Riigihangete vaidlustuskomisjon
[email protected]
Endla 13
10122, Tallinn
04.02.25. a, Tallinn
Hanke viitenumber: 283786
Vaidlustaja: EKT Teed OÜ
Registrikoodiga 12709519
Artelli 15, Tallinn
Vaidlustaja esindaja: Vandeadvokaat Helena Noot
Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co
Kentmanni 4/Sakala 10, Tallinn
[email protected]
Hankija: Transpordiamet
Registrikoodiga 70001490
Valge tn 4, Tallinn
Hankija esindaja: Hankeüksuse juhataja Ege Stiina Järvmägi
[email protected]
Transpordiameti seisukoht EKT Teed OÜ 30.01.25 seisukoha osas
vaidlustuses Transpordiameti avatud hankemenetlusega riigihankes „Järva
hooldepiirkonna riigiteede korrashoid aastatel 2025-2030“
1. Kokkuvõtvalt väidab vaidlustaja, et tema esitatud arvutuskäik näitab hetkel kehtivaid
turuhindasid, mille alusel peaks hankija oma eeldatava maksumuse määrama. Hankija
hinnangul on tegemist äärmiselt meelevaldse seisukohaga ja vaidlustaja taaskordse
püüdlusega nõuda vaidlustusega endale meelepäraseid tingimusi. Hankija jääb täielikult
oma varasemate seisukohtade ja põhjenduste juurde ning leiab, et vaidlustaja ei ole
põhjendatult neid ka oma täiendavas seisukohas suutnud adekvaatselt ümber lükata.
2. Hankija esitab eraldi kirjaga VAKO-le ühikhindade analüüsi, mis põhineb 16
piirkonnas sõlmitud korrashoiulepingutel ja nende kehtivatel ühikhindadel.
Kuivõrd see sisaldab kehtivate hooldelepingute ühikhindasid või on need esitatud
andmete pinnalt tuletatavad, siis võib see otseselt kahjustada pakkujate vahelist
konkurentsi ja/või nende ärisaladust, mistõttu palub hankija selle teiste
menetlusosaliste ees varjatuks jätta. Antud analüüsiga tõendab hankija, et on
määranud hanke eeldatava maksumuse õiguspäraselt, arvestades eelkõige RHS § 23 lg-
st 3 tulenevaid eelduseid. Analüüsis on toodud välja Eesti madalaim (tulp D) ja kõrgeim
(tulp E) ühikuhind vastavalt tööde liikidele. Tulbas G on esitatud Eesti keskmine
ühikuhind ja tulbas H on näidatud hooldelepingute arv, milles ühikuhind ületab keskmist
(näiteks reast 239 "Seisunditase 3 (1+1 sõiduteega)" nähtub, et Eesti keskmine
ühikuhind on xx eurot/km (lahter G239), samas kui nt x arv piirkonnas (lahter H239) on
ühikuhind sellest kõrgem). Lisaks sellele tuleb eeldatava maksumuse määramisel
arvesse võtta ka piirkondlikke erisusi ja leevendatud tingimusi, mida on hankija oma
24.02.25 esitatud vastuses juba käsitlenud ega hakka siinkohal rohkem kordama.
3. Vaidlustaja rõhutab korduvalt, et tema esitatud arvutuskäik baseerub oma Viljandi
hooldepiirkonnas kehtivatel ühikhindadel (mis on tänases turuolukorras nö üle
tasustatud, vt hankija vastuse p-d 11 ja 12). Arvestades, et Viljandi hooldepiirkonnas
puuduvad nt 2+2 ristlõikega teelõigud, siis ei saa nende teelõikude ühikhinnad olla
kuidagi adekvaatsed ja põhjendatud. Samuti tekitab arusaamatust, kuidas on vaidlustaja
oma arvutustes määranud nt suvise hoolde ühikhinna 1517,01 eurot ja talvise hoolde
ühikhinnaks 5200,00 eurot, kui need tööd ei ole Viljandi piirkonna lepingus üldse
kajastatud. Tegemist ei ole põhjendatult esitatud numbritega, kuna vaidlustaja
arvutustes esinevad olulised ebakõlad, mis näitavad, et eeldatav maksumus on arvutatud
ebatäpsete ja eksitavate andmete põhjal. Seega ei saa nende arvutuste põhjal teha
usaldusväärseid järeldusi eeldatava maksumuse määramise kohta.
4. Hankijale jääb mõistmatuks vaidlustaja viide „väiksemate piirkondade“ osas, s.t
missuguse määratluse alusel on selline järeldus tehtud. Hankija rõhutab, et eeldatavat
maksumust ei arvutata baasmasinate arvu järgi, vaid see põhineb teede mahul vastavalt
määratud seisunditasemetele (mis määratakse omakorda vastavalt tee
liiklussagedusest). Teedevõrgu summaarne pikkus on toodud tabelis nr 1, millest nt
nähtub, et Järva piirkonna teedevõrk on küll pikkuselt lühem kui Valga ja Viljandi, kuid
see eest on Järva piirkonnas liiklussagedus oluliselt suurem. Seetõttu on ka nt osaliselt
nõuded Järva piirkonna teede hooldamisele kõrgemad võrreldes teiste piirkondadega.1
1
Nt hankes viitenumbriga 283786 tuleb lisa 2 „Tehniline kirjeldus“ p 1.249 kohaselt 2+2 ristlõikega teedel teha
talihooldust paralleelselt kahe hooldeautoga. See eest hangetes viitenumbritega 287982 ja 284013 2+2
ristlõikega teed puuduvad (vt tabel 1).
