Vaidlustus

Riigihangete Vaidlustuskomisjon Tallinn Tartu mnt 85, Tallinn 17.02.2025 Digiallkirjastatud, E-posti teel: [email protected] Riigihanke viitenumber: 279476 Vaidlustaja: AS CGI Eesti Registrikood: 10006966 A. H. Tammsaare tee 56, 11316, Tallinn Esindajad: vandeadvokaadid Kadri Härginen ja Mario Sõrm Advokaadibüroo Sorainen OÜ Rotermanni 6, 10111, Tallinn Tel: 640 0900 E-post: [email protected] [email protected] Hankija: Riigi Tugiteenuste Keskus Registrikood: 70007340 Lõkke tn 4, 10122, Tallinn E-post: [email protected] VAIDLUSTUS RIIGIHANKE ALUSDOKUMENTIDELE 1. TAOTLUSED 1. Peatada RHS § 193 lg 1 alusel riigihanke „Metsamuutuste kaugseireteenuse prototüübi loomine (Keskkonnaagentuur ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium)“ (viitenumber 279476) menetlus. 2. Kohustada RHS § 197 lg 1 p 5 alusel hankijat viima riigihanke alusdokumendid vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega osas, millega pakkujatele tehtaks riigihanke alusdokumentide koosseisus kättesaadavaks kogu riigihanke nr 271027 tulemusena sõlmitud hankelepingu alusel teostatud töö, sh: 1) metsamuutuste operatiivse tuvastamise prototüüp; 2) kommenteeritud lähtekood; 3) kõik paigaldusjuhendid lähtekoodi tarbeks; 4) mudeli treenimiseks kasutatud kogu treeningandmestik; 5) kõik kasutusjuhendid; 6) kogu koolitusmaterjal. 3. Kohustada hankijat viima hindamiskriteeriumide p 1 ja 6 koosseisus olevad teenuse projektiplaani ja ajakava, teenuse kontseptsiooni ja metoodika ning teenuse osutamise riskianalüüs ja riskide maandamismeetmed vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega. 4. Jätta kõik vaidlustusmenetluse kulud hankija kanda ja mõista hankijalt välja AS CGI Eesti poolt vaidlustusmenetluses kantud menetluskulud.  Sorainen – 2/12 – 2. ASJAOLUD JA VAIDLUSTUSE ESE 1. Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi hankija) korraldab avatud hankemenetlust „Metsamuutuste kaugseireteenuse prototüübi loomine (Keskkonnaagentuur ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium)“ (viitenumber 279476). Riigihangete registris avaldatud teabe kohaselt ületab riigihanke eeldatav maksumus rahvusvahelist riigihanke piirmäära. Esialgse hanketeate kohaselt määrati pakkumuste esitamise tähtajaks 26.02.2025. 2. 2023. aasta lõpus korraldas hankija lihthankemenetluse „Andmepõhine aruandlus metsa raieinfo edastamiseks: metsamuutuste operatiivse tuvastamise prototüüp (Keskkonnaagentuur ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium)“ (viitenumber 271027) (edaspidi eelmine riigihange). 3. Eelmise riigihanke peamine ese oli toimiva prototüübi tellimine metsas toimunud muutuste operatiivseks tuvastamiseks, sh vastava metoodika, dokumentatsiooni üleandmine ja väljaõppe korraldamine hankija töötajatele tulemuste kordamiseks asutusesiseselt. Riigihangete registris avaldatud teabe kohaselt täitis eelmise riigihanke hankelepingut KappaZeta OÜ, riigihange on teostatud ja hankeleping täidetud. 4. Vaidlustaja hinnangul on õigusaktidega ettenähtud nõuetega vastuolus see, et riigihanke alusdokumentides (edaspidi ka RHAD) ei ole pakkujatele, sh vaidlustajale kättesaadavaks tehtud eelmise riigihanke raames teostatud kõiki töid (edaspidi eelmise riigihanke tööd), sh 1) metsamuutuste operatiivse tuvastamise prototüüpi; 2) kommenteeritud lähtekoodi; 3) kõiki paigaldusjuhendeid lähtekoodi tarbeks; 4) mudeli treenimiseks kasutatud kogu treeningandmestikku; 5) kõiki kasutusjuhendeid; 6) kogu koolitusmaterjali. 5. Tulenevalt sellest, et hankija ei ole väljastanud eelmise riigihanke tööd, ei ole ka hankija kehtestatud hindamiskriteerium RHS-iga kooskõlas. Hankija omistab vähemalt 30 hindapunkti 100-st nö pakkumuse kvaliteediga seotud komponentidele, mille puhul saab edukas olla vaid ettevõtja, kellel on varasemalt eelmise riigihanke tööde tulemid olemas. Seega on hindamiskriteerium selline, mille tänasel kujul rakendamise puhul oleks võitja ette teada (KappaZeta OÜ). VaKo varasemas praktikas on aga taunitud selliste hindamiskriteeriumide kehtestamist, mille puhul tegelikku konkurentsi ei teki ning mille korral tuleks teistel ettevõtjatel teha pakkumuse hinnakomponendi kaudu edu saavutamiseks ebaproportsionaalselt suuri allahindlusi. 3. SUBJEKTIIVSETE ÕIGUSTE RIKKUMINE 6. Vaidlustaja on IT arenduste vallas aktiivselt tegutsev ettevõtja, kes on osalenud ja osaleb arvukates IT arendus- ja hooldustööde riigihangetes. 7. Riigihanke alusdokumentides eelmise riigihanke tööde pakkujatele kättesaadavaks mitte tegemine rikub vaidlustaja subjektiivseid õigusi, sh õigust esitada riigihankes pakkumus, osutuda selles edukaks ja teenida hankelepingute täitmiselt tulu. 8. Eelmise riigihanke tööde kättesaavaks tegemata jätmine käesoleva riigihanke RHAD-s, on vastuolus RHS § 3 p-des 1-3 sätestatud võrdse kohtlemise, proportsionaalsuse, asjakohasuse ja põhjendatuse põhimõttega ega taga konkurentsi efektiivset ärakasutamist. Ka ei ole hankija tegevus läbipaistev ja kontrollitav.  