3. isiku vastus vaidlustusele

Riigihangete vaidlustuskomisjon Advokaadibüroo NOVE OÜ Tallinn Registrikood: 12984303 Estonia pst 9, Solaris keskus 21.02.2025 10143 Tallinn Tel: +372 610 8010 [email protected] www.nove.ee Andrus Kattel Klen Teder Arsi Pavelts, PhD Marika Mugur Allkirjastatud digitaalselt Kristjan Tamm Heili Püümann Veikko Puolakainen Laura Raadik Mari Past Kristiina Koll Liis Kikas ESITATUD E-POSTI TEEL Indrek Niklus Madis Abel Sten Tikerpe [email protected] Mart Parind Andra Olm KOLMANDA ISIKU VASTUS VAIDLUSTUSELE Vaidlustusasja nr: 35-25/283634 Riigihange: „Raemõisa Põhikooli, spordikompleksi ja multifunktsionaalse kogukonnakeskuse projekteerimine peatöövõtt“ (viitenumber 283634) Vaidlustajad: Osaühing SIRKEL&MALL (Ühispakkujad) Registrikood 11124774 INDUSTRIA PROJECT Sp. z o.o. Registrikood 0000295936 Vaidlustajate esindaja: Tuulikki Laesson OÜ Laesson ja Partnerid e-post [email protected] Hankija: Rae Vallavalitsus Registrikood 75026106 e-post [email protected]; [email protected] Kolmas isik: Innopolis Insenerid OÜ Registrikood 11297032 Kolmanda isiku esindaja: Vandeadvokaat Mart Parind Advokaadibüroo NOVE e-post [email protected] TAOTLUSED: 1. Jätta vaidlustus tervikuna rahuldamata. 2. Mõista kolmanda isiku menetluskulud välja vaidlustajalt vastavalt kolmanda isiku menetluskulude nimekirjale.  NOVE - 2/7 - I ASJAOLUD 1. Rae Vallavalitsus („Hankija“) viib alates 27.08.2024 läbi avatud hankemenetlusega riigi- hanget „Raemõisa Põhikooli, spordikompleksi ja multifunktsionaalse kogukonnakeskuse projek- teerimine peatöövõtt“ (viitenumber 283634, „Hange“). Hankes hinnatakse pakkumusi üksnes maksumuse alusel. 2. Tähtajaks (01.10.2024) esitasid pakkumuse seitse pakkujat (ühispakkujate konsortsiumi), sh ühispakkujad Osaühing SIRKEL&MALL („Sirkel“) ja INDUSTRIA PROJECT Sp. z o.o. („Industria“) (Sirkel ja Industria üheskoos „Vaidlustaja“), Projektibüroo OÜ („Projektibüroo“) ning Innopolis Insenerid OÜ („Kolmas isik“). Odavaimat hinda pakkus Vaidlustaja (493 399 eurot KM-ta), kellele järgnesid Projektibüroo (623 000 eurot KM-ta) ja Kolmas isik (678 910 eurot KM-ta). 3. 07.02.2025 teavitas Hankija pakkujaid oma 04.02.2025 korraldusest nr 214 („Korraldus“), millega võttis Hankes vastu järgmised otsused: (i) kõrvaldada Sirkel hankemenetlusest (korralduse p 1); (ii) kõrvaldada Projektibüroo hankemenetlusest (p 2); (iii) jätta ülejäänud pakkujad, sh Industria üksikpakkujana, kõrvaldamata (p 3); (iv) kvalifitseerida ülejäänud pakkujad, sh Industria üksikpakkujana (p 4); (v) lükata Industria pakkumus põhjendamatult madala maksumuse tõttu tagasi (p 5); (vi) tunnistada ülejäänud pakkujate pakkumused vastavaks (p 6); (vii) tunnistada edukaks Kolmanda isiku pakkumus (p 7). 4. 17.02.2025 esitas Vaidlustaja riigihangete vaidlustuskomisjonile („VAKO“) vaidlustuse Sirkli hankemenetlusest kõrvaldamise, Industria pakkumuse tagasilükkamise ja Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise peale.1 5. 18.02.2025 teatas VAKO Kolmandale isikule vaidlustuse esitamisest ning kaasas Kolmanda isiku vaidlustusmenetlusse. 