Seisukoha edastamine

Saatja: Meelis-Mait Sildoja <[email protected]> Saaja: Illimar Süvari Teema: Re: anti-reflective coating Tere Illimar, vastan sinu küsimustele. Tere Palun infot optilise pinna peegeldusvastase kattekihi (anti-reflective coating) kohta. 1. Millisel eesmärgil kaetakse optilisi pindasid (läätsed) peegeldusvastase kattekihiga (anti-reflective coating)? Peegeldusvastase kattekihiga kaetakse optilisi pindasid eesmärgiga vähendada peegelduskadusid mingis kindlas spektri vahemikus või huvipakkuvates spektri piirkondades. 2. Kas optilise pinna peegeldusvastase kattekihiga katmise teel on võimalik eemaldada optilise pinna (läätse) peegeldus sajaprotsendiliselt (lainepikkuste piirkonnas 420-900 nm) ? Peegeldusvastaste kattekihtidega ei ole sajaprotsendiliselt võimalik peegelduskadusid vähendada. Mida laiem on spektraalne piirkond, kus soovitakse peegelduskadusid vähendada, seda vähem-efektiivsemad on peegeldusvastased katted kogu kõnealuse spektri ulatuses. Vahemik 420 nm – 900 nm on optilises mõttes väga lai vahemik. 3. Kuidas tõlgendate järgmist lauset: Sight optical surfaces shall have broadband anti-reflective coatings (are fully multicoated). Esimene probleem tekib sõnaga “broadband”, mis on vabalt tõlgendatav suurus ja sõltub täielikult kontekstist. Mõistlik või isegi vajalik oleks määratleda lainepikkuste vahemik, mis kvalifitseeruks “broadband” alla. Antud kontekstis võib eeldada, et peetakse silmas kogu nähtavat valgust, mis on u 380 nm – 780 nm (metroloogilises aspektis 360 nm - 830 nm), ehk vahemik, kus keskmise inimese silm registreerib 99.995 % valgusest (viimane 0.005% on ka metroloogidele oluline). Samas “broadband” ei pruugi tähendada kogu nähtavat piirkonda. Siinkohal on mõistlik arvesse võtta, et inimese silm on vähetundlik alla 400 nm ja üle 750 nm. Kui nendes piirkondades optilise katte peegeldusvastane efektiivsus märgatavalt kahaneb, siis poles sellest tolku, sest inimsilm ei ole suuteline seda tuvastama, küll aga spektroradiomeetrid. Üldiselt “broadband” viitab väga laiale (spektri) ulatusele mingis huvipakkuvas (spektri) piirkonnas, aga ei pea tingimata tähendama kogu ulatust. Ning ka vastupidi, "broadband" seade või element võib töötada ühtviisi hästi huvipakkuvas spektri piirkonnas kui ka sellest väljaspool. Toon näite: Maailma üks suurimaid optikaseadmete müüjaid Thorlabs pakub “anti-reflective” kattega läätsesid ja filtreid, millel “broadband” tähistab mõnikord vahemikku vaid 150 nm, mõnikord aga kuni 700 nm, sõltuvalt millises spektri piirkonnas lääts või filter töötama peab. Peegeldusvastased ehk peegedust vähendavad kattekihid (“antireflective-coatings”) on disainitud töötama ettemääratud lainepikkuste vahemikus ja nende eesmärk on vähendada peegelduskadusid nagu vastasin juba esimeses küsimuses. Kommentaariks: väljaspool huvipakkuvat spektripiirkonda võib tekkida ka vastupidine efekt, kus peegeldus on suurem, kui ilma katteta. Üleminek väheselt peegelduselt kõrgele peegeldusele võib olla järsk. Saab disainida katteid, kus lainepikkuse 5-10 nm muutus kajastub enam kui 90% -ses peegelduse muutudes. Enamasti on aga peegelduse muutus 20%-30% paarikümne nanomeetrise lainepikkuse muutuse kohta. Ehk siis peegeduse muutus, mis johtub sellest, et kui valguse lainepikkus nihkub AR katte tööalast väljaspoole (AR = anti-reflective). “Multicoated” viitab sellele, et peegeldusvastaseid kattekihte on rohkem kui üks. Ainult mitmekihiliste katetega on võimalik saavutada peegelduskadude