Sorainen – 3/12 – 9. Euroopa Kohus on järjepidevalt rõhutanud, et riigihangetes käibib niinimetatud võrdsete võimaluste põhimõte (equality of opportunity).1 Sellega on ilmselgelt vastuolus tõik, et antud riigihanke RHAD-s ei ole kõigile pakkujatele, sh vaidlustajale kättesaadavaks tehtud eelmises riigihankes teostatud kõiki töid. 10. Vastuolu võrdse kohtlemise põhimõttega tuleneb praegusel juhul sellest, et eelmise riigihanke tööd on kogu mahus, sh prototüübi osas kättesaadavad eelmise riigihanke teostanud konkurendile KappaZeta OÜ, kuid mitte teistele pakkujatele ega vaidlustajale. Seetõttu on KappaZeta OÜ-l käesolevas riigihankes ebakohane eelis, mis oleks olemata, kui hankija oleks RHAD koosseisus eelmise riigihanke töö pakkujatele avaldanud. 11. Kuna hankija pole seda teinud, siis koheldakse pakkujaid, sh vaidlustajat ebavõrdselt võrreldes KappaZeta OÜ-ga. Kui hankija teeks käimasoleva riigihanke RHAD koosseisus kättesaadavaks eelmise riigihanke töö, siis saaks pakkujad, sh vaidlustaja pakkumused koostada ja hinnastada oluliselt võrdsematel alustel KappaZeta OÜ-ga ja vaidlustaja osutuda riigihankes edukaks. Seetõttu on vaidlustajal ka vaidlustuse esitamise õigus. 4. EELMISE RIIGIHANKE TÖÖ KÄTTESAADAVAKS TEGEMATA JÄTMISE ÕIGUSVASTASUS 12. Esmalt käsitleb vaidlustaja alljärgnevalt eelmise ja käesoleva riigihangete esemete seotust, millel põhineb ka vaidlustaja peamine etteheide, et eelmise riigihanke tulem on jäetud õigusvastaselt pakkumuse esitamisest huvitatud isikutele kättesaadavaks tegemata. Seega on esmalt oluline eelmise ja käesoleva riigihangete esemete võrdluse teel selgitada, et ilma eelmise riigihanke tööde tulemi avalikustamiseta koheldakse pakkujaid ebavõrdselt. 4.1. Praeguse riigihanke ja eelmise riigihanke esemed on teineteisega seotud 13. Nagu hankija on selgitanud ka käesoleva riigihanke tehnilises kirjelduses, on riigihanke esemeks toimiva prototüübi loomine metsas toimunud muutuste operatiivseks tuvastamiseks ja vastava kaugseireteenuse loomiseks. Selle eesmärk on omakorda rakendada andmepõhist aruandlust ja otsustamist metsateatiste menetlemisel ja järelevalves. 14. Riigihanke ese on laiemas pildis seotud reaalajamajanduse metsaprojektiga „Raieinfo operatiivsemaks“, mille raames soovitakse leida ja valmistada ette andmepõhise aruandluse lahenduste juurutamist metsaga seotud aruandluses. Üheks projekti väljenduseks on kaugseirel põhineva andmepõhise aruandluse prototüübi arendamine, millega toimunud raieid tuvastada ja ennetada. Täiendavalt soovib hankija arendada andmepõhise otsustamise protsessi, kaasates kaugseireteenuse tulemused masinapõhise automaatotsuste protsessi. 15. Kui tutvuda eelmise riigihanke RHAD-ga, siis selle tehniline kirjeldus määratleb eelmise hanke esemena [...] toimiva prototüübi tellimise metsas toimunud muutuste operatiivseks tuvastamiseks; vastava metoodika, dokumentatsiooni ja väljaõppe tulemuste kordamiseks asutusesiseselt.2 16. Sama dokumendi p-s 3.1 selgitab hankija pikemalt, et eelmise riigihanke eesmärgiks oli [...] luua erinevate andmete kombineerimiseks uus korduvkasutatav metoodika ning selle põhjal kaugseirel toimiv prototüüp toimunud metsamuutuste automaatseks kontrolliks metsateatiste alusel. Lahendus peab suutma automaatselt luua saadud metsateatiste andmete või metsateatiste kaardikihi andmete kombineerimisel kaugseirega lagedate alade kaardikihi, kuhu on kuvatud tuvastatud toimunud metsamuutused. Töö tulemusena valmib andmete 1 Vt nt EKo C‑387/19, RTS infra ja Aannemingsbedrijf Norré-Behaegel, p 35. 2 Riigihanke 271027 alusdokument „Lisa 1 Tehniline kirjeldus_Raieinfo_2011“, lk 2.  Sorainen – 4/12 – kombineerimise metoodika ning kaugseirel põhinev prototüüp Valgamaa ja Läänemaa näitel. Andmete kombineerimise metoodika ja prototüüp peavad olema kasutatav ka laiemalt kogu Eesti territooriumil. Seega nägi hankija eelmises riigihankes ühemõtteliselt ette, et riigihanke tulemiks on ka toimiv prototüüp. 17. Eelmise riigihanke tehnilise kirjelduse lk 3-5 seab hankija tingimusteks, et: 1) Töö tulemusena antakse Keskkonnaagentuurile üle töövalmis prototüüp metsamuutuste tuvastamiseks (p 4.1.3), sh valmib töövalmis ja rakendatav metsamuutuste tuvastamise prototüüp, mis tuvastab maksimaalse võimaliku täpsusega toimunud muutused metsas (p 4.2); 2) Andmete kõrvutamise tulemusena peab prototüüp looma lagedate alade kaardikihi, kus on kuvatud metsamuutused, näiteks on toimunud raie (p 4.2); 3) Töö lõpparuanne peab sisaldama ka piisava täpsusega paigaldusjuhist ning projektidokumentatsiooni, sh kommenteeritud lähtekoodi, mis võimaldaks Keskkonnaagentuuril tulemust pärast töö vastuvõtmist kõrvalise abita korrata (p 4.9); 4) Töö II etapi tulem punktis 4.1.3. toodud prototüüp antakse üle koos kõigi vajalike dokumentide ja taustainfo, sh kommenteeritud lähtekoodiga tulemuste kordamiseks (p 5.6); 5) Töö tulemusena valmiv prototüüp, tarkvara, lähtekoodid, skriptid, metoodika jm materjalid ja väljundid peavad vastama Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse „KeM haldusala tehnoloogiline profiil3“ ja „Keskkonnaministeeriumi haldusala mittefunktsionaalsed nõuded“ (p 5.9). 