Töö liik Tööde maht (pikkus)
Viljandi Valga Järva
Kattega tee seisunditase 3 (1+1 124,046 91,222 145,765
sõiduteega)
Kattega tee seisunditase 3 (2+2 x x 31,784
sõiduteega)
Kattega tee seisunditase 2 221,862 149,991 115,355
Kattega tee seisunditase 1 521,256 343,874 448,304
Kruusatee seisunditase 2 302,22 306,75 140,834
Kruusatee seisunditase 2 73,536 150,954 96,2
(tolmutõrjelõigud)
Kokku 1242,92 1042,79 978,242
Tabel 1
5. Lisaks kujundavad hindasid teedevõrgu jaotus seisunditasemete kaupa – nii suvisel, kui
talvisel perioodil. Seega ei ole põhjendatud ja adekvaatne eeldatava maksumuse
arvutamine vaid üldise piirkondliku suuruse alusel. Teede seisunditasemed ja
liikluskoormus on olulisemad faktorid, kui lihtsustatud jaotus "suur ja väike piirkond",
mida vaidlustaja ekslikult kasutab oma väidetes.
6. Hankija esitatud väidet, et ehitustööde (sh materjalide) hinnad on viimastel aastatel
vägagi kõikuvad, mitte üksnes vaid pidevas tõusus, ning et majandustsüklilisusest
tulenevalt saab ka järeldada, et pigem on ehitustöödes hinnad (nt Ukraina sõjast tingitud
majandusmuutustest) isegi langustendentsis (arvestades nende järsku tõusu sõja
alguses), kinnitab selgelt sellele kõige ligilähedasem statistika ehitusmaterjalide osas (vt
tabel 2).
Tabel 2.
7. Lisaks sellele viitavad hindade suurele suhtelisusele tarbijahinnaindeksi muutused nii
aastate, kui kuude lõigetes (vt tabel 3 ja tabel 4). Neist on võimalik omakorda järeldada
juba tekkinud (üli)madalat inflatsiooni või pigem isegi deflatsiooni.
Tabel 3.
Tabel 4.
8. Vaidlustaja väidab seisukoha p-s 14, et /…/„libedusetõrje kallinemine oli tegelikult
50%, mis tähendab, et täiendava indekseerimise kaudu kompenseeriti täitjate kulude
kasvu üksnes osaliselt“/…/ Hankija antud väitega ei nõustu, kuivõrd kvartaalsete
indekseerimistega on toimunud sõjast tekkinud hindade kallinemistest tulenevalt
lepingu kogumaksumuse osas nende kulude täielik kompenseerimine. Sama
diskussiooni pidas hankija toona ka ESTELiga, mille tulemusena langes kõnesolev
„ettepanek“ ühtlasi maha. Remargina lisab hankija, et mh on teehooldajatest
turuosalised ise nentinud, et lühikese perioodi jooksul kvartaalsetest indekseerimistest
tulenevalt on pigem neil lepingute täitmiste kasumlikkus kokkuvõtvalt suurenenud.
9. Lisaks eelnevale on oluline arvestada, et enne 2022. aastat tarniti Viljandi
hooldepiirkonnas kasutatud libedustõrjematerjale peamiselt Valgevenest ja Saksamaalt.
Viljandi korrashoiulepingu kontekstis on vastavad andmed kättesaadavad tee
seisundinõuete tagamise kavades (TSTK). Näiteks 2021. aasta TSTK-st nähtub, et
Viljandi piirkonna hooldaja kasutas Valgevenest pärit materjali, kuid 2022. aasta juunis
esitatud TSTK andmetest ilmneb, et tarnija oli vahetunud ning materjal pärines juba
Saksamaalt. 2023. aasta III kvartalis saatis hankija oma hooldepartneritele päringu
libedustõrjematerjali päritolu kohta. Selle küsitluse tulemusel selgus, et vaidlustaja
kasutab Tuneesiast pärit materjali (vt kuvatõmmist 27.10.23 vaidlustaja e-kirjast), mis
viitab tõenäosusele, et vaidlustaja on leidnud varasemast soodsama alternatiivi. Seetõttu
on ebakohane vaidlustajal ka väita, et libedustõrjematerjali hinnatõus on tänases
olukorras samaväärne 2022. aasta sõja algusaegse hinnatõusuga.
Kuvatõmmis 27.10.23 vaidlustaja e-kirjast.
10. Muus osas esitatud asjas tähtsust omavatele asjaoludele on hankija juba oma vastuses
vaidlustusele põhjendatult vastanud, mistõttu ei hakka neid dubleerima. Üksnes
täiendavalt kordab hankija, kui vaidlustajale ei ole hanketingimused vastuvõetavad või
lepinguga kaasnev äririsk (sh lepingu teostatavuse riisiko) on tema hinnangul
põhjendamatult suur, on tal õigus jätta pakkumus esitamata. Lisaks sellele, kui
vaidlustaja peaks leidma lepingu täitmisel end olukorras, mil ta arvab, et tema õigusi on
kahjustatud lepinguliste kohustuste vahekorra olulise muutumise läbi, võimaldab VÕS
§ 972 selle eelduste täitmisel nõuda lepingu muutmist esialgse tasakaalu taastamiseks
(sh põhjendatud juhtudel ka sellest taganeda või üles öelda).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ege Stiina Järvmägi
Eesti Vabariigi esindaja Transpordiameti kaudu
2
Arvestades, et VÕS § 97 põhineb doktriinil clausula rebus sic stantibus, mille kohaselt on lepingud ainult
niikaua siduvad, kuni jäävad muutumatuks asjaolud, mille alusel leping on sõlmitud.