Vaidlustaja täiendav seisukoht ja menetluskulude nimekiri

Ulvi Reimets Riigihangete vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85, Tallinn, 10115 11.02.2025 Riigihange: „Üld- ja militaarrõivad ning varustus“ (viitenumber 254516) Vaidlustaja: Strobil OÜ Registrikood: 17116422 Gonsiori tn 10a, Tallinn 10117 Lepinguline esindaja: vandeadvokaat Triin Väljaots Advokaadibüroo Murula OÜ Turu plats 7-3, Rakvere 44310 telefon: +372 5096658 e-post: [email protected] Hankija: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Registrikood: 70009764 Järve tn 34a, 11413 Tallinn e-post: [email protected] STROBIL OÜ SEISUKOHT HANKIJA 11.02.2025 VASTUSE OSAS I Hankija otsuse aluseks olnud artikkel sisaldas valeinformatsiooni 1. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (hankija) 11.02.2025 seisukohas selgitatakse ebaõigesti, et ajalehes avaldatud artikli alusel on täiesti põhjendatud taotlejaid menetlusest kõrvaldada, jätmata seejuures tegelikud asjaolud välja selgitamata. See ongi aga antud juhul kaasa toonud õigusvastase otsuse. Vaidlustaja toob selle kohta konkreetse näite. 2. Nimelt, hankija vastuse p-s 2.3.7 väidetakse ebaõigesti, et Ants Põldsam’i varasem tegevus oma ettevõtete jagunemiste ja ühinemiste osas on toonud kaasa olukorra, kus tal on olnud võimalik MTA maksumenetluse lõpetamine ilma otsustuseni jõudmata, kuivõrd juriidilise isiku ühendamisel teise maksumenetluses oleva juriidilise isikuga, toimus ühendamine selliselt, et maksumenetluses olev juriidiline isik lõpetas tegevuse ja koos sellega lõppes ka väärteomenetlus, kuivõrd lõppenud isiku suhtes menetlust ei jätkata. Sellest teeb hankija ebaõige järelduse, et Ants Põldsam on ka varasemalt maksumenetlus(te)s justkui süüdi, kuid väärteomenetlus lõpetati tulenevalt tema teostatud skeemidest. See ei vasta tõele. 3. Nähtavasti on hankija selle ebaõige järelduse teinud tuginedes Äripäeva 03.12.2024 artiklis esitatud valeinformatsioonile: „Ants Põldsami ja Bristol Trusti lähiminevikust leiab aga ka ühe nüüdseks lõppenud väärteomenetluse. Nimelt avastas maksu- ja tolliamet, et Ants Põldsamile kuuluvas Pootsi Mõisas oli osa toodetud veinidest jäänud kandmata alkoholiregistrisse. Ehk sisuliselt oli tegu salaalkoholiga. See tõi kaasa Põldsami firmale, veine tootnud Pootsi Mõisa Põldudele väärteomenetluse. Sellele järgnes juriidiline käik: Pootsi Mõisa Põllud ühendati emafirma Bristol Trustiga. Ja kuna Pootsi Mõisa Põllud 1  lakkas olemast, sai lõpu ka väärteomenetlus. Tõsi, asi jätkus toona Ants Põldsami kui ettevõtte juhatuse liikme suhtes, ent nüüdseks on seegi saanud Põldsami kinnitusel lõpu.“ 4. Tegelikkuses, Pootsi mõisa veinide asjas, kuigi pahatahtlik isik esitas korduvalt avaldusi Ants Põldsami ja Bristol Trust OÜ suhtes, siis kriminaalmenetlust kunagi ei alustatudki (vt kriminaalmenetluse alustamata jätmise teade, Lisa 1). Väärteoasi aga lõpetati 14.03.2023 väärteokoosseisu puudumise tõttu (vt Lisa 2). Pootsi Mõisa Põllud ühinemine Bristol Trust OÜ-ga toimus Äriregistri andmetel aga 21.07.2023 ehk enam kui 4 kuud hiljem. Seega ei olnud kriminaalmenetluse lõpetamisel ja Pootsi Mõisa Põllud OÜ ühendamisel mingisugust puutumust sellega, et pahatahtliku isiku poolt algatatud väärteomenetlus lõpetati.1 Menetlus lõpetati nii ühingu, kui ka Ants Põldsami suhtes menetlust algatavate asjaolude puudumise tõttu. 