vähendamine laias spektripiirkonnas. Mis on lai spektri piirkond ehk “broadband”, sai lahatud eespool. “Fully multicoated” ilmselt viitab sellele, et kõik optilised pinnad kogu ulatuses on kattekihtidega kaetud. Dr. Meelis-Mait Sildoja Teadus ja arendusdivision AS Metrosert, Teadsupargi 8, Tallinn, ESTONIA Mittelineaarse optika töörühm Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut Akadeemia tee 23, Tallinn, ESTONIA +372 5204169 On 28.10.2021 17:25, Illimar Süvari wrote: Tere Palun infot optilise pinna peegeldusvastase kattekihi (anti-reflective coating) kohta. 1. Millisel eesmärgil kaetakse optilisi pindasid (läätsed) peegeldusvastase kattekihiga (anti-reflective coating) ? 2. Kas optilise pinna peegeldusvastase kattekihiga katmise teel on võimalik eemaldada optilise pinna (läätse) peegeldus sajaprotsendiliselt (lainepikkuste piirkonnas 420-900 nm) ? 3. Kuidas tõlgendate järgmist lauset: Sight optical surfaces shall have broadband anti-reflective coatings (are fully multicoated). Ette tänades Illimar Süvari Moonray OÜ Tel. 5176234 <http://www.avg.com/email-signature?utm_medium=email&utm_source=link&utm_campaign=sig-email&utm_content=emailclient> Virus-free. www.avg.com <http://www.avg.com/email-signature?utm_medium=email&utm_source=link&utm_campaign=sig-email&utm_content=emailclient> Riigihangete vaidlustuskomisjon Endla 13/Lõkke 5 Tallinn 10122 01.11.2021 Kolmandad isikud/ Moonray OÜ Ühispakkujad Registrikood: 11253968 Holosun Technologies, Inc Registrikood: 61-1755064 Lepinguline esindaja: advokaat Triin Väljaots Advokaadibüroo Murula OÜ Turu plats 7-3, Rakvere 44310 telefon: +372 5096658 e-post: [email protected] Hankija: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Registrikood: 70009764 Järve 34a, Tallinn, 11314 telefon: +372 717 0400 e-post: [email protected] Vaidlustaja: Meprolight (1990) Ltd Registrikood: 511472177 Hahadas St. Or Akiva Industrial park, Or Akiva, 3065001 Iisraeli Riik Lepinguline esindaja: vandeadvokaat Erki Fels Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal Pärnu mnt 15, 10141, Tallinn e-post: [email protected] Moonray OÜ ja Holosun Technologies, Inc SEISUKOHT Meprolight (1990) Ltd 25.10.2021 vaidlustuse osas TAOTLUSED: 1. Jätta vaidlustus rahuldamata; 2. Jätta kolmanda isiku kulud täies ulatuses vaidlustaja kanda. I ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Meprolight (1990) Ltd (vaidlustaja) esitas 25.10.2021 vaidlustuse riigihankes „Käsitulirelvade lisavarustus“ (viitenumber 224842) ja palus tunnistada kehtetuks hankija 13.10.2021 otsus nr 314H, millega tunnistati ühispakkujate Moonray OÜ ja Holosun Technologies, Inc (koos kolmandad isikud) esitatud pakkumus vastavaks hanke osas II. 1 2. Riigihangete vaidlustuskomisjon (VAKO) edastas vaidlustuse hankijale ja kolmandale isikule, määrates neile seisukoha esitamiseks tähtaja 29.10.2021, mida pikendas kolmanda isiku taotlusel kuni 01.11.2021. Seega on käesolev seisukoht esitatud tähtaegselt. II HANKIJA OTSUS ON ÕIGUSPÄRANE 2.1 Hankija poolt selgituste küsimine oli kooskõlas VAKO otsuse põhjendustega käesolevas hankeasjas 3. Vaidlustuse ptk-st 1.2 nähtub, et hankijale heidetakse selgituste küsimisel ette seda, et olukorras, kus VAKO oli 16.09.2021 otsuses juhtinud tähelepanu, et kolmanda isiku esitatud kinnitusel puudub tootja esindaja allkiri, otsustas hankija küsida kolmandalt isikult pakkumuse koosseisus esitatud tootja koostatud kinnitusele lisaks tootja allkirjaga vormistatud kinnitust. 4. Tegelikult toimis hankija ainuvõimalikul viisil. Hankija, kes ei olnud esitanud riigihanke alusdokumentides (RHAD) tingimust, et iga eraldiseisev kinnitus peab olema allkirjastatud, ei pidanud kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamisel vajalikuks, et tootja kinnitus või muud pakkumuse vastavust tõendavad dokumendid oleks pidanud olema allkirjastatud. Kui VAKO enda 16.09.2021 otsuses selgitas, et hankija oleks pidanud pakkumuse vastavuse kontrollimisel veenduma, et esitatud tootja kinnitus on antud tootja poolt, küsiski hankija kooskõlas VAKO 16.09.2021 juhistega kolmandalt isikult allkirjastatud kinnitused. Kinnituste sisu allkirjastatud dokumentidega ei muutunud. Tegemist oli üksnes formaalse puuduse kõrvaldamisega, mitte olulise sisulise puudusega nagu vaidlustaja ebaõigesti väidab. 2.2 Hankija lähtus selgituste küsimisel õigesti RHAD p-s 5.1 sätestatud reeglist 5. Vaidlustuse p-s 1.1 selgitatakse ebaõigesti, et hankijal ei ole kohustust pakkumuse kohta selgitusi küsida. Vastupidi, antud juhul oli hankija võtnud endale RHAD p-s 5.1 kohustuse pakkumus mittesisuliste puuduste korral vastavaks tunnistada, mistõttu, tuvastades pakkumuse formaalse puuduse, toimis hankija kolmanda isiku pakkumust vastavaks tunnistades ainuvõimalikul viisil. 6. Tallinna Ringkonnakohus (TlnRingK) kinnitas 26.03.2021 lahendi p-s 16 varasemalt Riigikohtu (RK) 20.12.2019 otsuse nr 3-19-1501 p-s 17 kujundatud reeglit, et andmete täpsustamise või parandamise juures peab hankija rangelt kinni pidama enda poolt RHAD-s kindlaks määratud tingimustest (vt RHS § 46 lg 3 ja § 114 lg 2; TlnRingK 26.03.2021 otsus nr 3-20-2665; Riigikohtu 20.12.2019 otsus nr 3-19-1501, p 17; vt ka nt Euroopa Kohtu otsus C-599/10, p 40; otsus C- 336/12 p-d 36–40; otsus liidetud asjades C-523/16 ja C-636/16, p 52). Antud juhul ei tulene RHAD-st kohustust pakkumus mittevastavaks tunnistada, kui pakkumuses esineb mõni mittesisuline puudus. Vastupidi, kui riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 114 lg 2 ls-st 2 tuleneb hankija õigus pakkumus mittesisuliste puuduste ilmnemisel vastavaks tunnistada, on hankija võtnud endale antud juhul RHAD p 5.1 alusel lausa kohustuse pakkumus mittesisuliste puuduste esinemisel vastavaks tunnistada. 7. Sisulise kõrvalekalde vastandi “formaalne kõrvalekaldega” on tegemist olukorras, kus puudus seisneb pakkumuse vormistamises, mitte selle sisus (RHS § 46 lg 4). Formaalseks puuduseks saab näiteks pidada dokumendi esitamist teisel kujul, kui hankija nõudis aga ka dokumendi esitamata jätmist.1 Antud juhul oli puuduseks asjaolu, et hankijale esitatud dokumendid ei 1 M. A. Simovart, M. Parind. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne, Juura, 2019, lk 729. 2  olnud allkirjastatud tootja poolt. Tegemist on ilmselgelt mittesisulise puudusega, mille korral keelab RHAD p 5.1 otsesõnu pakkumuse tagasilükkamise. Niisiis, kuivõrd puudus ei olnud sisuline, tunnistas hankija pakkumuse õigesti vastavaks põhjendusel, et pakkumuses ei esine sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. 8. Seoses vaidlustuses esitatud väidetega Euroopa Liidu (edaspidi EL) õiguse kohta, selgitan, et ka EL õigus lubab tunnistada vastavaks pakkumusi, millel on ebaolulised, s.o formaalsed kõrvalekalded. Direktiivi 2014/24/EL art 56 lg-d 1 ja 3 ei välista ebaoluliste puudustega pakkumuse vastavaks tunnistamist. Niisiis on nii EL õiguse kui ka RHS alusel vormilise kõrvalekalde puhul hankijal õigus pakkumuse vastavaks tunnistamiseks, antud juhul on aga hankija RHAD-s võtnud endale ka kohustuse pakkumus mittesisulise puuduse korral vastavaks tunnistada. Seega on hankija otsus kooskõlas nii EL, kui ka siseriikliku õigusega. 