18. Eeltoodust on selge, et eelmise riigihanke tulemina pidi valmima prototüüp, mis pidi ka olema tarkvaralisena hankijale üle antud. Kuidagi muul moel ei saa mõista korduvalt välja toodud sõnaselgeid viiteid prototüübile, lähtekoodile, tarkvarale, paigaldusjuhistele ja muule sellisele ning nende hankijale üleandmise kohustusele. 19. Kui siirduda praeguse riigihanke juurde, siis hankija selgitab tehnilises kirjelduses, et 2023. aasta lõpus viidi läbi pilootprojekt, mille eesmärgiks oli luua erinevate andmete kombineerimiseks uus korduvkasutatav metoodika ja selle põhjal kaugseirel toimiv prototüüp toimunud metsamuutuste automaatseks kontrolliks metsateatiste alusel. Kõnealuse selgituse juurde on lisatud viide Keskkonnaagentuuri peetavale Keskkonnaportaalile, kus selgitatakse kaugseire pilootprojekti sisu.3 20. Keskkonnaagentuur selgitab sealsamas, et kaugseire pilootprojekti eesmärgiks oli luua erinevate andmete kombineerimiseks uus korduvkasutatav metoodika ja selle põhjal kaugseirel toimiv prototüüp toimunud metsamuutuste automaatseks kontrolliks metsateatiste alusel. Lahendus peab suutma automaatselt luua saadud metsateatiste andmete või metsateatiste kaardikihi andmete kombineerimisel kaugseirega lagedate alade kaardikihi, kuhu on kuvatud tuvastatud toimunud metsamuutused. Ilmselgelt on see viide eelmisele riigihankele. 21. Käesoleva hanke eesmärgid on esitatud hanke tehnilise kirjelduse p-des 3.5.1-3.5.9. Oma sisu poolest on need tarkvara funktsionaalsed nõuded. Kui nende sisusse süüvida, siis on tegemist nõuetega eelmises riigihankes loodud tarkvaralise prototüübi täiendamisele, näiteks: 1) Punktis 3.5.1 nimetatud raiealade tuvastamise teenus on juba loodud eelmises riigihankes ning kõnealuse punkti kohaselt tuleb see liidestada metsaregistri ja Keskkonnaameti protsessidega. 3 Kättesaadav: https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/reaalajamajandus/metsavaldkond#Kaugseirepilootprojekt (16.02.2025).  Sorainen – 5/12 – 2) Punktides 3.5, 3.5.3 ja 3.5.4 nimetatud metsateatise ja raiealade kaardikihid on juba eelmise hanke käigus loodud. Nende punktide eesmärk on vaid kaardikihtide võrdluse funktsionaalsuse loomine ja võrdluse tulemuste esitamine. 3) Punktis 3.5.9 nimetatud andmete uuenemine on eelmises riigihankes realiseeritud, nii viitab sellele ka riigihanke 271027 tehnilise kirjelduse p 4.3 – andmed peavad uuenema vähemalt 14 päeva järel, sh kaugseirega tuvastatavad andmed. 4.1.1. KappaZeta OÜ metoodika kirjeldus ja võrdlus praeguse hanke tingimustega 22. Lisaks eelmise riigihanke ja praeguse riigihanke tehniliste kirjelduste võrdlemisele, on Keskkonnaagentuuri kodulehel avalikult kättesaadavaks tehtud KappaZeta OÜ poolt koostatud metoodika kirjeldus, mis peegeldab eelmise riigihanke raames teostatud töid nii, nagu nendest sai aru eelmise riigihanke täitja.4 Ka sellest allikast nähtub üheselt, et praegune riigihange on oma sisult ja eesmärkidelt eelmise riigihanke edasiarendus. 23. Metoodika kirjelduse lk 1 toob KappaZeta OÜ välja, et on arendanud välja närvivõrkudel põhineva mudeli, mis piloteerib lageraiete operatiivse tuvastamise võimalikkust tuleviku lahenduste tarbeks. Praeguse riigihanke tehnilises kirjelduses on lk 3 on selgitatud hankija soovi antud riigihankes – Pilootprojekti tulemustest lähtudes tuleb üles ehitada ka käesoleva hanke eesmärgiks olev kaugseireteenus, tagades samaväärse täpsuse, ajalise lahutuse ja automatiseerituse. 24. Närvivõrkudel põhinev mudel ei saa olla midagi muud, kui tarkvaraline lahendus, mis baseerub lähtekoodil. Seega väidab eelmise riigihanke täitja, et on välja töötanud tarkvaralise lahenduse. Arvestades olustikku ja kohta, kus see teave on esitatud, saab sellest järeldada vaid ühte – KappaZeta OÜ töötas tarkvaralise lahenduse välja eelmise riigihanke tööna. Siinkohal tähistab ka tehnilises kirjelduses kasutatud termin „automatiseeritud“ tarkvaralist lahendust. 25. Samal leheküljel selgitab KappaZeta OÜ, et tema loodud mudel töötab metsaeraldistel, mis on vähemalt 0.5 ha suured. Mudel saavutas lageraiete tuvastamisel täpsuse (precision) kuni 0.95; F-skoor (F-score) üle sadade tuhandete metsaeraldise oli kuni 0.89, mis annaks metsateatiste puhul F-skoori 0.92. 26. Tehnilise kirjelduse lk 4 rõhutab hankija, et tema vajadus on vähemalt kord kuus satelliidipiltide alusel tuvastada tehtud alates 0,5ha suurused raiealad, sh igale raiealale vähemalt nädala täpsusega, millal antud raie on tehtud.5 27. Vaidlustaja mõistab seda nii, et KappaZeta OÜ väitel töötab varasemas hankes loodud tarkvaraline mudel hankija ootustele vastava täpsusega, millest lähtumist eeldab hankija ka antud riigihankes, kuivõrd soovib samaväärselt täpset prototüüpi. 28. Sealsamas toob KappaZeta OÜ välja, et: mudel väljas shp failid, mis sisaldavad mitte- lageraiesündmusi ja lageraiesündmusi koos lageraieaja hinnanguga üle suurema osa Mandi- Eesti (ruudustiku sisse jääv ala Joonisel 1) vaatlusperioodil 2022–2023.6 29. Hankija on käesoleva riigihanke tehnilises kirjelduses soovinud, et projekti raames loodavate kaartide ulatus peab olema kogu Eesti territoorium ning ei eelda ainult Eesti metsa definitsiooni alusel metsaks liigituvat ala. Vajadus on kasutada kaarti ka rahvusvahelise aruandluse jaoks, kus metsa definitsioon erineb Eesti omast. 