Hankija täiendavad seisukohad

-864235 -144145 0 0 ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: delta_accessRestrictionBeginDate \* MERGEFORMAT 04.02.2025 Kehtib kuni: delta_accessRestrictionEndDate \* MERGEFORMAT 04.02.2030 Alus: delta_accessRestrictionReason \* MERGEFORMAT AvTS § 35 lg 1 p 17, HkMS § 89 lg 1 Teabevaldaja: Transpordi amet delta_recipientName_1 \* MERGEFORMAT Riigihangete vaidlustuskomisjon delta_recipientEmail_1 \* MERGEFORMAT [email protected] delta_recipientStreetHouse_1 \* MERGEFORMAT Endla 13 delta_recipientPostalCity_1 \* MERGEFORMAT 10122, Tallinn Teie delta_senderRegDate \* MERGEFORMAT 27.01.2025 nr delta_senderRegNumber \* MERGEFORMAT 12.2-10/17 Meie delta_regDateTime \* MERGEFORMAT 04.02.2025 nr delta_regNumber \* MERGEFORMAT 1.3-5/25/1169-6 Riigihange: „Transpordiameti hankeplaani ja teehoiukava objektide kulude (teeraha) tööprotsessi automatiseerimise analüüs ning lähteülesanne töövahendi arenduseks“ viitenumber: 286441 Vaidlustaja: Bitweb OÜ Registrikood: 11737838 Aadress: Vallikraavi tn 2, 51003 Tartu Vaidlustaja esindaja : Erki Fels, vandeadvokaat Gregor Saluveer, vandeadvokaadi abi Advokaadibüroo TGS Baltic E-post: [email protected] Hankija: Transpordiamet Registrikood: 70001490 Aadress: Valge 4, 11413 Tallinn Tel: (+372) 620 1200 E-post: [email protected] Volitatud esindaja : Ave Aujärv õigusosakonna hankeüksuse peaspetsialist E-post: [email protected] Kolmas isik: Wenture OÜ Registrikood: 16195906 Aadress: Lai tn 2, 44308 Rakvere E-post: HYPERLINK "mailto:[email protected]" [email protected] Hankija täiendavad seisukohad vaidlustusele riigihankes „ Transpordiameti hankeplaani ja teehoiukava objektide kulude (teeraha) tööprotsessi automatiseerimise analüüs ning lähteülesanne töövahendi arenduseks “ (viitenumber 286441 ) Faktilised asjaolud Riigihangete Vaidlustuskomisjon (edaspidi VAKO) saatis 21.01.2025. a h ankijale Vaidlustaja poolt esitatud vaidlustuse ning palus h ankijal kolme tööpäeva jooksul, st hiljemalt 24.01.2025. a, esitada VAKOle kirjalik vastus vaidlustuse kohta ja vaidlustuse lahendamiseks vajalikud dokumendid, mis pole kättesaadavad riigihangete registrist. Hankija esitas 24.01.2025 vastuse vaidlustusele Vaidlustaja esitas 30.01.2025 täiendava seisukoha VAKO on võimaldanud esitada laekunud täiendavale seisukohale vastus kuni 04.02.2025. Hankija vaidleb vaidlustusele täies ulatuses vastu, jäädes seejuures kõikide vastuses esitatud seisukohtade juurde. Hankija täiendavad seisukohad vaidlustuse rahuldamata jätmiseks ja vastuväited Vaidlustaja täiendavale seisukohale Vastupidiselt vaidlustaja hinnangule, et „ kõik hankija kaalutlused on asjakohatud “, kinnitab hankija, et jääb täielikult oma varasemate seisukohtade ja põhjenduste juurde ning leiab, et vaidlustaja ei ole põhjendatult neid ka oma täiendavas seisukohas ümber lükanud. Hankija kordab, et pakkumuses esitatud hinnatavad tööd peavad olema hindamis komisjoni (edaspidi ka komisjon) liikmetele selged ja üheselt mõistetavad, mida kokkuvõtvalt vaidlustaja esitatud pakkumus ei olnud. Seetõttu on täielikult ebaadekvaatne vaidlustajal nõuda vaidlustusega endale meelepärast hindamist ja tulemusi – seda enam maksimumpunkte, mida