dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vaidlustaja seisukoht ja menetluskulude nimekiri

Rahandusministeerium · 7. veebruar 2025
Seotud ettevõtted
Strobil OÜ (adressaat)
Viit
12.2-10/25-21/26-5
Registreeritud
7. veebruar 2025
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Strobil OÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-10 Riigihangete vaidlustusmenetluse toimikud
Toimik
12.2-10/25-21
Vastutaja
Ulvi Reimets (Rahandusministeerium, Riigihangete vaidlustuskomisjon)

Failid

  • 📎Arve nr TV012025_03.pdf95 KB
  • 📎Lisa 1. Riigihangete registri väljavõte Bristol Trust lepingute kohta RKIK-iga.xlsx
  • 📎Strobil OÜ seisukoht ja menetluskulud_04.02.2025.asice268 KB

Sisu (failidest)

Ulvi Reimets Riigihangete vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85, Tallinn, 10115 06.02.2025 Riigihange: „Üld- ja militaarrõivad ning varustus“ (viitenumber 254516) Vaidlustaja: Strobil OÜ Registrikood: 17116422 Gonsiori tn 10a, Tallinn 10117 Lepinguline esindaja: vandeadvokaat Triin Väljaots Advokaadibüroo Murula OÜ Turu plats 7-3, Rakvere 44310 telefon: +372 5096658 e-post: [email protected] Hankija: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Registrikood: 70009764 Järve tn 34a, 11413 Tallinn e-post: [email protected] STROBIL OÜ SEISUKOHT HANKIJA VASTUSE OSAS JA MENETLUSKULUDE NIMEKIRI I VAIDLUSTAJA SEISUKOHAD 1. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (hankija) seisukoha p-s 2.3.4 kinnitab hankija, et rajas kogu oma otsuse vaid meedias avaldatule ning kontrollis fakte vaid meedias avaldatule tuginedes.1 Selle asemel, et pöörduda vaidlustaja poole selgitustaotlusega, selgitab hankija, et uuriv ajakirjandus on tasemel ning heidab vaidlustajale ette, et selle juhatuse liige pole ajakirjanike vastu nõudeid esitanud (mis justkui peaks nähtavasti tõestama, et meedias avaldatu on tõene). 2. Ka hankija seisukoht raske ametialase rikkumise kohta on pehmelt öeldes kummastav. Nimelt, hankija väidab, et ametialase süülise eksimuse tuvastamiseks piisab ka vaid hooletuse tuvastamisest (2.4.1) ning viitab seejärel äriseadustiku ja TsÜS-i sätetele, mis sätestavad juhtorgani liikme korrapärases hoolsuse nõude ja lojaalsuse juriidilisele isikule (2.4.2). Samas ei ole hankija endale tänaseni selgeks teinud, milles need vaidlustaja juhatuse liikmele etteheidetavad eksimused seisnevad. Kuidas saab selliselt hinnata, kas juhatuse liige on olnud hooletu? Hooletuse tuvastamine ei saa piirduda sellega, et keegi (nt ajakirjanik või maksuametnik) on isikule meedia vahendusel midagi ette heitnud. 1 Seejuures, hankija seisukoha p-des 2.4.4 kahel leheküljel refereeritud väljavõtted ei olnud asjaoludest nähtuvalt tegelikult ka hankija otsuse aluseks, mistõttu tuleb need vaidlustuse läbivaatamisel jätta tähelepanuta. 1 3. Seisukoha p-s 2.3.5 väidab hankija, et tema tõendamiskoormis riigihankemenetluses ongi erinev Maksu-ja Tolliameti tõendamiskoormisest – ning saab nähtavasti hankija hinnangul piirduda vaid pahatahtlikel artiklitel või avalikul hukkamõistval hinnangul. Hankija loogikat tema enda tegevusele kohaldades, tuleks seega jõuda järeldusele, et hoopis hankija ise ei ole usaldusväärne – jättes vaidlustaja kõrvaldamisel teadlikult tegelikud asjaolud välja selgitamata, rikkus hankija ühemõtteliselt tal lasuvat hoolsuskohustust. 