4 Kättesaadav: https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/Teemad/Reaalajamajandus/Metsaaruandlus/Metoodika%20kirjel dus.pdf (17.02.2025). 5 Kirjapilt muutmata. 6 Kirjapilt muutmata.  Sorainen – 6/12 – 30. Vaidlustaja hinnangul nähtub eeltoodust, et KappaZeta OÜ sõnul katab juba eelmises riigihankes loodud tarkvaraline mudel suurema osa Mandri-Eestist. Kogu Eesti territooriumi katmiseks piisab seega varasema mudeli edasiarendamisest. 31. Siinkohal tuleb tähele panna sedagi, et eelmise riigihanke raames loodud tarkvaraline mudel väljastab SHP failid. Need failid on vektorkaardi formaat, mis tähendab omakorda, et eelmise riigihanke raames loodi ka selleks vajalik tarkvaraline funktsionaalsus. 32. Metoodika kirjelduse lk 7 on esitatud tabel 2 ja tabel 3. Tehnilise kirjelduse p-s 3.3.5 nõuab hankija, et töö tulemuste täpsuste hinnang peab olema ligilähedaselt sama hea või parem kui 2024. aasta kaugseire pilootprojekti tulemused, mis toodud joonistel 2 ja 3. Nimetatud allikad, st tabelid on aga identsed, mis tähendab, et kvaliteedinõuded käesolevas riigihankes on seatud sõltuvusse eelmise hanke tulemustest. 33. Metoodika kirjelduse lk 2 on esitatud järgmine teave: Andmesisendina kasutati järgnevaid kaugseiresensoreid: tehisavaradar (ingl. Synthetic Aperture Radar, SAR) Sentinel- 1 (S1) ja multispektraalne satelliit Sentinel-2. Leheküljel 4 on selgitatud: Masinõppemudeli arendamisel kasutati RMK-lt saadud metsaeraldisi koos raieinfoga. Iga metsaeraliste kohta oli kasutada info, kas seal toimus raie (raieliik ja sündmuse toimumise aeg) või ei toiminud raiet (nn mittesündmus, mida samuti kasutati mudeli treenimisel). RMK-lt saadud andmeid kasutati mudeli treenimisel kui referentsandmeid (nn tõekriteeriumi). Samuti kasutati RMK andmeid mudeli täpsuse hindamisel. 34. Käesoleva hanke tehnilise kirjelduse p 3.4 kohaselt on hankija visioon kujundatud kaugseire pilootprojekti tulemustest lähtuvalt ning kaardi koostamine toimub Sentinel-2 ja Sentinel-1 kaugseire andmete kombineerimisel. Hankija sooviks on, et see toimuks masinõppe meetoditega ning kaardi koostamine peab olema täisautomaatne. Seetõttu peab metoodika sisaldama ka põhjalikku minimaalse õpetusandmestiku suuruse kirjeldust, et edaspidi oleks võimalik saavutada rahuldav tulemus. 35. Metoodika kirjelduse lk 4 kirjeldab KappaZeta OÜ, et RMK andmeid kasutati mudeli täpsuse hindamisel. Sealhulgas kirjeldab KappaZeta OÜ, et mudelit treeniti ning RMK andmed puhastati dubleerivatest või vigastest kirjetest, millega tagati andmete vastavus reaalsusega. Ka käesoleva hanke tehnilise kirjelduse lk 6 kohaselt tuleb töö teostada masinõppe meetoditega, mis eeldab õpetusandmestiku kasutamist. 36. Masinõppemudeli treenimisel on oluline treeningandmestiku kvaliteet. KappaZeta OÜ avaldatud metoodika kirjeldusest nähtub, et varasemalt loodud tarkvaralise mudeli treenimiseks on kasutatud hea kvaliteediga (nn puhastatud) andmeid. Teisisõnu on eelmise riigihanke raames tarkvaraline masinõppemudel loodud ja treenitud ning nn treeningandmed on puhastatud. See tähendab, et ühel konkurendil on see osa hankelepingu esemest suuresti juba valmis ning selle tulem ka hankijale üle antud. 37. Eeltoodust nähtub vaidlustaja hinnangul seegi, et eelmise riigihanke raames loodud tarkvaralisel mudelil on juba olemas võimekus käesolevas hankes sõnastatud sisendandmeid (Sentinel-1, Sentinel-2) sisendina kasutada. 38. Eelmise riigihanke dokument "Metoodika kirjeldus.pdf" viitab, et masinõppemudel on varasema hanke käigus arendatud (loodud), mis viitab tarkvaralise mudeli loomisele (tuntud ka kui tarkvaraarendus). Eelmise riigihanke käigus loodud tarkvaraline masinõppemudel on juba treenitud (RMK andmete alusel), ka käesolevas hankes on seatud nõudeks õpetusandmestiku kasutamise võimekust (tuntud ka kui mudeli treenimine). 39. Needki seoses viitavad esiteks tõsiasjale, et eelmise riigihanke töö on vahetult seotud käesoleva riigihanke esemega ning, et eelmise riigihanke kogu töö kättesaadavaks tegemata jätmisega koheldakse pakkujaid ebavõrdselt, kuna üks konkurent ei pea neid funktsionaalsusi käesolevas hankes algusest peale looma.  Sorainen – 7/12 – 40. Seega ilmestab eeltoodu, et praeguse riigihanke ese on seotud eelmise riigihanke raames teostatud töö, sh prototüübi edasiarendusega. Selline eesmärk oleks igati mõistlik ja tervitatav, kui kõik pakkujad saaksid käesoleva riigihanke RHAD-s juurdepääsu eelmise riigihanke tööle. Seda aga pole hankija õigusvastaselt võimaldanud. 4.1.2. KappaZeta OÜ esitlus 41. Keskkonnaagentuuri kodulehelt on kättesaadav ka KappaZeta OÜ esitlus, milles viimane käsitleb eelmise riigihanke kogemust ja võimalikke tulevasi samme.7 Nii on KappaZeta OÜ slaidil nr 7 välja toonud sellegi, et 40 000 eurot on projektile juba kulutatud, see summa vastab eelmise riigihanke hankelepingu maksumusele. 