6. Käesolevaga esitab Kolmas isik oma vastuse vaidlustusele. II ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED 7. Vaidlustus on tervikuna alusetu ja kõik vaidlustatud otsused on õiguspärased. Põhjendame seda iga üksiku otsuse kaupa allpool. A. Sirkli hankemenetlusest kõrvaldamine 8. Korralduses on Sirkli hankemenetlusest kõrvaldamise alusena viidatud ainult RHS § 95 lg 4 p-le 9 (valeandmete esitamine). Siiski nähtub Korralduse p-dest 1.2–1.6 ja 1.8, et Hankija on Sirkli kõrvaldamisel faktiliselt arvesse võtnud ka tema varasemat hankelepingu rikkumist, mis vastab RHS § 95 lg 4 p-s 8 sätestatud kõrvaldamise alusele. Hankija on teatavat varasemat rikkumist põhjalikult käsitlenud, hinnanud ja analüüsinud selle asjaolusid ja raskust, kajastanud isegi asja- omase teise hankijaga konsulteerimist jne. See kogumis viitab mh RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamisele. 9. Eelnevast tulenevalt lähtub Kolms isik siin ja edaspidi eeldusest, et Hankija on Sirkli hanke- menetlusest kõrvaldanud kahel õiguslikul alusel: RHS § 95 lg 4 p 8 (varasema hankelepingu rikkumine) ja p 9 (valeandmete esitamine). Viitame siinjuures VAKO ja kohtute juurdunud prakti- kale, mille järgi ei too vormiline minetus – nagu seda on otsuse (täiendava) õigusliku aluse sõnaselge nimetamata jätmine – kaasa otsuse kehtetuks tunnistamist.2 Määrav on Korralduse põhjendustest välja loetav Korralduse tegelik sisu, mitte selle vormistus. 1 Nominaalselt on taotletud nimetatud otsuste „tühistamist“, ehkki RHS-i järgi saab nõuda ning VAKO pädevuses on hankija otsuste „kehtetuks tunnistamine“ (RHS § 190 lg 4 p 1; § 197 lg 1 p 5). Vt ses osas Ka VAKOo 171-18/194960, p 8. 2 Nt RKHKo 3-3-1-24-13, p 26; VAKOo 136-22/232756, p 7.1.  NOVE - 3/7 - ▪ Valeandmete esitamine 10. Korralduse p-st 1.1 nähtuvalt on Sirkel enda hankepassis vastanud eitavalt küsimusele, mis puudutab tema varasemaid hankelepingute rikkumisi. See eitus on aga vale, sest RHR-i on kantud RHS § 95 lg-s 5 sätestatud referentsperioodi jääv Sirkli toime pandud hankelepingu rikkumine. See kanne puudutab aktsiaseltsi Eesti Raudtee („ER“) riigihanget nr 233494 „Saunja-Risti raudtee projekteerimine. Põhiprojekt“. ER on RHR-i märkinud, et ühispakkujatest töövõtjad (peale Sirkli ka Ardanuy Ingenieria S.A.) maksid leppetrahvi ning seda järgmistel asjaoludel: „1) Tähtajaks ei esitatud tingimustele vastavat meeskonda. 2) Tööde teostamisel ületati täitmise tähtaega ka täiendava tähtaja andmise järel (täiendavat tähtaega ületati 363 päeva võrra ning täitmise lõpptähtaega ületati 610 päeva võrra), leppetrahvi tehti tähtaja ületamise eest kahel korral kokku summas 91 700 € (17 652,25 € ja 74 047,75 €). Töövõtja ei tasunud leppetrahvi nõudeid, mistõttu tasaarvestati leppetrahvi nõuded töövõtja poolt esitatud arvete tasumisel.“ ER kinnitusel ei ole töövõtjad, sh Sirkel, tema nõuet vaidlustanud. 