Hankija vastus

Va Taivo Kivistik Teie 30.01.2025 nr 12.2-10/22 Riigihangete vaidlustuskomisjon [email protected] Meie 04.02.2025 nr 5-1/25/863 Hankija: Eesti Töötukassa Lasnamäe 2 11412 Tallinn tel: tel 614 8500 e-post: [email protected] Vaidlustaja: Bi&Dwh Consult OÜ Registrikood: 12553187 Rannamõisa tee 38d, 13516, Tallinn e-post: [email protected] Vaidlustaja esindajad: vandeadvokaadid Kadri Härginen ja Mario Sõrm Advokaadibüroo Sorainen Rotermanni 6, 10111, Tallinn Tel: 6 400 900 e-post: [email protected] [email protected] Kolmas isik: osaühing Resta Registrikood: 10320415 Riia tn 35, 50410, Tartu e-post: [email protected] Eesti Töötukassa vastus vaidustusele riigihankes 285880 I Asjaolud ja eelnev menetlus 1. Eesti Töötukassa (hankija) avaldas 04.11.2024 riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Eesti Töötukassa aruandlus- ja statistikamooduli (TARU) hooldus- ja arendustööd“ (viitenumber 285880), pakkumuste esitamise tähtajaga 06.12.2024 (edaspidi riigihange). 2. Riigihankes esitasid pakkumuse kolm pakkujat: Industry62 OÜ (11124544), Bi&Dwh Consult OÜ (12553187) ja osaühing Resta (10320415). 21. jaanuari 2025 ostsusega nr 2- 3/24/8710 (edaspidi hankija otsus) tunnistas hankija edukakas osaühing Resta pakkumuse. 3. Bi&Dwh Consult OÜ (vaidlustaja) esitas Riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) 29.01.2025 hankija otsusele tunnistada osaühingu Resta pakkumus edukaks vaidlustuse. 4. Riigihangete vaidlustuskomisjon palus 30.01.2025 teatega vaidlustuse esitamisest hankijal kolme tööpäeva jooksul, st hiljemalt 04.02.2025, esitada vaidlustuskomisjonile kirjalik vastus vaidlustuse kohta ning vaidlustuse lahendamiseks vajalikud dokumendid, mis pole kättesaadavad riigihangete registrist. Riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 192 lg 5 alusel kaasas vaidlustuskomisjon vaidlustuse menetlusse kolmanda isikuna osaühing Resta. Eesti Töötukassa Reg. nr. 74000085 • Lasnamäe 2, 11412 Tallinn • tel 614 8500 [email protected] • www.tootukassa.ee II Hankija vastus 5. Hankija ei nõustu vaidlustaja vaidlustusega ja vaidleb sellele vastu. 6. Vaidlust ei ole selles, et vaidlustaja ei esitanud koos pakkumusega dokumente, mis annaksid vaidlustaja pakkumusele hindamisel IT projektijuhi hindamise kriteeriumi 1 kohaselt pakkumusele 2 väärtuspunkti. Vaidlustuse põhisisuks on vaidlustaja etteheide hankijale vaidlustajalt selgituste küsimata jätmises, miks vaidlustaja esitas kehtetu dokumendi (Scrum sertifikaadi) ja seeläbi vaidlustajale uue kehtiva dokumendi esitamise võimaluse andmata jätmises. Vaidlustaja soov on pakkumusega koos esitatud kehtivuse kaotanud Scrum sertifikaadi juurde või asemele esitada uut dokumenti -kehtivat Scrum sertifikaati. 7. Hankija märkis riigihanke alusdokumentide (RHAD) lisas 3, et hankija hindab pakkuja pakkumuses esitatutava tõendava dokumendi või pakkuja viidatud veeblihele info alusel ja omistab IT projektijuhi hindamise kriteeriumi 1 kohaselt 2 väärtuspunkti kui IT projektijuht omab Scrum Alliance Certified ScrumMaster, Advanced Certified ScrumMaster või Certified Scrum Professional ScrumMaster sertifikaati (edaspidi nimetatuna hindamiskriteerium). 