42. Vaidlustaja jaoks ilmestab seegi teave, et esimese riigihanke alusel sõlmitud hankeleping on osa kavandatava tulevikulahenduse kogumaksumusest. Kõik muud kirjeldused viitavad, et loodud tarkvara, sh masinõppemudelit on käesolevas riigihankes vaja täiendada, st liidestada täiendavate süsteemidega, automatiseerida töövoogusid ja jätkata loodud tarkvaralise masinõppemudeli viimistlemist, läbi täiendavate andmete kaasamise ja täiendava treenimise. 43. Selle teabe pinnalt pole usutav ka hankija poolt teabevahetuses esitatud väide, et eelmises hankes valmis kõigest metoodika kirjeldus. Mitte ükski KappaZeta OÜ esitluses välja toodud mõtetest ei kõlaks teoreetilise metoodika kirjelduse kontekstis asjakohaselt. Küll aga nähtub KappaZeta OÜ esitlusest, et nendes väljendatud viitab üheselt tarkvara, sh masinõppemudeli loomisele. 4.1.3. Hankija eitab eelmise riigihanke prototüübi olemasolu 44. Eeltoodu raames on eriti kummastav, et hankija on riigihangete registri teabevahetuse raames asunud väitma, et eelmises hankes teostatud prototüüpi kas üldse ei ole või ei ole sellele juurdepääsu. Hankijalt küsiti 05.02.2025 riigihangete registri teabevahetuses, kas töö teostajal on ligipääs ka esimese etapis Kappazeta OÜ poolt välja arendatud prototüübi treeningandmetele ja mudelile. Hankija vastas, et mudelile ligipääsu ei ole.8 45. Sellest järgmisel päeval küsiti hankijalt täpsustavalt üle, et kas hankija hakkab praeguses hankes uuesti sama prototüüpi hankima, mida eelmises riigihankes ning viidati tõsiasjale, et eelmises riigihanke tulemina valminud kogu töö, sh prototüübi kättesaadavaks mitte tegemine eelistab ebakohaselt KappaZeta OÜ-d. 46. Hankija vastus oli äärmiselt laialivalguv, kuid selle võiks kokku võtta nii, et hankija hinnangul ei pidanud eelmises riigihankes tarkvaralist prototüüpi valmima ja seda ka ei loodud.9 Nagu nähtub eelnevast, on see hankija selgitus aga vastuolus eelmise riigihanke tehnilise kirjeldusega ning ka sellega, kuidas Keskkonnaagentuur Keskkonnaportaalis eelmise riigihanke sisu ja tulemit selgitab. 47. Kui hankija väide eelmises riigihankes prototüübi loomata jätmise kohta tõele ei vasta, siis ei vasta hankija tegevus ka RHS § 3 p-s 1 sätestatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõttele. Rääkimata siinkohal ka hea halduse põhimõtte eiramisest. Hea halduse põhimõtte järgimise kohustust riigihanke menetlustes on korduvalt rõhutanud ka Riigikohus.10 7 Kättesaadav: https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/Teemad/Reaalajamajandus/Metsaaruandlus/T%C3%B6%C3%B6 d%20tutvustava%20ettekande%20slaidid.pdf (17.02.2025). 8 Teabevahetuse sõnum nr 928320. 9 Teabevahetuse sõnum nr 928685. 10 Vt nt RKHKo 3-3-1-100-06, p 15.  Sorainen – 8/12 – 4.2. Eelmise riigihanke töö kättesaadavaks tegemata jätmine teistele pakkujatele annab ebakohase eelise KappaZeta OÜ-le 48. Kuigi riigihangete korraldamisel tuleb reeglina lähtuda võrdse kohtlemise põhimõttest ja anda kõigile pakkujatele võimalikult võrdne stardipositsioon, siis eristatakse haldus- ja kohtupraktikas nn loomulikke eeliseid ebakohastest eelistest.11 Teisisõnu peab hankija piltlikult 100 meetri jooksu stardipakud asetama kõigile võistlejatele 100 meetri kaugusele finišist, kui keegi on jooksus kiirem või osavam, siis see on loomulik eelis, kui aga stardipakud asuvad finišist erinevatel kaugustel, siis on see ebakohane eelis neile, kelle stardipakud on lähemal. 49. Vaidlustaja leiab, et eelmise riigihanke töö praeguse riigihanke RHAD-s kättesaadavaks tegemata jätmine kohtleb pakkujaid ebavõrdselt, kuivõrd nõnda tekib ebakohane eelis ühele pakkujale – KappaZeta OÜ-le. 50. Kuna hankija on käesoleva riigihanke tehnilises kirjelduses lk 3 selgitanud, et praeguses riigihankes tuleb üles ehitada kaugseireteenus, mis tagab eelmise riigihanke tööga samaväärse täpsuse, ajalise lahutuse ja automatiseerituse, siis peab hankija pakkujate võrdse kohtlemise tagamiseks tegema RHAD-s kättesaadavaks ka taotluses loetletud teabe: 1) metsamuutuste operatiivse tuvastamise prototüübi; 2) kommenteeritud lähtekoodi; 3) kõik paigaldusjuhendid lähtekoodi tarbeks; 4) mudeli treenimiseks kasutatud kogu treeningandmestiku; 5) kõik kasutusjuhendid; 6) kogu koolitusmaterjali. 51. Praeguse riigihanke tehnilise kirjelduse p-d 3.3.2-3.3.4 loetlevad mitmesugused nõuded, mis on juba oma olemuselt nõuded loodava tarkvara funktsionaalsustele. Nende nõuete täitmine on eelmise riigihanke täitjale aga oluliselt lihtsam, kuna tema saab lähtuda eelmise riigihanke tööst, mida ei ole kogu mahus aga teistele pakkujatele kättesaadavaks tehtud. 52. Nagu nähtub juba vaidlustuse eelnevatest osadest, on pakkujal, kellel on ligipääs eelmise riigihanke tööle, sh lähtekoodile, märkimisväärne konkurentsieelis võrreldes pakkujatega, kellel seda ligipääsu ei ole, kuivõrd teised pakkujad, sh vaidlustaja, peavad teostama tööd, mis on konkurendil eelmise riigihanke raames juba teostatud, kuid mida hankija teiste pakkujatega mingil põhjusel ei jaga. Teisisõnu peavad teised ettevõtjad sellele käesoleva hanke tulemina sõlmitava lepingu raames planeerima samas mahus tööde tegemist, st aja ja rahalise ressursi kulumist, mille jaoks KappaZeta OÜ on juba riigi raha eest varem võimaluse saanud. 53. Näitena võib välja tuua ka tarkvaralise masinõppemudeli loomise ja selle treenimise, sh treeningandmete puhastamise, mis on eelmises riigihankes juba ellu viidud, kuid mida hankija eeldab praeguses riigihankes sisuliselt üksnes teistelt pakkujatelt, kui eelmise riigihanke täitja on selle töö juba ära teinud ning enda mudelisse inkorporeerinud. 54. Kui lähtuda riigihangete registri teabevahetusest, siis ei näi hankija mõistvat, kui suures ulatuses eelmise hanke tööd praeguse riigihanke tulemit, sh keerukust ja töömahtu mõjutavad. Vaidlustaja hinnangul moodustavad eelmise hanke tööd vähemalt 30 protsenti käesoleva hanke töömahust, mis tähendab eelmise riigihanke tööde kogumahus kättesaadavaks tegemata jätmise puhul seda, et selline on eelmise riigihanke täitja ajaline ja rahaline eelis praeguses riigihankes. 55. Sisuliselt on tegemist olustikuga, milles kõik võistlejad osalevad küll (formaalselt) 100 meetri sprindis, kuid ühe sprinteri stardipakud on asetatud 30 meetri peale, kui teiste omad asuvad 100 meetri kaugusel finišijoonest. See ei ole võrdne kohtlemine. 11 Vrd VaKo 148-11/125258, p 10; 207-20/223606, p 29.  Sorainen – 9/12 – 56. Mõnevõrra sarnases haldus- ja kohtupraktikas on vaidluste puhul oluliseks peetud seda, kas hankija on teinud pakkujatele kättesaadavaks teabe, mis on nt mõne varasema hanke raames hankijale kättesaadavaks tehtud ja mida hankija hilisemas hankes sisendina kasutab. 57. Näiteks vaidlustusasjas 207-20/223606 argumenteeris aktsiaselts Merko Infra, et OÜ-l Leonhard Weiss ja Empower Aktsiaseltsil oli AS Elering õhuliinide rekonstrueerimise hankes ebakohane eelis varasema hankelepingu täitmise tõttu ja need kaks pakkujat tulnuks hilisemast riigihankest seetõttu ka kõrvaldada. 58. Kuigi selles vaidluses ei vaieldud RHAD üle, vaieldi vaidlustusmenetluses selle üle, et kas ja millised on hankija kohustused olustikus, milles hankija kasutab varasema hanke sisendit ajaliselt ja mõtteliselt järgnevas hankes. Ehk siis kõne all oli küsimus suuresti sellest, et kas varasema hankelepingu täitmine ja selle raames täitja loodud teosed, on osalemine riigihanke ettevalmistamisel RHS § 95 lg 4 p 7 mõttes, millega kaasneb varasemale täitjale ebakohane eelis, mille tõttu tuleks varasema täitja kõrvaldamist uuest riigihankest kaaluda. 59. Nii väitis aktsiaselts Merko Infra selles vaidlustusmenetluses, et OÜ-l Leonhard Weiss ja Empower Aktsiaseltsil olid varasema hankelepingu täitmise tõttu mitmesugused teosed (põhiprojekti originaalfailid, liinide 3D mudelid ja arvutusmudelid), mille tõttu oli nimetatud ettevõtjatel aktsiaselts Merko Infra arvates põhjendamatu konkurentsieelis. AS Elering selgitas aga, et oli teinud järgneva riigihanke RHAD-s pakkujatele kättesaadavaks kogu teabe, mis tal varasema riigihanke täitmisest kättesaadavaks tehtud oli. 60. Vaidlustuskomisjon omistaski selle küsimuse lahendamisel tähendust mh asjaolule, kas hankija on varasema riigihanke raames loodud teosed uue riigihanke RHAD-sse lisanud, mille tõttu polnud tegu ka riigihanke ettevalmistamisel osalemisest tuleneva ebakohase eelisega.12 61. Samadest kaalutlustest peaks lähtuma ka praeguses vaidlustusasjas. Kui hankijal on eelmise riigihanke esemeks olev prototüüp, siis pakkujate võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse ning kontrollitavuse põhimõtte järgimiseks peab ta selle prototüübi kõigile pakkujatele, sh ka vaidlustajale käesoleva riigihanke RHAD-s kättesaadavaks tegema. Muidu on see prototüüp üksnes teada konkurendile, kes saab seda käesolevas riigihankes pakkumuse koostamiseks oma eelisena ära kasutada (sh ajalise ja rahalise ressursi säästmiseks). Sama kehtib ka kõigi muude eelmise riigihanke tööde kohta. Selline eelis ei ole aga antud juhul õiguspärane. 5. HINDAMISKRITEERIUMI SEADUSE NÕUETEGA KOOSKÕLLA VIIMINE 62. Hankija on kehtestanud hindamiskriteeriumi, mille kohaselt moodustab pakkumuse maksumus 60 punkti ning 40 punkti hindepunktidest jaotatakse nelja erineva alamkriteeriumi vahel: 1) teenuse projektiplaan ja ajakava – 10 p; 2) teenuse kontseptsioon ja metoodika – 10 p; 3) teenuse osutamise riskianalüüs ja riskide maandamismeetmed – 10 p, ning 4) teenuse meeskond – 10 p. 63. RHS § 85 lg 1 kohaselt peavad pakkumuse hindamise kriteeriumid lisaks sellele, et need on hankelepingu esemega seotud, tagama reaalset konkurentsi. VaKo on selgitanud, et see tähendab olukorda, kus hindamiskriteeriumi osakaal ei tohi teiste hindamise kriteeriumide 12 VaKo 207-20/223606, p 26.  Sorainen – 10/12 – hulgas olla määratud sellise tähtsusega, et see võiks otsustada juba ette ära varasema teenusepakkuja või tarnija pakkumuse edukaks osutumise.13 64. Seoses eelnevalt käesolevas vaidlustuses selgitatud RHAD puudustega ning eelmise riigihanke täitjale põhjendamatu eelise tekkimisega tuleb teistel huvitatud isikutel konkurentsi olukorra tekkimiseks ületada KappaZeta OÜ eelis sellega, et pakkuda oluliselt madalamat pakkumuse maksumust. Teistel ettevõtjatel on täna võimalik seega püüda saavutada hinna kategoorias maksimumpunktid, et ületada siinkohal pakkumuse kvaliteeti hindavates hindamiskriteeriumites eelduslikult saamata jäävad punktid. 