Teie 10.12.2024 nr 8-1/24/5453;
Haridus- ja Teadusministeerium HTM/24-1271/-1K
[email protected] Meie 10.02.2025 nr 1.1-11/5534-2
Keeleseaduse ja riigilõivuseaduse
muutmise seaduse eelnõu
Austatud proua minister
Kooskõlastame keeleseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu)
järgmiste märkustega.
1. Toetame põhimõtet, et juhul, kui valdkonnas antakse toetusi, siis sisalduks toetuse andmist
võimaldav regulatsioon, sh riiveõigusesse puutuv (toetuste tagasinõudmine ja viivised), sama
valdkonna seaduses. Eelnõuga ongi nii ette nähtud. Palume aga eelnõus täpsustada, millisel
eesmärgil võib toetusi ja stipendiume anda. Praegu on see määratletud laialt – terve
keelevaldkonnaga. Samuti palume kaaluda, kas soovitakse, et toetuse tagasinõudmise otsus
on täitedokument. Kui on, siis tuleks seaduses sätestada, et toetuse tagasinõudmise otsus on
täitedokument täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses.
2. Keeleseaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse (VTK) kooskõlastamisel tegime ettepanku
analüüsida võimalust teha ülikoolidega sarnane erand ka välismaalasest juhtorgani liikmetega
riigi enamusosalusega äriühingule, riigi asutatud sihtasutusele ja riigi osalusega
mittetulundusühingule. Kui teiste ministeeriumide tagasisidet VTK-le on eelnõu seletuskirjas
kommenteeritud, siis meie oma mitte. Seetõttu kordame oma ettepanekut ja palume muuta
eelnõu punkti 7 (keeleseaduse § 10 lõike 1 muutmine) selliselt, et mõlemale poolele sobiva
keele kasutamise erand laieneks ka riigi enamusosalusega ühingutele ja riigi asutatud
sihtasutustele, kui selle juhtorganis on eesti keelt mitte valdavaid isikuid ja riigi liikmesusega
välisriigis registreeritud mittetulundusühingutele (selliseid MTÜsid on 2024 aasta seisuga
25). Äriühingud ja sihtasutused on eraõiguslikud juriidilised isikud. Keeleseaduse § 2 lõige 2
sätestab, et eraõiguslike isikute keelekasutust reguleeritakse, kui see on õigustatud
põhiõiguste kaitseks või avalikes huvides, kusjuures avalikud huvid on kirjeldatud lõike teises
lauses. Riigi äriühingute, sihtasutuste ja MTÜ-de juhatustesse ja nõukogudesse võivad
kuuluda ka eesti keelt mitte kõnelevad isikud, lisaks on Eesti mitme MTÜ liige, mille teised
liikmed on teised riigid või teiste riikide ametid/asutused. Avalikes huvides ei ole sellistele
organisatsioonidele täiendava halduskoormuse seadmine kohustusliku eestikeelse asjaajamise
nõude kaudu. Jätkuvalt jääb kehtima keeleseaduse § 8 lõige 1, mis annab igaühele õiguse
eestikeelsele asjaajamisega Eestis registreeritud äriühingus, sihtasutuses ja
mittetulundusühingus. Muudatusettepaneku tulemusel saaksid mõjutatud organisatsioonid
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
minna üle muukeelsete (enamasti inglise keel) protokollide ja otsuste koostamisele. Kui
lausaline luba ei ole vastuvõetav, siis alternatiivsed ettepanekud on:
- lubada muukeelne asjaajamine vaid üldkoosoleku või asutaja nõusolekul;
- lubada muukeelne asjaajamine vaid äriühingutes (seal on teema kõige aktuaalsem) ja
riigi liikmesusega välisriigis registreeritud mittetulundusühingutele (praegune
sõnastus ei tee vahet, kas MTÜ on Eestis või välismaal ning ka välismaistele MTÜ-
dele rakendub keeleseaduse § 10 lõige 1, MTÜ-dele ei laiene keeleseaduse § 13).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jürgen Ligi
rahandusminister
Marge Kaskpeit 5885 1423
[email protected]
Kaupo Raag 5885 1386
[email protected]
2