11. Niisiis on Sirkel esitanud oma hankepassis valeandmeid – tõest teavet on varjatud, antud on valekinnitus.3 Märkida tuleb, et VAKO on täpselt samadel asjaoludel Sirkli poolt valeandmete esitamise u kaks kuud tagasi ühes teises kaasuses juba tuvastanud.4 Sealjuures puudutavad valeandmed (varasema lepingurikkumise varjamine) RHS § 95 lg 4 p-s 8 sätestatud kõrvaldamise alust, st tegu on niisuguste valeandmetega, mis mahuvad RHS § 95 lg 4 p 9 normikoosseisu.5 12. Isegi kui Sirkel peaks olema seisukohal, et kõnealune rikkumiskanne on põhjendamatu (mis oleks aga kummaline, kuivõrd ta ise ei ole ER nõuet vaidlustanud), ei omaks see tähendust, kuna vastavalt VAKO ja kohtute praktikale on hankepassi küsimus varasemate rikkumiste ja sanktsioonide kohta faktiküsimus. Teisisõnu, pakkuja enda hinnang rikkumise olemasolule ja tõsidusele ei ole selle küsimuse kontekstis relevantne. Kui pakkuja on kogenud hankija rakendatud sanktsioone lepingu rikkumise eest, siis tuleb küsimusele vastata jaatavalt sõltumata sellest, mida pakkuja asjaomasest sanktsioonist arvab.6 13. Nõustuda ei saa Vaidlustaja seisukohaga, et Sirkli poolt ER lepingu rikkumise varjamine „ei ole oluline“ (vaidlustuse p 2.4). Tuginedes VAKO praktikale, tuleb niisugust varjamist pidada just raskeks ja oluliseks7: „Valeandmete esitamine küsimuses, kas pakkuja suhtes on varasemate hankelepingute raames rakendatud võlaõiguslikke sanktsioone, kätkeb endas juba olemuslikult märkimisväärselt rasket eksitamist ja võimalik, et ka pahatahtlikku varjamissoovi. Esiteks on igale pakkujale hästi teada, kas ja milliseid sanktsioone on tema suhtes kohaldatud. Pakkujal ei ole üldjuhul võimalik põhjendatult väita, et ta polnud tema vastu esitatud trahvinõuetest jms teadlik. Teiseks on kõnealuse info näol tegemist hankemenetluse läbiviimise seisukohast äärmiselt olulise teabega, hindamaks võimaliku lepingupartneri usaldusväärsust.“ 14. Eelnevat silmas pidades on põhjendatud, et Hankija võttis Sirkli poolt valeandmete esitamist nii üksinda kui kogumis arvesse Sirkli usaldusväärsuse hindamisel, mis on RHS § 95 lg-s 4 sätestatud nn vabatahtlike kõrvaldamise aluste keskne element.8 Hankija on asjaolusid kaaludes jõudnud järeldusele, et Sirkel on tema jaoks lepingupartnerina ebausaldusväärne. Selline järeldus ei ole meelevaldne, vaid faktidest tulenevalt – ja iseäranis arvestades Hankija laia kaalutlusruumi – põhjendatud. 3 Vrd TrtRKo 3-21-320, p 24; VAKOo 7-20/214965, p 13. 4 VAKOo 223-24/282827, p 11. 5 VAKOo 261-18/199438, p 9. 6 RKHKo 3-21-1733, p 25; TlnRKo 3-23-2714, p 19; TlnRKm 28.02.2020, 3-20-80, p 15; TrtRKo 3-21-320, p 22–23; VAKOo 189- 19/214746, p 12; 7-20/214965, p 10, 16 ja 17. Vt samas vaimus ka TlnRKo 3-20-80, p 21; 3-20-334, p 16. 7 VAKOo 189-19/214746, p 15. 8 TlnRKo 3-18-307, p 21; 3-23-2714, p 19; TrtRKo 3-21-320, p 26.  NOVE - 4/7 - ▪ Varasema hankelepingu rikkumine 15. Nagu ülal selgitatud, on Sirkli hankemenetlusest kõrvaldamise teiseks aluseks RHS § 95 lg 4 p 8, s.o varasemate hankelepingute rikkumine. Hankija on leidnud – Kolmanda isiku hinnangul õigesti –, et ülal viidatud ER lepingus juhtunu täidab ära kõik RHS § 95 lg 4 p 8 eeltingimused: pakkuja on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingu olulist tingimust nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi. 16. Vaidluse all ei ole, et ER on nõudnud Sirklilt