimsus, MWth põletusseadmete arv arv aastas koormus, % alguskuupäev Kütuse liik Kütuseliigi Kütuseliigi aastakulu osakaal, % Kogus Ühik Olemasolev 1.053 2 Muu 6 770 0.75 01.09.2014 Põlevkiviõli (raske 641.10 tonni 100 seade põletusseade fraktsioon) Olemasolev 0.20 1 Diiselmootor 1 470 0.35 01.09.2014 Diislikütus 28.788 tonni 100 seade Orgaaniliste lahustite (kaasa arvatud kemikaalides Ei sisalduvate lahustite) kasutamine Nafta​saaduste, muude mootori- või vedel​kütuste, kütuse​‐ Jah komponentide või kütuse​sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla) Kütuse liik Laadimiskäive aastas, m³ Põlevkiviõli (raske fraktsioon) 1 221.10 Diislikütus 2 895 Seakasvatus Ei Veisekasvatus Ei Kodulinnukasvatus Ei E-PRTR registri kohustuslane Jah Heite​allikate arv tootmis​territooriumil 11 Käitise töötajate arv 475 29/72  Emaettevõtte nimi VIRU KEEMIA GRUPP AS Emaettevõtte riik Eesti Kasvuhoone​gaaside lubatud heitkoguse ühikutega Ei kauplemise süsteemi kohustuslane 4.2. Heiteallikad Heite​allikas Väljuvate gaaside parameetrid Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, seade Heiteallika Nr plaanil Nimetus L-EST97 Ava läbi​‐ Väljumis​‐ Joon​‐ Tempera​‐ SNAP kood keskkonnaregistri või kaardil koordinaadid mõõt, m kõrgus, m kiirus, tuur, °C kood m/s HEIT0003284 003 Kütusemahuti X: 6577099, 0.10 3.20 0.89 50 050402 - Vedelkütuse jaotamine (v.a bensiin): muu laadungikäitlus (sh Y: 680277 jaotustorustik) (tanklad: diislikütuse käitlemine) HEIT0003283 004 Tuulutusšurf 6 X: 6576791, 6.10 2.80 3.42 20 050102a - Tahkete fossiilkütuste kaevandamine ja esmane töötlemine - põlevkivi Y: 680246 allmaakaevandamine HEIT0005734 005 Tuulutusšurf 2 X: 6574985, 6.10 2.80 3.42 20 050102a - Tahkete fossiilkütuste kaevandamine ja esmane töötlemine - põlevkivi Y: 682920 allmaakaevandamine HEIT0005735 006 Tuulutusšurf 3 X: 6573739, 6.10 2.80 3.42 20 050102a - Tahkete fossiilkütuste kaevandamine ja esmane töötlemine - põlevkivi Y: 680975 allmaakaevandamine HEIT0005736 008 Tuulutusšurf 4 X: 6574391, 6.10 2.80 3.42 50 050102a - Tahkete fossiilkütuste kaevandamine ja esmane töötlemine - põlevkivi Y: 682073 allmaakaevandamine HEIT0005737 009 Tuulutusšurf 1 X: 6574283, 6.10 2.80 3.42 20 050102a - Tahkete fossiilkütuste kaevandamine ja esmane töötlemine - põlevkivi Y: 681839 allmaakaevandamine HEIT0003287 010 Mobiilne purustaja X: 6577687, 1.40 3.80 4.40 20 040623 - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - Y: 679949 pealmaakaevandamine (v.a tahkete fossiilkütuste kaevandamine) X: 6577685, Y: 679944 HEIT0003288 011 Mobiilne purustaja X: 6577686, 0.10 3.50 23.70 300 010505 - Kivisöe kaevandamine, nafta- ja gaasi tootmine - paiksed mootorid (diiselmootor, paak) Y: 679945 HEIT0003285 002 Katlamaja korsten X: 6577097, 0.43 12 7.10 150 010503b - Kivisöe kaevandamine, nafta- ja gaasi tootmine - põletusseade < 20 Y: 680264 MW (katlad) HEIT0003286 007 Purustuskompleksi X: 6577231, 0.60 27 21.08 20 050102a - Tahkete fossiilkütuste kaevandamine ja esmane töötlemine - põlevkivi korsten Y: 680278 allmaakaevandamine HEIT0005738 012 Diislikütuse mahuti X: 6577120, 0.50 3 0.02 20 050402 - Vedelkütuse jaotamine (v.a bensiin): muu laadungikäitlus (sh Y: 680390 jaotustorustik) (tanklad: diislikütuse käitlemine) 4.3. Kasutusest eemaldatud heiteallikad Ei ole asjakohane 30/72 4.4. Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt) 4.4.1. Üldandmed LHK projekti koostaja Nimi Alkranel OÜ Registrikood/isikukood 10607878 Postiaadress Riia 15b, 51010, Tartu, Eesti Vabariik Telefon 7 366 676 E-posti aadress [email protected] Sissejuhatus Põhjendus loa taotlemiseks OÜ-le VKG Ojamaa Kaevandused on väljastatud tähtajatu õhusaasteluba nr L.ÕV/325263. Sisuliselt ei ole käitise tegevuses muudatusi toimunud, kuid hetkel kehtiva loa versiooni väljastamisest alates on loa LHK projekti koostamise aluseks olnud heitkoguste arvutamise määrusega kehtestatud metoodikad muutunud. 25.03.2019 jõustus keskkonnaministri 24.11.2016 määruse nr 59 „Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“ uus redaktsioon, millega muutusid saasteainete eriheited ning lisandus uusi saasteaineid ja 11.03.2019 jõustus keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 86 „Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid" uus redaktsioon. Naftasaaduste ja põlevkiviõli laadimisest ja hoiustamisest tekkivate heidete arvutamiseks on kehtestatud uus määrus (vastu võetud 01.06.2020) "Naftasaaduste ja põlevkiviõli laadimisel ning hoiustamisel välisõhku väljutavate saasteainete heitkoguste määramise meetodid". Lisaks 09.03.2019 jõustus keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ uus redaktsioon, mis tõi kaasa muutused mõningate saasteainete piirväärtustes kui ka saasteainete nimistus. Eelnevast tulenevalt esitatakse käesolevaga kehtiva loa muutmise taotlus, et luba vastaks eelpool loetletud määrustele. 31/72 Viited õigusaktidele, juhendmaterjalidele ja kasutatud 1. Atmosfääriõhu kaitse seadus (RT I, 03.06.2020, 2). kirjandusele 2. Keskkonnaministri 24.11.2016 määrus nr 59 „Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“ (RT I, 22.03.2019, 9). 3. Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ (RT I, 06.03.2019, 12). 4. Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord1“ (08.12.2017, 7). 5. Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 86 „Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid1“ (RT I, 08.03.2019, 6). 6. Keskkonnaministri 23.10.2019 määrus nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ (RT I, 25.10.2019, 1). 7. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus1 (RT I, 21.12.2019, 2). 8. Töö nr 248-18-VKGK/27-18 „OÜ VKG Kaevandused Ojamaa kaevanduse lubatud heitkoguste (lhk) projekt“. Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituut. Ökoloogia keskuse Kirde-Eesti osakond, 2018. 9. Tööstusheite seadus1 (RT I, 16.05.2013, 1). 10. USA EPA metoodika „AP 42, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Soarces“ , chapter 11.19.2 Crushed Stone Processing and Pulverized Mineral Processing, august 2004. 11. Сборник методик по расчету выбросов в атмосферу и загрязняющих веществ различными производствами. – Гидрометеоиздат, Л., 1986, 104–107 (lõhketöödel eralduvate kahjulike heitgaaside ja tolmu heitkogused arvutati vastavalt metoodikale, lähtudes kasutatavate lõhkeainete tootja Orica Eesti OÜ andmetest lõhkegaaside koostise ja saasteainete eriheidete (l/kg, g/kg) kohta lõhkeainete kasutamisel). Tehnoloogilised kaardid Lisa 12: Ojamaa_LHK_2018__25.07.2018_L_25.10.18.pdf Lisa 13: tehn_protsessid.jpg Lähteandmed, mille alusel on esitatud tootmismaht, Kuna käitise tegevus pole sisuliselt muutunud, siis käesoleva taotluse lähteandmed on saadud OÜ VKG Kaevandused kütusekulu ja muud andmed Ojamaa kaevanduse lubatud heitkoguste (LHK) projektist ja selle lisadest. (Töö nr 248-18-VKGK/27-18. Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituut. Ökoloogia keskuse Kirde-Eesti osakond, 2018). Viidatud LHK projekt on esitatud taotluse lisana. Nimetatud LHK projekti peatükkides 3.1-3.5 on esitatud tehnoloogiaprotsesside kirjeldus. Lähteandmete failid Lisa 14: Ojamaa_LHK_2018__25.07.2018_L_25.10.18.pdf Käitise asukoha kirjeldus 32/72 Käitise asukoha kirjelduses esitatakse heiteallika(te) VKG Kaevandused OÜ kaevandab põlevkivi Ojamaa, Sompa ja VIru II kaeveväljadelt, mis asuvad Eesti asukoha kirjeldus põlevkivileiupaiga keskosas Ida-Viru maakonnas. Ojamaa kaevevälja (OKV) piirid on järgmised: põhjas – suletud Kohtla kaevandus, idas – suletud Sompa ja Viru kaevandus, lõunas – Ahtme tektooniline rike ja Muraka Looduskaitseala (koosneb Arvila piiranguvööndist ja sihtkaitsevööndist), läänes on kaevevälja piiriks Purtse jõe ürgorg. Maapind kaevevälja kohal on peamiselt tasane, kuid esineb ka ebatasasusi. Kõige kõrgem on idapoolne osa. Maapinna pidev langus toimub läänesuunas: kesk-, põhja- ja lõunaosas ulatub maapinna absoluutne kõrgus 50–60 m, Purtse jõe ürgoru piirkonnas langeb maapind kuni 47 m abs. Ligi 70% pindalast on kaetud metsaga, soostunud alad hõlmavad kuni 20%. Sompa kaeveväli (SKV) asub Alutaguse (end Mäetaguse), Toila (end Kohtla) ja Jõhvi valla ning Kohtla-Järve linna piires. SKV põhjapiiriks on likvideeritud 4 kaevanduse väljatöötatud ala piir, idapiiriks Tammiku ja Ahtme kaevanduse läänepiir, lõunapiiriks Viru kaevanduse põhjapiir, edelapiiriks OKV kirdepiir ning loodepiiriks Kohtla kaevanduse lõunapiir. SKV kaeveväljal kaevandatakse alates 1949. aastast. 1999. aastast olid mäetööd ajutiselt peatatud. Kaevandamist alustati taas 2007.a. Alates 2011. aastast on maavara kaevandamise loa KMIN-066 omanikuks VKG Kaevandused OÜ. Teenindusmaa asub Arumäe kinnistul Alutaguse vallas (tootmiskeskus – asendiplaan), Ojamaa kaevevälja põhjapiiril, Võrnu külast läänes. Võrnu küla jääb teenindusmaast 3,3 km kaugusele. Lähima elumaja kaugus teenindusmaal asuvatest heiteallikatest on ligikaudu 570-880 m (Võrnu küla, lähiaadress Leveti kinnistu – asukohakaart). Kaevanduse teenindusmaal asuvad administratiiv-olmehooned, põlevkivi purustuskompleks ja rikastusvabrik ning ühendusgaleriid, samuti konteinertüüpi katlamaja, kus asub kaks Buderus Logano tüüpi veesoojenduskatelt ja kütusemahutid (asendiplaan1) . Heiteallikateks teenindusmaal on rikastusvabriku purustuskompleksi korsten, katlamaja korsten, kütusemahutid (2 tk) ning mobiilne killustiku tootmise kompleks (purusti koos sõelumiskompleksiga), kaeveväljadel asuvad kaevanduse tuulutusšurfid (kokku 5 kaevandusest väljuva õhu šurfi, asendiplaan1, asendiplaan2). Käitise asukoha kaart sobivas, kui mitte väiksemas kui Lisa 15: Asendiplaanid.docx 1:20 000 mõõtkavas. Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, Lisa 16: Asukohakaart.JPG kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas Saasteainete hajumistingimusi mõjutavad olulised Saasteainete hajumistingimusi mõjutavaid olulisi geograafilisi ja tehnogeenseid objekte piirkonnas ei ole. Reljeef maa- geograafilised ja tehnogeensed objektid alal, mis hõlmab antud piirkonda (heiteallika maksimaalse kõrguse 50-ne kordne kaugus) on tasandikuline, maapinna kõrguste vahe ei ületa 50 m 1 km kohta. Lähtuvalt sellest ei mõjuta pinnamood hajumisarvutuste tulemusi 33/72 Ilmastikutingimuste iseloomustus (tuulteroos) 4.4.2. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass Vorm ei ole asjakohane. 4.4.3. Karjatamine (veisekasvatuses karjatamise kasutamise korral) Vorm ei ole asjakohane. 4.4.4. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Vorm ei ole asjakohane. 4.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed 34/72 4.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed Heite​allikas Püüdeseade Nimetus, tüüp Arv Püüdeseadme töö efektiivsuse kontrolli Püütav saasteaine sagedus CAS nr Nimetus Projekteeritud Tegelik puhastusaste, puhastusaste, % % Purustuskompleksi Bag Filter House SJV152/12-10/12, 1 Üks kord aastas PM- Tahked osakesed, 99,9 99.90 korsten kottfilter sum summaarsed Muud heite vähendamise meetmed 4.3.6. Heiteallikate prognoositav tööajaline dünaamika Heiteallikas Tuulutusšurf 1 Koormus Täiskoormus E-P Kuude tööajaline dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Jaanuar 100 Veebruar 100 Märts 100 Aprill 100 Mai 100 Juuni 100 Juuli 100 August 100 September 100 Oktoober 100 November 100 Detsember 100 35/72 Päevade tööajaline dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E-R L P 00 - 01 100 100 100 01 - 02 100 100 100 02 - 03 100 100 100 03 - 04 100 100 100 04 - 05 100 100 100 05 - 06 100 100 100 06 - 07 100 100 100 07 - 08 100 100 100 08 - 09 100 100 100 09 - 10 100 100 100 10 - 11 100 100 100 11 - 12 100 100 100 12 - 13 100 100 100 13 - 14 100 100 100 14 - 15 100 100 100 15 - 16 100 100 100 16 - 17 100 100 100 17 - 18 100 100 100 18 - 19 100 100 100 19 - 20 100 100 100 20 - 21 100 100 100 21 - 22 100 100 100 22 - 23 100 100 100 23 - 24 100 100 100 Heiteallikas Tuulutusšurf 2 Koormus Täiskoormus E-P Kuude tööajaline dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest 36/72 Jaanuar 100 Veebruar 100 Märts 100 Aprill 100 Mai 100 Juuni 100 Juuli 100 August 100 September 100 Oktoober 100 November 100 Detsember 100 Päevade tööajaline dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E-R L P 00 - 01 100 100 100 01 - 02 100 100 100 02 - 03 100 100 100 03 - 04 100 100 100 04 - 05 100 100 100 05 - 06 100 100 100 06 - 07 100 100 100 07 - 08 100 100 100 08 - 09 100 100 100 09 - 10 100 100 100 10 - 11 100 100 100 11 - 12 100 100 100 12 - 13 100 100 100 37/72 13 - 14 100 100 100 14 - 15 100 100 100 15 - 16 100 100 100 16 - 17 100 100 100 17 - 18 100 100 100 18 - 19 100 100 100 19 - 20 100 100 100 20 - 21 100 100 100 21 - 22 100 100 100 22 - 23 100 100 100 23 - 24 100 100 100 Heiteallikas Tuulutusšurf 3 Koormus Kuude tööajaline dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Jaanuar 100 Veebruar 100 Märts 100 Aprill 100 Mai 100 Juuni 100 Juuli 100 August 100 September 100 Oktoober 100 November 100 38/72 Detsember 100 Päevade tööajaline dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E-R L P 00 - 01 100 100 100 01 - 02 100 100 100 02 - 03 100 100 100 03 - 04 100 100 100 04 - 05 100 100 100 05 - 06 100 100 100 06 - 07 100 100 100 07 - 08 100 100 100 08 - 09 100 100 100 09 - 10 100 100 100 10 - 11 100 100 100 11 - 12 100 100 100 12 - 13 100 100 100 13 - 14 100 100 100 14 - 15 100 100 100 15 - 16 100 100 100 16 - 17 100 100 100 17 - 18 100 100 100 18 - 19 100 100 100 19 - 20 100 100 100 20 - 21 100 100 100 21 - 22 100 100 100 22 - 23 100 100 100 23 - 24 100 100 100 Heiteallikas Tuulutusšurf 4 Koormus Täiskoormus E-P 39/72 Kuude tööajaline dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Jaanuar 100 Veebruar 100 Märts 100 Aprill 100 Mai 100 Juuni 100 Juuli 100 August 100 September 100 Oktoober 100 November 100 Detsember 100 Päevade tööajaline dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E-R L P 00 - 01 100 100 100 01 - 02 100 100 100 02 - 03 100 100 100 03 - 04 100 100 100 04 - 05 100 100 100 05 - 06 100 