Vaidlustus

Riigihangete vaidlustuskomisjon Advokaadibüroo NOVE OÜ Tallinn Registrikood: 12984303 Estonia pst 9, Solaris keskus 11.02.2025 10143 Tallinn Tel: +372 610 8010 [email protected] www.nove.ee Andrus Kattel Klen Teder Arsi Pavelts, PhD Marika Mugur Allkirjastatud digitaalselt Kristjan Tamm Heili Püümann Veikko Puolakainen Laura Raadik Mari Past Kristiina Koll Liis Kikas ESITATUD E-POSTI TEEL Indrek Niklus Madis Abel Sten Tikerpe [email protected] Mart Parind Andra Olm VAIDLUSTUS & RIIGIHANKE PEATAMISE TAOTLUS Riigihange: „Ravi 27 A korpuse ja seda ümbritseva väliala projekteeri- mine“ (viitenumber 289516) Vaidlustaja: Innopolis Insenerid OÜ Registrikood 11297032 Vaidlustaja esindaja: Vandeadvokaat Mart Parind Advokaadibüroo NOVE e-post [email protected] Hankija: Aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla Registrikood 10822068 e-post [email protected] TAOTLUSED: 1. Rahuldada vaidlustus ja kohustada hankijat viima õigusaktidega kooskõlla riigihanke „Ravi 27 A korpuse ja seda ümbritseva väliala projekteerimine“ (viitenumber 289516) kvalifitseerimise tingimused osas, milles need näevad kütte, ventilatsiooni ja jahutuse projekteerija puhul ette madalama kutsenõude kui „volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8“. 2. Peatada riigihanke „Ravi 27 A korpuse ja seda ümbritseva väliala projekteerimine“ (viitenumber 289516) menetlus. 3. Jätta kõik menetluskulud hankija kanda ning mõista vaidlustaja menetluskulud välja hankijalt vastavalt vaidlustaja menetluskulude nimekirjale.  NOVE - 2/6 - I ASJAOLUD 1. 20.01.2025 alustas Aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla („Hankija“) avatud hankemenetlu- sega riigihanget „Ravi 27 A korpuse ja seda ümbritseva väliala projekteerimine“ (viitenumber 289516, „Hange“). Pakkumuste esitamise tähtpäev on 19.02.2025 ning see on püsinud samasena Hanke väljakuulutamisest alates, st pakkumuste esitamise tähtaega ei ole pikendatud. 2. Innopolis Insenerid OÜ („Vaidlustaja“) on huvitatud Hankel pakkumuse tegemisest. 3. Hankija on Hankes kehtestanud järgmise kvalifitseerimise tingimuse1: „Pakkuja meeskonnas peavad olema vähemalt järgmised projekteerimistööde eest vastutavad isikud: /---/ 3) küte-ventilatsiooni ja jahutuse projekteerija – sisekliima tagamise süsteemi projekteerija tase 7 (või samaväärne); /---/“ 4. Korrektsuse huvides tuleb kohe märkida, et sellist kutset nagu Hankija nimetatud „sisekliima tagamise süsteemi projekteerija, tase 7“, ei ole olemas. Eksisteerib kutse „diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7“2, mille üks valitav kompetents on „sisekliima tagamise süsteemi projekteerimine“. Arvestades, et VAKO praktika järgi tuleks hankija ilmselgeid eksimusi terminoloogias sisustada ja mõista õige terminoloogia valguses3, siis lähtub kogu vaidlustus eeldusest, et tegelikult on Hankija seadnud kvalifitseerimise tingimuse, mille järgi peab kütte, ventilatsiooni ja jahutuse projekteerijal olema kutse „diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7“ valitava kompetentsiga „sisekliima tagamise süsteemi projekteerimine“ (või sellega samaväärne). 5. 