Ulvi Reimets
Riigihangete vaidlustuskomisjon
Tartu mnt 85, Tallinn, 10115
06.02.2025
Riigihange: „Üld- ja militaarrõivad ning varustus“ (viitenumber 254516)
Vaidlustaja: Strobil OÜ
Registrikood: 17116422
Gonsiori tn 10a, Tallinn 10117
Lepinguline esindaja: vandeadvokaat Triin Väljaots
Advokaadibüroo Murula OÜ
Turu plats 7-3, Rakvere 44310
telefon: +372 5096658
e-post:
[email protected]
Hankija: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus
Registrikood: 70009764
Järve tn 34a, 11413 Tallinn
e-post:
[email protected]
STROBIL OÜ SEISUKOHT HANKIJA VASTUSE OSAS JA MENETLUSKULUDE NIMEKIRI
I VAIDLUSTAJA SEISUKOHAD
1. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (hankija) seisukoha p-s 2.3.4 kinnitab hankija, et rajas
kogu oma otsuse vaid meedias avaldatule ning kontrollis fakte vaid meedias avaldatule
tuginedes.1 Selle asemel, et pöörduda vaidlustaja poole selgitustaotlusega, selgitab
hankija, et uuriv ajakirjandus on tasemel ning heidab vaidlustajale ette, et selle juhatuse
liige pole ajakirjanike vastu nõudeid esitanud (mis justkui peaks nähtavasti tõestama, et
meedias avaldatu on tõene).
2. Ka hankija seisukoht raske ametialase rikkumise kohta on pehmelt öeldes kummastav.
Nimelt, hankija väidab, et ametialase süülise eksimuse tuvastamiseks piisab ka vaid
hooletuse tuvastamisest (2.4.1) ning viitab seejärel äriseadustiku ja TsÜS-i sätetele, mis
sätestavad juhtorgani liikme korrapärases hoolsuse nõude ja lojaalsuse juriidilisele
isikule (2.4.2). Samas ei ole hankija endale tänaseni selgeks teinud, milles need
vaidlustaja juhatuse liikmele etteheidetavad eksimused seisnevad. Kuidas saab selliselt
hinnata, kas juhatuse liige on olnud hooletu? Hooletuse tuvastamine ei saa piirduda
sellega, et keegi (nt ajakirjanik või maksuametnik) on isikule meedia vahendusel midagi
ette heitnud.
1
Seejuures, hankija seisukoha p-des 2.4.4 kahel leheküljel refereeritud väljavõtted ei olnud
asjaoludest nähtuvalt tegelikult ka hankija otsuse aluseks, mistõttu tuleb need vaidlustuse
läbivaatamisel jätta tähelepanuta.
1
3. Seisukoha p-s 2.3.5 väidab hankija, et tema tõendamiskoormis riigihankemenetluses
ongi erinev Maksu-ja Tolliameti tõendamiskoormisest – ning saab nähtavasti hankija
hinnangul piirduda vaid pahatahtlikel artiklitel või avalikul hukkamõistval hinnangul.
Hankija loogikat tema enda tegevusele kohaldades, tuleks seega jõuda järeldusele, et
hoopis hankija ise ei ole usaldusväärne – jättes vaidlustaja kõrvaldamisel teadlikult
tegelikud asjaolud välja selgitamata, rikkus hankija ühemõtteliselt tal lasuvat
hoolsuskohustust.
4. Tulles tagasi vaidlustaja juhatuse liikme hoolsuskohustuse juurde, jääb vaidlustajale
arusaamatuks hankija vastuse p-s 2.4.5 tehtud järeldus, et juhatuse liige on olnud raskelt
hooletu, sest arvestades võimaliku rikkumise väidetavat rahalist väärtust, oleks hoolas
juhatuse liige pidanud märkama probleemide tekkimist ja sellele koheselt reageerima.