100 100 06 - 07 100 100 100 07 - 08 100 100 100 08 - 09 100 100 100 09 - 10 100 100 100 10 - 11 100 100 100 11 - 12 100 100 100 40/72 12 - 13 100 100 100 13 - 14 100 100 100 14 - 15 100 100 100 15 - 16 100 100 100 16 - 17 100 100 100 17 - 18 100 100 100 18 - 19 100 100 100 19 - 20 100 100 100 20 - 21 100 100 100 21 - 22 100 100 100 22 - 23 100 100 100 23 - 24 100 100 100 Heiteallikas Tuulutusšurf 6 Koormus Täiskoormus E-P Kuude tööajaline dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Jaanuar 100 Veebruar 100 Märts 100 Aprill 100 Mai 100 Juuni 100 Juuli 100 August 100 September 100 Oktoober 100 November 100 41/72 Detsember 100 Päevade tööajaline dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E-R L P 00 - 01 100 100 100 01 - 02 100 100 100 02 - 03 100 100 100 03 - 04 100 100 100 04 - 05 100 100 100 05 - 06 100 100 100 06 - 07 100 100 100 07 - 08 100 100 100 08 - 09 100 100 100 09 - 10 100 100 100 10 - 11 100 100 100 11 - 12 100 100 100 12 - 13 100 100 100 13 - 14 100 100 100 14 - 15 100 100 100 15 - 16 100 100 100 16 - 17 100 100 100 17 - 18 100 100 100 18 - 19 100 100 100 19 - 20 100 100 100 20 - 21 100 100 100 21 - 22 100 100 100 22 - 23 100 100 100 23 - 24 100 100 100 Heiteallikas Mobiilne purustaja Koormus 42/72 Kuude tööajaline dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Jaanuar 0 Veebruar 0 Märts 0 Aprill 100 Mai 100 Juuni 100 Juuli 100 August 100 September 100 Oktoober 100 November 0 Detsember 0 Päevade tööajaline dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E-R L P 00 - 01 0 0 0 01 - 02 0 0 0 02 - 03 0 0 0 03 - 04 0 0 0 04 - 05 0 0 0 05 - 06 0 0 0 06 - 07 0 0 0 07 - 08 0 0 0 08 - 09 100 100 0 09 - 10 100 100 0 10 - 11 100 100 0 11 - 12 100 100 0 43/72 12 - 13 100 100 0 13 - 14 100 100 0 14 - 15 100 100 0 15 - 16 100 100 0 16 - 17 100 100 0 17 - 18 100 100 0 18 - 19 0 0 0 19 - 20 0 0 0 20 - 21 0 0 0 21 - 22 0 0 0 22 - 23 0 0 0 23 - 24 0 0 0 Heiteallikas Kütusemahuti Koormus Kuude tööajaline dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Jaanuar 100 Veebruar 100 Märts 100 Aprill 100 Mai 100 Juuni 100 Juuli 100 August 100 September 100 Oktoober 100 November 100 44/72 Detsember 100 Päevade tööajaline dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E-R L P 00 - 01 100 100 100 01 - 02 100 100 100 02 - 03 100 100 100 03 - 04 100 100 100 04 - 05 100 100 100 05 - 06 100 100 100 06 - 07 100 100 100 07 - 08 100 100 100 08 - 09 100 100 100 09 - 10 100 100 100 10 - 11 100 100 100 11 - 12 100 100 100 12 - 13 100 100 100 13 - 14 100 100 100 14 - 15 100 100 100 15 - 16 100 100 100 16 - 17 100 100 100 17 - 18 100 100 100 18 - 19 100 100 100 19 - 20 100 100 100 20 - 21 100 100 100 21 - 22 100 100 100 22 - 23 100 100 100 23 - 24 100 100 100 Heiteallikas Mobiilne purustaja (diiselmootor, paak) Koormus 45/72 Kuude tööajaline dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Jaanuar 100 Veebruar 100 Märts 100 Aprill 100 Mai 100 Juuni 100 Juuli 100 August 100 September 100 Oktoober 100 November 100 Detsember 100 Päevade tööajaline dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E-R L P 00 - 01 0 0 0 01 - 02 0 0 0 02 - 03 0 0 0 03 - 04 0 0 0 04 - 05 0 0 0 05 - 06 0 0 0 06 - 07 0 0 0 07 - 08 0 0 0 08 - 09 100 100 0 09 - 10 100 100 0 10 - 11 100 100 0 11 - 12 100 100 0 46/72 12 - 13 100 100 0 13 - 14 100 100 0 14 - 15 100 100 0 15 - 16 100 100 0 16 - 17 100 100 0 17 - 18 100 100 0 18 - 19 0 0 0 19 - 20 0 0 0 20 - 21 0 0 0 21 - 22 0 0 0 22 - 23 0 0 0 23 - 24 0 0 0 Heiteallikas Katlamaja korsten Koormus Kuude tööajaline dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Jaanuar 100 Veebruar 100 Märts 100 Aprill 75 Mai 50 Juuni 50 Juuli 50 August 50 September 50 Oktoober 75 November 75 47/72 Detsember 100 Päevade tööajaline dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E-R L P 00 - 01 100 100 100 01 - 02 100 100 100 02 - 03 100 100 100 03 - 04 100 100 100 04 - 05 100 100 100 05 - 06 100 100 100 06 - 07 100 100 100 07 - 08 100 100 100 08 - 09 100 100 100 09 - 10 100 100 100 10 - 11 100 100 100 11 - 12 100 100 100 12 - 13 100 100 100 13 - 14 100 100 100 14 - 15 100 100 100 15 - 16 100 100 100 16 - 17 100 100 100 17 - 18 100 100 100 18 - 19 100 100 100 19 - 20 100 100 100 20 - 21 100 100 100 21 - 22 100 100 100 22 - 23 100 100 100 23 - 24 100 100 100 Heiteallikas Purustuskompleksi korsten Koormus 48/72 Kuude tööajaline dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Jaanuar 100 Veebruar 100 Märts 100 Aprill 100 Mai 100 Juuni 100 Juuli 100 August 100 September 100 Oktoober 100 November 100 Detsember 100 Päevade tööajaline dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E-R L P 00 - 01 100 100 100 01 - 02 100 100 100 02 - 03 100 100 100 03 - 04 100 100 100 04 - 05 100 100 100 05 - 06 100 100 100 06 - 07 100 100 100 07 - 08 100 100 100 08 - 09 100 100 100 09 - 10 100 100 100 10 - 11 100 100 100 11 - 12 100 100 100 49/72 12 - 13 100 100 100 13 - 14 100 100 100 14 - 15 100 100 100 15 - 16 100 100 100 16 - 17 100 100 100 17 - 18 100 100 100 18 - 19 100 100 100 19 - 20 100 100 100 20 - 21 100 100 100 21 - 22 100 100 100 22 - 23 100 100 100 23 - 24 100 100 100 Heiteallikas Diislikütuse mahuti Koormus Kuude tööajaline dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Jaanuar 100 Veebruar 100 Märts 100 Aprill 100 Mai 100 Juuni 100 Juuli 100 August 100 September 100 Oktoober 100 November 100 50/72 Detsember 100 Päevade tööajaline dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E-R L P 00 - 01 100 100 100 01 - 02 100 100 100 02 - 03 100 100 100 03 - 04 100 100 100 04 - 05 100 100 100 05 - 06 100 100 100 06 - 07 100 100 100 07 - 08 100 100 100 08 - 09 100 100 100 09 - 10 100 100 100 10 - 11 100 100 100 11 - 12 100 100 100 12 - 13 100 100 100 13 - 14 100 100 100 14 - 15 100 100 100 15 - 16 100 100 100 16 - 17 100 100 100 17 - 18 100 100 100 18 - 19 100 100 100 19 - 20 100 100 100 20 - 21 100 100 100 21 - 22 100 100 100 22 - 23 100 100 100 23 - 24 100 100 100 4.4.7. Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused 51/72 Põletusseade Heite​allikas Katlamaja korsten Põletusseadmete arv 2 Soojus​sisendile vastav nimi​soojus​võimsus, MWth 1.053 Töö​tundide arv aastas 6 770 Kasu​tegur 0.95 Kas soovite kasutada salvestamisel saasteainete eeltäitmist ja automaatset heitkoguste Jah arvutamist? Püüdeseade Püüde​seade Kasutatav kütus ja jäätmed Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine Kütuse liik Väävli Alumine kütte​väärtus, Kogus aastas Välisõhku väljutatud heide sisaldus, MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³ Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heide väljuvate gaaside Heitkogus % mahuühiku kohta, mg/Nm³ Heite Prog​noositav Hetkeline Ühik Aastas Ühik piir​‐ kontsent​ratsioon heitkogus, täpsus väärtus 0,001 Põlevkiviõli 0.80 40 1 282.20 tonni PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.0421 g/s 2.05152 t (raske fraktsioon) PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.0063 g/s 0.307728 t PM10 Peened osakesed (PM10) 0.0063 g/s 0.307728 t 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.1169 g/s 5.692968 t 630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.0442 g/s 2.154096 t NMVOC Mittemetaansed lenduvad 0.0053 g/s 0.25644 t orgaanilised ühendid 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, 0.0105 mg/s 0.51288 kg ümberarvutatuna pliiks 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, 0.0001 mg/s 0.005129 kg ümberarvutatana elavhõbedaks 52/72 Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine Kütuse liik Väävli Alumine kütte​väärtus, Kogus aastas Välisõhku väljutatud heide sisaldus, MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³ Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heide väljuvate gaaside Heitkogus % mahuühiku kohta, mg/Nm³ Heite Prog​noositav Hetkeline Ühik Aastas Ühik piir​‐ kontsent​ratsioon heitkogus, täpsus väärtus 0,001 7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, 0.0003 mg/s 0.015386 kg ümberarvutatuna kaadmiumiks 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, 0.0469 mg/s 2.282316 kg ümberarvutatuna arseeniks 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, 0.0063 mg/s 0.307728 kg ümberarvutatuna vaseks 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna 0.0053 mg/s 0.25644 kg tsingiks 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna 0.0211 mg/s 1.02576 kg kroomiks 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, 0.2106 mg/s 10.2576 kg ümberarvutatuna nikliks PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja 0.0105 µg/s 0.51288 mg dibensofuraanid 50-32-8 Benso(a)püreen 0.0011 mg/s 0.051288 kg 205-99-2 Benso(b)fluoranteen 0.0011 mg/s 0.051288 kg 207-08-9 Benso(k)fluoranteen 0.0011 mg/s 0.051288 kg 193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen 0.0011 mg/s 0.051288 kg 7446-09-5 Vääveldioksiid 0.4212 g/s 20.5152 t 124-38-9 Süsinikdioksiid 0.0222 g/s 3 965.095795 t Põletusseade Heite​allikas Mobiilne purustaja (diiselmootor, paak) Põletusseadmete arv 1 Soojus​sisendile vastav nimi​soojus​võimsus, MWth 0.20 Töö​tundide arv aastas 1 470 53/72 Kasu​tegur 0.45 Kas soovite kasutada salvestamisel saasteainete eeltäitmist ja automaatset heitkoguste Jah arvutamist? Püüdeseade Püüde​seade Kasutatav kütus ja jäätmed Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine Kütuse Väävli Alumine kütte​väärtus, Kogus Välisõhku väljutatud heide liik sisaldus, % MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³ aastas Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heide väljuvate gaaside Heitkogus mahuühiku kohta, mg/Nm³ Heite piir​‐ Prog​noositav Hetkeline heitkogus, Ühik Aastas Ühik väärtus kontsent​ratsioon täpsus 0,001 Diislikütus 0.001 38.80 28.80 tonni PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.008 g/s 0.044698 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.0012 g/s 0.006705 t PM10 Peened osakesed (PM10) 0.0012 g/s 0.006705 t 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.0222 g/s 0.124036 t 630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.0084 g/s 0.046932 t NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised 0.001 g/s 0.005587 t ühendid 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, 0.002 mg/s 0.011174 kg ümberarvutatuna pliiks 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana 0 mg/s 0.000112 kg elavhõbedaks 7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, 0.0001 mg/s 0.000335 kg ümberarvutatuna kaadmiumiks 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, 0.0089 mg/s 0.049726 kg ümberarvutatuna arseeniks 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, 0.0012 mg/s 0.006705 kg ümberarvutatuna vaseks 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 0.001 mg/s 0.005587 kg 54/72 Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine Kütuse Väävli Alumine kütte​väärtus, Kogus Välisõhku väljutatud heide liik sisaldus, % MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³ aastas Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heide väljuvate gaaside Heitkogus mahuühiku kohta, mg/Nm³ Heite piir​‐ Prog​noositav Hetkeline heitkogus, Ühik Aastas Ühik väärtus kontsent​ratsioon täpsus 0,001 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna 0.004 mg/s 0.022349 kg kroomiks 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, 0.04 mg/s 0.223488 kg ümberarvutatuna nikliks PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja 0.002 µg/s 0.011174 mg dibensofuraanid 50-32-8 Benso(a)püreen 0.0002 mg/s 0.001117 kg 205-99-2 Benso(b)fluoranteen 0.0002 mg/s 0.001117 kg 207-08-9 Benso(k)fluoranteen 0.0002 mg/s 0.001117 kg 193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen 0.0002 mg/s 0.001117 kg 7446-09-5 Vääveldioksiid 0.0001 g/s 0.000576 t 124-38-9 Süsinikdioksiid 0.004 g/s 82.704863 t RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U). POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen. PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid. 4.4.8. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused Vorm ei ole asjakohane. 4.4.9. Lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜde summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa Vorm ei ole asjakohane. 4.4.10. Tehnoloogilised äkkheited Vorm ei ole asjakohane. Äkkheiteid ei esine. 55/72 4.4.11. Välisõhus leviv müra Vorm ei ole asjakohane. 4.4.12. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju Heite​allikate numbrid plaanil või kaardil Saasteaine Õhu​kvaliteedi tase CAS nr Nimetus Summaarne Ühik Keskmistamisaeg Õhu​kvaliteedi Ühik Välisõhu maksimaalne Suhe Cm / hetkeline piir- või siht​‐ arvutuslik saastatuse Keskmistamisaeg heitkogus M väärtus tase ∑Cm µg/m³ 002, 011, 004, Purustaja OÜ - nr 1, nr 2 630-08-0 Süsinikmonooksiid 1.259 g/s 8 tundi 10 mg/m³ 2.50 0.25 011, 002 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, 0.461 mg/s 1 aasta 20 ng/m³ 4 0.20 ümberarvutatuna nikliks 011, 002 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised 0.103 mg/s 1 aasta 6 ng/m³ 0.90 0.15 ühendid, ümberarvutatuna arseeniks 011, 002 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, 0.046 mg/s 24 tundi 0.10 µg/m³ 0.007 0.07 ümberarvutatuna kroomiks 1 aasta 0.01 µg/m³ 0.001 0.10 011, 002, 004, Purustaja OÜ - nr 1, nr 2 7446-09-5 Vääveldioksiid 1.072 g/s 1 tund 350 µg/m³ 138.57 0.396 24 tundi 125 µg/m³ 97.27 0.778 004, 003 7783-06-4 Vesiniksulfiid 0.01 g/s 1 tund 8 µg/m³ 2.967 0.371 011, 002, 004, Purustaja OÜ - nr 1, nr 2 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.548 g/s 1 tund 200 µg/m³ 116.156 0.581 1 aasta 40 µg/m³ 10.447 0.261 012, 003 Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud 0.007 g/s 1 tund 600 µg/m³ 84.656 0.141 24 tundi 200 µg/m³ 10.54 0.053 011, 002, 012, 003, Purustaja OÜ - nr 1 NMVOC Mittemetaansed lenduvad 0.25 g/s 1 tund 5 000 µg/m³ 1 237.689 0.248 orgaanilised ühendid 24 tundi 2 000 µg/m³ 337.934 0.169 011, 002 PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.014 g/s 1 aasta 25 µg/m³ 0.205 0.008 011, 002, 010, 004, Purustaja OÜ - nr 9, nr 3, PM10 Peened osakesed (PM10) 0.362 g/s 24 tundi 50 µg/m³ 16.755 0.335 nr 10, nr 4, nr 1, nr 5, nr 11, nr 6, nr 8, nr 7 1 aasta 40 µg/m³ 9.327 0.233 005, 006, 008, 009 7446-09-5 Vääveldioksiid 0.90 g/s 1 tund 350 µg/m³ 102.197 0.292 24 tundi 125 µg/m³ 24.283 0.194 005, 006, 008, 009 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.86 g/s 1 tund 200 µg/m³ 106.885 0.534 1 aasta 40 µg/m³ 3.956 0.099 005, 006, 008, 009 630-08-0 Süsinikmonooksiid 4.34 g/s 8 tundi 10 mg/m³ 2.20 0.22 005, 006, 008, 009 7783-06-4 Vesiniksulfiid 0.036 g/s 1 tund 8 µg/m³ 4.456 0.557 Koosmõju kirjeldus 56/72 4.4.13. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire Saasteainete heitkoguste ja müra seire Heiteallikas Seiratav Seire Saasteaine näitaja sagedus CAS Nimetus Selgitused (vajaduse korral) nr Rikastusvabriku Müra 1 kord Tuleb mõõta mürataset üks kord kolme aasta jooksul 24 tunni vältel. Valitud mürataseme mõõtmiste punktide purustuskompleks kolme valikul tuleb tugineda kehtivale üldplaneeringule (elamualad) ja selle KSH aruandele ning kooskõlastada aasta jooksul punktid eelnevalt Alutaguse Vallavalitsusega. Elanike poolt laekunud põhjendatud kaebuste korral tuleb müratase mõõta kuu aja jooksul kaebuse esitamisest. Mürataseme mõõtmise tulemuste aruanded esitada Keskkonnaametile hiljemalt kolme kuu jooksul pärast mõõtmiste teostamist. Kui müratase ületab normi, tuleb paigaldada kunstlikud müratõkked. Sellise olukorra vältimiseks säilitada looduslikud müratõkked. Tuulutusšurf nr 6, Saasteaine 1 kord 10102- Lämmastikdioksiid Teostada heitkoguste kontrollmõõtmisi üks kord kolme aasta jooksul lõhketööde teostamise ajal lõhketöödele 2, 3, 4, 1 kolme 44-0 lähimast tuulutusšurfist. aasta jooksul Mõõtmiste protokollides tuleb esitada andmed eralduvate saasteainete kontsentratsioonide (µg/m3) ning hetkeliste heitkoguste (g/s) kohta. Mõõtmisprotokollid esitada Keskkonnaametile hiljemalt kolme kuu jooksul pärast mõõtmiste teostamist. 7446- Vääveldioksiid Teostada heitkoguste kontrollmõõtmisi üks kord kolme aasta jooksul lõhketööde teostamise ajal lõhketöödele 09-5 lähimast tuulutusšurfist. Mõõtmiste protokollides tuleb esitada andmed eralduvate saasteainete kontsentratsioonide (µg/m3 ) ning hetkeliste heitkoguste (g/s) kohta. Mõõtmisprotokollid esitada Keskkonnaametile hiljemalt kolme kuu jooksul p ärast mõõtmiste teostamist. 57/72 630- Süsinikmonooksiid Teostada heitkoguste kontrollmõõtmisi üks kord kolme aasta jooksul lõhketööde teostamise ajal lõhketöödele 08-0 lähimast tuulutusšurfist. Mõõtmiste protokollides tuleb esitada andmed eralduvate saasteainete kontsentratsioonide (µg/m3 ) ning hetkeliste heitkoguste (g/s) kohta. Mõõtmisprotokollid esitada Keskkonnaametile hiljemalt kolme kuu jooksul p ärast mõõtmiste teostamist. 7664- Ammoniaak Teostada heitkoguste kontrollmõõtmisi üks kord kolme aasta jooksul lõhketööde teostamise ajal lõhketöödele 41-7 lähimast tuulutusšurfist. Mõõtmiste protokollides tuleb esitada andmed eralduvate saasteainete kontsentratsioonide (µg/m3 ) ning hetkeliste heitkoguste (g/s) kohta. Mõõtmisprotokollid esitada Keskkonnaametile hiljemalt kolme kuu jooksul p ärast mõõtmiste teostamist. 74-82- Metaan Teostada heitkoguste kontrollmõõtmisi üks kord kolme aasta jooksul lõhketööde teostamise ajal lõhketöödele 8 lähimast tuulutusšurfist. Mõõtmiste protokollides tuleb esitada andmed eralduvate saasteainete kontsentratsioonide (µg/m3 ) ning hetkeliste heitkoguste (g/s) kohta. Mõõtmisprotokollid esitada Keskkonnaametile hiljemalt kolme kuu jooksul p ärast mõõtmiste teostamist. 7783- Vesiniksulfiid Teostada heitkoguste kontrollmõõtmisi üks kord kolme aasta jooksul lõhketööde teostamise ajal lõhketöödele 06-4 lähimast tuulutusšurfist. Mõõtmiste protokollides tuleb esitada andmed eralduvate saasteainete kontsentratsioonide (µg/m3 ) ning hetkeliste heitkoguste (g/s) kohta. Mõõtmisprotokollid esitada Keskkonnaametile hiljemalt kolme kuu jooksul p ärast mõõtmiste teostamist. 58/72 4.4.14. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang Madalama lõhnalävega ühenditest emiteeritakse käitise tegevuse käigus vesiniksulfiidi. Hajumisarvutuste tulemused näitasid, et vesiniksulfiidi saastetase jääb lähimate elamute juures allapoole lõhnaläve (1,5 mkrg/m3). Arvestades käitise spetsiifikat ja kaugust lähimatest elamutest, siis aasta lubatud lõhnatundide ületamist (15 % aastatundidest) ette näha ei ole. 4.4.15. Saasteainete heitkoguste ja õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus Saasteainete heitkoguste mõõtmistulemused, mis on aluseks heitkoguste määramisel Saasteainete heitkoguste ja õhukvaliteedi taseme määramise kohtade loetelu Arvutusmetoodikad, mis on aluseks heitkoguste määramisel Saasteainete heitkoguste arvutamismeteoodikad koos arvutuskäikudega (heiteallikad kütusemahuti 003; mobiilne purustaja diiselmootor, paak) 011; katlamaja korsten 002; diislikütuse mahuti 012) on toodud manuses "Saasteainete heitkoguste määramine.docx". Teistest heiteallikatest (tuulutusšurfid 004, 005, 006, 008, 009; mobiilne purustaja 010; purustuskompleksi korsten 007) tekkivate saasteainete arvutusmetoodikad koos näidetega, mille puhul heitkogused ega ka arvutusmetoodikad ei ole muutunud, on toodud varasemas LHK-s, mis on lisatud käesolevale taotlusele manusena. Viimati mainitud heiteallikate saasteainete aastased ja hetkelised heitkogused jäävad samaks nagu kehtivas loas. Manused Lisa 17: Saasteainete_heitkoguste_maaramine.docx Lisa 18: Ojamaa_LHK_2018__25.07.2018_L_25.10.18.pdf Arvutuskäik iga saasteaine kohta juhul, kui kasutatakse arvutusmetoodikat 59/72 Saasteainete heitkoguste arvutamismeteoodikad koos arvutuskäikudega (heiteallikad kütusemahuti 003; mobiilne purustaja diiselmootor, paak) 011; katlamaja korsten 002; diislikütuse mahuti 012) on toodud manuses "Saasteainete heitkoguste määramine.docx". Teistest heiteallikatest (tuulutusšurfid 004, 005, 006, 008, 009; mobiilne purustaja 010; purustuskompleksi korsten 007) tekkivate saasteainete arvutusmetoodikad koos näidetega, mille puhul heitkogused ega ka arvutusmetoodikad ei ole muutunud, on toodud varasemas LHK-s, mis on lisatud käesolevale taotlusele manusena. Viimati mainitud heiteallikate saasteainete aastased ja hetkelised heitkogused jäävad samaks nagu kehtivas loas. Heite piirväärtused Katlamajas kasutatavate põletusseadmete võimsus on 1,053 MWth. Suitsugaasid väljutatakse korstna kaudu, mille sees on mõlema seadme jaoks oma suitsutoru. Tegemist on olemasolevate seadmetega, mille võimsus jääb alla 5 MWth, seega rakenduvad keskkonnaministri 05.11.2017 määruse nr 44 "Väljaspool tööstusheite seaduse reguleerimisala olevatest põletusseadmetest väljutatavate saasteainete heite piirväärtused, saasteainete heite seirenõuded ja heite piirväärtuste järgimise kriteeriumid" lisa 1 tabelis 1 toodud heite piirväärtuseid, mis rakenduvad 2030. aasta 1. jaanuarist. Vedelkütustele (v.a. gaasiõli) kehtib NOx puhul piirväärtus 650 mg/Nm3, SO2 puhul 350 mg/Nm3 ja