2.3 Hankija ei ole rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet. Selgituste küsimine oli kooskõlas Tallinna Ringkonnakohtu seisukohtadega käesolevas hankeasjas 9. Vaidlustaja väited, justkui satuks kolmas isik selgituste küsimise tõttu teiste pakkujate ees eelisseisu, ei ole eluliselt usutavad. Kolmas isik ei saanud selgituste küsimise käigus ühtegi eelist konkurentide ees. Pakutav toode ega selle maksumus selgituste esitamisest ei muutunud. 10. Vaidlustaja väited, justki oleks selgituste kaudu korrigeeritud pakkumuse vastavuse tõendit, on eksitavad. Pakkumuse vastavust tõendavale dokumendile allkirja lisamine ei ole dokumendi sisuline korrigeerimine. Seejuures rõhutan, et praegu on selgituste küsimisega seoses vaidluse all üksnes allkirjastatud dokumentide küsimine, mitte kolmanda isiku varasemad selgitused testraportite kohta, mis on antud kooskõlas TlnRingK 09.07.2021 otsusega. Vaidlustuses esitatud väited, justkui oleks hankija juba mitmendat korda kolmandalt isikult samu dokumente küsinud, on eksitavad. Selliselt püüab vaidlustaja käesoleva vaidlustuse esitamise teel vaidlustada uuesti samas asjas 09.07.2021 tehtud TlnRingK jõustunud otsust, mis ütles, et hankija pidi küsima pakkumuse koosseisus esitatud raportite kohta selgitusi. Vaidlus selle üle, kas hankija pidi küsima testraportite osas täpsustusi olukorras, kus ta tegelikult ei olnud testraportitele konkreetseid nõudeid esitanud aga soovis saada rohkem informatsiooni, on lõppenud TlnRingK jõustunud otsusega. Praegu saab vaidluse all olla üksnes hankija tegevus allkirjastatud dokumentide küsimisel. Vaidlustaja viited varasematele vaidlustele on antud juhul asjakohatud. Kui üldse, oleks need tulnud esitada juba eelmises vaidlustuses, mitte käesolevas. Eelnevale tuginedes palub kolmas isik jätta tähelepanuta vaidlustuse p-des 15-17 esitatud väited. 2.4 Ühispakkujate pakkumuse vastavuse kontroll oli sisuline 11. Sarnaselt eelmisele vaidlustusele, heidetakse ka käesolevas vaidlustuses hankijale ette, et ta ei ole sisuliselt kontrollinud, kas kolmandate isikute pakkumuse puhul on täidetud RHAD-s sätestatud miinimumnõuded. See ei vasta tõele. Pakkumuse vastavuse kontrollimiseks on hankija vastavusmaatriksi kolmandas tulbas nõudnud, et pakkujad esitaksid hankijale kas tootja kinnituse (tingimus GEN036), tootja kinnituse koos testraportiga (tingimus GEN012 ja GEN037 alamtingimused) või toote infolehe (tingimus GEN023). 3 12. Kuigi hankija oleks võinud pakkumuse vastavuse kontrollimisel piirduda ka pelgalt pakkuja kinnituse küsimisega (Riigikohtu 19.12.2010 otsus nr 3-19-1464, p 16),2 siis antud asjas küsis hankiia ka tootja kinnitusi. Mõnel juhul nõudis hankija lisaks ka testraporti esitamist või pidas kinnitusest olulisemaks tootelehel kajastuvat informatsiooni. Ainuüksi tingimuste kontrollimiseks RHAD-s ettenähtud tõendite mitmekülgsus näitab, et hankija oli hoolikalt läbi mõelnud, milliste tõendite alusel ta pakkumuste vastavust kontrollib. Tegemist ei ole pelgalt formaalset tähendust omavate dokumentidega, vaid dokumentidega, mille alusel sai hankijal tekkida veendumus, et pakutav toode vastab miinimumnõuetele. Arvestades, et hankija kavatseb hakata tehnilise kirjelduse miinimumnõuetest paremate tingimuste üle pakkujatega läbirääkimisi pidama (vt „Pakkumuse esitamise tingimused“ p 7.2.), ei oleks detailsem miinimumnõuetele vastavuse kontroll ka otstarbekas. 