8. RHAD lisas 3. Pakkumuste hindamise kriteeriumid, tabelis 1. Hindamise kriteeriumid, IT PROJEKTIJUHI HINDAMISE KRITEERIUMID, 1. real viimases tulbas on hankija märkinud: Pakkuja esitab pakkumusega koopia sertifikaadist või esitab spetsialisti CV-s viite veebilehele, kus hankija saab sertifikaati tasuta kontrollida. Hankija ette antud IT projektijuhi CV vormis (RHD lisa 2) on hankija ette märkinud lause: „Hindamise kriteeriumites (RD lisa 3) nõutud sertifikaatide nimetused ja vajadusel viited kust hankija neid tasuta kontrollida saab: … .“ Asjaomane info oli RHAD-s esitatud üheselt mõistetavalt ja selliselt, et pakkujatel ei jääks vajalik tähelepanuta. Hanketeate avaldas hankija 4.11.2024 10:01 ning pakkumuste esitamise tähtaeg oli 6.12.2024 10:00. Vaidlustajal oli piisavalt aega tagamaks, et pakkumusega esitatavad andmed või dokumendid oleksid just need, mida vaidlustaja esitada soovis. 9. Vaidlustaja esitas koos pakkumusega muu hulgas järgmised dokumendid: - Äripäev AS IT koolituse tunnistuse nr 38052, mis tõendab, et projektijuht on osalenud kursusel "Project+" ja tunnistuse K1839-69, mis tõendab, et projektijuht osales 2021 . aastal kursusel "Certified Scrum Master"; - Tallinna Tehnikaülikooli tunnistuse, mis tõendab, et projektijuht osales 2015. aastal täienduskoolitusel "TKC0001 IT Projektijuhide arenguprogramm"; - projektijuhile väljastatud Scrum Alliance Certified ScrumMaster sertifikaadi (ID 001206175), kehtivusega kuni 31.05.2023 (edaspidi Scrum sertifikaat). Vaidlustaja esitas vormikohase projektijuhi CV, kus märkis muu hulgas järgmise info: „Hindamise kriteeriumites (RD lisa 3) nõutud sertifikaatide nimetused ja vajadusel viited kust hankija neid tasuta kontrollida saab: 1. ScrumAllianec sertifikaat: Certified ScrumMaster® (CSM®) 2. IT koolituse tunnistus, Scrum metoodikat tarkvaraarenduses: Certified Scrum Master“. 10. Vaidlustaja ei esitanud pakkumuses ühtegi viidet veebilehtedele, kust hankijal oleks olnud võimalik projektijuhi sertifikaati kontrollida. Vaidlustaja tugines pakkumuses hindamiskriteeriumi alusel väärtuspunktide saamiseks pakkumusega esitatud dokumentidele. Vaidlustaja ise otsustas, millisel viisil ja milliste dokumentidega ta soovib tõendada hindamiskriteeriumile vastavust. Vaidlustaja esitas dokumendid ja viitas nendele projektijuhi 2  CV-s. Kui vaidlustaja soovis, et hankija oleks kontrollinud sertifikaati veebilehe kaudu oleks vaidlustajal tulnud esitada pakkumuses sellekohane viide veebilehele, kust hankija oleks saanud sertifikaati kontrollida. 