ilmselgelt vaidlustaja esitatud pakkumus väärt ei ole. Hankija oli ette näinud iga kriteeriumi ja selle alapunkti lõikes, et maksimum punktid saab pakkumus, mis on ootustele vastav või seda ületav. Seega arvestades, et kvalitatiivse hindamise mõte on hinnata ühtlasi lahenduse terviklikkust ja selle väärtust ning pakkumuste seast valida kriteeriumitest lähtuvalt välja parim pakkumus, siis sõltumata asjaolust, kas hankija on pakkumuste võrreldavuse oma hindamismetoodikas välja toonud – ei ole sellest võimalik täielikult mööda minna ja jätta pakkumised omavahel võrdlemata. Sellest tulenevalt on hankija jätkuvalt seisukohal, et nö kaudne võrdlemine toimub pakkumuste hindamisel igal juhul, mille väärtus ilmneb pakkumust iseloomustavatest andmetest, mis annavad edukale pakkujale eelise teiste pakkujatega võrreldes. Seega on hankija tuginemine viidatud Riigikohtu lahendile nr 3-20-1198 asjakohane, mis mh toetab hankija toodud seisukohti. Antud lahendiga soovib hankija mh juhtida nii vaidlustaja kui VAKO tähelepanu asjaoludele, mida vaidlustaja on välja toonud. Kuigi hankija on seisukohal, et on koostanud hindamismetoodika piisavalt, mille pinnalt hinnanud esitatud pakkumisi õiguspäraselt, siis juhib hankija vaidlustaja tähelepanu antud kohtupraktikast tulenevatele suunistele, mille kohaselt ei pea hindamismetoodika olema ammendav ning seda võib pärast pakkumuste avamist kohandada konkreetsetele pakkumustele. Nimetatud lahendis on Riigikohus rõhutanud lisaks, et hankijatel ei ole kvalitatiivse hindamise kriteeriumitesse võimalik kirja panna kõiki detaile, mis võivad hindamisel oluliseks osutuda. Hindamiskriteeriume tuleb kohaldada ühetaoliselt kõikide pakkujate suhtes ning hindepunktide andmist tuleb põhjendada. Üldsõnalisi põhjendusi saab seejuures ka vaidluse lahendamise menetluses täpsustada (p 21). Lisaks eelnevale kinnitab viidatud lahend, et piisab ka kui pakkumuse edukaks tunnistamise korraldusest või selles viidatud dokumendist nähtuvad, millistele alustele hankija otsustused tuginevad ning vaidluse korral saab hankija otsuse põhjendusi kohtumenetluses täpsustada. Kui RHAD-s kehtestatud hindamismetoodika sisaldab täpseid hinnete kirjeldusi, võivad need tagada piisava läbipaistvuse ka ilma hinnete hilisema põhjendamiseta. Hankija kordab, et on hinnanud vaidlustaja pakkumust lähtuvalt HD punktist 6 ning see nähtub hankija otsuse aluseks olevast riigihangete registri otsusest „Edukaks tunnistamise otsus“ (ainult hankemeeskonna sisemiseks kasutamiseks) (edaspidi ka otsus), kus vaidlustaja pakkumusele antud punktide põhjendused vastavad riigihanke alusdokumendi (edaspidi ka HD) punkti 6 hindamismetoodikale – seda olenemata sellest , kas pakkumusi on võrreldud või mitte. Otsuses toodud põhjendustel , ja samadel seisukohtadel, mida hankija on vaidlustusmenetluse käigus täiendavalt/täpsustavalt selgitanud, kujunesid välja vaidlustaja punktid. Hankija ei ole toonud põhjenduseks midagi sellist, mida HD-s toodud hindamismetoodika ei sisaldanud. Hankija selgitas pakkumuste võrdlemisega seda, et kõik pakkujad ei saa saada maksimumpunkte kui nende pakkumus ei ole selle vääriline. Seega on äärmiselt m eelevaldne v aidlustaja järeldus , et hankija võrdleb