24.01.2025 esitas Vaidlustaja riigihangete registris Hankijale järgmise küsimuse/ettepaneku (ID 925145): „Kõrvaldamise alused ja kvalifitseerimistingimused, alapeatükk “Kvalifitseerimistingimused”, osa “C: Tehniline ja kutsealane suutlikkus” seab kütte, ventilatsiooni ja jahutuse projekteerija osas järgmised tingimused: „Pakkuja meeskonda peab kuuluma küte-ventilatsiooni ja jahutuse projekteerija - sisekliima tagamise süsteemi projekteerija tase 7 (või samaväärne)" Vastavalt kehtivale kutsestandardile ei oma diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutusinsener, tase 7 õigust projekteerida haigla hoonete tehnosüsteeme. Lisame siia väljavõtte kehtivast diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 kutsestandardist (https://urldefense.com/v3/__https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/1120496 5__;!!HBVxBjZwpQ!14_4uWabsE63zd_NP3N6GrBrqkvkHAdMu7nUYrhl1rBYCxROhXwoM P2U0n9dPmOuyTlZCh_b5kZ1YTSonZecnl15nUHf4Pk1BCzgBfj5$), peatükk A Kutsekirjeldus, alapeatükk A.1 Töö kirjeldus, alapunkt I SISEKLIIMA TAGAMISE SÜSTEEMI PROJEKTI KOOSTAMINE: „Kõik hooned köetava pinnaga kuni 10 000 m², välja arvatud: - kõrgendatud sisekliima nõuetega hooned või ruumid (õhu puhtus, temperatuur, müra, niiskus), nt muuseumid, haiglad, puhasruumid“. Vastavalt riigihangete seadusele on kvalifikatsioonitingimuse seadmise eelduseks, et pakkuja nimetatav ja vastava kvalifikatsiooniga spetsialist täidab kvalifikatsiooni eeldavat tööd hankelepingu täitmisel isiklikult. Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 ei oma vastavalt kehtivale kutsestandardile pädevust antud hankeobjektiks oleva hoone projekteerimiseks. Vastavalt majandus- ja taristuministri 02.06.2015. a. määruse nr 51 lisale „Ehitise kasutamise 1 Kättesaadav siit: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8323764/procurement-passport 2 Kättesaadav siit: https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/10718261 3 VAKOo 48-19/205677, p 9.  NOVE - 3/6 - otstarvete loetelu“ kuulub ambulatoorse arstiabi osutamise hoone (alamkoodiga 12644) haiglate ja muude ravihoonete alla. Seega ei saa diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7, hankeobjektiks oleva hoone projekti koostada ainuisikuliselt ning peab töötama volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 kvalifikatsiooni omava pädeva isiku juhendamisel. Tulenevalt seatud kvalifitseerimistingimuse vastuolust kehtiva diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 kutsestandardiga, palume Hankijal viia antud nõue vastavusse kehtiva kutsestandardiga.“ 6. 30.01.2025 vastas Hankija Vaidlustaja eeltoodud pöördumisele järgmiselt: „Hankija loeb piisavaks sisekliima tagamise süsteemi projekteerija tase 7, kuna tegemist on kliinikuga. Hoonesse ei ole planeeritud rajada haiglale iseloomulikke kõrgendatud nõuetega operatsioonisaale, intensiivravi palateid, puhasruume jne.“ 7. Vaidlustaja arvates ei ole Hankija põhjendus tema ettepaneku tagasilükkamiseks korrektne. Seetõttu esitab Vaidlustaja käesolevaga riigihangete vaidlustuskomisjonile („VAKO“) vaidlustuse kütte, ventilatsiooni ja jahutuse projekteerija kutsetaset puudutava kvalifitseerimise tingimuse peale. II ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED 8. Nagu ülal selgitatud, on Hankija – kui tema terminoloogiline eksimus parandada – kehtes- tanud kvalifitseerimise tingimusena nõude, et pakkuja meeskonda peab kuuluma kütte, venti- latsiooni ja jahutuse projekteerija, kel on vähemalt kutse „diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7“ valitava kompetentsiga „sisekliima tagamise süsteemi projekteerimine“ (või sellega samaväärne). Vaidlustaja arvates on see tingimus vastuolus RHS-iga, kuna tegu on eesmärki arvesse võttes liiga leebe nõudega. 9. VAKO ja kohtute praktika järgi on riigihankes kvalifitseerimise tingimuste seadmise eesmärk tuvastada pakkuja eelduslik suutlikkus hankelepingut nõuetekohaselt täita.4 Kirjutatud õiguses tuleneb see RHS § 98 lg 1 teisest lausest, mille järgi peavad kvalifitseerimise tingimused vastama hankelepingu esemeks olevate teenuste olemusele. Viidatud säte rajaneb omakorda EL riigi- hankedirektiivi 2014/24 art 58 lg 1 teise lõigu esimesel lausel, vastavalt millele peab hankija kvalifikatsiooninõudeid kehtestades veenduma, et nõuded oleksid asjakohased tagamaks, et /…/ pakkujal on /…/ tehniline ja kutsealane suutlikkus sõlmitava lepingu täitmiseks. 10. Nõnda on VAKO varem otsustanud, et „kui kvalifitseerimise tingimus ei võimalda veenduda pakkuja eeldatavas võimekuses täita konkreetset hankelepingut, ei seondu see tingimus hanke- lepingu esemega ega sobi ülepea kvalifitseerimise tingimuseks“.5 11. Vaidlusaluse kutsenõude probleem seisneb selles, et see ei aita oma leebuse tõttu tagada, et hankelepingut täidetakse nõuetekohaselt. Nimelt on ilmselt vaieldamatu, et Hanke tulemusel sõlmitavat hankelepingut tuleb täita kooskõlas kõigi asjasse puutuvate imperatiivsete õigusnormi- dega, sh kutsenõudeid sätestavate normidega. Nagu Vaidlustaja on oma 24.01.2025 pöördumises Hankijale selgitanud (vt ülal p 4), ei oma isik, kel on kutse „diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7“ õigust projekteerida haiglate tehnosüsteeme – seda sõltumata sellest, milline valitav kompetents antud kutse raames isikul on. VAKO võib asjaomasest kutsestandardist sõnaselgelt lugeda, et selle kutse puhul otsesõnu välistatud haiglate sisekliima tagamise süsteemi projekti koostamine (vt seal ptk A.1 Töö kirjeldus → I Sisekliima tagamise süsteemi projekti koostamine → „Kõik hooned köetava pinnaga kuni 10 000 m², välja arvatud: /---/ haiglad“). 12. Sellist piirangut ei ole aga isikul, kel on kutse „volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuse- insener, tase 8“6 (vt standardis ptk A.1 Töö kirjeldus → I Sisekliima tagamise süsteemi projekti 4 Nt TlnRKo 3-17-2590, p 13; TlnHKo 3-17-1306, p 35; VAKOo 57-19/204557, p 13. Nii ka V. Vaske. RHS § 98 komm 3 – RHS komm vlj (viide 5). 5 VAKOo 174-19/213197, p 13. 6 Vt selle kutse tingimusi siit: https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/11204988  NOVE - 4/6 - koostamine→ „Ilma tehniliste piiranguteta“). Niisiis seab kutsetasemeid puudutav õigustik haiglate tehnosüsteemide projekteerimisele kõrgendatud nõudmised ja vajalik on omada kutseraamistiku kõrgeimat taset (tase 8). 13. Rekonstrueerimisele kuuluvas Ravi tn 27 hoones asub Tallinna Lastepolikliinik.7 Tegu on „haiglaga“ eeltoodud kutsestandardite mõttes. Nimelt on haigla ambulatoorsete ja statsionaarsete tervishoiuteenuste osutamiseks moodustatud majandusüksus (TTKS § 22 lg 1). Ehitisregistrist nähtub, et Ravi tn 27 hoone kasutusotstarve on „12644 Ambulatoorse arstiabi osutamise hoone“8. Ka lastepolikliiniku koduleht (vt joonealune viide nr 7) kinnitab, et selles asutuses, mis kuulub omakorda Tallinna Lastehaigla koosseisu, osutatakse erinevaid ambulatoorseid tervishoiu- teenuseid. Seega on kõnealuse hoone tehnosüsteemide projekteerimiseks õiguslikult kompetentne vaid isik, kel on kutse „volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8“. 14. Hankija 30.01.2025 vastusest Vaidlustaja pöördumisele nähtuv vahetegu haigla ja kliiniku vahel ei rajane õiguslikul alusel. Esiteks ei ole Hankija selgitanud, mis vahe on antud kontekstis „haiglal“ ja „kliinikul“ – tegu on sisulist tähendust mitteomava semantilise eristusega. Teiseks ei tee asjasse puudutavad valdkondlikud erinormid neil mõistetel vahet. Järelikult ei saa Hankija tema hangitavale teenusele kohaldatavaid nõudeid alandada väitega, et projekteeritav hoone on „kõigest“ kliinik, mitte haigla. 