-866140 -147320 0 0 Lp Angelika Timusk Riigihangete v aidlustuskomisjon
[email protected] Teie: 18.02.2025 Meie: 21.02.2025 Hankija: Riigi Tugiteenuste Keskus registrikood 70007340
[email protected] Esindaja : Mihkel Rääk R iigihangete talituse juhataja t el +372 663 8235 e -post:
[email protected] Teenuse tellija : K eskkonnaagentuur registrikood 70009540 e-post :
[email protected] Vaidlustaja: AS CGI Eesti registrikood 10006966 e-post :
[email protected] Vaidlustaja esindaja d : Vandeadvokaa did Kadri Härginen ja Mario Sõrm e-post :
[email protected] ;
[email protected] VASTUS VAIDLUSTUSELE r iigihankes „ Metsamuutuste kaugseireteenuse prototüübi loomine (Keskkonnaagentuur ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium) “ (viitenumber 279476 ) Hankija taotlus ed : Jätta riigihanke 279476 menetlus peatamata. Jätta vaidlustaja esitatud vaidlustus riigihanke alusdokumentidele RHS § 197 lõige 1 punkti 4 alusel rahuldamata , kuna riigihanke alusdokumendid on vastavuses õigusaktides ettenähtud nõuetega ja pakkujatele on tehtud riigihanke 279476 alusdokumentide koosseisus kättesaadavaks kogu riigihanke 271027 tulemusena sõlmitud hankelepingu alusel teostatud töö . Jätta vaidlustaja esitatud vaidlustus riigihanke alusdokumentid e koosseisus olevatele hindamiskriteeriumidele RHS § 197 lõige 1 punkti 4 alusel rahuldamata , kuna riigihanke alusdokumen tide koosseisus olevad hindamiskriteeriumid sh teenuse projektiplaan ja ajakava, teenuse kontseptsioon ja metoodika ning teenuse osutamise riskianalüüs ja riskide maandamismeetmed on vastavuses õigusaktides ettenähtud nõuetega. Vaadata vaidlustus läbi kirjalikus menetluses. Jätta kõik vaidlustus menetlus e kulud, sh vaidlustus t elt tasutud riigilõiv ja vaidlustusmenetlusega seotud esindaja kulud, vaidlustaja kanda. ASJAOLUD Riigihangete vaidlustuskomisjon ( VAKO ) edastas hankijale 18 .0 2 . 202 5 teate esitatud vaidlustusest riigihanke s „ Metsamuutuste kaugseireteenuse prototüübi loomine (Keskkonnaagentuur ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium) “ (viitenumber 279476) . VAKO palus hankijal esitada kirjalik vastus nimetatud hankes esitatud vaidlustuse kohta hiljemalt 21.02.2025 ning hiljemalt 19.02.2025 esitada hankijal seisukoht hankemenetluse peatamise taotluse kohta või teatada pakkumuste esitamise tähtpäeva edasilükkamisest. Vaidlustaja taotles esitatud vaidlustuses mh ka riigihangete seaduse ( RHS ) § 193 l õike 1 alusel riigihanke 279476 menetlus e peatamist. VAKO jättis riigihanke peatamise taotlus e oma otsusega rahuldamata. Hankija teatas VAKO-le 19.02.2025 pakkumuste esitamise tähtpäeva edasilükkamisest. Uueks p akkumuste esitamise tähtpäevaks on 15.04.2025 kell 12:00 . Uus pakkumuste esitamise aeg on riigihangete registrist (RHR) avalikult nähtav. Pakkumuste esitamise tähtpäeva edasilükkamisel arvestas hankija vaidlustusmenetluse kestvuse ja kaebeõiguse realiseerimiseks vajaliku ajaga. V aidlustuse lahendamiseks vajalikud dokumendid on VAKO-le kättesaadavad RHR -st ja vaidlustuse vastuse lisadest . Vaidlustaja taotleb riigihanke 279476 alusdokumentide ( RHAD ) vastavusse viimist õigusaktides ettenähtud nõuetega osas, millega pakkujatele tehtaks riigihanke 279476 alusdokumentide koosseisus kättesaadavaks kogu riigihanke 271027 tulemusena sõlmitud hankelepingu alusel teostatud töö ning kohustataks ka hankijat viima hindamiskriteerium id t eenuse projektiplaani ja ajakava, teenuse kontseptsiooni ja metoodika ning teenuse osutamise riskianalüüs i ja riskide maandamismeetme te osas vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega. Vaidlustaja taotleb lisaks ka vaidlustus menetlus e kulud e hankija kanda jätmist. Vaidlustaja on seisukohal, et RHAD ei ole vastavuses õigusaktides ettenähtud nõuetega. Hankija ei nõustu vaidlustuses esitatud seisukohtadega . Hankija on seisukohal, et RHAD vastab õigusaktides ettenähtud nõuetele ja on õiguspära ne . Esitatud v aidlustus tuleb jätta rahuldamata. ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED P akkujatele on tehtud riigihanke 279476 alusdokumentide koosseisus kättesaadavaks kogu riigihanke 271027 tulemusena sõlmitud hankelepingu alusel teostatud töö Töövõtulepingu nr 4-3/23/53, mis on sõlmitud riigihanke 271027 tulemusena, punkti 1.2. kohaselt oli lepingu esemeks toimiva prototüübi tellimine metsas toimunud muutuste operatiivseks tuvastamiseks ja kasutamise koolitus. Riigihanke 271027 tehnilises kirjelduses on prototüüp defineeritud järgmiselt: „Prototüüp- Esialgne teostus või mudel lahenduse, näitajate ja võimaluste hindamiseks või nõuete selgitamiseks või täpsustamiseks“ . Riigih anke 271027 tehnilise kirjelduse punkti 1 kohaselt oli hanke objekt sõnastatud: „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös Keskkonnaagentuuriga tellib toimiva prototüübi metsas toimunud muutuste operatiivseks tuvastamiseks; vastava metoodika, dokumentatsiooni ja väljaõppe tulemuste kordamiseks asutusesiseselt.“ . Riigih anke 271027 tehnilise kirjelduse punkti 4.1. kohaselt kuulusid Keskkonnaagentuurile üle antava te tööd e hulka : vektorkujul kaardikiht Läänemaa ja Valgamaa territooriumil toimunud metsamuutustest, mis annavad ülevaate nimetatud territooriumil metsateatiste realiseerimisel toimunud raietest; viidetega dokumentatsioon töö teostamise, töö teostamiseks kasutatud (ehk töö teostamise metoodika), arvutuste ja andmete kohta, erinevate andmete kombineerimiseks loodud metoodika (ehk töö tulemusena loodud uus metoodika), ning töö vahearuanne analüüsi ja selgitustega; töö lõpparuanne analüüsi ja selgitustega, töövalmis prototüüp metsamuutuste tuvastamiseks . Kõik riigihanke 271027 tulemusel sõlmitud hankelepingus kokku lepitud tööd on teostatud vastavalt riigihanke 271027 RHAD-le ning sõlmitud lepingule ja tehnilisele kirjeldusele. Hankija on teostatud tööd vastu võtnud ning teinud kõik vastu võetud tööd hankest huvitatud ettevõtjatele RHR-i vahendusel riigihankes 279476 kättesaadavaks . Riigihanke 271027 lepingu alusel teostatud t ööde üleandmis- ja vastuvõtmisakt id on leitavad vastuse lisadest 2 ja 3. R iigihanke 271027 tulemusel ei pidanud vastavalt riigihanke alusdokumentidele ja sõlmitud hankelepingule valmima tööd sellisel kujul nagu seda väidab vaidlustaja vaidlustuse punktis 4 ja vaidlustuse taotluste punktis 2 . Hankija on riigihanke 271027 tehnilises kirjelduses defineerinud, mida tähendab prototüüp. Prototüüp on e sialgne teostus või mudel lahenduse, näitajate ja võimaluste hindamiseks või nõuete selgitamiseks või täpsustamiseks. Riigihanke 271027 tehnilise kirjelduse punkti s 5.17. on sätestatud, et töö peab vastama viiele teadus- ja arendustegevuse (TA) põhialusele (uudsus, loomingulisus, ettemääramatu tulemus, süstemaatilisus ning ülekantavus ja/või korratavus). Sõnaselgelt on riigihanke 271027 tehnilise kirjelduse p unktis 5.17.3. toodud välja TA ettemääramatu tulemus: „ettemääramatu tulemus - ette ei ole täpselt teada, missugune on saavutatav lõpptulemus ning eesmärkide saavutamise kulu. Samuti ei ole teada, kas planeeritud tegevused on ka reaalses elus teostatavad ja millise tulemuseni planeeritud tegevustes tegelikult jõutakse ; “ Tellijal eesmärk oli saada riigihanke 271027 hankelepingu täitmise tulemusena esialgne teostus või mudel lahenduse, näitajate ja võimaluste hindamiseks või nõuete selgitamiseks ja täpsustamiseks. Lähtuvalt riigihanke 271027 esemest ei ole detailselt ette näh tud , milline on töö tulemus ning mis kujul seda täpselt esitatakse nagu seda väidab vaidlustaja . I etapi tööd võeti vastu 27.12.2023 ning üle anti vastavalt hankelepingus ja tehnilises kirjelduses kokkulepitule järgmised nõuetekohaselt täidetud tööd digitaalselt esitatud andmetena : t öö vahearuanne ; k aardikihid. Riigihanke 271027 lepingu täitmise tulemusel teostatud t ööde II etapi tulemused võeti lõplikult vastu 18.04.2024 . Ü le anti järgmised vastavalt hankelepingus ja tehnilises kirjelduses kokkulepitule järgmised nõuetekohaselt teostatud tööd digitaalselt esitatud andmetena: t öö lõpparuanne ; k aardikihid ; k asutajakoolituse esitlusslaidid. Kõik materjalid on olnud kättesaadavad riigihankest 279476 hankest huvitatud ettevõtjatele Keskkonnaportaalis: Metsavaldkond | Keskkonnaportaal (21.02.2025) ning need materjalid on jätkuvalt ka kättesaadavad riigihanke 279476 alusdokumentide vahendusel. Nii on näiteks riigihanke 279476 tehnilise kirjelduse punktis 3.1 viidatud pilootprojekti tulem u steni viivale lingile (vt tehnilise kirjelduse punktis 3.1 viide „link pilootprojekti tulemustele“ ) . Mainitud link on kättesaadav jätkuvalt ka tänase kuupäeva seisuga 21.02.2025. Riigih anke 271027 alusdokumentides ei nõutud tarkvaraprototüübi üleandmist või loomist. Esialgne teostus lahenduse, näitajate ja võimaluste hindamiseks ja nõuete selgitamiseks ja täpsustamiseks anti üle lõpparuandes ja koolituse slaididel. Hanke 271027 ettevalmistamisel ei olnud h ankijale teada, millisel kujul esmane teostus näitajate ja võimaluste hindamiseks või nõuete selgitamiseks või täpsustamiseks esitatakse. Hanke 271027 lõpparuandes ja koolituse slaididel toodi välja esialgne teostus näitajate ja võimaluste hindamiseks ja nõuete selgitamiseks ja täpsustamiseks, sh võimalikud valikud teenuse arendamiseks (erasektorilt sisse osta või avaliku sektori enda taristusse loomine) ja võimalik kaugseirega lageraiealade tuvastamise täpsus ning ajaline lahutus. Riigihanke 271027 t öö lõpparuandes on kirjeldatud metoodika ja töö käik, kuidas jõuti esitatud kaardikihtide väljastamiseni, milliseid andmeid kasutati ning milline täpsus ja ajaline lahutus saavutati. Metoodikafailis kirjeldati ka hanke 271027 tööde teostaja KappaZeta OÜ poolt kasutatud taristut ja mudeleid, mida kasutati esialgsete tulemuste, sh töö tulemusena loodud kaardikihid, saavutamiseks. KappaZeta OÜ omandis olev taristu ja mudel ei olnud hanke 271027 töö tulemusena loodud. Hanke 271027 täitmiseks kasutas KappaZeta OÜ ettevõttes varasemalt välja töötatud tööriistu, et saavutada riigi hanke 271027 eesmärkide täitmiseks tulemused: esialgne teostus või mudel lahenduse, näitajate ja võimaluste hindamiseks või nõuete selgitamiseks või täpsustamiseks. Hankija sai töö tulemusena teada, millise täpsuse, ajalise lahutusega ja andmete kombineerimise metoodikaga on võimalik lageraiealasid tuvastada. Lisaks sai hankija KappaZeta OÜ poolt rahalise hinnangu, kui palju maksaks lageraiealade tuvastamine, kui see osta teenusena erasektorilt sisse, ning analüüsi, mis on võimalikud puudused, kui hankija otsustaks osta teenuse rajami s e enda taristusse. Kasutajakoolituse esitlusslaididel , millele viidatakse ka vaide esitaja poolt, toob töö teostaja alates slaidist nr 6 välja ettepanekud, kuidas oleks võimalik lageraiete tuvastamist teostada teenusena, sh toob välja analüüsi erasektorilt sisse ostetava teenuse ja majasisese teenuse ehk kui Keskkonnaagentuur enda taristusse kaugseireteenuse rajaks , vahel. Sama ettekande slaidil 7 toob KappaZeta OÜ välja hinnangulise maksumuse juhul, kui hankija teenuse arendamise ostaks hanke 271027 teostajalt KappaZeta OÜ -lt , sh maksumuse KappaZeta OÜ taristu arendamiseks, et pakkuda sobivat teenust Keskkonnaagentuurile. Kirjeldatud teenuse aastaseks maksumuseks lisaks välja-arendamiskuludele (190 000 eurot) on KappaZeta OÜ hinnanud 60 000 eurot. Hankija tutvus riigihanke 271027 tööde tulemuste ja analüüsiga, veendus, et erinevate kaugseireandmete kombineerimisel on võimalik lageraiealasid piisava täpsuse ja ajalise lahutusega tuvastada, et kasutada kaugseireandmeid andmepõhiste otsuste tegemisel. Riigihanke 271027 tulemusena välja selgitatud ja täpsustatud võimaluste hindamisel otsustas Keskkonnaagentuur mitte kasutada KappaZeta OÜ poolt pakutud lahendust KappaZeta OÜ -lt teenust osta, vaid korraldada avatud rahvusvaheline riigihange 279476, mille tulemusena luuakse teenus hankija taristusse, mida hankija peab ise hooldama, täiustama, kasutama, kuid ei kaasne regulaarset teenustasu. Riigihanke 271027 eesmärk oli vastavalt tehnilise kirjelduse punktile 1 luua toimiv prototüü p ehk e sialgne teostus või mudel lahenduse, näitajate ja võimaluste hindamiseks või nõuete selgitamiseks või täpsustamiseks , metsas toimunud muutuste operatiivseks tuvastamiseks; vastava metoodika, dokumentatsiooni ja väljaõppe tulemuste kordamiseks asutusesiseselt. Riigihanke 279476 eesmärk on vastavalt tehnilise kirjelduse punktidel 3.1. m etsamuutuste kaugseireteenuse prototüübi loomine (edaspidi ka kaugseireteenus) . E esmärk on luua kaasaegne kaugseirel põhinev andmete töötlemise süsteem, mis arvestab ka reaalajamajanduse metsaprojekti raames varem tehtud töid, eelkõige kaugseire pilootprojekti tulemusi ( link pilootprojekti tulemustele ) . T arkvara loomise üks eesmärk on saada operatiivset raieinfot (vähemalt kord kuus) ning luua võimekus metsaandmete osas andmepõhisele aruandlusele üleminekuks operatiivsemate masinloetavate andmete loomise kaudu ning andmepõhise otsustamise võimekuse loomine ja järelevalve tõhustamine. Kaugseiresüsteem luuakse töövalmis prototüübi valmiduses. Riigih anke alus dokumentides peetakse läbivalt loodava tarkvara ja kaugseiresüsteemi all silmas prototüüplahendust, eelkõige tähenduses kui esialgne teostus