osakeste puhul 50 mg/Nm3. Manused Lisa 19: Saasteainete_heitkoguste_maaramine.docx Lisa 20: Ojamaa_LHK_2018__25.07.2018_L_25.10.18.pdf Välisõhu kvaliteedi taseme määramise hajumisarvutusprogrammid Saasteainete hajumiskaardid ning õhukvaliteedi hindamine on koostatud Gaussi saastelehviku kontseptsioonil baseeruva mudeliga AEROPOL 5.3.2, mis on välja töötatud Tartu Ülikoolis. -Võrgulahutus 50 m -Pindkaredusparameeter 0,3 Hajumisarvutused on teostatud jälgides keskkonnaministri 27.12.2016 määrust nr 84 "Õhukvaliteedi hindamise kord 1" ptk 5 "Õhukvaliteedi arvutuslik hindamine ja tulemuste esitamine" sätteid. Arvutamiseks valitud meteoaasta 2015-2017 Kasutatud meteoroloogiliste parameetrite loetelu 60/72 Kasutatud meteoroloogiliste parameetrite loetelu Kasutatud parameetrid: -temperatuur -tuule kiirus -tuule suund -pilvisus -sademed Meteoroloogiliste parameetrite mõõtepunktide asukohad Jõhvi Viide meteroloogilise mudeli andmetele Viide kasutatud topograafiliste sisendandmete kohta Hajumisarvutuste piirkonnas on pinnamood tasandikuline (maapinna kõrguste vahe ei ületa 50 m 1 km kohta). Lähtuvalt sellest ei ole vaja saasteainete hajumisarvutuste tegemisel arvestada maapinna reljeefsustegurit. Küll on arvutustel kasutatud pindkaredusparameetrit väärtusega 0,3. Karedusparameeter ehk kareduspikkus ehk pindkaredus sõltub aluspinna kareduselementide (hooned, taimestik jm. kõrgusest, kuid ei ole sellega sama. Tavaliselt on see kareduselementidest 10 – 100 korda väiksem, sõltudes ka nende kujust ning läbipuhutavusest (näiteks puud on läbipuhutavad, hooned mitte). Väärtused on saadud kas atmosfääris või aerodünaamilises tunnelis tehtud mõõtmistest. Väärtust 0,3 kasutatakse linnaservade, väikeste alevite (ühe-kahe korruseliste hoonetega) või noore lehtmetsa puhul (suvel). Samuti arvestati modelleerimisel heiteallikate lähedusse jäävate hoonetega. Fooniandmete kirjeldus (koosmõjusse kaasatavad käitised, seireandmed) Saasteainete hajumisarvutuste teostamisel arvestati Purustaja OÜ heiteallikatega. Kuna tuulutusšurfid (heiteallikad 005, 006, 008 ja 009) asuvad tootmiskompleksist sellisel kaugusel, et koosmõju ei esine, teostati modelleerimine kahes osas. Ühes osas modelleeriti tootmiskompleksis olevaid heiteallikaid koosmõjus Purustaja OÜ heiteallikatega ja teises osas tuulutusšurfide 005, 006, 008, 009 koosmõju. Ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi taseme muutumine pärast heiteallika töölerakendamist Tegemis on olemasoleva käitisega. Loa muutmise taotlus on esitatud, kuna muutunud on arvutusmetoodikad, mis olid aluseks heitkoguste arvutamisel. Sisuliselt käitise töös muudatusi ei ole olnud ja seega välisõhu kvaliteedi tase muutunud ei ole. Hajumisarvutuste tulemused näitasid, et õhukvaliteedi piirväärtust ühegi saasteaine osas ei ületata. 61/72 Mudeldatud hajumisarvutuse kaardid Vastavalt keskkonnaministri 27.12.2016 määrust nr 84 "Õhukvaliteedi hindamise kord 1" § 181 lõikele, koostati hajumiskaart iga saasteaine kohta, mille arvutuslik sisaldus on väljaspool käitise tootmisterritooriumi piiri suurem kui 30% piirväärtusest või sihtväärtusest, mis on kehtestatud atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel. Manused Lisa 21: Hajumiskaardid.docx 4.4.16. Järeldused ja ettepanekud Välisõhku väljutatavate saasteainete otsesel mõõtmisel Hajumisarvutuste tulemused näitasid, et lähima elamu juures tootmiskompleksi läheduses on lämmastikdioksiidi 1h max või arvutuslikult saadud õhukvaliteedi taseme saastetase <10 mkrg/m3, peenosakeste 24 h keskmine saastetase <1 mkrg/m3, peenosakeste 1 aasta keskmine maksimaalväärtuste vastavus atmosfääriõhu kaitse saastetase <0,2 mkrg/m3, vesiniksulfiidi 1h max saastetase ~0,2 mkgr/m3, vääveldioksiid 1h max saastetase 20 seaduse § 47 alusel kehtestatud saasteainete mkrg/m3 ja vääveldioksiidi 24 h keskmine saastetase < 10 mkrg/m3. Ülejäänud saasteainete saastetasemed õhukvaliteedi piirväärtustele väljaspool piirväärtuste suhtes lähima elamu juures jäid ebaolulisele tasemele. tootmisterritooriumi ja käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures. Tuulutusšurfidele 005, 006, 008 ja 009 lähima elamu juures on lämmastikdioksiidi 1 h max saastetase 5 mkrg/m3, vesiniksulfiidi 1 h max saastetase <0,3 mkrg/m3, vääveldioksiidi 1 h max saastetase < 8 mkrg/m3 ja vääveldioksiid 25 h keskmine saastetase 2 mkrg/m3. Müra esinemisel hinnang atmosfääriõhu kaitse seaduse 2019. aastal teostatud müra mõõtmised näitasid, et nii päevasel kui ka öisel ajal ülenormatiivset müra ei esine. § 56 lõike 4 alusel kehtestatud välisõhus leviva müra Mõõtmistulemused on esitatud taotluse lisana. normtasemetele vastavuse kohta Heiteallikad ja saasteained, mille osakaal on välisõhu Heiteallikate vahetus läheduses on saastatuse tekitamises suurima mõjuga (lämmastikdioksiid, vääveldioksiid, saastatuse tekitamises suurim süsinikoksiid, vesiniksulfiid) tuulutusšurfid, kuna tegemist on madalate heiteallikatega. Ettepanekud õhusaasteloaga kehtestatavate Ettepanekud õhusaasteloaga kehtestatavate saasteainete heitkoguste kohta ning rakendatavate saasteainete heite, saasteainete heitkoguste kohta ning rakendatavate müra ning lõhnaaine esinemise vähendamise meetmete kohta puuduvad. saasteainete heite, müra ning lõhnaaine esinemise vähendamise meetmete kohta Ettepanekud välisõhku väljutatavate saasteainete Jätkata kehtivas loas sätestatud nõuetega. heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi omaseireks ning seirejaama asukohaks Ettepanekud saasteainete heitkoguste vähendamiseks Kuna ühegi saasteaine puhul väljaspool käitise territooriumi õhukvaliteedi piirväärtuseid ei ületatud, siis saasteainete ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise korral heitkoguste vähendamine ebasoodsate ilmastikutingimuste puhul ei ole vajalik. 62/72 Informatsioon tegevusega kaasneda võiva muu Käitise tegevus sisuliselt ei ole muutunud. Käesolevaga taotletakse keskkonnaloa muutmist, kuna mõnede keskkonnahäiringu kohta keskkonnaseadustiku üldosa tehnoloogiaprotsesside heidete määramise arvutusmetoodikad ja õhukvaliteedi piirväärtused on muutunud. Sellest seaduse § 3 tähenduses. St et ehk lisaks sellele, et tulenevalt varasemaga võrreldes täiendavat keskkonnamõju inimese varale, looduskeskkonnale, kultuuripärandile jm tegevusega võib avalduda ebasoodne mõju eelkõige olulistele objektidele ette näha ei ole. välisõhule, tuleb LHK projektis märkida (kui asjakohane) muud keskkonnahäiringud, mis võivad konkreetse tegevuse tagajärjel tekkida. Näiteks ebasoodne mõju inimese varale või kultuuripärandile. Muud heite vähendamise meetmed Osakeste (PM-sum ja PM10) hetkeliste heitkoguste (g/s) ohjamiseks on soovitatavad järgmised abinõud: Killustiku toomisel tekkiva heite vähendamiseks: - Vältida killustiku tootmist kuivade ja tuuliste ilmadega. - Hooldada perioodiliselt purustusseadmeid. - Rakendama meetmeid tolmupilve sadestamiseks tootmisterritooriumil, niisutada transportteid. - Jälgida pidevalt purustusseadmete puhtust. Puhastada need, kui tahkete osakeste kuhjumise tõttu sõlmedes tekib tavalisest töörežiimist rohkem tolmu. - Vajadusel niisutada puistematerjale ja transporditavat valmistoodangut. - Purusti ja sõela laadimist teostada võimalikult madal alt kõrguselt. Kontrollimatu heite kirjeldus saasteallikate kaupa 4.4.17. Lisad LHK projekti täiendavad andmed LHK projekti lisad Lisa 22: 2_1707_VKG_Kaevandused_OU__Ojamaa_mura_mootmised_2_3.04.2019_SR.asice 4.