Vastuse p-s 2.5.2 märgib hankija, et Surrestik OÜ juhatuse liikme käitumine „kogu
menetluse vältel“, on piisav muutmaks vaidlustaja usaldusvääruse küsitavaks. Lisaks
teeb hankija ebaõige etteheite, et vaidlustaja ei ole teinud aktiivset koostööd
uurimisasutusega ja vastuse p-st 2.7.3 nähtub, et hankija hinnangul seisneb see selles,
et ettevõte ei ole väidetavalt astunud heastamiseks vajalikke samme süüteoga
põhjustatud kahju hüvitamiseks.
5. Vaidlustaja selgitab esmalt, et Surrestik OÜ ei nõustu hankija viidatud artiklites toodud
etteheidetega tema suunal. Vaidlustuses selgitati Surrestik OÜ seisukohti seoses
etteheidetavate tegudega, millest nähtus, et ettevõtte juhatuse liige ei saanud enne 2022.
aastat teada, et Maksu-ja Tolliamet võib pidada tööülesannetega mitteseotud teenuse
osutamist ettevõtja töötajatega seotud äriühingutelt OÜ-tamiseks.2 Seejuures, kohe kui
juhatuse liige Maksu- ja Tolliameti seisukohtadest teada sai, lõpetas ta vaidlusalused
lepingud. Eelnevast nähtub seega vastupidi, et probleemide kerkimisel oligi juhatuse liige
hoolas ja korrigeeris ettevõtte tegevusi. Seejuures kajastas ettevõte erimeelsusi Maksu-
ja Tolliametiga koheselt enda majandusaasta aruannetes. Niisiis on hankija Surrestik OÜ
juhatuse liikme tegevusi ebaõigesti väärtustanud. Vaidlustaja juhib tähelepanu, et
Surrestik OÜ suhtes pole tehtud mitte ühtegi maksuotsust. Seda kummastavam on ka
hankija järeldus, et ettevõte oleks pidanud „hüvitama kahju“.
6. Õigustamaks enda õigusvastast otsust, väidab hankija enda vastuse p-s 2.5.3: „/…/
olukorras, kus ettevõtja ei ole aus riigiga suhtlemisel, ehk siis Maksu- ja Tolliametiga, siis
hankija ei saa kindel olla, et vaidlustaja kinnitused ka lepinguid täita on korrektsed.“
Esiteks, hankija järeldus, et vaidlustaja ei ole olnud aus riigiga suhtlemisel, ei vasta tõele.
Teiseks, hankija järeldus, et ta ei saa olla kindel, et vaidlustaja kinnitused täita lepinguid,
on korrektsed, on meelevaldne ja täiesti vastuolus tegelike asjaoludega.
7. Hankija etteheide, et vaidlustaja, Surrestik OÜ või nende juhatuse liige ei ole olnud aus
riigiga suhtlemisel, ei põhine hankija poolt kindlaks tehtud asjaoludel, vaid
meelevaldsetel ja ebaõigetel järeldustel. Hankija ei vaevunudki endale selgeks tegema
Surrestik OÜ-le etteheidetava rikkumise tegelikke asjaolusid ega seda, kas Surrestik OÜ
suhtes artiklis avaldatud etteheidete näol on tegemist raske ametialase käitumisreegli
rikkumisega, millest võib õiguspäraselt järeldada, et hankija ei saa seda ettevõtjat ja tema
juhatuse liiget enam usaldada.
2
Teise kahe etteheite osas eksib Maksu-ja Tolliamet peaasjalikult asjaoludes.