või mudel lahenduse, näitajate ja võimaluste hindamiseks või nõuete selgitamiseks või täpsustamiseks. Sisuline erinevus riigihangete 271027 ja 27 9 476 vahel seisneb, et riigi hanke 279476 tehnilises kirjelduses tuuakse punkti 3.1 kohaselt l oodava tarkvaraga koostatavad kaardid integreeritakse hankija poolt metsaregistrisse ning Maa-ameti geoportaali ja Keskkonnaportaali. Antud projekti raames selgitatakse välja analüüsi tulemina loodava lahenduse funktsionaalsuste lõplik sisu ja loogika, mis realiseeritakse töötava tarkvaralahendusena. Hankija poolt on ette antud ka esialgne visioon m etsa kaugseire infosüsteemi loomiseks, mis peab olema hanke tulem. Lisaks on hanke 279476 tulem seotud Maa-ameti juurde loodud kaugseireandmete jaotuskeskuse EstHub-iga, selle andmetöötluseks saadakse vajalikud satelliidiandmed EstHubist. Tehnilise kirjelduse punktis 3.4. tuuakse välja, et hanke tulemusena loodavad satelliitpiltide masinõppe algoritmid peavad töötama EstHub-il. Hankija visiooni ja kaugseire pilootprojekti (riigihange 271027) tulemuste kohaselt hakkab kaardi koostamine olema „täisautomaatne“, kus kogu protsess sisendite ettevalmistamisest, sh satelliidipiltide eeltöötlus, masinõppeprotsessidest kuni tulemite arvutamise ja tulemite valideerimiseni on automaatne. Seetõttu peab metoodika sisaldama ka põhjalikku minimaalse õpetusandmestiku suuruse kirjeldust, et edaspidi oleks võimalik saavutada rahuldav tulemus . Lisaks peab hankija olema võimeline protsessi haldama ja muutma, mis tähendab, et vajadusel saab hankija üle antud materjalidele tuginedes näiteks sisendeid lisada, õpetusandmestikku muuta, masinõppeprotsessi kohendada jne. Riigih anke 279476 tehnilise kirjelduse punkti s 3.5 ja selle alapunktides on välja toodud üksikasjalikult nõuded riigihankega 279476 loodavale teenusele: 3.5.1. Käesoleva töö eesmärgiks on luua kaugseirel põhinev raiealade tuvastamise teenus, mis annab sisendit nii metsaregistrile kui ka Keskkonnaameti järelevalve- ning menetlusprotsessidele. 3.5.2. Peab toimuma tuvastatud raiealade ja kehtivate metsateatiste kaardikihi ning kuni viie aasta taguste arhiveeritud metsateatiste kaardikihtide võrdlus, mille tulemusena: 3.5.3. Kui tuvastatakse raie ja tuvastatud raieala ühtib metsateatiste kaardikihil esitatud metsateatistega: 3.5.4. väljastada menetlejale (Keskkonnaamet) teade, et raie on toimunud, metsateatis realiseeritud ja lisada vastava metsateatise number; 3.5.5. kui tuvastatud raieala ja metsateatises esitatud raie kattuvad osaliselt, väljastada teade, et tuvastati metsateatise osaline realiseerimine. 3.5.6. Kui tuvastab lageraieala ja kehtivat metsateatist ei ole metsateatiste kaardikihil e ga arhiveeritud metsateatiste kaardikihtidel kuvatud: 3.5.7. väljastada teade menetlejale/järelevalvele ning Keskkonnaameti metsaosakonnale (metsaregistris ja e-kiri), et tuvastatud on lageraieala, kuid metsateatist ei ole esitatud ja vajab järelevalve tähelepanu ning lisakontrolli. 3.5.8. Kui võimalik tuvastada erinevat tüüpi raieid, kuvada kaardikihil ka toimunud raie tüüp. 3.5.9. Andmed peavad uuenema vähemalt 30 päeva järel, sh kaugseirega tuvastatavad andmed. Töö käigus välja tuua ja testida võimalik minimaalne ajaline lahutus andmete uuendamisel. Riigi hanke 279476 tehnilises kirjelduses on selgesõnaliselt välja toodud, et töö tulemusena peab valmima teenus , mis vastab tehnilise kirjelduse punktides 3.5 toodule. Riigih anke 271027 eesmärk ei olnud teenuse loomine, vaid esialgne analüüs ja teostus tingimuste täpsustamiseks. R iigihanke 271027 alusdokumentides ja sõlmitud lepingus nõutud tööd on teostatud, vastu võetud ja avaldatud. Riigihanke 271027 raames ei loodud uut tarkvara. Riigihanke 279476 alusdokumentides on riigihanke 271027 tulemustele viidatud läbivalt tehnilise kirjelduse punktis 2 lingina, punktis 3 lingina, punktis 3.3.5 joonistel ja joonealuse viitena lingina , punktis 4 töö teostamiseks vajalikud materjalid alapunktina 4.3. KappaZeta OÜ ettevõttesisesed protsessid, toimingud jmt ei ole olnud hanke 271027 tulemused . Lisaks on hanke 271027 tulemustele viidatud hanke 279476 ettevalmistamiseks korraldatud turu-uuringu materjalides. Hanke 279476 turu-uuringu materjalid saadeti ka vaidlustuse esitajale aadressil
[email protected] (äriregistri andmed saatmise kuupäeval) 19.08.2024 kell 12.14. Vastuse lisast 4 on leitav hanke 279476 turu-uuringu kutse, mis on saadetud 19.08.2024 12 . 14. Turu-uuringu ankee diga on võimalik tutvuda aadressil https://forms.gle/EixoowFLWp99UYScA (21.02.2025). Hankija viis riigihanke 279476 ettevalmistamiseks läbi turu-uuringu, mis saadeti ka vaid lustuse esitajale 19.08.2024 kell 12.14. Turu-uuringu kutse saadeti üheaegselt viiele võimalikule hanke s osalejale. Turu-uuringu materjalides on lingina viidatud ka riigi hanke 271027 materjalidele. Kõik riigi hanke 271027 lõpparuandega üle antud ja vastu võetud materjalid, sh kasutajakoolitus töö tulemuste rakendamiseks, vektorkujul kaardikihid Mandri-Eesti territooriumil toimunud metsamuutustest, töö lõpparuanne analüüsi ja selgitustega, on katkematult kättesaadavad olnud Keskkonnaportaalis https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/reaalajamajandus/metsavaldkond#Kaugseirepilootprojekt (21.02.2025 ) ning Keskkonnaportaali link oli ka turu-uuringu materjalides. Turu-uuringu materjalid on kättesaadavad siin: Turu-uuring hanke „Metsamuutuste kaugseireteenuse prototüübi loomine “ ettevalmistamiseks (21.02.2025) . Vektorkujul kaardikihid Mandri-Eesti territooriumil toimunud metsamuutustest tehti kättesaadavaks ArcGis Online keskkonnas 28.05.2024. KappaZeta OÜ ei ole riigisektori taristusse riigihanke 271027 raames ühtegi lahendust, teenust või tarkvara vms loonud. Riigihanke 279476 eesmärk on teenuse loomine, sh riigihanke 279476 tehnilise kirjelduse punkti 3.1. joonis 1 kohaselt sisaldab ka automaatsel protsessil põhineva metsa kaugseire infosüsteemi loomist . KappaZeta OÜ ei ole ainus ettevõte Eesti turul, kes on asutuses rajanud erinevaid mudeleid, tarkvarasid, teenuseid metsandusliku kaugseire eesmärgiga. Et tagada konkurents, ei ole riigi hanke 279476 alusdokumentides nõutud riigihanke 271027 tulemuste kordamist või sama metoodika kasutamist. Riigih anke 279476 tehnilise kirjelduse punktis 3.3.5 tuuakse välja, et riigi hanke 279476 t öö tulemuste täpsuste hinnang peab olema ligilähedaselt sama hea või parem kui 2024. aasta kaugseire pilootprojekti tulemus ed. Riigih anke 279476 tehnilise kirjelduse punktis 3.4. sätestatakse, et p rojekti käigus valitakse tellija ja töövõtja koostöös välja satelliitandmestikule sobivad eeltöötluse metoodikad ning metoodika raiealade tuvastamiseks. Hankija esialgse visiooni kohaselt, mis kujundatud kaugseire pilootprojekti tulemustest lähtuvalt, toimub kaardi koostamine optiliste (Sentinel-2,) ja tehisavaradar (Sentinel-1) kaugseire andmete kombineerimisel, kus tehisavaradari andmestik võimaldab täpsemalt hinnata raiete toimumise aega. Hankija soovib, et see toimub masinõppe meetoditega, mis eeldab õpetusandmestiku kasutamist. Hankija visiooni ja kaugseire pilootprojekti tulemuste kohaselt hakkab kaardi koostamine olema täisautomaatne ehk, et kus kogu protsess sisendite ettevalmistamisest, sh satelliidipiltide eeltöötlus, masinõppeprotsessidest kuni tulemite arvutamise ja tulemite valideerimiseni on automaatne. Riigihanke 271027 tulemina valminud KappaZeta OÜ slaididel o n välja toodud üksnes olukord, kus Keskkonnaagentuur hakkaks KappaZeta OÜ-lt teenust ostma, saades iga 30 päeva järel värsked kaardikihid teenustasu eest 60 000 eurot aastas. Selle tarbeks nägi KappaZeta OÜ ette, et arendab enda ettevõtte taristusse vastava teenuse välja ning tõi slaididel välja orienteeriva maksumuse üksnes sel juhul. Keskkonnaagentuur aga tellib hankega 279476 kaugseireteenuse selliselt, et kogu metoodika, taristu jm lahenduse osad on üles ehitatud avaliku sektori taristusse. Riigih anke 279476 eesmärk on mitte tellida ühelt ettevõttelt kuutasu põhiselt kaardikihte, vaid luua teenus, mille eest tasutakse üks kord ning edaspidi toimub kaardikihtide loomine jms teenuse toimimiseks vajalikud tegevused hanke 279476 töövõtjast sõltumatult. Keskkonnaagentuur ei hangi uuesti juba riigihanke 271027 lepingu tulemusena täidetud ja rahastatud tööd riigihankes 279476. Riigihanke 271027 käigus ei loodud tarkvaralist prototüüpi. Riigihanke 271027 eesmärk oli vastavalt hanke 271027 tehnilise kirjelduse punktile 1 luua toimiv prototüü p ehk e sialgne teostus või mudel lahenduse, näitajate ja võimaluste hindamiseks või nõuete selgitamiseks või täpsustamiseks , metsas toimunud muutuste operatiivseks tuvastamiseks; vastava metoodika, dokumentatsiooni ja väljaõppe tulemuste kordamiseks asutusesiseselt. Hankija sai töö tulemusena teada, millise täpsuse, ajalise lahutusega ja andmete kombineerimise metoodikaga on võimalik lageraiealasid tuvastada ning rahalise hinnangu, kui palju maksaks lageraiealade tuvastamine, kui see tuleks osta sisse teenusena erasektori st. Hankija sai ka analüüsi võimalike p uudus te kohta , kui hankija otsustaks osta teenuse rajami s e enda taristusse. Riigihanke 279476 alusdokumentides sätestatud nõuete täitmine kohtleb kõiki hankest huvitatud isikuid võrdselt, tagab ettevõtjate vahelise konkurentsi võrdsetel alustel. Hankija viib riigihanke 279476 menetlust läbi läbipaistvalt andmata konkreetsele ettevõtjale eelist. R iigihanke 271027 töö tulemusena ei loodud ega antud hankijale üle tarkvara vms, mida aluseks võtta hanke 279476 tööde teostamiseks. Töövahendid, mida KappaZeta OÜ rakendas hanke 271027 tööde teostamiseks, ei olnud hanke 271027 ese . Riigi hanke 279476 tulemusena luuakse teenus ja infosüsteem riigiasutuse taristusse. Riigi hanke 279476 alusdokumentides pole nõutud hanke 271027 tulemuste kordamist või sama metoodika kasutamist, hanke 279476 t öö tulemuste täpsuste hinnang peab olema ligilähedaselt sama hea või parem kui 2024. aasta kaugseire pilootprojekti tulemus ed nagu hankija on ka juba eespool vastuse punktides selgitanud. Riigihanke alusdokumentide koosseisus olevad hindamiskriteeriumid on vastavuses õigusaktides ettenähtud nõuetega Hankija seatud h indamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad on põhjendatud ja seotud riigihanke esemega. Hankija ei eelista hindamiskriteeriumidega riigihankel osalevaid isikuid ega kahanda hankes osalevate isikute võimalusi konkureerida ausalt hankelepingu sõlmimisele. K õigile pakkujatele on antud võimalus pakkuda sobivat metoodikat ja lähenemist tööde teostamiseks riigihankes 279476 ning mitte piirata metoodikat üksnes riigihanke 271027 käigus testitud metoodikatega. Hankija ei ole tulenevalt v aidlustaja pakkumuse eelduslikust edust riigihankes 279476 asunud suunama uut riigihanget konkreetse ettevõtja kasuks. Käimasolev riigihange 279476 on eraldiseisev riigihanke menetlus ning ei ole võrreldes toimunud riigihankega 271027 täpselt sama. Toimunud riigihanke 271027 tulemusel sõlmitud hankeleping on täitmise tulemusena lõppenud. Hankijal on otsustusruum hindamiskriteeriumide sätestamisel ning hankija ei ole kohustatud sätestama hindamiskriteeriumeid nii nagu vaidlustaja soovib. Hankija sätestab hindamiskriteeriumid lähtuvalt hankeesemest. Hindamiskriteeriumide sätestamisega riigihankes 279476 ei ole hankija sätestanud kallutatud piiranguid eelistamaks konkreetset ettevõtjat nii nagu seda väidab vaidlustaja. H ankijal on hankelepingu sõlmimise otsustamisel arvesse võetavate kriteeriumide osas lai otsustusruum. O lukorras, kus hankija kohaldab kvaliteediga seotud kriteerium ei d pakkumusele antavatest hindamispunktidest, on objektiivse võrdluse tagamiseks ja meelevaldse kohtlemise ohu vältimiseks oluline , et need kriteeriumid oleks täpselt esitatud. Hankija on arvestanud hindamiskriteeriumide seadmisel, et kõik pakkujad oleksid võrdses olukorras riigihankes pakkumuste esitamisel, kui ka pärast pakkumuste avamist, mil hankija asub pakkumusi hindama. Hankija sätestatud hindamiskriteeriumid on sõnastatud täpselt ja objektiivselt mõõdetavalt. Hankija seatud hindamiskriteeriumidest moodustavad kvaliteediga seotud kriteeriumid 40% ja pakkumuse maksumusega seotud kriteerium moodustab 60%. Riigihange 27 9476 on korraldatud rahvusvahelise avatud hankemenetlusena. Rahvusvahelises avatud hankemenetluses ei ole RHS-i järgi pakkujate ring piiratud. Riigihange avaldati riigihangete registris 24 . jaanuaril 202 5 . Kõikidel riigihankes 279476 osalemisest huvitatud valdkonnas tegutsevatel ettevõtjatel on piisav aeg riigihanke alusdokumentides esitatud alusandmetega tutvumiseks ja pakkumuste esitamiseks. Hankija on avaldanud hankest huvitatud isikutele RHR-is kogu vajaliku teabe, mis on vajalik võrdsetel alustel pakkumuste maksumuste kujundamiseks ja pakkumuste esitamiseks. Pakkumuste esitamise aeg on 15. aprillil 2024 kell 12. Hankija on avanud riigihanke 279476 konkurentsile valides hankemenetluse liigiks avatud rahvusvahelise hankemenetluse. Konkurentsi tagamiseks ja konkureerimise innustamiseks on hankija loonud viis hindamiskriteeriumit, mida tuleb vaadata üheaegselt koos, kuna kõik hindamiskriteeriumid moodustavad samaaegselt terviku. Väärtuspunktide osakaalud on hindamiskriteeriumide juurde vahetult kuuluvad hindamiskriteeriumide osad. Hindamiskriteeriumid koos osakaaludega moodustavad terviklikud hindamiskriteeriumid. Pakkumuse maksumuse hindamiskriteeriumi maksimaalne osakaal 6 0 väärtuspunkti on märgatavalt suurem võrreldes kvaliteedi hindamiskriteeriumide maksimaalsete osakaalu dega (10 + 10 + 10 +10). Kvaliteediga seotud hindamiskriteeriumid moodustavad kokku osakaaluna maksimaalselt 4 0 väärtuspunkti . Läbi selliste osakaalude paigutuse selgitab hankija välja majanduslikult soodsaima pakkumuse ning tagab ka pakkujate vahel konkurentsi nii, et samaaegselt oleksid erinevad ettevõtjad huvitatud riigihankele esitama pakkumusi isegi siis , kui nad ei osalenud praeguseks lõppenud riigihanes 271027 pakkujatena ja nendega ei sõlmitud lõppenud riigihanke 271027 tulemusel hankelepingut. Samuti väärib veelkord mainimist, et riigihangete 271027 ja 279476 esemed ei ole täpselt samasugused. Seisuga 20.02.2025 kell 12:35 on riigihanke 279476 juurde registreerunud 13 ettevõtjat . See on ilmselge märk konkurentsi olemasolust. Täiendavalt mainime, et hankija on igati huvitatud konkurentsi olemasolust riigihankes 279476. Näiteks RHR-i teabevahetuse lehe kaudu sai hankija päringu (ID 931231) ettepanekuga leevendada kvalifitseerimise tingimuste nõudeid . Hankija asendas konkurentsi veelgi tõhusamaks muutmise nimel va rasem a kvalifitseerimistingimuse nõu de “Hankeesemele sarnaseks teenuseks on Kaugseirel põhinevate metsaseirelahenduste arendamine.” , leebema nõudega “Hankeesemele sarnaseks teenuseks on kaugseireteenuse arendamine.