Vaidlustus

Riigihangete vaidlustuskomisjon Rahandusministeerium Lõkke 5, 10122 Tallinn E-post: [email protected] 20.02.2025.a VAIDLUSTUS RIIGIHANKES NR 277655 VAIDLUSTAJA: LUMIA OÜ registrikood 16364402 aadress Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Uus tn 12, 10111 VAIDLUSTAJA ESINDAJA: Tuulikki Laesson OÜ Laesson ja Partnerid aadress Volta tn 1, Tallinn e-post: [email protected] HANKIJA: Riigi Tugiteenuste Keskus registrikood 70007340 aadress Lõkke 4, 10122 Tallinn [email protected] HANKIJA ESINDAJA (RHR-s): Anna Mihkelson [email protected] KOLMAS ISIK: Studio MAST VOF registrikood 85091405 aadress Dok-noord 4e 201, 9000 Ghent e-post: [email protected] 1. VAIDLUSTUSE ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD 1.1. Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi „hankija“) viis läbi avatud ideekonkursi „Eesti Loodusmuuseumi uue püsiekspositsiooni ideekonkurss“ (viitenumber 277655, edaspidi „ideekonkurss“). 1.2. Hankija žürii 23.01.2025.a otsusega tunnistati ideekonkursi võitjaks pakkuja Studio MAST VOF (edaspidi „kolmas isik“) ideekavand „SEE THE UNSEEN“, millele omistati žürii poolt maksimaalsed 90 väärtuspunkti. Ühispakkujate LUMIA OÜ (edaspidi „vaidlustaja“), Design Studio “H2E”, Gagarin ja Heya Visual OÜ ideekavandile „SAAR“ andis žürii 80 väärtuspunkti ning kokkuvõttes jäi vaidlustaja ideekavand seega teisele kohale (võitja ideekavandi punktid kokku 100p, vaidlustaja ideekavandi punktid kokku 89,04p). Hankija teavitas pakkujaid hankija žürii 23.01.2025.a otsusest 30.01.2025 (hankija teavitus esitatud lisades 1 ja 2). Vaidlustaja pöördus koheselt pärast tulemuste selgumist (s.o samal päeval) teabevahetuse kaudu hankija poole ning palus hankijal edastada kõikidele osalejatele tutvumiseks teised võistlustööd, sh võitjatöö koos žürii kommentaaridega. Vastuseks vaidlustaja küsimusele teavitas hankija, et 1  avalikustab kõik vastavaks tunnistatud ning ka edukaks tunnistatud ideekavandid eeldatavalt 10.02.2025 (vastav kirjavahetus esitatud lisas nr 3). 1.3. Hankija avalikustas kolmanda isiku ehk võitja ideekavandi vaidlustajale teadaolevalt päev hiljem ehk 11.02.2025 oma koduleheküljel. Teisisõnu oli 11.02.2025.a vaidlustaja jaoks varaseim ajahetk, kui vaidlustaja sai kolmanda isiku ideekavandiga tutvuda. Seda, et hankija avalikustas (ehk tegi kättesaadavaks) kolmanda isiku ideekavandi oma kodulehekülje, tõendab ka Eesti Loodusmuuseumi sotsiaalmeediapostitus, mis on tehtud 11.02.2025 kell 13.48: Vaidlustaja, olles tutvunud kolmanda isiku ideekavandiga tuvastas, et kolmanda isiku ideekavand ei vasta ideekonkursi korraldamise korrale (esitatud lisas nr 4) ega ka ideekonkursi lähteülesandele (esitatud lisas nr 5). Vaidlustaja rõhutab, et tal ei olnud varem võimalik tutvuda kolmanda isiku ideekavandiga, mistõttu ei saanud vaidlustaja ka teada kolmanda isiku ideekavandi mittevastavusest ideekonkursi korraldamise korrale. 1.4. Vaidlustaja on seisukohal, et hankija žürii otsus on vastuolus ideekonkursi korraldamise korra ning ideekonkursi lähteülesandega, samuti asjakohaste õigusaktidega, mistõttu ei saanud hankija žürii kolmanda isiku ideekavandile omistada õiguspäraselt maksimaalseid punkte. Vaidlustaja põhjendab vaidlustust alljärgnevalt. 2. VAIDLUSTUSE ALUSEKS OLEVAD ÕIGUSLIKUD ASJAOLUD I Vaidlustaja kaebeõigusest 2.1. Vastavalt RHS § 189 lg-le 1 peab vaidlustus olema laekunud vaidlustuskomisjonile kümne päeva jooksul alates päevast, kui vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest, välja arvatud RHS § 189 lõigetes 2–5 nimetatud juhul, kuid mitte pärast hankelepingu sõlmimist. RHS § 117 lg 1 teise lause järgi peab hankija otsus pakkumuse edukaks tunnistamise kohta olema põhjendatud. RHS § 47 lg 4 p 3 kohaselt tuleb teistele vastavaks tunnistatud 2  pakkujatele esitada edukat pakkumust iseloomustavad andmed, mis andsid hankijale eelise tema pakkumusega võrreldes. Seejuures on piisav, kui pakkumuse edukaks tunnistamise korraldusest või selles viidatud dokumendist nähtuvad, millistele alustele hankija otsustused tuginevad (kolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1- 45-12, p 29). 2.2. VAKO ja Eesti kohtute praktikas on eelnevat tõlgendatud viisil, et vaidlustamise tähtaeg hakkab pakkuja jaoks kulgema alates hetkest, mil talle tehti või sai teatavaks küllaldane teave, mille alusel tal oli või pidi olema võimalik mõista oma õiguste rikkumist (nt VAKO otsus nr 64-18/192746, p 15 ja 16; otsus nr 219- 18/200962, p 12; TlnRingK 16.01.2020 määrus nr 3-19-2312, p 20). Seejuures on VAKO ja kohtud omakorda viidanud Euroopa Kohtu praktikale Euroopa Liidu riigihankevaldkonna õiguskaitsedirektiivi 89/665 tõlgendamisel, mille järgi ei hakka hankija otsuse vaidlustamise tähtaeg kulgema enne, kui pakkujat on teavitatud põhjustest, mis viisid teatava sisuga otsuse vastuvõtmiseni (nt EKo C-406/08: Uniplex, p 25-35). Vastavalt tuleb RHS § 189 lõiget 1, mis rajaneb direktiivi 89/665 artiklil 2c, tõlgendada kooskõlas direktiivi sätte ja mõttega nii, nagu seda on tõlgendanud Euroopa Kohus (nt EKo C-81/12: Asociatia Accept, p 71; C-291/13: Papasavvas, p 56). 2.3. Kuigi käesoleval juhul oli tegemist ideekonkursiga, siis lasus hankijal RHS § 3 punktist 1 tulenevalt kohustus tegutseda riigihanke korraldamisel läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt. See kohustus hõlmab ka ideekonkursi tulemuste teavitamise raames pakkujatele esitama võitjaks kuulutatud ideekavandi kohta informatsiooni (analoogselt RHS § 117 lg 1 teises lauses sätestatu ning § 47 lg 4 p-s 3 sätestatule). 2.4. Vaidlustaja rõhutab, et 30.01.2025.a hankija poolsest teavitusest ideekonkursi võitja kohta ei selgu vähimalgi määral kolmanda isiku ideekavandit iseloomustavaid tingimusi, mille alusel oleks võimalik teistel pakkujatel kontrollida ja veenduda, et hankija otsus on õiguspärane ja proportsionaalne. Vastupidi, 30.01.2025.a teavituses võitjatöö osas polnud ühtegi viidet ega selgitust, mis andis võitjatööle eelise teiste ideekavanditega võrreldes, sh vaidlustaja ideekavandiga võrreldes. 2.5. Seetõttu on põhjendatud lugeda RHS § 189 lõikes 1 sätestatud tähtaja kulgemise alguse ajaks seda hetke, kui vaidlustajale tehti kättesaadavaks kolmanda isiku ideekavand. Nagu ka hankija ise on kinnitanud pakkujatele 05.02.2025.a teabevahetuse raames, plaanis hankija seda teha alles 10.02.2025 (vt lisa nr 3). Vaidlustajale teadaolevalt, ning nagu nähtub ka Eesti Loodusmuuseumi sotsiaalmeedia keskkonnast, tehti kolmanda isiku võidutöö kättesaadavaks alles 11.02.2025. Vaidlustaja tutvus tööga samal päeval ehk 11.02.2025. 2.6. Vaidlustaja peab täiendavalt vajalikuks selgitada, et vaatamata asjaolule, et ideekonkursi raames on võitja välja kuulutatud, ei ole hankelepingut võitjaga veel sõlmitud. Seega ei oleks käesolevaks ajahetkeks vaidlustajale teadaolevalt toimunud vaidlustusõigust lõpetavat sündmust ehk hankelepingu sõlmimist (vastavalt ideekonkursi korraldamise korra punktile 1.2. ja 11. ning punkti 11. alapunktidele sõlmitakse võitjaga hankeleping Eesti Loodusmuuseumi uue hoone 3  püsiekspositsiooni projekteerimiseks). Kuivõrd ei ole vastavalt hankelepingut vaidlustajale teadaolevalt veel sõlmitud, saab vaidlustaja oma õigusi ja huve kaitsta, esitades hankija žürii õigusvastase otsuse vaidlustamiseks käesoleva vaidlustuse. 2.7. Kokkuvõttes on vaidlustaja seisukohal, et kuivõrd viivitas hankija ideekonkursi võitjatööd iseloomustava teabe edastamisega, sh võitjatöö ideekavandi avalikustamisega kuni 11.02.2025.a, siis ei olnud vaidlustajale teada tema jaoks ülioluline informatsioon kolmanda isiku ideekavandi mittevastavuse kohta ning seetõttu hakkas vaidlustuse esitamise tähtaeg ehk 10 päeva kulgema alates 11.02.2025. Ka juhul, kui lähtuda hankija enda poolt 05.02.2025.a teabevahetuse raames välja käidud tähtajast 10.02.2025 (vt lisa nr 3), on käesolev vaidlustus esitatud RHS § 189 lõikes 1 sätestatud tähtaega arvestades. II Kolmanda isiku ideekavand on vastuolus ideekonkursi korraldamise korraga ning lähteülesandega, samuti Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktidega 2.8. Kolmanda isiku võistlustööle on hankija žürii andnud maksimaalsed võimalikud väärtuspunktid (kokku 90 punkti ideekavandi ning 10 punkti maksumuse eest). Ideekonkursi alusdokumendi osaks oleva hindamismetoodika kirjelduse kohaselt hindab žürii konsensuslikult muuhulgas ideekavandi lahendustes Eesti Loodusmuuseumi uue püsiekspositsiooni: 1) üldist vastavust avatud ideekonkursi alusdokumendile „Tehniline kirjeldus: Sisuteemade kirjeldus ja lähteülesanne (277655); ligipääsetavuse tagamist; sihtgruppidega arvestamist, ja visuaalset kontseptsiooni. Vaidlustaja on veendumusel, et kuivõrd ei vastas ideekavand alljärgnevatel põhjustel ideekonkursi korraldamise korra nõuetele ning on vastuolus nii ideekonkursi lähteülesandega kui ka õigusaktidega, siis on hankija žürii rikkunud hindamismetoodikas toodud nõudeid, kui andis kolmanda isiku võistlustööle maksimaalsed võimalikud punktid. II.1 Kaldtee/pandus 2.9. Kolmanda isiku ideekavandi suure mahu tõttu ei saa vaidlustaja lisada kolmanda isiku ideekavandit vaidlustuse lisadesse, kuid kolmanda isiku ideekavand on avalikult kättesaadav järgmiselt lingilt: https://loodusmuuseum.ee/sites/default/files/2025- 02/See%20the%20Unseen_web_compressed.pdf Vaidlustaja viitab alljärgnevalt eelpool oleval lingil kättesaadavale ideekavandile. 2.10. Kolmanda isiku ideekavandi leheküljel 9 ja 10 nähtub, et ideekavandi üheks kandvaks elemendiks on näituste ala keskele kavandatud kaldtee/pandus (ing. k „ramp“). Kolmas isik on ideekavandi lk-l 9 nimetanud seda eraldi nimetusega „Ramp Experience: Shifting Bonds“. Näituseala keskele kavandatud kaldtee/pandus on kõige paremini nähtav kolmanda isiku ideekavandi lehekülgedel 18-19 ning n.ö linnusilma vaade kaldtee/pandusest näituseala keskel on nähtav leheküljel 20. Kolmanda isiku ideekavandi leheküljel 21 on kujutatud näituseala ülevaade, kus tähisega nr 6 on tähistatud näituseala keskne kaldtee/pandus. Lehekülgedel 22-23 4  on kujutatud korruseplaanid, kus punase punktiiriga on märgitud peamine külastajate liikumissuund. Nagu näha, siis on peamiseks liikumissuunaks kavandatud ka kaldtee/panduse abil näituseala esimeselt korruselt jõudmine näituseala rõdualale. Seega on kaldtee/panduse näol tegemist kolmanda isiku ideekavandi keskse elemendiga, mis lisaks arhitektuursele väärtusele omab keskset tähendust ka näituseala juurdepääsetavuse ja liikuvuse tagamiseks. 2.11. Kolmanda isiku ideekavandi leheküljel 24 on eraldi välja toodud ideekavandi vertikaalsed ühendused. Sinise punktiiriga on tähistatud kaldtee/panduse kaudu jõudmine näituseala esimeselt korruselt rõdualale. Vaidlustaja peab täiendavalt vajalikuks rõhutada, et kaldtee/panduse lõpp on ideekavandis kavandatud n.ö tupikuna. See nähtub ideekavandi leheküljelt 19 (vt alljärgnevalt punase ringiga märgitud asukohta), Ideekavandi leheküljelt 20 (vt alljärgnevalt punase ringiga märgitud asukohta), 5  ning ideekavandi leheküljelt 21 (vt alljärgnevalt punase ringiga märgitud asukohta) Kõige paremini on nähtav kaldtee/panduse lõpuosa n.ö tupik ideekavandi leheküljelt 80 (vt alljärgnevalt punase ringiga märgitud asukohta) 2.12. Ideekavandi leheküljel 24 esitatud lahenduse kohaselt on kaldtee/pandus ka liikumispuudega inimestele juurdepääsuks (sellele viitab selgelt ratastooli märk sinisega märgitud tingmärgi „Ramp“ järel). Seega on kolmas isik oma ideekavandis näinud ette, et liikumispuuetega inimeste, sh ratastooli kasutavate külastajate juurdepääs näitusealale ja näituseala teisele korrusele (rõdule) toimub just nimelt selle kaldtee/panduse kaudu. Lisaks on kaldtee/panduse näol tegemist kolmanda isiku ideekavandis ka omaette keskset tähtsust omava arhitektuurse elemendiga ning olulist rolli mängiva näituseala kontseptsiooni osaga – kaldtee/pandusel liikuvatel külastajatel on võimalik kaldtee/panduse ääres tutvuda erinevate näituste ekspositsioonidega ning kasutada interaktiivseid lahendusi, mis on kavandatud vahetult kaldtee/panduse kõrvale (vt ideekavandi lk 50-51). Ideekavandi leheküljel 80 on kolmas isik välja toonud, et vitriinid ja ekraanid on paigutatud mööda kaldteed postidele, et rikastada külastaja kogemust läbi kureeritud väljapanekute ja digitaalse sisu. Seega on ilmselgelt kaldtee/panduse näol tegemist näitusealal (ja seega terve ideekavandi seisukohast) keskset tähtsust omava elemendiga, mida hankija žürii hindamisel arvesse võttis või pidi võtma. 6  2.13. Kolmanda isiku ideekavandi leheküljel 80 on välja toodud, et kaldtee/panduse keskmine kalle on väiksem kui 8%, mis võimaldab kerge ligipääsu kõigile külastajatele, sealhulgas ratastooli kasutajatele („[] the ramp maintains an average slope of less than 8%, allowing easy passage for all, including wheelchair users“. 2.14. Ideekonkursi lähteülesande mudelis 1 on fikseeritud näitusesaali esimese korruse põranda ja näitusesaali rõdu põranda kõrguste vahe 3,15 meetrit. Skaleerides kolmanda isiku poolt koostatud ideekavandi järgse kaldtee/panduse korruseplaani 1:1 mudeli peale, on leitavad kolmanda isiku ideekavandi osaks oleva kaldtee/panduse pikkus ja tõus. Eelneva tulemusel on kolmanda isiku ideekavandi järgse kaldtee/panduse tehnilised näitajad järgmised: esimese tõusu pikkus 17,7 meetrit, puhkemade 4,5 meetrit, järgneva tõusu pikkus 20,3 meetrit ehk kokku 38 meetrit tõusu (17,7+20,3). Selleks, et kaldtee/pandus jõuaks sellis pikkusega tõusude korral rõdu tasapinnani, on vajalik tõusunurk 8,2%. Seega on tehniliste alusandmete alusel kolmanda isiku poolt kavandatud kaldtee/panduse tõus 8,2%. 2.15. Ideekonkursi korraldamise korra (vt lisa nr 4) punkti 12.1.2 kohaselt tuleb ideelahenduse kavandamisel juhinduda kõikidest valdkonda reguleerivatest kehtivatest normatiividest ning muuhulgas erilist tähelepanu pöörates alljärgnevalt nimetatud määrustele ja standarditele: Ettevõtlus- ja tehnoloogiaministri 29.05.2018 määrus nr 28 “Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele” (edaspidi „määrus nr 28“). Määruse nr 28 § 14 lõike 3 kohaselt võib panduse pikikalle olla kuni 6 protsenti. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt on panduse pikikalde puhul üle 5 protsendi vajalik sirgpanduse puhul vähemalt 1,5 meetri pikkune ja keerdpanduse puhul vähemalt 2 meetri pikkune puhkemade iga kuni 6 meetri pikkuse teelõigu järel. Sama paragrahvi lõike 7 kohaselt võib panduse pikikalle olla kuni 10 protsenti üksnes juhul, kui ei ole võimalik ehitise iseärasuste tõttu lõikes 3 sätestatud nõuet (et panduse pikikalle võib olla kuni 6 protsentI) järgida. 2.16. Kolmanda isiku ideekavandi keskse tähtsusega element ehk kaldtee/pandus ühendamaks näituseala esimest korrust ja rõdu, on vastuolus määruse nr 28 §-s 14 sätestatud nõuetega. Kavandatud kaldtee/pandus ületab kahtlusteta määruse § 14 lg 3 järgi lubatud suurimat pikikallet, milleks on 6%. Kuna tegemist on uue näituseala kavandamisega, kus arhitektil on täielikult vabad käed, siis ei ole 1 Vt lisas nr 5 esitatud lähteülesande lk 16, kus on võimalik alla laadida BIM mudel, kust nähtuvad näituseruumi tehnilised andmed. 7  võimalik kohaldada § 14 lõiget 7, kuna ilmselgelt ei ole tegemist olukorraga, kus ehitise iseärasuste tõttu ei oleks võimalik 6% nõuet järgida. 2.17. Vaidlustaja peab vajalikuks rõhutada, et selleks, et kolmanda isiku ideekavandi järgne kaldtee/pandus vastaks määruse nr 28 § 14 lõikes 3 toodud nõudele (ehk pikikalle ei oleks suurem kui 6%), peaks kolmanda isiku ideekavandi järgne kaldtee/pandus jagunema üheksaks tõusuks ja kaheksaks puhkemademeks, mille kogupikkus oleks 70-80 m, sõltuvalt sirgetest ja kaardus sektsioonide paigutusest. Nõuetele vastava suurusega pandus muudaks ruumilist lahendust ulatuslikult. Kolmanda isiku ideekavandi praeguse lahenduse järgi on kaldtee/panduse kogupikkus aga 42,5 meetrit. Seega oleks nõuetele vastav (määruse nr 28 § 14 lõikes 3 sätestatud nõudele vastav) kaldtee/pandus sõltuvalt sirgete ja kaardus sektsioonide paigutusest koguni ligi 2 korra võrra pikem (olemasolev 42,5m vs pikikalde nõudele vastav 70-80m) kui kolmanda isiku ideekavandis ettenähtud lahendus. On ilmselge, et kaldtee/panduse pikenemise korral väheneb oluliselt näitusesaali õhulisus ning ka kaldtee/panduse vabakõrgus. 2.18. Veelgi enam – määruse nr 28 § 14 lõike 11 kohaselt peab panduse kohal olema vähemalt 2,3 meetrit vaba ruumi. Juhul kui teoreetiliselt mõelda kolmanda isiku ideekavandis kavandatud kaldtee/pandus pikikalde nõudele vastavana (ehk nii, et pikikalle ei ületaks 6%), siis ei oleks võimalik täita § 14 lõikes 11 toodud vabakõrguse nõuet. Vaidlustaja esitab alljärgnevalt näitlikustavad vaated ja joonised kolmanda isiku ideekavandi kaldteest/pandusest sellisena, et kaldtee/panduse pikikalle ei ületa 6%: Kolmanda isiku kaldtee lahendus, kui selle pikikalle ei ületaks 6% Kolmanda isiku kaldtee lahendus, kui selle pikikalle ei ületaks 6% 8 2.19. Ülalolevatest joonistest nähtub selgelt, et sellisel juhul ei oleks täidetud 2,3 meetri kõrguse vabakõrguse nõue, mis tuleneb määruse nr 28 § 14 lõikest 11. Kui aga püüda visualiseerida kolmanda isiku ideekavandi kaldteed/pandust nii, et täidetud oleks nii pikikalde nõue (ei ületaks 6%) ning vabakõrguse nõue (vabakõrgus vähemalt 2,3m), siis oleks kaldtee pikkus selline, nagu alloleval skeemil: 2.20. Seega on vaidlustaja selgelt veendunud, et juhul, kui kolmanda isiku ideekavandi järgne kaldtee/pandus vastaks määruse nr 28 nõuetele – mida see selgelt ei vasta – siis oleks kolmanda isiku ideekavandi arhitektuurne lahendus ja kontseptsioon totaalselt erinev. Ideekavandit, mis on vastuolus ideekonkursi 9  korraldamise korras ning õigusaktides toodud nõuetega, ei ole õiguspärane hinnata maksimaalsete punktidega. 2.21. Määruse nr 28 § 12 lg 2 näeb ka ette, et vaateplatvorm piiratakse 1–1,3 meetri kõrguse ning nähtavust mittesegava kontrastselt tähistatud piirdega. Kaldteed/pandust tuleb praegusel hetkel käsitleda vaateplatvormina, ja seda eriti olukorras, kus kaldtee/pandus on kavandatud lõppema n.ö tupikuga, kus külastaja saab ekspositsioone vaadelda. Kontrastselt tähistatud piiret kolmanda isiku ideekavandis vaidlustaja ei tuvastanud. Lisaks kuna kaldtee/pandus on kavandatud lõppema n.ö tupikuna (tupikkaldtee) ning selle lõpus ei ole kavandatud horisontaalset tasapinda, siis ei nähtu, et kaldtee lõpus oleks tagatud ka ratastooli ümberpööramiseks vajalik minimaalne diameeter 1,4 meetrit. Teisisõnu peab kaldtee lõpus olema horisontaalne tasapind minimaalse pikkusega 1,4 meetrit eesmärgiga tagada liikumispuudega inimestele piisav vaba ala laius ümberpööramiseks. 