2
8. Hankija meelevaldne järeldus, et kui ettevõtja ei maksa vabatahtlikult enne asjaolude
selgumist rohkem makse olukorras, kus Maksu- ja Tolliamet on asunud kaheldavale ja
vaidlustaja hinnangul ebaõigele seisukohale Surrestik OÜ maksukohustuse osas, ei
tähenda, et ettevõte ei oleks aus riigiga suhtlemisel. Vastupidi. Surrestik OÜ ei ole kõrvale
hoidnud ühestki menetlusest ning kui erimeelsused tõusetusid, esitas ettevõte kohta ka
avaliku informatsiooni enda 2022. aasta majandusaasta aruandes. Seejuures, hoiustas
Surrestik OÜ raha Maksu- ja Tolliameti ettemaksukontol peaasjalikult tagamaks, et
võimalik rikkumine saaks igal juhul heastatud. Hankija aga väärtustab ka siinkohal
asjaolusid ebaõigesti, jättes need tegevused põhjendamatult analüüsimata
heastamismeetmete raames, ja vastupidi, pidades seda asjaolu kindlaks tõendiks, et
ettevõtja on talle meedia vahendusel tehtud etteheidetes süüdi. Millest hankija
meelevaldselt järeldab, et Surrestik OÜ või vaidlustaja ei ole aus, jääb selles kontekstis
arusaamatuks. Hankija meelevaldsed ja ebaõiged järeldused ei ole jälgitavad.
9. Hankija seisukoht, et ta ei saa usaldada, et vaidlustaja täidab korrektselt
riigihankelepinguid, on aga täiesti vastuolus hankija enda kogemusega sellest, kuidas
Surrestik OÜ on kuni tänase hetkeni riigihankelepinguid täitnud. Riigihangete registri
andmetel on Bristol Trust OÜ (praegu Surrestik OÜ) viimase 10 aasta jooksul ainuüksi Riigi
Kaitseinvesteeringute Keskusele täitnud 152 riigihankelepingut (vt Lisa 1). Seejuures, kõik
need lepingud on täidetud korrektselt, st registrist ei nähtu ainsatki rikkumist. Ligi 40
lepingut on sõlmitud viimase kolme aasta jooksul ehk pärast seda, kui ilmus esimene
Surrestik OÜ-d kahjustav artikkel (vt selle kohta all). Kuivõrd ettevõttele heideti ette
rikkumisi perioodil 2018. a veebruar – 2021. a detsember, saab järeldada, et ettevõtte
käitumine riigihankelepingute täitmisel on olnud laitmatu nii enne Maksu- ja Tolliameti
poolt etteheidetud perioodi, kui ka pärast seda. Seega pole hankijal asjaolusid kaalumata
põhjust olla veendunud, et ta ei saa usaldada vaidlustajat lepingute täitmisel.
10. Ka vaidlustaja on eelmise aasta lõpus täitnud mitmeid riigihankelepinguid, sealhulgas
Politsei-ja Piirivalveametile. Kõik samuti ilma ühegi rikkumiseta. Arvestades, et ei
Surrestik OÜ ega ka vaidlustaja ei ole andnud vähimatki põhjust kahelda selles, et nad
täidavad ka edasi enda lepinguid korrektselt, on kahtlemata põhjendamatud hankija
seisukoha p-s 2.5.3 üles visatud kahtlus, et vaidlustaja kinnitused lepinguid täita ei pruugi
olla korrektsed.
11. Hankija seisukoha p-s 2.5.5 esitatud arusaam, et vaidlustajaga lepingu sõlmimine seab
ohtu hankija usaldusväärsuse, ei ole samuti millegagi põhjendatud. Tähelepanuväärne
on, et kuigi hankija on Strobil OÜ (vaidlustaja) käesolevast riigihankemenetlusest
kõrvaldanud, siis Surrestik OÜ-d hankija sellest samast riigihankest sarnastel
kaalutlustel kõrvaldanud ei ole. Arusaamatu on, miks mõjutab vaidlustajaga lepingu
täitmine hankija usaldusväärsust, samas kui Surrestik OÜ lepingupartnerina hankijale
probleeme ei valmista. Seejuures on hankija otsus vastuolus ka pakkujate võrdse
kohtlemise reeglitega. Selgusetuks jääb ka see, miks peab hankija vaidlustajat
ebausaldusväärseks just käesolevas hankemenetluses, samas kui teistes sama hankija
korraldatud riigihangetes vaidlustajat kõrvaldatud ei ole. Pigem näitab hoopis hankija
tegevus vaidlustaja kõrvaldamisel, et hankija ei taganud käesolevas menetluses
vaidlustajale läbipaistvat ja ausat menetlust, vaid kõrvaldas vaidlustaja oma
suvaotsuse alusel, samas kui jätkab samaaegselt koostööd Surrestik OÜ-ga.
