Vaidlustus

Riigihangete vaidlustuskomisjon Edastatud digitaalselt allkirjastatuna aadressile [email protected] 12. veebruar 2025 VAIDLUSTUS Riigihanke nr 290334 „Väike-Maarja valla kruusateede tolmutõrje teostamine 2025-2027“ hankedokumentide peale VAIDLUSTUSE TÄP Varahaldus OÜ ESITAJAD: registrikood: 11591292 Järve tn 37, 11314 Tallinn Tänavapuhastuse Aktsiaselts registrikood: 10346917 Järve tn 37, 11314 Tallinn ESINDAJA: vandeadvokaat Diana Minumets Advokaadibüroo WIDEN A. Laikmaa tn 15 // Rävala pst 4, 10145 Tallinn e-post: [email protected] HANKIJA: Väike-Maarja Vallavalitsus registrikood: 75011694 Pikk tn 7, 46202 Väike-Maarja alevik, Väike-Maarja vald KONTAKTISIK: Leie Nõmmiste e-post: [email protected]; [email protected] RIIGIHANGE: Väike-Maarja valla kruusateede tolmutõrje teostamine 2025-2027, riigihanke viitenr 290334 VAIDLUSTAJA 1. Peatada RHS § 193 lg 1 alusel riigihanke „Väike-Maarja valla TAOTLUSED: kruusateede tolmutõrje teostamine 2025-2027“ (viitenr 290334) hankemenetlus; 2. Kohustada RHS § 197 lg 1 p 5 alusel Väike-Maarja Vallavalitsust (registrikood: 75011694) viima kooskõlla õigusaktides ettenähtud nõuetega riigihanke alusdokumendid „Töövõtu lepinguprojekt“, „Tehniline kirjeldus“, „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ ja „Hankepass“ ning hanke lühikirjeldus osas, milles need ei luba kasutada kruusateede tolmutõrje teostamiseks kaltsiumkloriidi asemel ka ligniinil põhinevaid tolmusidumisaineid. 3. Jätta vaidlustusmenetluse kulud Väike-Maarja Vallavalitsuse (registrikood: 75011694) kanda ja mõista Väike-Maarja Vallavalitsuselt (registrikood: 75011694) välja Tänavapuhastuse Aktsiaseltsi (registrikood: 10346917) poolt vaidlustusmenetluses kantavad menetluskulud. 1 I ASJAOLUD 1. 04.02.2025 avaldas Väike-Maarja Vallavalituses (edaspidi: hankija) riigihangete registris hanketeate riigihanke nr 290334 „Väike-Maarja valla kruusateede tolmutõrje teostamine 2025- 2027“ läbiviimiseks avatud hankemenetlusena (edaspidi: Riigihange). Pakkumuse esitamise tähtajaks on hanketeates märgitud 20.02.2025. 2. Tänavapuhastuse AS (edaspidi: TÄP) on ettevõte, kelle põhitegevusaladeks on teehoid, heakorratööd, haljastustööd ja jäätmekäitlus. TÄP Varahalduse OÜ (edaspidi: Varahaldus) on ettevõte, kelle põhitegevusalaks on sõidukite müük-rent ning remont ja hooldus, kinnisvara haldamine ja hooldamine, teehoius kasutatavate libedus-ja tolmutõrje vahendite müük (edaspidi huvitatud isikud ühiselt: vaidlustaja). 3. TÄP ja Varahaldus on huvitatud ühispakkujatena Riigihankes osalemisest, planeerides jagada Riigihanke tulemusena sõlmitava hankelepingu täitmisega seotud ülesanded selliselt, et TÄP tegeleb hankelepingu esemeks olevate tööde teostamisega ning Varahaldus tegeleb tööde teostamiseks vajaliku tolmutõrje materjali tarnimisega. 4. Nimelt Varahalduse näol on tegemist tolmutõrjeks kasutatava Norra tootja AS Borregaard materjali Dustex (vt Lisa 1 - Dustex tootetutvustus Borregaard kodulehel (ENG); vt Lisa 2 - tõlge) ametliku edasimüüjaga Eestis, kes on tegutsenud vastava materjali edasimüüjana Eestis juba alates 2016 aastast. Varahalduse poolt müüdava Dustexi tootega on teostatud tomutõrjet nii Eesti kohalikele omavalitsustele (Rakvere, Viru-Nigula vald) kui ka arvukatele ehitusettevõtetele (AS Merko, AS Nordecon jne). Dustex on ligniinil põhinev tolmusidumisaine, mida peetakse kuluefektiivseks, keskkonnasõbralikuks ning mittesöövitavaks sideaineks. Dustexi analoogid (lignosulfaadid) on tolmutõrjes laialdaselt kasutusel Rootsis, USA-s ning Austraalias. 