vaidlustaja pakkumust teiste pakkumustega, siis võrdub see otsitud etteheidetega , ja et otsusesse on punktide vähendamiseks kirja pandud mis tahes asjaolusid selleks. Hankija kinnitab, et on p akkumuste hindamisel lähtunud pakkumuses esitatust ning vaidlustuses selgitatu ei oma kaalu. Hankija mõistab, et pakkumuse hindamisel peab ta arvestama kogu pakkumuse dokumenti „Tehniline pakkumus“ (edaspidi ka pakkumus), [ärisaladus] . Hankija kordab veel kord, et [ ärisaladus ] . Maksimumpunktide saaja pakkumuses on täitmisega seotud tegevused detailselt läbimõeldu d ja põhjalikult kirjeldatu d , kogu projektiplaan on üle ootuste hästi läbimõeldud ja välja on pakutud projekti edukat teostamist toetavaid tegevusi, täitmise ajakava on realistlik, meeskonna ülesanded on selgelt jaotatud , pakkuja on hankija vajadusi igati mõistnud ja ootusi ületanud . Vaidlustatud hankes oli vaidlustaja p akkumuse dokumendis [ ärisaladus ] . Hankija jä äb seisukohale, et pakkumuses esitatud töö ei moodustanud üheselt mõistetavat tervikut. Hankija ei nõustu vaidlustajaga, et [ärisaladus]. Hankija jaoks jääb sellevõrra esitatud töö [ärisaladus] . Hankija vaidlustusele esitatud põhjendus „ [ärisaladus] “ selgitab, millele hankija tugines otsust tehes. Otsuses tõi hankija mh välja, et [ärisaladus] Vaidlustaja rõhutab täiendavas seisukohas ja seega vastuoluliselt oma esitatud vaidlustusele, et kasutab [ärisaladus]. Pakkumuses ei ole komisjonile üheselt mõistetav, [ärisaladus] . Kirjeldus, et [ärisaladus] . Seda enam nähtub, et hindamis komisjoni jaoks [ärisaladus] . Arvestades, et vaidlustaja valis lisada pakkumuse dokumendi „Tehniline pakkumus“ projektiplaani peatükki tabeli, siis tuleb hindamiskomisjonil seda ka hinnata projektiplaani osana. Projektiplaani peatükis on kirjas: „ [ärisaladus] . “ Seega [ärisaladus] . Lisaks eelnevale ei nõustu hankija vaidlustaja väitega, et [ärisaladus] . Hankija leiab, et [ärisaladus] . Asjaolu, et vaidlustaja on dokumendi ühes osas kirjeldanud [ ärisaladus ] , näitab samuti pakkumuse ebapiisavust. Vastupidiselt sellele , on projektiplaani peatükis kasutatud [ ärisaladus ] projekti realiseerimiseks. Kogu esitatud kirjeldus [ ärisaladus ] ning seega on täiesti ebakohane ka hankijal hinnata vaidlustaja nägemust selliseks, mis ületaks hankija ootusi ja anda hindamiskomisjonil selle eest maksimumpunkte. Nagu vastuses vaidlustusele hankija juba välja tõi, siis ei ole komisjon pannud otsusesse kirja kõiki üksikasju, vaid toonud välja neist oluliseima. Hankija selgitab vaidlustusmenetluses, millest lähtuvalt ta sellise otsuse tegi ja otsusest toodud põhjenduseni jõudis. Hankija selgitas vastuses vaidlustusele, et: „ [ärisaladus] .“ Sellest tulenevalt on kokkuvõtlikult hindamiskomisjonil jäänud põhjendatud kahtlus, et [ärisaladus]. Asjakohatu on järeldada, et „ [ ärisaladus ] .“. Sellise töö hindamiseks küsimise eesmärgiks ongi tekitada hankijale selgus, kui kvaliteetselt suudab pakkuja oma töös erinevaid teemasid kajastada. Samuti peaks need kogumis andma hea ülevaate, kuidas pakkuja lepingut täitma hakkab. Kui pakkuja on tööprotsessid jm osad läbi mõelnud, planeerinud ja enda jaoks kaardistanud, on hankijal suurem kindlus, et töö saab tähtaegselt ja kvaliteetselt valmis. Hankija mainib veelkord, et [ ärisaladus ] . Kui vaidlustaja leidis, et [ ärisaladus ] , siis ei ole ka realistlik oodata selle eest maksimumpunkte. Hindamiskomisjonile jäi [ ärisaladus ] . Kuigi antud hankes on küsitud nö fikseeritud pakkumuse maksumust, on sellest sõltumata hankijale oluline mõista , [ ärisaladus ] . Hankija on ühemõtteliselt nii oma otsuse (RHR-s „Edukaks tunnistamise otsus“ - ainult hankemeeskonna sisemiseks kasutamiseks) põhjenduses, kui ka vaidlustuse vastuses nimetanud ning põhjendanud puudujäägid ja selle sisu („ [ ärisaladus ] “). Sellest p eaks juba piisama järeldamiseks , et vaidlustaja esitatud pakkumus ei ole selles osas maksimumpunktide vääriline, vaid vastab keskmise (10 punkti) punkti kirjeldusele. Vastavustingimuse kohaselt tuli esitada pakkujatel nägemus süsteemilahendusest – s .t vabas vormis lühike kirjeldus süsteemilahendusest. Selle kirjelduse mõte on demonstreerida pakkujate arusaamist ülesandest ning nägemust rakenduse lahendusest. Süsteemilahenduse nägemuse koostamine on kui nö loovtöö ja peab näitama pakkuja arusaamist ülesandest ning rakenduse lahendusest – kuidas ja kui sujuvalt pakkuja teenus toimib, kas pakkuja on teenuse enda jaoks põhjalikult läbi mõelnud, kuidas ta suudab teenuse osutamise protsessi tellijale lahti seletada jne. Selline ülesanne muutuks suuresti sisutuks ja ei näitaks pakkujate kvalitatiivset taset, kui hankija dikteeriks pakkujatele üksikasjalikult ette, mida täpselt nad seal välja tooma peavad. Hankija le oli antud nõue oluline mõistmaks, kuidas pakkujad on süsteemilahenduse nägemuse osas teemad läbi mõelnud ja mida ta võib pakkujatelt eeldada teenus e osutam isel . Pole eluliselt mõeldav, et hankijad näeksid alusdokumenti koostades hindamismetoodika kirjelduses ette kõikvõimalikud hüpoteetilised olukorrad, kus võib esitatud tö ö olla ebapiisav või tekitada hankijas küsitavust, sest praktikas selguvad need aspektid alles pärast pakkumuse sisuga tutvumist. Seda toetab taaskordselt eelnevalt viidatud kohtupraktika, millest tulenevalt ei ole hankijal kvalitatiivse hindamise kriteeriumitesse võimalik kirja panna kõiki detaile, mis võivad hindamisel oluliseks osutuda (Riigikohtu 11.12.2020 otsus asjas 3-20-1198, p 20). Samale seisukohale on jõudnud ka VAKO varasemalt (VAKO 02.10.2024 otsus 173-24/281944) ja leidnud, et vaidlustuskomisjonil on võimalik võtta hankija otsuse seaduslikkuse üle otsustamisel erandjuhul arvesse ka hilisemaid põhjendusi, kuid selline olukord esineb vaid siis, kui hankija on veenvalt tõendanud, et ta lähtus tagantjärele esitatud kaalutlustest ka otsuse vastuvõtmisel (vt ka Riigikohtu otsust haldusasjas nr 3-17-1927, p 23). Arvestada tuleb ka, et kvaliteedi hindamiskriteeriume ega nende osakaalu hankemenetluse kestel ei ole hankija muu tnud ja alakriteeriumite eest saadud osahinded (punktid) koos selgitustega vastavad alusdokumendis kehtestatule. Nagu juba vastuses vaidlustusele sedastatud, on süsteem tervik, mis koosneb erinevatest osadest ning (info)süsteemi lahutamatu osa on selle tehniline lahendus - IT-arhitektuur, andmebaasid, integratsioonid, turvameetmed, jms. Pakkumuse hindamiseks küsis hankija pakkujatelt süsteemilahenduse nägemust, sealjuures nentides, et see saab olla esialgne ning võib töö käigus muutuda. Süsteemianalüüsi raames luuakse andmemudel, mis on otseses sõltuvuses loodava süsteemi süsteemilahendusega (arhitektuuriga) ning mis omakorda on sisendiks projekti järgmisele etapile ehk tarkvara arendusele. Infosüsteemi äri- ja süsteemianalüüsi tulemus peab olema piisav, et välja arendada/ellu viia infosüsteem, mille lahutamatu osa on selle tehniline lahendus. Tehniline lahendus ning süsteemi funktsionaalsus on vastastikku mõjutavad ning mõjutatud. S üsteemilahenduse nägemus e küsi mise l eeldatakse , et antud kontseptsioon sisaldab süsteemi üldist arhitektuuri ja struktuuri. See tähendab, et süsteemilahenduse nägemus ei pea olema lõplik ja detailne tehniline ülesehitus, kuid see peaks andma selge ülevaate, kuidas süsteem töötab, milliseid komponente see sisaldab, ja kuidas need omavahel suhestuvad. Iga antud valdkonna pakkuja pidi sellisest tõlgendusest lähtuma ja seda selliselt ka mõistma. Vaidlustaja pakkumuses esitatud visiooni kirjeldus [ ärisaladus ] ning mistõttu vastab see ka HD punkti 6.4.3 kohaselt 10 punkti kirjeldusele. Hanketingimusi ei tulnud tõlgendada vastuolus muude tõlgendamisreeglitega vaidlustaja kasuks. S elle osas on samuti kohtupraktika olnud järjepideval seisukohal, et ühtegi kvalifitseerimistingimust ei saa vaadelda eraldiseisvana ülejäänud hanketeates sisalduvast informatsioonist ning tingimuse mõtet tuleb selgitada hanke eesmärgi ja hankija kavatsuste kaudu ( vt lisaks Tartu Ringkonnakohtu lahend nr 3-20-526, Riigikohtu lahend nr 3-19-1464 (p 14), Tallinna Ringkonnakohtu lahendid nr 3-20-2380 ja nr 3-10-1495 (p 18)) . See seisukoht on kantav üle ka praegusele olukorrale. Tingimuse hilisem tõlgendamine kaebaja kasuks ei saa viia olukorrani, kus see oleks põhjendamatult ja ebaproportsionaalselt teiste hankemenetluses osalenud pakkujate, kes heauskselt on lähtunud RHAD mõttest. Pakkujaid soosiva tõlgenduse eelistamisest saab rääkida juhul, kui mõni hanketingimus oleks sõnastatud viisil, mis piirab riigihanke üldisi põhimõtteid kasutada efektiivsemalt ära konkurentsi ja säästa hankija rahalisi vahendeid ( vt Tallinna Ringkonnakohus 3-20-2380 p 22). Hankija ei ole hindamisel pakkumusi tingimata võrrelnud. Kolmanda osapoole pakkumuse sisu nimetati siinkohal tõestusena, et erinevalt vaidlustajast on kolmas osapool aru saanud, mida küsiti. Hankija ei pea kohaseks [ ärisaladus ] . Kui lahendusel on puudujääke, siis oli hankija HD punkti 6.4.3 kohaselt ette näinud 10 punkti. 15 punkti saamine eeldas, et „ Pakkuja lähenemine vastab hindamiskomisjoni hinnangul tellija ootustele või ületab ootusi, hindajad on üksmeelselt veendunud, et esitletud teema on professionaalselt kaetud. “. Eeltoodust tulenevalt, palub hankija jätta vaidlustus rahuldamata ja menetluskulud vaidlustaja endi kanda. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) delta_signerName \* MERGEFORMAT Ave Aujärv delta_signerJobTitle \* MERGEFORMAT peaspetsialist delta_department \* MERGEFORMAT õigusosakonna hankeüksus delta_ownerName \* MERGEFORMAT Ave Aujärv delta_ownerPhone \* MERGEFORMAT 56301542 , delta_ownerEmail \* MERGEFORMAT [email protected]