“ . Hankija peab vajalikuks rõhutada, et n imetatud kvalifitseerimistingimuse muudatus ei ole seotud riigihankes 279476 esitatud vaidlustusega. Riigihanke 279476 h indamiskriteeriumid ei takista ettevõtjatel osalemast riigihankel ega piira ettevõtjatel pakkumuse esitamist võrdväärsetel alustel konkurentsi tingimustes . Hankija soovib välja selgitada riigihankes 279476 majanduslikult soodsaima pakkumuse konkurentsi tingimustes, eesmärgiga, et sõlmitava hankelepingu alusel saaks teostada m etsamuutuste kaugseireteenuse prototüübi loomi s e . Pakkumuse maksumuse osakaal moodustab hindamiskriteeriumidest 6 0% ning kvaliteedikriteeriumide osakaal kokku 4 0%. Riigihanke 279476 näol on tegemist hankega, millega hangitakse m etsamuutuste kaugseireteenuse prototüübi loomi st. Prototüübi loomise puhul, arvestades ka hankija finantsilisi võimalusi, on teenuse hind ja kvaliteet ning projekti eesmärkide täitmine ja pakkumuste laekumine konkurentsi tingimustes olulise tähtsusega . Hindamiskriteeriumi dega ei ole andnud hankija eelist mitte ühelegi pakkujale, vastupidi, hankija tekita b erinevate hindamiskriteeriumi dega turuosaliste sh nende pakutavate hindade ja kvaliteedi vahel konkurentsi. Hankija seatud kriteeriumid võimaldavad välja selgitada majanduslikult soodsaima pakkumus e ning hindamiskriteeriumid on seotud lepingu esemega , tagad es reaalse konkurentsi. Hankija on määratlenud hindamiskriteeriumid ja -metoodika arusaadavalt nii, et hindamiskriteeriumide ja -metoodika tõlgendus on üheselt selge ja ühetaoline. Hindamiskriteeriumide ja nende osakaalude avaldamisega on hankija taganud ka võrdse kohtlemise põhimõtte ja läbipaistvuse kohustuse järgimise. Hankija ei eelista mitteühtegi konkreetset pakkujat. Hankija on määranud hindamiskriteeriumide osakaalud sellise tähtsusega, et oleks tagatud pakkumuste laekumine reaalse konkurentsi tingimustes ja et hindamiskriteeriumid ei eelistaks juba ette ära mitteühtegi konkreetset pakkujat. Tõele ei vasta vaidlustaja väited, et hindamiskriteeriumid takistavad vaidlustajal osalemast vaidlusalusel riigihankel või piiravad vaidlustajal pakkumuse esitamist. Hankija soovib välja selgitada vaidlusaluses riigihankes majanduslikult soodsaima pakkumuse, võttes arvesse parimat hinna ja kvaliteedi suhet, mis hõlmab mh ka kvaliteediga seotud hindamiskriteeriumeid. Pakkumuse maksumuse osakaal moodustab hindamiskriteeriumidest 60%. Hankija pole osakaalu 60% määranud ajendatuna sellest, et takistada vaidlustajal riigihankes osalemast või takistada vaidlustajal kujundamast vaidlustaja pakkumuse hinda vastavalt vaidlustaja hinnakujundusreeglitele. Hankija soovib majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamisel rõhku panna kvaliteedile, aga seejuures ka hinnale arvestades hankija finantsilisi võimalusi ning lähtuvalt sellest on hankija maksumuse osakaaluks määranud 60% ja kvaliteedi kriteeriumide osakaaluks kokku 40% (10 + 10 + 10 + 10). O sakaalude määramisel on arvestatud hankija eelarvelisi võimalusi ja teenuse kvaliteeti. Hankijal on õigus määrata, millist teenust ta soovib ning koostada tingimusi, mis tagavad hankelepingu nõuetekohase täitmise. Vaidlustaja heidab hankijale ette hindamiskriteeriumide teenuse projektiplaani ja ajakava (kriteerium nr 2), teenuse kontseptsioon ja metoodika (kriteerium nr 3) ning teenuse osutamise riskianalüüs ja riskide maandamismeetmed (kriteerium nr 4) õigusvastasust. Hindamiskriteeriumides märgitud tingimused ei ole seatud taotluslikult pakkujate kõrvale jätmiseks riigihankest, vaid seonduvad hankelepingu esemega ja nende eesmärk on selgitada välja majanduslikult soodsaim pakkumus. Hindamiskriteeriumid ei välista vaidlustaja osalemist vaidlusaluses hankes. Vaidlustaja esitatud vaidlustusest nähtub, et küllap ka vaidlustaja ise vastab hankija seatud kriteeriumidele. Vaidlustaja ei põhjenda ega tõenda veenvalt, mis osas hindmaiskriteeriumid rikuvad või riivavad tema õigusi. Vaidlustusest nähtub, et vaidlustaja tunneb üksnes korduvat muret oma eduvõimaluste üle. Vaidlustuses ei põhjenda ega tõenda vaidlustaja, mis täpselt välistab vaidlustajal tema pakkumuse edukuse korral hankelepingu sõlmimise riigihankes osalemisel. Hankijal on õigus otsustada, kuidas ta hindamiskriteeriumi sõnastab. Hankijal on hindamiskriteeriumide ning nende osakaalude seadmisel ulatuslik kaalutlusruum. Kui hankija sõlmib hankelepingu majanduslikult soodsaima pakkumuse alusel, tuleb hankijal nimetada hankelepingu esemega seotud objektiivset hindamist võimaldavad pakkumuste hindamise kriteeriumid, milleks võivad olla kvaliteet ja osakaal, mille hankija igale valitud pakkumuste hindamise kriteeriumile omistab. H ankija ei ole asunud kallutama vaidlusaluses riigihankes 279476 hindamiskriteeriume konkreetsele ettevõtjale soodsas ja vaidlustajale kahjulikus suunas . Vaidlustaja võrdlus käimasoleva riigihanke 279476 ja lõppenud riigihanke 271027 vahel ei ole kohane. Paljasõnalised ja tõendamata on vaidlustaja väited, et hankija on hakanud piirama vaidlustaja eduvõimalusi vaidlusaluses riigihankes hindamiskriteeriumide kaudu. Hankija ei ole püüdnud leida võimalusi vaidlustaja ega ka kõikide teiste pakkujate pakkumus t e le anda taotluslikult vähem väärtuspunkte . Väärtuspunktide omistamisel juhindub hankija hindamiskriteeriumides ja -metoodikas seatud üheselt mõistavatest reeglitest. Riigihankes 279476 sätestatud hindamiskriteeriumid kohtlevad hankest huvitatud isikuid võrdselt, on läbipaistvad ja mittediskrimineerivad. Riigihanke menetluses pakkumuste hindamisel kasutatavad hindamiskriteeriumid on avalikult kättesaadavad, üheselt mõistetavad, objektiivselt mõõdetavad ning seonduvad hankelepingu esemega. Täiendavalt märgib hankija, et pakkumuste hindamine majandusliku soodsuse, mitte pelgalt madalaima hinna alusel ei ole mitte ainult kooskõlas RHS-ga, vaid lausa eelduslik. Konkreetse riigihanke puhul on hankija näinud, et tulevase lepingu täitmise kvaliteeti on hankemenetluses võimalik hinnata erinevate näitajate kaudu ja leida seeläbi parima hinna ja kvaliteedisuhtega pakkumus arvestades seejuures ka hankija tegelikke eelarvelisi võimalusi. Hindamiskriteeriumide eesmärk ongi eristada erineva kvaliteediga pakkumusi. Hindamiskriteeriumide eesmärk ei ole see, et kõik pakkumused saaksid kvaliteedi- ja hinnanäitajate eest sama palju punkte. Seega ei saa hindamiskriteeriumide sätestamisel konkurentsi tagamise põhimõte tähendada seda, et hindamiskriteeriumid peavad tagama kõikidele pakkumustele maksimaalsed hindamispunktid. Oluline on, et hankija ei piiraks hindamiskriteeriumide kaudu teadlikult konkurentsi. Antud juhul ei ole hankija piiranud hindamiskriteeriumide kaudu vaidlustaja riigihankel osalemist ja tema võimalikku edukaks osutumist. Vaidlustaja on põhjendanud riigihanke 279476 hindamiskriteeriumide õigusvastasust üksnes seeläbi, et vaidlustaja edu väljavaated riigihankel on väidetavalt tagasihoidlikud. Samas ei ole vaidlustaja mingilgi määral veenvalt selgitanud, kuidas sätestatud hindamiskriteeriumid tema õiguseid riivavad ega tõendanud, et selliste hindamiskriteeriumide alusel ei ole võimalik tal kvaliteedikriteeriumide eest majandusliku soodsuse väärtuspunkte saada. Hankija on sätestanud kooskõlas RHS § 85 lõikega 1 ning §-ga 3 hindamiskriteeriumid ja -metoodika, mis on hankelepingu esemega seotud sh tegutseb hankija riigihanke 279476 läbiviimisel läbipaistvalt, kohtleb kõiki hankest huvitatud isikuid ja pakkujaid võrdselt ning tagab konkurentsi efektiivse ärakasutamise. VAKO ja k ohus ei kontrolli haldusorgani otsuste kohasust õigusväliste standardite järgi, sh otsuste otstarbekust . Hankijal on hindamiskriteeriumi d e seadmisel avar otsustusruum ning k ohus ei saa kontrollida, kas vastav hindamis kriteerium on otstarbekas. Kaalutlusõigus on haldusorganile antud volitus valida õigusnormi kohaldamisel mitmete õiguslike tagajärgede vahel . Lähtuvalt viidatud kohtupraktikast VAKO ja kohtud ei pea teostama hindamiskriteeriumide õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust hankija eest. Hankija on ise vastava kaalutluse teostanud pakkumuste hindamiskriteeriumide seadmisel ning selgitanud seatud hindamiskriteeriumide vajalikkust ja sobivust. Vaidlustajal ei ole õigust nõuda hindamiskriteeriumide ega nende osakaalude muutmist viisil, mille kohaselt peab hankija sätestama üksnes vaidlustajale sobivad hindamiskriteeriumid ja vastavad osakaalud. Hankija võtab arvesse lisaks hinnale ka teenuste kvaliteedi, projektiplaan i ja ajakava , pakutava teenuse kontseptsiooni ja metoodika , teenuse osutamise riskianalüüs i ja riskide maandamismeetme id ning meeskonna . Hindamiskriteeriumide eesmärk ongi eristada erineva kvaliteediga pakkumusi , mitte omistada kõikidele pakkumustele sama palju punkte. H indamiskriteeriumide sätestamisel konkurentsi tagamise põhimõte ei tähendada seda, et hindamiskriteeriumid peavad tagama kõikidele pakkumustele maksimaalsed väärtus punktid või vaidlustaja ootustes lisaks ka temale kõige sobivamad hindamiskriteeriumid. Hankija on sea dnud riigihankes 279476 hindamiskriteeriumid , mis on täpselt ja üheselt arusaadavalt esitatud ning objektiivselt mõõdetavad tagades seeläbi riigihanke läbipaistvuse, pakkujate võrdse kohtlemise ja ka konkurentsi efektiivse ärakasutamise. Juhul kui esinevad üldtunnustatud ja ühesed matemaatilised seosed erinevate hindamiskriteeriumi d e ja nende proportsioonide määramisel, siis hankija kindlasti neid ka kasutaks, juhul kui neid ei eksisteeri, peab hankija need määratlema oma parimatel teadmistel ja kogemustel, eesmärgist luua parimad eeldused riigihanke 279476 tulemusel sõlmitava hankelepingu alusel teenuse kvaliteetseks osutamiseks nii, et arvestatud on ka hankija eelarvelised võimalused. Riigihanke 279476 tulemusena tellitava teenuse osas kogemus i ja teadmisi arvestades, on hankijal kindlasti oluliselt suuremad kogemused, parem tunnetus ja eriteadmised teenuse osutamise kvaliteedile lisandväärtust andvatest kvaliteedikriteeriumi d est ja nende osakaaludest sh ka oma eelarvelistest võimalustest , kui seda on vaidlustajal , kes igapäevaselt m etsamuutuste kaugseireteenuse ja selle prototüübi loomisega kokku ei puutu ning kes vaidlustuses läbivalt esitatud valesid hinnanguid arvesse võttes ka ei teadvusta ega erista olulist väheolulisest. Näiteks vaidlustaja poolsed läbivad valed hinnangud on vaidlustaja tõendamata eeldustel rajanevad matemaatilised arvamused sh protsendi arvutamine seoses valdkonnas tegutsevate ettevõtjate hindade kujunemisest riigihankes 279476 ning hankija seatud hindamiskriteeriumide osakaalude mõjust turuosaliste pakkumuse maksumuse kujunemisele. On vähe usutav, et vaidlustaja omab põhjapanevat ülevaadet riigihankele registreerunud kõikide konkureerivate ettevõtjate hinnakujundusreeglitest , et anda tõsiseltvõetavaid hinnanguid hankija seatud hindamiskriteeriumide ja nende kriteeriumide osakaalude mõjust konkurentide pakkumuste maksumuste kujunemisele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mihkel Rääk Riigihangete talituse juhataja Lisa 1 Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete korraldamise ja lepingute sõlmimise kord Lisa 2 Tööde üleandmis- ja vastuvõtmisakt vahearuanne I etapp Lisa 3 Tööde üleandmis- ja vastuvõtmisakt lõpparuanne Lisa 4 Turu-uuringu kutse
KÄSKKIRI
30.03.2023 nr 1-2/23/22
Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete
korraldamise ja hankelepingute sõlmimise
korra kinnitamine
Riigihalduse ministri 14.11.2017. a määruse nr 84 „Riigi Tugiteenuste Keskuse põhimäärus“
§ 20 lg 1 p 7 alusel:
1. kinnitan Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete korraldamise ja lepingute sõlmimise
korra.
2. tunnistan kehtetuks Riigi Tugiteenuste Keskuse peadirektori 21.01.2022. a käskkirja nr
1-2 / 006 „Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete korraldamise ja lepingute sõlmimise
korra kinnitamine“.
3. Käskkiri jõustub selle allkirjastamise hetkest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Pärt-Eo Rannap
peadirektor
Teatavaks teha: RTK töötajad
Koostaja: Helina Kudu
Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14
Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9
Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 1 / 12
Riigihangete korraldamise teenus (K14)
Protsess: Riigihangete korraldamine
Protsessi omanik: RHO juhataja
Versioon: 9
Kinnitatud: kuupäev digiallkirjas
Riigihangete korraldamise ja hankelepingute sõlmimise kord sisaldab:
1. ÜLDPÕHIMÕTTED .................................................................................................................. 1
2. MÕISTED JA LÜHENDID ........................................................................................................ 2
3. HANKEPLAANI KOOSTAMINE ............................................................................................ 3
4. RIIGIHANGETE ETTEVALMISTAMINE JA KORRALDAMINE RHO POOLT ................ 5
5. VÄIKEOSTUDE LÄBIVIIMINE .............................................................................................. 8
6. RAAM- VÕI HANKELEPINGU SÕLMIMINE ....................................................................... 9
7. RAKENDUSSÄTTED ............................................................................................................. 11
1. ÜLDPÕHIMÕTTED
1.1. Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi RTK) riigihangete korraldamise ja hankelepingute
sõlmimise korras (edaspidi kord) kehtestatakse ühtsed reeglid RTK ja RTKga riigihangete
tugiteenuse osutamise kokkuleppe (edaspidi kokkulepe) sõlminud asutuste (edaspidi asutus)
riigihangete planeerimisel, korraldamisel ning raam- või hankelepingute sõlmimisel.
1.2. Korras toodud nõuetest kinnipidamise eest vastutavad kõik RTK töötajad ja korrast lähtuvate
asutuste töötajad ning RTKga kokkuleppe sõlminud asutuste töötajad kokkuleppes sätestatud
ulatuses.
1.3. RTK korraldab riigihankeid ning sõlmib raam- või hankelepinguid RTK ning RTKga
kokkuleppe sõlminud asutuste vajadustest lähtuvalt.
1.4. RTK osutab asutusele riigihangete korraldamise tugiteenust kokkuleppes fikseeritud
tingimustel ja ulatuses ning RTK töötajatele vastavalt korras sätestatule. RTKs vastutab
riigihangete korraldamise ja tugiteenuse osutamise eest riigihangete osakond (edaspidi RHO).
Riigihangete seaduses sätestatud hankija õigusi ja kohustusi täidavad RTK ja asutus ühiselt, võttes
aluseks kokkuleppes määratud pädevuste jaotuse.
1.5. RTK ei korralda riigihankeid, mille korraldamiseks on Vabariigi Valitsus määranud
kohustusliku keskse hankija.
1.6. Asutusel on võimalik lähtuda korrast ulatuses, milles asutus ei ole kehtestanud eraldi
hankekorda. Kokkuleppes võivad RTK ja asutus täpsustada hankekorra kohaldamise tingimusi.
1
Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14
Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9
Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 2 / 12
1.7. Asjade ostmisel, teenuste ja ehitustööde tellimisel ning muude riigihangete seaduse kohaselt
riigihankeks kvalifitseeruvate menetluste puhul lähtutakse riigihangete seadusest, muudest
õigusaktidest ja korrast. RHO tagab riigihangete õiguspärase korraldamise ja riigihangete
tugiteenuse korrektse ning kvaliteetse osutamise.
1.8. Riigihankega seotud teabevahetus ja pakkumuste või taotluste esitamine ning menetlemine
toimub elektrooniliselt, välja arvatud riigihangete seaduses sätestatud juhtudel.
1.9. Riigihangete planeerimisel ja korraldamisel arvestatakse võimalusel sotsiaalsete kaalutluste,
innovatsiooni rakendamise ja keskkonnasäästlike lahendustega.
1.10. Asutustele ja RTK töötajatele riigihangete valdkonna nõustamisteenuse osutamisel annab
RHO nõu kõigis riigihankeid ja RTK poolt läbi viidud riigihangete tulemusel sõlmitud lepinguid
puudutavates küsimustes.
1.11. Korruptsioonivastasest seadusest tulenevad toimingupiirangud kohalduvad:
lähteülesande koostamise ja esitamise eest vastutavale isikule;
RHO töötajale;
raam- või hankelepingu sõlmimist korraldavale isikule;
raam- või hankelepingu täitmise eest vastutavale isikule;
väikeostu korraldavale isikule;
väikeostu lepingu täitmise eest vastutavale isikule.
1.12. Toimingupiirangu kohaldamise kord ja tingimused RTKs sätestatakse RTK töökorralduse
reeglites. Asutuse töötaja toimingupiirangust kinnipidamise, teavitamise ja taandamise eest
vastutab asutus vastavalt asutuse sätestatud korrale.
1.13. Korra lisad
Korra lisad (vormid ja juhised) on töödokumendid, mida ei kinnitata korra koosseisus käskkirjaga
ja mille muutmise, täiendamise, täpsustamise õigus on protsessi omanikul. Vormi või juhise
muutmisel tagab protsessi omanik, et muudetud vormid ja juhised oleksid kättesaadavad ja
avaldatud sise- ja/või välisveebis ning muutusest on vormide ja juhiste kasutajaid teavitatud.
K14 L1 – väikeostu dokumendi vorm;
K14 L2 – lähteülesande vorm;
K14 L3 – hankeplaani sisendi vorm;
K14 L4 – raam- või hankelepingu lõppemise teate vorm;
K14 L5 – hindamiskomisjoni liikme huvide konflikti puudumise kinnituse vorm.
2. MÕISTED JA LÜHENDID
Dokumendihaldussüsteem (DHS) – RTK-s kasutatav elektrooniline
dokumendihaldussüsteem, mida kasutatakse dokumentide loomiseks, haldamiseks,
menetlemiseks ja hoidmiseks.
Keskne riigihange – RTK kui keskse hankija ettevalmistatav ja läbiviidav riigihange, mis
hõlmab ühe või mitme asutuse hankevajadusi ning mille tulemusena sõlmib rahalist
kohustust mittesisaldava raamlepingu RTK või rahalist kohustust sisaldava raamlepingu
või hankelepingu asutus.
2
Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14
Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9
Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 3 / 12
Kulujuht – RTK peadirektori või asutuse juhi poolt määratud töötaja, kes vastutab
kulutuste tegemisel konkreetse kuluüksuse eelarve piisavuse eest.
Lähteülesanne – sisendi andja poolt RHOle lähteülesande vormil esitatav sisend
riigihanke korraldamiseks.
Otsustusõiguslik isik – isik, kellel on RTKs või asutuses õigus otsustada rahaliste
vahendite kasutamise üle.
Riigihangete register – töökeskkond hankijatele riigihangete korraldamiseks ja
haldamiseks ning pakkujatele riigihangetel osalemiseks https://riigihanked.riik.ee/rhr-
web/#/.
Riigihangete tugiteenus – riigihangete korraldamise teenus, sh nõustamine ning
riigihanke ettevalmistamine, korraldamine ja toimingute tegemine asutuse nimel.
RHO – Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete osakond.
Sisendi andja – RTK töötaja või RTKga kokkuleppe sõlminud asutus.
Töötaja – RTK või asutusega avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes olev ametnik
või eraõiguslikus töösuhtes olev töölepinguline töötaja.
Vastutav isik – RHO töötaja, kes vastutab riigihanke nõuetekohase ja eesmärgipärase
korraldamise eest.
Väikeost – asjad, teenused ja ehitustööd, mis hangitakse korra alusel ja mille käibemaksuta
maksumus on väiksem kui korra punktis 3.3.3 nimetatud summad.
Väikeostu dokument – väikeostu eesmärgi, tulemuste, planeeritud eelarve ja
finantseerimisallikate kirjeldus.
Ühishange – RTK läbiviidav riigihange, mis hõlmab rohkem kui ühe asutuse
hankevajadusi ja kus üheks sisendi andjaks on RTK.
Üleriigiline keskne riigihange – keskne riigihange või ühishange, millega võivad
hankijatena liituda nii kokkuleppe sõlminud kui ka kokkulepet mittesõlminud asutused.
3. HANKEPLAANI KOOSTAMINE
3.1. Tegevuses osalejad ja vastutajad on RHO töötajad, RTK juhtkond ja RTK korrast lähtuvate
asutuste töötajad.
3.2. Sisendi kogumine hankeplaani koostamiseks
3.2.1 RHO esitab igal aastal hiljemalt detsembris hankeplaani koostamiseks vormikohase
(K14 L3) sisendi kogumise päringu RTK juhtkonna liikmetele ning RTKga kokkuleppe
sõlminud asutustele järgmise aasta hankevajaduste kohta.
3.2.2. Esialgse hankeplaani sisendi küsimiseks järgmise aasta I kvartaliks esitab RHO
päringu igal aastal hiljemalt septembris.
3.2.3. Sisendi andja esitab RHOle vormikohase hankeplaani sisendi, päringus märgitud
tähtajaks.
3.2.4. Hankeplaani sisend peab kajastama kõiki sisendi andja planeeritavast eelarvest või
muudest alustest tulenevaid vajadusi riigihangeteks, mille eeldatav maksumus käibemaksuta
on vähemalt 30 000 eurot (sh summeritavad hanked) või mis riigihangete seaduse või
3
Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14
Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9
Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 4 / 12
riigihanke rahastaja finantseerimistingimuste kohaselt nõuavad toiminguid riigihangete
registris. Juhul, kui sisendi andja soovib RHOlt taotleda madalama eeldatava maksumusega
riigihanke korraldamist, esitab sisendi andja taotletava riigihanke kohta nõuetekohased
andmed hankeplaani sisendis.
3.2.5 Riigihanke eeldatava maksumuse määramisel tuleb sisendi andjal lisaks riigihangete
seaduses sätestatule arvestada järgmisi põhimõtteid:
riigihankeid ei tohi kunstlikult osadeks jagada eesmärgiga vältida riigihangete
seadusest tulenevaid kohustuslikke menetlusreegleid;
kui riigihanke objekti hooldust ja tarvikuid on võimalik hankida vaid toote
pakkujalt, arvestatakse riigihanke eeldatava maksumuse hulka ka hoolduse ja
tarvikute eeldatav kulu;
asja ostmisega kaasnev väljaõppekulu arvestatakse riigihanke eeldatava
maksumuse sisse.
3.3. Hankeplaani koostamise põhimõtted
3.3.1. Hankeplaanis fikseeritakse RTK ja RTKga kokkuleppe sõlminud asutuste riigihangete
vajadustest lähtuvalt ühte kalendriaastasse planeeritud RHO poolt korraldatavad
riigihanked.
3.3.2. Hankeplaani koostab RHO ja hankeplaani kantakse riigihanked, mille korraldamisel
on riigihangete seaduse kohaselt nõutud toimingute tegemine riigihangete registris. RHO
võib hankeplaani lisada ka need riigihanked, mille korraldamisel ei ole nõutud riigihangete
seaduse kohaselt toimingute tegemine riigihangete registris, kuid mida RTK või asutus
soovib läbi viia riigihangete registris lähtuvalt hankelepingu esemest või rahastaja
tingimustest või muu põhjendatud vajaduse tõttu.
3.3.3. Riigihangete seaduse kohaselt on riigihangete registris kohustus teha toiminguid
alljärgnevate piirmääradega riigihangete osas:
asjade ostmine ja teenuste tellimine eeldatava käibemaksuta maksumusega alates
30 000 eurost;
eriteenuste tellimine, teenuste kontsessioonilepingu sõlmimine, sh eriteenuste
kontsessioonilepingu sõlmimine ja ideekonkursi korraldamine eeldatava
käibemaksuta maksumusega alates 60 000 eurost;
ehitustööde tellimine eeldatava käibemaksuta maksumusega alates 60 000 eurost;
ehitustööde kontsessioonilepingu sõlmimine, sotsiaalteenuste tellimine, sh
sotsiaalteenuste kontsessioonilepingute sõlmimine eeldatava käibemaksuta
maksumusega alates 300 000 eurost.
3.3.4. Hankeplaanis kajastatakse iga planeeritava riigihanke kohta vähemalt:
sisendi andja lähteülesande esitamise eest vastutav isik;
riigihanke nimetus ja objekti lühikirjeldus;
lähteülesande RHOle esitamise tähtpäev;
hanke- või raamlepingu kestvus ja eeldatav sõlmimise tähtpäev;
hanke- või raamlepingu eeldatav maksumus;
4
Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14
Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9
Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 5 / 12
riigihanke korraldamine üleriigilise keskse riigihankena, mitme asutusega keskse
riigihankena või ühishankena.
3.3.5. Mitme asutusega keskse riigihanke või ühishanke korraldamise otsustab kokkuleppes
fikseeritud erisusi arvestades õiguslikel ja otstarbekuse kaalutlustel RHO koostöös
asutustega.
3.3.6. Üleriigiliste kesksete riigihangete korraldamise otsustab RTK eelkõige ressursi
saadavusest lähtuvalt. Vajadusel võib RTK määrata üleriigilise keskse riigihankega
ühinemise kokkuleppe tingimused, sh esinduse ulatuse, kulude hüvitamise või tasu
maksmise, avaldades need RTK veebilehel.
3.4. Hankeplaani kinnitamine ja avalikustamine
3.4.1. Enne hankeplaani kinnitamist kooskõlastab RHO kokkuleppe tingimustest tulenevalt
hankeplaani kõigi sisendi andjatega vähemalt sisendi andja poolt antud sisendi ulatuses.
3.4.2. RTK peadirektor kinnitab jooksva aasta hankeplaani hiljemalt kümne tööpäeva
jooksul pärast hankeplaani kooskõlastamist sisendi andjate poolt. RHO korraldab
hankeplaani avaldamise RTK välisveebis ning teavitab sisendi andjaid hankeplaani
kinnitamisest.
3.4.4. Asutused, kellele RTK osutab kokkuleppe kohaselt riigihangete tugiteenust ning kelle
riigihankevajadused on hankeplaanis kajastatud, eraldiseisvat hankeplaani kinnitama ei pea
ja asutuse hankeplaaniks loetakse RTK koostatud ja kinnitatud hankeplaan.
3.5. Hankeplaani muutmine ja hankeplaanivälise riigihanke korraldamine
3.5.1. Hankeplaan kinnitatakse üks kord aastas ja hankeplaanivälise riigihanke korraldamine
või hankeplaanikohase riigihanke hankevajaduse muutumine ei too kaasa hankeplaani uut
kinnitamist.
3.5.2. Hankeplaanis kinnitatud riigihanke korraldamiseks hankeplaanis sätestatust erineval
ajal või riigihanke vajaduse muul viisil muutumisest teavitab sisendi andja RHOd esimesel
võimalusel.
3.6. Hankeplaani täitmise aruandlus
3.6.1. RHO esitab RTKle ja asutustele hankeplaani täitmise aruande üks kord kvartalis
eelmise kvartali kohta kokkuleppes määratud aja jooksul pärast kvartali lõppu ning
kokkuleppe alusel hankeplaani täitmise analüüsi kord aastas enne uue hankeplaani
kinnitamist.
4. RIIGIHANGETE ETTEVALMISTAMINE JA
KORRALDAMINE RHO POOLT
4.1. Tegevuses osalejad ja vastutus
4.1.1. Tegevuses osalejad ja vastutajad on RTK töötajad ja RTK korrast lähtuvate asutuste
töötajad ning RTKga kokkuleppe sõlminud asutuste töötajad kokkuleppes sätestatud
ulatuses.
5
Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14
Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9
Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 6 / 12
4.1.2. RHO vastutab riigihanke korraldamisel riigihangete seaduse ja teiste õigusaktide
korrektse järgimise ning kokkuleppe tingimuste täitmise eest. RHO korraldatavate
riigihangete puhul suhtleb menetluse käigus riigihankel osalemisest huvitatud ettevõtjate,
taotlejate ja pakkujatega RHO. Sisendi andja menetluse käigus riigihankel osalemisest
huvitatud ettevõtjate, taotlejate ja pakkujatega otse ei suhtle ning riigihanke menetluse kohta
kolmandatele isikutele informatsiooni ei avalda, välja arvatud RHOga eelnevalt
kooskõlastatud juhtudel.
4.1.3. Hankelepingu eseme tehnilise kirjelduse kvaliteedi tõstmiseks või keskmisele
turuhinnale vastava hinnataseme määramiseks viib turu-uuringu läbi sisendi andja, RHOl
on nõustav roll, sh annab RHO vajadusel nõu kuidas turu-uuringut läbi viia. Info läbi viidud
turu-uuringu kohta esitatakse RHOle lähteülesandes.
4.2. Lähteülesande koostamine
4.2.1. RHO töötaja edastab riigihanke ettevalmistamiseks hankeplaanis märgitud
lähteülesande esitamise eest vastutavale isikule meeldetuletuse lähteülesande esitamise
kohta üks kuu enne lähteülesande esitamise tähtpäeva. Meeldetuletust ei edastata juhul, kui
lähteülesande valmistab ette RHO.
4.2.2. Lähteülesande esitamise eest vastutav isik edastab korraldatava riigihanke
vormikohase lähteülesande (K14 L2) RHOle aadressile
[email protected] hankeplaanis
sätestatud kuu esimeseks tööpäevaks. Lähteülesande esitamise eest vastutav isik vastutab
lähteülesandes sisalduva informatsiooni õigsuse, sh riigihanke eeldatava maksumuse
määramise ning olemasolevate rahaliste vahendite piisavuse eest lähteülesandekohase
teenuse tellimise või asja ostmise jaoks.
4.2.3. Hankeplaanis mittekajastatud riigihanke korraldamiseks esitab sisendi andja
põhjendatud taotluse RHOle tuues välja korra punktis 3.3.4 kirjeldatud andmed ja
hankeplaani lisamata jätmise põhjendused. Täiendava riigihanke korraldamise otsustamine
toimub kokkuleppes sätestatud tingimustel RHO ja asutuse koostöös. RTKs tuleb täiendava
riigihanke korraldamise vajadus kooskõlastada peadirektoriga enne RHOle lähteülesande
esitamist.
4.3. Riigihanke alusdokumentide koostamine ja kooskõlastamine
4.3.1. Igale korraldatavale riigihankele määrab RHO juhataja või tema poolt määratud isik
vastutava isiku. Vastutav isik peab kooskõlastama riigihanke alusdokumendid,
alusdokumentide muudatused ja vastuvõetavad otsused osakonna juhataja või tema poolt
määratud isikuga. Vastutav isik võib kooskõlastada riigihanke menetluse käigus taotlejale
või pakkujale esitatavad selgitused ning küsimused osakonna juhataja või tema poolt
määratud isikuga.
4.3.2. Sisendi andjaga kooskõlastatakse riigihanke alusdokumendid ja nende muudatused,
juhul kui muudatus on sisuline (nt muudetakse tehnilist kirjeldust) ja muudatuse tõttu peab
pikendama pakkumuste esitamise tähtaega, ning vastuvõetavad otsused.
6
Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14
Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9
Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 7 / 12
4.3.3. Riigihanke alustamise eelduseks on sisendi andja otsustusõigusliku isiku poolt
riigihanke alusdokumentide kooskõlastamine kokkuleppes sätestatud ulatuses. RTKs
kooskõlastab riigihanke alusdokumendid kulujuht, kes kinnitab kooskõlastuse andmisega
rahaliste vahendite olemasolu ja riigihanke tehnilise kirjelduse sobivust. Kooskõlastus
edastatakse vastutavale isikule kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
4.3.4. Keskse hanke puhul koostab riigihanke alusdokumendid (sh tehnilise kirjelduse)
RHO. RTKga hanketeenuse osutamiseks teenusleppe sõlminud asutused edastavad
otsustusõigusliku isiku kinnituse hankes osalemise soovi ja hankelepingu alusel tasu
maksmiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu kohta. Asutused, kes ei ole hanketeenuse
osutamiseks teenuslepet sõlminud, annavad RHOle riigihanke läbiviimiseks volituse.
Volituse andmisega kooskõlastavad nad riigihanke alusdokumendid.
4.4. Riigihanke korraldamine/läbiviimine
4.4.1. Vastutava isiku ülesanded riigihanke korraldamisel on muuhulgas:
lähteülesande täpsustamine koostöös lähteülesande esitamise eest vastutava isikuga
(sh vajadusel eeldatava ajakava esitamine ja võimalikuks kohtumiseks ettepaneku
tegemine);
keskse hanke puhul tehnilise kirjelduse koostamine ja hanke jaoks vajaliku sisendi
kogumine;
hankemenetluse liigi valimine;
riigihanke alusdokumentide koostamine, sh raamlepingu ja hankelepingu
projektide koostamine koostöös lähteülesande esitamise eest vastutava isikuga;
nõuetekohane kooskõlastamine;
riigihanke läbiviimine;
pakkujatega läbirääkimiste korraldamine ja läbirääkimistel osalemine;
selgituste andmine riigihankel osalemisest huvitatud ettevõtjatele, taotlejatele ja
pakkujatele vajadusel koostöös lähteülesande esitamise eest vastutava isikuga;
vajadusel riigihanke otsuste kohta seisukoha küsimine lähteülesande esitamise eest
vastutavalt isikult;
riigihanke otsuste tegemine;
taotlejate, pakkujate ja lähteülesande esitamise eest vastutava isiku teavitamine
tehtud otsustest;
ametijuhendist või asutusega sõlmitud kokkuleppest tulenevate muude kohustuste
täitmine.
4.5. Pakkumuste hindamine
4.5.1. Vajadusel moodustab sisendi andja pakkumuste hindamiseks hindamiskomisjoni,
kuhu kuuluvad sisendi andja määratud liikmed, kes omavad riigihanke objektile vastavas
valdkonnas eriteadmisi. RTKs või RTK korrast lähtuvas asutuses moodustab
hindamiskomisjoni ja määrab selle liikmed riigihanke sisendi andmise eest vastutav
struktuuriüksuse juht või tema poolt määratud isik. Hindamiskomisjoni moodustamine ja
liikmete määramine toimub kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
7
Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14
Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9
Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 8 / 12
4.5.2. Sisendi andja otsustab hindamiskomisjoni liikmete arvu ning tagab liikmete
sõltumatuse ja komisjoni töös osalemise. RTKs ja RTK korrast lähtuvas asutuses
moodustatud hindamiskomisjonis peab olema vähemalt kaks liiget ning hindamiskomisjoni
töös osalemine on hindamiskomisjoni liikmetele kohustuslik.
4.5.3. Hindamiskomisjoni liikmete ülesandeks on pakkumuste hindamine, lähtudes
riigihanke alusdokumentides sätestatud hindamiskriteeriumidest.
4.5.4. Hindamiskomisjoni liikmete poolt pakkumustele antud hindamispunktid koos
põhjendustega esitatakse vastutavale isikule hindamiskomisjoni protokollis, mis on
digitaalselt allkirjastatud hindamiskomisjoni kõigi hindamisel osalenud liikmete poolt.
Hindamiskomisjoni iga liige esitab vastutavale isikule digitaalselt allkirjastatud
vormikohase (K14 L5) kinnituse huvide konflikti puudumise kohta.
4.6. Riigihanke vaidlustamine
4.6.1. Riigihangete seaduse kohase vaidlustuse esitamisel esindab RTKd, kui riigihanke
korraldajat, ja asutust riigihangete vaidlustuskomisjonis ning kohtus, RHO töötaja. Vajaduse
korral kaasatakse vaidlustusmenetlusse lähteülesande esitamise eest vastutav isik või sisendi
andja poolt määratud isik. Otsuse vaidlemise otstarbekuse ja edasiste tegevuste osas teeb
RHO koostöös sisendi andjaga.
5. VÄIKEOSTUDE LÄBIVIIMINE
5.1. Tegevuses osalejad ja vastutajad on RTK töötajad ja RTK korrast lähtuvate asutuste
töötajad.
5.2. Väikeostu vajadus kooskõlastatakse enne väikeostu korraldamist kulujuhiga.
5.3. Väikeostude läbiviimisel arvestatakse võimalusel keskkonnahoidlike lahendustega.
5.4. Väikeostude, mille eeldatav käibemaksuta maksumus on alla 5000 euro, läbiviimisel tagatakse
rahaliste vahendite säästlik ja otstarbekas kasutamine. Kirjalikult võrreldavaid pakkumusi ei pea
võtma, kui riigihanke eset arvestades ei oleks see proportsionaalne või otstarbekas. Võrreldavaid
pakkumusi ei pea võtma ka juhul, kui mittevõtmise lubatavus tuleneb rahastaja tingimustest.
Põhjendus pakkumuse valiku kohta lisatakse arvete keskkonda ning sellega loetakse riigihangete
seaduse kohane riigihangete korraldamise üldpõhimõtete järgimise kohustus täidetuks.
5.5. Väikeostude, mille eeldatav käibemaksuta maksumus on alates 5000 eurost, läbiviimisel
lähtutakse järgmistest nõuetest:
võrreldakse soovitud asja või teenuse kohta avalikult kättesaadavat infot (sh maksumust)
või koostatakse ostetava asja või tellitava teenuse tehniline kirjeldus, et tagada võrreldavate
pakkumuste saamine ja määratakse eduka pakkumuse valimise kriteeriumid;
pakkumust küsitakse võimalusel vähemalt kolmelt pakkujalt kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis või võrreldakse võimalusel vähemalt kolme pakkuja avalikult
kättesaadavat infot. Pakkujale saadetud ja pakkujalt saadud ning menetluse käigus
koostatud dokumendid tuleb registreerida dokumendihaldussüsteemis (edaspidi DHS),
välja arvatud juhul, kui väikeost viiakse läbi riigihangete registris;
8
Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14
Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9
Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 9 / 12
koostatakse vormikohane (K14 L1) väikeostu dokument, mis sisaldab eduka pakkumuse
valimise kriteeriume või põhjendust võrreldavate pakkumuste mittevõtmise kohta. Eraldi
vormikohast väikeostu dokumenti ei pea koostama, kui eelpool kirjeldatud informatsioon
on dokumenteeritud mõnes muus dokumendis. Väikeostu dokumendile lisatakse asja või
teenuse kirjeldus ja laekunud pakkumused ning edastatakse DHSi kaudu kulujuhile
kooskõlastamiseks.
6. RAAM- VÕI HANKELEPINGU SÕLMIMINE
6.1. Tegevuses osalejad ja vastutajad on RHO töötajad, RTK juhtkond ja RTK korrast lähtuvate
asutuste töötajad ning RTKga kokkuleppe sõlminud asutuste töötajad.
6.2. Tegevuse põhimõtted ja tähtaeg
6.2.1. Raam- või hankelepingu sõlmimiseks edastab vastutav isik sisendi andjale raam- või
hankelepingu projekti, riigihanke läbiviimise kohta koostatud memo ning vajadusel edukaks
tunnistatud pakkumuse, kui kokkuleppes ei ole sätestatud teisiti.
6.2.2. Riigihanke tingimuste kohase raam- või hankelepingu sõlmimise korraldab
lähteülesande esitamise eest vastutav isik või sisendi andja poolt määratud sisendi andjaga
seotud muu isik.
6.2.3. Riigihanke tulemusena edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaga sõlmib
raam- või hankelepingu sõltuvalt sisendi andjast kas RTK või asutus.
6.2.4. RTKs kirjaliku raam- või hankelepingu sõlmimisel kooskõlastab sisendi andja lepingu
DHSis kulujuhiga ja juhul, kui hanke on läbi viinud RHO, siis ka RHO juhataja või tema
poolt määratud isikuga. Väikeostu puhul lisatakse lepingu juurde väikeostu dokument.
6.2.5. RTKs saadab sisendi andja kirjaliku raamlepingu ja hankelepingu allkirjastamiseks
RTK peadirektorile või peadirektori vastutusvaldkonda kuuluva hankelepingu peadirektori
asetäitjale.
6.2.6. RHO poolt korraldatud riigihanke tulemusel raam- või hankelepingu sõlmimisel,
esitab lepingu sõlmimist korraldav isik vastutavale isikule sõlmitud lepingu kümne tööpäeva
jooksul lepingu sõlmimisest arvates. Vastutav isik esitab lepingu andmete alusel
riigihangete registrile hankelepingu sõlmimise teate.
6.2.7. Raam- või hankelepingu täitmise eest vastutavaks isikuks RTKs on lepingus määratud
töötaja. Asutuses määratakse lepingu täitmise eest vastutav isik raam- või hankelepingus või
vastavalt asutuse töökorraldusele.
6.3. Raam- või hankelepingu täitmise eest vastutava isiku ülesanded:
vastutab raam- või hankelepingu täitmise, õiguskaitsevahendite kohaldamise ning
lõpetamise õiguspärasuse eest;
kooskõlastab raam- või hankelepingu muutmise vajaduse tekkimisel lepingu muutmise
RHOga enne muudatuse vormistamist. Kui vastavalt riigihangete seadusele on muudatuste
kohta vaja esitada registrile raam- või hankelepingu muutmise teade, esitab täitmise eest
vastutav isik viie tööpäeva jooksul muudatuse tegemisest arvates RHOle asjakohase teabe.