5. Riigihanke alusdokumentide (edaspidi: RHAD) osaks olev tehniline kirjelduse p 7 näeb aga ette, et pakkumuse koostamisel tuleb arvestada kaltsiumkloriidi kogusega 0,2kg/m2. Seega on Riigihanke Tehnilises kirjelduse p-s 7 kehtestatud nõue, mille kohaselt peab kruusateede tolmutõrjet teostama just ainega kaltsiumkloorid (edaspidi: kaltsiumkloriidi tingimus). Sama nõue tuleneb ka: 1) hanke lühikirjeldusest – „Väike-Maarja vallas avalikus kasutuses olevatel kruusateedel kaltsiumkloriidiga tolmutõrje teostamine aastatel 2025-2027“; 2) töövõtulepingu projektist (p 2.1) – „Tellija tellib ja Töövõtja teostab Lepingu tingimuste kohaselt järgmise töö: Väike-Maarja valla kruusateedel tolmutõrje teostamine kaltsiumkloriidiga aastatel 2025-2027 (edaspidi Töö).“; 3) RHAD osaks olevast dokumendist pealkirjaga „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“, mille kohaselt on tolmutõrje teostamise ühikuhind kruusatee ühe ruutmeetri tolmutõrjeks kaltsiumkloriidiga töötlemise maksumus eurodes; 4) Hankepassi lk-lt 2: „Väike-Maarja vallas avalikus kasutuses olevatel kruusateedel kaltsiumkloriidiga tolmutõrje teostamine aastatel 2025-2027“ (edaspidi: 6. Vaidlustaja hinnangul on kaltsiumkloriidi tingimus eeltoodud kujul põhjendamatult kitsas ning selliselt konkurentsi alusetult piirav, kuna tolmutõrje teostamiseks on kaltsiumkloriidile olemas tehnilise omaduste ja kulutõhususe poolest vähemalt samaväärne (tegelikult parem) alternatiiv - Dustex, milliseid aineid toob Eestis maale ja pakub Eestis just Varahaldus. Hankija peaks võrdse kohtlemise ning konkurentsi tagamiseks (RHS § 2 p-d 2 ja 3) lubama hankelepingu teostamisel ka ligniinil põhinevate ainete kasutamist, kuna vastasel juhul diskrimineerib hankija põhjendamatult Varahalduse poolt müüdavat tolmusidumisainet ning eelistab naatriumkloriidil põhinevaid tooteid. Hankija tegevus teiste alternatiivide mittelubamisel on eriti kummastav veel 2  seetõttu, et ligniini näol on tegemist loodusliku puidujääkidest saadud ainega (puidukiudusid siduv aine), mis on keskkonnasõbralikum ning ohutum kui kaltsiumkloriid (vt Lisad 1-2). 7. Vaidlustajate esindaja TÄP pöördus enne vaidlustuse esitamist ka registri vahendusel hankija poole ning uuris võimalust kasutada kaltsiumkloriid asemel samaväärseid alternatiive (vt väljavõtet küsimusest ja vastusest): Esitatud küsimus: Palume täpsustada, kas on aktsepteeritav tolmutõrje teostamine ligniiniga, mis on Maanteeameti poolt 15.15.2022 kinnitatud juhendis kirjeldatud kaltsiumkloriidi kõrval alternatiivse tolmutõrje materjalina? Hankija vastus: Hankija jääb tolmutõrje teostamisel ainult kaltsiumkloriidi kasutamise juurde. 8. Kuna hankija ei olnud nõus RHAD muutma ega selgitanud ka oma keeldumise põhjuseid, ei jää vaidlustajal muud üle kui vaidlustada vastav piirav tingimus vaidlustuskomisjonis ning paluda vaidlustuskomisjonil kohustada hankijat viima eelnimetatud hankedokumentide sätted kooskõlla õigusaktide nõuetega. Vaidlustaja põhjendab vaidlustust järgnevalt. II VAIDLUSTUSE PÕHJENDUSED 9. RHS § 2 lg 1 sätestab, et RHS eesmärk on tagada hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine riigihankel. Lisaks nõuab RHS § 3 p 2, et hankija kohtleks kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis, võrdselt ning et kõik riigihankes isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. 10. Hankijal tuleb ettevõtjaid kohelda võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning tegutseda läbipaistvalt ja proportsionaalselt (RHS § 2 lg 1 ja § 3 p 1, direktiivi 2014/24/EL art 18 lg 1 ja direktiivi 2014/25/EL art 36 lg 1). Need põhimõtted on just tehniliste kirjelduste koostamisel olulise tähtsusega, arvestades tehniliste kirjelduste väljavalimisega ja sõnastamisega seotud diskrimineerimise ohtu.1 11. Riigihanke kavandamisel ei tohi lähtuda eesmärgist konkurentsi kunstlikult piirata. Konkurentsi peetakse kunstlikult piiratuks, kui riigihanget kavandatakse kavatsusega teatavaid ettevõtjaid sobimatul viisil soodustada või ebasoodsasse olukorda panna. Direktiivi 2014/24 põhjenduse 74 järgi aitab riigihangete konkurentsile avatuse eesmärki kõige paremini saavutada see, kui tehnilise kirjelduse koostamisel lähtutakse funktsionaalsetest nõuetest ja kasutusomadustest.2 12. Just mainitud põhjusel on kehtestatud RHS § 88 lg 6 ka keeld nimetada tehnilises kirjelduses kindlat ostuallikat, protsessi, kaubamärki, patenti, tüüpi, päritolu ning tootmisviisi, mis võiks anda mõnele ettevõtjale või tootele eeliseid teiste ees või nende osaluse välistada. See keeld ei kehti juhul, kui see on hankelepingu esemest tulenevalt vältimatult vajalik põhjusel, et tehnilise kirjelduse koostamine käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel ei võimalda hankelepingu eset piisavalt täpselt ja mõistetavalt kirjeldada. Sellisele viitele lisatakse märge „või sellega samaväärne”. Samuti on RHS § 88 lg 7 kehtestatud nõue, mille kohaselt peab tehniline kirjeldus tagama kõigile ettevõtjatele võrdsed tingimused pakkumuse esitamiseks ega tohi tekitada objektiivselt põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel konkurentsile. 1 Simovart, M.A., Parind, M. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne, § 88 p 38; EKo nr C-368/10, p 62. 2 RKHKo nr 3-20-718, p 15.1. 3 13. Euroopa Kohus on selgitanud, et võrdse kohtlemise, mittediskrimineerimise ja läbipaistvuse põhimõtted on tehniliste kirjelduste koostamisel olulise tähtsusega, arvestades nende väljavalimisega ja sõnastamisega seotud diskrimineerimisohtu (vt nt Euroopa Kohtu otsused asjades C-413/17 Roche Lietuva, p 34 ja C-368/10 komisjon vs. Madalmaad, p 62). Mida üksikasjalikum on tehniline kirjeldus, seda suurem on oht, et teatava tootja tooteid on eelistatud (Roche Lietuva, p 37). Oluline on, et tehnilise kirjelduse üksikasjalikkuse määr järgiks proportsionaalsuse põhimõtet, mis eeldab selle kontrollimist, kas üksikasjalikkuse määr on soovitavate eesmärkide saavutamiseks vajalik (samas, p 41).3 14. Praegusel juhul on hankija kehtestanud Riigihankes tingimuse, mis eeltoodud nõuetele ei vasta. Nimelt on RHAD-i kohaselt nõutud, et kruusateede tolmutõrje peab toimuma ainega kaltsiumkloriid. RHAD tingimused ei näe ette, et tolmutõrjet võiks teostada ka muu samaväärse ainega. Hankija on ka teabevahetuse kaudu kinnitanud, et teiste tolmutõrje ainete kasutamine lubatav ei ole. 15. Kirjeldatud tingimus rikub aga ühispakkujana Riigihankes osalemise huvi omava Varahaldus õigust Riigihankes osaleda, kuna Varahaldus pakub Eesti turul tolmutõrjevahendiks Norra tootja Borregaard materjali Dustex (vt Lisa 1). Dustex on ligniinil (mitte kaltsiumkloriidil) baseeruv aine, mistõttu ei vasta tema poolt Eestis pakutav toode Dustex Riigihanke tingimustele. Seega ei saa vaidlustaja õiguspäraselt Riigihankes osaleda. 