Vaidlustaja täiendav seisukoht

Riigihangete Vaidlustuskomisjon Tallinn Tartu mnt 85, Tallinn 11.02.2025 Digiallkirjastatud Edastatud e-posti teel: [email protected] Riigihanke viitenumber: 285880 Vaidlustaja: Bi&Dwh Consult OÜ Registrikood: 12553187 Rannamõisa tee 38d, 13516, Tallinn e-post: [email protected] Esindajad: vandeadvokaadid Kadri Härginen ja Mario Sõrm Advokaadibüroo Sorainen Rotermanni 6, 10111, Tallinn Tel: 6 400 900 e-post: [email protected] [email protected] Hankija: Eesti Töötukassa Registrikood: 74000085 Lasnamäe tn 2, 11412 , Tallinn e-post: [email protected] Kolmas isik: osaühing Resta Registrikood: 10320415 Riia tn 35, 50410, Tartu e-post: [email protected] VAIDLUSTAJA TÄIENDAV SEISUKOHT  Sorainen – 2/6 – 1. SISSEJUHATUSEKS 1. Tutvununa hankija ja kolmanda isiku vastusega vaidlustusele nähtub neist kaks peamist vaidluskohta, milledest üks on faktilise asjaolu üle ning teine puudutab õiguse kohaldamist. Vaidlustaja käsitleb neid alljärgnevalt. 2. VAIDLUSTAJA IT-PROJEKTIJUHIL ON HANKES NÕUTUD KEHTIV SERTIFIKAAT JA OLI KA PAKKUMUSE ESITAMISE L 2. Alustades faktilisest asjaolust, siis on hankija ja kolmas isik seadnud kahtluse alla selle, et vaidlustaja IT-projektijuhil on kehtiv sertifikaat ja oli kehtiv sertifikaat ka pakkumuse esitamise ajal. Hankija spekuleerib, et vaidlustajal ei olnud kehtiva sertifikaadi koopiat esitada pakkumusega koos ja väidab, et vaidlustuse lisana 1 esitatud sertifikaat oli loodud 21.01.2025. Kolmas isik väidab, et talle ei nähtu Scrum Alliance kodulehelt, et vaidlustaja IT-projektijuhil oleks nõutav sertifikaat. Mõlemad seisukohad on ekslikud. 3. Esiteks ei ole hankija ega kolmas isik kahtluse alla seadnud vaidlustuse lisana 2 esitatud tõendit, millest nähtub, et vaidlustaja IT-projektijuhile on sertifikaat väljastatud kehtivusega kuni 31.05.2025, mida tõendavad sõnad „Active through: 2025-05-31“. 4. Vastupidiselt hankija väidetele pole vaidlustaja sertifikaati tagantjärgi loonud. Sertifikaat on vaidlustajale sertifitseerimise pikendamise protsessi järgselt kohe antud. Hankija viidatud dokumendi loomise kuupäev ja aeg 21.01.2025 16:24:36 on tõepoolest ajahetk, mis on vahetult pärast hankija otsusest teada saamist, kuna hankija esitas teate otsuse kohta 21.01.2025 kell 16:00, st ca 25 minutit varem. 5. Scrum Alliance koduleht võimaldab sertifikaate mistahes kordi alla laadida ja neid .pdf vormingus salvestada (lisa 1). Sellest ei muutu sertifikaat kui selline ning sertifikaadi number jääb iga kord samaks. Sertifikaadi kehtivus tekib makse sooritamisel, mitte faili alla laadimisel (vaidlustuse lisa 2). 6. Kuigi vaidlustaja oli pakkumuse koostamise hetkel kontrollinud sertifikaadi kehtivust, laadis vaidlustaja hankija otsuse kohta teate saamise järel sertifikaadi Scrum Alliance kodulehelt uuesti alla ja salvestas selle .pdf formaati. Nõnda saigi kõnealune tõend lõppastmes loomise kuupäevaks 21.01.2025 ja kellaajaks 16:24:36. 7. Tõend oli vajalik vaidlustaja suhtes negatiivse otsuse vaidlustamiseks õigusabi päringu tegemiseks ja ka hilisemaks vaidlustamise esitamiseks. See oli ühtlasi see hetk, mil vaidlustaja sai aru, et on tekkinud inimlik eksitus, mistõttu läks sertifikaadi olemasolu kontrollima, kuivõrd teadis, et oli selle pikendamiseks makse teinud ning sertifikaadi kehtivusaeg oli pikenenud. Eeltoodu aga ei tähenda, et vaidlustaja IT-projektijuhil nõutavat sertifikaati pakkumuse esitamise hetkel polnud. 