13. Kolmandad isikud esitasid hankijale kõik RHAD-s nõutud andmed pakutavate sihikute kohta, mis võimaldas hankijal efektiivselt kontrollida kolmandate isikute pakkumuse vastavust miinimumnõuetele. Tingimuse GEN012 vastavuse kontrollimiseks oli kolmas isik hankijale esitanud tootja allkirjastatud kinnituse ja testraportid, tingimuse GEN036 puhul sai hankija vastavust kontrollida allkirjastatud tootja kinnitusele ja toote infolehele tuginedes. Tingimuse GEN023 kontrollimiseks oli hankijale esitatud toote infoleht. GEN037 üldtingimuse juures dokumendinõue puudus. Sellele vaatamata esitas kolmas isik hankijale selle kohta tootja kinnituse ja erapooletu labori katsearuannete kokkuvõtte. Täiendavalt kasutas hankija kolmandate isikute pakkumuse miinimumnõuetele vastavuse kontrollimisel RHS § 46 lg 4 ja RHAD p-s 5.1 toodud võimalust anda pakkujale tähtaeg pakkumuses esitatud andmeid selgitavate andmete või dokumentide esitamiseks. 2.5 Ühispakkujate pakkumus vastab riigihanke alusdokumentides sätestatud nõuetele 14. RHS § 114 lg 1 alusel kontrollib pakkuja pakkumuste vastavust riigihanke RHAD-s esitatud tingimustele. Alljärgnevalt toon vaidlustatud RHAD tingimustele tuginedes välja, et kolmandate isikute sihikud vastavad kõigile RHAD miinimumnõuetele. Vaidlustuses esitatud etteheidetele vastates ei keskendu kolmandad isikud seejuures vaidlustaja meelevaldsetele tõlgendustele tingimustest, vaid üksnes nendele tingimustele, mis RHAD-s selgesõnaliselt kirjas on. 15. Tingimuse GEN012 kohaselt peavad sihiku optilised pinnad olema kaetud anti-reflecting kattekihiga. Seejuures, läätsed peavad olema mõlemalt poolt täielikult kattekihiga kaetud (fully multicoated). Sihiku valgusläbivus peab olema vähemalt 85%. Nendele tingimustele vastamise kontrollimiseks nõudis hankija RHAD-s tootja kinnitust koos testraportiga. Kolmandad isikud esitasid tingimusele vastavuse tõendamiseks tootja kinnituse, et pakutava sihiku optilised pinnad on kaetud lairibaga peegeldumisvastase kattega ning et valguse läbilaskevõime on üle 85%. Täpsem läbilaskvuse % nähtus kolmandate isikute esitatud testraportist. Niisiis oli hankijal võimalik kontrollida pakutud sihikute vastavust GEN012 miinimumnõuetele. Seda hankija ka tegi. 2 Kohus selgitas, et kui hankija nõuab RHAD-s üksnes pakkuja kinnituse esitamist, tuleb piisavaks pidada pakkuja kinnituse esitamist: „Kohtul ei ole õigust sekkuda hankija kaalutlusõigusesse ning nõuda tõendi esitamist seal, kus hankija on õiguspäraselt otsustanud piirduda pakkuja kinnitusega. Hankemenetlus põhineb suurel määral pakkujate ühepoolsetel kinnitustel ja hankija võimalusel neid usaldada (RHS § 104, § 122 lg 3, § 175 lg-d 2 ja 4, § 178 lg 3 p 2).“ 4 16. Vaidlustaja aga väidab ebaõigesti, et kolmandate isikute pakutud sihikul puudub peegelduse- ja helkimise vastane kiht (vaidlustuse ptk 2.1.1). Need süüdistused on alusetud. Kolmandate isikute pakutud sihikute kõik optilised pinnad on mõlemalt poolt kaetud mitme lairibaga peegeldumis- ja helkimisvastaste kihiga (are fully multicoated). Seda kinnitas Holosun Technologies Inc. tootjana hankijale kirjalikult. Tänaseks on hankijal selle kohta ka allkirjastatud kinnitus. 