2.22. Ideekonkursi lähteülesande (vt lisa nr 5) leheküljel 38 on toodud järgnevad nõuded: „Erivajadusega külastajate puhul tuleb eelkõige arvestada nelja põhilise puudeliigiga: liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja intellektipuue. Näituse kavandamisel tuleb lähtuda sellest, et informatsioon oleks tajutav rohkem kui ühe meele abil.[] Liikumisabivahendi kasutajale on oluline mugav ja ohutu juurdepääs näituse erinevatele osadele, jalgadele piisavat ruumi tagav tagasiaste eksponeerimisaluste soklil.“ Lähteülesande lehekülje 41 (punktis 6) on toodud järgnev nõue: „Näitusesaali põranda ja rõdu vahelise liikumistee lahendus: Esitada lahendus, mis on kõigile külalistele võrdselt läbitav (nii kõndides, lapsevankriga, ratastooliga).“ 2.23. Lisaks tuleb ideekonkursi lähteülesande kohaselt lähtuda lahenduse kavandamisel Eesti Loodusmuuseumi põhilistest külastajapersoonadest (lähteülesande lk 38). Lahendus peab arvestama maksimaalselt nii üksikkülalise kui grupi vajaduste ja külastuskogemusega. Persoonade puhul tuleb arvestada, et igaühel neist võib mingil eluperioodil esineda ajutine või tekkida püsiv erivajadus (lähteülesande lk 38). Tehnilise kirjelduse lisa 2 „Külastajapersoonad“ (esitatud lisa nr 6) leheküljel 8 on välja toodud, et persoona Mare kohta järgnev: „Ratastoolis olemine tähendaks, et tal on raskem liikuda ja tal on raskem lapsi kontrolli all hoida, vajab liikumiseks paremini ligipääsetavat keskkonda (peab kontrollima, millised on trampidega bussid, kus on ligipääsetavad jalakäijate teed linnas jne).“ Sama dokumendi lehekülje 10 on välja toodud persoona Kris kohta järgnev: „Rattaõnnetuse tõttu ajutiselt ratastoolis“. Seega tuli ideekonkursil osalejatel arvestada selgelt ideekonkursi lähteülesandest tulenevalt, et näitusesaal oleks nõuetele vastavalt ligipääsetav liikumispuuetega inimestele. Kolmanda isiku poolt kavandatud ideekavandi kaldtee/pandus ei vasta määruses nr 28 toodud nõuetele, mistõttu on kaldtee/panduse pikikalle sedavõrd suur, et ei taga nõuetekohaselt liikumispuudega inimeste juurdepääsu. 2.24. Ideekonkursside läbiviimise ning ideekavandite hindamise põhimõtetega seonduvalt, on Tallinna Ringkonnakohus oma 17.02.2022.a lahendis nr 3-21-2489 selgitanud järgmist: „Ringkonnakohus ei nõustu apellandi seisukohaga, et 10  ideekonkursi puhul ei oma tehnilised näitajad tähtsust ja ekspertidest žüriile peaks jääma õigus otsustada, milliseid kõrvalekaldeid aktsepteerida. Arhitektuurivõistluse osalejate loomingulist vabadust ja žürii kaalutlusruumi ei ole põhjendamatult piiratud. Arhitektuurivõistluse eesmärk oli leida parim lahendus kaasaegse pärandihoidla püstitamiseks konkreetsesse asukohta (sh arvestades seal kehtivaid piiranguid), mitte lihtsalt originaalsete, kuid realiseerimatute ideede kogumine. Ideekonkursi korraldamise korra p-st 3.3.2 ja p 3 viimasest lausest, samuti p-st 4.3 tulenevalt kontrollib ideekavandite sisulist vastavust võistlusülesande tingimustele ideekonkursi teates märgitud žürii. Seejuures on žürii ideekavandite vastavuse üle otsustamisel seotud võistlusülesandes toodud tingimustega ning kui aktsepteerida, et osalised ja žürii võivadki konkursitingimustega väga loominguliselt ringi käia, siis ei pruugiks võistluse eesmärk olla enam üldse saavutatav.[] Ringkonnakohus nõustub VAKO ja halduskohtuga, et arhitektide loomevabaduse argumendiga ei saa õigustada RHS § 3 p-des 1 ja 2 sätestatud hankemenetluse üldpõhimõtete (läbipaistvus, võrdne kohtlemine) eiramist.“ 2.25. Olukorras, kus kolmanda isiku poolt kavandatud ideekavandis keskset tähtsust omav kaldtee/pandus on otseses vastuolus ideekonkursi korraldamise korra punktiga 12.1.2 ning määruse nr 28 § 14 lõikega 3, samuti ideekonkursi lähteülesandega (lk 38, lk 41), ei saanud hankija žürii õiguspäraselt anda kolmanda isiku võistlustööle maksimaalseid punkte (90p). Vaidlustaja peab vajalikuks välja tuua, et liikumispuudega külastaja teekond on kolmanda isiku ideekavandis ka ebaloogiline ja vastuolus lähteülesandega, sest kui liikumispuudega inimene jõuab rõdul n.ö tupikusse, siis peab ta tuldud pika tee tagasi liikuma, et saaks uuesti esimesele korrusele kas kaldteed (mis ei vasta nõuetele) või invalifti kasutades: 11  Ideekonkursi lähteülesande kohaselt peab olema liikumisabivahendi kasutajale tagatud mugav ja ohutu juurdepääs näituse erinevatele osadele, samuti peab liikumistee lahendus esimese korruse ja rõdu vahel olema selline, mis on kõigile külalistele võrdselt läbitav nii kõndides, lapsevankriga kui ka ratastooliga. Kuna liikumispuudega külastaja või lapsevankriga külastaja ei saa näitusesaali rõdu ühest otsast tagasi sarnaselt nagu kõndiv külastaja, siis ei ole kolmanda isiku ideekavandis ka selles osas lähteülesandes toodud nõudeid arvestatud. II.2. Trepp 2.26. Kolmanda isiku ideekavandi järgi ühendab esimese korruse põrandat ning rõdu ka näituseala nurka kavandatud trepp (vt ideekavandi lk-l 19 nähtavat treppi). Trepp on nähtav ka ideekavandi leheküljel 24 (ala nurgas). Trepp on rajatud 14-astmeline ning ilma vahemadeta. Trepi pikkus on vastavalt plaanile 4025mm. Selleks, et jõuda esimese korruse tasapinnast rõdule 14 tõusuga (astega), on vajalik vähemalt 225mm tõus ühe trepiastme kohta. 2.27. Määruse nr 28 § 15 lg 2 punkti 4 kohaselt peab hoones asuv trepiaste olema kuni 160 millimeetrit kõrge. Seega on kolmanda isiku poolt kavandatud trepi puhul rikutud määruse nr 28 § 15 lg 2 p-s 4 toodud nõudeid. § 15 lg 3 näeb ette, et ühe korrusekõrguse vahel oleval trepil peab olema üks trepimade. Kolmanda isiku ideekavandis kavandatud trepil puudub vahemade. § 15 lg 4 näeb ette, et katkematult ka trepimademel jätkuv käsipuu peab olema trepi mõlemal pool. Kolmanda isiku ideekavandis kavandatud trepil puuduvad mõlemal pool käsipuud. 2.28. Kolmanda isiku ideekavandi järgse trepi pikkus on kokku 4025mm, määruse nr 28 §-s 15 toodud nõuetele vastava trepi pikkus oleks kokku aga 6150mm ehk nõuetele vastav trepp oleks ligi 53% pikem kui kolmanda isiku poolt kavandatud trepp. Tegemist on olulise erinevusega ning trepi paiknevusest ja asukohast tulenevalt mõjutab trepi arhitektuurne lahendus otseselt ka kolmanda isiku ideekavandit tervikuna. 2.29. Seega on kolmanda isiku ideekavandis kavandatud trepp vastuolus määruse nr 28 §-s 15 esitatud nõuetega ja seeläbi ka vastuolus ideekonkursi korraldamise korra punktiga 12.1.2. Hankija žürii ei ole hindamisel eeltoodut arvestanud, andes kolmanda isiku võistlustööle maksimaalsed punktid. II.3. Muuseumipood 2.30. Lähteülesande leheküljel 40 on toodud järgmine nõue: „Muuseumipoe lahenduse osas tuleb arvestada piletikassa ja iseteeninduskassade asukohtadega, tingimusega pood vajadusel sulgeda ja tagada külaliste läbipääs läbi müügisaali, tehnosüsteemidest, evakuatsiooni- ja hooldusteedest tingitud piirangutega. Näiteks käiguteele paigutatavad kaubariiulid saavad olla madalad, kerged ratastel kaubasaared, mida on võimalik mugavalt muuseumipoe tööpäeva lõppedes suletavate siirdeseinade taha liigutada või võivad olla suletavad oma asukohas. 2.31. Kolmanda isiku poolt kavandatud ideekavand ei vasta eeltoodud nõuetele. Kolmanda isiku ideekavandis on muuseumipoe osas nähtud ette statsionaarsed 12  postid ja poe mööbel nii, et poe ala ei ole võimalik sulgeda ning samal ajal läbipääsu alles jätta. Vaidlustaja esitab väljavõtte kolmanda isiku ideekavandi leheküljelt 69, kust nähtub, et poe mööblit ei ole võimalik teisaldada olukorras, kus pood oleks kinni. 2.32. Eeltoodust tulenevalt ei vasta kolmanda isiku ideekavand lähteülesandes toodud nõudele, mille kohaselt peab olema muuseumipood lahendatud nii, et pood oleks võimalik sulgeda, tagades samal ajal läbipääs läbi müügisaali. III Kolmanda isiku ideekavandi mittevastavus ideekonkursi korraldamise korrale, lähteülesandele ning õigusaktidele on selline, mis pidi kaasa tooma kolmandale isikule antavate hindepunktide langetamise 2.33. Kõike eeltoodud asjaolusid arvesse võttes, eelkõige aga arvestades seda, et kolmanda isiku ideekavand on otseses vastuolus ideekonkursi korraldamise korra punktis 12.1.2. toodud nõudega, mille järgi peab ideekavand vastama määruses nr 28 toodud nõudele, ei saanud hankija žürii anda kolmanda isiku ideekavandile õiguspäraselt maksimaalseid hindepunkte ehk 90 punkti. Vaidlustaja rõhutab, et isegi kui hankija žürii pidas arhitektuurselt kolmanda isiku ideekavandit parimaks, siis tuli žüriil vastavalt hankija enda poolt kindlaks määratud hindamismetoodikale (esitatud lisas nr 7) lisaks kontseptsiooni omanäolisusele, uudsusele, originaalsusele ja visuaalsele kontseptsioonile võtta arvesse ka üldist vastavust avatud ideekonkursi tehnilisele kirjeldusele ja lähteülesandele. Vaidlustaja on eelnevalt välja toonud, miks kolmanda isiku ideekavand lähteülesandele ei vasta. 2.34. Samuti on kohtupraktika rõhutanud, et kui ideekonkursi korraldamisel on seatud hanke alusdokumentides mingid kindlad nõuded, peab töid hindav žürii nende nõuetega arvestama ning žürii kaalutlusruum on piiratud ideekonkursi korraldamise korraga (Tallinna Ringkonnakohtu 17.02.2022.a otsus nr 3-21-2489, p 33). Eeltoodut silmas pidades on vaidlustaja hinnangul hankija žürii 23.01.2025.a 13  otsus, millega tunnistati ideekonkursi võitjaks kolmanda isiku ideekavand, õigusvastane. 3. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 3.1. Vaidlustaja on vaidlustuse esitamise eest tasunud riigilõivu summas 1280 eurot (maksekorraldus esitatud lisas nr 8). 3.2. Vaidlustaja lepingulise esindaja esindusõigust tõendav volikiri on esitatud lisas nr 9. 3.3. Vaidlustaja on nõus kirjaliku menetlusega. 4. TAOTLUSED 4.1. Rahuldada vaidlustus ja tunnistada kehtetuks Riigi Tugiteenuste Keskuse žürii 23.01.2025.a otsus, millega määrati Studio MAST VOF ideekavandile „SEE THE UNSEEN“ maksimaalsed väärtuspunktid ning valiti Studio MAST VOF ideekavand võitjaks. 4.2. Mõista Riigi Tugiteenuste Keskuselt OÜ Lumia kasuks välja vaidlustusmenetluses tasutud riigilõiv ning lepingulise esindaja kulud vastavalt esitatavale menetluskulude nimekirjale. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Tuulikki Laesson OÜ LUMIA lepinguline esindaja Vaidlustusele lisatud dokumentide loetelu: 1-2. Hankija 30.01.2025.a teavitus 3. Teabevahetus hankijaga, kus hankija kinnitas, et võitja ideekavand tehakse kättesaadavaks 10.02.2025 4. Ideekonkursi korraldamise kord 5. Ideekonkursi lähteülesanne 6. Tehnilise kirjelduse lisa 2: „Külastajapersoonad“ 7. Ideekonkursi hindamismetoodika kirjeldus 8. Riigilõivu tasumist tõendav dokument 9. Esindusõigust tõendav volikiri 14  Ideekonkursi korraldamise kord Riigi Tugiteenuste Keskus kutsub huvitatud ettevõtjaid osalema avatud ideekonkursil „Eesti Loodusmuuseumi uue püsiekspositsiooni ideekonkurss” (viitenumber 277655). Riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 128 kohaselt korraldatav ideekonkurss viiakse läbi vastavalt ideekonkursi korraldamise korrale (edaspidi ideekonkursi kord). Riigihange ei ole jaotatud osadeks, kuna tegemist on tervikliku loovlahendusega, mida ei ole võimalik ega otstarbekas osadeks jagada. Hangitakse terviklikku ideelahendust, mille osadeks jagamine ohustaks ühtsena mõjuva kontseptsiooni loomist. 1. Ideekonkursi eesmärk 1.1. Ideekonkursi korraldamise eesmärgiks on leida parim ideekavand ja partner, kellega koostöös jõuda Eesti Loodusmuuseumi uue püsinäituse lõpliku lahenduseni ning sõlmida konkursi võitjaga projekteerimise leping hankija esitatud tingimustel. 1.2. Ideekonkurss korraldatakse vastavalt RHS § 128 lõike 1 punktile 1. Ideekonkursi võitjaga sõlmitakse riigihangete seaduse § 49 lõike 6 alusel läbiviidava väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse tulemusena hankeleping (edaspidi leping) ideekonkursil saadud ideekavandi järgselt Eesti Loodusmuuseumi uue hoone püsiekspositsiooni projekteerimiseks. 1.3. Ideekonkursi täpsem kirjeldus on toodud riigihanke alusdokumentides. 2. Ideekonkursi korraldamise üldtingimused 2.1. Ideekonkursil osalemiseks, teavituste saamiseks ja küsimuste esitamiseks tuleb sisse logida riigihangete registri e-keskkonda (eRHR) ning registreeruda hanke juurde. 2.2. Riigihanke alusdokumendid on koostatud eesti ja inglise keeles. Vastuolude korral riigihanke alusdokumentide eesti- ja inglisekeelse teksti vahel lähtutakse eestikeelses riigihanke alusdokumentide versioonis sätestatust. Eestikeelsed riigihanke alusdokumendid on prevaleerivad. 2.3. Pakkumus tuleb esitada eesti või inglise keeles. Pakkumusele lisatavad tehnilised dokumendid võib esitada ka muus keeles. Dokumendi kohta, mis ei ole eesti või inglise keelne, tuleb koos originaaldokumendiga esitada tõlge eesti või inglise keelde. Tõlke korrektsuse eest vastutab pakkuja. 2.4. Ideekonkursile esitatud ideekavand peab olema originaalteos ega ei tohi rikkuda kolmandate isikute intellektuaalomandi õigusi. Juhul kui ideekavandis on kasutatud kolmandate isikute autoriõigusega kaitstud teoseid (foto, joonistus, graafika, tsitaat jms) või teoste osi ehk kui ideekavand on autoriõiguse seaduse mõttes tuletatud teos või võib selleks kvalifitseeruda, tuleb koos ideekavandiga esitada ka kasutatud teos(t)e autori(te) kirjalik nõusolek oma teos(t)e kasutamise kohta koos teos(t)e autori(te) kirjaliku kinnitusega, et tal (neil) ei ole ega teki Eesti Loodusmuuseumi vastu seoses ideekavandi alusel püsiekspositsiooni lahenduse projekteerimise või loomisega intellektuaalomandi õigusest tulenevaid nõudeid. 2.5. Eesti Loodusmuuseumil on õigus avalikustada ideekonkursil auhinnatud ideekavandite autorite nimed. 2.6. Kavandi esitamisega annab osaleja nõusoleku oma kavandi avalikustamiseks ja näitusel eksponeerimiseks. 2.7. Ideekonkursile esitatud kavandi autori(te)le kuuluvad vastavalt kehtivale autoriõiguse seadusele kavandi isiklik ja varaline autoriõigus, samuti kavandite omandiõigus. 2.8. Juhul, kui ideekonkursil osaleja ei ole ideekavandi autor, siis peab osaleja olema omandanud füüsilisest isikust autoritelt kõik tema poolt ideekonkursi raames esitatud  ideekavandi kõik varalised autoriõigused ja autorite litsentseeritavate isiklike autoriõiguste teostamise ainulitsentsi koos õigusega seda all-litsentseerida. 2.9. Ideekavandi esitamisega kinnitab ideekonkursil osaleja, et ta osaleb väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses RHS § 49 lõikes 6 ja § 128 lõikes 2 toodud alusel ja on valmis sõlmima lepingu ideekavandi alusel Eesti Loodusmuuseumi uue püsiekspositsiooni projekteerimiseks riigihanke alusdokumentides kirjeldatud eesmärkidel juhul, kui tema kavand auhinnatakse ideekonkursi võitjaks. 2.10. Ideekavandi esitamisega kinnitab ideekonkursil osaleja, et auhinnatud ideekavandi autorite või autoriõiguste omanikuna nõustub osaleja sõlmima lepingu, millega autor või enne ideekavadi esitamist autorilt õiguspäraselt kõik autoriõigused omandanud isik loovutab auhinnatud ideekavandi kõik varalised autoriõigused Eesti Loodusmuuseumile ja annab ainulitsentsi teostada kogu maailmas ja tähtajatult autori litsentseeritavaid isiklikke õigusi ulatuses, mis on vajalik uue püsiekspositsiooni projekteerimiseks, rajamiseks ja hilisemaks modifitseerimiseks ning annab ühtlasi Eesti Loodusmuuseumile õiguse litsentseeritud autoriõiguseid kogu maailmas ja tähtajatult all-litsentseerida. 2.11. Ideekonkursil osalemisega seotud kulusid osalejale ei hüvitata. Ideekonkursil osaleja kannab kõik ideekavandi ettevalmistamise ning esitamisega seotud kulud ja riskid, kaasa arvatud vääramatu jõu (force majeure) toime võimalused. 2.12. Ideekonkursist huvitatud isikutel on võimalus osaleda infotunnis. Infotund toimub 16.09.2024, 2:00 PM – 4:00 PM (GMT+3) veebis ja infotund salvestatakse. Link koosolekuga liitumiseks on leitav siit: “Kooselu kunst” infotund. 2.13. Infotunnis ei vasta Eesti Loodusmuuseumi esindaja sisulistele küsimustele, mis puudutavad riigihanke alusdokumente ja pakkumuse esitamist. Ideekonkursil osaleja peab küsimused esitama eRHRi teabevahetuse lehe kaudu. 3. Selgitused 3.1. Ideekonkursi dokumentide sisu kohta saab hankijale esitada küsimusi eRHRi teabevahetuse lehe kaudu. 3.2. Hankija vastab kolme tööpäeva jooksul pöördumise laekumisele järgnevast tööpäevast arvates ja küsimus koos vastusega edastatakse kõigile riigihanke juurde registreerunud isikutele. 4. Ideekavandi dokumentide esitamine ja pakkumuste avamine 4.1. Ideekonkursil osaleja esitab hanke alusdokumentides nõutud dokumendid elektrooniliselt eRHRi kaudu ideekonkursi teates nõutud tähtaja jooksul eRHRis ette antud struktuuri kohaselt. 4.2. Kõik pakkumuse koosseisu olevad ideekonkursi kavandi loovlahendusena esitatud dokumendid peavad olema anonüümsed. Pakkumuses esitatud ideekonkursi kavandi loovlahenduse dokumentidest ei tohi olla ideekonkursil osaleja tegelik identiteet tuvastatav. Kõik ideekonkursi kavandis sisalduvad dokumendid peavad olema varustatud mõistelise (sõnalise) märgusõnaga. Embleem, logo või tähe- numbrikombinatsioon ei ole lubatud. Digitaalselt esitatavatest dokumentidest tuleb kustutada või tühjendada faili identifitseerimisväljadel kõik viited osalejale, sh osaleja esindajatele ja töötajatele. 4.3. eRHRi kaudu üleslaetava faili maht ei tohi ületada 100 MB. Pakkumuse dokumentide kogumaht (sh digiallkirjastatult) ei tohi ületada 300MB. Mahult suuremaid faile on erandina vajadusel võimalik digitaalsel kujul tähtaegselt esitada hankija hankekomisjonile OneDrive RMIT kaudu. Oma soovist esitada ideekonkursi dokumendid kogumahuga rohkem kui 300MB, teavitab ideekonkursi osaleja hankijat mitte hiljem kui 10 päeva enne ideekavandi esitamise tähtaega eRHR teabevahetuse teel. Hankija loob osaleja eraldi OneDrive RMIT kataloogi suuremahuliste ideekavandi dokumentide esitamiseks ning osalejale saadetakse personaalne link koos koodiga kataloogi sisse logimiseks. 4.4. Kui ideekonkursil osaleja soovib esitada materjale (v.a andmekandjatel (nt mälupulgal, SSD-kaardil vms), olevad materjalid, mida ei ole võimalik esitada elektroonselt eRHRi 2  kaudu, edastatakse see enne ideekonkursi teates oleva pakkumuste esitamise aja möödumist Riigi Tugiteenuste Keskusele aadressil Lõkke 4, 10142 Tallinn, Eesti Vabariik, kas isiklikult käest-kätte või kullerpostiga. Materjalid peavad olema ühes kinnises läbipaistmatud pakendis ning varustatud järgmiste andmetega: avatud ideekonkursi viitenumber, pakkuja mõisteline (sõnaline) märgusõna, mis on identne eRHRis kasutatava märgusõnaga ning märge „Mitte avada enne ____ (lisada pakkumuste esitamise tähtpäev)“. Ideekonkursil osaleja peab tagama esitatud pakkumuse anonüümsuse. 