11. Vaidlustatud otsuse põhjendustest nähtuvalt, ei ole hankija asunud ainuüksi seetõttu seisukohale, et vaidlustaja pole esitanud kehtivat IT-projektijuhile omistatud Scrum sertifikaati, vaid hankija on analüüsinud kõiki vaidlustaja pakkumuses esitatud dokumente (nimetatud punktis 9.) kogumis, mille alusel jõudis hankija seisukohale, et vaidlustajale tuleb omistada null väärtuspunkti kahest võimalikust. Hankija ei nõustu vaidlustajaga, et hankija, nähes, et vaidlustaja on esitanud kehtetu Scrum sertifikaadi, pidi juhtima sellele vaidlustaja tähelepanu ja kaaluma seejärel võimalust aktsepteerida kehtiva sertifikaadi hilisemat esitamist. Vaidlustaja pakkumuses esitatud dokumentide pinnalt oli selge, et vaidlustaja projektijuhil ei ole kehtivat sertifikaat.Esitatud dokumendid olid üheselt mõistetavad. Ei olnud tegemist olukorraga kus dokumendid oleks esitamata või puudu. Hankijal ei tekkinud antud juhul kaalutlusõigust, kuna ei ole täidetud selle faktiline koosseis, st hankija ei saanud asuda kaaluma selgituste küsimist, kui ei olnud ebaselgust, mis vajanuks täpsustamist. 12. Vaidlustaja esitatud dokumendid kogumis ei viidanud hankijale inimlikule eksimusele kehtetu sertifikaadi esitamisel. Vaidlustaja ei esitanud üksnes kehtetut Scrum sertifikaati, vaid ka kolm projektijuhi täienduskoolituse läbimist tõendavat dokumenti, millest ükski ei tõenda projektijuhil hindamiskriteeriumi täitmist, kuid millele vaidlustaja tugines (märge IT projektijuhi CV-s) tõendamaks Scrum sertifikaadi olemasolu. Vaidlustuse punktis 4.3 kirjeldab vaidlustaja üksikasjalikult Scrum sertifikaadi saamise protsessi. Seega saab öelda, et vaidlustaja esitades täienduskoolituse läbimist tõendavad dokumendid oli teadlik, et antud dokumendid ei tõenda Scrum sertifikaadi olemasolu, kuid ometi soovis vaidlustaja neile tugineda (viide projektijuhi CV-s), tegemist ei ole inimliku eksimusega. RHAD-s ei olnud nõutud projektijuhi täiendkoolitustel osalemise andmeid. Ei saa välistada, et vaidlustajal ei olnud pakkumuse esitamise hetkel kehtiva sertifikaadi koopiat mingitel põhjustel võimalik pakkumusega esitada ja ta esitaski kehtetu sertifikaadi koopia ja 3 lisadokumenti hankija veenmiseks. Kui avada vaidlustuse lisaks 1 oleva dokumendi Document Ppoperties (ctrl+D), siis nähtub, et antud dokument on loodud 21.01.2025 kell 16:2:36, pärast hankija otsuse kätte saamist. 13. Vaidlustaja hinnangul pidanuks hankijale kehtetu Scrum sertifikaadiga tutvumisel olema ka eluliselt usutav, et vaidlustaja on teinud inimliku vea. Vaidlustaja leiab, et eluliselt ei ole kuigi usutav, et mistahes pakkuja esitaks teadlikult kehtetu sertifikaadi. Hankija sellega ei nõustu. Kehtetu sertifikaadi esitamine ei tähenda iseenesest inimlikku eksimust. Antud riigihankes esitas ka teine pakkuja, kes sai hindamiskriteeriumi alusel samuti 0 väärtuspunkti, projektijuhi kehtetu sertifikaadi. Hankija kontrollis pärast vaidlustuse saamist veebilehelt1 kas ka teise pakkuja esitatud kehtetu sertifikaat võib olla analoogselt vaidlustajale uuendatud ja siiski kehtida, kuid paraku see sertifikaat siiski ei kehti. Seega ei tule alati eeldada, et kui esitatakse kehtetu sertifikaat, siis selle esitaja on teinud inimliku vea. 14. Hankijal tuli pakkumuste hindamisel lähtuda RHAD-st, kehtivatest hindamiskriteeriumitest ja nende kontrollimisele seatud reeglitest. Hankija oli kohustatud kontrollima projektijuhi sertifikaadi olemasolu pakkuja esitatud dokumentide alusel, mitte muul moel, mistõttu 1 https://certification.scrumalliance.org/accounts/directory?