4. Tulles tagasi vaidlustaja juhatuse liikme hoolsuskohustuse juurde, jääb vaidlustajale arusaamatuks hankija vastuse p-s 2.4.5 tehtud järeldus, et juhatuse liige on olnud raskelt hooletu, sest arvestades võimaliku rikkumise väidetavat rahalist väärtust, oleks hoolas juhatuse liige pidanud märkama probleemide tekkimist ja sellele koheselt reageerima. Vastuse p-s 2.5.2 märgib hankija, et Surrestik OÜ juhatuse liikme käitumine „kogu menetluse vältel“, on piisav muutmaks vaidlustaja usaldusvääruse küsitavaks. Lisaks teeb hankija ebaõige etteheite, et vaidlustaja ei ole teinud aktiivset koostööd uurimisasutusega ja vastuse p-st 2.7.3 nähtub, et hankija hinnangul seisneb see selles, et ettevõte ei ole väidetavalt astunud heastamiseks vajalikke samme süüteoga põhjustatud kahju hüvitamiseks. 5. Vaidlustaja selgitab esmalt, et Surrestik OÜ ei nõustu hankija viidatud artiklites toodud etteheidetega tema suunal. Vaidlustuses selgitati Surrestik OÜ seisukohti seoses etteheidetavate tegudega, millest nähtus, et ettevõtte juhatuse liige ei saanud enne 2022. aastat teada, et Maksu-ja Tolliamet võib pidada tööülesannetega mitteseotud teenuse osutamist ettevõtja töötajatega seotud äriühingutelt OÜ-tamiseks.2 Seejuures, kohe kui juhatuse liige Maksu- ja Tolliameti seisukohtadest teada sai, lõpetas ta vaidlusalused lepingud. Eelnevast nähtub seega vastupidi, et probleemide kerkimisel oligi juhatuse liige hoolas ja korrigeeris ettevõtte tegevusi. Seejuures kajastas ettevõte erimeelsusi Maksu- ja Tolliametiga koheselt enda majandusaasta aruannetes. Niisiis on hankija Surrestik OÜ juhatuse liikme tegevusi ebaõigesti väärtustanud. Vaidlustaja juhib tähelepanu, et Surrestik OÜ suhtes pole tehtud mitte ühtegi maksuotsust. Seda kummastavam on ka hankija järeldus, et ettevõte oleks pidanud „hüvitama kahju“. 6. Õigustamaks enda õigusvastast otsust, väidab hankija enda vastuse p-s 2.5.3: „/…/ olukorras, kus ettevõtja ei ole aus riigiga suhtlemisel, ehk siis Maksu- ja Tolliametiga, siis hankija ei saa kindel olla, et vaidlustaja kinnitused ka lepinguid täita on korrektsed.“ Esiteks, hankija järeldus, et vaidlustaja ei ole olnud aus riigiga suhtlemisel, ei vasta tõele. Teiseks, hankija järeldus, et ta ei saa olla kindel, et vaidlustaja kinnitused täita lepinguid, on korrektsed, on meelevaldne ja täiesti vastuolus tegelike asjaoludega. 7. Hankija etteheide, et vaidlustaja, Surrestik OÜ või nende juhatuse liige ei ole olnud aus riigiga suhtlemisel, ei põhine hankija poolt kindlaks tehtud asjaoludel, vaid meelevaldsetel ja ebaõigetel järeldustel. Hankija ei vaevunudki endale selgeks tegema Surrestik OÜ-le etteheidetava rikkumise tegelikke asjaolusid ega seda, kas Surrestik OÜ suhtes artiklis avaldatud etteheidete näol on tegemist raske ametialase käitumisreegli rikkumisega, millest võib õiguspäraselt järeldada, et hankija ei saa seda ettevõtjat ja tema juhatuse liiget enam usaldada. 2 Teise kahe etteheite osas eksib Maksu-ja Tolliamet peaasjalikult asjaoludes. 