4.5. Pakkumused avatakse pakkumuse avamise ajal. Täpne tähtaeg sätestatakse ideekonkursi teates. 4.6. Pakkumuste avamise protokolli ei koostata. 5. Ideekonkursil osaleja kõrvaldamine 5.1. Ideekonkursil osaleja kõrvaldamise alused on sätestatud riigihanke alusdokumentides. 5.2. Kõrvaldamise aluste kontrollimisel kohaldab hankija RHS § 95 lg 1, § 95 lg 4 p 12 ja § 95 lg 6 ning § 96 sätestatut. 5.3. Kui pakkumuse esitab välismaa äriühingu filiaal, siis kontrollib hankija kõrvaldamise aluseid ka välismaa äriühingu suhtes. 5.4. Hankija võib ideekonkursil osalejalt nõuda kõrvaldamise aluste kontrollimiseks vajalikke dokumente või esitatud dokumentide sisu kohta selgitust või selgitamist võimaldavaid andmete või dokumentide esitamist hiljemalt viie tööpäeva jooksul, kui need andmed ei ole hankijale andmekogus olevate avalike andmete põhjal oluliste kulutusteta kättesaadavad. 5.5. Kui ideekonkursil osaleja ei esita hankija antud tähtajaks kõrvaldamise aluste kontrollimiseks vajalikke dokumente või selgitusi esitatud dokumentide sisu kohta või selgitamist võimaldavaid andmeid või dokumente ja need andmed või dokumendid ei ole hankijale andmekogus olevate avalike andmete põhjal oluliste kulutusteta kättesaadavad, kõrvaldab hankija ideekonkursil osaleja riigihankest. Hankija võib ideekonkursil osaleja põhjendatud avalduse alusel vastamise tähtaega pikendada. 5.6. Ideekonkursil osaleja kõrvaldamise või kõrvaldamata jätmise kohta teeb hankija põhjendatud kirjaliku otsuse. 5.7. Ideekonkursil osaleja, kelle suhtes esineb vähemalt üks RHS § 95 lõike 1 punktides 1– 3 nimetatud alustest, võib riigihankes esitada koos pakkumusega tõendid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Sellisteks meetmeteks võivad olla näiteks süüteoga põhjustatud kahju hüvitamine või vastava kohustuse võtmine, uurimisasutustega aktiivse koostöö tegemine ja teo asjaolude põhjalik selgitamine või tehnilised ning organisatsiooni ja töötajatega seotud meetmed, mis võimaldavad edasisi süütegusid ära hoida. Hankija hindab esitatud tõendeid ja kui ta leiab, et nimetatud tõendid on piisavad osaleja usaldusväärsuse tõendamiseks, ei kõrvalda hankija osalejat sellekohase põhjendatud kirjaliku otsusega hankemenetlusest vaatamata kõrvaldamise aluse olemasolule. 5.8. Ühispakkujate kõrvaldamise aluste kontrollimisel kohaldatakse ideekonkursi korra punktides 5.1-5.7 sätestatut iga ühispakkuja suhtes. 6. Pakkumuste vastavuse kontrollimine 6.1. Hankija kontrollib pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. 6.2. Hankijal on õigus küsida ideekonkursil osalejalt esitatud pakkumuse kohta täpsustavaid andmeid ja täiendavaid selgitusi. 6.3. Hankija tunnistab pakkumuse vastavaks, kui see vastab riigihanke alusdokumentides sätestatud nõuetele. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides nimetatud tingimustest. Hankija teeb pakkumuse vastavaks tunnistamise kohta sellekohase põhjendatud kirjaliku otsuse. 3 6.4. Hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui pakkumus ei vasta riigihanke alusdokumentides seatud nõuetele või kui ideekonkursil osaleja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi või kui ideekonkursil osaleja selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Hankija teeb pakkumuse tagasilükkamise kohta põhjendatud kirjaliku otsuse. 6.5. Hankija teavitab ideekonkursil osalejaid pakkumuste vastavuse kontrolli tulemustest eRHRi teabevahetuse lehe kaudu kolme tööpäeva jooksul alates vastavasisulise otsuse vastuvõtmisest. 7. Žürii ja ideekavandite hindamine 7.1. Žüriile edastatakse hindamiseks vaid need ideekavandid, mille esitanud osaleja kohta on hankija teinud otsuse, et ideekonkursil osalejal puuduvad kõrvaldamise alused ja tema esitatud pakkumus vastab ideekonkursi vastavustingimustele. 7.2. Ideekavandid on žürii liikmetele anonüümsed kuni žürii otsuse tegemiseni. Hankija kontrollib esitatud ideekavandite anonüümsust enne žüriile edastamist. 7.3. Ideekavandite hindamiseks on moodustatud žürii järgmises koosseisus: Žürii esimees: Evelin Pääsukene - Eesti Loodusmuuseumi näituste üksuse juht. Žürii liikmed: • Lennart Lennuk - Eesti Loodusmuuseumi kogude osakonna juht. • Mairo Hirmo - Eesti Loodusmuuseumi uue hoone projektijuht. • Asta Tuusti - bioloog, pedagoog, Kliimaministeeriumi keskkonnateadlikkuse nõunik. • Tuul Sepp - ökoloog ja teaduse populariseerija. • Karen Jagodin - muuseumivisionäär, Eesti Arhitektuurimuuseumi juht. • Eero Epner – dramaturg. • Tarmo Piirmets - Loodusmaja sisearhitekt, volitatud sisearhitekt-ekspert, tase 8. • Hanneloore Kääramees - volitatud sisearhitekt, tase 7 . • Sibylle Lichtensteiger - Stapferhausi juht (Šveits). Hääleõiguseta eksperdid: • Maria Kristiin Peterson - jätkusuutlikkuse ekspert. • Siiri Vallner - Loodusmaja arhitekt, volitatud arhitekt-ekspert, tase 8. 7.4. Punktis 7.3 nimetatud žürii koosseisu on lubatud objektiivsetel põhjustel muuta. 7.5. Ideekonkursi osaleja ei tohi kaasata ideekavandi loomisse: 7.5.1. Ideekonkursi žürii esimeest, liikmeid ja eksperte, samuti ideekonkursi teate või ideekonkursi muude alusdokumentide koostajaid ning isikuid, kes on konkursi ettevalmistamise ja korraldamise tõttu selgelt eelistatud olukorras ja/või kes võiksid mõjutada konkursil tehtavaid otsuseid; 7.5.2. Ideekonkursi žürii esimehe, liikmete ja ekspertidega seotud lähikondseid (abikaasad, elukaaslased, otsejoones ülenejad ja alanejad sugulased, õed, vennad); 7.5.3. Ideekonkursi žürii esimehe, liikmete ja ekspertidega seotud äripartnereid, kes on osanikud või aktsionärid nendega samas valdkonnas tegutsevas äriühingus; 7.5.4. Ideekonkursi žürii esimehe, liikmete ja ekspertidega lepingulises suhtes olevad isikuid. 7.6. Ideekonkursi žürii on oma otsustes ja arvamustes sõltumatu ning lähtub üksnes riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustest. 7.7. Ideekonkursi žüriil on õigus vajadusel kaasata komisjoni töösse eksperte. Eksperdil on õigus osa võtta komisjoni koosolekutest, kuid tal puudub otsustamisel hääleõigus. 4 7.8. Ideekonkursi žürii hindab talle esitatud ideekavandeid hankes seatud hindamiskriteeriumide ning hanke alusdokumentide hulgas oleva hindamismetoodika alusel. 7.9. Ideekonkursi žürii hindab hindamisele esitatud ideekavandeid kollektiivselt. Hindamisprotokollis kajastatakse žürii liikmete koondhinnang koos põhjendustega. Kui üksmeelt ei saavutata, siis hääletatakse, kusjuures igal liikmel on üks hääl. Žürii otsuseid võetakse vastu lihthäälteenamusega. Lihthäälteenamus on otsuste tegemisel poolthäälte enamus võrreldes vastuhäälte arvuga. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav žürii esimehe hääl. 7.10. Hindamiskriteeriumis „Ideekonkursi kavandi projekteerimistööde kogumaksumus“ ideekonkursil osalejale omistatud punktid edastab žüriile hankija enne žürii lõpp- protokolli koostamist. 7.11. Žürii võib edastada hankija kaudu läbi eRHRi ideekonkursil osalejatele küsimusi selgitamist vajavate asjaolude kohta. Küsimused ja vastused kantakse žürii protokolli (RHS § 130 lõige 6). 7.12. Žürii töö lõpeb lõpp-protokolli koostamisega, kus esitatakse paremusjärjestus tööde märgusõnade kaudu ning töödele antud punktid vastavalt sätestatud hindamiskriteeriumidele. Lõpp-protokollis määratakse auhinnasaajad ning preemiate suurused. Lõpp-protokollis on žüriil õigus teha ettepanekuid ideekavandi täiustamiseks. Protokolli allkirjastavad kõik ideekonkursi žürii liikmed. 7.13. Ideekonkursil kuulutatakse välja üks võitja. Hankija kuulutab ideekonkursi võitjaks žürii hinnangul parima ideekavandi esitanud osaleja. 7.14. Žürii otsus on hankijale siduv. 8. Ideekonkursi auhinnafond 8.1. Auhinnafondi suurus kokku on 60 000 eurot. Kokku jagatakse välja kuni neli auhinda, mis jagunevad järgmiselt: • esimene koht/võitja- auhinna suurus 30 000 eurot; • teine koht- auhinna suurus 15 000 eurot; • kolmas koht- auhinna suurus 10 000 eurot; • eriauhind – auhinna suurus 5 000 eurot. 8.2. Eriauhind on žürii poolt otsustuskorras välja antav auhind eriliselt tähelepanuväärse kavandi või selle osa autori(te) tunnustamiseks. Žürii ei pruugi eriauhinda välja kuulutada. 8.3. Kui konkursil hindamisele kuulunud ideekavandite arv osutub võrdseks või väiksemaks kui auhindade arv, võib žürii osa auhindu ära jätta ja/või auhinnasummasid ümber jagada. 8.4. Erandina võib žürii ilmselgelt võrdsete kavandite korral auhindadeks määratud summad ümber jagada, andes neile kavanditele võrdsed auhinnad, mille suurus on jagatavate auhindade aritmeetiline keskmine. 8.5. Preemiad makstakse välja ühe kuu jooksul pärast ideekonkursi võitjate teatavakstegemist osaleja poolt antud pangakontole peale autorilepingute sõlmimist. Preemiad maksustatakse vastavalt Eesti Vabariigi seadustele. 9. Ideekonkursi lõpp ning tulemustest teavitamine 9.1. Ideekonkurss lõpeb võitja väljakuulutamisega ja võitjaks valitud ideekavandi autori avalikustamisega ning hankija vastava otsuse vormistamisega. Hankija kuulutab ideekonkursi võitjaks žürii hinnangul parima ideekavandi esitanud osaleja. 9.2. Ideekonkursi osalejaid teavitatakse vastuvõetud otsusest 3 tööpäeva jooksul alates otsuse vastuvõtmisest eRHRi teabevahetuse lehe kaudu. 9.3. Muud, käesoleva korra punktis 9.1 nimetamata ideekonkursi lõppemise juhud on välja toodud RHS § 129 lõike 8 punktides 2, 3, 5 ja 6. 10. Kõikide ideekavandite tagasilükkamine 10.1. Hankija võib kõik ideekavandid tagasi lükata, kui: 5  10.1.1. kõikide ideekavandite projekteerimistööde kogumaksumused ületavad hankija eeldatavat projekteerimistööde kogumaksumust; 10.1.2. ideekonkursi osalejaid on vähem kui kaks; 10.1.3. aset on leidnud sündmus, mida saab pidada vääramatuks jõuks. Vääramatu jõud on asjaolu, mida hankija ei saa mõjutada ja mille puhul ei saa mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt hankijalt eeldada, et ta riigihanke ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks; 10.1.4. esineb mõni muu eelpool nimetamata põhjus millega hankija ei oleks saanud konkurssi ette valmistades arvestada ning mille tõttu ei ole võimalik või otstarbekas ideekonkurssi lõpule viia. 10.2. Hankija võib samuti põhjendatud vajaduse korral ideekonkursi kehtetuks tunnistada. 10.3. Kõikide ideekavandite tagasilükkamise või ideekonkursi kehtetuks tunnistamise kohta teeb hankija kirjaliku otsuse. 11. Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse ja sõlmitava lepingu eeldatavad tingimused 11.1. Käesolevas punktis 11 esitatud tingimusi kavatseb hankija kohaldada pärast ideekonkursi tulemuste selgumist ning neid ei kohaldata ideekonkursi käigus. Nimetatud tingimuste esitamise eesmärk on üksnes teavitada osalejaid, milliste tingimuste täitmist hankija eeldab ideekonkursi võitjalt, et sõlmida temaga leping. Lepingu tingimuste üle peetakse ideekonkursi võitjaga läbirääkimisi tulenevalt võidutöö olemusest. Lepingu tingimused, mille üle võidakse pidada läbirääkimised, on lepingu maht, täitmise tähtajad (etappide eeldatavad tähtajad võivad muutuda väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses toimuvate läbirääkimiste käigus kuni 10%). Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses võib hankija algatusel läbi rääkida üksnes tingimuste üle, mida hankija ei ole määratlenud miinimumtingimustena (-nõuetena) ehk siduvate tingimustena. Miinimumtingimustena sätestatud hanketingimuste üle hankija läbi ei räägi. Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus toimub eelneva ideekonkursi tulemuse alusel ning kui hankija otsustab pidada läbirääkimisi, siis läbirääkimised toimuvad ideekonkursi dokumentides sätestatud tingimustel avatud ehk lahtiste tingimuste üle, mida hankija ei ole hankedokumentides sätestanud siduvate tingimustena. 11.2. Pärast ideekonkursi võitja väljaselgitamist korraldab hankija riigihangete seaduse alusel väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse, et sõlmida võidutöö kavandi alusel projekteerimistööde leping. 11.3. Projekteerimistöö teostamiseks sõlmitava lepingu sisuks olevad projekteerimistööd tuleb teostada peatöövõtu meetodil. See tähendab, et töövõitja meeskond koordineerib ise erinevate alltöövõtjate ja koostööpartnerite tegevust projekteerimistööde kõikides etappides. Vajalike projektide tellimine, koostamine, kooskõlastamine ning lubade taotlemine, samuti eri osapoolte vahelise suhtluse koordineerimine kuuluvad kõik võidutöö kavandi meeskonna ülesannete hulka. 11.4. Eelprojekti (projekteerimistööde I etapp) peab töövõtja tellijale üle andma hiljemalt 6 kuu jooksul alates projekteerimistööde lepingu sõlmimisest. 11.5. Püsiekspositsiooni läbiviimiseks sobiliku põhiprojekti (projekteerimistööde II etapp) peab töövõtja tellijale üle andma hiljemalt 10 kuu jooksul alates projekteerimistööde lepingu sõlmimisest. 11.6. Hankija teatab, et ideekonkursi tulemusena lepingu sõlmimiseks korraldatava väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses kohaldatakse pakkujale järgnevaid eeldatavaid tingimusi (tingimusi võib lisanduda ja alltoodud tingimused võivad ka muutuda lähtuvalt ideekavandi spetsiifikast): 11.6.1. Pakkuja projekteerimismeeskonda peab kuuluma sisearhitekt kutsekvalifikatsiooniga vähemalt volitatud sisearhitekt, tase 7 või samaväärse kehtiva kutsetunnistusega sisearhitekt saab tõendada sama 6  kompetentsust vastava kutsetaseme välismaa pädeva asutuse poolt välja antud samaväärse kutsetunnistusega Kutseseaduse tähenduses. Sisearhitekt vastutab kogu tervikliku ruumilahenduse sisearhitektuurse projekteerimise eest. 11.6.2. Pakkuja projekteerimismeeskonda peab kuuluma graafiline disainer, kes peab käesoleva riigihanke algusele eelneva 60 kuu jooksul olema osalenud graafilise disaineri rollis vähemalt kolme (3) objekti visuaalse identiteedi terviklahenduse väljatöötamisel (mis hõlmab vähemalt tunnusgraafikat, kujutisi, tüpograafiat, värve ja loomingulist kujundust nii esemeliselt, trükimeedias kui ka elektroonilises keskkonnas). 11.6.3. Pakkuja projekteerimismeeskonda peab kuuluma loovdisainer, kes peab käesoleva riigihanke algusele eelneva 60 kuu jooksul olema osalenud loovdisaineri rollis vähemalt kolme (3) ekspositsioonilahenduse projekteerimisel, mille raames loodi vähemalt sõnumeid ja eksponeeritud teemadele lahendusi või väljundeid. 11.6.4. Pakkuja projekteerimismeeskonda peab kuuluma projektijuht, kes peab käesoleva riigihanke algusele eelneva 60 kuu jooksul olema osalenud projektijuhi rollis vähemalt ühe (1) objekti projekteerimistööde juhtimisel, mille raames projekteeriti muuseumi, haridus- ja külastuskeskuse või muu sarnase funktsiooniga ekspositsioon põrandapinnaga vähemalt 300 m². 11.7. Lepingu täimisel projekteerimistööde korraldus ja projekteerimisalane infovahetus peab põhinema projektipangal, mis peab vastama järgmistele tingimustele: 11.7.1. Projektipanga korraldab ja vastavad kulud kannab töövõtja. 11.7.2. Projektipank, e. dokumentide depositoorium peab põhinema lahendusel, mis võimaldab ja toetab dokumentide eelvaadet ja dokumendiversiooni haldust. Projektipank peab võimaldama automaatset dokumentide uuendamist kõikide osapoolte arvutites olevates dokumendikaustades. 11.7.3. Tellijal ja tema volitatud esindajal või muudel tellija poolt volitatud esindajatel peab olema üheaegselt töövõtja projektipangale tasuta pidev juurdepääs kuni 20 isikule. 11.7.4. Töövõtja poolt üleantavad, ülevaatamiseks, hindamiseks või kontrollimiseks esitatavad projekti osad laeb töövõtja tellija projektipanka. Projektipangas jaotatakse projektiosad vastavalt arenguastmele: töös, ülevaatamiseks või kooskõlastamiseks, kehtivad, kehtetud. Kehtetuid projekti osi või –jooniseid tellija projektipangast ei kustutata. 12. Valdkonda reguleerivad normatiivid ja standardid 12.1. Ideelahenduse kavandamisel tuleb juhinduda kõikidest valdkonda reguleerivatest kehtivatest normatiividest ning muuhulgas erilist tähelepanu pöörates alljärgnevalt nimetatud määrustele ja standarditele: 12.1.1. Keskkonnaministri 29.06.2021 määrus nr 35 “Hankelepingu esemeks olevate toodete ja teenuste keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja nende kohta riigihanke alusdokumentides kehtestavad tingimused”; 12.1.2. Ettevõtlus- ja tehnoloogiaministri 29.05.2018 määrus nr 28 “Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele”; 12.1.3. Sotsiaalministri 08.06.2022 määrus nr 45 “Toote ja teenuse funktsionaalsed ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta antavale teabele”; 12.1.4. Siseministri määrus nr 14 “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”; 12.1.5. EVS 932:2017 “Ehitusprojekt” või sellega samaväärne; 12.1.6. EVS-EN 16893:2018 “Conservation of Cultural Heritage - Specifications for location, construction and modification of buildings or rooms intended for the storage or use of heritage collections” või sellega samaväärne; 7 12.1.7. CEN/TS 16163:2014 “Conservation of Cultural Heritage - Guidelines and procedures for choosing appropriate lighting for indoor exhibitions” või sellega samaväärne; 12.1.8. EVS-EN 15999-1:2014 “Conservation of cultural heritage - Guidelines for design of showcases for exhibition and preservation of objects - Part 1: General requirements” või sellega samaväärne; 12.1.9. EVS-EN 15757:2010 “Conservation of Cultural Property - Specifications for temperature and relative humidity to limit climate-induces mechanical damage in organic hygroscopic materials” või sellega samaväärne. 8  EESTI LOODUSMUUSEUMI UUE PÜSIEKSPOSITSIOONI IDEEKONKURSS LÄHTEÜLESANNE & TEHNILINE KIRJELDUS KUTSE OSALEMA Eesti Loodusmuuseum kolib 2027. aastaks uude energiatõhusasse puithoonesse ja loob Tallinnasse täiesti uue hingamise ja ambitsioonidega keskkonnateadlikkuse keskuse. On suur samm kasvada Eesti loodusväärtusi hoidva väärika mäluasutuse kõrval ka avatud ja kaasavaks kogukonnakeskuseks, kus kõigil on võimalus loodusteemadel arutleda, mõtiskleda, küsida küsimusi ja saada vastuseid. Eesti on looduse poolest rikas, meil on lihtne loodusesse minna ja tõenäosus erinevaid, mujal Euroopas haruldasi liike kohata on suur. Eesti ja eestlaste kuvand on, et oleme loodusrahvas. Oma igapäevase käitumisega näitame aga tihti vastupidist. Uue sisuga muuseum ja tuumnäitus saavad olema olulised tööriistad kliimateadlikkuse tõstmisel ja loodust hoidvama hoiaku loomisel nii eestimaalastele kui meie külalistele. Ideekonkursiga otsime ruumilist, visuaalset ja terviklikku külastuskogemust pakkuvat loovlahendust püsiekspositsioonile ehk tuumnäitusele pealkirjaga “Kooselu kunst” uues Eesti Loodusmuuseumi hoones. Näituse eesmärk on Eesti looduse loo jutustamise kaudu inimese ja looduse suhet luua, taastada, hoida või süvendada. Loodust tundma õppides saavad meie mõtlemine, hoiakud ja käitumine muutuda looduse suhtes hoolivamaks ja arvestavamaks. Ootame loomingulistelt kollektiividelt ambitsioonikat lähenemist ja julgeid ettepanekuid! Eesti Loodusmuuseumi direktor SISUKORD 4 Eesti Loodusmuuseumi kontekst 5 Muuseumi tulevikuvisioon 6 Muuseum numbrites 7 Loodusmaja 10 NÄITUSE TAUST 11 Sihtrühmad ja kaasamine 12 Külastuskogemus 13 Näitusel õppimise põhimõtted 15 Võistlusala 17 TUUMNÄITUSE “KOOSELU KUNST” KONTSEPTSIOON JA TEEMAD 18 “Kooselu kunst”. Tuumnäituse kontseptsioon 19 Teemade valik 20 Inimene ja loodus 24 Eesti loodus 33 Looduse tuum 35 Eksponeeritavate liikide ja objektide valik 36 IDEEKONKURSI TEHNILISED TINGIMUSED 37 Ideekonkursi eesmärk 38 Ligipääsetavus ja peamised sihtgrupid 39 Jätkusuutlikkus 40 Lähteülesande kirjeldus 43 Ideekavandi esitamine 44 Väljavõtted ideekonkursi alusdokumentidest  4 EESTI LOODUSMUUSEUMI KONTEKST Eesti Loodusmuuseumi ajalugu ulatub 1864. aastasse. Muuseumil on olnud oluline tähtsus loodusteaduste arendamisel. Ka täna on Eesti Loodusmuuseumil oluline roll looduskogude täiendamisel ja teadustööl, aga ka näitusetegevusel ja loodushariduse andmisel. Muuseumi kogu keskendub Eesti loodusele ja koosneb esinduslikust botaanilisest, mükoloogilisest, zooloogilisest, geoloogilisest, teadusajaloolisest ning foto-ja multimeedia kogust. Kokku säilitatakse hoidlates u 350 000 museaali. Muuseumit külastab aastas ligikaudu 50 000 loodushuvilist. Suur osa tänastest külalistest on haridusprogrammides osalevad lapsed ja lastega pered.  5 MUUSEUMI TULEVIKUVISIOON Eesti Loodusmuuseum on muutuste kasvulava, kus avardub külalise maailmapilt ja kasvab loodushoidlikkus. Muuseumi missioon on innustada loodust märkama, mõistma ja hoidma. Muuseum on platvorm, mis arhiveerib loodust, edastab teadmisi ning inspireerib teadlikkust ja vastutustundlikku suhtumist loodusesse. Muuseumi edu mõõdupuuks on selle võime muuta külaliste mõtlemist, hoiakuid ja käitumist, võimendades teaduspõhist maailmavaadet ja edendades kestlikku suhet looduskeskkonnaga. Loodusmuuseum võtab kogukonnakeskuse rolli ja tervitab võrdselt kõiki inimkonna esindajaid vanusest, soost ja füüsilistest või vaimsetest piirangutest sõltumata. Külaline saab muuseumis elumuutva elamuse – Eesti looduse võlu ja valu kogemine muudab mõistetavaks looduse toimimise seaduspärad ja inimese rolli nii nende lõhkumisel kui heastamisel; annab võtme loodusega suhestumiseks ja kliimamuutustega kohanemiseks. Muuseum loob kaasahaarava ja tähendusrikka õpikogemuse, mis kajastab inimese ja looduse vahelise suhte mitmekülgsust ja sügavust. Külaline õpib tundma loodust, aga ka iseennast ja oma rolli looduse osana. Muuseum on tervik. Muuseumi erinevad funktsioonid, sh tuumnäitus, õppeklassid, kogud, kohviku- ja seminariala, muuseumipood, hoov, kontorid ja sündmusteprogramm kannavad samu loodusthoidvaid väärtusi. Selgub Algavad ideekonkursi Algab uue hoonekompleksi võitja, algab tuumnäituse ehitustööd projekteerimine ehitus detsember september oktoober jaanuar 2023 2024 2025 2027 jaanuar detsember jaanuar Kuulutame 2024 Projekt on valmis, Avame uue 2024 2026 Selgub hoonekompleksi välja kuulutame välja Eesti ehitushanke tuumnäituse tuumnäituse Loodusmuuseumi võitja ideekonkursi teostushanke  6 MUUSEUM NUMBRITES Muuseumi 770 u 290 hoidlate pind u 30% 6 miljonit ¤ u 15% Investeering uue tuumnäituse ehitusse  7 LOODUSMAJA Loodusmaja ehitustööd Tallinna kõige kiiremini areneval mereäärsel promenaadil Noblessneris, endise allveelaevatehase alal aadressil Vesilennuki 12 on alanud. Eesti suurim avalikus kasutuses puidust hoone rajatakse Tallinnas Kalamajja, vahetult Eesti Meremuuseumi kõrvale, ja selle suurimaks kasutajaks saab Eesti Loodusmuuseum. Loodusmaja koosneb kolmest eraldiseisvast, maa-aluselt omavahel ühendatud hoonest. Linnakvartalina toimiv ansambel koosneb viiekorruselisest büroohoonest - D (Dokihoone), neljakorruselisest büroohoonest - L (Linnamaja) ja muuseumimajast - M. Loodusmuuseum on nagu selgroog, mis oma paiknemisega läbi kõigi kolme hoonemahu kompleksi asutused ja funktsioonid omavahel kokku seob. Väga eriilmeliste hoonete kogukõrgused maapinnast ulatuvad enam kui 20 meetrini. Kolmnurkse põhiplaaniga muuseumihoone katus on tugeva kalde all ning selle hoone kogukõrguse vahe on kümme meetrit. Hoonetekompleksile on kavandatud üks maa-alune korrus. Noblessneri sadam Loodusmaja Valmivasse Loodusmajja saavad uued ja tänapäevased ruumid Eesti Meremuuseum lisaks muuseumile ka Kliimaministeeriumi allasutused, Patarei moodustub Eesti keskkonnahariduse kompetentsikeskus. merekindlus Loodusmaja suletud netopind on 24 660 m². Loodusmaja avaliku arhitektuurikonkursi võitis 2019. aastal arhitektuuribüroo Kavakava OÜ, arhitektid Siiri Vallner, Indrek Peil, Kristel Niisuke ja Ko Ai. Sisearhitektuurse lahenduse autor on Pink Sisearhitektid. Loodusmaja ehitab Riigi Kinnisvara AS tellimusel Nordecon AS. Hoone planeeritud valmimisaeg on suvi 2026, uue tuumnäituse avame külalistele 2027. aasta alguses. Loodusmaja ehitamine läheb ilma käibemaksuta maksma 54,3 miljonit eurot.  8 Loodusmajas rakendatakse mitmeid innovaatilisi loodushoidlikke lahendusi. Projektis on mõeldud nii nahkhiirte ja piiritajate elupaikade loomisele, sademevee taaskasutusele, jalgrattaliikluse soodustamisele kui säästlikule ruumide valgustusele. Lähemalt saab erinevatest lahendustest ülevaate Eesti Loodusmuuseumi kodulehel.  9 Loodusmaja hoonete vahelist väliruumi võib pidada ekspositsiooni jätkuks. Haljasalade puhul on tegemist ökoloogilise eksperimendiga, kus erinevad alad esindavad Eesti looduses leiduvaid erinevaid elupaigatüüpe ja toovad esile neis elavaid liike. Kasutatakse ainult Eestist korjatud seemneid ja siin kasvatatud taimi. Haljasalad juhivad ja kasutavad sademevett. Erinevat tüüpi alad võimaldavad neid kasutada muuhulgas erinevate sündmuste korraldamiseks, õuesõppeks ja koosluste arengu jälgimiseks. Eesti Loodusmuuseumi koordineerida on lisaks tuumnäitusele ja ajutiste näituste saalile ka hoonekompleksi restoran-kohvik, konverentsiala, õppeklassid, muuseumipood ja sisehoov. Muuseumi kogude paiknemine näitusesaalidega samal korrusel võimaldab kogudes olevat ja toimuvat külalistele otse näitusesaalist tutvustada. Kogu Loodusmaja hankeprojekt (TK Lisa 7) on allalaetav siit NÄITUSE TAUST  11 SIHTRÜHMAD JA KAASAMINE Eesti Loodusmuuseum haarab loodushoidliku käitumise juurutamiseks võimalikult laiu siht- ja sidusrühmi. Sihtrühmauuringute ja muuseumi arengusuundade põhjal on loodud kuus persoonat ehk kasutajatüüpi esindavat tüüpisikut, kellele mõeldes teenuseid luuakse. Näituse kontseptsiooni ja sisuteemade välja töötamisse on erinevates etappides kaasatud nii muuseumikülalisi kui ka muuseumiväliseid erialaeksperte kunstnikest ja antropoloogidest ökoloogide ja haridusspetsialistideni. Muuseumikülaliste persoonad (Vaata ka TK Lisa 2): Anneli - kolme erinevas Aleks - spontaanne ja vanuses lapsega nõudlik iseseisev avastajast pereelu organiseerija, kes põhikooliõpilane; otsib kvaliteetset ja muuseum on tema jaoks harivat meelelahutust; koht, mis pakub igal Kris - eneseotsingutel aktiivne ja muuseum on tema jaoks külastusel midagi uut ja progressiivne noor; muuseum on külalislahke ja paindlik huvitavat, mida omas tema jaoks kaasav, sotsiaalne, kuid koht, kus on tempos avastada. vaikne ja alati muutuv koht. Külastab eneseteostusvõimalusi Külastab muuseumi üksi, muuseumi üksi või sõpradega. igale pereliikmele. pere või klassigrupiga. Külastab muuseumi perega või üksi. Mare - entusiastlik ekspert/õpetaja ja Mattias - ehedate ja kultuurinostalgik; muuseum on tema kohalike kogemuste Laura - aktiivne, otsija/turist; jaoks sümbioos traditsioonilise ja uudishimulik ja kultuurist innovatiivse vahel, kaasates sel moel muuseum on tema paelutud karjäärinaine; jaoks kohalik, erinevaid vanusegruppe ja tõstes nende muuseum on tema jaoks teadlikkust loodusest. Külastab autentne, unikaalne ja rikastav kogemus vaimule, et esteetiline koht muuseumi üksi või klassigrupiga. tuua vaheldust argipäeva. kultuuri avastamiseks. Külastab muuseumi üksi või Külastab muuseumi sõpradega. üksi või sõpradega.  12 KÜLASTUSKOGEMUS Tuumnäitus pealkirjaga “Kooselu kunst” loob tervikliku, Emotsionaalne - näitusel saab külaline teemadega samastuda, õpetliku, külalist isiklikult puudutava, kõiki meeli ergutava leida isiklikke kokkupuutepunkte ja äratundmisi. Erinevate ja interaktiivse näituseelamuse. meelte aktiveerimine kutsub esile või loob tugevaid mälestusi. Kõigile ligipääsetav - igaühel on õigus, võimalus ja Aukartust äratav - näitus tekitab tunde, et loodus on võimas ja vabadus loodusteemadel kaasa rääkida, arutleda, imetlust tekitav. küsimusi küsida ja vastuseid leida. Näitusest saavad osa kõik vanusegrupid ja leiavad rakendust erinevad meeled. Strateegiliselt lavastatud – külastusteekonnal on teadlikult Näituse sisu on selge ja arusaadav ning ruum mugavalt varieeritud aktiivsem ja passiivsem, avastuslik ja imestust tekitav, läbitav. Puue ei ole näitusel takistuseks. Näituse läbimine detailne ja üldine, hirmutav ja lohutav. Sisutihedate osade vahel on turvaline. on pausid aja maha võtmiseks (nt erinevate meeltega tajumiseks). Teaduspõhine - näitus põhineb usaldusväärsetel ja ajakohastel teaduslikel allikatel. Interaktiivne - näitusel saab teemadega tuttavaks nii ise käed külge lüües kui teemasid siduvas loos osaledes. Mõtlema ja tegutsema ärgitav - näitus tahab jõuda iga külaliseni ja kutsuda temas esile taipamise, et kõik on Paindlik - igale külalisele on näitusel elemente, mis sobivad looduses omavahel seotud, et inimene on osa loodusest tema vanuserühmale, huvile või külastusaja pikkusele. ning oma valikute ja tegudega mõjutame suuresti elu võimalikkust planeedil Maa. Seriaalne - külastusteekond või -teekonnad ja näituse sisuline ülesehitus annavad võimaluse näitust korduvalt külastada ning Elamuslik - näitus on avastuste teekond, kus külalist avastada lähtuvalt oma loodusteadlikkuse tasemest või huvist juhib uudishimu, janu põnevate teadmiste ja mõjusate ka mitmendal külastusel midagi uut. elamuste järele. Elamusi on erinevatele meeltele - nägemine, kuulmine, haistmine, kompimine. Korraga mahub näitusega tutvuma maksimaalselt 500 külalist. Keskmine külastusaeg on 2 tundi. Õpetlik - näitusel juhib külalist avastamisrõõm. Uusi teadmisi enda ja end ümbritseva kohta saab omandada Lisaks üksikkülalistele saab näituseruum olema üheks mänguliselt, meeleliselt, käed külge lüües, üksi või grupikülastuste läbiviimise asukohaks. Mugavamaks külastuseks grupiga probleeme lahendades. Näitusel esitatav teave ei saavad grupid vajadusel näituse piires mõnes selleks otstarbeks ole pealetükkiv. Õppimine toimub jõukohase pingutuse kujundatud kohas koguneda, vajadusel istuda. Hinnanguliselt kaudu arutelude, selgituste, küsimuste püstitamise ja mahub näitusel samaaegselt viibima umbes 3 gruppi (ühes seoste loomise abil. grupis u 25 osalejat ja juhendaja).  13 NÄITUSEL ÕPPIMISE PÕHIMÕTTED Miks on vaja näitusel õppida? Loodusest hoolimise aluseks on looduse tundmine ning oskus näha enda valikute ja tegude mõju. Eesti keskkonnateadlikkuse uuringu kohaselt on puudujääke just meie süsteemses arusaamises ning terviklikust arusaamast keskkonnas toimuvate muutuste mõjudest. Tajume globaalseid probleeme kaugete ja Eesti jaoks ebaolulistena, ei seosta neid enda tegemistega ning lahendamist peame n-ö kellegi teise mureks. Tegelikkuses aga ilmnevad globaalsete kliimamuutuste mõjud ja elurikkuse vähenemine ka Eestis. Kliima- ja elurikkuse kriisi Eesti Loodusmuuseumi haridustegevuse peamiseks strateegiliseks eesmärgiks on olla üheks põhjuseks on loodushariduse suunanäitaja. Muuseum peab muutuste ajal olema toeks ja nõuandjaks inimese inimeste suutmatus ja looduse vaheliste suhete ja vastastikuse mõju mõistmisel, loodushoidlike oskuste arendamisel keerulisi süsteeme mõista. ja sisemise motivatsiooni kasvatamisel. Tuumnäitus on muuseumi olulisim loodushariduslik tööriist. Näitus on õppijat võimestav ja universaalselt ligipääsetav õpikeskkond igas vanuses külalisele terve elukaare ulatuses. Näitusel juhib õppimist avastamisrõõm. Uusi teadmisi saab külaline omandada vastavalt enda vanusele, võimekusele ja huvile - mänguliselt, meeleliselt, käed külge lüües, üksi või grupiga probleeme lahendades. Seoste keerukuse ja mitmekesisuse mõistma õppimise kaugem eesmärk on lugupidamise ja imetluse tekkimine meis ja meie ümber toimuvate komplekssete süsteemide vastu ning enda rolli tajumine neis. Näituse läbinuna suureneb külastajal huvi looduse vastu ning soov loodusesse minna. Nii toimib näitus külalisele hüppelauana loodusesse.  14 Kuidas näitusel õppimine toimub ja kuidas tekitada sügavaid teadmisi? Pingutus ja emotsioonid - Tõeline õppimine toimub siis, kui see nõuab pingutust Ühe haridusliku kihina ja võimaldab ohutult eksida. Õppimine ei toimu aja survel või pinge- ja soodustavad seoste võistlusolukorras. Sügavaid teadmisi saab luua erinevate meetodite abil: arutelude, taipamist mõtlema selgituste, küsimuste püstitamise, seoste ja tähenduste loomise kaudu. Külalisel ergutavad küsimused peab olema võimalik katsetada, pusida, eksida ja uuesti proovida. Eksponaatide või sõlmprobleemid. puhul on oluline leida tasakaal hands on ja minds on võimaldavate lahenduste osas. Olulist rolli mängivad õppimisel emotsioonid - üllatus, uudishimu ja segadus. Tugevad tunded jäävad meelde. Eelteadmised ja seoste loomine - Õppimine toimub samm-sammult uute teadmiste sidumisel olemasolevatega. Külaline saab uue vaatenurga alt käsitletuna sarnase sisuga infot erinevates külastusteekonna punktides. See kinnistab teadmisi Kuidas saab ja loob teadmiste vahel uusi seoseid. õun puu otsa Pausid mõtlemisest - Õppimise vahel peab külaline saama puhata, infot setitada. Mõttepausid saavad nt toimida erinevate külastajateekondade sõlmkohtades ja võimendada erinevaid lõõgastavaid tajuaistinguid, nt kogu kehapinnaga lamamine, kuulamine, nägemine, lõhn, mesilaste vibratsioon jms. Endaga seostamine - Teemadega suhestumiseks on oluline, et külaline seostaks Ühe küsimuse abil saab neid iseendaga või oma lähedastega. Nii muutuvad kaugena paistvad valdkonnad õppida kapillaarsuse, isiklikuks ja hoomatavaks, tekib personaalne äratundmine. Tähtis on aru saada, aurustumise, fotosünteesi, miks mingi teadmine või oskus on oluline. tolmeldamise, mükoriisa olulisuse jpm protsesse ja Külalisel peab olema võimalus enda külastus personaliseerida, kasutades nt seoseid. vastavat rakendust, kiipi vmt lahendust enda valikute, arvamuste või vastuste kogumiseks ja nende kohta tagasiside saamiseks. Lahendus saab samal ajal Vastuse küsimusele toimida ka pileti ning muuseumile statistika ja tagasiside kogujana. paneb külaline kokku näitust läbides ja kaasa mõeldes.  15 VÕISTLUSALA Fuajeeala ja sissepääs tuumnäituse saali Kaubal on juures info, mis selgitab, miks just see toode on harjumuspärasest parem, kuidas seda Muuseumikülastus algab Loodusmaja fuajeealalt, mis asub Dokihoones. kasutada, et tagada pikk eluiga, kuidas seda Fuajees paiknevast pileti- ja infoletist soetab külaline pileti, üleriided ja vajadusel parandada ning kuidas see eluea lõpus suured kotid või muud esemed saab jätta garderoobi või ringlusesse tagasi saata. lukustatavatesse kappidesse. Fuajeealal on võimalik peatuda muuseumipoes ning kasutada tualettruume. Seejärel liigutakse läbi Muuseumipoe kaubakategooriate loend on toodud muuseumipoe ja näitusele viiva koridori Muuseumimajas paiknevasse TK Lisas 6. tuumnäituse saali. Pääs näitusele on tagatud kõigile külalistele. Muuseumipoe asukoht on võrreldes algse Loodusmaja sisearhitektuurse Tuumnäituse saal lahendusega muutunud. Uus poe asukoht on fuajeealal muuseumi pileti- ja infoleti juures. Endisel poe alal soklikorrusel paikneb lastele mõeldud Saali pääsemiseks tuleb läbida piletikontrolli turnikee. tegevusala ning vanema-lapse tuba. Asukohad on tähistatud võistlusala Tuumnäituse ruum (põrandapind 1288,5 m²) on suure soklikorruse ja esimese korruse piiritlusskeemidel, käesoleva dokumendi kõrgustevahega (madalas osas lagi ca 5 m, kõrgemas lisadest - TK Lisa 4 ja 5. ca 8,5 m), ruumi kahes servas on saalile avatud rõdu (580 m²) ning ühe rõdu all madalam ja kitsam Muuseumipood näituseala. Rõdule pääseb nii treppide kui ka invatõstuki abil. Ideelahendus peab ette nägema Pood on osa näitusest ja toetub kontseptsioonile “teadlike valikute lahenduse, mis võimaldab kõikidele külalistele kauplus”. See tähendab, et toodete müük on olulisel kohal, ent võrdset ligipääsu rõdule (kaldtee vmt). Saali esmasoov on õpetada muuseumi külastajat teadlikult tarbima ja põrandat katab tõstetud laudpõrand, mille all on 6x4 pakkuda tavatoodetele alternatiive, mis aitavad tarbimist vähendada ja meetrise sammuga toodud näitusele vajalikud soodustavad loodushoidlikumat käitumist. Muuseumipoe kassa asub kommunikatsioonid (elektri- ja sideühendus). Rõdu muuseumi pileti- ja infoletis. põrand on kaetud saare laudparketiga. Lage toetavad massiivsed liimpuittalad. Saalis on sisehoovi poole Müüdavad tootegrupid on: avanev pikk panoraamaken ning betoonseintes avad 1. võimalikult keskkonnasõbralikud tooted (nt korduvkasutatav poekott, vaatega mere ja meremuuseumi suunas. Aknaavasid kohvitops jne) saab elektriliselt juhitavate aknakatetega sulgeda. 2. loodusega seotud tooted (nt vihmakeep, tuleraud jne) Suuremahuliste eksponaatide ruumi toomiseks on 3. muuseumiga seotud tooted (nt helkur, poster, postkaart, t-särk jne) hoone merepoolsel küljel transpordiuks (2,4x2,3m).  