8. Vaevalt, et eluliselt saab usutav olla seegi, et kui vaidlustaja sai hankija otsusest kell 16:00 teada, siis asus vaidlustaja kohe seejärel tõendit looma või lausa võltsima nii, et see oli juba 16:24:36 sellisel kujul olemas. Kuna vaidlustaja IT-projektijuhil pakkumuse esitamise hetkel nõutav pädevus oli ja see teave oli kättesaadav ka Scrum Alliance kodulehelt, siis ei saanud tegu olla ka hankija vastuse p-s 12 esitatud spekulatsiooniga, et äkki vaidlustaja ei saanud seda esitada koos pakkumusega. Sellisel juhul oleks vaidlustaja esitanud viite Scrum Alliance kodulehele nagu RHAD võimaldas (vt hankija vastuse p 7). 9. Vastuseks kolmandale isikule, vaidlustaja pöördus Scrum Alliance poole küsimusega, mis puudutas mh seda, et kui isikul sertifikaat puudub või on kehtivuse kaotanud, siis kas Scrum Alliance kodulehel kuvatakse teavet, et isikul sertifikaat ikkagi on. Scrum Alliance vastas, et koheselt, kui sertifikaat aegub, ei kuvata Scrum Alliance kodulehel isiku andmeid enam viisil,  Sorainen – 3/6 – millest võiks nähtuda, et tal on sertifikaat (lisa 2). Seega tõendab ka kolmanda isiku vastuse p- s 2.4.8 esitatud kuvatõmmis seda, et vaidlustaja IT-projektijuhil on ja oli nõutav sertifikaat. 3. HANKIJA JA KOLMANDA ISIKU SEISUKOH TADE RAKENDAMINE VIIB EBAPROPORTSIONAALSE TULEM INI 10. Hankija ja kolmanda isiku seisukohtade keskne tees on see, et inimlikku eksimust ei olnud ja isegi kui sellist eksimust möönda, siis ei võimalda praegune haldus- ja kohtupraktika sellise eksimuse parandamist. 3.1. Tegemist oli inimliku eksimusega 11. Alustades hankija vastusest, siis nähtub sellest justkui argumentatsioon, et vaidlustaja esitas teadlikult ajaliselt mittekehtiva sertifikaadi koopia. Seda, mitte kuigi usutavat teooriat, püüab hankija ilmestada väitega, et vaidlustaja esitas teabe ka IT-projektijuhi täiendkoolituste kohta, kuigi RHAD kohaselt polnud sellise teabe esitamine nõutav. 12. Sisuliselt heidab hankija vaidlustajale siinkohal ette, et kuna vaidlustaja on hankija väitel esitanud teavet, mis on hankija arvates liiane, siis tuleks seda vaidlustaja kahjuks tõlgendada. See pole aga hankijast kohane. 13. Tõmmates paralleele pikaaegse haldus- ja kohtupraktikaga, siis peab hankija nt hanke tingimusi tõlgendama pakkujatele soodsamal viisil ega tohi tingimusi tõlgendada ka pakkujaid kahjustaval moel.1 See põhimõte peaks olema üle kantav ka hankija tõlgendustele pakkujate esitatud teabest, kuivõrd isegi, kui hankija arvates oli nt täiendkoolituste andmete esitamine liiane, siis ei saa seda tõlgendada vaidlustaja kahjuks. 14. Kui hankija väidab, et vaidlustaja esitas kehtetu sertifikaadi koopia teadlikult, siis võiks hankija endalt küsida, et milline peaks olema mistahes pakkuja motivatsioon esitada kehtetu sertifikaat, kui kehtiv sertifikaat oli olemas. Vaidlustaja mõistaks sellesist hankija teoreetilist mõtet siis, kui nt vaidlustajal poleks tõepoolest olnud kehtivat sertifikaati ning vaidlustaja püüdnuks oma kvalifikatsiooni kuvada seeläbi paremini kui see tegelikult oli. Kuid asjad ju nii pole. Sisuliselt ütleb hankija oma vastuse p-des 12-13 ju seda, et vaidlustaja esitas teadlikult kehtetu sertifikaadi ja „liiase“ teabe täiendkoolitustel osalemisest ning seetõttu polnud tegemist inimliku eksimusega. 