65. Nimelt, KappaZeta OÜ-le on teada kogu eelmise prototüübi ehitamisega seonduv informatsioon, mistõttu on temal võimalik pakkuda võimalikult kõrge pakkumuse maksumus, kuivõrd tal on võimalik saavutada teenuse kontseptsiooni ja metoodika, teenuse osutamise riskianalüüsi ja riskide maandamismeetmete kategooriates eelnevalt teada oleva teabe tõttu maksimaalne tulemus. Teistele huvitatud isikutele pole see samaväärselt võimalik, sest lihtsasti öeldes on neil oluliselt informatsiooni puudu, et esitada konkureeriv pakkumus ning saavutada projektiplaani ja ajakava, teenuste kontseptsiooni ja metoodika ning teenuste osutamise riskianalüüsi ja riskide maandamismeetmete alamkategooriates maksimaalseid punkte. 66. Olukorras, kus üks ettevõtja on saanud prototüübi varem valmis ehitada ning tuleb pakkuma selle pealt, on selge, et ajakavas pole ühelgi teisel ettevõtjal võimalik varem tehtud tööd sellise ajakavaga läbida, et neid edestada. Seetõttu ei saa vaidlustaja ega ilmselt ka teised pakkujad saavutada maksimumpunkte projektiplaani ega muude nimetatud alamkategooriate eest. Need kõik eeldavad ja vajavad varasemas riigihankes tehtud kogu tööga tutvumist, et olla sisuliselt samal stardipakul ning pakkuda võrdväärseid lahendusi teenuse osutamisel. 67. Seega omistab hankija pakkumuste nö kvaliteeti puudutavates alamkriteeriumites neile põhjendamatult palju hindepunkte. Teisisõnu ei taga kehtestatud hindamiskriteerium eelnevalt vaidlustuses käsitletud puuduste tõttu reaalset konkurentsi, sest kui KappaZeta OÜ tuleb pakkuma, siis on selge, et tal on võimalik saavutada maksimumpunktid sisuliselt kõikide hindamiskriteeriumite valguses. Hindamiskriteeriumist tulenev “barjäär” teistele ettevõtjatele selle ületamiseks on aga põhjendamatult kõrge. 68. Riigihangete Vaidlustuskomisjoni varasemas praktikas on mitmel korral tunnustatud selliste hindamiskriteeriumide vastuolu õigusaktidest tulenevate nõuetega, mille toimel tuleb teistel huvitatud isikutel teha niivõrd palju soodsam hinnapakkumine, et ületada muude hindamiskriteeriumi alamkomponentidest saamata jäävad punktid: 1) Selliselt leidis VaKo riigihankest 217993 võrsunud vaidlustusmenetluses, et ka kolme punkti andmine varasemale tarnijale rongide ühilduvuse eest on liiast. Seda seetõttu, et vaidlustajal, kes ei saanud varasemalt ronge tarninud konkurendi toote üksikasjade ja ühilduvustingimustega kursis olla ega neid tagada, tulnuks iga rongi hinnast teha vähemalt 6,25% suurune allahindlus, mille väärtuseks oli ca 500 000 eurot soodustust iga rongi kohta. Vaidlustuskomisjon möönas, et tegemist on olulise summaga, mis võib panna pakkujad pakkumuse esitamisel ebavõrdsesse konkurentsiolukorda, seda isegi juhul, kui ca 6%-list pakkumuste hinnavahet ei peeta üldjuhul hankemenetlustes oluliseks hinnaerinevuseks.14 2) Samasugusele järeldusele jõudis VaKo ka riigihankes nr 241458 tekkinud vaidluses. Vaidlus oli selles, et hankija omistas teatud kvalifikatsiooniga spetsialisti olemasolu puhul pakkumusele 10 punkti, kuid selleks, et teised turulolevad ettevõtjad suudaksid ilma vastava spetsialistita kas või teoreetiliseltki riigihankes edukad olla, pidanuks nad 13 VaKo 13-20/217993, 8.2.1. 14 VaKo 13-20/217993, p 8.2.2.  Sorainen – 11/12 – tegema vähemalt 40% soodsama hinnapakkumise kui see ettevõtja, kellel vastava kogemusega spetsialist oli olemas.15 Alternatiivse arvutuse alusel oli hinnavaheks ka 20%, kuid VaKo leidis, et puudub mõistlik selgitus, mille alusel eelistada hindamiskriteeriumi sätestamisel just sellist proportsiooni. VaKo võttis arvesse ka seda, et 20%-line pakkumuste hinnavahe võib teatud olukorras tekitada kahtluse pakkumuse põhjendamatult madalas maksumuses.16 Teisisõnu sunniks sellises suuruses allahindlus tegemine hankijat järgnevalt uurima ja küsima ega pole tegemist hoopis õigusvastase pakkumuse maksumusega, mis loob aluse omakorda pakkumuse tagasilükkamiseks. 69. Ka käesoleval juhul on olukord samasugune. Kui hankija eelmise riigihanke tööd kõigile kättesaadavaks ei tee, seisneb vaidlustaja hinnangul eelmise hankelepingu teostaja eelis vähemalt 3-4 kuu pikkuses edumaas. Isegi olukorras, kus hankija võtab arvesse ajakava muid komponente hindapunktide omistamisel, saab maksimumpunktid vaid see ettevõtja, kelle pakutud ajakava on teenuse teostamiseks mõistlik ja objektiivselt põhjendatud. Kuna KappaZeta OÜ saab objektiivselt tugineda sellele, et tal on varasemast juba olulisel määral tööd tehtud, on ju selge, et lühem ajakava ja sellest tulenev projektiplaan on objektiivselt selline, mis ongi lühem ja hankija ootustele rohkem vastav. 