3
12. RHS-st ei tulene hankija kohustust pakkuja tingimata varasema rikkumise korral
kõrvaldada, vaid § 97 lg 1 vastupidi paneb hankijale kohustuse kaaluda, kas pakkuja
võetud heastamismeetmed aitavad tulevasi samasisulisi rikkumisi kõrvaldada. Seega
oleks hankija kahtlemata pidanud küsima vaidlustajalt esitatud heastamismeetmete
osas selgitust. See oleks olnud kooskõlas ka hankijal lasuva konkurentsi soodustamise
kohustuse, proportsionaalsuse nõude ja pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtetega.
„Hinnangu andmisel tuleb lähtuda proportsionaalsuse põhimõttest ja võtta arvesse kõiki
asjakohaseid tegureid, et kontrollida, kas direktiivi 2014/24 artikli 57 lõike 4 esimese lõigu
punktis d ette nähtud hankemenetlusest kõrvalejätmise põhjuse kohaldamine on
põhjendatud.“(EK C-66/22, p 80).
13. Hankija ei ole kasutanud enda diskretsiooni selgituste küsimiseks. Hankija
põhjendustest nähtub, et ta ei ole tuvastanud väidetava rikkumise asjaolusid, ta ei ole
pöördunud vaidlustaja poole küsimuste, selgituste ega dokumentide saamiseks ega ole
sisuliselt kaalunud vaidlustaja usaldusväärsust konkreetses riigihankemenetluses.
Diskretsiooni kasutamata jätmine on vastuolus eelkõige proportsionaalsuse
põhimõttega. Hankijapoolne hoolsuskohustuse rikkumine tõi seega kaasa olukorra, kus
hankija kõrvaldas korraliku ja usaldusväärse ettevõtja, kelle osas kõrvaldamise alust
tegelikult ei esinenud.
14. Vastuseks hankija seisukoha ptk-s 2.6 esitatule seoses sellega, et rikkumisest on möödas
kolm aastat, märgib vaidlustaja, et hankija ei saa seadust eirata, kui see tema hinnangul
on põhjendatud, sh ei saa hankija oma suvaotsuse alusel muuta perioodi, mille vältel
seadus lubab rikkumisele tugineda. Vaidlustaja vaidleb vastu ka hankija väitele, et tal ei
ole olnud võimalik varasemalt vaidluse all olevate rikkumiste alusel otsuseid teha,
kuivõrd ta ei olnud Surrestik OÜ-le etteheidetavatest rikkumistest väidetavalt teadlik
enne 2024. aasta sügist, kui meedias sellest kirjutati. Juhin tähelepanu, et tegelikult
kajastati Maksu- ja Tolliameti etteheiteid Bristol Trust OÜ suhtes juba 15.09.2022.3 Seega
on hankija sellekohased väited ebaõiged.
II VAIDLUSTAJA MENETLUSKULUDE NIMEKIRI
15. Vaidlustaja on käesolevas vaidlustusasjas kandnud järgneva menetluskulu:
- Riigilõiv vaidlustuse esitamiselt summas 1 280 eurot (maksekorraldus lisatud vaidlustuse
juurde).
- tasu Advokaadibüroo Murula OÜ poolt osutatud õigusabi eest summas 4510 eurot (km-
ta). Lisa – arve nr TV012025_03.
16. Vaidlustaja kinnitab, et kõik menetluskulud on kantud seoses käesoleva vaidlustusasjaga.
17. Lepingulise esindaja tunnihind käesolevas menetluses on 205 eurot (km-ta).
33
Vt artiklit: https://www.ohtuleht.ee/1070134/relvakaupmeest-kahtlustatakse-hiigelmaksupettuses-
firma-raha-kulus-pere-moisa-klanimisele-luksusautode-ostmisele-ja-laeva-putitamisele
4
18. Kulude aruanne:
24.01.2025 Hankija otsuse analüüs. Strateegia kujundamine. E-kiri kliendile 1 h 30 min
vaidlustuse perspektiivide kohta.