16 Külalisel on võimalus heita pilk läbi näitusesaalist avanevate vaateakende muuseumikogude ruumidesse: märgpreparaatide laborisse ja sarvede-luude hoidlasse. Avatud kogu põhimõttel pakub muuseum võimalust külalisel näha, kuidas muuseumis museaale hoiustatakse ning milliseid toiminguid nendega läbi viiakse. Tuumnäituse alalt liigub külaline koridori kaudu edasi Linnamajas paiknevasse ajutiste näituste saali ning sealt läbi vanema-lapse toaga varustatud laste tegevusala tagasi Dokihoones paiknevale fuajeealale. Vahetult enne trepist või invaliftiga Dokihoone aatriumi jõudmist on võimalus soklikorrusel kasutada tualettruume. Nii läbib külaline oma teekonnal kõiki hooneid ja jõuab ringiga tagasi sinna, kust alustas. Tuleohutus Ruumid on varustatud veeudu kustutussüsteemiga. Muuseumihoone on eraldi tuletõkketsoon, mis eraldatakse tulekahjuhäire korral teistest Loodusmaja hoonetest. Selle hooneosa eripõlemiskoormuseks on arvestatud kuni 600 MJ/m² arvestades BIM mudeli vaated näituse ruumile. automaatse kustutussüsteemi olemasolu. Hoones korraga viibivate Mudel on kättesaadav inimeste piirarv on 500. ehitusprojektist Sisekliima parameetrid ja tehnosüsteemid Näitusesaalide planeeritud õhutemperatuur on suvel 22-25 °C (õhuniiskus 40-60%) ja talvel 18-21 °C (õhuniiskus 35-50%). Õhuvahetuskordsus on planeeritud 2l/s/m². Tehnosüsteemidest tingitud maksimaalne lubatud müratase on kuni 35 dB. Näitusesaale köetakse kaugküttelt õhkküttega konditsioneerimissüsteemi abil. Sooja tarbevee temperatuur hoitakse konstantne, näiteks +55 °C. Elektripinge kõikumiste ja katkestuste suhtes tundlikumad elektriseadmed on võimalik planeerida tagatud elektritoitelt (UPS- ja/või elektrigeneraatoriühendus). TUUMNÄITUSE “KOOSELU KUNST” KONTSEPTSIOON JA TEEMAD  18 “KOOSELU KUNST” TUUMNÄITUSE KONTSEPTSIOON Näitus toob külaliseni selle, mis on Eestis erilist ja ainulaadset, ent ka igapäevast ja iseloomulikku. Silmatorkavamate liikide kõrval rõhutame mikroelustiku rikkust ja selle kooselu teiste elusolenditega. Räägime erinevate suhete-seoste mitmekesisusest ja olulisusest kõigis looduse sfäärides – mullas, vees ja õhus. Olulist tähelepanu pöörab näitus kliimamuutuste olemuse mõistmisele ja lahenduste pakkumisele muutustega kohanemiseks. Eesti Loodusmuuseumi Näitus: tuumnäitus “Kooselu kunst” jutustab looduse ja inimese • liidab haarava loo kaudu looduse objektid ja loodusteadusliku info kaasavaks ja kooselu lugu läbi Eesti looduse. emotsionaalseks rännakuks; • haarab külalist erinevatel viisidel kaasa mõtlema ja osalema; Näituse eesmärgiks on inimese • tõstatab vastuste andmise kõrval ka küsimusi ja sütitab arutelu nii külaliste sees kui nende ja looduse suhet luua, vahel; taastada, hoida või süvendada. • esitab ausaid ja selgeid sõnumeid ning katab nii helgeid kui ka keerulisi teemasid; • kõnetab moel või teisel igaüht sõltumata east, taustast või loodusteadlikkuse tasemest; • kaasab emotsionaalse kogemuse loomiseks erinevaid meeli: kuulmist, nägemist, kompimist, lõhnataju jne; • käsitleb loodusteaduslike aspektidega paralleelselt ka kultuurilisi, majanduslikke ja filosoofilisi perspektiive; • jutustab loo Eesti loodusest ja kutsub arutlema tuleviku arengute osas; • annab külalisele tõuke tunda ennast teovõimsana ja süvendab tema soovi hoida ja kaitsta loodust; • viib külalise taipamisele, et inimene on osa loodusest; • murrab müüte ja kujundab tuleviku suhtes valitseva negatiivse narratiivi optimistlikumaks ja lahendusi otsivaks. Näituse läbivad juhtmõtted on: • looduses on kõik omavahel seotud; • inimene on osa loodusest; • vaid loodusega koos elades loome elamisväärset tulevikku.  19 TEEMADE VALIK Tuumnäituse teemade valikul on lähtutud põhimõttest, et näitus aitaks külalisel loodust mõista ja sellega suhestuda. Külaline saab Eesti looduse kaudu tuttavaks nii looduses valitsevate universaalsete protsesside kui ka Eesti looduse omapäraga, mõistab kliimamuutuste sisu ja mõju ning muutub teadlikuks muutustega kohanemise võimalustest. Teemadeks on: • Inimene ja loodus: inimese ja looduse suhe; looduse hüved; antropotseeniaja loodus; muutus isiklikul mõtteväljal • Eesti loodus: kujunemine; omapära; iseloomulikud maastikud: meri ja rand, jõgi ja järv, soo, mets, pärandniit, põld, linn • Looduse tuum: seosed; elurikkus Teemade järjekord ei ole seotud teemade olulisusega. Kõik teemad on võrdselt tähtsad ning täiendavad üksteist. Oluline on, et teemade käsitlus rõhutaks looduse omavahelist põimitust. Nii põhiteemad kui ka neid avavad märksõnadena välja toodud alateemad sisustavad ja toetavad “Kooselu kunsti” ideed.  INIMENE JA LOODUS 20 INIMENE JA LOODUS Inimese ja looduse suhte kujunemine Alateemad: Inimese ja looduse suhet kujundab: Inimene on looduse osa. Kooselu olemus on aegade Loodus kui inspiratsiooniallikas, sh evolutsioon, päritolu, jooksul oluliselt muutunud. Eriti tugevalt on inimese ja loodusfotograafia, kirjandus, haridus ja teadus, usund looduse suhet mõjutanud tööstus- ja muusika, kujutav kunst jne ja pärimus, teadusrevolutsioon ning kapitalistlik majandussüsteem. Loodus kui debati käivitaja: teadus majandussüsteem ja See on süvendanud suhtumist loodusesse kui ressurssi. vs ebateadus, teaduslik lähenemine kogemise viisid Maailmavaateliselt oleme ennast asetanud loodusest vs kohapealne teadmine; eraldiseisvaks. See suhtumine on viinud paljude väärtushinnangute põrkumine, sh Suhte tekkimist võivad tänaste keskkonnaprobleemideni. metsasõda, fosforiidisõda; kultuuri takistada: põlgus, ja looduse vastandamine vastumeelsus, hirm, Eestlastegi loodussuhe on läbi aegade muutunud. Selle Keskkonnaeetika: biokunst, väärtushinnangud ja on tinginud muudatused eluviisis, kultuuriline areng ja looduse õigused, looduskaitse ja trendid, teised poliitilise ideoloogia vahetumine. Vanemad uskumused -aktivism, looduse iseväärtus, prioriteedid, kaldusid animismi poole, kristluse levik ja rahvusliku loomade kohtlemine ellujäämisrežiim, eneseteadvuse tõus 19. sajandil muutsid senist Minu lemmikpaik looduses atraktiivsed alternatiivid, arusaama loodusest. 20. sajandil tärkas Omailm (Umwelt): iga organism teadmiste puudumine ja looduskaitsekultuur. Nende protsesside tulemusel tajub maailma läbi ainulaadse sellest tulenev süvenesid vastuolulised suhted loodusega - loodus on reaalsuse, erinevad liigid tajuvad ja usaldamatus ühteaegu nii hoidmist vajav väärtus kui ka ületarbitav suhtlevad maailmaga erinevalt ressurss. Täna peavad Eesti elanikud üheks suurimaks väärtuseks siinset loodust. Tulevikus peab majandus mahtuma looduse piiresse. Tugeva suhte aluseks on lähedus, emotsioonid, ilu, kaastunne ja tähendus. Emotsioonid nagu hirm, viha, armastus, aukartus, imestus loovad isikliku ja sügava kontakti. Emotsionaalne ning sagedane ja sisukas kontakt aga annab kogetule tähenduslikkuse. Milliseks kujuneb Kvaliteetne kontakt aitab meil mõista oma kohta ja inimese ja looduse rolli looduses ning võtta vastutust selle kaitsmise ja hoidmise eest. suhe tulevikus  INIMENE JA LOODUS 21 Looduse hüved Alateemad: Teema avaja: Inimene sõltub loodusest. Sealt Varustavad hüved: loodus pakub Kunstiobjekt saadavad hüved on väga erineva toitu, vett, puitu, kütust, maavarasid, (nt. Konrad Mägi iseloomuga ulatudes puhtast õhust loomasööta, ravimeid jm maastikumaal) puiduni ja tarbitavast veest toiduni. loodusressursse Loodus tugevdab ja parandab meie Reguleerivad ja säilitavad hüved: füüsilist ja vaimset tervist. Loodus looduses toimuvad alusprotsessid inspireerib loomingut, mis omakorda tagavad looduse toimimise ja kujundab meie arusaama loodusest. keskkonnatingimuste säilumise. Hüvedeks on näiteks aineringete Paljusid ülesandeid, mida püüame tagamine, kliima reguleerimine, lahendada tehnoloogia või mõne süsiniku sidumine, orgaanika tegevusega, pakub meile loodus lagundamine, veeregulatsioon, oluliselt odavamalt ning keskkonda tolmeldamine jne kahjustamata ja reostamata. Siiski Kultuurilised hüved: loodus pakub kaasnevad paljude hüvede puhkamisvõimalusi ning inspiratsiooni kasutamisega looduses pöördumatud kultuuris; on loodusteaduste tegemise muutused. baasiks; toetab tervist ja Teema avajate sisukirjeldused on liikide haridustegevust; toidab hingelisi ja objektide nimekirjas (TK Lisa 3) kogemusi ja kultuurilist identiteeti; seob kogukondi jne. Teema avaja: Kaseviht Milliseid looduse hüvesid sa hindad  INIMENE JA LOODUS 22 Antropotseeniaja loodus Alateemad: Antropotseeniaeg rõhutab, et inimkond on muutunud Inimmõju tasandid: indiviid, kogukond, organisatsioon, ühiskond jõuks, millel on oluline ja püsiv mõju Maale. Peamiseks Inimene – looduse reguleerija: looduskaitse edulood ja tagantlükkavaks jõuks on siin kapitalistlik probleemkohad; jaht; looduse majandamine; looduse kureerimine majandussüsteem. Viimase sajakonna aasta jooksul on Inimtegevuse negatiivne mõju loodusele: seal hulgas muutunud surve loodusele enneolematuks. Senised energeetika, transport, toidutööstus, põllumajandus seosed on lõhutud, uued seosed on ühekülgsed: loodust Planetaarsed piirid: loodusressursside hulk on lõplik, piiride kasutatakse erinevate ressursside saamiseks ja väikese ületamisega kaasnevad kliimamuutus, osoonikihi kahanemine, rühma inimeste rikkuse kasvatamiseks. Antropotseeni atmosfääri aerosoolide koormus, ookeani hapestumine, magevee iseloomustab suur mõju keskkonnale, seal hulgas puudus, loodusmaastike kadumine, biogeokeemiliste tsüklite segi kliimamuutus, reostus ja elurikkuse vähenemine. Arutu paiskamine, elurikkuse kadu, keemiline saastatus, kuues käitumine ähvardab kogu looduse, seal hulgas inimese väljasuremislaine jne. enda eksistentsi. Rikutud looduse mõju inimesele: looduse pakutavatest hüvedest ilma jäämine, seal hulgas ekstreemsed Siiski on inimtegevusel ka positiivset mõju loodusele. Nii ilmastikunähtused, kliimapõgenikud, ressursisõjad, mõju vaimsele nagu inimene on hävitanud, on tal ka jõud loodust hoida, tervisele taastada ja kaitsta. Üha enam tegeletakse looduse Rakendusteadus ja tehnoloogia: nii looduse hüvanguks kui ka taastamisega kasutades parimaid teadmisi ja kogemusi. vastu; näited kohalikul ja globaalsel tasandil Meil on võimalik jõuda keskkonda hoidvama ja teiste Rohepesu: tegevuste ja kaupade loodussõbralikumatena liikidega arvestavama kooseluni. näitamine tarbimise hoogustamiseks Teema avaja: Mida saaksid Pöialpoiss sina teha kliimamuutuste aeglustamiseks Teema avaja sisukirjeldus on liikide ja objektide nimekirjas (TK Lisa 3)  INIMENE JA LOODUS 23 Muutus isiklikul mõtteväljal Alateemad: Igaühel meist on võimalus elurikkuse hävingu ja Looduse tundma õppimine: huviringid, loodusretked, kliimakriisi käiku muuta. Poliitika ja suurte loodusmuuseumid, külastuskeskused, harrastusteadus, organisatsioonide kõrval on üliolulised ka kogukonnaaiad üksikisikute teod, mis mõjutavad ühist mõttevälja. Otsustajate survestamine üksikisikuna ja organiseerunult: rahvaalgatused, petitsioonid, meeleavaldused, arvamusartiklid, Loodushoiu aluseks on tugev inimese ja looduse kampaaniad, organisatsioonidesse kuulumine, suunamudijad suhe. Hoiame seda, millest hoolime. Hoolima Lähikonna kaasamine aruteludesse: pere, sõprus- ja kogukonna hakkame aga nendest, keda tunneme. Nii on meie hulgas teemade üle arutamine esimeseks sammuks looduse hoidmise teel selle Loodushoidlik käitumine: ühistranspordi ja vastutustundlikult tundmaõppimine. Nime- ja nägupidi enda kaasliike toodetud toidu eelistamine, lihasöömise ja toidu raiskamise teades, nende eluolu ja vajadusi tundes, võtame vähendamine, ühekordsete toodete ja asjatute ostude vältimine, vastu paremaid otsuseid ja käitume loodust energia säästlik kasutamine, prügi sorteerimine säästvamalt. Kliimateadlikkuse kasvatamine: kliimamuutuste aktsepteerimine ja valmisolek muutustega kohaneda, lahendused toimetulekuks Meil on aeg muuta oma mõttevälja. Üleliigse Igaühe looduskaitse: elurikkuse soodustamine, loodustalgutel tarbimise asemel saame keskenduda osalemine, rahaline toetamine, aktivism enesearengule, tähenduslikele suhetele ja Eluaset puudutavad otsused: elukoha valik, kodu soojustamine, positiivsele ellusuhtumisele. Ennast looduse osana keskkonnasõbralik energiasüsteem, loodushoidlik koduaiandus mõtestades paraneb meid ümbritsev keskkond ning vaimne ja füüsiline tervis. Teema avaja: E. Bringentoff, joonised liblikate Kui väike võib olla anatoomiast muutus, et sellel oleks mõju Teema avaja sisukirjeldus on liikide ja objektide nimekirjas (TK Lisa 3)  EESTI LOODUS 24 EESTI LOODUS Alateemad: Eesti maa ränne: mandrite liikumine toimub pidevalt Eesti looduse kujunemine Ürgmere ajast pärinevad fossiilid ja maavarad, sh paekivi, põlevkivi, sinisavi, liivakivi ja fosforiit, graptolliitargilliit Eesti loodus on ajas muutuv. Sadade miljonite aastate jooksul on Viimasest jääajast pärinevad ürgloomade ja taimede jt Eesti loodus teinud läbi väga palju muutusi. Muutused on organismide jäänused, rändrahnud, liustikutekkelised toimunud ka viimaste aastasadade ning isegi kümnendite jooksul: pinnavormid paljud meie loodusele iseloomulikuks peetud liigid, helid ja lõhnad Viimase jääaja järgne looduse kujunemine: erinevate kaovad või teisenevad, samuti on lisandumas ning lisanduvad liikide saabumine, sh inimene, kliimastaadiumid, maakerge tulevikus uued liigid. Läänemere tekkimine, kujunemine ja areng: nõo tekkimise geoloogilised protsessid on ebaselged, vesi moodustus Eesti maa vanimaks osaks on ligi 2 miljardit aastat vanad kivid - liustiku sulaveest ja ookeaniveest, areng on pidev graniidid ja gneisid. Miljonite aastate vältel erinevate mandrite Kaugete tektooniliste sündmuste jäljed: ürgse koosseisus ürgmere all mööda planeeti ringi liikumise ajal settisid Kaledoniidide mäestiku kulutusmaterjal punase liivakivi meile savid, paekivid ja liivakivid. Maavarad põlevkivi ja fosforiit on lademetena, ammustest vulkaanipursete tuhast tekkinud tekkinud ürgmeres elanud vetikatest ja käsijalgsetest. Ürgmere savid. Eestis esinevad maavärinad on väga nõrgad, taandumise järgselt Eesti aladel elanud taime-, seene- ja vulkaane ei esine loomaliikidest ei ole meil teadmisi, kuna tolleaegse elu jäljed Evolutsioon ja looduslik valik: inimene kui üks liik pühkisid viimase jääaja liustikud minema. paljudest; liigid on pidevas muutumises; on toimunud viis liikide massväljasuremist Eesti loodust mõjutas drastiliselt viimane jääaeg. Selle Globaalse kliima loomulik muutumine: kliima on aegade külmematel perioodidel kattis Eesti ala kuni paari kilomeetri algusest muutlik olnud ning jääb ka tulevikus muutuma paksune jääkilp. Jääaja soojematel perioodidel oli siin külm tundra, kus elasid praeguseks välja surnud karvased mammutid, karvased ninasarvikud ja muud selleaegsed hiidimetajad. Jääkilbi taandumisel umbes 15 000-11 000 aastat tagasi vormusid Eesti peamised pinnavormid, jõed ja järved. Samasse aega jääb ka Läänemere sünd. Jääst vabanenud maismaale ja tekkinud veekogudesse hakkasid ümbritsevatelt aladelt järjepanu jõudma Milliseks kujuneb Eesti taimed, seened ja loomad. Üsna peatselt peale jääaja lõppu saabus Eesti alale ka inimene. Esialgu kujundas ta loodust vähe, loodus 100 aasta pärast ja kuid 2500-3000 aastat tagasi levinuks saanud põlluharimisega millist rolli mängib hakkas inimene selles aina olulisemat rolli mängima. selles inimene  EESTI LOODUS 25 Eesti looduse omapära Eesti loodus on mitmekesine. Tänu maastike mosaiiksusele jõuab siin jalgsi matkates päeva jooksul mere äärde ja metsa, jõe-järve kaldale ja soosse, pärandniidule ja põllu serva. Loodusele lisab eripalgelisust nelja aastaaja vaheldumine. Eesti looduse ilmet kujundab ka servaalade rohkus. Siin saavad kokku maa ja meri, kristalne aluskord ja setteline pealiskord, okaspuu- ja laialehised metsad, mereline ja mandriline kliima. Kõik see muudab Eesti taimestiku liigirikkamaks, kui mujal sama laiuskraadi ja suurusega maalapil. Eestis asub mitmete looma-, taime- ja seeneliikide levila piir. Mitmekesisus koondub sageli piirialadele. Samas muudab piiripealne olek looduse hapramaks. Eesti asub kahe suure lindude rändetee ristumiskohas. Meie aladel peatuvad nii idapoolsetes tundrates kui ka põhja pool pesitsevad linnud. Seepärast võib Eestis rände koondumiskohtades näha aasta jooksul miljoneid rändlinde. Siinsete suurkiskjate - ilvese, hundi ja karu - arvukus on kõrge võrreldes naaberaladega. Suur osa Eestist on inimeste poolt hõredalt asustatud. Pärast viimast jääaega välja kujunenud Eesti elusloodus on noor. Seepärast leidub meil vähe ainult Eestis elavaid liike ja siinne loodus on vastuvõtlikum võõrliikidele. Liikide koosseisus toimuvad looduslikud muutumised kiiremini võrreldes paikadega, mis on pikemat aega jäävabad olnud. Siiski on peamiseks muutumise põhjuseks inimmõju, mistõttu teeb Eesti loodus praegu ning tulevikus läbi olulisi muutusi. Alateemad: Mitmekesised maastikud: meri, metsad, sood, pärandniidud, jõed-järved Jääajajärgne maakerge: maad tekib pidevalt juurde Erinevad maastikuvormid: üle 2300 saare, ca 300 km pankrannikut, karstinähtused, joad, voored jne Euroopa üks suurimaid järvi: Peipsi järv Miks on väikese Rändrahnude suurus ja rohkus: esinemistiheduse ja mõõtmete poolest oleme kunagisel Põhja-Euroopa jäätumisalal esikohal Eesti loodus nii 8 meteoriidikraatrit: esinemistiheduse poolest pindalaühiku kohta mitmekesine oleme maailmas esikohal Hästisäilinud arvukad fossiilid ehk mineviku elurikkus Erakordselt suur muldade mitmekesisus Soontaimede liigirikkuse maailmarekord 20x20 cm suurusel alal - 42 liiki Laelatu puisniidul Pika ajalooga pärandikiht maastikus: ohvrikivid, hiied, kalmed jne  EESTI LOODUS 26 Iseloomulikud maastikud Meri ja rand Läänemeri on ainulaadne sisemeri - tegemist on maailma noorima merega, kus kohtuvad ookeani soolane ja jõgede mage vesi ning vesi vahetub aeglaselt. Eesti rannikuala - Läänemere osa - on mitmekesine. Iseloomulik on pikk ja sopiline rannajoon, muuhulgas pankranniku, liivarandade ja roostikega. Arvukalt on saari, laidusid, liivamadalaid ja karisid. Silmapaistev on merealade ökosüsteem. Läänemeri on maailmas suuruselt teine riimveekogu, kus terve mere ulatuses varieeruv soolasus ja hoovused tekitavad mitmekesiseid elupaiku. Eriti olulised on merealad ka rändlindude peatumispaigana. Alles väljakujuneva elustiku tõttu on end siia mugavalt sisse seadnud mitmed võõrliigid. Läänemerd ohustab aina intensiivsem majandustegevus, sh taastuvenergia areng ja laevaliiklus. Elustikku mõjutavad peamiselt põllumajandusest tuleva fosfori ja lämmastiku liigne hulk ning kalade ülepüük. Kliimamuutused põhjustavad muuhulgas tugevaid torme, jää vähenemist ja üleujutusi. Samas on meri süsinikuhoidja ja kliimamuutuste leevendaja. Kuhugi ei ole kadunud mere kultuuriline olulisus. Eestlasi mõtestatakse rannarahvana, samuti on meri ühendanud meid teiste kultuuridega. Nõukogude ajal keelati vaba ligipääs merele ja sellega hävitati paljuski merekultuuri laiemalt. Alles jäänud rannakalurite kultuur on asendumas muude tegevusalade - näiteks turismi ja puhkemajandusega. Läänemeri on üks enim uuritud meresid, sellest on kasvanud ka meie oskus merega koos elada. Teema avaja sisukirjeldus on liikide ja objektide nimekirjas (TK Lisa 3) Kuidas leida Teema avaja: tasakaal mereelustiku Ruuge mändvetikas vajaduste ja inimese soovide vahel  EESTI LOODUS 27 Jõgi ja järv Eesti maastikku iseloomustab rikkalik jõgede ja järvede võrgustik. Väikesemõõduliste, kuid eriilmeliste jõgede ja järvede elustik on mitmekesine. Kogu oma elu veedavad vees näiteks kalad, põhjaloomad, plankton ja veetaimed. Maismaa ja vee vahel pendeldavad teiste hulgas poolveelised imetajad ja kahepaiksed. Kaldal kasvavad niiskust