9
Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14
Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9
Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 10 / 12
RHO esitab teabe alusel riigihangete registrile teate raam- või hankelepingu muutmise
kohta;
esitab raamlepingu korral RHOle andmed raamlepingu alusel kaheteistkümne kuu jooksul
sõlmitud hankelepingute sõlmimise aja ja maksumuse kohta kümne päeva jooksul pärast
iga kaheteistkümne kuu möödumist raamlepingu sõlmimisest arvates. RHO esitab teate
alusel riigihangete registrile teabe raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingute kohta;
esitab RHOle vormikohase (K14 L4) teate RHO poolt korraldatud riigihanke tulemusel
raam- või hankelepingu lõppemise kohta kümne tööpäeva jooksul raam- või hankelepingu
lõppemisest arvates. RHO esitab teate alusel riigihangete registrile teabe raam- või
hankelepingu lõppemise kohta.
6.4. Lepingu, mida soovitakse sõlmida riigihangete seaduses sätestatud erandit kohaldades ja
menetlusreegleid järgimata ning mille eeldatav maksumus käibemaksuta on alates 20 000 eurost,
sõlmimise kavatsuse võib lepingu sõlmimist korraldav isik enne tehingu ettevalmistamist RHOga
kooskõlastada. RTKs peab lepingu, mida soovitakse riigihangete seaduses sätestatud erandit
kohaldades ja menetlusreegleid järgimata sõlmida ja mille eeldatav maksumus käibemaksuta on
alates 20 000 eurost, sõlmimise kavatsuse kooskõlastama RHOga. RHO ei kooskõlasta töölepingu
ja kinnisasja omandamiseks, üürimiseks või rentimiseks sõlmitava lepingu sõlmimise kavatsust.
6.5. Üleriigilise keskse riigihanke, keskse riigihanke või ühishanke tulemusena sõlmitava rahalist
kohustust mittesisaldava raamlepingu sõlmimise õigus RTK ja asutuste nimel on RTKl ning
raamlepingu täitmise eest vastutavaks isikuks on RHO juhataja või RHO juhataja poolt määratud
RHO töötaja.
6.6. Üleriigilises keskses riigihankes, keskses riigihankes või ühishankes osalenud asutused
edastavad iga kaheteistkümne kuu möödudes raamlepingu sõlmimisest ja raamlepingu lõppedes
RHOle info raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingute sõlmimise aja ja maksumuse kohta, kui
selline info ei ole RHOle kättesaadav riigihangete registrist või vastavalt riigihanke
alusdokumentidele edastatav pakkuja(te) poolt.
6.7. RTK vastutab üleriigilise keskse riigihanke, keskse riigihanke ja ühishanke korraldamise ning
rahalist kohustust mittesisaldava raamlepingu sõlmimise, täitmise ning lõpetamise õiguspärasuse
eest, riigihankes osalenud asutused vastutavad raamlepingu alusel hankelepingute sõlmimise,
täitmise ning lõpetamise õiguspärasuse eest.
6.8. Lepingud, mille eeldatav käibemaksuta maksumus on alates 20 000 eurost, sõlmitakse
kirjalikus või digitaalselt allkirjastatud vormis (edaspidi kirjalik vorm).
6.9. Olenemata lepingu eeldatavast maksumusest peavad kirjalikus vormis olema:
füüsiliste isikutega sõlmitavad lepingud;
autoriõigusi kajastavad lepingud;
rahalist kohustust mittesisaldavad koostöölepingud;
lepingud, mille puhul tuleb kirjaliku vormi nõue õigusaktidest.
6.10. Lepingu täitmise eest vastutavaks isikuks on lepingus määratud töötaja.
10
Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14
Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9
Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 11 / 12
6.11. Lepingu täitmise eest vastutav isik on kohustatud kontrollima lepingu täitmist, vajadusel
kohaldama või tegema ettepaneku õiguskaitsevahendite kohaldamiseks ning väljastama lepingu
täitmise kohta tõendeid või muid hinnanguid.
7. RAKENDUSSÄTTED
7.1. RHO korraldab asutuste riigihankeid kokkuleppes sätestatud tähtpäevast arvates.
7.2. RHO korraldab RTKga kalendriaasta jooksul liituvate uute asutuste riigihankeid vastavalt
asutuste kinnitatud hankeplaanidele ning nende hangete osas RTK peadirektori kinnitatud
hankeplaani ei täiendata.
7.3. Enne riigihangete korraldamise tugiteenuse osutamise alguse tähtpäeva asutuse poolt alustatud
riigihanked viiakse RHO poolt lõpuni kokkuleppes fikseeritud tingimuste kohaselt.
7.4. Korra loomise ja ajakohasena hoidmise ning korrast lähtuvate asutuste teavitamise eest
hankekorda tehtud muudatustest vastutab RHO juhataja või tema poolt määratud isik.
11
TÖÖDE ÜLEANDMIS- JA VASTUVÕTMISAKT
Käesolevaga KappaZeta OÜ annab üle ja Keskkonnaagentuur ja Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium võtavad vastu kooskõlas lepinguga 4-3/23/53, mis on
sõlmitud 19. detsembril 2023. aastal, alljärgneva töö:
1. vektorkujul kaardikiht Läänemaa ja Valgamaa territooriumil toimunud
metsamuutustest;
2. töö vahearuanne analüüsi ja selgitustega.
Digitaalselt esitatud andmed: Tööde üleandmis- ja vastuvõtmisakt
Töö vahearuanne
Kaardikihid
Märkused:
Tellija 1 kontaktisik: Tellija 2 kontaktisik: Töövõtja kontaktisik:
Krisela Uussaar Sirli Heinsoo Tanel Tamm
Allkirjastatud digitaalselt Allkirjastatud digitaalselt Allkirjastatud digitaalselt
TÖÖDE ÜLEANDMIS- JA VASTUVÕTMISAKT
Käesolevaga KappaZeta OÜ annab üle ja Keskkonnaagentuur ja Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium võtavad vastu kooskõlas lepinguga 4-3/23/53, mis on
sõlmitud 19. detsembril 2023. aastal, alljärgneva töö:
1. kasutajakoolitus töö tulemuste rakendamiseks;
2. vektorkujul kaardikihid Mandri-Eesti territooriumil toimunud metsamuutustest;
3. töö lõpparuanne analüüsi ja selgitustega.
Digitaalselt esitatud andmed: Tööde üleandmis- ja vastuvõtmisakt
Töö lõpparuanne
Kaardikihid
Kasutajakoolituse esitlusslaidid
Tellija 1 kontaktisik: Tellija 2 kontaktisik: Töövõtja kontaktisik:
Krisela Uussaar Sirli Heinsoo Tanel Tamm
Allkirjastatud digitaalselt Allkirjastatud digitaalselt Allkirjastatud digitaalselt
Metoodika kirjeldus
Koostas: Tauri Tampuu
Tadus- ja arendusjuht, SAR ekspert
KappaZeta OÜ
Sisukord
1. Kokkuvõte tehtud tööst ........................................................................................................................ 1
2. Tarne kirjeldus ...................................................................................................................................... 1
3. Kasutud satelliidid, sisendkanalid, satelliidiandmete aegread ja võrdlusandmed ............................... 2
4. Mudeli kirjeldus .................................................................................................................................... 3
5. Täpsuse hindamise metoodika kirjeldus .............................................................................................. 5
5.1. Täpsuse hindamine mudeli arendamise käigus .................................................................... 5
5.2. Tarnitud tulemuste täpsuse hindamine .................................................................................. 5
6. Täpsuse hinnang ................................................................................................................................... 6
6.1. Aasta 2022 ................................................................................................................................. 6
6.2. Aasta 2023 ................................................................................................................................. 9
7. Vea-allikad ja mudeli edasiarendamine ............................................................................................. 11
1. Kokkuvõte tehtud tööst
KappaZeta OÜ on arendanud välja närvivõrkudel põhineva mudeli, mis piloteerib lageraite
operatiivse tuvastamise võimalikkust tuleviku lahenduste tarbeks. Loodud mudelil on suur
üldistusvõime, sest mudel suudab sisendina võtta iga metsaeraldise (sõltumata sellest, kas
eraldisel kasvab noor või vana mets; mudeli sisendiks sobivad ka metsaeraldised, kus mets on
hiljuti või aastaid tagasi maha võetud) ja väljastada hinnangu, kas eraldisel toimus vaadeldava
perioodi jooksul lageraie. Mudel klassi tseerib metsaeraldised sündmuste klassi (koos toimumise
aja hinnanguga) ja mittesündmuste klassi. Mudel töötab metsaeraldistel, mis on vähemalt 0.5 ha
suured. Mudel saavutas lageraiete tuvastamisel täpsuse (precision) kuni 0.95; F-skoor (F-score)
üle sadade tuhandete metsaeraldise oli kuni 0.89, mis annaks metsateatiste puhul F-skoori 0.92.
Mudeli täpsust kontrolliti RMK 2022 ja RMK 2023 andmete vastu ja eksperthinnanguga Sentinel-
2 RGB piltide ja mudeli sisendina kaustatud aegridade põhjal.
2. Tarne kirjeldus
Mudel väljas shp failid, mis sisaldavad mitte-lageraiesündmusi ja lageraiesündmusi koos
lageraieaja hinnanguga üle suurema osa Manrdi-Eesti (ruudustiku sisse jääv ala Joonisel 1)
vaatlusperioodil 2022–2023. Kummagi aasta kohta on eraldi shp fail. Mudel väljastab hinnangud
kõigile metsaeraldistele (nii riigi- või eraomanduses olevatele), mis on alla laetud Metsaregistrist
(veebruaris 2024), st ruumikujud, millele hinnang antakse pärinevad Metsaregistrist. Mudeli
treenimiseks kasutati RMK-lt saadud ajaloolist raieinfot ja RMK-lt saadud ruumikujusid (st mitte
Metsaregistrist alla laetavaid ruumikujusid).
1
Joonis 1. Mudeli väljastab hinnangud neljale Sentinel-2 jalajäljele vastaval alal, näidatud ruuduna Eesti
kaardil, mis katab suurema osa Mandri-Eestist.
3. Kasutud satelliidid, sisendkanalid, satelliidiandmete aegread ja võrdlusandmed
Mudeli sisendiks on satelliitkaugseire (ingl. Earth Observation, EO) andmed, mis on mudelisse
sisestatud kui statistikute aegread metsaeraldiste kaupa. Andmesisendina kasutati järgnevaid
kaugseiresensoreid: tehisavaradar (ingl. Synthetic Aperture Radar, SAR) Sentinel-1 (S1) ja
multispektraalne satelliit Sentinel-2. Mudeli väljatöötamisel kasutatud S1 kanalid olid: VV
tagasihajumine, VH tagasihajumine, VV interferomeetriline koherentsus ja VH interferomeetriline
koherentsus. Kasutatud S2 kanalid ja neist tuletatud indeksitest olid: kanalid 2–12 (v.a 9 ja 10) ning
indeksid NDVI, NDWI, NDVIRE, Tasseled Cap (TC) MYVI (Misra Yellow Vegetation Index), PSRI
(Plant Senescence Reflectance Index) ja WRI indeksid. Igas S1 või S2 kanali ja indeksi kohta
arvutati iga pildi jaoks kõigi uuritud ruumikujude (mis vastab metsaeraldisele) statistikud:
mediaanväärtus (med), keskmine, standardhälve, miinimum (min) ja maksimum (max) väärtus.
Statistikud koondati iga ruumikuju jaoks kanalite kaupa aegridadeks. Joonis 2 näitab
sisendkanalite ja statistikute olulisust mudeli tulemusele. Lõpuks valminud mudelis kasutati vaid
neid kanali-statistiku kombinatsioone, mis omasid mudeli otsusele olulist positiivset mõju: NDVI
med, max; NDWI med, min, max; TC med; MYVI med, min, max; PSRI med, min, VH koherentsus
med, min, max; VV koherentsus med, min, max; VH/VV tagasihajumise suhe med, min, max; VH
tagasihajumine med, min, max; VV tagasihajumine med, min. Mudeli otsusele mitteolulist mõju
omavate sisendite kaasamine ajaks mudelit segadusse ja vähendaks väljundi täpsust.
2
Joonis 2. Mudeli sisendkanalid ja statistikud olulisuse järgi mudeli poolt tehtavasse otsusesse. 1 tähendab
oluline, 0 tähendab mitteoluline. Valminud mudeli sisendina kasutati vaid olulisi (1) kanali-statistiku
kombinatsioone. Mudeli Y-teljel on sisendi olulisusskoor (Feature attribution score).
Masinõppemudeli arendamisel kasutati RMK-lt saadud metsaeraldisi koos raieinfoga. Iga
metsaeraliste kohta oli kasutada info, kas seal toimus raie (raieliik ja sündmuse toimumise aeg) või
ei toiminud raiet (nn mittesündmus, mida samuti kasutati mudeli treenimisel). RMK-lt saadud
andmeid kasutati mudeli treenimisel kui referentsandmeid (nn tõekriteeriumi). Samuti kasutati
RMK andmeid mudeli täpsuse hindamisel. RMK poolt olid kasutada andme 2018–2023, mudeli
treenimiseks kasutati neist aastaid 2018–2021 üle Eesti (Joonisel 1 näidatud neli S2 jalajäljele
vastav ala). Mudelit treeniti jagades RMK metsaeraldised treening-, valideerimis- ja
testiandmekoguks. Mudel ei ole treenimise käigus näinud aastaid 2022 ja 2023, mida kasutatakse
mudeli täpsuse hindamiseks.
RMK andmed puhastati dubleeritud või vigastest kirjetest; raieinfo viidi vastavusse raie toimumise
aastale vastanud metsaeraldise ruumikujuga. Need sammud tagasid RMK andmete maksimaalse
kooskõla maapealsele reaalsusele, ltreerides maksimaalselt välja potentsiaalsed andmete RMK
andmebaasi sisestamisel tekkinud vead, RMK andmepaasist pärimisel tekkinud ebatäpsused ja
vähendades metsaeraldiste ruumikujude läbi aja muutumisest tingitud mõju mudeli täpsusele
treenimise käigus.
4. Mudeli kirjeldus
Tulenevalt lageraiete tuvastamise ülesande olemusest formuleeriti probleem kui aegridade
binaarse klassi tseerimise ülesanne, mille käigus mudel otsib aegridadel libiseva aknaga LR
sündmust ja jaotab ruumikujud kaheks: kus toimus lageraie vs mitte-lageraie (kaasaarvatud toimus
mõni muud tüüpi raie, mis ei olnud lageraie). Mudel kasutab 1D-CNN-i arhitektuuri ja on treenitud
optimeerima täpsust (ingl. Precision). Enne kandidaatmudelite treenimist tuli andmekogu teha
mõningad kohandused, sealhulgas:
3
1) Klasside tasakaalustamatusega arvestamine: mudelisse sisestati sündmused lageraie vs
mitte-lageraie suhtega 1:3, alamesindatud raieliikide oversampling, nende parema
esindatuse tagamiseks
2) S1 ja S2 aegreapunktid pandi vastama ühtsele 6-päevasele ajasammule (resampling),
kasutades ajaperioodi keskmisi ja või pikemate andemaukude korral interpoleeritud
väärtusi
3) RMK poolt raporteeritud raite (sündmuste) ümber konverteerimine 14-päeva pikkuseks,
mis lõpevad RMK poolt antud raie lõpukuupäevaga, tagamaks referentsandmete ja
satelliidiandmete ülekattuvus. Niimoodi saadud sündmuse alguskuupäevale lisati lubatud
puhver 14 päeva.
Mudel väljastab lageraie tõenäosuse (0–100%) kui tõenäosuskõvera läbi aja. Mudeli poolt antava
tõenäosushinnangu aluseks on sündmuse (lageraie) signatuur, mis koosneb kolmest
komponendist: 1) sündmuse eelne 2) sündmuse aegne ja 3) sündmuse järgne signatuur.