_gl=1*mpooob*_gcl_aw* R0NMLjE3Mzg1Njk5NjQuRUFJYUlRb 2JDaE1JLWI2ajVZV25pd01WRVJxaUF4MVpUeG9lRUFBWUFTQUFFZ0pqTl9EX0J3RQ..*_gcl_au*NjAwMzY2NTczLjE3MzcwMjMxMzk.*_up*MQ.. *_gs*MQ..*_ga*MTE4NjgzMjkxNC4xNzM3MDIzMTM5*_ga_FQREGB3E3L*MTczODU2OTk2MC42LjEuMTczODU2OTk2My41Ny4wLjA.&gclid=E AIaIQobChMI-b6j5YWniwMVERqiAx1ZTxoeEAAYASAAEgJjN_D_BwE 3  puudus hankijal õigus ja vajadus täiendavalt organisatsiooni Scrum Alliance kodulehelt infot otsida ja veenduda, kas projektijuhil on nõutav sertifikaat või mitte. Hankija ei pidanud ega saanud asuda vaidlustaja asemele ja hakata otsima täiendavat infot ja dokumente, millele vaidlustaja ise tugineda ei ole soovinud. Hankijal ei olnud õigust ega ka kohustust omal äranägemisel kontrollida kas vaidlustajal on lisaks esitatud dokumentidele mõni muu dokument või info, mis tagaks hindamisel vaidlustajale väärtuspunktid. 15. Vaidlustaja vaidlustuses välja toodud Euroopa Kohtu ja Eesti kohtu- ning halduspraktika eeldus, et nn kõrvaldatava puudusega on tegemist mh olukorras, kus esitada tuleks dokument, mis oli olemas enne pakkumuste esitamise tähtaega ning mille olemasolu saab objektiivselt kontrollida, ei ole antud juhul kohaldatav, kuna eeldused on täitmata. Riigikohus on rõhutanud vaidlustuses viidatud otsuses2, et hankija kaalutlusõigus täiendavate dokumentide, andmete ja selgituste nõudmisel ei tähenda õigust otsustada nõude esitamise üle meelevaldselt. See ohustaks pakkujate võrdset kohtlemist. Samuti, et hankija ei pea pakkujale andma võimalust puuduste kõrvaldamiseks näiteks siis, kui asjaolud näitavad, et pakkuja on dokumendid või andmed jätnud esitamata teadlikult ning hankija ei pea oletama, kas pakkujal on lisaks esitatud dokumentidele veel dokumente ja andmeid. Riigikohus leidis, et puuduste kõrvaldamise võimalus tuleb anda siis, kui nõutud dokumendid või andmed on esitamata, ebaselged või ebapiisavad või kui on ilmne, et pakkuja on teinud dokumentide vormistamisel inimliku vea. Riigikohus leidis, et kõrvaldatava puudusega ei ole tegemist siis, kui esitatud dokumendid ja andmed kinnitavad, et pakkuja ei vasta sisuliselt kvalifitseerimistingimustele. Sama põhimõtet järgib ka hilisem VAKO ja kohtupraktika ning vastuspidist ei kinnita ka ükski vaidlustuses viidatud lahend. Selgituse küsimise kui meetmega oleks võimalik eeskätt seletada või avada mõne olemasoleva tingimuse sisu ja mõtet, kuid selle meetmega ei saa asuda muutma pakkumust, sest selline tegevus ei vastaks läbipaistvuskohustusele ega võrdse kohtlemise põhimõttele (RHS § 3 p-d 1 ja 2). Antud juhul ei esitanud vaidlustaja pakkumuses ebaselgeid andmeid, mille ebaselgus oleks lihtsalt kõrvaldatav, nagu see oli Mitteldorf3 kaasuse puhul, kus oli olukord, kus pakkujad pidid HKTS § 12 lg 2 tingimustele vastamiseks vastama vormis kas „jah“ või „ei“ kuid kaebaja ei teinud kumbagi valikut, mistõttu hankija ei saanudki vastust. Tegemist ei ole käesolevale vaidlustusele analoogse olukorraga. Antud juhul ei ole dokument või kinnitus esitamata. Tegemist ei ole kõrvaldatava puudusega kuna vaidlustaja esitatud dokumendid kinnitavad, et