leppetrahvi. Vaieldav ei ole ka trahvinõude ajendiks olnud rikkumiste olemasolu. Ka võib vaidlustusest järeldada, et Vaidlustajal ei ole vastuväiteid sellelegi – ja tõsimeelse lähenemise korral ei saagi olla –, et hankelepingu täitmise tähtajad (olgu siis vahe- või lõpptähtaeg) on hankelepingu „oluline tingimus“.9 Seega on vaidlus vaid ühes küsimuses, nimelt kas Sirkli poolt ER lepingu olulise tingimuse rikkumine, mis tõi kaasa leppetrahvi, oli oluline. Laiemalt asetub see küsimus taustale, kas Hankija võis Sirkli hinnata lepingupartnerina ebausaldusväärseks.10 17. Vaidlustaja püüab väita, et ER lepingu rikkumine ei olnud oluline, kokkuvõtlikult järgmistel põhjustel: (a) rikkumised ei olnud Sirkli „mõjusfääris“11; (b) tööd said lõppastmes tehtud ja trahv tasutud.12 Kumbki neist põhjendustest ei ole õige ega adekvaatne. 18. Kõigepealt, mis puudutab Vaidlustaja argumentatsiooni „mõjusfäärist“, siis olgu toonitatud – ja seda on tegelikult möönnud ka Vaidlustaja ise13 –, et Sirkel oli ER lepingus ühispakkuja, kes RHS § 110 lg 4 järgi vastutab teis(t)e ühispakkuja(te)ga hankelepingu täitmise eest solidaarselt. Sedasama on Sirkli ja kõnealuse hankelepingu puhul ühes teises kaasuses juba märkinud ka VAKO.14 Solidaarvastutusest tulenevalt on Vaidlustaja jutt „mõjusfääridest“ põhimõtteliselt asjakohatu. Solidaarse vastutuse olemusest lähtuvalt ei ole tähtis, kas lepingu rikkumise tingis ühe või teise solidaarvõlgniku tegu või tegemata jätmine, nad vastutavad võlausaldaja ees ühteviisi (VÕS § 65). 19. Vaidlustaja püüab jätta muljet, et Sirkel oli ER lepingus n-ö süütu kaaskannataja, kes pidi taluma teise ühispakkuja Ardanuy Ingenieria S.A. ebakvaliteetset tööd. Selline vastutusest kõrvale põiklemine ei ole põhjendatud ka sisuliselt. Sirkel ise otsustas teha selle välismaise pakkujaga koostööd ning pidi ette nägema ja aktsepteerima riske, mis sellises koostööformaadis hankesse minekul kaasnevad. Täna argumenteerida piltlikult seda, et „kõik oli teise osapoole süü“, on kohatu. 20. Täiendava vabandusena püüab Vaidlustaja Sirkli vastutust veeretada riigiaparaadi kaela, andes mõista, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tegutses liiga aeglaselt.15 Siingi: oli Sirkli enda otsus teha koostööd välismaise pakkujaga. Sellise valiku puhul on hõlpsasti ettenähtav, et mitte öelda üldteada, et kõiksugu kooskõlastusprotsessid ja suhtlused ametivõimudega on aeglasemad. Liiatigi vastutab lepingu vahetähtaegade täitmise eest lepingus osalev pakkuja (Sirkel), mitte ametiasutus. Kutsetunnistuste väljastamise viibimine on pakkuja enda risk. 21. Vaidlustaja kriitika ER aadressil16 on arusaamatu ja asjakohatu, kuna Sirkel on talle esitatud leppetrahvinõude ära tasunud ega ole nõudele vastu vaielnud. Nüüd ER tegevusele vastuväidete esitamine, sisuliselt leppetrahvinõudele vastu vaidlemine, on kunstlikult otsitud tegevus. 