17. Eelnevat ei lükka ümber vaidlustuses esitatud eksitavad ja pahatahtlikud väited justkui tegelikkuses kolmandate isikute tootevalikus olevad läätsed siiski helgivad. Holosun Technologies Inc. kodulehel esitatud küsimus ühe tootevalikus oleva läätse helkimise kohta, ei tõenda kuidagi, et hankijale pakutavad läätsed ei oma vastupidiselt tootja kinnitusele helkimisvastast kihti. Esiteks, pakkumuse vastavuse kontroll peab toimuma pakkumuse alusel, mitte internetist leitava informatsiooni alusel. Teiseks, tootja ei kinnita enda veebilehel, et tema tootevalikus olevad läätsed helgivad. Kolmandaks, klaaspinnal tekkinud helk ei ole kuidagi samastatav kattekihi puudumisega. Vaidlustaja sellekohased väited on ilmselgelt pahatahtlikud ja ei vasta tõele. 18. Anti-reflective kattekihtide eesmärk ei saagi olla peegeldusi täielikult eemaldada (nagu vaidlustaja ebaõigesti väidab), vaid peegeldusi vähendada. Hankija on seda enda 13.09.2021 seisukoha p-s 2 VAKO-le ka selgitanud: „ /…/ vaidlustaja seisukoht, milleks kasutatakse klaaspindadel peegeldumisvastaseid katteid, ei ole endiselt õige. Hankija selgitab siinkohal, et kuigi nimi viitab peegeldusele, ja kate (või katted) toimib ennekõike tagasipeegelduva valguse tagasisuunamiseks (et 5% asemel oleks see protsent või selle murdosa), siis eesmärk on siiski maksimeerida läbimineva valguse hulka ja minimeerida tagasipeegeldusest tingitud/tulenevaid kadusid (A+B=100%, väiksem B annab suurema A) ning läbi selle parandada läätse optilist efektiivsust ning kujutise kvaliteeti. Kõrvalsaadusena tõesti tagasipeegelduva valguse hulk väheneb, kuid ei muutu ühelgi juhul nulliks. Ka vaidlustaja esitatud mõõteraportitest nähtub, et väike tagasipeegeldus jääb alati ning punases värvis (kuna sihikurist on punast värvi) on läbilaskvus vaid 20 kuni 40%.“ 19. Vaidlustaja ebaõigete väidete ümberlükkamiseks palusid kolmandad isikud optilise pinna peegeldusvastase kattekihi kohta selgitusi ka AS Metrosert esindajalt Dr. Meelis-Mait Sildojalt. Dr. Sildoja kinnitas hankija seisukohta, et peegeldusvastase kattekihiga kaetakse optilisi pindasid eesmärgiga vähendada peegelduskadusid ning selgitas seejuures, et peegeldusvastaste kattekihtidega ei ole sajaprotsendiliselt võimalik peegelduskadusid vähendada (vt Lisa 1). Niisiis, isegi kui pakutava sihiku lääts teatud oludes helgiks, ei nähtuks sellest, et selle läätse optilistel pindadel ei oleks peegeldumisvastast katet. Veel vähem saab selliseid järeldusi aga teha sama tootja suvalise sihiku läätse helkimisest. 20. Vaidlustuse p-des 29-36 esitatud väited, et kolmandate isikute pakutud sihik ei vasta valgusläbilaskvuse nõudele, on samuti ebaõiged. Kolmandad isikud on esitanud hankijale nii tootja kinnituse, kui ka katsearuande raporti, millest nähtus, et pakutava sihiku optiliste pindade summaarne läbilaskvusprotsent (overall light transmission) valgusspektri nähtavas osas ületab hankija seatud miinimumnõuet 85%. Katsearuandest nähtus ka spektri ulatus, mis võimaldas hankijal veenduda, et tegemist on nõuetele vastava kaitsekihiga. Seega sai hankija piisavalt kontrollida pakutava sihiku optiliste pindade vastavust miinimumnõuetele. 21. Selleks, et kolmandate isiku sihik mittevastavaks saada, tõlgendab vaidlustaja meelevaldselt GEN012 tingimust, väites, et valgusläbilaskvuse testi peaks teostama koos lisaseadmega. 