15. Märgiline on seegi, et kutsestandardis „diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7“ toodud välistused, mille hulka kuulub ka haigla, algab lühendiga nt ehk näiteks. Seega on tegu avatud loeteluga „kõrgendatud sisekliima nõuetega hoonetest või ruumidest“. Kui juba muuseum on selles loetelus näitena eraldi välja toodud, siis ei saa tõsimeelselt väita, et ambulatoorseid tervishoiuteenuseid osutava asutuse hoone ei kuulu samasse kate- gooriasse. Hankija – haigla – ei saa tõsiseltvõetavalt argumenteerida, et tema ruumide õhu puhtusele, temperatuurile, mürale ja niiskusele kohalduvad leebemad nõuded kui muuseumi puhul. 16. Võrdluseks, Tartu Ülikooli Kliinikum on kahes oma hankes – riigihange nr 289111 seonduvalt psühhiaatriakliinikuga9 ja riigihange nr 283607 seonduvalt nahakliinikuga10 – sellekohase tähelepanujuhtimise peale mõistnud oma viga ning asendanud varasema liialt leebe kütte-, ventilatsiooni - ja jahutussüsteemide projekteerija kutsenõude kohase nõudega, st 8. tase. 17. Lisaks RHS § 98 lg-le 1, millest võrsub kvalifitseerimise tingimuse asjakohasuse nõue, on eelkäsitletud problemaatika relevantne ka RHS § 101 lg 1 p 6 kontekstis. Nimelt tuleneb sellest sättest – ja seda annab mõista ka Hankija enda koostatud kvalifitseerimise tingimuse sissejuhatav lause11 –, et isik, kelle pakkuja nimetab oma pakkumuses eesmärgiga täita ära mõni pakkuja tehnilisele ja kutsealasele pädevusele seatud kutsetunnistuse nõue, peab hankelepingu täitmises isiklikult ja vahetult kaasa lööma. Kui see nii ei oleks, muutuks sellesisuline kvalifikatsiooni kontroll sisutuks, kuna pakkuja võiks formaalselt nimetada keda tahes. Niisiis, kui pakkuja nimetab Hankes kütte, ventilatsiooni ja jahutuse projekteerijaks isiku, kel ei ole kutset „volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8“, siis peab just tema asjaomast lõiku hankelepingust täitma, ehkki see satuks vastuollu ehitus- ja kutseõiguse normidega. 18. Ennetamaks VAKO võimalikku küsimust ja Hankija võimalikku vastuväidet selle kohta, kas ja kuidas saab liiga leebe nõue rikkuda Vaidlustaja õigusi, märgime järgmist. On tõsi, et liiga leebe kvalifitseerimise tingimus ei takista Vaidlustajal Hankes osaleda. RHS § 185 lg-st 1 võrsuvat subjektiivsete õiguste rikkumise nõuet kui vaidlustamise eeltingimust aga ei tohi mõista nii kitsalt, et vaidlustatav hanketingimus peab tingimata välistama vaidlustaja osaluse hankes. Vaidlustaja subjektiivsete õiguste rikkumine on võimalik ka muul moel, nt seeläbi, et mõne tingimusega õigusvastaselt ahendatakse vaidlustaja edulootusi hankes ja/või antakse kellelegi teisele 7 Vt siit: https://www.lastehaigla.ee/kliinikud/kesklinna-lastepolikliinik 8 Vt siit: https://livekluster.ehr.ee/ui/ehr/v1/building/101031012 9 Vt siit: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8284524/communication/message/924475 10 Vt siit: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7737684/communication/message/893067 11 „Pakkuja meeskonnas peavad olema vähemalt järgmised projekteerimistööde eest vastutavad isikud /---/“.  NOVE - 5/6 - põhjendamatu konkurentsieelis.12 Mida rohkem pakkujaid Hankes osaleb – ja see on leebemate nõuete potentsiaalne ja tõenäoline tagajärg –, seda väiksemad on Vaidlustaja võiduvõimalused. Tegu on matemaatilise tõenäosusteoorial rajaneva tõsiasjaga. Lisaks on 8. kutsetasemega töötajat mitteomaval pakkujal eelduslikult ebaaus eelis, kuna tema saab oma madalama kutsetasemega töötajale maksta eelduslikult väiksemat töötasu (kõrgemas kutsetasemes väljendub kõrgem kompetents ja kõrgem tööturuväärtus). Seetõttu on Vaidlustajal õigus nõuda, et temaga ei konkureeriks hankelepingule ja potentsiaalselt ei sõlmiks hankelepingut pakkuja, kel tegelikult ei ole võimalik lepingut õiguspäraselt täita. III RIIGIHANKE PEATAMISE TAOTLUS 19. Hankes kehtiv pakkumuste esitamise tähtpäev on 19.02.2025. RHS-is sätestatud vaidlustus- menetluse tähtaegasid arvestades on ilmne, et vaidlustusmenetlus ei jõua selleks ajaks sisulise lahendiga lõppeda. Seetõttu taotleb Vaidlustaja Hanke peatamist. 