2 8. Hankija meelevaldne järeldus, et kui ettevõtja ei maksa vabatahtlikult enne asjaolude selgumist rohkem makse olukorras, kus Maksu- ja Tolliamet on asunud kaheldavale ja vaidlustaja hinnangul ebaõigele seisukohale Surrestik OÜ maksukohustuse osas, ei tähenda, et ettevõte ei oleks aus riigiga suhtlemisel. Vastupidi. Surrestik OÜ ei ole kõrvale hoidnud ühestki menetlusest ning kui erimeelsused tõusetusid, esitas ettevõte kohta ka avaliku informatsiooni enda 2022. aasta majandusaasta aruandes. Seejuures, hoiustas Surrestik OÜ raha Maksu- ja Tolliameti ettemaksukontol peaasjalikult tagamaks, et võimalik rikkumine saaks igal juhul heastatud. Hankija aga väärtustab ka siinkohal asjaolusid ebaõigesti, jättes need tegevused põhjendamatult analüüsimata heastamismeetmete raames, ja vastupidi, pidades seda asjaolu kindlaks tõendiks, et ettevõtja on talle meedia vahendusel tehtud etteheidetes süüdi. Millest hankija meelevaldselt järeldab, et Surrestik OÜ või vaidlustaja ei ole aus, jääb selles kontekstis arusaamatuks. Hankija meelevaldsed ja ebaõiged järeldused ei ole jälgitavad. 9. Hankija seisukoht, et ta ei saa usaldada, et vaidlustaja täidab korrektselt riigihankelepinguid, on aga täiesti vastuolus hankija enda kogemusega sellest, kuidas Surrestik OÜ on kuni tänase hetkeni riigihankelepinguid täitnud. Riigihangete registri andmetel on Bristol Trust OÜ (praegu Surrestik OÜ) viimase 10 aasta jooksul ainuüksi Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele täitnud 152 riigihankelepingut (vt Lisa 1). Seejuures, kõik need lepingud on täidetud korrektselt, st registrist ei nähtu ainsatki rikkumist. Ligi 40 lepingut on sõlmitud viimase kolme aasta jooksul ehk pärast seda, kui ilmus esimene Surrestik OÜ-d kahjustav artikkel (vt selle kohta all). Kuivõrd ettevõttele heideti ette rikkumisi perioodil 2018. a veebruar – 2021. a detsember, saab järeldada, et ettevõtte käitumine riigihankelepingute täitmisel on olnud laitmatu nii enne Maksu- ja Tolliameti poolt etteheidetud perioodi, kui ka pärast seda. Seega pole hankijal asjaolusid kaalumata põhjust olla veendunud, et ta ei saa usaldada vaidlustajat lepingute täitmisel. 10. Ka vaidlustaja on eelmise aasta lõpus täitnud mitmeid riigihankelepinguid, sealhulgas Politsei-ja Piirivalveametile. Kõik samuti ilma ühegi rikkumiseta. Arvestades, et ei Surrestik OÜ ega ka vaidlustaja ei ole andnud vähimatki põhjust kahelda selles, et nad täidavad ka edasi enda lepinguid korrektselt, on kahtlemata põhjendamatud hankija seisukoha p-s 2.5.3 üles visatud kahtlus, et vaidlustaja kinnitused lepinguid täita ei pruugi olla korrektsed. 11. Hankija seisukoha p-s 2.5.5 esitatud arusaam, et vaidlustajaga lepingu sõlmimine seab ohtu hankija usaldusväärsuse, ei ole samuti millegagi põhjendatud. Tähelepanuväärne on, et kuigi hankija on Strobil OÜ (vaidlustaja) käesolevast riigihankemenetlusest kõrvaldanud, siis Surrestik OÜ-d hankija sellest samast riigihankest sarnastel kaalutlustel kõrvaldanud ei ole. Arusaamatu on, miks mõjutab vaidlustajaga lepingu täitmine hankija usaldusväärsust, samas kui Surrestik OÜ lepingupartnerina hankijale probleeme ei valmista. Seejuures on hankija otsus vastuolus ka pakkujate võrdse kohtlemise reeglitega. Selgusetuks jääb ka see, miks peab hankija