15. Vaidlustaja hinnangul ei ole see hankija teooria eluliselt usutav, kuna iga pakkuja, sh ka vaidlustaja eesmärk riigihankes on osutuda edukaks ja teenida hankelepingu täitmiselt tulu. Ei ole eluliselt usutav, et pakkuja ennast ise kehtetute sertifikaatide esitamisega kahjustaks, kui pakkujal on kehtiv sertifikaat olemas.2 16. Liiatigi, nagu hankija ise oma vastuses vaidlustusele ka esile tõi, saanuks pakkujad esitada teabe sertifikaadi kohta ka pakkumuses viidatud veebilehe abil. Kui vaidlustajal tõepoolest oleks olnud võimatu pakkumusega kehtivat sertifikaati esitada, siis oleks vaidlustaja esitanud pakkumuses viite Scrum Alliance kodulehele, selle asemel, et esitada hoopiski „teadlikult“ kehtetu sertifikaat, nagu spekuleerib hankija. 17. Seega saab vaidlustaja esitatud andmete pinnalt üksnes järeldada, et vaidlustaja esitas kehtetu sertifikaadi inimliku eksimuse tõttu. 1 Vt nt TlnRKo 3-24-1566, p 19. 2 Vrd TlnHKo 3-20-1227, p 21.  Sorainen – 4/6 – 3.2. Hankijal oli võimalik vaidlustaja IT-projektijuhi sertifikaadi olemasolus lihtsasti veenduda 18. Vaidlustaja mõistab haldus- ja kohtupraktika mõtet, et hankija ei peaks omal käel minema pakkujate vigu parandama ja otsima internetiavarustest ise puuduolevad dokumente. Küll aga nähtub praeguse kaasuse asjaoludest, et: 1) hankija oli RHAD-s ette näinud, et IT-projektijuhi pädevust saab tõendada ka veebilehe kaudu (vt hankija vastuse p 7); 2) hankija on suutnud omal käel veenduda teise pakkuja Scrum sertifikaadi puudumises (vt hankija vastuse p 13); 3) kolmas isik on ka samamoodi omal käel veendunud, et vaidlustaja IT-projektijuhil on nõutav sertifikaat, kuigi ta oma vastuses sellest veel aru ei saanud (vt kolmanda isiku vastuse p 2.4.8); 4) Scrum Alliance on registreeritud kaubamärk ja ainuke organisatsioon, mis Certified ScrumMaster raamistikuga seotud standardiseerimist läbi viib, eksami keskkonnana toimib ja sertifikaate väljastab.3 Hankija on tingimust kirjeldanud nii: IT projektijuht omab Scrum Alliance Certified ScrumMaster, Advanced Certified ScrumMaster või Certified Scrum Professional ScrumMaster sertifikaati. Arvestades hankija seatud tingimuse spetsiifikat ja tingimuse sõnastust, pidi see asjaolu ka hankijale teada olema. 19. Eeltoodu tähendab, et hankija teadis, kuidas tal on võimalik ka omal käel kontrollida, kas isikul on nõutav sertifikaat või mitte. Veelgi enam, hankija oli vastavalt veebilehelt sertifikaadi kehtivuse kontrollimise ise ühe sertifikaadi olemasolu võimalusena RHAD-s ette näinud, mistõttu on hankija ise pidanud pakkumuste kontrollimisel sellise kontrolltoimingu tegemist (pakkuja poolt dokumendi esitamise asemel) võimalikuks. 20. Kui hankija on juba RHAD-ga toonud sertifikaadi olemasolu tõendamise võimaluse sedavõrd „pakkuja kohustuste täitmise lähedale“, ei saa ebaproportsionaalseks pidada seda, kui hankija iseseisvalt ka täiendavalt sellisel viisil sertifikaadi kehtivuses veendub. 21. Olukord võiks olla erinev, kui hankija oleks nõudnud kõikidelt pakkujatelt üksnes dokumendi esitamist sertifikaadi olemasolu tõendamiseks, kuid pakkuja seda ei esitanud. Kuna hankija aga teadis ja oli valmis ka pakkumuses oleva info korral seda omal käel kontrollima, ei välju selline tõendi olemasolu kontroll tegelikult ka RHAD tingimustest. 