Hankija täiendavad seisukohad

Riigihangete vaidlustuskomisjon [email protected] Endla 13 10122, Tallinn 04.02.25. a, Tallinn Hanke viitenumber: 284013 Vaidlustaja: EKT Teed OÜ Registrikoodiga 12709519 Artelli 15, Tallinn Vaidlustaja esindaja: Vandeadvokaat Helena Noot Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co Kentmanni 4/Sakala 10, Tallinn [email protected] Hankija: Transpordiamet Registrikoodiga 70001490 Valge tn 4, Tallinn Hankija esindaja: Hankeüksuse juhataja Ege Stiina Järvmägi [email protected] Transpordiameti seisukoht EKT Teed OÜ 30.01.25 seisukoha osas vaidlustuses Transpordiameti avatud hankemenetlusega riigihankes „Valga hooldepiirkonna riigiteede korrashoid aastatel 2025-2030“ 1. Kokkuvõtvalt väidab vaidlustaja, et tema esitatud arvutuskäik näitab hetkel kehtivaid turuhindasid, mille alusel peaks hankija oma eeldatava maksumuse määrama. Hankija hinnangul on tegemist äärmiselt meelevaldse seisukohaga ja vaidlustaja taaskordse püüdlusega nõuda vaidlustusega endale meelepäraseid tingimusi. Hankija jääb täielikult oma varasemate seisukohtade ja põhjenduste juurde ning leiab, et vaidlustaja ei ole põhjendatult neid ka oma täiendavas seisukohas suutnud adekvaatselt ümber lükata.  2. Hankija esitab eraldi kirjaga VAKO-le ühikhindade analüüsi, mis põhineb 16 piirkonnas sõlmitud korrashoiulepingutel ja nende kehtivatel ühikhindadel. Kuivõrd see sisaldab kehtivate hooldelepingute ühikhindasid või on need esitatud andmete pinnalt tuletatavad, siis võib see otseselt kahjustada pakkujate vahelist konkurentsi ja/või nende ärisaladust, mistõttu palub hankija selle teiste menetlusosaliste ees varjatuks jätta. Antud analüüsiga tõendab hankija, et on määranud hanke eeldatava maksumuse õiguspäraselt, arvestades eelkõige RHS § 23 lg- st 3 tulenevaid eelduseid. Analüüsis on toodud välja Eesti madalaim (tulp D) ja kõrgeim (tulp E) ühikuhind vastavalt tööde liikidele. Tulbas G on esitatud Eesti keskmine ühikuhind ja tulbas H on näidatud hooldelepingute arv, milles ühikuhind ületab keskmist (näiteks reast 239 "Seisunditase 3 (1+1 sõiduteega)" nähtub, et Eesti keskmine ühikuhind on xx eurot/km (lahter G239), samas kui nt x arv piirkonnas (lahter H239) on ühikuhind sellest kõrgem). Lisaks sellele tuleb eeldatava maksumuse määramisel arvesse võtta ka piirkondlikke erisusi ja leevendatud tingimusi, mida on hankija oma 24.02.25 esitatud vastuses juba käsitlenud ega hakka siinkohal rohkem kordama. 3. Vaidlustaja rõhutab korduvalt, et tema esitatud arvutuskäik baseerub oma Viljandi hooldepiirkonnas kehtivatel ühikhindadel (mis on tänases turuolukorras nö üle tasustatud, vt hankija vastuse p-d 11 ja 12). Arvestades, et Viljandi hooldepiirkonnas puuduvad nt 2+2 ristlõikega teelõigud, siis ei saa nende teelõikude ühikhinnad olla kuidagi adekvaatsed ja põhjendatud. Samuti tekitab arusaamatust, kuidas on vaidlustaja oma arvutustes määranud nt suvise hoolde ühikhinna 1517,01 eurot ja talvise hoolde ühikhinnaks 5200,00 eurot, kui need tööd ei ole Viljandi piirkonna lepingus üldse kajastatud. Tegemist ei ole põhjendatult esitatud numbritega, kuna vaidlustaja arvutustes esinevad olulised ebakõlad, mis näitavad, et eeldatav maksumus on arvutatud ebatäpsete ja eksitavate andmete põhjal. Seega ei saa nende arvutuste põhjal teha usaldusväärseid järeldusi eeldatava maksumuse määramise kohta. 4. Hankijale jääb mõistmatuks vaidlustaja viide „väiksemate piirkondade“ osas, s.t missuguse määratluse alusel on selline järeldus tehtud. Hankija rõhutab, et eeldatavat maksumust ei arvutata baasmasinate arvu järgi, vaid see põhineb teede mahul vastavalt määratud seisunditasemetele (mis määratakse omakorda vastavalt tee liiklussagedusest). Teedevõrgu summaarne pikkus on toodud tabelis nr 1, millest nt nähtub, et Järva piirkonna teedevõrk on küll pikkuselt lühem kui Valga ja Viljandi, kuid see eest on Järva piirkonnas liiklussagedus oluliselt suurem. Seetõttu on ka nt osaliselt nõuded Järva piirkonna teede hooldamisele kõrgemad võrreldes teiste piirkondadega.1 1 Nt hankes viitenumbriga 283786 tuleb lisa 2 „Tehniline kirjeldus“ p 1.249 kohaselt 2+2 ristlõikega teedel teha talihooldust paralleelselt kahe hooldeautoga. See eest hangetes viitenumbritega 287982 ja 284013 2+2 ristlõikega teed puuduvad (vt tabel 1).  Töö liik Tööde maht (pikkus) Viljandi Valga Järva Kattega tee seisunditase 3 (1+1 124,046 91,222 145,765 sõiduteega) Kattega tee seisunditase 3 (2+2 x x 31,784 sõiduteega) Kattega tee seisunditase 2 221,862 149,991 115,355 Kattega tee seisunditase 1 521,256 343,874 448,304 Kruusatee seisunditase 2 302,22 306,75 140,834 Kruusatee seisunditase 2 73,536 150,954 96,2 (tolmutõrjelõigud) Kokku 1242,92 1042,79 978,242 Tabel 1 5. Lisaks kujundavad hindasid teedevõrgu jaotus seisunditasemete kaupa – nii suvisel, kui talvisel perioodil. Seega ei ole põhjendatud ja adekvaatne eeldatava maksumuse arvutamine vaid üldise piirkondliku suuruse alusel. Teede seisunditasemed ja liikluskoormus on olulisemad faktorid, kui lihtsustatud jaotus "suur ja väike piirkond", mida vaidlustaja ekslikult kasutab oma väidetes. 6. Hankija esitatud väidet, et ehitustööde (sh materjalide) hinnad on viimastel aastatel vägagi kõikuvad, mitte üksnes vaid pidevas tõusus, ning et majandustsüklilisusest tulenevalt saab ka järeldada, et pigem on ehitustöödes hinnad (nt Ukraina sõjast tingitud majandusmuutustest) isegi langustendentsis (arvestades nende järsku tõusu sõja alguses), kinnitab selgelt sellele kõige ligilähedasem statistika ehitusmaterjalide osas (vt tabel 2). Tabel 2. 7. Lisaks sellele viitavad hindade suurele suhtelisusele tarbijahinnaindeksi muutused nii aastate, kui kuude lõigetes (vt tabel 3 ja tabel 4). Neist on võimalik omakorda järeldada juba tekkinud (üli)madalat inflatsiooni või pigem isegi deflatsiooni. Tabel 3. Tabel 4. 8. Vaidlustaja väidab seisukoha p-s 14, et /…/„libedusetõrje kallinemine oli tegelikult 50%, mis tähendab, et täiendava indekseerimise kaudu kompenseeriti täitjate kulude kasvu üksnes osaliselt“/…/ Hankija antud väitega ei nõustu, kuivõrd kvartaalsete indekseerimistega on toimunud sõjast tekkinud hindade kallinemistest tulenevalt lepingu kogumaksumuse osas nende kulude täielik kompenseerimine. Sama diskussiooni pidas hankija toona ka ESTELiga, mille tulemusena langes kõnesolev „ettepanek“ ühtlasi maha. Remargina lisab hankija, et mh on teehooldajatest turuosalised ise nentinud, et lühikese perioodi jooksul kvartaalsetest indekseerimistest tulenevalt on pigem neil lepingute täitmiste kasumlikkus kokkuvõtvalt suurenenud. 9. Lisaks eelnevale on oluline arvestada, et enne 2022. aastat tarniti Viljandi hooldepiirkonnas kasutatud libedustõrjematerjale peamiselt Valgevenest ja Saksamaalt. Viljandi korrashoiulepingu kontekstis on vastavad andmed kättesaadavad tee seisundinõuete tagamise kavades (TSTK). Näiteks 2021. aasta TSTK-st nähtub, et Viljandi piirkonna hooldaja kasutas Valgevenest pärit materjali, kuid 2022. aasta juunis esitatud TSTK andmetest ilmneb, et tarnija oli vahetunud ning materjal pärines juba Saksamaalt. 2023. aasta III kvartalis saatis hankija oma hooldepartneritele päringu libedustõrjematerjali päritolu kohta. Selle küsitluse tulemusel selgus, et vaidlustaja kasutab Tuneesiast pärit materjali (vt kuvatõmmist 27.10.23 vaidlustaja e-kirjast), mis viitab tõenäosusele, et vaidlustaja on leidnud varasemast soodsama alternatiivi. Seetõttu on ebakohane vaidlustajal ka väita, et libedustõrjematerjali hinnatõus on tänases olukorras samaväärne 2022. aasta sõja algusaegse hinnatõusuga. Kuvatõmmis 27.10.23 vaidlustaja e-kirjast. 10. Muus osas esitatud asjas tähtsust omavatele asjaoludele on hankija juba oma vastuses vaidlustusele põhjendatult vastanud, mistõttu ei hakka neid dubleerima. Üksnes täiendavalt kordab hankija, kui vaidlustajale ei ole hanketingimused vastuvõetavad või lepinguga kaasnev äririsk (sh lepingu teostatavuse riisiko) on tema hinnangul põhjendamatult suur, on tal õigus jätta pakkumus esitamata. Lisaks sellele, kui vaidlustaja peaks leidma lepingu täitmisel end olukorras, mil ta arvab, et tema õigusi on kahjustatud lepinguliste kohustuste vahekorra olulise muutumise läbi, võimaldab VÕS § 972 selle eelduste täitmisel nõuda lepingu muutmist esialgse tasakaalu taastamiseks (sh põhjendatud juhtudel ka sellest taganeda või üles öelda). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ege Stiina Järvmägi Eesti Vabariigi esindaja Transpordiameti kaudu 2 Arvestades, et VÕS § 97 põhineb doktriinil clausula rebus sic stantibus, mille kohaselt on lepingud ainult niikaua siduvad, kuni jäävad muutumatuks asjaolud, mille alusel leping on sõlmitud.