vaidlustajat ebausaldusväärseks just käesolevas hankemenetluses, samas kui teistes sama hankija korraldatud riigihangetes vaidlustajat kõrvaldatud ei ole. Pigem näitab hoopis hankija tegevus vaidlustaja kõrvaldamisel, et hankija ei taganud käesolevas menetluses vaidlustajale läbipaistvat ja ausat menetlust, vaid kõrvaldas vaidlustaja oma suvaotsuse alusel, samas kui jätkab samaaegselt koostööd Surrestik OÜ-ga. 3 12. RHS-st ei tulene hankija kohustust pakkuja tingimata varasema rikkumise korral kõrvaldada, vaid § 97 lg 1 vastupidi paneb hankijale kohustuse kaaluda, kas pakkuja võetud heastamismeetmed aitavad tulevasi samasisulisi rikkumisi kõrvaldada. Seega oleks hankija kahtlemata pidanud küsima vaidlustajalt esitatud heastamismeetmete osas selgitust. See oleks olnud kooskõlas ka hankijal lasuva konkurentsi soodustamise kohustuse, proportsionaalsuse nõude ja pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtetega. „Hinnangu andmisel tuleb lähtuda proportsionaalsuse põhimõttest ja võtta arvesse kõiki asjakohaseid tegureid, et kontrollida, kas direktiivi 2014/24 artikli 57 lõike 4 esimese lõigu punktis d ette nähtud hankemenetlusest kõrvalejätmise põhjuse kohaldamine on põhjendatud.“(EK C-66/22, p 80). 13. Hankija ei ole kasutanud enda diskretsiooni selgituste küsimiseks. Hankija põhjendustest nähtub, et ta ei ole tuvastanud väidetava rikkumise asjaolusid, ta ei ole pöördunud vaidlustaja poole küsimuste, selgituste ega dokumentide saamiseks ega ole sisuliselt kaalunud vaidlustaja usaldusväärsust konkreetses riigihankemenetluses. Diskretsiooni kasutamata jätmine on vastuolus eelkõige proportsionaalsuse põhimõttega. Hankijapoolne hoolsuskohustuse rikkumine tõi seega kaasa olukorra, kus hankija kõrvaldas korraliku ja usaldusväärse ettevõtja, kelle osas kõrvaldamise alust tegelikult ei esinenud. 14. Vastuseks hankija seisukoha ptk-s 2.6 esitatule seoses sellega, et rikkumisest on möödas kolm aastat, märgib vaidlustaja, et hankija ei saa seadust eirata, kui see tema hinnangul on põhjendatud, sh ei saa hankija oma suvaotsuse alusel muuta perioodi, mille vältel seadus lubab rikkumisele tugineda. Vaidlustaja vaidleb vastu ka hankija väitele, et tal ei ole olnud võimalik varasemalt vaidluse all olevate rikkumiste alusel otsuseid teha, kuivõrd ta ei olnud Surrestik OÜ-le etteheidetavatest rikkumistest väidetavalt teadlik enne 2024. aasta sügist, kui meedias sellest kirjutati. Juhin tähelepanu, et tegelikult kajastati Maksu- ja Tolliameti etteheiteid Bristol Trust OÜ suhtes juba 15.09.2022.3 Seega on hankija sellekohased väited ebaõiged. II VAIDLUSTAJA MENETLUSKULUDE NIMEKIRI 15. Vaidlustaja on käesolevas vaidlustusasjas kandnud järgneva menetluskulu: - Riigilõiv vaidlustuse esitamiselt summas 1 280 eurot (maksekorraldus lisatud vaidlustuse juurde). - tasu Advokaadibüroo Murula OÜ poolt osutatud õigusabi eest summas 4510 eurot (km- ta). Lisa – arve nr TV012025_03. 16. Vaidlustaja kinnitab, et kõik menetluskulud on kantud seoses käesoleva vaidlustusasjaga. 17. Lepingulise esindaja tunnihind käesolevas menetluses on 205 eurot (km-ta). 