20. RHS § 193 lg 1 sätestab, et VAKO võib vaidlustaja põhjendatud taotluse alusel teha igas vaidlustusmenetluse staadiumis otsuse riigihanke peatamise kohta, võttes arvesse peatamisest tulenevaid võimalikke tagajärgi kõigile huvidele, mida võidakse kahjustada. 21. Valitseva kohtupraktika järgi on riigihanke alusdokumentide üle peetavas vaidluses hanke peatamine põhjendatud nii siis, kui pakkumuste esitamise tähtaeg lõppeks vaidlustusmenetluse kestel, kui ka siis, kui vaidlustajale ei jääks pärast vaidlustusmenetluse lõppemise eelduslikku aega ja enne pakkumuste esitamise tähtpäeva mõistlikku ajavaru pöörduda VAKO otsuse peale kohtusse.13 Nimelt on riigihanke alusdokumentide muutmiseks kohustamise vaidlustuse eesmärk saavutada hankija poolt õigusvastaste hanketingimuste asemel õiguspäraste kehtestamine. Sellise eesmärgi saavutamine ei ole aga enam võimalik olukorras, kus pakkumused on esitatud ja avatud. Hanketingimusi saab muuta kuni pakkumuste esitamise tähtpäeva saabumiseni (RHS § 81 lg 1). Kui nimetatud tähtaeg möödub, on alusdokumentide tingimused kohustuslikud nii hankijale kui ka pakkujatele.14 22. Kuivõrd käesolev vaidlustusmenetlus algab vaidlustuse esitamisega 11.02.2025, siis saabub Hankes pakkumuste esitamise tähtpäev 19.02.2025 kahtlemata juba vaidlustusmenetluse ajal. Seega on Hanke peatamise vajalikkus eeltoodud kohtupraktikat arvesse võttes ilmne. Vaidlustaja palub VAKO-l Hanke RHS § 193 lg 1 alusel peatada. Seejärel peaks Hankija RHS § 193 lg 8 alusel pakkumuste esitamise tähtaega piisava aja võrra pikendama. IV MENETLUSLIKUD AVALDUSED 23. Tähtaegsus. Vaidlustus riigihanke alusdokumendi peale peab olema laekunud VAKO-le hiljemalt viis tööpäeva enne hankemenetluses pakkumuste esitamise tähtpäeva, kui riigihanke eeldatav maksumus on vähemalt võrdne riigihanke piirmääraga (RHS § 189 lg 2 p 2). Kuivõrd Hankes, millega eeldatav maksumus ületab RHR-i andmeil rahvusvahelist piirmäära ning mida korraldatakse avatud hankemenetlusena, on pakkumuste esitamise tähtpäev 19.02.2025, siis on viimane päev Hanke alusdokumentide vaidlustamiseks 11.02.2025 ning käesolev vaidlustus on tähtaegne. 24. Riigilõiv. Et Hanke eeldatav maksumus ületab RHR-i andmeil rahvusvahelist piirmäära, on Vaidlustaja RHS § 186 ja RLS § 258 lg 1 p 2 alusel tasunud vaidlustuselt riigilõivu summas 1280 eurot (vt lisatud maksekviitung). 25. Esindusõigus. Allakirjutanu kinnitab, et tal on volitus Vaidlustajat selles asjas esindada. 26. Menetlusliik. Vaidlustaja eelistab asja lahendamist kirjalikus menetluses. 12 TlnRKm 10.06.2024, 3-24-1111, p 16. 13 Nt TlnHKm 10.12.2024, 3-14-52997, p 13–15; VAKOo 15.02.2018, 17-18/193653, p 4–8; 22.05.2018, 93-18/194960, p 4. 14 TlnRKo 3-15-1817, p 10 ja 11; VAKOo 20.11.2017, 187-17/192426, p 8.  NOVE - 6/6 - 27. Tõendid. Vaidlustaja ei ole menetlusökonoomiast lähtudes vaidlustusele lisanud tõendeid, mis on VAKO-le RHR-ist vabalt kättesaadavad (RHS § 190 lg 7). 28. Suhtluskanal. Vaidlustaja palub kõik menetlusdokumendid ja -teated edastada tema volitatud esindaja e-postile (toodud käesoleva dokumendi tiitellehel). Lugupidamisega Mart Parind Vandeadvokaat