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa Heiteallikas Välisõhku väljutatud saasteaine CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus Heite piir​‐ Äkkheite keskmine prognoositav Hetkeline Aastas väärtus, mg/Nm³ kontsentratsioon, mg/Nm³ Kogus Mõõtühik Kogus Mõõtühik Mobiilne purustaja PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.008 g/s 0.045 t (diiselmootor, paak) PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.001 g/s 0.007 t PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.001 g/s 0.007 t 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.022 g/s 0.124 t 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.008 g/s 0.047 t 63/72  NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.001 g/s 0.006 t 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0.004 g/s 82.705 t Katlamaja korsten PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.084 g/s 2.051 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.013 g/s 0.308 t PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.013 g/s 0.308 t 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.234 g/s 5.693 t 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.088 g/s 2.154 t NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.01 g/s 0.256 t 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, Tavaheide 0.094 mg/s 2.282 kg ümberarvutatuna arseeniks 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks Tavaheide 0.042 mg/s 1.026 kg 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna Tavaheide 0.421 mg/s 10.258 kg nikliks 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0.842 g/s 20.515 t 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0.044 g/s 3 965.096 t Tuulutusšurf 1 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 1.085 g/s 11.07 t 7664-41-7 Ammoniaak Tavaheide 0.433 g/s 3.905 t 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.009 g/s 0.083 t 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.215 g/s 1.804 t 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0.225 g/s 2.183 t 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s 162.282 t Tuulutusšurf 2 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 1.085 g/s 11.07 t 7664-41-7 Ammoniaak Tavaheide 0.433 g/s 3.905 t 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.009 g/s 0.083 t 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.215 g/s 1.804 t 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0.225 g/s 2.183 t 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s 162.282 t Tuulutusšurf 3 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 1.085 g/s 11.07 t 7664-41-7 Ammoniaak Tavaheide 0.433 g/s 3.905 t 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.009 g/s 0.083 t 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.215 g/s 1.804 t 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0.225 g/s 2.183 t 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s 162.282 t Tuulutusšurf 4 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 1.085 g/s 11.07 t 7664-41-7 Ammoniaak Tavaheide 0.433 g/s 3.905 t 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.009 g/s 0.083 t 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.215 g/s 1.804 t 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0.225 g/s 2.183 t 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s 162.282 t Tuulutusšurf 6 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 1.085 g/s 11.07 t 64/72  7664-41-7 Ammoniaak Tavaheide 0.433 g/s 3.905 t 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.009 g/s 0.083 t 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.215 g/s 1.804 t 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0.225 g/s 2.183 t 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s 162.282 t Mobiilne purustaja PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.305 g/s 1.777 t PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.134 g/s 0.783 t Purustuskompleksi korsten PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.111 g/s 3.504 t Diislikütuse mahuti NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.013 g/s 0.009 t Kütusemahuti NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.226 g/s 0.13 t Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.007 g/s 0.004 t Kontrollimatu heite kirjeldus saasteallikate kaupa RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U). POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen. PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid. 4.6. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas CAS nr Nimetus Heitkogus aastas Kogus Mõõtühik 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 14.837 t 124-38-9 Süsinikdioksiid 4 859.211 t 630-08-0 Süsinikmonooksiid 57.551 t 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 10.258 kg 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks 2.282 kg 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 1.026 kg 7446-09-5 Vääveldioksiid 31.43 t 7664-41-7 Ammoniaak 19.525 t 7783-06-4 Vesiniksulfiid 0.415 t Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud 0.004 t NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.401 t PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 7.377 t PM10 Peened osakesed (PM10) 1.098 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.315 t 65/72 5. Eriosa - Maapõu 5.1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Jrk nr 1. Mäeeraldise liik olemasoleva muutmine Registrikaardi nr 3 Maardla nimetus Eesti Maardla osa nimetus Aidu kaeveväli Maardla põhimaavara põlevkivi Mäeeraldise nimetus Aidu III Mäeeraldisel on teenindusmaa Ei Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Teenindusmaa ruumikuju Mäeeraldise pindala (ha) 1 895.72 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 0 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Keemiatööstuse tooraine Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas Plokid 66/72 Nimetus Kasutusala Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 6 plokk 0100 - põlevkivi aT - aktiivne tarbevaru 7 909 tuh t 30.12.2020 12 plokk 0100 - põlevkivi aR - aktiivne reservvaru 108 tuh t 30.12.2020 Maardla ja mäeeraldis Jrk nr 2. Mäeeraldise liik olemasoleva muutmine Registrikaardi nr 32 Maardla nimetus Eesti Maardla osa nimetus Kohtla kaeveväli Maardla põhimaavara põlevkivi Mäeeraldise nimetus Kohtla Mäeeraldisel on teenindusmaa Ei Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Teenindusmaa ruumikuju Mäeeraldise pindala (ha) 1 895.72 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 