armastavad taimed ja vete kohal püüavad putukaid linnud ja nahkhiired. Jõed ja järved ning neid ümbritsev maastik kujundavad teineteist. Jõgede-järvede iseloom ja paiknemine sõltub meie maastike pinnamoest. Jõgede voolamisel kujunevad kanjonid, joad, soodid ning järvede moodustumine ja kinnikasvamine omakorda muudab meie maastike ilmet. Jõed ja järved on olnud side inimese ja looduse vahel. Inimasulad on ajalooliselt tekkinud jõgede ja järvede äärde, kuna veekogud on olnud transporditeedeks ning pakkunud ka toitu. See on tähendanud tihedat kooselu ja koosmõju. Veekogude reostuse, ümberkujundamise ja ülepüügiga on jõed ja järved inimtegevusest häiritud. Kuid oleme õppinud oma vigu parandama ja see on juba positiivseid tulemusi andnud. Teema avaja: Harilik vesihernes Millise ilmega on tulevikus Eesti jõed-järved Teema avaja sisukirjeldus on liikide ja objektide nimekirjas (TK Lisa 3)  EESTI LOODUS 28 Soo Sood on elutähtsad süsteemid. Sood on koduks paljudele liikidele, uuemal ajal ka asenduselupaigaks neile, kelle senised elupaigad võsastuvad või roostuvad. Samas on sood keskses rollis süsiniku talletamisel ning kliimamuutuse leevendamisel. Aastatuhandete vältel kasvanud organismina on mõnedes Eesti rabades turvast ladestunud viiekorruselise maja kõrguse jagu. Ühtlasi on tegemist kõige vanemate sama ilmet säilitanud maastikega. Kesksel kohal on soodes turbasammal, mis tingib vesised ja happelised tingimused, tõrjudes teised taimed välja. Sood on ohustatud, seda ennekõike kuivendamise, turba kaevandamise ja kliimamuutuste tõttu. Tänaseks on soode pindala ühe inimpõlve jooksul kahanenud ligi kolm korda, soode veetase on alanenud, veevarud vähenenud. Soode ökoloogiline funktsioon on saanud kannatada. Seetõttu tegeletakse soode taastamisega ja kaalutakse turba kaevandamise lõpetamist. Sood peegeldavad inimese muutunud looduskogemust. Sood on Eesti rahvapärimuses olnud salapärased paigad, samas mindi sinna sõdade korral pakku, rännati mööda salajasi sooteid, aga käidi ka näiteks jõhvikaid või murakaid korjamas. Tänasel päeval on soodest saanud loodusturismi ja puhkamise oluline sihtpunkt. Teema avaja: Valgejänes Millega saaksime tulevikus turvast asendada Teema avaja sisukirjeldus on liikide ja objektide nimekirjas (TK Lisa 3)  EESTI LOODUS 29 Mets Mets on mitmetasandiline ökosüsteem. Metsas on äärmiselt keerukad seosed ja suhted, kus omavahelises kooselus on samblad, mullaelustik, puud, mikroseened, linnud, selgrootud, imetajad, puhmad ja nii edasi. Metsa puhul on oluline märgata tema võimet ise uueneda ja teiseneda ühest kooslusest teiseks. Mets on oluline õhukvaliteedi parandaja, veeringluse reguleerija ja kliimamuutuste leevendaja. Mets on ajalooliselt olnud Eesti elanikele märkimisväärse mütoloogilise ja kultuurilise tähtsusega paik, aga ka elupaik ja ressursside andja. Metsa ja inimese vastuoluline suhe on eriti viimastel aastatel tõusnud oluliseks teemaks. Tänapäeval soovitakse metsast saada tulu rohkem ja kiiremini ning seetõttu on metsade majandamine muutunud kohati röövellikuks. Seniseid ökosüsteeme asendav puupõld ei toeta elurikkust ega suuda vastu pidada kliimamuutustele, üraskirünnetele, haigustele. Põlismetsi on tänaseks veel vaid 2% kõigist Eesti metsadest. Teema avaja sisukirjeldus on liikide ja objektide nimekirjas (TK Lisa 3) Missugune on sinu arusaam metsa olemusest Teema avaja: Hall ja tähtsusest tulevikus karesamblik  EESTI LOODUS 30 Pärandniit Pärandniidud on elurikkad tänu inimesele. Pärandniit on haruldane näide inimese heast mõjust loodusele: pikaajaline karjatamine ja heinategu annab suuremate taimede kõrval võimaluse ka väiksematele taimedele. Mida kauem on niitu niidetud, seda liigirikkam see on. Niidud hakkasid meie aladel laialdasemalt tekkima pärast vikati kasutuselevõttu umbes 1500-2000 aastat tagasi. Soontaimede elurikkuse kaks maailmarekordit on pärit Eestist. Pärandniidud loovad sideme eelnevate põlvkondadega. Niidud on kujunenud nii mere ja jõgede äärde kui ka veekogudest eemale, nii paeklibusele pinnale kui ka tüsedale mullakihile. Erinevat tüüpi pärandniitudel võib kohata hauge ja haneparvi, taimeliigid võivad olla pärit isegi steppidest, kaugelt põhjast või Alpidest. Pärandniidud on vajalikud nii elurikkuse kui maaelu mitmekesisuse jaoks, samuti põldude toetamiseks tolmeldajate, mükoriisaseente ja loodusliku kahjuritõrjega. Pärandniidud on hea näide, sellest kuidas inimtegevuse mõjul on võimalik looduse elurikkust hoida ja taastada. Olenemata käimasolevast pärandniitude taastamisest on nende tulevik täna ebaselge. Teema avaja: Suur Kas paari sirmik põlvkonna pärast on pärandniidud omalaadsed vabaõhumuuseumid või Teema avaja sisukirjeldus on liikide ja objektide maaelu tavapärane osa nimekirjas (TK Lisa 3)  EESTI LOODUS 31 Põld Põld on inimese katse allutada loodust. Põllud on olnud ajalooliselt hea näide inimese ja looduse kooselust, kus loodus pakub kestlikult majandatuna inimesele toitu. Tänapäevane intensiivne ja ekstensiivne majandamine on viinud elurikkuse kadumise ja muldade vaesumiseni. Liigne väetamine mõjutab ka veekogude elurikkust. Säärane inimese ja looduse uus suhe tähendab lähitulevikus saagikuse vähenemist ja toidukriisi. Põldusid on võimalik majandada ka loodussõbralikumalt. Inimese tegevusest sõltub põldude tulevik. Põllualade mitmekesisemaks ja mosaiiksemaks muutmine suurendab muuhulgas mulla elurikkust, vähendab vajadust väetiste järele ja tõstab tolmeldajate arvukust. Teema avaja: Mulla lähtekivim Kuidas mahe ja jätkusuutlik toidutootmine saab samas olla intensiivne Teema avaja sisukirjeldus on liikide ja objektide nimekirjas (TK Lisa 3)  EESTI LOODUS 32 Linn Linn on kultuuri ja looduse kohtumispaik, kus on võimalik ootamatu elurikkus. Linn pakub palju erinevaid mikroelupaiku, siin on vähe vaenlasi ja palju süüa. Nii on linn pelgupaigaks paljudele liikidele. Linnas suhtlevad inimene ja loodus omavahel pidevalt ning üha enam on võimalik loobuda arusaamast, et linn on looduse vastand. Eestis on linnades rohkem rohelisi alasid kui Euroopas üldiselt. Inimkonna ajalugu arvestades on linnad ja linnastumine üsna uus nähtus. Linnad laienevad looduslike alade arvelt ja võtavad oma ressursid ümbritsevatelt aladelt. Linnades tekib palju prügi, heitgaase, valgus- ja mürareostust. Linnade kaudu jõuab meile haigustekitajaid ja võõrliike. Loodus pakub linnas võimalusi kriisidega toimetulekuks. Rohealad ja elurikkus on olulised nii inimese füüsilisele kui vaimsele tervisele. Kliima soojenedes pakuvad suured puud ja erinevad rohelised lahendused võimalusi leida leevendust kuuma eest. Ojade ja jõgede taastamine aitab vähendada üleujutusi, aedade rajamine ja mesitarude pidamine toetab toimivaid ökosüsteeme. Teema avaja: Harilik Milline on tulevikus toakärbes Eesti asustusmuster Teema avaja sisukirjeldus on liikide ja objektide nimekirjas (TK Lisa 3)  LOODUSE TUUM 33 LOODUSE TUUM Seosed looduses Alateemad: Loodus on vastastikuste suhete võrgustik. Liikide seotus: liikide elu sõltub teistest liikidest ja ümbritsevast keskkonnast Kõigi liikide elu sõltub teistest liikidest ja Mikroelustik: roll ja tähtsus seostes elusa ja eluta loodusega ümbritsevast keskkonnast. Ükski elusolend, Liikidevaheline kooselu: konkurents, koostöö, biokommunikatsioon, sealhulgas inimene, ei saa olemas olla ilma toitumissuhted, kaitsekohastumused jm. Ka inimese suhted teiste liikidega. teisteta. Liigid suhtlevad omavahel pidevalt Liigisisene kooselu: konkurents, koostöö, biokommunikatsioon, helide, lõhnade ja muude märkide kaudu. toitumissuhted, kaitsekohastumused jm. Suhted on väga erineva iseloomuga: Kohastumused keskkonnaga: kohastumused temperatuuri, vee, valguse, tuule koostööst hävitamiseni, ärakasutamisest ja rõhuga; kohastumused erinevate elukeskkondade (muld, õhk, vesi) ja elupaiga pakkumiseni. Mida terviklikum ja kasvupindadega. läbipõimunum on suhete võrgustik, seda Maastike- ja kooslustevahelised seosed: loodus ei püsi lahtrites ega tunne sujuvamalt ja mitmekülgsemalt see toimib. riigipiire; suktsessioon ehk koosluste vahetumine ajas Moodustub suur pidevalt teisenev kooselu Suur looduse ringlus: üks aineringe läbi miljardite aastate; sünd, elu, surm, süsteem. lagunemine, taassünd; troofilised tasemed Looduses toimub pidev ainete ringkäik. Nii elus kui eluta loodus on tehtud samadest, tähtede kuumades südametes sündinud elementidest. Neist elementidest moodustub kogu elus ja elutu maailm, nii õhk kui vesi, mineraalid ja kivimid, ka elusorganismid. Lõputu ühinemise, Kuidas muutuks lagunemise ja ümberkombineerumise läbi sinu kodukant, kui ringlevad need elemendid ühest vormist teise. Elusast saab elutu ja vastupidi. Nii on sääsed välja sureksid ka meis sisalduvad aineosakesed pärit aegade algusest ning saavad ühel hetkel osaks tulevikumaailmast. Nii on ka inimene osa loodusest, mitte sellest eraldi või kõrgemal asuv liik.  LOODUSE TUUM 34 Elurikkus Alateemad: Elurikkus on looduse toimetulekuks muutustega hädavajalik. Elurikkuse kolm tasandit: liigisisene geneetiline Elurikkus aitab kaasa liikide ellujäämisele, raskendab mitmekesisus, liikide mitmekesisus ja koosluste võõrliikide invasiivseks muutumist, aitab kohaneda muutuva mitmekesisus kliimaga. Elurikkus nii geeni, liigi kui koosluste tasandil Liigirikkus Eestis: seened, loomad, taimed, protistid, arhed, tagab looduse eneseregulatsiooni võime. bakterid, viirused; erinevad elukooslused Harva- ja sageliesinevad liigid: haruldased ja tavalised liigid Organismide mõõdud ulatuvad mikroskoobiga Eesti ja Euroopa mõistes vaadeldavatest üherakulistest bakteritest 15-korruselise maja Endeemid ja reliktid: liigid, kes elavad ainult Eestis; liigid, kõrguste puudeni. Nii vesi, õhk kui muld kubisevad kes on siia jäänud mingist varasemast perioodist elurikkusest. Näiteks on ühes lusikatäies mullas mitu korda Rekordid: kõige suuremad, väiksemad, kiiremad jm rohkem olendeid kui planeedil inimesi. Nagu kogu loodus, on elurikkuse esindajad ka elurikkus pidevas muutumises. Teema avaja: Loimur Missugune ümbrus on sinu jaoks elurikas Teema avaja sisukirjeldus on liikide ja objektide nimekirjas (TK Lisa 3)  35 EKSPONEERITAVATE LIIKIDE JA OBJEKTIDE VALIK Näituse sisuteemade avamiseks ja ilmestamiseks on koostatud nimekiri, mis annab valiku Eesti maastikes esinevast elus- ja eluta loodusest. Eraldi on toodud välja inimese poolt loodud objektid, mis kujutavad inimese ja looduse suhet. Nimekirjas toodud liigid ja objektid toetavad “Kooselu kunsti” tervikliku loo jutustamist ja teemade illustreerimist konkreetsete näidete kaudu. Nimekiri ei ole lõplik ning siin sisuteemade juures välja toodud teema avajad on valitud juhuslikult. Liikide ja objektide nimekiri (TK Lisa 3) on kokku pandud põhimõttel, et ühe liigi või -objekti põhjal selgitatakse külalisele mingit kitsamat teemat. Liigi või objekti puhul ei ole ära toodud kõiki sellega haakuvaid teemasid, vaid on tehtud teadlik valik, millist teemat see kõige paremini esindab. Ideekavandi loomisel ei pea loosse põimima kõiki liike ja objekte, vaid võib teha valiku, omal valikul võib liike ja objekte lisada. Ühte teemat ei pea esitama vaid läbi selle ühe objekti või liigi, mis nimekirjas on välja toodud, vaid selle juurde võib põimida ka teisi liike ja objekte. Liikide ja objektide valikul on lähtutud järgmisest: 1. ilmestab elurikkust; 2. ilmestab mingit tüüpi looduses toimivat suhet või seost (sh inimese ja teiste liikide või objektide vahelist suhet või seost); 3. ilmestab mingit tüüpi looduse pakutavat hüve; 4. ilmestab mingit tüüpi inimmõju (nii negatiivset kui positiivset); 5. omab (museoloogiliselt/kultuuriliselt) erilist lugu. Osa liikidest ja objektidest on võimalik esitada muuseumi kogudes olemasolevat materjali kasutades. Suurem osa liike ja objekte on muuseumi kuraatoritel võimalik näituse jaoks koguda. Nimekirja on märgitud, millisel kujul on võimalik muuseumil liiki või objekti eksponeerimiseks pakkuda. Muuseumi kogude digiteeritud materjal on saadaval portaalides eElurikkus ja eMaapõu IDEEKONKURSI TEHNILISED TINGIMUSED  37 IDEEKONKURSI EESMÄRK Ideekavandi selgroo peab moodustama mõjus, emotsionaalne ja terviklik lugu, mis sobib pealkirja “Kooselu kunst” alla. Parimas ideekavandis saavad kokku: • mõjusaim lugu; Ideekonkursi eesmärk on leida • sobivaim sisearhitektuurne lahendus; parim ideekavand ja partner, • sisu kõige mõjusamalt edastav visuaalne lahendus; kellega koostöös jõuda Eesti • terviklik külastajakogemus. Loodusmuuseumi uue tuumnäituse lõpliku Lahenduse loomisel tuleb arvestada, et külastaja kogeb näituse läbimisel väga erinevaid lahenduseni. emotsioone ja erineva raskusega teemasid, kuid väljub näituselt võimestatuna, lootusrikkalt ja motiveeritult ise tegutsema. See eeldab lahenduselt teadlikult kureeritud emotsionaalset teekonda ja kõikide meelte kogemusse kaasamist. Ideekonkursile esitatav kavand peab lähtuma muuseumi tulevikuvisioonist, hoone arhitektuursest lahendusest, näituse sisulisest kontseptsioonist ja muuseumi sihtrühmadest. Võistlema oodatakse lahendusi, mis toetavad esteetilise, elamusliku, õpetliku ja kasutajasõbraliku külastajakeskkonna abil näituse sisulisi sõnumeid ja loodushoidlikkuse kasvatamise eesmärki. Pakutav lahendus peab arvestama võrdsete võimaluste loomise ja ligipääsuga erivajadustega inimestele. Ideekonkursi võitja kohustus on väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse järgselt sõlmitava projekteerimise lepingu raames teostada kogu ekspositsiooniga seonduvad projekteerimistööd eel- ja põhiprojekti mahus (va. hoone tsentraalsete tehnosüsteemide projekteerimistööd ekspositsiooni liitumispunktideks), sealhulgas kogu sisearhitektuurne ja ekspositsiooni projekteerimine ning nendest tulenev lahenduste insener-tehniline projekteerimine kuni vajalike hoone tsentraalsete tehnosüsteemide liitumispunktideni ning ligipääsetavuse tagamisega seotud projekteerimistööd.  38 LIGIPÄÄSETAVUS JA PEAMISED SIHTGRUPID Näitusele ligipääsetavus peab hõlmama ligi pääsemist laiemalt: füüsilise ruumi disain, infodisain, teenuse disain tervikuna. Lähtuda tuleb igas vanuses inimesi haaravast tervikliku elukaare vaatest, sh on eraldi tähelepanu vajavad sihtgrupid: erivajadusega külalised, eakad, väikelaste vanemad, lapsed, ajutise võimekuse langusega külalised. Erivajadusega külastajate puhul tuleb eelkõige arvestada nelja põhilise puudeliigiga: liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja intellektipuue. Näituse kavandamisel tuleb lähtuda sellest, et informatsioon oleks tajutav rohkem kui ühe meele abil. Näiteks pime kuuleb, saab katsuda, nuusutada, maitsta või tajuda temperatuuri. Lisaks on vajalikud taktiilsed juhtteed ja tähised, Braille kirjas tekstid jne. Vaegkuulja ja kuulmisabivahendi kasutaja jaoks on oluline, et erinevatest näitusel kasutatavatest helidest ei tekiks helide segunemisel liigset müra. Liikumisabivahendi kasutajale on oluline mugav ja ohutu juurdepääs näituse erinevatele osadele, jalgadele piisavat ruumi tagav tagasiaste eksponeerimisaluste soklil. Vaimupuudega inimesel aitab sisu mõista lihtne keel, orienteeruda võimaldavad selged viidad. Lahenduse loomisel tuleb lähtuda universaalse disaini tervikvaatest - iga külaline tunneb Korraga mahub end muuseumis tegusa, väärika ja teretulnuna. Igast ligipääsetavuse lahendusest saab kasu ekspositsiooniga iga külastaja. Näituse sisu peab olema esitatud selgelt ja arusaadavalt, varustatud erinevate tutvuma maksimaalselt kogemist lihtsustavate abivahenditega ning ruum mugavalt läbitav. On oluline, et kõik 500 külastajat. külalised saaksid kogemuse võimalikult üheaegselt, et kogetav emotsioon oleks samaaegne sõltumata külastaja tajumise piirangutest. Keskmine Lahenduse kavandamisel tuleb lähtuda Eesti Loodusmuuseumi põhilistest külastusaeg külastajapersoonadest. Kõigile külalistele on näitusel elemente, mis sobivad nende on 2 tundi. vanuserühmale, info vastuvõtuvõimele, huvile või külastusaja pikkusele. Lahendus peab arvestama maksimaalselt nii üksikkülalise kui grupi vajaduste ja külastuskogemusega. Persoonade puhul arvestada, et igaühel neist võib mingil eluperioodil esineda ajutine või tekkida püsiv erivajadus. Muuseumi persoonade täpsemad kirjeldused on leitavad TK Lisas 2 - külastajapersoonad.  39 JÄTKUSUUTLIKKUS Eesti Loodusmuuseum soovib oma tegevusega igakülgselt teenida ÜRO kestliku arengu eesmärke. Seetõttu on ka loodusmuuseumi näitusel ambitsioon olla teadlikkuse tõstja ja loodushoidlike ning jätkusuutlike lahenduste suunanäitaja. Näituselahenduse välja töötamisel tuleb silmas pidada keskkonnateadlikkuse ja -hoidlikkuse eesmärki ning lähtuda muuseumivaldkonna parimast praktikast ja jätkusuutlikuimatest käesoleva hetke teadmistest (sh ICOM, NEMO, Museum Association ). Ekspositsioonilahendus peab Näituselahendusse kavandatud tehnoloogiate, olema informatiivne, valitud sh valgustuse ja materjalide puhul tuleb mõelda nende: jätkusuutlike tehnoloogiate, sh valgustuse ja materjalide osas • päritolule: eelistada tuleb jätkusuutlikult ja vastutustundlikult ning võimalikult lähedal toodetut; ning andma külastajale läbiva • elueale: eelistada tuleb võimalikult pika eluea ja vastupidavusega ning ümbertöödeldavatest kommunikatsioonilahendusega materjalidest tooteid; edasi ekspositsioonilahenduse • ohutusele: vältida tervist kahjustavaid, mürgiseid materjale; teadlike valikute sõnumit. • olelusringi keskkonnahoidlikkusele: toorme tootmisest lõpliku kõrvaldamiseni; • ökoloogilise jalajälje suurusele: kogu protsessis läbivalt, sh disainimisel, tootmisel, transpordil ja paigaldusel tekkiva CO2 kogust, tekkivaid jäätmeid, tootmisprotsessi lühi- ja pikaajalist keskkonnamõju, näituse töös hoidmisel tekkivat kulu jne. Lahendus peab arvestama sellega, et tulevikus oleks näituse osasid, eksponaate ja nende juurde käivat infot võimalik muuta ilma kogu mööblit ja sisearhitektuurset lahendust välja vahetamata. Pakutav ideekavand peab arvestama keskkonnasäästlikkuse põhimõtetega nii näituse loomisel kui ka hilisemas ekspluatatsioonifaasis. Keskkonnahoidlikkusega arvestamist hindab žürii või žürii poolt juurde kutsutud ekspert. Kuna näituse rahastus pärineb osaliselt Eesti riigi 2023–26. aasta eelarvestrateegia programmi „Keskkonnakaitse ja -kasutus“ meetme „Kliimaeesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus“ tegevuse „Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine“ vahenditest, on väga oluline, et näitus edastaks loodushoidlikke sõnumeid ja oleks loodud vastavalt jätkusuutlikkuse põhimõtetele.  