Teie 19.12.2024 nr 8-1/8915-1;
Justiits- ja Digiministeerium JUM/24-1337/-1K
[email protected] Meie 03.02.2025 nr 1.1-11/5734-2
Tööalasest Euroopa Liidu õiguse
rikkumisest teavitaja kaitse seaduse
täiendamise seaduse (liidu piiravate
meetmete direktiiv) eelnõu
Austatud proua minister
Kooskõlastame tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse
täiendamise seaduse (liidu piiravate meetmete direktiiv) eelnõu (edaspidi eelnõu) järgmiste
märkustega arvestamisel.
1. Eelnõuga kavandatakse kaks muudatust tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest
teavitaja kaitse seadusesse. Seletuskirja kohaselt on eelnõu eesmärgiks Euroopa Parlamendi
ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1226, mis käsitleb liidu piiravate meetmete rikkumisega
seotud kuritegude määratlemist ja nende eest mõistetavaid karistusi, Eesti õigusesse üle
võtmine. Eelnõuga võetakse siiski üle ainult üks direktiivi artikkel – artikkel 14. Täiendavalt
selgitatakse seletuskirjas, et Eesti õigus on suures osas juba direktiiviga kooskõlas ning
direktiivi artikkel 3 võetakse osaliselt üle Riigikogu menetluses oleva karistusseadustiku
muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga
(sanktsiooniväärteod) 441 SE. Juhime tähelepanu direktiivi artiklile 5, milles nähakse ette
füüsiliste isikute karistused. Artikli 5 lõike 3 punkti e kohaselt peab liikmesriik võtma
meetmed tagamaks, et kui direktiivi artikli 3 lõike 1 punktiga e hõlmatud kuritegu hõlmab
sõjaliste kaupade ühisesse Euroopa Liidu nimekirja kantud kaupu või määruse (EL) 2021/821
I ja IV lisas loetletud kahesuguse kasutusega kaupu, karistatakse sellise kuriteo eest
vangistusega, mille maksimaalne pikkus on vähemalt viis aastat, olenemata asjaomaste
kaupade väärtusest. Palume Justiits- ja Digiministeeriumil hinnata, kas seaduseelnõu 441 SE
§ 1 punktiga 2 loodava uue kuriteokoosseisu karistusmäär (kuni kolmeaastane vangistus) on
kooskõlas direktiivi artikli 5 lõike 3 punktiga e.
2. Eelnõu seletuskirjas viidatakse mitmes kohas Riigikogu menetluses olevale seaduseelnõule
441 SE. Ekslikult märgitakse, et eelnõu number on 411 SE.
3. Seletuskirjale lisatud direktiivi ja riigisisese õiguse vastavustabeli kohaselt ei eelda artiklis
17 sätestatu ülevõtmist. Palume siiski seletuskirja täiendada selgitustega, milline on artikli 17
lõikes 1 viidatud riigisisene süsteem direktiivi artiklites 3 ja 4 osutatud kuritegudega seotud
aruandlus-, uurimis- ja kohtumenetluse etappides anonüümitud statistiliste andmete
salvestamiseks, koostamiseks ja esitamiseks, et jälgida liidu piiravate meetmete rikkumise
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
vastu võitlemise meetmete mõjusust. Palume täiendada seletuskirja ja nimetada riigiasutus,
mis esitab komisjonile iga-aastaselt kuritegude statistikat kajastava aruande (art 17 lg 2).
4. Seletuskirja punktis 6.4. selgitatakse seaduse jõustumise mõju riigiasutuste ja kohaliku
omavalitsuse korraldusele. Liidu piiravate meetmete rikkumise lisamisega Euroopa Liidu
õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seadus (edaspidi TÕRKS) § 2 lõike 1 loetellu kaasneb
seletuskirja kohaselt järgmine funktsioonide muudatus: „Sanktsioonirikkumisi on kehtiva
õiguse kohaselt menetlenud Kaitsepolitseiamet (KAPO), kuid võttes arvesse Riigikogu
menetluses oleva seaduseelnõu 411 SE muudatusettepanekuid, asub kauba või sularaha sisse-
ja väljaveoga seotud sanktsioonirikkumisi tulevikus menetlema Maksu- ja Tolliamet (MTA).
Seega tuleks ka teavitaja kaitse funktsioon PPA-lt ja KAPO-lt üle anda MTA-le.“ Märgime,
et teavitaja kaitse funktsiooni MTA-le üle andmise selgitus on poolik ning seetõttu ebatäpne.
TÕRKS § 2 kohaldamisalasse lisatakse eelnõuga liidu piiravad meetmed. See annab
rikkumisest teavitajale (TÕRKS § 4 lõige 2) võimaluse teavitada (TÕRKS § 9) pädevat
asutust (TÕRKS § 6) liidu piirava meetme rikkumisest. TÕRKS §-s 4 nimetatud rikkumine ei
hõlma ainult kuritegusid, vaid laiemat ringi tegusid (tegevus või tegevusetus), mis on
ebaseaduslikud või vastuolus õigusnormi eesmärgiga. Arvestades rahvusvahelise sanktsiooni
seaduse (edaspidi RSanS) §-des 3, 6 ja 11 sätestatut, saavad TÕRKS § 6 mõistes pädevaks
asutuseks olla RSanS 5. peatükis nimetatud järelevalveasutused, RSanS §-s 37 nimetatud
kohtuvälised menetlejad ning kriminaalmenetluse seadustiku § 212 lõikes 1 nimetatud
uurimisasutused (uurimisalluvust täpsustatakse § 212 lõike 4 alusel kehtestatud määruses).
Pärast eelnõu 441 SE vastuvõtmist on sanktsioonisüütegude menetleja Rahapesu
Andmebüroo ja Finantsinspektsiooni (väärteod) ning KAPO (kuriteod) kõrval ka MTA
(väärteod ja kuriteod). Palume seletuskirja täiendada selliselt, et selles ei viidata MTA-le kui
ainukesele teavitaja kaitse funktsiooni täitjale seoses liidu piiravate meetmete rikkumisest
teavitaja kaitsega.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jürgen Ligi
rahandusminister
Eve-Ly Kübard 5885 1341
[email protected]
Marge Kaskpeit 5885 1423
[email protected]
2