Mudeli arendamisel on kasutatud järgmisi parameetreid ja tehtud järgmisi kohandusi:
Mudel otsib sündmust libiseva akna sees. Mudel vaatles perioodi, mis ulatub kuni ±60
kaugusele potentsiaalsest sündmusest. 60 päeva on valitud selliselt, et oleks piisavalt suur
tõenäosus, et akna sisse satuks enamasti vähemalt üks optiline pilt sõltumata aastaajast (1
pilt on absoluutne miinimum, millest üldjuhul kvaliteetse otsuse tegemiseks ei pruugi siiski
piisata). See tähendab, et pilviste olude puhul ootas mudel pilvevabade S2 piltide ilmumist
kuni 60 päeva. Pilvitutel perioodidel suudabs mudel kindla otsuse teha vähemate päevad
jooksul.
Mudel on optimeeritud maksimeerima täpsust (precision)
Tõenäosuskõvera kuju ja tõunäosuse väärtuse järgi klassi tseerisime mudeli tulemused kahe
kasutujuhu tarbeks. Tulemuste klassideks jaotamine on arbitraarne – st klasside arv ja piirid on
de neeritavad vastavalt vajadusele. Tarne käigus simuleerisime kahte stsenaariumit: 1) simuleerib
KeA kasutusjuhtu, kus oluline on punase ja rohelise klassi võimalikult kõrge täpsus ja
ebakindlamad tuvastused koguti vähem usaldusväärsesse kollasesse klassi 2) simuleerib KAURi
kasutusjuhtu, kus oluline on tulemuste terviklikkus ja tasakaalustatus, mis saavutati läbi kollase
klassi lävendipõhise jaotamise punase ja rohelise klassi vahel.
Kolme klassiga KeA kasutusjuht:
Lageraie (punane klass): tõenäosuskõvera keskmine väärtus on adaptiivselt kas ≥0.90 või
≥0.75 (talvekuudel: jaan, veeb, märts, nov, dets) perioodil >5 päeva
Potentsiaalne lageraie (kollane klass): tõenäosuskõvera keskmine väärtus ≥0.40 perioodil
>5 päeva
Mitte-lageraie (roheline klass): tõenäosus alla <0.40 perioodil >5 päeva, sh kõik need
juhud, kui tõenäosuskõver ei kerkinud üle 0
Kahe klassiga KAURi kasutusjuht:
Lageraie (punane klass): tõenäosuskõvera keskmine väärtus on adaptiivselt kas ≥0.50 või
≥0.40 (talvekuudel: jaan, veeb, märts, nov, dets) perioodil >5 päeva
Mitte-lageraie (roheline klass): tõenäosus adaptiivselt alla <0.50 või <0.40 perioodil >5
päeva, sh kõik need juhud, kui tõenäosuskõver ei kerkinud üle 0
Mudeli väljud on arvutatud selliselt, et 2022. aasta aegridu on pikendatud 2021. aasta
novembrisse, võimaldamaks mudelile parem juurdepääs sündmuse eelsele ajale pilvisel
4
talveperioodil. Kuna mudeli sisendiks olnud EO aegread lõppesid 2023 detsembriga, siis 2023.
aasta lõpus on vähem tuvastatud sündmusi, sündmuste tõenäosuse hinnang on madalam ja
valepositiivsete arv oluliselt suurem. Põhjuseks see, et sündmuse järgset signatuur ei saa enamasti
veel piisava kindlusega tuvastada, kuna puuduvad seda võimaldavad pilvevabad optilised pildid,
mille võiks saada talve teisest poolest või kevade algusest. Seetõttu pidasime vajalikuks 2023.
aasta lõpuosa (kolm viimast kuud – oktoober kuni detsember) mitte tarnida. 2022. aasta on tarnitud
1. jaanuarist kuni 31. detsembrini ja annab ülevaate mudeli võimekusest rasketes (pilvistes oludes).
Samuti 2023 aasta suvi (juulis ja augustis) oli väga pilvine, mis annab võimaluse hinnata mudeli
täpsust ka pilvise suve tingimustes. Sellest, kuidas pilvisest talvest tingitud raskustega tulevikus
paremini toime tulla on täpsemalt peatükis 7 (Vea-allikad ja mudeli edasiarendamine).
5. Täpsuse hindamise metoodika kirjeldus
5.1. Täpsuse hindamine mudeli arendamise käigus
Treenitud kandidaatmudelite võrdlemiseks pandi kõrvale RKM-lt pärit andmetest valideerimis- ja
testiandmekogu, mille peal võrreldi mudelite F-skoori (F-score), AUC-d ning lageraieks (LR)
klassi tseeritud klassi täpsushinnanguid (täpsus, ingl. Precision, ja saagis, ingl. Recall).
Valideerimise eesmärk oli suurendada positiivse klassi üldist F-skoori ja vähendada
valepositiivseid tulemusi, valides kandidaatmudelite hulgast parima ja kasutades sobivaid
lävendeid. Peale mudeli väljavalimist, testiti mudelit testandmekogul, hindamaks valitud mudeli
täpsust. Niimoodi hangitud teadmisi kasutati lõpliku (piloodi käigus valminud) mudeli loomiseks.
Piloodi käigus valminud mudeli tulemused jaotati tõenäosusklassideks (punane, kollane, roheline).
Klassideks jaotamise täpsust hinnati korduvalt võrdluses RMK-lt pärit andmetega ja läbi visuaalse
valideerimise, kuni lõplike tulemuste kseerimiseni. Visuaalne valideerimine kujutas endast
Sentinel-2 RGB piltide ja mudeli otsuse aluseks olevate S1 ja S2 aegridade visuaalselt
inspekteerimist ning selle põhjal eksperthinnangu langetamist raie toimumise/mittetoimumise
kohta. Eramaal toimunud lageraiete tuvastamise täpsust sai hinnata vaid läbi visuaalse
valideerimise, kuna andmed raiete kohta eramaalt puudusid.
5.2. Tarnitud tulemuste täpsuse hindamine
Kõik tarnitud metsaeraldised jagunevad omandivormi järgi. Eeldasime kvaliteedikontrollis, et
„erametsaks“ saab lugeda eraldised mille omandivorm on E, F, J, S, Y ja „riigimetsaks“ ülejäänud
(A, M, R, -). Kvaliteedikontroll oli kaheastmeline:
1) Andmebaaside võrdlusel põhinev automaatne kontroll RMK metsaeraldistel aastate 2022 ja
2023 kohta. Automaatne kvaliteedikontroll sisaldas vaid neid riigi metsaeraldisi, millel oli vaste
RMK 2023. aasta shp failis eraldis_2023_region.shp. NB! Mitte kõik RMK sündmuste failis
RMK_raied_2015_2022_v2.xlsx sisalduvad eraldised ei leidnud 2023 RMK shp failis vastet; RMK
2022. aasta shp failiga oli erinevus oluliselt suurem. Seetõttu kasutasime mõlema aasta puhul
2023. aasta shp faili. Eraldised failist eraldis_2023_region.shp jagasime binaarselt „lageraieteks“
ja „mitte-lageraieteks“ vastavalt sellele, kas vaadeldava aasta jooksul toimus RMK andmebaaside
RMK_raied_2015_2022_v2.xlsx ja RMK_raied_2023_19022024.xlsx järgi metsaeraldisel lageraie
või mitte. Tabelis 1 on näidatud RMK metsaeraldiste arv, mis läbisid automaatse kvaliteedikontrolli,
klasside ja aastate lõikes.
5
Tabel 1: RMK metsaeraldiste arv, mis läbisid automaatse kvaliteedikontrolli, klassides 3- ja 2-klassilise mudeli
korral (vastavalt KeA ja KAUR kasutusjuhud).
Mudel 3-klassiline mudel 2-klassiline mudel 3-klassiline mudel 2-klassiline mudel
2022 2022 2023 2023
Klass Eraldiste arv Eraldiste arv Eraldiste arv Eraldiste arv
klassis klassis klassis klassis
Punane 3839 4741 2245 3344
Kollane 1141 1651
Roheline 358091 358330 355610 356162
Kokku 363071 363071 359506 359506
2) Visuaalne kontroll, mis tugines Sentinel-2 RGB piltide ja mudeli otsuse aluseks olevate S1 ja S2
aegridade visuaalse inspekteerimise põhjal eksperthinnangu langetamisele kokku 1200-l
juhuslikult valitud riigi ja eraomandis metsaeraldisel aastatest 2022 ja 2023:
100 (juhuslikku eraldist) x 3 (klassi) x 2 (omandivormi) x 2 (aastat) = 1200 (eraldist)
Hinnang mudeli väljundile jaotati mõlemas kvaliteedikontrolli astmes neljaks:
Tõene positiivne (true positive, TP): nii mudel kui RMK andmed või visuaalne inspektsioon,
vastavalt, kas tegemist oli automaatse või visuaalse kvaliteedikontrolliga, kinnitasid raiet
Valepositiivne (false positive, FP): mudel ennustas raie, kuid RMK andmed / visuaalne
inspektsioon raiet ei kinnitanud
Tõene negatiivne (true negative, TN): nii mudeli kui RMK andmete / visuaalse inspektsiooni
järgi raiet ei toimunud
Valenegatiivne (false negative, FN): mudeli järgi raiet ei tuimunud, kuid RMK andmetel /
visuaalse inspektsiooni järgi toimus raie
6. Täpsuse hinnang
6.1. Aasta 2022
Tabelites 2 ja 3 on kokku võetud mudeli väljundi automaatse kvaliteedikontrolli tulemused 2022.
aastal KeA ja KAUR stsenaariumi jaoks. KeA stsenaariumi puhul, milles on vajalik eelkõige
maksimaalselt kõrge tuvastamise täpsus (ja kollane klass on, kui ebakindel, kõrvale heidetud) on
punase klassi täpsus 0.95 (ingl. precision) ja saagis 0.84 (ingl. recall), st 95% lageraiena
klassi tseeritust ka tõepoolest oli lageraie ja kõrge täpsuse hinnaks oli, et 16% tegelikult toimunud
lageraieid jäi tuvastamata, kuuludes rohelisse klassi. Mudel leiab sadadest tuhandetest
metsaeraldistest hästi üles need, kus toimus lageraie, mida kinnitab kaalumata keskmine F-skoor
0.94 (ingl. macro average F-score) (Tabel 2). KAURi stsenaariumi puhul, kus oluline on mudeli
tasakaalustatus kahe klassi vahel, on punase klassi täpsus mõnevõrra madalam (0.88), aga
klasside ülene kaalumata keskmine F-skoor kõrge 0.93 (Tabel 3).
6
Tabel 2: 3-klassilise mudeli (KeA kasutajajuht) automaatse kvaliteedikontrolli tulemus RMK metsaeraldistel
aastal 2022, kui kollast, st ebakindlat klassi mitte arvesse võtta. Võrdluse alus (referents andmed RMK-lt)
näitab eraldiste hulka, mis sellesse klassi tegelikult oleksid pidanud kuuluma (mis on mudeli väljundi
seisukohast TP + FN).
Täpsus Saagis F-skoor Võrdluse alus
Roheline klass 1.00 1.00 1.00 357602
Punane klass 0.95 0.84 0.89 4328
Õigsus (ingl. accuracy) 1.00 361930
Kaalumata keskmine 0.97 0.92 0.94 361930
Kaalutud keskmine 1.00 1.00 1.00 361930
Tabel 3: 2-kalssilise mudeli (KAUR kasutusjuht) automaatse kvaliteedikontrolli tulemus RMK metsaeraldistel
aastal 2022. Võrdluse alus (referentsandmed RMK-lt) näitab eraldiste hulka, mis sellesse klassi tegelikult
oleksid pidanud kuuluma (mis on mudeli väljundi seisukohast TP + FN).
Täpsus Saagis F-skoor Võrdluse alus
Roheline klass 1.00 1.00 1.00 358133
Punane klass 0.88 0.85 0.86 4938
Õigsus (ingl. accuracy) 1.00 363071
Kaalumata keskmine 0.94 0.92 0.93 363071
Kaalutud keskmine 1.00 1.00 1.00 363071
Joonis 2 näitab RMK lageraiete (tegelikud sündmused) jaotumist mudeli väljundklasside vahel
aastal 2022. Joonistel 3 ja 4 on näidatud ajas ja ruumis – millistel kuudel ja millistes S2 jalajälgedes
– mudeli vead (FP ja FN) tekivad. FN-ide ja FP-de suurem arv jaanuaris ja detsembris on osalt
seletatav sellega, et pilvistel perioodidel võib mudel lageraie tuvastada kuni kuu aega selle
tegelikust toimumisest hiljem. Seda tulenevalt tõenäosusekõvera väärtuse ja kuju sõltumisest S2
kättesaadavusest koosmõjus sündmuste klassidesse jaotamise algoritmi omapäraga.
Joonis 2. Tegelike lageraiete (RMK järgi) jagunemine mudeli väljastatud klasside vahel protsendina 3- ja 2-klassilise
mudeli puhul aastal 2022.
7
Joonis 3. 2-klassilise mudeli valenega ivsete (False Nega ve, FN) otsuste jaotus ajas (kuude lõikes) ja ruumis (S2
jalajälgede lõikes, vaata Joonis 1).
Joonis 4. 2-klassilise mudeli valeposi ivsete (False Posi ve, FP) otsuste jaotus ajas (kuude lõikes) ja ruumis (S2
jalajälgede lõikes, vaata Joonis 1).
Visuaalne kvaliteedikontroll andis automaatkontrollile sarnased kvaliteedinäitajad. Riigi
metsaeraldistel (300 juhuslikult valitud eraldist) oli KeA stsenaariumi puhul kaalumata keskmine
punase klassi täpsus 0.95 ja F-skoor 0.98. KAURi stsenaariumi puhul on F-skoor 0.89. Kui
arvestada, et 1/3 FP-dest pärines eraldistelt, mis olid lagedaks raiutud juba varem, ja selliseid
eraldisi mudeli sisendina metsateatiste kasutamisel ei esineks, siis võiks mudel saavutada
simuleerides metsateateiste kontrollimisele vastavat juhtu F-skoori 0.92.
Eravaldustes metsaeraldistel (300 juhuslikult valitud eraldist) oli KeA stsenaariumi punase klassi
täpsus 0.88 ja F-skoor 0.93; KAURi stsenaariumi puhul oli F-skoor 0.83. Metsateatiste
kasutamisel võiks mudel saavutada punase klassi täpsuse 0.96 ja F-skoori 0.98 KeA
stsenaariumi puhul ja KUARi stsenaariumi puhul F-skoori 0.88. Eramaal on võrreldes riigimaaga
suurem FP-de arv. Põhjus on meile teadmata; võibolla on erametsad kuidagi erinevad riigimetsast.
Visuaalse kontrolli tolmused on leitavad tabelitest QA_state_22.xlsx ja QA_private_22.xlsx.
8
6.2. Aasta 2023
Tabelites 4 ja 5 on kokku võetud mudeli väljundi automaatse kvaliteedikontrolli tulemused 2023.
aastal (välja arvatud okt–dets) KeA ja KAUR stsenaariumi jaoks. Tulemused tarnisime ilma aasta
lõputa, sest aegread lõppesid 2023. aasta 31 detsembriga, aasta lõpu pilvistes oludes ei jõudnud
sündmusejärgne signatuur välja kujuneda ja tekkis palju FP-sid. KeA stsenaariumi puhul, milles on
vajalik eelkõige maksimaalselt kõrge tuvastamise täpsus (ja kollane klass on, kui ebakindel, kõrvale
heidetud) on punase klassi täpsus 0.96 ja saagis 0.87, st 96% lageraiena klassi tseeritust ka
tõepoolest oli lageraie ja 13% tegelikult toimunud lageraieid jäi tuvastamata, kuuludes rohelisse
klassi. Mudel leiab sadadest tuhandetest metsaeraldistest hästi üles need, kus toimus lageraie,
mida kinnitab kaalumata keskmine F-skoor 0.98 (Tabel 4). KAURi stsenaariumi puhul, kus oluline
on mudeli tasakaalustatus kahe klassi vahel, on punase klassi täpsus mõnevõrra madalam (0.88),
aga klasside ülene kaalumata keskmine F-skoor kõrge 0.93 (Tabel 5).
Tabel 4: 3-klassilise mudeli (KeA kasutajajuht) automaatse kvaliteedikontrolli tulemus RMK metsaeraldistel
aastal 2023 (okt–dets välja arvatud), kui kollast, st ebakindlat klassi mitte arvesse võtta. Võrdluse alus
(referents andmed RMK-lt) näitab eraldiste hulka, mis sellesse klassi tegelikult oleksid pidanud kuuluma (mis
on mudeli väljundi seisukohast TP + FN).
Täpsus Saagis F-skoor Võrdluse alus
Roheline klass 1.00 1.00 1.00 355370
Punane klass 0.96 0.87 0.92 2485
Õigsus (ingl. accuracy) 1.00 357855
Kaalumata keskmine 0.98 0.94 0.96 357855
Kaalutud keskmine 1.00 1.00 1.00 357855
Tabel 5: 2-kalssilise mudeli (KAUR kasutusjuht) automaatse kvaliteedikontrolli tulemus RMK metsaeraldistel
aastal 2023 (okt–dets välja arvatud). Võrdluse alus (referentsandmed RMK-lt) näitab eraldiste hulka, mis
sellesse klassi tegelikult oleksid pidanud kuuluma (mis on mudeli väljundi seisukohast TP + FN).
Täpsus Saagis F-skoor Võrdluse alus
Roheline klass 1.00 1.00 1.00 356066
Punane klass 0.88 0.86 0.87 3440
Õigsus (ingl. accuracy) 1.00 359506
Kaalumata keskmine 0.94 0.93 0.93 359506
Kaalutud keskmine 1.00 1.00 1.00 359506
Joonis 5 näitab RMK lageraiete (tegelikud sündmused) jaotumist mudeli väljundklasside vahel
aastal 2023. Joonistel 6 ja 7 on näidatud ajas ja ruumis – millistel kuudel ja millistes S2 jalajälgedes
– mudeli vead (FP ja FN) tekivad. Aasta 2023 automaatse kvaliteedi kontrolli tulemused on
sarnased 2022. aasta tulemustele, siinjuured peab aga meeles pidama, et 2023 tulemusid on
tarnitud ilma aasta lõpuosata (oktoober kuni detsember). Visuaalne kontroll kinnitas automaatse
kontrolli tulemusi. Eraomanduses metsaeraldistel oli täpsus suurem kui 2022. aastal: KeA
stsenaariumi punase klassi täpsus 0.96 ja F-skoor 0.98, KAURi stsenaariumi F-skoor 0.88,
metsaeraldiste kasutusjuhu puhul oleks F-skoor 0.91). Kõrgemat täpsust saab põhjendada
sellega, et puudu on aasta 3 viimast kuud, kust oleks tulnud juured valepositiivseid ja ka
valenegatiivseid. Visuaalse kontrolli tolmused on leitavad tabelitest QA_state_23.xlsx ja
QA_private_23.xlsx.
9
Joonis 5. Tõeste posi ivsete (TP) lageraiesündmuste leidumine protsendina kõigist RMK poolt
raporteeritud lageraiesündmustest aastal 2022 ja 2023 klassi kaupa 3- ja 2-klassilise mudeli puhul.
Joonis 6. 2-klassilise mudeli puhul valenega ivsete (False Nega ve, FN) jaotus ajas (kuude lõikes) ja ruumis (S2
jalajälgede lõikes, vaata Joonis 1).
10
Joonis 7. 2-klassilise mudeli puhul valeneposi ivsete (False Posi ve, FP) jaotus ajas (kuude lõikes) ja ruumis (S2
jalajälgede lõikes, vaata Joonis 1).
7. Vea-allikad ja mudeli edasiarendamine
Loodud mudel suudab katta kõik aastaajad, st mudel on universaalne. Mudel käitub era- ja
riigimetsas suhteliselt sarnaselt. Mudeli arendamise käigus ja tuvastasime, et parimaid tulemusi
andis optilise S2 ja SAR S1 kombineerimine. S2 oli siinjuures olulisem sisend.
S2 osas põhjustasid mudelile raskusi pikad pilvised perioodid talvel (ja ka erakordselt pilvine suvi
2023), varjud ja pilvemaski vead (pilved ja pilvevarjud, mis said valesti maskitud). Pilvemaski
vigadega seonduvaid isoleeritud tõenäosuskõvera hüppeid sai järeltöötluse käigus
kompenseeritud sellega, et tõenäosuskõvera väärtus pidi olema üle klassidesse jaotamise lävendi
vähemalt 5 päeva.
Enamasti ei piisa usaldusväärsete tulemsute saamiseks vaid ühe S2 pildi olemasolust. Selles saab
veenduda vaadates meie visuaalse kontrolli materjalidega kaasa pandud S2 RGB pilte.
Visuaalsete kontrollide järgi umbes 1/3 valepositiivseid, pärines metsaeraldistelt, kus raieküpset
metsa ei esinenud (st eraldised olid joba varem lagedaks raiutud). Operatiivse rakenduse puhul,
kus raiumisi otsitakse vaid metsateatiste hulgast selliseid valepositiivseid ei esineks ja mudeli
täpsus paraneks kuni 10%.
Meie hinnangul saab käesoleva piloodi arendada kord kuus toimivaks teenuseks, kusjuures peab
arvestama, et pikkade pilviste perioodide jooksul tuleb oodata enne tulemuste saamist perioodi
lõppu. Tagamaks mudeli poolt antud hinnangu kvaliteet, peaks laskma aegrea signatuuril pärast
sündmust välja kujuneda (sündmuse signatuur koosneb sündmuse eelsest, sündmusele vastavast
ja sündmusejärgsest mustrist). Seetõttu hindame, et operatiivse teenuse puhul ei peaks pilvistel
talvekuudel tarnima värskemaid kui 1–3 kuu vanuseid lageraieid, sest muidu kasvab
valepositiivsete hulk.
Mudel tuvastas enamasti ka poolikud lageraied. Mudel tuvastas ka sanitaarreied, mis sarnanesid
lageraietele. Siit tulenevalt on olemas potentsiaal tuvastada ka intensiivsemaid muud tüüpi raieid.
11
Järgnevalt on loetletud võimalused, kuidas mudelit saaks parendada:
RMK andmete mudeli treenimiseks ja automaatseks tulemuste kvaliteedikontrolliks
kasutamine nõudis teadmisi, kuidas võrdlusandmeid kõige õigem oleks kasutada. Tihe
suhtlus RMK-ga oli peamiseks sellekohaseks abiks. Vaatamata selle selgus töö käigus, et
mõningad asjad oleks pidanud tegema algusest peale teisiti. Näiteks oleks RKM 2022.
aasta sündmused pidanud kokku viima RMK 2023 aasta shp failiga, mitte 2022 shp failiga,
nagu meie tegime. 811 RMK poolt aastal 2015–2022 raporteeritud raietest puudus 2022
aasta shp failis ruumikujuline vaste, samas kui 2023 shp failis puudus ruumikujuline vaste
14 raiele. Mudeli kohaldamisel operatiivseks rakenduseks peab maapealsete
võrdlusandmete kasutamise käesoleva piloodi õppetundide valgel täpsemalt läbi mõtlema.
Mida täpsem on treeningandmestik, seda täpsem tuleb mudel.
Võrdlus pilvevabadest päevades pärit S2 optiliste satelliidiandmetega näitas, et
maapealsed kasutada olnud võrdlusandmed (RMK-lt saadud raieandmed ja mitte raiutud
alad) ei ole alati ajaliselt ja ruumiliselt täpsed. Samuti muutuvad metsaeraldiste kujud ajas,
mis eksitab mudelit ja raskendab kvaliteedikontrolli. Püüdsime sellest tulenevaid vigu
mudelis minimeerida andmete masinõppe jaoks ettevalmistamise etapis, puhastades
andmed dublikaatidest ja vigastest kirjetest. Sellest hoolimata, meie juhuvalimiga
visuaalsused kontrollid mudeli arendamise käigus tuvastasid mitmeid lageraieid, mida ei
esinenud RMK poolt edastatud raie-andmetes (vaata ka tarnega kaasa pandud
kvaliteedikontrolli xlsx faile). Sellised ebatäpsused (tekkinud selle käigus, kui RMK
võrdlusandmeid puhastas ja üle andis või mujal) jäid mudeli arendamise käigus
treeningandmetesse sisse ja mõjutasid mudelit. Mudeli operatiivseks rakenduseks
arendamise etapis peab rõhku panema treeningandmekogu puhastamisele läbi
visuaalse kontrolli.
Visuaalne kvaliteedikontroll näitas, et mudeli täpsus 2022. aastal erametsas oli riigimetsaga
võrreldes mõnevõrra madalam. Mudeli täpsust aitaks tõsta, kui mudeli treenimiseks oleksid
kasutada ka andmed erametsadest, millele Eesti Erametsaliidu kaudu võiks olla
juurdepääs.
S1C orbiidile saatmine on plaanitud 2024. aasta 15 novembrisse. Seejärel muutub S1
aegrida tihedamaks ja on võimalik kasutada 6-päevast koherentsust (praeguse 12-päeva
asemel), millel on oluline positiivne mõju mudeli täpsusele. Koherentsus ei ole küll
enamasti lume ja jääga (st talvel) kasutatav. Integreerimistööd saaks teha piloodi
operatiivseks rakenduseks arendamise käigus.
NISAR (õnnelikult) orbiidile jõudmine (edasi lükkunud 2024. aasta teise poolde) võimaldab
kasutusele võtta S-riba (12 cm lainepikkus) ja L-riba (24 cm) Sentinel-1 C-riba (3 cm)
kõrval. See võimaldab metsa ja lageraielangi oluliselt paremat eristamist võrreldes S1-ga,
kasutades vaid tagasihajumise intensiivsust. Nii väheneks sõltumine S2-st ja seega
pilvkattest ning võimaldaks potentsiaalselt eristada ka alasid alla 0.5 ha, sest koherentsuse
olulisus mudeli sisendina väheneks tagasihajumise kasuks. NISAR andmeid võiks saada
kasutada umbes aasta pärast, kui sensor on saanud koguda mudeli treenimiseks vajaliku
koguse andmeid. NISARi lisandumisel on potentsiaal tarneaegu tihendada ja tagada
sõltumatus pilvkattest.
Maa-amet on läbirääkimistes Planet Labs-iga ostmaks Eesti ala kohta Planeti 1-päevase
sammuga 3.5 m resolutsiooniga optilisi satelliidipilte. Planet optiliste piltide kasutusele
võtmine võimaldaks potentsiaalselt rohkem pilvevabu ülesvõtteid. Samuti võiks olla kasu
Planeti teravamast resolutsioonist (sh lageraie ala piiritlemisel, kui sellise rakenduse poole
12
on soov liikuda). Planet andmete miinuseks on vaid 4 spektraalkanalit: sinine, roheline,
punane ja lähis-infrapunane (NIR).
Talvekuude operatiivsemaks katmiseks või lihtsalt mudeli täpsuse tõstmiseks on mõeldav
ka mudeli tulemustest tuntav osa visuaalsesse kontrolli suunata – KappaZeta võimekus on
1000 eraldist päevas.
Väiksemate kui 0.5 ha alade jälgimine oleks võimalik, kui:
Koguda piirnevad ja ühel ajal võetud metsateatised kokku lankideks, eeldades, et lageraie
toimub tervel sellisel langil üheaegselt, ja jooksutada käesoleva piloodi käigus loodud
mudelit neil lankidel.
Arendada paralleelset ainult optilistel satelliitidel (S2 ja ka Landsat) põhinev mudel 0.2–0.5
ha alade jaoks. Ajaline lahutus ja tuvastamise täpsus oleks kehvem, kui käesoleva piloodi
näitajad. Multispektraalse Landsati andmete lisamine aitaks optilisi aegridu tihendada, aga
ei aita oluliselt pikkade pilviste perioodide puhul (nagu 2023 aasta suvi või pilvised
talvekuud).
Maa-ameti Planet andmete ostu järel (kui see saab teoks), kasutada optilises mudelis S2
kõrval või asemel Planet andmeid, mis 1-päevase sammu ja 3.5 m ruumilise lahutusega
võiksid lühendada ka tarneaegu ja suurendada tuvastamise täpsust. Planet andmetel on
tänud paremale ruumilisele lahutusele potentsiaal tuvastada ka <0.2 ha alasid. Planetil on
vaid 4 spektraalkanalit, mis võib takistada sensori ajalis-ruumilise potentsiaali rakendamist.
NISARi orbiidile jõudmise järel treenida, mudel, mis ei kasuta koherentsuse väärtusi, vaid
ainult tagasihajumist ja optilisi kanaleid.
13
Saatja: Krisela Uussaar <
[email protected]>
Saaja: Krisela Uussaar
Teema: Turu-uuring hanke „Metsamuutuste kaugseireteenuse prototüübi loomine (Keskkonnaagentuur, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium)“ ettevalmistamiseks
Tere
Teavitan, et Keskkonnaagentuur ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tellivad hankega „Metsamuutuste kaugseireteenuse prototüübi loomine (Keskkonnaagentuur, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium)“ toimiva prototüübi metsas toimunud muutuste operatiivseks tuvastamiseks ja vastava kaugseireteenuse loomiseks eesmärgiga rakendada andmepõhist aruandlust ja otsustamist metsateatiste menetlemisel ja järelevalves. Selleks, et täiendada tellitava teenuse kirjeldust ning kontrollida tellitava teenuse teostatavust, palun anda tellitavale tööle tagasisidet.
Saadan lingi, kust leiate hanke üldise kirjelduse ning hankija küsimused, millele ootame vastuseid hiljemalt 02.09.2024 kell 10.00.
Link küsimustikule: https://forms.gle/EixoowFLWp99UYScA <https://forms.gle/EixoowFLWp99UYScA> . Küsimustikule vastamine on anonüümne.
Laekunud vastused koondatakse turu-uuringu protokolli ning protokoll avaldatakse koos hankedokumentidega riigihangete registris. Turu-uuringus osalenud ettevõtete nimesid ei avalikustata ning vastused esitatakse anonüümistatud kujul.
Lugupidamisega
Krisela Uussaar
Keskkonnaaruandluse nõunik
+372 5422 0353
Keskkonnaagentuur
Mustamäe tee 33 | 10616 Tallinn
6660901 | www.keskkonnaagentuur.ee | www.ilmateenistus.ee
Facebook: Keskkonnaagentuur <https://www.facebook.com/Keskkonnaagentuur/> |
Instagram: Keskkonnaagentuur | Keskkonnaagentuur ILM
<https://keskkonnaportaal.ee/>