40 LÄHTEÜLESANDE KIRJELDUS Ideekavandis tuleb läbi lahendada kogu ideekonkursi võistlusalana (TK Lisa 4 ja 5) tähistatud ala sisenemisest väljumiseni. Ala kogupindala on u 2760 m² ja see moodustub näitusesaali viivast fuajeede alast (sh kassaala ja muuseumipood, näituseala teenindavad tualetid ja garderoobiala, kõik kokku ca 370 m²), rõduga näitusesaalist (1288,5 m² + 580 m²), laste tegevusalasse viivast ja väljaviivast fuajeest koos tualettide alaga (166,3 m² + 56,6 m²) ning laste tegevusalast (212,8 m²). Näitus peab olema terviklik, sh külastajateekond loogiline ja mugav ning varieeruma emotsionaalses ja infohulga mõttes selliselt, et külastaja tähelepanu pidevalt hoida, ent anda talle ka ruumi puhata. Oodatakse ideid, kuidas luua külastajate jaoks eri tüüpi õpikogemusi ja hariduslikku sisu, pakkudes võimalust interaktiivselt näitusel osaleda. Külastajateekonna planeerimisel tuleb arvestada erinevate sihtgruppide ligipääsetavust nii füüsilises mõttes kui info vastuvõtmise võimekuse seisukohalt. Ideelahenduse puhul tuleb arvestada Loodusmaja projektdokumentatsiooniga, sh. sisearhitektuurse lahendusega (TK Lisa 7), mida saab täpsustada võistlusalas muudatusprojektiga. Muuseumipoe lahenduse osas tuleb arvestada piletikassa ja iseteeninduskassade asukohtadega, tingimusega pood vajadusel sulgeda ja tagada külaliste läbipääs läbi müügisaali, tehnosüsteemidest, evakuatsiooni- ja hooldusteedest tingitud piirangutega. Näiteks käiguteele paigutatavad kaubariiulid saavad olla madalad, kerged ratastel kaubasaared, mida on võimalik mugavalt muuseumipoe tööpäeva lõppedes suletavate siirdeseinade taha liigutada või võivad olla suletavad oma asukohas. Kaubakategooriate loend kirjeldab võimalikke kaubagruppe, mida lahenduse loomisel võib arvesse võtta (TK Lisa 6). Kogu näituse eeldatav teostamise eelarve on 6 000 000 eurot, millele lisandub käibemaks.  41 Ideekavandis tuleb läbi lahendada: 3. Eksponeerimislahenduste kavandid 3.1 Esitada lahendus loodusliku materjali (topised, 1. Näitus ja teemade jaotus ruumiplaanil, kuivatatud taimed jms) eksponeerimiseks kaasaegsete külastajateekond dioraamidena. Tutvustada visiooni sellest, milline on füüsiline ja 3.2 Esitada teema "Kooselu nähtamatud niiditõmbajad - emotsionaalne külastajateekond läbi näituse: kuidas ja mikroobid" lahendus vabalt valitud formaadis. millega teekond algab, kuidas kulmineerub ja lõpeb, 3.3 Esitada külaliste vahelist arutelu või interaktsiooni milliseid võtteid kasutatakse külastajas huvi tekitamiseks ja võimaldav eksponaadilahendus vabalt valitud teemale. selle hoidmiseks, kus on aktiivsemad alad ja kus saab 3.4 Esitada info (nt tekst, video, heli jms) edastamise puhata. Külastajateekondi võib olla ka mitu, st et külastajal tüüplahendus arvesse võttes erinevate sihtrühmade võib olla võimalus ise teekonna kestvust ja temaatilisust vajadusi. lähtuvalt enda huvidest valida (nt algaja loodusesõbra rada, kliimahuvilise teekond, meelrahu rännak vmt). 4. Näituse sees lahendada multifunktsionaalne tegevusala, kus: Külastajateekonna lahendamisel võtta arvesse ka vaateid - muuseumitöötajad saaksid demonstreerida erinevaid looduskogude hoidla- ja kuraatorite tööruumidesse. muuseumitöö lõike (nt entomoloog putukate prepareerimist, Teekond peab olema lahendatud moel, et see võimaldaks botaanik tööd herbaarlehtedega jne); näitusesaalis läbi viia hinnanguliselt korraga kolme - muuseumipedagoogid saaksid korraldada erineva sisulisi õppeprogrammi (grupi suurus u 25 osalejat ja juhendaja), näitlikustavaid demosid; st arvestatud peab olema grupi mahutamiseks vajaliku - muu esineja saaks oma etteaste teha (nt näitleja, kirjanik, ruumiga, istumisvõimalusega, võimaliku tekkiva müraga. muusik jt). Samas peab säilima võimalus programmidega paralleelselt Tegevusala peab olema varustatud elektritoite ja näitust kogeda üksikkülastajatel. andmesideühendusega ning olema hõlpsasti vastavalt esinejale ümber kohandatav ja vajadusel muust alast eraldatav, sisaldama 2. Näituse keskne lugu/kesksed lood paindlikku valguslahendust, kohta töövahendite hoiustamiseks. Tutvustada, millise loo või lood jutustab näitus “Kooselu kunst”: kuidas on lugu üles ehitatud, milline on loo 5. Haruldaste museaalide eksponeerimise lahendus jutustamise viis, kuidas kutsutakse külastajas esile erinevaid Esitada selliselt, et see tagaks museaali ohutuse. Lahendus peab emotsioone ja millised need on, kuidas on loosse põimitud võimaldama museaale teatud aja tagant välja vahetada. eksponeeritavad esemed, kuidas on külastajal võimalik lugu jälgida ja selles osaleda (ruumiliselt, visuaalselt, 6. Näitusesaali põranda ja rõdu vahelise liikumistee lahendus tunnetuslikult). Esitada lahendus, mis on kõigile külalistele võrdselt läbitav (nii Lahenduses eksponeeritavate esemete puhul lähtuda kõndides, lapsevankriga, ratastooliga). liikide ja objektide nimekirjast (TK Lisa 3).  42 7. Laste tegevusala ehk perekülastust soosiva funktsiooniga 9. Pileti- ja tagasiside lahendus tegevusruum. Pakkuda lahendus, mis annab külastuskogemusele Esitada tuumnäituse teemat “Kooselu kunst” jätkava ruumi lisaväärtust. Näiteks: ideeline ja ruumiline kontseptsioon joonisel (TK Lisa 4) - toimib piletina; tähistatud alal. Lähtuda printsiipidest: - võimaldab näitusel teha keelevalikut; - käsitleb mänguliselt ja õpetlikult kooselu, perekonna, - salvestab külalisele tema valitud infot, mida hiljem vanemluse, endale nt järglaste ja kodu teemat; e-mailile saata või sünteesib külalise huvidest/vastustest - peamiseks sihtgrupiks on lapsed vanuses 1-6 a; lähtuvalt - lapsevanem osaleb aktiivse kaasavastajana; tema profiili; - tegevused on väärtustepõhised, protsesse läbi mängivad, - kogub tagasisidet eksponaatide kasutuse statistika eakohast tarbeks. õppimist toetavad; - säilib mugav ja selge pääs ajutise näituse saali ja väljapääsu 10. Võistlusalaga seonduvad siduspinnad vahel; Lähtudes Loodusmaja projektdokumentatsioonist, sh. - müra isoleerimisega säilib ajutiste näituste hea sisearhitektuursest lahendusest (TK Lisa 7) ning võistlusala külastuskogemus; piiritlusjoonistel toodud ruumifunktsioonide täpsustustest - tegevusruumi orienteeruv pindala on 200 m²; (muuseumipoe ja lastele suunatud ekspositsiooniala uued - beebide vanematele luuakse eraldi vanema-lapse tuba. asukohad), pakkuda võistlusala piires kogu muuseumi külastusteekonnale jäävatele ruumidele terviklik, 8. Fuajeeala ja muuseumipood tuumnäituse kontseptsiooniga haakuv graafiline/visuaalne Esitada fuajeeala visuaalne lahendus ja “teadlike valikute lahendus. Lahenduse eesmärgiks on näituse kandva mõtte kaupluse” ideed rakendav ruumiline ja visuaalne lahendus. „Kooselu kunst“ toetamine ja võimendamine ning katkematu Arvestada kassade asukohtadega ning vajadusega tagada pääs külastusteekonna loomine terve teekonna jooksul. läbi fuajeelala ja poe ka siis kui muuseum ja pood on suletud. Siduspindade lahenduselt ei oodata mahukat Lahendada: sisearhitektuurset lahendust. Näiteks võistlusalasse jäävate 8.1 info- ja piletilett; tualettruumide või garderoobiala sisearhitektuurset 8.2 kaubakategooriate paigutus; lahendust saab täiendada graafilise disaini lahendusega. 8.3 mööbli lahendus (kohtkindlad riiulid, kaubasaared, lett, iseteeninduskassa, külmvitriinid, proovikabiin jne); 8.4 infograafika lahendus (sh toodete ja teadlikke valikuid soodustava info kuvamine, hinnasildi tehniline lahendus jms). Info- ja piletilett peab olema kiirelt leitav külastaja sisenedes Dokihoone mõlemast peasissepääsust.  43 IDEEKAVANDI ESITAMINE Näituse keel Ideekavand peab lähtuma nii sisuteemade käsitlemisel kui Ekspositsioon on eesti- ja inglisekeelne, võimalusega saada lähteülesande täitmisel terviklikkuse taotlusest. Osaleja on infot ka teistes keeltes muu meediumi kaudu. Tellija ootus kohustatud kavandi koosseisus esitama kogu käesoleva dokumendi on, et tekstiedastus oleks lahendatud sobivas tasakaalus võistlustöö peatükis “Lähteülesande kirjeldus” nõutud lahendused. digitaalse infokandja (nt projitseering, ekraan, audio, Kavandis peab sisalduma: e-paber vmt) ja trükitud teksti vahel, et külalisel oleks 1. Seletuskiri, sh: lihtsustatud ja mugav keelevalik ning muuseumil tekstide 1.1 ideekavandi kontseptuaalne kirjeldus, sh näituse lugu/lood; haldus. Võib pakkuda lahendusi näituse läbimiseks 1.2 sisearhitektuuri ideekontseptsioon ja lähtepunktid; audioseadmega vms alternatiivse digilahendusega, mis ei 1.3 näituselahenduste, sh multimeedia- ja erilahenduste häiriks teisi külalisi. lähtepunktid ja selgitus; 1.4 sisulise ja füüsilise ligipääsetavuse lahendustega Museaalide eksponeerimisele seatud säilitustingimused arvestamine ja nende kirjeldus; 1.5 jätkusuutlikkuse põhimõtetega arvestamise kirjeldus; Näituse kavandamisel tuleb arvestada, et saali kiirgub läbi 1.6 ideekavandi projekti põhjal näituse teostamise kulukuse lae piiril paiknevate akende loomulik valgus ning see analüüs. avaldab mõju nii ekspositsiooni üldisele atmosfäärile kui 2. Visuaalne materjal, sh sobivas mõõtkavas plaanid, vaated ja eksponaatide vastupidavusele. Aknaavasid on võimalik lõiked: aknakatete abil sulgeda. 2.1 ruumide funktsioonide planeering põhiplaanil koos sisustuse 1. Haruldaste museaalide eksponeerimisel tuleb arvestada paiknemisega; reguleeritud kliimaga vitriinide kasutamisega, et kahju 2.2 külastaja teekond, sh emotsionaalne teekond ja loo/lugude museaalidele oleks minimaalne. erinevad etapid; 2. Avatult (riputatult, dioraamides vmt viisil) eksponeeritud 2.3 oluliste sisekujunduselementide võimaliku välimuse esemete puhul tuleb arvestada, et külalise ja museaali lahendus ja kasutatavate materjalide selgitus; vahekaugus oleks piisav, et tagada mõlema ohutus. 2.4 3D-vaated, mis annavad ülevaate võistlustööga pakutud 3. Avatult (riputatult, dioraamides vmt viisil) eksponeeritud ideelahendusest; esemete puhul tuleb arvestada, et museaale ja objekte 2.5 muu visuaalne materjal, mis toetab ja selgitab võistlustöö oleks võimalik hooldada (peab olema tagatud ligipääs, ideid, sh näituselahendusi (nt visandid, moodboard, 3D mudel); vitriinide ja dioraamide mugav avamine ja sulgemine jne). 2.6 näituse graafilise osa lahendusidee (värvilahendused ja kirjatüüpide näidised); Näitusel kajastatavad lõplikud teemad ja 2.7 ekspositsiooni valguslahenduste ideed. eksponeerimislahendused valmivad projekteerimisfaasis 2.8 Üks trükikvaliteediga vaade näitusesaalile, minimaalselt võidukavandi esitaja ja tellija vahelises koostöös. formaadis A2, resolutsiooniga 300dpi. 3. Ideekavandi projekteerimise maksumus vormil 3. Valdkonda reguleerivad standardid on leitavad dokumendis Ideekonkursi korraldamise kord, punktis 12.  44 VÄLJAVÕTTED IDEEKONKURSI ALUSDOKUMENTIDEST Žürii koosseis Ideekonkursil antavad auhinnad Žürii esimees: Evelin Pääsukene - Eesti Loodusmuuseumi näituste üksuse Konkursi auhindadeks on ette nähtud kuni juht 60 000 eurot, mis jaotuvad järgmiselt: Žürii liikmed: I koht – võitja – auhind 30 000 eurot; 1. Lennart Lennuk - bioloog, Eesti Loodusmuuseumi kogude osakonna juht II koht – auhind 15 000 eurot; 2. Mairo Hirmo - Eesti Loodusmuuseumi uue hoone projektijuht III koht – auhind 10 000 eurot; 3. Asta Tuusti - bioloog, pedagoog, Kliimaministeeriumi Eripreemia – auhind 5 000 eurot keskkonnateadlikkuse nõunik 4. Tuul Sepp - ökoloog ja teaduse populariseerija Lisad 5. Karen Jagodin - muuseumivisionäär, Eesti Arhitektuurimuuseumi juht 6. Eero Epner - dramaturg TK Lisa 1 Tuleviku Eesti Loodusmuuseumi visioon 7. Tarmo Piirmets - Loodusmaja sisearhitekt, volitatud sisearhitekt-ekspert, TK Lisa 2 Eesti Loodusmuuseumi tase 8 külastajapersoonad 8. Hanneloore Kääramees - volitatud sisearhitekt, tase 7 TK Lisa 3 Eksponeeritavate liikide ja objektide 9. Sibylle Lichtensteiger - Stapferhausi juht (Šveits) nimekiri TK Lisa 4 Võistlusala piiritlusskeem soklikorrusel Hääleõiguseta eksperdid: TK Lisa 5 Võistlusala piiritlusskeem 1. korrusel 1. Maria Kristiin Peterson - jätkusuutlikkuse ekspert TK Lisa 6 Muuseumipoe kaubakategooriad 2. Siiri Vallner - Loodusmaja arhitekt, volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 TK Lisa 7 Loodusmaja projektdokumentatsioon (sh. hoone BIM mudel) mis on allalaetav siit. (Tõestusväärtust omav dokument on kättesaadav elektrooniliselt)  45 Sisu ja kontseptsiooni meeskond Loore Ehrlich, Lennart Lennuk, Joonas Plaan, Evelin Pääsukene, Ulla Villem, Jana-Maria Habicht, Egle Hecht-Veermets, Leif-August Kirs, Aare Lindt, Leida Ojasoo, Uno Roosileht, Joosep Sarapuu, Karin Truuver, Andres Jaanus, Edgar Karofeldt, Juho Kirs, Ene Kook, Liisa Küttim, Peeter Laas, Piret Lõhmus, Mati Martin, Mart Meriste, Helle Mäemets, Arno Põllumäe, Greta Reisalu, Trude Taevere, Oive Tinn, Priit Zingel, Eero Epner, Mikk Jürjens, Aet Annist, Grete Arro, Aveliina Helm, Peeter Laurits, Timo Maran, Valdur Mikita, Piia Post, Tuul Sepp, Urmas Tartes, Jaan Tootsen, Eva Truuverk, Asta Tuusti, Madis Vasser Kujundus: Ulla Villem Illustratsioonide allikad Avaleht - Eesti loodus - Kaupo Kalda (Brand Estonia Toolbox) Lk 2 - Heidi Jõks - Ulla Villem (Eesti Loodusmuuseum) Lk 4 - Loeng olemasolevas muuseumimajas - Autor teadmata (Eesti Loodusmuuseum) Lk 7 - Loodusmaja skeemid - Kavakava arhitektid Lk 8 - Loodusmaja vaade - Kino maastikuarhitektid Lk 9 - Loodusmaja väliala vaated - Kino maastikuarhitektid Lk 10 - Majakivi - Priidu Saart (Brand Estonia Toolbox) Lk 11 - Persoonad - Velvet Lk 16 - Näituse ruumi vaated BIM mudelist - ekraanitõmmised (Kavakava arhitektid) Lk 17 - Soomaa - Jarek Jõepera (Brand Estonia Toolbox) Lk 21 - Konrad Mägi Saaremaa motiiv - Konrad Mägi Sihtasutus; kasevihad - Adobe Stock Lk 22 - Pöialpoiss - Adobe Stock Lk 23 - E. Bringentoff, joonised liblikate anatoomiast - Leida Ojasoo (Eesti Loodusmuuseum) Lk 26 - Läänemeri - Lennart Lennuk (Eesti Loodusmuuseum); ruuge mändvetikas - Kristian Peters (Wikimedia Commons) Lk 27 - Soomaa - Mati Kose (Brand Estonia Toolbox); harilik vesihernes - Leonhard Lenz (Wikimedia Commons) Lk 28 - Kõrvemaa - Hans Markus Antson (Brand Estonia Toolbox); valgejänes - Charles J. Sharp (Wikimedia Commons) Lk 29 - Mets - Georg Svidlov (Brand Estonia Toolbox); hall karesamblik - Armand Turpel (Wikimedia Commons) Lk 30 - Pärandniit - Rivo Veber (Brand Estonia Toolbox); suur sirmik - Adobe Stock Lk 31 - Põld - Johannes Arro (Brand Estonia Toolbox); mulla lähtekivim - Adobe Stock Lk 32 - Linnaloodus - Adobe Stock; harilik toakärbes - Wikimedia Commons Lk 34 - Loimur - Adobe Stock Lk 36 - Kevad - Lennart Lennuk (Eesti Loodusmuuseum) EESTI LOODUSMUUSEUM 2024  Persoona Laura Aktiivne, uudishimulik ja kultuurist paelutud karjäärinaine Kirjeldus Vanus: 54 Laura töötab saatkonnas tõlgina. Ta on aktiivne ja tegus nii tööl kui ka vabal ajal. Talle tohutult meeldib seltskondlikel ja kultuuriüritustel (eriti töölt peetavatel suurtel aiapidudel) osaleda. Laura korraldab sageli oma sõpradele õhtusööke ja Perekonnaseis: lahutatud, tütar elab armastab olla kursis parimate tervislike ja eksootiliste toidutrendidega. Tema Tartus sõbrad võivad alati küsida nõu uute tegevuste ja kohtade teemal, sest teab täpselt, mis on alles hiljuti avatud Tallinnas ja ka Eestis. Ta loeb arvustusi, on väga Asukoht: Viimsi, Tallinn aktiivne Facebookis ning tal on alati uusi lõbusaid ja põnevaid plaane! Keeled: eesti, inglise, vene Üldiselt on ta valmis investeerima mugavatesse ja kvaliteetsetesse elamustesse ning huvitub seiklustest ainult siis, kui need on hästi organiseeritud või tal on õige riietus vms. Laura käis hiljuti koos kolleegidega Fotografiskas giidiga näitusel ning pärast näitust nautisid nad jooke terrassil. Ta käib regulaarselt koos emaga teatris Tulevikumuuseum on... ning teeb igal aastal plaane Saaremaa ooperipäevadeks. Laura pole saanud neid samu kultuuriväärtusi oma tütrele Kristile edasi anda, kuigi ta püüab teda alati rikastav kogemus vaimule, et tegevustesse kaasata... Enamasti ei õnnestu tal oma tütart üritustele kaasa tuua vaheldust argipäeva kutsuda - viimane kord, kuhu ta Kristi sisuliselt üritusele tiris, oli Tommy Cashi näitus... soovib kogeda Oskused, eelistused ja käitumine Muuseumikülastusel... kõigi erinevate Tal on ees põnev nädalavahetus, kus ta läheb Pärnusse klassikalise muusika meeltega kontserdile, millele järgneb lõõgastav päev kohalikus spaas. Reisides armastab ta jälgida inimesi kohvikus, hulkuda, külastada kunstigaleriisid ja imetleda huvitavat Veedab vaba meeldib kuulata Veedab Eelistab aega arhitektuuri. jääb talle kõige rohkem muuseumigiidide või aega üksi aega oma veeta grupiga meelde näituste kunstikuraatorite jutte, lähedastega Ülejäänud vabal ajal laeb vaatamata aktiivsele seltsielule kõige rohkem tema uurimine ja atmosfäär õpib alati midagi uut akusid just kodus olemine, ta on kirglik ilukirjanduslike romaanide lugeja. Tihti käib ta mere ääres puhkamas või oma lähedastega pikki jalutuskäike tegemas. Hoolib väga Ei mõtle isegi Eelistused naudib üha enam tehnoloogia keskkonnast keskkonna peale. käegakatsutavaid interaktiivseid "... Mingi looduskaunis koht, kus end "Fotografiska, ma ei väsi kasutamisel ekraane, millega ta saab ise laadida, täita end energiaga. Või üritus, sellest kunagi... Eesti toimetada lisaks nendele, mis on kontsert, näitus, kohvik, jalutuskäik Tarbekunsti- ja ainult visuaalsed Külastab tihti Pole ammu linnas. See on avastamisrõõm ja Disainimuuseum Tallinnas... muuseumit vaheldus, nagu läbi turisti silmade ringi see on mu lemmik, ma muuseume. külastanud. vaatamine... Peamine motiiv on ikkagi armastan tarbekunsti ja igapäevarutiinist väljaastumine. disaini, mäletan siiani seda Oluline on kogeda uusi ja positiivseid näitust 90-​ndate riietest, Väheste Heade emotsioone..." see oli väga lõbus!" digioskustega digioskustega Kulutab Ei kuluta palju raha meelelahutuse meelelahutusele. peale palju raha Persoona Laura Aktiivne, uudishimulik ja kultuurist paelutud karjäärinaine Tulevik Arengusuunad tulevikus Käitumismustrid, mis avalduvad ELM'i avamise järgselt. Mis muutub? Kutsub sõpru veetma Korraldab Ta tahaks varsti lapselapsi Tahab jääda oma elus pärastlõunat uues ELM-​is fantastilises kohas, et osaleda saada, et nendega hellust sotsiaalselt aktiivseks huvitaval ja kaasahaaraval üritust kolleegidele ning lugusid oma elust ja olla kursis kohalike üritusel Osaleb ELM-​is Külastab näitust, mis selgitab jagada noortega looduse tähtsust ja mõistab, et toimuval keskkonnaprobleemid võivad kultuuriüritusel, mõjutada tema võimet nautida elu mida korraldab sellisena, nagu ta seda hetkel teeb tema töökoht Kõik Eemaldada soopõhised nimed. Kas Võttes arvesse erivajadused ja Kuidas võivad rass, kultuuriline taust, Kas elumuutus nagu kolimine uude persoona kehtiks? Mis