33 Vt artiklit: https://www.ohtuleht.ee/1070134/relvakaupmeest-kahtlustatakse-hiigelmaksupettuses- firma-raha-kulus-pere-moisa-klanimisele-luksusautode-ostmisele-ja-laeva-putitamisele 4 18. Kulude aruanne: 24.01.2025 Hankija otsuse analüüs. Strateegia kujundamine. E-kiri kliendile 1 h 30 min vaidlustuse perspektiivide kohta. 25.01.2025 Vaidlustuse koostamine. Euroopa Kohtu praktika analüüs. 5h 26.01.2025 Vaidlustuse koostamine. 4 h 30 min 27.01.2025 Tõendite kogumine. EÕK taotluse koostamine ja vaidlustuse 5h viimistlemine ja esitamine. 03.02.2025 Hankija seisukoha analüüs. E-kiri kliendile. 45 min 05.02.2025 Lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirja koostamine 5 h 15 min VAKO-le. Kokku: 22 h Palun määrata, et Strobil OÜ käesolevas vaidlustusmenetluses kantud menetluskulud koos riigilõivuga on kokku 5 790 eurot ja mõista need välja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuselt. III MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 19. Esindusõigus. Advokaat Triin Väljaots kinnitab, et on vaidlustaja lepinguline esindaja (RHS § 190 lg 11). 20. Tähtaegsus. VAKO on andnud tähtaja täiendavate selgituste ja dokumentide esitamiseks kuni 06.02.2025, mistõttu on käesolev dokument tähtaegne. 21. Esitamine. Vastus on edastatud VAKO-le aadressil [email protected] ja menetlusosaliste esindajatele e-posti teel. Lisad: 1) Riigihangete registri väljavõte Bristol Trust lepingute kohta RKIK-iga; 2) Arve nr TV012025_03. Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ ______________________ vandeadvokaat Triin Väljaots Strobil OÜ lepinguline esindaja 5 Strobil OÜ Arve nr. TV012025_03 Gonsiori tn 10a, Tallinn 10117 Kuupäev 05.02.2025 Tähtaeg 12.02.2025 Nimetus Kogus Hind Summa Vaidlustus RKIK riigihankes "Üld- ja militaarrõivad 22h 00m 205,00 4 510,00 ning varustus“ (viitenumber 254516) Kokku maksustatav 22%: 4 510,00 Käibemaks 22%: 992,20 Tasuda EUR: 5 502,20 KMS § 27 lõikes 1⁴ sätestatu kohaselt ei ole käesoleva arve saajal kohustust kajastada seda käibedeklaratsiooni lisal (KMD INF). Arve ühepoolne deklareerimine võib tekitada ebakõlasid Maksu- ja Tolliameti andmebaasis, mis võib omakorda kaasa tuua maksuhalduri poolt täiendavate päringute ja kontrolli teostamise. Arve väljastas Triin Väljaots Murula Advokaadibüroo OÜ Turu plats 7-3, Rakvere 44310 Swedbank registrikood: 14262057 Tel: +372 510 3532 IBAN: EE712200221066946136 Kmkr/VAT no: EE101972901 Lk. 2 / 2 Arve nr. TV012025_03 Spetsifikatsioon Kuupäev Kommentaarid Kogus Vaidlustus RKIK riigihankes "Üld- ja militaarrõivad ning varustus“ 22h 00m (viitenumber 254516) 24.01.2025 Hankija otsuse analüüs. Strateegia kujundamine. E-kiri kliendile 1h 30m vaidlustuse perspektiivide kohta. 25.01.2025 Vaidlustuse koostamine. Euroopa Kohtu praktika analüüs. 5h 00m 26.01.2025 Vaidlustuse koostamine. 4h 30m 27.01.2025 Tõendite kogumine. EÕK taotluse koostamine ja vaidlustuse viimistlemine 5h 00m ja esitamine. 03.02.2025 Hankija seisukoha analüüs. E-kiri kliendile. 45m 05.02.2025 Lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirja koostamine VAKO-le. 5h 15m Murula Advokaadibüroo OÜ Turu plats 7-3, Rakvere 44310 Swedbank registrikood: 14262057 Tel: +372 510 3532 IBAN: EE712200221066946136 Kmkr/VAT no: EE101972901
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel