Hankija täiendavad seisukohad

. TARTU LINNAVALITSUS Riigihangete vaidlustuskomisjon Teie 24.01.2025 nr 287282 Lõkke tn 5 Meie 03.02.2025 nr 4-6/RH-24-055 10122 TALLINN Hankija vastuväited vaidlustaja 29.01.2025 täiendavatele seisukohtadele riigihankes 287282 Vaidlustusasja nr: 12-25/287282 Riigihange: "Tartu linna kodulehe arendustööde tellimine" (viitenumber 287282) Vaidlustaja: ADM Interactive OÜ Registrikood 10474271 Vaidlustaja esindaja: Vandeadvokaat Mart Parind Advokaadibüroo NOVE e-post [email protected] Hankija: Tartu Linnavalitsus Registrikood 75006546 e-post [email protected] Kolmas isik: Trinidad Wiseman OÜ Registrikood 11244225 Kolmanda isiku esindaja: Vandeadvokaat Jaana Nõgisto Advokaadibüroo Jaana Nõgisto e-post [email protected] I Hankija täiendavad selgitused pakkumuse edukaks tunnistamise korralduse osas Hankija hinnangul jätkab vaidlustaja esindaja täiendavates seisukohtades Riigihangete vaidlustuskomisjoni (edaspidi VAKO) eksitamist. Hankijale jääb arusaamatuks p-s 7 esitatud retoorika, et linnavalitsuse korraldus ei olegi korraldus sellest alates, kui see linnavalitsuse istungil vastu võetakse ja järgmise päevakorrapunkti juurde asutakse. Vaidlustaja esindaja arvamusest jääb mulje, et linnavalitsuse istung on jututuba, kus päevakorras käsitletud ja vastu võetud otsustest mõned kunagi võib olla jõustuvad, mõned mitte. Vaidlustaja esindaja ajab kahetsusväärselt segi otsuse tegemise aja ja otsuse jõustumise aja. Tartu linna hankekorra § 5 lg 3: "Pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse teeb linnavalitsus." Seega tunnistatakse pakkumus edukaks linnavalitsuse istungil. Edukaks tunnistamise otsus ei teki hiljem, peale mingit "hõljuvat" aega. RHSist ei tulene nõuet, et riigihankemenetlust saab jätkata vaid siis, kui edukaks tunnistamise otsus on teatavaks tehtud või veelgi enam, edasikaebeõiguse tähtaja möödumisel. ______________________________________________________________________________________________________________________________________________________________ Otsuse tegemise fakti (mitte otsuse jõustumise fakti) rõhutatakse ka riigihangete seaduses (RHS) lausa Raekoja plats 1a tel 736 1111 www.tartu.ee 50089 TARTU rg-kood 75006546 [email protected] Otsuse tegemise fakti (mitte otsuse jõustumise fakti) rõhutatakse ka riigihangete seaduses (RHS) lausa mitmes kohas. Väljavõtted: § 47. Ettevõtjate teavitamine hankija otsustest Lg 1: "Hankija esitab otsuse tegemise ajal riigihankes osalevale ettevõtjale kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teate järgmiste otsuste kohta:…"; Lg 6: "Hankija võib kalduda kõrvale käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtajast, kui ta esitab ettevõtjale lõigetes 1, 3 ja 4 nimetatud teabe korraga kolme tööpäeva jooksul pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse või riigihanke lõppemise aluseks oleva otsuse tegemisest arvates…" jne. Hankija on vaidlustuse vastuses kirjeldanud, et antud juhul on küsimus otsuse tegemises, mitte jõustumises. See, et otsus ei ole KOKS § 31 lg 5 järgi jõustunud, ei oma antud juhul tähendust. Otsuse jõustumise regulatsioon on oluline kaebeõiguse seisukohast, selleks, et adressaat saaks oma õigusi soovi korral kaitsta (näiteks riigihanke otsuste puhul esmalt VAKOs ning seejärel esimese astme kohtus). Ka VAKO enda otsusele kehtivad RHS § 200 kohaselt erinevad ajad otsuse tegemisele, otsuse teatavaks tegemisele ja otsuse jõustumisele. Esitame alljärgnevalt näite. Ulvi Reimets allkirjastas Tartu Linnavalitsust puudutava otsuse (vaidlustusasja number 226-24/284388, millega jäeti vaidlustaja vaidlustus rahuldamata) 18.12.2024 kell 11:09. Otsuses on esitatud mh järgmine info: otsuse kuupäev, edasikaebamise kord ja otsuse jõustumine: "Otsuse kuupäev 18.12.2024 EDASIKAEBAMISE KORD Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse avalikult teatavaks tegemisest. JÕUSTUMINE Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4)." Vaidlustaja esindaja kirjutab oma täiendavate seisukohtade p-s 7: "Vastasel juhul tuginetaks – nagu on seda praegu teinud Hankija – jõustumata, s.o õiguslikult mitteeksisteerivale korraldusele." Vaidlustaja esindaja loogikaga paralleeli tõmmates jõustuks ka VAKO otsus alles pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist ja sedagi vaid juhul, kui ükski menetlusosaline ei esitanud kaebust halduskohtusse. Vaidlustaja esindaja arvamust/loogikat järgides tuleks aga otsuse edasi kaebamiseks esmalt ära oodata otsuse jõustumine (kuni otsuse jõustumiseni pole tegemist päris otsusega, vaid mingi hõljuva kirjatükiga). Vaidlustada saaks aga tema loogika järgi vaid "päris" otsust, so jõustunud otsust (enne jõustumist oleks ju ka