0 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Keemiatööstuse tooraine Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas Plokid 67/72 Nimetus Kasutusala Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 1 plokk 0100 - põlevkivi aT - aktiivne tarbevaru 424 tuh t 30.12.2020 2 plokk 0100 - põlevkivi aT - aktiivne tarbevaru 1 065 tuh t 30.12.2020 3 plokk 0100 - põlevkivi aR - aktiivne reservvaru 368 tuh t 30.12.2020 Maardla ja mäeeraldis Jrk nr 3. Mäeeraldise liik olemasoleva laiendus Registrikaardi nr 2 Maardla nimetus Eesti Maardla osa nimetus Ojamaa uuringuväli Maardla põhimaavara põlevkivi Mäeeraldise nimetus Ojamaa Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Mäeeraldise pindala (ha) 1 895.72 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 50.38 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 0 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Keemiatööstuse tooraine Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas 68/72 Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 1 plokk 0100 - põlevkivi aT - aktiivne tarbevaru 2 940.154 tuh t 30.12.2020 2 plokk 0100 - põlevkivi aT - aktiivne tarbevaru 23 188.204 tuh t 30.12.2020 5 plokk 0100 - põlevkivi aT - aktiivne tarbevaru 9 030.112 tuh t 30.12.2020 6 plokk 0100 - põlevkivi aT - aktiivne tarbevaru 46 tuh t 30.12.2020 17 plokk 0100 - põlevkivi aR - aktiivne reservvaru 217 tuh t 30.12.2020 Tegevusala andmed Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 0100 - põlevkivi 2 772 tuh t 45 295.47 tuh t Geoloogilised uuringud Jrk nr 1. Geoloogilise uuringu loa omaja Eesti Geoloogiakeskus OÜ Geoloogilise uuringu loa registreerimise number 0 Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 31.12.2017 Geoloogilise uuringu aruande nimetus Eesti põlevkivimaardla kaevevälja 12 ja kaevevälja 14 põhjaosa detailne geoloogiline uuring. Geoloogiafondi number 3215 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 95-44 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 16.10.1995 Jrk nr 2. 69/72 Geoloogilise uuringu loa omaja Eesti Geoloogiakeskus OÜ Geoloogilise uuringu loa registreerimise number 0 Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 31.12.2017 Geoloogilise uuringu aruande nimetus Eesti põlevkivimaardla varu ümberhindamine (seisuga 01.01.1995.a.) Aidu kaeveväli. Eesti Geoloogiakeskus Geoloogiafondi number 4988 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 08-62 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 10.07.2008 Jrk nr 3. Geoloogilise uuringu loa omaja Eesti Geoloogiakeskus OÜ Geoloogilise uuringu loa registreerimise number 0 Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 31.12.2017 Geoloogilise uuringu aruande nimetus Eesti põlevkivimaardla varu ümberhindamine (seisuga 01.01.1995.a.) Kohtla kaeveväli. Eesti Geoloogiakeskus. Geoloogiafondi number 5307 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 08-62 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 10.07.2008 Jrk nr 4. Geoloogilise uuringu loa omaja J.Viru Markšeideribüroo OÜ Geoloogilise uuringu loa registreerimise number 0 Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 22.10.2020 Geoloogilise uuringu aruande nimetus Eesti põlevkivimaardla Aidu kaevevälja aktiivse reservvaru ploki 9, Kohtla kaevevälja aktiivse reservvaru ploki 3 ning Ojamaa uuringuvälja aktiivse reservvaru ploki 3 varu osaliseks kaevandatavaks ja kasutatavaks tunnistamiseks Geoloogiafondi number 0 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 10 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 13.02.2020 70/72 5.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid Graafilised lisad Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 23: 1_Maeeraldise_plaan__taiend19.02.20_.pdf Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 24: 2_Geoloogilised_labiloiked__taiend19.02.20_.pdf Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 25: 3_Korrastatud_ala_plaan__taiend19.02.20_.pdf Lisadokumendid Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 26: Seletuskiri_03.2021.docx Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise Lisa 27: Maavara_uuringud_ja_arvele_votmise_dok.7z uuringu aruanne Kaevandamisjäätmekava Lisa 28: VKG_Kaevandused_OU_kaevandamisjaatmekava.docx Sotsiaalmajanduslik analüüs Lisa 29: Sotsiaalmajanduslik_moju.docx GIS ja CAD failid Lisa 30: Ojamaa_polevkivikaevandus_ruumikujud.dgn 6. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel Keskkonnamõju on hinnatud varasemate KMH-de käigus ja kokkuvõte on toodud taotlusele lisatud seletuskirjas. juhul lammutustööde kirjeldus Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed 71/72 Muu eelhinnangu info Lisa 31: Kohtla_KMH_aruanne.pdf Lisa 32: Aidu_III_KMH_121011.pdf Lisa 33: KMHaruanne_Ojamaa_KMH_geoloogia_txt.doc Lisa 34: KMH_aruanne_Ojamaa_teenindusmaa__2_TP_28.09.07.pdf 7. Taotluse lisad Nimetus Manus Vee erikasutusloa taotlus (varasem) Lisa 35: vee_erikasutus_KAk115.ddoc 72/72 Keskkonnaministeerium [email protected] 03.11.2021 nr 6-3/21/22145-2 Seisukoha küsimine Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu kohta VKG Kaevandused OÜ esitas Keskkonnaametile Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu (koostaja Maves OÜ, töö number 21067, edaspidi KMH programm) keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 151 lg 1 järgi seisukohtade küsimiseks asjaomastelt asutustelt (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 19.10.2021 numbriga 6- 3/21/22145). KeHJS § 151 lg 1 kohaselt peab otsustaja (Keskkonnaamet) enne sama seaduse § 16 kohast KMH programmi avalikustamist küsima programmi sisu kohta seisukohta kõikidelt asjaomastelt asutustelt. Asjaomased asutused on asutused, keda kavandatava tegevuse rakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu (KeHJS § 23 lg 1). KeHJS § 151 lg-te 1 ja 4 alusel palub Keskkonnaamet Teil esitada 30 päeva jooksul käesoleva kirja saamisest arvates seisukohad Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse KMH programmi eelnõu asjakohasuse ja piisavuse kohta. Dokumentatsiooni läbivaatamisel peab asutus kontrollima ka eksperdirühma koosseisulist piisavust. Lisaks palub Keskkonnaamet teavitada, kui Te ei pea põhjendatuks olla kaasatud asjaomase asutusena kõneluses KMH menetluses. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Helen Manguse juhataja keskkonnakorralduse büroo Lisad: 1. KMH programmi eelnõu, KMH_programm_2021_10_13.pdf 2. KMH programmi lisad, Programmi lisad.zip Sama: Riigimetsa Majandamise Keskus, Maa-amet, Kaitseministeerium, Rahandusministeerium, Lüganuse Vallavalitsus, Alutaguse Vallavalitsus, Põllumajandus- ja Toiduamet, Terviseamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Kadri Tamm 5300 2210, [email protected] Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 taotletav kaevandusala geodeetilise märgi kaitsevöönd riigikaitselise ehitise piiranguvöönd elektripaigaldise kaitsevöönd Joonis 4 tehnorajatistest põhjustatud kitsendused aluskaart: Maa-amet 2021