16. Sealjuures ei ole hankija teabevahetuse käigus esitatud vastuses põhjendanud, miks ta lubab pakkumuse esitamist ning hankelepingu täitmist just kaltsiumkloriidil põhineva tolmusidumisainega. Juhul, kui tehnilises kirjelduses esitatud nõude põhjendatuse ja objektiivse vajaduse üle tekib vaidlus, peab hankija sellise tingimuse vajadust põhjendama.4 Seega peab hankija käesolevas asjas põhjendama, miks peab tolmutõrje olema teostatud just kaltsiumkloriidiga, mitte ühegi muu samaväärse ainega. Tingimust saab pidada objektiivselt põhjendatud konkurentsipiiranguks vaid juhul, kui selle sätestamiseks esineb selge objektiivne vajadus.5 Praegusel juhul vastavaid põhjendusi ei esine ega saagi esineda. 17. Varahaldus on ligniinil põhinevat Dustexit müünud Eestis juba alates 2016.aastast ning vastava aine kasutamine on osutunud tehnilistelt näitajatelt vähemalt sama efektiivseks ja kulutõhusaks kui kaltsiumkloriidil põhinevate ainete kasutus (st tegemist ei ole uhiuue tootega, mille efektiivsus ei ole teada). 18. Nagu vaidlustaja eespool selgitas, on Varahaldus müünud Dustexit arvukatele ehitusettevõtetele (AS Merko, AS Nordecon jne) ning teehooldusega tegelevatele ettevõtetele, kes on kasutanud Dustexit edukalt mitmete Eesti kohalikele omavalitsuste tolmutõrjel (Rakvere vald, Sõmeru vald, Viru-Nigula vald). Dustexi analoogid (lignosulfaadid) on tolmutõrjes laialdaselt kasutusel Rootsis, USA-s ning Austraalias. 19. 2022. aastal väljastas Transpordiamet kruusateede tolmutõrje juhendi (vt Lisa 3 – Tolmutõrje juhend6; edaspidi: tolmutõrje juhend). Tolmutõrje juhendi kohaselt on lubatud kasutada kaltsiumkloriidi kõrval ka teisi tolmutõrje materjale – kips ja sulfiidileelis või ligniin, samuti magneesiumkloriid (tolmutõrje juhendi p 3.5). Tolmutõrje juhendi lisas 1 on tabel, mis võrdleb tolmutõrje toimeaine valikuvõimalusi7: 3 RKHKo nr 3-20-718, 15.2 ning selles viidatud Euroopa Kohtu lahendid. 4 TrtRngKo nr 3-11-1300, p 11; vt ka Simovart, M.A., Parind, M. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne, § 88 p 41. 5 TlnRngKo nr 3-13-1380, p 11; vt ka Simovart, M.A., Parind, M. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne, § 88 p 41. 6 Internetis kättesaadav: https://www.transpordiamet.ee/sites/default/files/documents/2023- 02/KT_014_J1_r1_Kruusateede%20tolmutorje%20juhend.pdf 7 Tolmutõrje juhendi lisas 1 olev tabel pärineb Ameerika Ühendriikide Transpordiministeeriumi osakonna Riikliku Maanteeameti (nn Federal Highway Administration - FHWA) raportist, mis on internetis kättesaadav veebilehel: https://www.fhwa.dot.gov/clas/pdfs/UnpavedRoadDustManagementASuccessfulPractitionersHandbook.pdf (tabel asub raporti lk-l 37) 4 20. Tabelis on sealhulgas võrreldud ainete kaltsiumkloriid (ing k. Calcium Chloride) ja ligniin (ing k. Lignin) omadusi: aine tulemuslikkust võrreldi töötlemata (st ilma tolmutõrjeta) teega ning anti hinnang A (hea), B (rahuldav) ja C (puudulik). Tabelist tuleneb, et ligniini omadused on kolmes võrreldud kategoorias paremad kui kaltsiumkloriidi omad (kategooriates Plasticity Index/Shrinkage Product (dust palliative> 15/>365), Fines (% passing No.200 Sieve [75 µm]) (dust palliative >30) ja Climate During Traffic (dust palliative dry); Plastilisuse indeks/Toote kahanemine (tolmu leevendav> 15/>365), peened (protsent läbilaskevõime nr.200 sõel [75 µm]) (tolmu leevendav >30) ja kliima liikluse ajal (tolmu leevendav kuiv) ning ülejäänud kategooriates ühtivad ligniini tulemused kaltsiumkloriidi tulemusega. Sellest tuleneb, et kaltsiumkloriidil ja ligniinil on samaväärsed omadused – ligniini kasutamine näitab isegi paremaid tulemusi. 21. Veelgi enam, kuna ligniin on puidujääkidest valmistatav looduslik toode, on see ka kaltsiumkloriidiga võrreldes oluliselt keskkonnasõbralikum ning tervisele vähem kahjulik. Nii on Varahalduse poolt edasimüüdavale tootele Dustex väljastatud 2019.a. USA Põllumajandusministeeriumi (USDA) poolt 100% biopõhise sisuga sertifitseeritud biopõhine tootemärgis (Lisa 4 – Väljatrükk Borregaard kodulehelt biomärgise kohta; vt Lisa 5 - tõlge). 22. Seevastu kaasneb kloriidide kasutamisega üldteadaolevalt koormus keskkonnale ning ümbritsevale taristule. Nii on ajakirjanduses avaldatud, et Tallinna Tehnikaülikooli teedeinstituut uuris transpordi mõju keskkonnale ning jõudis järeldusele, et liiklusohutuse tagamiseks jää- ja lumetõrjel kasutatud suured kloriidikogused kahjustavad keskkonda ja suurendavad raskmetallide ning PAH-ühendite sisaldust pinnases ja sademevees (vt Lisa 6 – Postimehe artikkel). Nii on peamise keskkonnariskina on kloriidide puhul välja toodud selle negatiivset mõju põhjaveele, mistõttu on näiteks Soomes nõrgalt kaitstud põhjavee piirkonnas Lahti linnas keelatud kloriidide kasutamine isegi talvisel teehooldusel. 23. Ligniinil põhinev tolmutõrjematerjal on võrreldes kaltsiumkloriidiga ka tervisele oluliselt ohutum. Nimelt kaltsiumkloriidil lahuse ohutuskaardi kohaselt sisaldab see olulist ohtu silma kahjustamise näol (p 2) ning see aine võib kokkupuutel põhjustada ärritust nii nahale, silmadele ja hingamisteedele (Lisa 7 – Kaltsiumkloriidi lahuse ohutuskaart). Dustexi ohutuskaardi p 2.1 kohaselt ei ole aga toode klassifitseeritud ohtlikuks vastavalt ainete ja segude klassifitseerimis- ja märgistamisreeglitele (Lisa 8 – Dustexi ohutuskaart). Seega puuduvad ka nn horisontaalsetest eesmärkidest (innovatsioon, keskkonnahoidlikkus jne) tulenevad põhjused Dustexi kasutus Riigihankes välistada ning eelistada üksnes kaltsiumkloriidil põhinevaid materjale. 5 24. Eelnevast nähtub, et kaltsiumkloriidi tingimus on vastuolus RHS § 3 p-ga 2, kuna on sisult ebaproportsionaalne ja põhjendamatult piirav. Tolmutõrje teostamiseks on lisaks kaltsiumkloriidile ka teisi tõhusaid, samaväärseid (isegi paremaid!) aineid (nt Dustex), milliseid aineid pakub ja sooviks ka Riigihankes pakkuda vaidlustaja. Riigihankest ei tulene ühtegi objektiivset põhjendust, miks tolmutõrje peaks olema teostatud just kaltsiumkloriidiga, mitte ligniinil põhineva ainega, mis on kõigilt omadustel samaväärne ning samas oluliselt keskkonna- ja tervisesõbralikum. 