5. Eelnevast saab teha kaks olulist järeldust: 1) Artiklis esitatud informatsioon ei vasta tõele. Ajakirjanik on teadlikult esitanud kas valeväiteid või on tuginenud pahatahtlikule allikale, kes on talle valetanud ning ajakirjanik ei ole nähtavasti artikli tarbeks fakte kontrollinud; ja 2) Hankija on otsuse tegemisel tuginenud ebaõigele informatsioonile, et Ants Põldsam on ettevõtete ühinemise tõttu ka varasemalt pääsenud väärteomenetlusest. See ei vasta ülalnimetatud tõenditest nähtuvalt tõele. 6. Niisiis on üheselt ümber lükatud hankija seisukoht, et ühes ajaleheartiklis esitatud väidetele tuginemine on piisav järeldamaks, et ettevõtja ei ole usaldusväärne ja selle ettevõtte kõrvaldamiseks riigihankemenetlusest. Antud juhul tingis menetluste algatamise Bristol Trust suhtes valekaebuste esitamine. Ajakirjanik aga ei ole viitsinud süüvida tegelikesse asjaoludesse. Sellest nähtub, et ajakirjanduses esitatud informatsioon ei ole alati puhas kuld ning see ei saa olla ainus allikas, millele tuginedes hankija meelevaldselt isikuid hankemenetlusest kõrvaldab. Seda enam, et ülalviidatust nähtub üheselt, et ajakirjanik on käitunud vastutustundetult ja jätnud tahtlikult või teadmatusest tegelikest asjaoludest eksliku mulje. 7. Hankija seisukoha p-s 2.2.2 tehtud meelevaldne järeldus, et vaidlustaja kinnitas tõendi õigsust, on selles kontekstis samuti täiesti ebaõige (kuigi vaidlustaja ei ole kinnitanud artikli õigsust ka muude etteheidete osas). 8. Ebaõige on ka hankija seisukoha p-s 2.3.8 toodud väide, et artiklist nähtub, et vaidlustaja valetab, kui ta kandis vabatahtlikult rahad EMTA kontole. Asjaolu, et prokuratuur arestis teatud summa, vastab tõele, kuid just vaidlustaja oli see, kes taotles vaidlustuses viidatud summade kandmist EMTA ettemaksukontole. Hankija järeldus, et vaidlustaja on seetõttu ebausaldusväärne, et ta selle asjaolu välja tõi, kui meetme, mis tagab igal juhul riigile vaidluse all oleva raha saamise, ei ole õiguspärane kaalutlus. 1 Kuigi Maksu- ja Tolliamet algatas hiljem pahatahtliku kaebaja järjepidevuse tõttu uue väärteomenetluse, siis see menetlus lõpetati, kuid mitte ettevõtte ümberkujundamise tõttu, vaid seetõttu, et Maksu- ja Tolliameti 10.07.2023 määrus, millega tühistati 14.03.2023 väärteomenetluse lõpetamise määrus, ei olnud õiguspärane. Kohus jättis jõusse Maksu- ja Tolliameti 14.03.2023 väärteomenetluse lõpetamise määruse, ehk ennistas 14.03.2023 olukorra (vt Lisa 3: 09.01.2024 määrus). 2  II Hankija väited hoolsuskohustuse täitmise kohta ei vasta tõele. Vaatamata oma sellekohastele väidetele ei ole hankija hinnanud kõiki tõendeid kogumis. 9. Hankija tugineb oma otsuses üksnes Äripäeva artiklile, mille pinnalt teeb järelduse, et taotleja juhatuse liige võib olla süüdi ametialaste käitumisreeglite olulises rikkumises. Oma 11.02.2025 seisukohtades on hankija selle sama artikli pinnalt nähtavasti saavutanud veendumuse, et tema meelevaldne järeldus vastab tõele. 10. Ilmselt on hankijal selline ebaõige seisukoht kujunenud, sest hankija on meelevaldselt otsustanud, et artiklis esitatud ringkonnaprokuröri etteheited tähendavad, et isik on talle etteheidetavates tegevustes ka süüdi. Jättes kõrvale süütuse presumptsiooni, mida hankija ilmselgelt ei austa, juhib vaidlustaja tähelepanu hoopis hankija ebaõigele arvamusele, et ringkonnaprokurör on kahtlusteta erapooletu. Vaidlustaja sellega mõistagi ei nõustu. KrMS § 211 lg 1 kohaselt on prokurör süüdistuse esindaja, mitte neutraalne menetlusosaline. ProkS § 1 järgi on prokuratuur osa täidesaatvast võimust, mitte kohtuvõimust. Kuivõrd prokuröril on võimalus valida, millised tõendid kohtusse esitatakse, tähendab see, et ta ei ole neutraalne hindaja, vaid aktiivne süüdistuspoole esindaja. 11. Vaidlustaja juhib tähelepanu, et eelmises ülal joonealuses viites viidatud kohtumäärus on tehtud enam kui aasta eest, ja seega puuduvad igasugused õigustused, miks hankija seda enda „hoolsa“ kontrolli käigus avalikest andmebaasidest ei leidnud. Kui hankija oleks Pootsi Mõisa menetluse kohta tehtud ebaõige väite osas tegelikke asjaolusid kontrollinud, oleks ta saanud teada, et see informatsioon on vale. Siis poleks hankija ka tõenäoliselt jõudnud ebaõigele järeldusele, et vaidlustaja on ebausaldusväärne. 12. Hankija seisukoha ptk-s 2.3 esitatud väited, et ta on vaidlustaja rakse ametialase rikkumise üle otsustamisel lähtunud Euroopa Kohtu otsusest, ei vasta samuti tõele. Euroopa Kohtu praktika ei toeta hankija seisukohta, et ta võib meelevaldselt kõrvaldada menetlusest ettevõtjaid ja teha suvaotsuse alusel järeldusi ettevõtte juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumise kohta. Antud juhul ei eksisteeri hankija kirjeldatud olukorda, kus juhatuse liige oleks teinud ettevõttele hoolsuskohustuse rikkumisega kahju. Hankija väide, et juhatuse liige ei olnud hoolsuskohustuse rikkumise tõttu teadlik Maksu-ja Tolliameti muutunud praktikast, on ümber lükatav vaidlustuse lisas esitatud vandeadvokaatide selgitustega, millest nähtus üheselt, et Surrestik OÜ-le etteheidetavate koostöölepingute osas ei olnud tol hetkel ega ka praegu selget praktikat. III Hankija oli juba varem teadlik Maksu- ja Tolliameti seisukohtadest ja ettevõtte restruktureerimisest 13. Äripäeva 03.12.2024 artiklis kinnitas hankija ise on Ants Põldsamile kuuluvate ettevõtete restruktureerimise osas, mida käesolevaga vaidlustajale ette heidab, et see on seadusega lubatud tegevus. „Ka RKIKist öeldakse, et äriseadustik lubab uusi ettevõtteid luua ning ühtlasi õigusi ja kohustusi üle anda. Nende tehingute õiguspärasust hindavad selleks pädevad asutused, lisab amet. RKIK nendib, et Bristoli suhtes käivad tõesti praegu kriminaalasjad, ent oma vastuses lisab amet, et ei anna sellele hinnanguid, vaid saab lähtuda kriminaalasja tulemustest. /…/ Ettevõtja kriminaalkorras karistamisel on RKIK´il võimalik lepingud üles öelda“. Sellest nähtub, et hankija oli ka varasemalt teadlik 3  Surrestik OÜ suhtes tehtud etteheidetest, kuid leidis (õigesti), et ta pole pädev selle osas hinnanguid andma. 14. Seejuures, kui vaidlustaja esitas 21.11.2024 hankija õigusvaldkonna juhile teate, et seoses jagunemisega on vajalik lepingute muutmine, ei tekitanud see mingisugust probleemi. Olemasolevad lepingud muudeti ja neid täidab vaidlustaja edasi. Mingisugusest usalduse kaotusest ei ole seejuures juttu, sest ettevõte saab igapäevaselt hankijalt teateid uute pakkumuste esitamiseks. 15. Eelneva valguses on kummastav hankija väidetav õigusvastane otsus, et ta ei sõlmi Ants Põldsamile kuuluvate ettevõtetega lepinguid. Nimelt, seisukoha p-s 2.4.3 väidab hankija, et ta ei ole ühegi Ants Põldsam’ile kuuluva ettevõttega uusi lepinguid sõlminud ning viitab, et sõlmis viimati lepingu 15.11.2024. 16. Vaidlustaja selgitab hankijale ka seda, et asjaolu, et ettevõtted kuuluvad Ants Põldsamile, ei anna hankijale automaatset õigust välistada temaga lepingu sõlmimist. Hankija otsus, et ta ei sõlmi Ants Põldsamile kuuluva ettevõttega lepinguid, on õigusvastane. IV Hankija ei ole kaalumisel arvesse võtnud Politsei- ja Piirivalveameti seisukohti, samuti on hankija kaalutlused vastuolus Riigi Kaitseinvesteeringute AS-i enda seisukohtadega 17. Kuigi hankija väidab, et tugines otsuse tegemisel täielikult Äripäeva artiklile ja võttis kaalumisel arvesse kõiki asjaolusid, ei nähtu hankija protokollist, et ta oleks analüüsinud vaidlustaja suurima lepingupartneri Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) poolt artiklis esitatud seisukohti. Nimelt nähtub artiklist: „Bristol Trusti lepingupartner ning firmalt mitmeid asju ostnud PPA Bristol Trusti nimemuutuses ning lepingute ja varade uude firmasse üleviimises probleemi ei näe. PPA hanke- ja lepingutalituse juht Ingrid Peek nentis, et seda juhtub pigem harva, kui mõni PPA lepingupartner oma nime muudab. “Ettevõttel on õigus oma nime muuta ja meie kui hankija ei pea seda automaatselt kahtlustäratavaks,” märkis ta. Õigus viia varad ja lepingud üle uue firma alla on ettevõtja otsus ja osa ettevõtlusvabadusest, jätkas Peek. Ettevõtte ümberkujundamine, näiteks ühinemine või jagunemine on seaduslik. Sellistes olukordades veendub PPA ettevõtja ja äriregistri dokumentide pinnalt, et üleminek on olnud seaduslik, vastas Peek.“ 18. Eelnevast nähtub, et PPA peab vaidlustajat igati usaldusväärseks lepingupartneriks ega pea ettevõtte restruktureerimist probleemiks. Miks hankija seda asjaolu otsuse tegemisel ei kaalunud, ei ole selge. V Menetluslikud küsimused 19. Esitamine. Vastus on edastatud VAKO-le aadressil [email protected] ja menetlusosaliste esindajatele e-posti teel. 20. Menetluskulud. Seoses hankija seisukohaga vaidlustaja menetluskulude osas, selgitab vaidlustaja, et ei nõustu hankijaga, et 22 tundi õigusabi oleks selles menetluses 4  põhjendamatu. Olukorras, kus hankija loob selgelt pretsedenti ja Eestis selliseid vaidlusi siiani olnud ei ole, ei ole põhjendatud nimetada vaidlustaja esindaja tööd igapäevaseks lihtsaks tööks. Vastupidi, sellises olukorras on Euroopa Kohtu praktika analüüsimine ja tavapärasest sisukamate õiguslike seisukohtade esitamine vältimatult vajalik. Samuti ei nõustu vaidlustaja väitega, et vaidluse all pole faktilisi asjaolusid (vt selle kohta ülal). 21. Vaidlustaja täiendavad menetluskulud seoses käesoleva dokumendi esitamisega on 1205 eurot (ilma km-ta), mis seisnevad hankija 11.02.2025 seisukoha analüüsis ja käesoleva vastuse koostamises (vt Lisa 4). Lisa 1. Kriminaalmenetluse alustamata jätmise teade Lisa 2. Väärteomenetluse lõpetamise otsus Lisa 3. Harju Maakohtu 09.01.2024 määrus Lisa 4. Arve nr TV022025_02 Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ ______________________ vandeadvokaat Triin Väljaots Strobil OÜ lepinguline esindaja 5