VAKO otsus "õiguslikult mitteeksisteeriv otsus")? Selline vaidlustaja loogika on vastuolus seaduse regulatsiooniga, mille kohaselt otsus tekib selle tegemise, mitte jõustumise hetkest. Sarnaselt ei pea ootama otsuse jõustumist linnavalitsuse edukaks tunnistamise otsuse puhul. Otsuse tegemisest alates saab hankija jätkata riigihankemenetlust, asuda eduka pakkuja suhtes kontrollima kõrvaldamise ja kvalifitseerimise asjaolusid. Vastavalt RHS § 47 lg 1 regulatsioonile peab hankija teavitama kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest hankemenetluses osalevaid ettevõtjaid, kes saavad juhul, kui nende õigusi on nende arust riivatud, esitada 10 p jooksul vaidlustuse. II Hankija täiendavad selgitused pakkumuse hindamise osas Hankijale on kohatu ette heita, et ta ei asunud tõlgendama iga projektiplaanis esitatud lahtri tagamõtet. Hankijal puudub võimekus lugeda vaidlustaja mõtteid. Lahtrites kirjas olevale lisaks täiendava sisu ja mõtte loomine põhjustaks ebavõrdset kohtlemist teiste pakkujate suhtes. Hanke alusdokumendis oli selgelt nõutud riskide välja toomine eraldi riskide loeteluna ning nõue esitada plaan nende juhtimiseks. Kui vaidlustaja nägigi ette projektiplaanis lisariske (mida nad vaidlustuses ning täiendavates seisukohtades väidavad), siis kahjuks ei olnud hankijal võimalik hindamise käigus teha omavolilisi seoseid projektiplaanis leiduvate riskide ning nende hüpoteetiliste hindamiste/haldamiste vahel, kuna riskide loetelus neid välja toodud ei olnud. Vaidlustaja täiendavate seisukohtade p-s 18 on esitatud väide, et vaidlustaja on sprindis 23 arvestanud Vaidlustaja täiendavate seisukohtade p-s 18 on esitatud väide, et vaidlustaja on sprindis 23 arvestanud kõikide riskide haldamisega. Sprindis 23 on esitatud paljasõnaline kirjeldus: "Eraldi tegevusetapp/sprint, mis on mõeldud eeskätt riskide proaktiivseks juhtimiseks ja ootamatuste lahendamiseks, mis võivad projekti käigus ilmneda. Selle sprindi lõpuks on lahendus üle antud ja vastu võetud". III Kolmas isik on mõistnud hindamise loogikat hankijaga sarnaselt Hankijale nähtub kolmanda isiku vastusest vaidlustusele, et kolmas isik on mõistnud hindamise loogikat hankijaga sarnaselt. Alljärgnevalt esitame kolmanda isiku vastuse p-i 2.1.4 väljavõtte, kuna see kajastab ülevaatlikult parimal moel hindamise loogikat. Hindamismetoodika viitab pakkumuste hindamisel lähteülesandele. Lähteülesanne sisaldab ka p-i 6, millest nähtub, et hankija hindab pakkumust kriteeriumi osas "Realistlik projektplaan ning ajakava" maksimaalse 20 p-ga, kui "Pakkumus sisaldab realistlikku ja riske arvestavat projektiplaani ning ajakava, sh on arvestatud vastavustingimustes projektiplaani sisule esitatud nõuetega". Seega projektplaani ja ajakava realistlikkus ja riskide arvestamine on eraldiseisev nõue, mis peab maksimumpunktide saamiseks olema täidetud lisaks vastavustingimuste sisunõuete täitmisele (sellele viitab määratlus "sh"). See, kuidas pakkuja esitleb pakkumuses (lisaks miinimumnõuete täitmisele) oma projektplaani ja ajakava realistlikkust ja veenab selles hankijat riskide arvestamises, on osa pakkuja loovtööst ja seega pakkuja enda otsustada, kuid hankija ei ole pakkumuse hindamisel seotud üksnes Lähteülesande miinimumnõuete täitmise kontrolliga, nagu vaidlustaja ekslikult leiab. Lähteülesande p 6 rakendamisel on hankijal kaalutlusõigus temale esitatud pakkumuse sisu pinnalt otsustada, millised on konkreetse projektplaani ja ajakava realistlikkuse hindamisel olulised aspektid ning need sõltuvad konkreetse pakkumuse sisust. Sellele viitab ka 40% maksimumpunktide omistamisel rakendatav Lähteülesande sõnastus, millest tuleneb, et mõningate puuduste ja/või ebatäpsuste esinemine olulistes aspektides on võimalik ka siis, kui pakkuja täidab Lähteülesande p 4 miinimumnõuded ("Pakkumuses on küsitud info esitatud, kuid see sisaldab olulistes aspektides mõningaid puudujääke ja/või ebatäpsusi."). Kui hankija põhjendatult leiab, et vaidlustaja projektplaanis ja ajakavas on küll miinimumnõuded täidetud ehk Lähteülesande p-s 4 nimetatud kohustuslikud andmed iseenesest kajastatud, kuid pakkumuse pinnalt ilmneb olulisi aspekte, milles hankija täheldab puudujääke ja/või ebatäpsusi ajakava ja projektplaani realistlikkuse ehk esitatud kujul realiseeritavuse asjus, siis selline hankija hinnang saab olla maksimumpunktidest 40% hindepunktide omistamise aluseks. Vaidlustaja ei saa nõuda maksimumpunkte üksnes alusel, et tema pakkumus vastab vastavustingimustes esitatud miinimumnõuetele. Selline käsitlus muudaks pakkumuste hindamise riigihankel sisutühjaks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Mölder linnasekretär Veiko Faster 736 1172 [email protected]