22. Mis aga puudutab Vaidlustaja osutusi sellele, et ER leping sai lõpuks täidetud ja trahv tasutud, siis see ei vähenda kuidagi asjaomaste rikkumiste olulisust. Rikkumist ei tee olematuks ega pisenda tõik, et lõppastmes – ja pika hilinemisega – sai projekt valmis ning hankija sai nõutud trahviraha. Lepingutähtaja lausa 610 päeva ulatuses rikkumine on juba iseenesest väga negatiivne 9 Vt kõneka näitena TlnRKo 3-22-803, p 22: „Arvestades, et lepingu täitmise tähtaega saab üldjuhul pidada töövõtulepingu oluliseks nõudeks, ei nõua see küsimus praegusel juhul siiski pikemat põhjendamist.“ 10 Vt usaldusväärsuse kohta RHS § 95 lg 4 p 8 kontekstis nt TlnRKo 3-20-2336, p 15; VAKOo 33-19/203234, p 12 ja 21. 11 Vaidlustuse p 2.4–2.7. 12 Vaidlustuse p 2.4 ja 2.5. 13 Vaidlustuse p 2.7. 14 VAKOo 223-24/282827, p 10. 15 Vaidlustuse p 2.6. 16 Vaidlustuse p 2.5.  NOVE - 5/7 - tulem. Leppetrahvi tasumine ja töö hilinenult ära tegemine ei tähenda seda, et „kõik on ju tegelikult hästi“. Leppetrahv on leevendusmeede rikkumise talumise eest ning leppetrahvi tasumine ei võta ära tõika, et ER pidi taluma hankelepingu täitmise viibimist 610 päeva võrra. 23. Vastupidiselt Vaidlustaja maalitud kõverpildile ei ole Hankija Korralduses öelnud, et kuna Sirkel koos oma ühispakkujaga rikkus ER lepingut, siis tingimata rikutaks ka Hanke tulemusel sõlmitavat hankelepingut.17 Hankija andis Korralduse p-s 1.6 mõista, et ER kaasus on tema jaoks alarmeeriv näide, mis tõstatab olulised ohud ja riskid, mida ta ei soovi ega saa võtta, kuna ta ei saa antud juhul tolereerida lepingutähtaja (olulist) ületamist. Hankija mure on seda asjakohasem, et Sirkel on jälle otsustanud kasutada sama mudelit (koostöö välismaise ühispakkujaga). 24. Kokkuvõttes on Hankija adekvaatselt ja piisava põhjalikkusega hinnanud (mh) Sirkli vastutu- sel toimunud rikkumist ER lepingus ning legitiimselt leidnud – iseäranis arvestades Hankija laia kaalutlusruumi –, et kõnealune rikkumine on sedavõrd oluline, et see muudab Sirkli ebausaldus- väärseks ning õigustab tema hankemenetlusest kõrvaldamist RHS § 95 lg 4 p 8 alusel. B. Industria pakkumuse alapakkumusena tagasi lükkamine 25. Hankija lükkas Industria pakkumuse tagasi, kuna leidis pärast konsultatsioone Industriaga (Sirkli vahendusel), et tegu on põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega. Korralduses on pakkumuse tagasilükkamise õigusliku alusena viidatud küll RHS § 115 lg-le 9, kuid Korralduse põhjendustest võib aru saada, et tegu on viiteveaga ning tegelikult on silmas peetud sama paragrahvi lg-t 8. Seda kinnitab ka Hankija 18.02.2025 korraldus nr 269, milles Hankija selgitaski, et viide lg-le 9 on sisulist tähendust mitteomav inimlik eksitus. 26. Niisiis lähtub Kolmas isik oma seisukoha esitamisel sellest, et Industria pakkumus on tagasi lükatud RHS § 115 lg 8 alusel, mis näeb ette, et hankija kontrollib [pakkuja] selgitust ja hindab esitatud tõendeid, konsulteerides vajaduse korral pakkujaga. Kui hankija leiab endiselt, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal, või kui pakkuja ei esita hankijale nõutud selgitust, lükkab hankija pakkumuse põhjendatud kirjaliku otsusega tagasi. Eelnevaga seonduvalt on kohatu Vaidlustaja kriitika, et Hankija ei ole Industria pakkumuse tagasilükkamist põhjendanud lähtuvalt RHS § 115 lg-st 9.18 Vaidlustusest nähtuvalt on