puudus on sisuline, mitte vormiline. Vaidlustaja pakkumuses esitatud dokumentide pinnalt järeldus hankijale mittevastavus so hindamisel hindamiskriteeriumi alusel väärtuspunktide mittesaamine. Hankija ei pea ega saagi sellises olukorras küsida pakkujalt, kas tal on olemas dokumendid, mis tõendavad vastavust hindamiskriteeriumile. Eksisteerib põhimõtteline vahe olukorraga, kus andmed on ebaselged või esitamata. Esitatud kehtetu sertifikaadi asendamine või pakkumuse täiendamine kehtivaga ei ole käsitletav ebaselguse kõrvaldamisega. Antud juhul on tegemist pakkuja hoolsuskohustuse rikkumisega, millega kaasnevaid riske tuleb kanda vaidlustajal endal. VAKO on 09.12.2021 otsuse nr 205-21/240757 punktis 8.6 leidnud, et kehtivuse kaotanud sertifikaatide esitamine koos pakkumusega on pakkuja enda risk. 2 RKHKo 3-3-1-24-13, p 22-23 3 RKHKo 3-19-1501 4 16. Hankijal ei olnud õigust küsida selgitusi ja anda vaidlustajale võimalust asendada koos pakkumusega esitatud kehtetut sertifikaati uue kehtiva sertifikaadiga või sellega pakkumust täiendada. Võrdse kohtlemise põhimõttest (RHS § 3 p 2) lähtuvalt ei ole lubatav pakkumusega koos esitatud dokumente välja vahetada või pakkumust uute dokumentidega täiendada, vastasel juhul koheldaks ebavõrdselt teisi pakkujaid. Kui hankija annaks vaidlustajale võimaluse esitada dokument, mis võimaldab tal 2 väärtuspunkti juurde saada, peaks hankija andma võimaluse ka teistele pakkujatele parandada eksimused ja asendada või täiendada dokumente, mis jätsid teised pakkujad mõne RHAD hindamiskriteeriumi (sh proovitöö) väärtuspunktidest ilma. Võimalus väärtuspunktide täiendavaks saamiseks tuleks anda ühetaoliselt kõigile pakkujatele, kuna tegemist on pakkumuste hindamisega ja kus pakkujad konkureerivad väärtuspunktide saamisel. Sellisel juhul ei pruugi vaidlustaja osutuda edukaks pakkujaks, kuna ta on juba proovitöö eest saanud maksimumpunktid ning üle 2 punkti juurde saada ei oleks võimalik. 17. Hankija otsuse õiguspärasust saab hinnata vaid hankijal otsuse tegemise ajal olnud info põhjal. Antud juhul oli hankijale vaidlustaja pakkumuses esitatud dokumentide pinnalt selge, et vaidlustaja projektijuhil ei olnud kehtivat sertifikaati. Vaidlustaja esitatud dokumentides ei esinenud ebaselgust, hankijal ei olnud alust arvata, et vaidlustaja on eksinud või teinud inimliku vea. Vaidlustajale omistatud punktisummani on hankija jõudnud pakkumuste õige hindamise kaudu. Hankija on otsuse tegemisel rakendanud vajalikku hoolsust ja otsus on vaidlustaja suhtes proportsionaalne. Hankija otsus on õiguspärane ja puudub alus selle kehtetuks tunnistamiseks. III Menetluslikud seisukohad 18. Hankija on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Hankijal tuli vastus vaidlustuse kohta esitada hiljemalt 04.02.2025, seega on vastus tähtaegne. Hankijal ei ole menetluskulusid tekkinud. IV Taotlused 1. Jätta Bi&Dwh Consult OÜ vaidlustus rahuldamata. 2. Jätta vaidlustaja tasutud riigilõiv ja menetluskulud vaidlustaja enda kanda. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Meelis Paavel juhatuse esimees 5