5  Selline RHAD tingimuse meelevaldne tõlgendamine on ebaõige. RHAD-s on esitatud nõue sihiku optiliste pindade valguse läbilaskvusele, mitte sihiku lisaks oleva kill-flash seadme valguse läbilaskevõimele. MIL standard ei nõua, et kui sihikul on kaasas lisaseade (kill-flash kärgfilter), tuleb testitavat sihikut testida lisaseadmega. Vastupidine järeldus oleks ka täiesti ebaloogiline, sest tegemist on lisaseadmega, mitte sihiku osaga. Seisukoht, et kill-flash lisaseadme kasutamine välistab kolmandate isikute pakutava sihiku optiliste pindade valgusläbilaskvuse nõude täitmise, on niisiis ebaõige. Vaidlustuse p-des 29-33 esitatud arvutused ja järeldused sihiku valgusläbilaskvuse kohta ei pea paika, kuid ei ole käesoleva vaidluse lahendamise seisukohast ka olulised. Hankija kontrollib esitatud pakkumusi pakkumuses esitatud dokumentidele tuginedes, mitte vaidlustaja subjektiivsetele arvutustele tuginedes. 22. Vaidlustuse p-des 34-36 esitatud väited, et kolmandate isikute sihik ei vasta valgusläbilaskvuse nõudele, on samuti ebaõiged. Vaidlustaja on palunud AS-il Metrosert analüüsida väidetavalt sama tootja suvaliste sihikute valgusläbilaskvust ja teinud sellest ebaõige järelduse, justkui ei vastaks kolmandate isikute pakutud sihik seetõttu RHAD tingimustele valgusläbilaskvuse osas. Suvaliste sihikute testimine ei näita kuidagi kolmandate isikute poolt hankijale pakutud sihiku vastavust GEN012 tingimusele. 23. Kui vaidlustaja eelmises vaidlustuses need ebaõiged väited esitas, pöördusid kolmandad isikud selle sama erapooletu labori poole, kes oli testinud vaidlustaja palvel vanu sihikuid ja palusid AS-il Metrosert läbi viia samad valgusläbilaskvuse mõõtmised hankijale käesolevas riigihankes pakutud sihiku osas. AS Metrosert mõõtmise tulemustest nähtus üheselt, et hankijale pakutud sihiku valgusläbilaskvus oli selgelt üle 85%. Need vaidlustaja enda valitud sõltumatu labori testid kinnitavad aga veelkord tootja enda teostatud mõõtmistulemuste nõuetelevastavust. AS Metrosert testitulemused on 01.10.2021 riigihangete registri kaudu teadmiseks esitatud ka hankijale. Vaidlustuskomisjon saab nendega registri vahendusel tutvuda. Eelnevaga on üheselt ümber lükatud vaidlustuse p-des 24-36 esitatud väited selle kohta, et tootja enda teostatud testid sihiku valgusläbilaskvuse osas on ebaõiged. 24. Tingimus GEN036 sätestab, et sihik peab kinnituma STANAG 4694 rööpa külge kruvide või poltidega. Vaidlustaja väidab vaidlustuse p-s 2.2, ebaõigesti et kolmandate isikute pakkumus ei vasta vastavusmaatriksi tingimusele GEN036 (kinnitused poltide või kruvidega), sest kolmandate isikute tootevalikus ei ole mitme kinnituspoldi või kruviga lahendust. Õige ei ole ei vaidlustaja poolt tingimusele antud meelevaldne tõlgendus ega ka väide, et kolmandate isikute tootevalikus ei ole mitme kinnituspoldi või kruviga lahendust. Hankija selgitas enda 26.08.2021 vastuse p-s 8, et on selle tingimuse mõte seisneb meetodis, mitte kinnituspoltide arvus. Kolmandad isikud pakkusid sihikut, mis kinnitub STANAG 4694 rööpa külge poltidega. Seda kinnitasid nad hankijale tootja kinnitusega. Arvestades, et hankija on RHAD-s ette näinud, et kavatseb hakata läbirääkimisi pidama tehnilise kirjelduse miinimumnõuetest paremate tingimuste üle (vt „Pakkumuse esitamise tingimused“ p 7.2.), ei ole välistatud, et pakkujad peavadki tootmises olevad sihikuid hankija vajadustest lähtuvalt vajadusel muutma. 25. Tingimus GEN037 järgi peab pakutav sihik olema disainitud sõjaväeliseks kasutamiseks. Tegelikult on see tingimus sisutühi, sest hankija ei ole selle tingimuse kontrollimiseks seadnud dokumendinõuet. Seda, et kolmandate isikute poolt pakutud sihik on disainitud sõjaliseks kasutamiseks, kinnitasid kolmandad isikud hankijale tootja kinnitusega, lisades seejuures kõikide alatingimuste juurde ka vajalikud katsearuanded. 