Vaidlustajale hästi aru saadav, et Hankija tugines tegelikult RHS § 115 lg-le 8, kuna vaidlustuse asjaomane peatükk adresseerib peaasjalikult just selle sättega seotud küsimusi.19 27. Korralduse p-st 5.3 nähtuvalt esitas Industria vastuseks Hankija päringule rea trafaretseid, mittemidagiütlevaid, ebaveenvaid ja Hankes pakutud hinda otseselt mitteseletavaid väiteid: pakkuja on kasutusele võtnud mingi „töökeskkonna“20, pakkujal on teatavad ISO sertifikaadid, välditakse tööjõu dubleerimist, kõikide kohustustega on arvestatud. Lihtsustatult ja kokkuvõtlikult oli Industria seletus tema pakutud silmatorkavalt odava hinna kohta, et nad on tublid ja teevad eeskujulikult tööd. Sellise selgituse võiks anda igaüks. 28. Hankija on asjakohaselt märkinud, et ISO 9001 sertifikaadi olemasolu on Hankes kvalifit- seerimise tingimus ning kõigile võrdselt kohalduv on ka BIM-modelleerimise kasutamise nõue.21 Seega ei saa need asjaolud põhimõtteliselt õigustada pakkuja anomaalselt madalat hinda. Ka kõik muud Industria esitatud õigustused on sedavõrd üldsõnalised ja lakoonilised, et neid ei anna isegi konkreetselt seostada Hankes pakutud hinnaga, rääkimata viimase adekvaatsest selgitamisest. 29. Kohtupraktikas on leidnud kinnitust, et pakkuja peab olema hankija sellekohase päringu peale valmis ja suuteline oma pakutud hinda põhjendama ning sellega seonduvaid asjaolusid tõendama.22 Oma pakkumuse tõsiseltvõetavust peab tõendama pakkuja ise. Hankija ei pea 17 Vaidlustuse p 2.8. 18 Vaidlustuse p 2.11. 19 Vaidlustuse p 2.12 jj. 20 Võib välja lugeda, et see seondub BIM-modelleerimisega. 21 Korralduse p 5.4. 22 TlnHKo 3-17-491, p 12.  NOVE - 6/7 - aktiivselt ära näitama, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal.23 Hoolas pakkuja peab ise teadma, et tema vastus peab olema sisuline ja täpne.24 Sellega riimuvalt on kohtute ühtne ja väljakujunenud praktika, et kui pakkuja ei esita hankijale sisulisi selgitusi (vastus jääb kontrollima- tuks), siis on see alus pakkumuse tagasilükkamiseks.25 Ka VAKO ei ole aktsepteerinud pakkuja üldsõnalisi trafarette.26 30. Ehkki Kolmas isik ei ole Industria poolt Hankijale hankemenetlusest antud selgitusi näinud, siis tundub, et Vaidlustaja püüab vaidlustuses Industria argumentatsiooni tagantjärele täiendada ja täpsustada. See ei ole lubatav. Vastavalt vaidlustus- ja kohtupraktikale ei saa alles vaidlustus- menetluses esitatud argumentidega arvestada.27 Liiatigi on ka need lisaselgitused põhimõtteliselt kõlbmatud, nt on Vaidlustaja püüdnud seletada, et teised pakkujad küsivad liiga kõrget kasumi- marginaali28, selmet põhjendada oma pakkumust, nagu tema ülesanne oli/on. RHS § 115 lg 8 kontekstis (pakkumuse maksumuse põhjendatuse sisuline vaagimine), erinevalt sama paragrahvi lg-st 1 (esmase kahtluse tekkimine maksumuse põhjendatuse osas), ei ole võrdlus teiste pakkujate pakutud hindadega asjasse puutuv. 