22. Kõikidele pakkujatele oli teada, et hankija võib seda ka kontrollida iseseisvalt veebilehel, mistõttu puuduks ka tagant järgi pakkujate ebavõrdne kohtlemine, kui hankija seda otsuse tegemise eelselt päriselt ka täiendavalt omal käel kontrollinuks. Alternatiivselt võinuks nii vaidlustaja kui ka kolmas isik esitada üksnes viite, et sertifikaadi olemasolu nähtub veebilehelt ning hankija oleks ka siis sertifikaadi olemasolu või puudumises veendunud pärast pakkumuste esitamist samal veebilehel nähtava teabe kaudu. 23. Siinkohal on tähelepanuväärne ka see, et hankija vastusest ei nähtu seegi, kas hankija kontrollis vaidlustaja IT-projektijuhi sertifikaadi olemasolu Scrum Alliance kodulehe kaudu või mitte, kasvõi pärast vaidlustuse esitamist. Vaikus selles küsimuses viitab tegelikult järeldusele, et ka hankija ilmselt möönab, et vaidlustaja IT-projektijuhil oli ja on hankija nõutav pädevus olemas. Juhul kui hankija ei nõustuks, et tegelikult (kas või vaidluse kontekstis) on selge, et 3 Scrum Alliance väljastab hankija nõutud sertifikaate Scrum Alliance Certified ScrumMaster, Advanced Certified ScrumMaster või Certified Scrum Professional ScrumMaster. On olemas ka teine scrum raamistiku standardiseerimist läbi viiv asutus "https://www.scrum.org/", aga kuid antud hankes küsiti konkreetselt Scrum Alliance registreeritud sertifikaati "Certified ScrumMaster® (CSM®)".  Sorainen – 5/6 – sertifikaat kehtib, oleks hankija sellele vastuses vaidlustusele tähelepanu pööranud ja vastu vaielnud. 24. Kokkuvõttes tähendab eeltoodu, et kuna hankija pidi teadma, kuidas omal käel veenduda, kas vaidlustaja IT-projektijuhil on nõutav pädevus olemas, siis ei ole praeguses kaasuses tegu ka olukorraga, milles hankijal oleks olnud kuidagi raskendatud kehtiva sertifikaadi olemasolus ka soovi korral ise veenduda. Ka polnud hankijale sellise kontrollitoimingu tegemine omal käel keelatud, kuna hankija andis juba RHAD-s teada, et ta on valmis seda tegema. 3.3. Inimliku eksimuse parandamise võimaluse andmine oleks proportsionaalne 25. Menetlusosaliste vaheline peamine erimeelsus õiguse kohaldamisel seisneb suuresti selles, kas seadus ning haldus- ja kohtupraktika võimaldab parandada inimlikust eksimusest tuleneva vea, mis seisneb pakkumusega esitatud teabes. 26. Vaidlustaja hinnangul ei saa menetlusosaliste vahel tegelikult vaidlust olla selles, et vaidlustaja IT-projektijuhil oli enne pakkumuste esitamist, pakkumuste esitamise tähtajal ja on ka täna nõutav sertifikaat olemas. Küsimus taandub seega sisuliselt sellele, kas sellisel juhul on proportsionaalne vaidlustajat inimliku vea eest karistada või võimaldada tal tõendada pädevust, mis tal vaieldamatult olemas oli ja olemas on. 27. Kui lähtuda hankija ja kolmanda isiku vastustest vaidlustusele, siis nähtub neist arusaam, et parandada saab ainult sellist inimlikku viga, mis seisneb millega esitamata jätmises, kuid ei saa vastupidi parandada inimlikku viga siis, kui on ekslikult esitatud ebaõige teave. 28. Nagu vaidlustaja tõi välja juba vaidlustuses, toob selline tõlgendus kaasa paradoksaalse tagajärje, mille kohaselt on inimlike vigade parandamise kontekstis paremas seisus see pakkuja, kes nt üldse mitte midagi ei esitanud, võrreldes pakkujaga, kes esitas eksimusest väära teabe. Sealjuures ei oleks otseselt oluline ka see, kas pakkuja jättis teabe esitamata tahtlikult või siiski ekslikult, kuivõrd teabe esitamata jätmise korral saaks haldus- ja kohtupraktika kohaselt selle hankijale täiendavalt esitada, kui on tõendatav, et dokumendid või teave oli varasemalt olemas. 