25. Ka käesoleva vaidlustuse lisas 3 olevast Transpordiameti juhendist tuleneb, et muude ainete (nt ligniin) kasutamine on lubatud; samas juhendis olevast võrdlustabelist tuleneb, et ligniin on tolmutõrje teostamiseks võrreldes kaltsiumkloriidiga isegi parem. Riigihanke eesmärgi saavutamiseks, s.o tolmutõrje teostamiseks Väike-Maarja vallas, ei ole vajalik seada tingimus, mille kohaselt peab tolmutõrje olema teostatud ainega kaltsiumkloriid. Riigihanke eesmärk on sama edukalt saavutatav ka siis, kui tolmutõrjet teostatakse muu ainega, nt ligniinil põhineva Dustexiga. Kuna Riigihanke ainsaks hindamise kriteeriumiks on madalaim hind, ei kahjustaks ligniinil põhineva tõrjeaine kasutuse lubamine ka hankija säästlikkuse eesmärke. Võidaks nagunii soodsaim hind. Eelnevast nähtub, et hankijal puudub igasugune objektiivne põhjus Varahalduse poolt edasimüüdavat materjali pakkumist välistada. Asjaolu, et hankija on varasemalt just kaltsiumkloriidi kasutamisega tolmutõrjel harjunud, ei õigusta selliselt samaväärsete materjalide välistamist hankest. 26. Kaltsiumkloriidi tingimus on samuti vastuolus RHS § 2 lg-s 1 sätestatuga, kuna ei taga konkurentsi efektiivset ärakasutamist. Eelnimetatud tingimus piirab kunstlikult konkurentsi, sest takistab vaidlustajal tema poolt edasimüüdava toote pakkumist ja kasutamist Riigihanke tulemusena sõlmitava lepingu täitmisel, st hankija diskrimineerib põhjendamatult Varahalduse poolt Eestis edasimüüdavat toodet. Seega on konkurentsi piiramine kaltsiumkloriidi tingimusega ebavajalik ja arusaamatu ning ei täida konkurentsi efektiivse ärakasutamise eesmärki. 27. Vaidlustaja hinnangul on hankija eiranud ka RHS § 88 lg-s 6 sätestatud nõuet lisada tehnilisse kirjeldusse kaltsiumkloriidi juurde märke „või sellega samaväärne“. RHS § 88 lg 6 näeb ette, et juhul, kui hankija peab vajalikuks tehnilises kirjelduses nimetada kindlat ostuallikat, protsessi, kaubamärki, patenti, tüüpi, päritolu või tootmisviisi, peab ta sellisele viitele märkima lisama märke „või sellega samaväärne“. Riigihankes aga seda ei tehtud – hankija nägi ette tolmutõrje teostamist ainult kaltsiumkloriidiga ega võimaldanud muu samaväärse toote kasutamist, st ei lisanud tehnilisse kirjeldusse märke „või muu samaväärne“. Märke puudumine piirab põhjendamatult konkurentsi, kuna piirab põhjendamatult võrdväärsete toodete pakkumist hankijale. III TAOTLUS HANKEMENETLUSE PEATAMISEKS 28. RHS § 193 lg 1 kohaselt võib vaidlustuskomisjon vaidlustaja põhjendatud taotluse alusel teha igas vaidlustusmenetluse staadiumis otsuse riigihanke peatamise kohta, võttes arvesse peatamisest tulenevaid võimalikke tagajärgi kõigile huvidele, mida võidakse kahjustada. Viitega RHS § 193 lg-le 1 palub vaidlustaja käesolevaga peatada Riigihanke hankemenetlus, kuna peatamata jätmine muudaks lahendi täitmise võimatuks ning vaidlustaja õigused saaksid pöördumatult kahjustada. 29. Nimelt on Riigihanke hanketeate kohaselt pakkumuste esitamise tähtajaks märgitud 20.02.2025 kell 12. Kuna RHS § 81 kohaselt ei saa hankija pärast pakkumuste esitamise tähtaega hankedokumente enam muuta, siis muutub lahendi, millega kohustatakse hankijat viima hanke alusdokument vastavusse õigusaktide nõuetele, täitmine võimatuks. Seega vaidlustuse suhtes tehtava lahendi täitmise võimatuse ning vaidlustajale kahju vältimiseks palub vaidlustaja peatada Riigihanke hankemenetlus. IV MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 30. Vaidlustaja on tasunud vaidlustuselt riigilõivu 640 eurot (vt Lisa 9 – Maksekorraldus). 6 31. Vaidlustaja lepinguline esindaja kinnitab enda õigust vaidlustaja esindamiseks käesolevas asjas ning palub kogu menetlusposti saata otse lepingulisele esindajale. 32. Vaidlustaja on nõus asja läbivaatamisega kirjelikus menetluses. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Diana Minumets vandeadvokaat Lisa: 7