70. Samamoodi ei saa kellelgi teisel olla töö metoodikast paremat arusaama ja pakkuda välja asjakohasemat tegevuste kirjeldust kui KappaZeta OÜ, kes on varasema prototüübi autor ja töö tulemist ainsana ettevõtjatest põhjalikult teadlik. Kui teistel pakkujatel puudub asjakohane sisendinfo, siis on ka selge, et teised pakkujad pakuvad riskianalüüsi ja riskide maandamise meetmete juures välja neid varasemas kogemuses tekkinud riske, mida võib üldistatult oodata. Eelmise prototüübi ehitamise ja tulemiga seotud riske pole neil aga võimalik sisukalt hinnata, sest selle kohta puudub RHAD-s vastav sisend. Nii ei ole tõenäoline, et ükski teine ettevõtja saaks ka selles kategoorias saavutada maksimumpunkte. 71. Neid asjaolusid arvestades hindab vaidlustaja, et RHAD õigusvastasuse tõttu peab mistahes KappaZeta OÜ konkurent esitama konkurentsis püsimiseks maksumuselt oluliselt soodsama pakkumuse, kui KappaZeta OÜ. KappaZeta OÜ on ise prognoosinud kogu projekti maksumuseks 190 000 eurot, millest 40 000 eurot on eelmise riigihanke lepingu maksumus.17 72. Kui võtta see number orientiiriks, siis on KappaZeta OÜ käesolevas riigihankes juba saanud 40 000 euro väärtuses edumaa, mis tähendaks 27% võrra soodsama pakkumuse vajadust konkurentide jaoks. See arvutus põhineb aga eeldusel, et kvaliteedikriteeriumite eest oleks vaidlustajal ja teistel konkurentidel võimalik saavutada maksimumpunktid. Teistel pakkujatel ei ole aga kuigi tõenäoline maksimaalseid punkte saada. 73. Kui võtta eelduseks, et 30-st punktist on teisel pakkujal võimalik saada nt maksimaalselt 9, siis tuleb pakkumuse maksumusega kompenseerida veel 21 punkti. Seega, KappaZeta OÜ 150 000 euro pakkumuse puhul tuleb konkurentidel konkurentsis püsimiseks esitada veelgi 50 000 euro võrra madalama maksumusega pakkumus. Kokkuvõttes tähendab see, et konkurent peaks esitama 90 000 euro ehk 47% võrra soodsama pakkumuse, et eelmise riigihanke täitja eelis saaks pakkumuse kvaliteeti kirjeldavate punktide mittesaamisest nö nullini tasandatud. Teisisõnu, et 100 meetri võidujooksu stardipakk saaks teiste pakkujate kulul ning neile RHAD-s kättesaadavate strateegiliste võimaluste kaudu samasse kohta toodud. 74. Nagu varasema VaKo praktika pinnalt esile toodud, on selline vahe ebaproportsionaalne ja põhjendamatu, mistõttu on hindamiskriteerium selles osas ka vastuolus seadusest tulenevate 15 VaKo 179-21/241458, p 7.2.2. 16 Samas. 17 Kättesaadav: https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/Teemad/Reaalajamajandus/Metsaaruandlus/T%C3%B6%C3%B6 d%20tutvustava%20ettekande%20slaidid.pdf, slaid 7 (17.02.2025).  Sorainen – 12/12 – nõuetega. See on nii suur vahe, et selle tasandamist ei saa pidada õiglaseks ega seaduslikuks teiste pakkujate arvelt, vaid seda peab tegema hankija. Seega on hindamiskriteerium pakkumuse kvaliteeti puudutavas osas (vastavalt teenuse projektiplaan ja ajakava 10 p; teenuse kontseptsioon ja metoodika 10 p; teenuse osutamise riskianalüüs ja riskide maandamismeetmed 10 p) kehtestatud osakaalude osas vastuolus RHS § 85 lg-ga 1 ja § 3 p-ga 1 ja 2. 6. PÕHJENDUSED HANKEMENETLUSE PEATAMISE TAOTLUSE JUURDE 75. Riigihangete seaduse § 193 lg 1 kohaselt võib VaKo vaidlustaja põhjendatud taotluse alusel teha igas vaidlustusmenetluse staadiumis otsuse hankemenetluse peatamise kohta, võttes arvesse peatamisest tulenevaid võimalikke tagajärgi kõigile huvidele, mida võidakse peatamise tõttu kahjustada. 76. Käesoleva vaidlustusega on vaidlustaja taotlenud hankija kohustamist viima RHAD-s sätestatud tingimused vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega. Seega on vaidlustuse esitamise eesmärgiks saavutada olukord, milles hankija kehtestaks õigusvastaste tingimuste asemel õiguspärased tingimused. 77. Selle eesmärgi saavutamine ei ole võimalik, kui pakkumused on esitatud, kuna sellest ajahetkest on RHAD, sh selles sisalduvad õigusvastased tingimused või õiguspäraste tingimuste puudumine, pooltele siduv. Lisaks ei ole VaKo pädevuses kohustada hankijat RHAD-d muutma pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva möödumist. 78. Arvestades, et pakkumuste esitamise tähtajaks on 26.02.2025 ja hankija on lubanud seda pikendada kuni 03.03.2025, siis saabuks pakkumuste esitamise tähtaeg vaidlustusmenetluse kestel. Kui hankemenetlust ei peatata, saaks vaidlustaja õigused seega pöördumatult kahjustada. Vaidlustuskomisjoni pikaaegse ja järjepideva praktika kohaselt on eeltoodud põhjendustel riigihanke peatamine õigustatud. 79. Vaidlustaja leiab, et hankemenetluse peatamisega ei rikuta hankija ega muude võimalike pakkujate huve, sest riigihankega taotletud eesmärke on võimalik saavutada ka õigusaktide nõuetega kooskõlla viidud RHAD alusel. 7. MENETLUSLIKUD TEATED 80. Esialgse hanketeatega seati pakkumuste esitamise tähtajaks on 26.02.2025. Seega on vaidlustus RHS § 189 lg 2 p 2 alusel tähtaegne, kui on esitatud hiljemalt 17.02.2025. 81. Vaidlustaja on lähtuvalt RLS § 258 lg 1 p-st 2 sätestatust tasunud vaidlustuse esitamisel riigilõivu 1280 eurot, kuivõrd riigihanke eeldatav maksumus on rahvusvahelisest piirmäärast suurem (lisa 1). 82. Vaidlustaja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. 83. Advokaadi esindusõigust eeldatakse (RHS § 190 lg 11). Lisa: 1) maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta. Lugupidamisega Kadri Härginen Mario Sõrm vandeadvokaat vandeadvokaat