25.01.2025 Vaidlustuse koostamine. Euroopa Kohtu praktika analüüs. 5h
26.01.2025 Vaidlustuse koostamine. 4 h 30 min
27.01.2025 Tõendite kogumine. EÕK taotluse koostamine ja vaidlustuse 5h
viimistlemine ja esitamine.
03.02.2025 Hankija seisukoha analüüs. E-kiri kliendile. 45 min
05.02.2025 Lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirja koostamine 5 h 15 min
VAKO-le.
Kokku: 22 h
Palun määrata, et Strobil OÜ käesolevas vaidlustusmenetluses kantud menetluskulud koos
riigilõivuga on kokku 5 790 eurot ja mõista need välja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuselt.
III MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED
19. Esindusõigus. Advokaat Triin Väljaots kinnitab, et on vaidlustaja lepinguline esindaja (RHS §
190 lg 11).
20. Tähtaegsus. VAKO on andnud tähtaja täiendavate selgituste ja dokumentide esitamiseks kuni
06.02.2025, mistõttu on käesolev dokument tähtaegne.
21. Esitamine. Vastus on edastatud VAKO-le aadressil
[email protected] ja menetlusosaliste
esindajatele e-posti teel.
Lisad:
1) Riigihangete registri väljavõte Bristol Trust lepingute kohta RKIK-iga;
2) Arve nr TV012025_03.
Lugupidamisega
/digitaalselt allkirjastatud/
______________________
vandeadvokaat Triin Väljaots
Strobil OÜ lepinguline esindaja
5
Strobil OÜ Arve nr. TV012025_03
Gonsiori tn 10a, Tallinn 10117 Kuupäev 05.02.2025
Tähtaeg 12.02.2025
Nimetus Kogus Hind Summa
Vaidlustus RKIK riigihankes "Üld- ja militaarrõivad 22h 00m 205,00 4 510,00
ning varustus“ (viitenumber 254516)
Kokku maksustatav 22%: 4 510,00
Käibemaks 22%: 992,20
Tasuda EUR: 5 502,20
KMS § 27 lõikes 1⁴ sätestatu kohaselt ei ole käesoleva arve saajal kohustust kajastada seda
käibedeklaratsiooni lisal (KMD INF). Arve ühepoolne deklareerimine võib tekitada ebakõlasid Maksu- ja
Tolliameti andmebaasis, mis võib omakorda kaasa tuua maksuhalduri poolt täiendavate päringute ja
kontrolli teostamise.
Arve väljastas Triin Väljaots
Murula Advokaadibüroo OÜ Turu plats 7-3, Rakvere 44310 Swedbank
registrikood: 14262057 Tel: +372 510 3532 IBAN: EE712200221066946136
Kmkr/VAT no: EE101972901
Lk. 2 / 2
Arve nr. TV012025_03
Spetsifikatsioon
Kuupäev Kommentaarid Kogus
Vaidlustus RKIK riigihankes "Üld- ja militaarrõivad ning varustus“ 22h 00m
(viitenumber 254516)
24.01.2025 Hankija otsuse analüüs. Strateegia kujundamine. E-kiri kliendile 1h 30m
vaidlustuse perspektiivide kohta.
25.01.2025 Vaidlustuse koostamine. Euroopa Kohtu praktika analüüs. 5h 00m
26.01.2025 Vaidlustuse koostamine. 4h 30m
27.01.2025 Tõendite kogumine. EÕK taotluse koostamine ja vaidlustuse viimistlemine 5h 00m
ja esitamine.
03.02.2025 Hankija seisukoha analüüs. E-kiri kliendile. 45m
05.02.2025 Lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirja koostamine VAKO-le. 5h 15m
Murula Advokaadibüroo OÜ Turu plats 7-3, Rakvere 44310 Swedbank
registrikood: 14262057 Tel: +372 510 3532 IBAN: EE712200221066946136
Kmkr/VAT no: EE101972901