29. Ehk siis antud vaidluse puhul kooruks hankija ja kolmanda isiku seisukohtade pinnalt välja tõdemus, et kui vaidlustaja poleks üldse pakkumusega koos mistahes Scrum sertifikaati esitanud, siis oleks vaidlustajal olnud võimalik see pärast pakkumuse tähtaega hankijale esitada, eeldusel, et vaidlustaja suudab ära tõendada, et IT-projektijuhil oli pakkumuse esitamise hetke seisuga kehtiv Scrum sertifikaat. Kuna aga vaidlustaja esitas ekslikult kehtetu sertifikaadi, siis ta ei saa seda viga üksnes kehtetu sertifikaadi esitamise fakti tõttu enam parandada, kuigi kõik ülejäänud asjaolud oleks täpselt samad. 30. Võrreldavaid olukordi tuleks kohelda võrreldavalt ja vaidlustaja hinnangul ei saa olla mõistuspärane tõlgendus, kui nt pakkuja jätab tahtlikult sertifikaadi esitamata, siis ta saab selle tagantjärgi esitada, kuid kui pakkuja kogemata esitab kehtetu sertifikaadi, siis ta ei saa kehtivat sertifikaati tagantjärgi esitada. Selline järeldus oleks ilmselgelt ebaproportsionaalne. 31. Praeguse vaidlusega mõnevõrra sarnane olukord oli arutluse all haldusasjas 3-20-1227. Selles kaasuses oli kvalifitseerimise tingimusena nõutud majandusaasta andmete esitamine aastate 2017-2019 kohta, kuid üks pakkuja esitas andmed 2016-2018 kohta, kuna ekslikult eeldas, et esitada tuli auditeeritud aruannetel põhinevad andmed. 32. Riigihangete Vaidlustuskomisjon jättis vaidlustuse rahuldamata, kuna asus seisukohale, et kuna pakkuja oli teadlikult valede aastate majandusaasta andmed esitanud, siis ei võimalda RHS esitada puuduva majandusaasta kohta andmeid tagantjärele.4 4 VaKo 109-20/218704, p 15-17.  Sorainen – 6/6 – 33. Tallinna Halduskohus ega Tallinna Ringkonnakohus hankija ja VaKo otsustega aga ei nõustunud. Halduskohus ja ringkonnakohus asusid seisukohale, et hankijale pidi selline inimlik eksimus olema äratuntav ja ebaõige oli ka VaKo käsitlus sellest, et pakkuja esitas valede aastate kohta teabe teadlikult ning soovis jätta ühe majandusaasta kohta teabe üldsegi esitamata.5 Ka rõhutasid kohtud, et puuduolevate andmete esitamise näol oli tegemist teabega, mis oli olemas enne taotluse esitamise tähtaega. 34. Sisuliselt on olukord sama ka praeguses kaasuses, kuivõrd IT-projektijuhi sertifikaat oli olemas enne pakkumuste esitamise tähtaega, kuid sertifikaadi sootuks esitamata jätmise asemel esitas vaidlustaja inimliku eksimuse tõttu kehtetu sertifikaadi. Seega oli ja on vaidlustaja IT- projektijuhil nõutavad pädevused olemas ja probleem on üksnes tõendamises. 35. Siirdudes kolmanda isiku väidete juurde, kuidas võimalus eksimuse parandamiseks peaks andma ka õiguse teistele pakkujatele omi „vigu“ parandada, siis arusaadavalt ei tea vaidlustaja, milliseid vigu oli teiste pakkujate pakkumustes. Küll aga ei nähtu kolmanda isiku vastusest, et seal viidatud puudused proovitöös oleks samaväärsed vaidlusaluse eksimusega. Võrdselt tuleb kohelda isikuid, kes on võrdses olukorras. Seega ei ole võimalikud puudused proovitöös kuidagi võrreldavad küsimusega sellest, kuidas parandada viga pädevuse tõendamisel, kui pädevus oli tegelikult olemas ja on objektiivselt tõendatav. Lisad: 1) kuvatõmmis Scrum Alliance süsteemist; 2) kirjavahetus Scrum Alliancega. Lugupidamisega Kadri Härginen Mario Sõrm vandeadvokaat vandeadvokaat 5 TlnRKo 3-20-1227, p 14. Riigihangete Vaidlustuskomisjon Tallinn Tartu mnt 85, Tallinn 11.02.2025 Digiallkirjastatud Edastatud e-posti teel: [email protected] Riigihanke