6  26. Tingimus GEN023 sisuks oli, et sihiku valgustus (sh sihiku sisse- ja väljalülitamine) peab toimima lihtsasti juurdepääsetavate nuppude või – keeratava lüliti abil, mida peab olema võimalik kasutada kinnastega. See informatsioon nähtub tingimusele vastavuse tõendamiseks esitatutud jooniselt. Esitame selle kohta pildi, mis seda paremini illustreerib. Vt Pilt 1. Pilt 1: Fotolt nähtuvad nuppude asukohad sihikul. 27. Eelnevast tuleneb, et kolmandate isikute pakutud seadme nupud asuvad lihtsasti juurepääsetavas kohas. Vaidlustaja väited, et GEN023 nõue oli, et sihiku nupud peavad olema kinnastega lihtsasti kasutatavad ja kill-flash lisaseade peab olema kiiresti eemaldatav, ei tulene RHAD-ist. Nõudeks on, et need peavad olema lihtsasti ligipääsetavad ja kinnastega kasutatavad. Niisiis ei pea hankija pakkumuse miinimumnõude kontrollimisel hindama seda, kui lihtsasti need nupud kinnastega kasutatavad on, vaid jooniste abil kontrollima, et seadme nupud oleksid lihtsasti juurepääsetavad, st ei asuks peidus. Väide, et lisaseadme sihiku küljest eemaldamise vajadus võib kerkida olukorras, kus lumi või muda tungib nn „meekärje“ sisse ja blokeerib vaatevälja, on asjakohatu. Sellise olukorra vältimiseks on tootja kolmandate isikute pakutavatele sihikutele disaininud läbipaistvad läätsekatted, mis takistavad lume või muda tungimist "meekärje" sisse. Need katted on lihtsasti lumest või mudast puhastatavad ja seda ka kinnastatud käega. Kuna hankija tunnistas kolmandate isikute pakkumuse miinimumnõuetele vastavaks, tõlgendas ta ise vaidlusalust GEN023 nõuet samuti selliselt, et see ei eelda lisaseadmete kiiresti eemaldamise võimalust vms. 28. Eelnevale tuginedes, ei ole asjakohased vaidlustaja väited selle kohta, et kolmandate isikute pakutavad sihikud ei vasta RHAD miinimumnõuetele. Pakkumus vastab kõigile RHAD nõuetele ning kolmandad isikud esitasid hankijale kõik RHAD-s nõutud andmed pakutavate sihikute kohta, mis võimaldas hankijal kontrollida kolmandate isikute pakkumuse vastavust RHAD nõuetele. Hankija otsus kolmandate isikute pakkumuse vastavaks tunnistamiseks vastab RHS § 114 lg-le 1. Seega ei ole VAKO-l alust hankija otsust kehtetuks tunnistada. III MENETLUSLIKUD SEISUKOHAD 29. Kolmandad isikud ei pea vajalikuks asja lahendamiseks istungi läbiviimist. Vaidlustaja soovib asja lahendamist istungil. Kolmandad isikud leiavad, et asi tuleks lahendada kirjalikus menetluses. Vaidlustaja põhjenduste kohaselt soovib vaidlustaja istungil demonstreerida ühe poldi või kruvi kasutamise ebaotstarbekust, vt vaidlustuse p-d 41 ja selgitada enda subjektiivseid arvutuskäike, vt vaidlustuse p 33. RHAD-is sätestatud tehniliste tingimuste „paremaks muutmine“ ei ole pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamise menetluse küsimus. Olukorras, kus vaidluse esemeks ei ole RHAD tingimuse vaidlustamine, ei oma mitme kinnituse, kui parema lahenduse näitlikustamine vaidlustuse lahendamisel mingisugust tähtsust. Enda arvutuskäike, mis on kolmandate isikute hinnangul 7  antud vaidluse lahendamise seisukohast asjakohatud, saab vaidlustaja samuti esitada kirjalikult. Asja lahendamise seisukohalt ei ole selle läbivaatamine istungil otstarbekas ega vajalik. 30. Esindusõigus. Lepinguline esindaja kinnitab, et on kolmandate isikute volitatud esindaja. Lisa 1: Dr. Meelis-Mait Sildoja selgitused Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ ______________________ advokaat Triin Väljaots Ühispakkujate Moonray OÜ ja Holosun Technologies, Inc. lepinguline esindaja 8