31. Vaidlustaja heidab Hankijale ette nagu too oleks asunud Industria pakkumust sisustama viimase eest.29 See kriitika ei ole kohane. Vaidlustaja püüab seeläbi mööda minna tõsiasjast, et ajahetkes, kus see nõutav oli (st vastamine Hankija teabepäringule hankemenetluses), jättis Industria Hankija murekohad adresseerimata. Vaidlustaja poolt vaidlustuseski osutatud paljasõna- lised kinnitused (a la töid ei dubleerita) on sedavõrd ebainformatiivsed, et need ei saa Hankijale anda mistahes kindlust ega selgust. 32. Vaidlustaja näib leidvat, et Industria pakkumuse tagasilükkamine on õigusvastane (mh) põhjusel, et Hankija ei ole detailselt välja toonud, „milline osa pakkumusest või projekteerimise etapist on põhjendamatult madala maksumusega“.30 See väide rajaneb põhimõtteliselt vääral alusel ja kinnitab, et Vaidlustaja ei ole Industria pakkumuse tagasilükkamise tegelikust alusest aru saanud või püüab seda vaidlustusmenetluses maha vaikida. Nagu ennist öeldud, siis Hankija lükkas Industria pakkumuse tagasi peaasjalikult põhjusel, et ta sai vastuseks oma selgituspäringule kontrollimatu ja üldsõnalise vastuse. Ainuüksi sellise vastuse saamine on vastavalt eelviidatud kohtupraktikale alus pakkumuse tagasilükkamiseks. Niisuguses olukorras Hankija ei pea ega saagi detailselt lahata pakkumuse konkreetseid aspekte, kuna neid pole talle lahti seletatud. 33. Kokkuvõttes on Hankija põhjendatult leidnud, et Industria selgitused tema pakkumuse maksumuse silmatorkavalt madala hinna kohta ei ole veenvad ega sisulised, mistõttu ei ole Hankijal RHS § 115 lg 8 alusel mitte üksnes õigus, vaid ka kohustus31 asjaomane pakkumus tagasi lükata. C. Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamine 34. Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus on vaidlustatud üksnes lähtuvalt nn otsuste järgnevuse põhimõttest. Nimelt on Vaidlustaja seisukohal, et kui Sirkli hankemenetlusest kõrvaldamine ja Industria pakkumuse alapakkumusena tagasilükkamine on õigusvastane, siis on õigusvastane ka kõrgemat hinda pakkunud konkurendi pakkumuse edukaks tunnistamine. 35. Nagu eespool argumenteeritud, on Sirkli ja Industria suhtes vastu võetud negatiivsed otsused õiguspärased ning järelikult on alusetu ka nõue Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Kolmanda isiku pakkumus kui õigesti menetlusse jäetud pakkumustest parim pakkumus on edukaks tunnistatud õiguspäraselt. 23 TlnRKo 3-14-51616, p 14; 3-15-77, p 18. 24 TlnHKm 20.06.2019, 3-19-1130, p 17. 25 RKHKo 3-20-924, p 31; TlnRKo 3-17-252 ja 3-17-255, p 10. 26 VAKOo 98-18/194709, p 27; 63-20/220337, p 16. 27 TlnRKo 3-15-77, p 18; VAKOo 42-20/204854, p 17; 87-21/233412, p 28. 28 Vaidlustuse p 2.14. 29 Vaidlustuse p 2.15. 30 Vaidlustuse p 2.16. 31 RKHKo 3-20-924, p 25.  NOVE - 7/7 - III MENETLUSLIKUD AVALDUSED 36. Esindusõigus. Allakirjutanu kinnitab, et tal on volitus Kolmandat isikut selles asjas esindada (RHS § 190 lg 11). 37. Menetlusliik. Kolmas isik eelistab asja lahendamist kirjalikus menetluses. 38. Tõendid. Kolmas isik ei ole menetlusökonoomiast lähtudes käesolevale vastusele lisanud tõendeid, mis on VAKO-le RHR-ist vabalt kättesaadavad. 39. Suhtluskanal. Kolmas isik palub kõik menetlusdokumendid ja -teated edastada tema volitatud esindaja e-postile (toodud käesoleva dokumendi tiitellehel). Lugupidamisega Mart Parind Vandeadvokaat