viitenumber: 285880 Vaidlustaja: Bi&Dwh Consult OÜ Registrikood: 12553187 Rannamõisa tee 38d, 13516, Tallinn e-post: [email protected] Esindajad: vandeadvokaadid Kadri Härginen ja Mario Sõrm Advokaadibüroo Sorainen Rotermanni 6, 10111, Tallinn Tel: 6 400 900 e-post: [email protected] [email protected] Hankija: Eesti Töötukassa Registrikood: 74000085 Lasnamäe tn 2, 11412 , Tallinn e-post: [email protected] Kolmas isik: osaühing Resta Registrikood: 10320415 Riia tn 35, 50410, Tartu e-post: [email protected] VAIDLUSTAJA MENETLUSKULUDE TAOTLUS JA NIMEKIRI 1. TAOTLUS Vaidlustaja palub Riigihangete Vaidlustuskomisjonil määrata kindlaks käesolevas vaidlustusasjas menetluskulud järgnevalt: 1. Mõista hankijalt vaidlustaja kasuks välja käesolevas vaidlustusmenetluses kantud riigilõiv summas 1280 eurot. 2. Mõista hankijalt vaidlustaja kasuks välja käesolevas vaidlustusmenetluses kantud esindajakulud kokku summas 3403,50 eurot (käibemaksuta). 3. Jätta hankija ja kolmanda isiku menetluskulud nende endi kanda.  Sorainen – 2/3 – 1. Riigihangete Vaidlustuskomisjoni (VaKo) menetluses on vaidlustus riigihankes 285880. Käesolevaga esitab vaidlustaja menetluskulude nimekirja, mis sisaldab vaidlustaja kogu vaidlustusmenetluse kulusid, mis on kokku 4683,50 eurot (käibemaksuta). 2. Vaidlustaja on tasunud vaidlustuselt riigilõivu summas 1280 eurot. 3. Vaidlustaja on osalenud vaidlustusmenetluses lepinguliste esindajate kaudu. Selle tarbeks on vaidlustaja tellinud Advokaadibüroo Sorainen OÜ-lt õigusabiteenust mahus 12,5 tundi. Vaidlustaja õigusabikulud käesoleva vaidlustusmenetluses osutatud õigusabiteenuse eest on kokku summas 3403,50 eurot käibemaksuta. 4. Vaidlustajale osutasid teenust: − vandeadvokaat Mario Sõrm 10,1 tunni ulatuses keskmise tunnihinnaga 255 eurot (käibemaksuta); − vandeadvokaat Kadri Härginen 2,4 tunni ulatuses, keskmise tunnihinnaga 345 eurot (käibemaksuta). 5. Vaidlustaja esindajakulude nimekiri on järgmine Arve nr Kuupäev Teenuse Teenuse kirjeldus Aeg Summa Tunnihind osutaja (h) (€) (€) 24.01.2025 Mario Vaidlustuse 1 255 255 Sõrm perspektiivikuse analüüs. 28.01.2025 Mario Vaidlustuse 4,6 1173 255 Sõrm koostamine. 28.01.2025 Kadri Vaidlustuse 1,4 483 345 Härginen koostamine. 29.01.2025 Mario Vaidlustuse 1 255 255 Sõrm koostamine. 29.01.2025 Kadri Vaidlustuse 0,1 34,5 345 Härginen koostamine ja VaKo-le esitamine. 04.02.2025 Kadri Töötukassa 0,3 103,5 345 0456/25EE Härginen seisukoha esialgne analüüs. 06.02.2025 Kadri Kliendi teavitamine 0,1 34,5 345 Härginen kolmanda isiku seisukohast ja edasistest tähtaegadest. 10.02.2025 Mario Täiendava 2,6 663 255 Sõrm seisukoha koostamine. 11.02.2025 Mario Täiendava 0,9 229,50 255 Sõrm seisukoha koostamine. Menetluskulude taotluse ja nimekirja koostamine.  Sorainen – 3/3 – 11.02.2025 Kadri Täiendava 0,5 172,5 345 Härginen seisukoha koostamine. 12,5 3403,50 6. Vaidlustaja on käibemaksukohustuslane, sellest tulenevalt on menetluskulude hüvitise nõue esitatud ilma käibemaksuta. 7. Vaidlustajale tekkinud õigusabikulusid tõendab Advokaadibüroo Sorainen OÜ arve nr 0456/25EE (lisa 1). 8. Vaidlustaja kinnitab, et kõik käesolevas menetlusdokumendis nimetatud lepinguliste esindajate kulud on kantud seoses käesoleva vaidlustusmenetlusega ja on vaidluse keerukust arvestades vajalikud ja põhjendatud. Lisa: Advokaadibüroo Sorainen OÜ arve nr 0456/25EE. Lugupidamisega Kadri Härginen vandeadvokaat