muutuks? puuded (alalised või ajutised). religioosne kuuluvus, seksuaalne asukohta, lapse saamine, töökaotus Mis peab muutuma, kui persoona on orientatsioon või muud kriteeriumid või lahutus võivad mõjutada persoona kuulmis-, nägemis- või liikumispuudega, mõjutada persoona käitumist? käitumist? Kui jah, siis kuidas? Kui mees, siis ei muutuks neurodiversne, ratastoolis, vajab prille käitumine palju, kuid ta ei või on tal on käeluumurd? Kui ta oleks jäänud Saaremaale pruugiks olla kursis viimaste (kust ta on pärit), oleks tal teinud trendidega ega planeerida vähem karjääri. Tema elustiil Tal on kohutav sõprade kokkutulekuid oleks maalähedasem, kasvataks nägemine, lähedalt Kui ta oleks endiselt ise oma aias köögivilju lugemiseks ja abielus, oleks rohkem kaugelt vaatamiseks kodune ja võtaks peab ta alati vähem osa kultuuri- ja kandma prille... Kui ta oleks kliimamuutuste pärast ühiskonnaelust, oleks rohkem mures, liituks vähem iseseisev Kui tal on kuulmispuue, vajaks ta ta keskkonnakaitsjate kuuldeaparaate ja oleks gruppidega või alustaks arvatavasti ettevaatlikum selle isegi oma suhtes, millist tüüpi üritusi ta taskuhäälingusaadet? külastab (vähem müra) Persoona Anneli Nõudlik pereelu organiseerija, kes otsib kvaliteetset meelelahutust Kirjeldus Vanus: 41 Perekonnaseis: abielus, lapsed eri Anneli on peale hariduse omandamist ning karjäärisihtide saavutamist, vanuserühmades keskendunud laste kasvatamisele. Vanemas eas laste saamine on võimaldanud tema perele head elutingimused ning majandusliku vabaduse. Asukoht: Tallinn Alates emaks saamisest on vaba aja veetmise väljundi otsimisel esmatähtis kvaliteetne pereaeg ja laste harivad kogemused. Vaba aeg on peamiselt Keeled: eesti, inglise, saksa veedetud pere keskel ning sõprussuhted on jäänud tagaplaanile. Väikelaste emaks olemine on ühiste tegevuste planeerimisel esikohale seadnud väikelapsesõbralikud valikud. Tulevikumuuseum on... Anneli on oma peres väljasõitude puhul planeerija ning organiseerija rollis. Sihtkohad on tihti valitud tuttavate soovitustest või silma jäänud külalislahke ja paindlik koht, kus kampaaniatest johtuvalt. Kuigi ta on avatud laiapõhjalisemalt teenuseid on eneseteostusvõimalusi igale kasutama, on ta ühtlasi ka nõudlikum teenuse kvaliteedi suhtes ning soovib pereliikmele leida väljundit kõigile pereliikmetele. Muuseumikülastusel... Oskused, eelistused ja käitumine Olles ema ka väikelastele, on ta oma meelelahutuse ning sõprussuhted Kvaliteetaeg Korraldab Planeerib külastuse viimasel ajal unarusse jätnud. Ta pole juba mõnda aega välismaal reisimas tähendab tema külastuse suurte etteantud ajaraami jaoks mõjusatesse kulutustega, käinud - suve ja vaba aega veedab enamasti elukaaslase pere maakodus või ja investeerib Veedab vaba Veedab Eelistab aega tegevustesse omades aga ka millessegi, mis mujal Eestimaal. kaasamist ja sama kõrgeid muudab päeva aega üksi aega oma veeta grupiga enesetäiendamist ootusi tervikuks lähedastega Hoolib väga Ei mõtle isegi Eelistused Kasutab oma igapäevastes tehnoloogia keskkonnast keskkonna peale. tegevustes tavatehnoloogiat; kasutamisel soovib, et tema lastel oleks "Minu lapsed veedaksid kogu tegevusi väljaspool "Soovime, et meie lapsed oma vaba aja ekraanide ees. digiekraane saaksid parima võimaliku Minu jaoks on hirmutav mõelda, Külastab tihti Pole ammu hariduse ja kasutaksid ära millist mõju võib digitaalne muuseume. muuseumit neile kättesaadavaid transformatsioon avaldada külastanud. võimalusi." järgmisele põlvkonnale..." Heade Väheste väärtustest hirmudest digioskustega digioskustega Kulutab Ei kuluta palju raha meelelahutuse meelelahutusele. peale palju raha Persoona Anneli Nõudlik pereelu organiseerija, kes otsib kvaliteetset meelelahutust Tulevik Arengusuunad tulevikus Käitumismustrid, mis avalduvad ELM'i avamise järgselt. Mis muutub? Soovib oma lastele pakkuda On keskendunud laste Külastab, kui mõne Vastab laste Hindab ja kasutab Potentsiaalselt kasutab kõiki ELMis meelelahutuslikke kogemusi, kasvatamisele ning neile parimate näituse reklaam on küsimustele, väikelapsesõbralikke ja pakutavaid teenuseid – alates talle silma jäänud kätega katsutavaid põhiteenustest, nagu eksponaadid ja mis ühtlasi laiendavad nende võimaluste pakkumisele, mis või mõni tuttav on mis on näitust eksponaate, mis ühtlasi muuseumirakendus, kuni lisateenusteni, kogemuse põhjal külastades sobituvad laste nagu kohvik, iseseisvad tegevused silmaringi ning aitavad paremini kujundaksid nendest edukad ja kognitiivsete võimetega soovituse andnud esile kerkinud lastele ja muuseumipood tulevasteks eluetappideks tublid inimesed Kõik Eemaldada soopõhised nimed. Kas Võttes arvesse erivajadused ja Kuidas võivad rass, kultuuriline taust, Kas elumuutus nagu kolimine uude persoona kehtiks? Mis muutuks? puuded (alalised või ajutised). religioosne kuuluvus, seksuaalne asukohta, lapse saamine, töökaotus Mis peab muutuma, kui persoona on orientatsioon või muud kriteeriumid või lahutus võivad mõjutada persoona kuulmis-, nägemis- või liikumispuudega, mõjutada persoona käitumist? käitumist? Kui jah, siis kuidas? neurodiversne, ratastoolis, vajab prille või on tal on käeluumurd? Kui ta ei usuks kliimasoojenemisse Kui ta oleks mees, ei pruugiks ta või usuks vandenõuteooriaid nt kultuuris juurdunud soorollidest "lameda maa teooria", läheks ta sõltuvalt olla harjunud pere vaba ELM-​i teemadega vastuollu või oleks Kui ta oleks paljulapselise pere vanem, aega korraldama ja võiks vajada pakutava sisu suhtes kriitilisem... Murdes jalaluu, jääks ta lastega tõenäoliselt võiks tal olla rohkem majanduslikke organisatoorsete tegevuste puhul Samasoolise paarina võiks tal olla raskusi ja oleks tähelepanelikum koju, ent oleks huvitatud võimalustest lapsi rohkem tuge võimuorganite suhtes vähem usaldust. kodus lõbustada ja koolitada. Seda võimaldaks suurperedele mõeldud allahindluste või Vanematena võiksid nad seetõttu olla ELM-​i virtuaalne külastus – mängides õpetlikke pakkumiste suhtes. Samuti otsiks ta mänge, kuulates virtuaalselt loodusteemalisi empaatilisemad ja soovida muuta lugusid, suhelda ELM-​i töötajatega jne. ühiskonda paremaks (seadas natuke Välisturistidena ei pruugiks tasuta võimalusi ja planeeriks perega vähem tegevusi väljaspool kodu rohkem ka status quo'd kahtluse alla) nad perena kohaliku kultuuri ja autohtoonse loodusega (taimestik ja loomastik) nii hästi kursis olla. Persoona Aleks Spontaanne ja iseseisev avastaja Kirjeldus Vanus: 9 Perekonnaseis: noore eesti-​vene Teise klassi õpilane, kes armastab õppida pigem läbi isiklike kogemuste kui segapaari ainus laps kellegi teise selgitusi kuulates. Teda on kerge julgustada tegevustes osalema ja küsimusi esitama. Asukoht: Tallinn, Lasnamäe Ta on oma vanuse kohta väga uudishimulik laps. Nagu enamik lapsi, naudib ta telefoniga mängimist ja sõpradega suhtlemist (näiteks TikTok-​is Keeled: vene (kodune keel), eesti videoklippide jagamine). Noortele vanematele ainsaks lapseks olemine on teinud temast üsna iseseisva poisi, kes on harjunud end ise lõbustama omaette mängides. Eriti meeldivad talle Legod. Tulevikumuuseum on... Muuseumis on ta käinud paar korda, peamiselt lasteaia ja kooli õppegruppidega. Sageli ununeb tal külastatud muuseumi nimi ning pigem koht, mis pakub igal külastusel jäävad meelde konkreetsed elamused. Eriti meeldivad talle sõprade midagi uut ja huvitavat, mida sünnipäevad ("see kord, kui Skyparkis käisime oli vägev") erinevates omasoodu avastada parasjagu populaarsust koguvates seiklustubades, kus lapsed end välja Muuseumikülastusel... Oskused, eelistused ja käitumine elada ning vanemad omavahel jutustada saavad. Ta on perega sageli mööda Eestimaad reisinud - RMK radadel matkanud, Uudishimu ja tahe Eelistab õppida Kui külastab koos sõpradega on ta läbi kogemuste Veedab vaba rattaga sõitnud ja vaba aega aktiivselt looduses veetnud. iseseisvalt avastada kaasatud ühistesse Veedab Eelistab aega ning soodumus luua ning tal on raskusi pikemat aega ettevõtmistesse... aega üksi aega oma veeta grupiga emotsionaalne side füüsiliste paikadega paigal püsimise ja juhul kui miski muu pole tema kuulamisega lähedastega tähelepanu köitnud Hoolib väga Ei mõtle isegi Eelistused Digital native, kes kasutab tehnoloogia keskkonnast keskkonna peale. igapäevaselt intuitiivselt kasutamisel tehnoloogiat nii õppimiseks, suhtlemiseks kui ka "Ma ei mäleta, mis koht see oli... "Artjomil, mu parimal sõbral oli meelelahutuseks Mäletan küll, et saime ise asju sünnipäev... see oli parim. Külastab tihti Pole ammu proovida ja teha. Mulle meeldis, et Tegime loomaaias ringkäigu, muuseume. muuseumit sain ringi ronida ja juhendajamängu mängisime mänge ja pidime loomi külastanud. mängida. Ja pärast sõime pannkooke." märkama... Mulle meeldisid ahvid, nad hüppasid ringi... ja sain isegi mõnda looma toita..." Väheste Heade digioskustega digioskustega Kulutab Ei kuluta palju raha meelelahutuse meelelahutusele. peale palju raha Persoona Aleks Spontaanne ja iseseisev avastaja Tulevik Arengusuunad tulevikus Käitumismustrid, mis avalduvad ELM'i avamise järgselt. Mis muutub? Ta tahab olla Ta uurib näitusi Mängib Liitub väikeste Ta soovib iseseisvalt avastada Palub tähistada sõpradega lihtsalt õnnelik, iseseisvalt ja proovib teadlaste ja proovida uusi asju ning ise asju, õppides oma sünnipäeva interaktiivseid lõbutseda oma klubiga, kus kujundada oma arusaama nendest uudsetest ELM-​is koos mänge ja kohtub sõpradega ning ja interaktiivsetest klassikaaslastega muuseumis teiste teevad ümbritsevast maailmast leida uusi sõpru kogemustest lastega väljasõite Kõik Eemaldada soopõhised nimed. Kas Võttes arvesse erivajadused ja Kuidas võivad rass, kultuuriline taust, Kas elumuutus nagu kolimine uude persoona kehtiks? Mis muutuks? puuded (alalised või ajutised). religioosne kuuluvus, seksuaalne asukohta, lapse saamine, töökaotus Mis peab muutuma, kui persoona on orientatsioon või muud kriteeriumid või lahutus võivad mõjutada persoona kuulmis-, nägemis- või liikumispuudega, mõjutada persoona käitumist? käitumist? Kui jah, siis kuidas? neurodiversne, ratastoolis, vajab prille või on tal on käeluumurd? Kui ta mõlemad vanemad oleksid vene Teise lapse perre lisandumine rahvusest võiks ta olla vene kooli õpilane tähendaks talle harjumist uue ning tal võib olla probleeme eesti keele dünaamikaga, nagu näiteks õe-​ Tüdrukuna võib ta vajada veidi valdamisega. Ühtlasi võib ta olla ka vennaga ühes toas elamine, enam julgustust ning kipub rohkem kauge eesti kultuurist ning Teise linna kolides võib ta oma õpetussõnade ja huvide jagamine seniseid sõpru hakata igatsema reegleid jälgima. Ta järgib tavaliselt informatsiooni vahendavatest kanalitest. ning võib tekkida probleeme ning eeskujuks olemine. oma gruppi, kuid võib sukelduda uute sõprussuhete leidmisega. Kui tal on neuroloogilised Vaimse puude (st. Downi sündroom) Lisaks võib uus elukoht muuta uurimuslikesse tegevustesse ja selle erinevused või õpiraskused korral tugineks ta väljasõitudel saatjale, tema seniseid eluviise ning tal vältel kaaslased unustada. kes talle tegevustel toeks on. Tema võtab aega, et uue olukorraga võib see mõjutada, kuidas Kui tal oleks loomult introvertne, kohaneda. Vanemate lahutus muudab tema ta informatsiooni vastu kognitiivsete võimete tase varieerub käitumismustreid, näiteks kahes kodus sõltuvalt tegevuste ja interaktsioonide oleks ta ettevaatlikum uurija ja võtab, seda tõlgendab ning graafiku järgi elamise tõttu on ta tüübist (üksi/rühmas, väljas/sees, õppija ning võiks selleks vajada talletab. muutunud kergemini ärrituvaks ning lärmakas/vaikne jne) rohkem julgustust ja käitub koolis teisiti. Vajab tõenäoliselt juhendamist õpetajalt rohkem tuge. Persoona Mare Entusiastlik ekspert ja kultuurinostalgik Kirjeldus Vanus: 65 30+ aastase kogemusega bioloogiaõpetaja ja õppekava juht. Mare annab Perekonnaseis: abielus, tunde 5. - 12. klassidele ning ühtlasi korraldab bioloogiahuvilistele õpilastele samateemalist huviringi. Õpetajatöö on tema kirg ning tema eesmärk tõsta täiskasvanud lapsed huvi looduse vastu on saanud osaks tema identiteedist. Ta hoolib eriti kohalikust kultuuripärandist ja kaitsealustest liikidest. Asukoht: Raplamaa Igal õppeaastal kuulub tema gruppi, kes valib välja klassireiside ja Keeled: eesti, vene, inglise väljasõitude sihtkohad. Bioloogia õppekava toetamiseks koostab ta töölehti ning korraldab väljasõite Eesti loodusesse. Nentides tänapäeva noorte lühikest keskendumisvõimet, rakendab ta "vaikuseminuteid" ja õpitu kordamist ning loob võimalusi läbi erinevate praktiliste tegevuste seoste Tulevikumuuseum on... loomiseks klassis õpitu ning sellest väljapool nähtuga. sümbioos traditsioonilise ja Oma vaba aega meeldib Marele veeta looduses orienteerudes, metsas innovatiivse vahel - kaasates sel seeni ja ravimtaimi korjates ning aiatöid tehes. Talvel seevastu meeldib talle moel erinevaid vanusegruppe ja ajaviiteks kududa. Hooaegadest hoolimata külastab ta kohalikku tõstes nende teadlikkust loodusest Oskused, eelistused ja käitumine kultuurimaja ja tantsib rahvatantsurühmas. Muuseumikülastusel... Sõidab välismaale kollektiivseteks kultuuriseiklusteks koos oma On kaasatud Hindab kultuuri Erudeeritud ja Hoiab korda ja traditsiooniline sõpruskonnaga - kõik sarnases vanuses paarid, keda ta tunneb juba ammu. distsiplineerib tegevustesse ja ja ajalugu, maitsemeel, Veedab vaba Veedab Eelistab aega Ta külastab muuseume ja kunstigaleriisid üksi või koos oma entusiastlike vajadusel leiab võimalusi õppekavaga omandab infot kiirustamata ja juhindub nostalgilistest ning aega üksi aega oma veeta grupiga õpilasrühma seoste loomiseks on süvitsi õppija emotsionaalsetest sõpradega, kes soovivad süvitsi kogeda harivaid ja valgustavaid kogemusi. kogemustest lähedastega tööalane sotsiaalne Hoolib väga Ei mõtle isegi Eelistused tehnoloogia keskkonnast keskkonna peale. Praktiline tööriist igapäevatöö "Huvi looduse vastu on noorte seas "Teooria ja tegeliku elu seoste kasutamisel efektiivsuse tõstmiseks ja õpilaste tähelepanu üsna madal. Huvitavamaks loomiseks külastasime Eesti köitmiseks õppeotstarbel muutmiseks lisan õppekava looderannikut, et tutvuda Läänemere Külastab tihti Pole ammu toetavaid kogemusi. Näiteks toiduahelaga. 1,5 tunni jooksul muuseumit haudusime klassiruumis munadest vaatasid õpilased ringi ja täitsid muuseume. tibusid. See võimaldab õpilastel töölehti. Iga väljasõidu lõpetame külastanud. isiklikku sidet luua." mõtisklusega, et kogetust paremini aru saada." Heade Väheste digioskustega digioskustega Kulutab Ei kuluta palju raha meelelahutuse meelelahutusele. peale palju raha Persoona Mare Entusiastlik ekspert ja kultuurinostalgik Tulevik Arengusuunad tulevikus Käitumismustrid, mis avalduvad ELM'i avamise järgselt. Mis muutub? ELM jõuab nendeni (koolid väljaspool ELM-​i platvorm pakub õpilastele Lai valik eksponaate: Tallinna), et muuta end „Loodus on ökosüsteem, suur võrgustik ning ihaldusväärsemaks ja ligipääsetavamaks võimalust õppida loodust veebis omavahel on seotud loomad ja taimed, puudu on aga Ta kavatseb töötada Tema eluaegne eesmärk on tõsta sihtkohaks. See võimaldaks koolireisi omandades digikogemusi, mis süsteem, mis seoks selle kokku nii, et näitaks, et inimene on osa sellest, mitte eraldiseisev olend klaasi Kuna ta on tööl väga õpetajana senikaua, puudutavate otsuste tegemisel ELMi äratavad nende huvi ja mida saab nooremate põlvkondade teadlikkust külastamise ideed teistele õpetajatele nö kasutada bioloogia- ja taga ja et inimene võib kõike teha. Loodus on tegelikult võimsam ja seda loodusjõudu saaks sotsiaalne ja osaleb kuni ta seda suudab kohalikus seltskonnaelus, ja huvi looduse vastu. (Võimaldab maha müüa. geograafiatundides. inimestele erinevate aistingute või visuaalsete lõimede kaudu kuidagi näidata." ja seetõttu soovib ta soovib ta veeta veidi hoida oma meelt näha suuremat pilti ja seoseid kultuurilist ja hetkes olemise aega üksi teravana ja olla klassiruumis õpitu ja väljaspool seda ELMi kodulehelt leiab infot, mis hõlbustab Võimalus kasutada ELM-​i loodud Vabal ajal külastab ELMi üksi või füüsiliselt aktiivne. toimuva vahel.) eksponaatide kohta andmete kogumist ja külastuse põhjalikku planeerimist, see toetaks töölehti, orienteerumisüritusi ja/või koos mõttekaaslastega, et õppida giidiga ekskursioone, mis on kooskõlas konkreetsete teemade kohta süvitsi bioloogia õppekava. Ta saab koostada töölehti ja planeerida praktilisi tegevusi, mida õppekavaga ja näitustega. Eriti kasulik, osaledes töötubades ja loengutes muuseumikülastuse ajal läbi viia, hõlmates ka kui ta ei saa ise kohal olla ja kogenematu ning saada ELMi tegevuste toetajaks eksponaate. õpetaja peab asendama. ja aktiivseks vabatahtlikuks. isiklikult tööalaselt Kõik Eemaldada soopõhised nimed. Kas Võttes arvesse erivajadused ja Kuidas võivad rass, kultuuriline taust, Kas elumuutus nagu kolimine uude persoona kehtiks? Mis muutuks? puuded (alalised või ajutised). religioosne kuuluvus, seksuaalne asukohta, lapse saamine, töökaotus Mis peab muutuma, kui persoona on orientatsioon või muud kriteeriumid või lahutus võivad mõjutada persoona kuulmis-, nägemis- või liikumispuudega, mõjutada persoona käitumist? käitumist? Kui jah, siis kuidas? neurodiversne, ratastoolis, vajab prille või on tal on käeluumurd? Kui ta oleks vene kooli Kui ta on õpetaja, kes õpetaja, võivad tal olla juhendab koolirühma ideoloogilised Kui ta pensionile läheb, Olles lesk, võib ta Ratastoolis olemine tähendaks, et tal on Lätist, keskendub ta jääks tal rohkem aega Kui ta oleks meessoost, siis erinevused ja tal võib rohkem üldisele osaleda rohkem raskem liikuda ja tal on raskem lapsi muuseumitegevuses olla vaja õpilasi kogemusele, mitte niivõrd sotsiaalsetes meeldiks talle veeta aega kontrolli all hoida, vajab liikumiseks sellele, kuidas külastus vabatahtlikuna väljasõitude ajal tegutsemiseks ning oma tegevustes looduses, harrastades paremini ligipääsetavat keskkonda (peab juhendada vene keeles. sobib õppekavadega. teadmiste ja kirge looduse eakaaslaste või jahipidamist, kalandust ja kontrollima, millised on trampidega vastu jagamiseks (ta võib igatseda oma tööd ja inimestega, otsides bussid, kus on ligipääsetavad jalakäijate võib-​olla isegi taksidermiat lastega suhtlemist) sügavamat sidet teed linnas jne) Kui ta oleks Jõgevamaa väikese kooli bioloogia õpetaja, võiks väljasõitude korraldamine olla keerukam nii majanduslikel kui ka vahemaast tulenevatel põhjustel Persoona Kris Eneseotsingutel aktiivne ja progressiivne noor Kirjeldus Vanus: 19 Elab koos vanematega ning sõltub veel majanduslikult peamiselt oma vanematest. Äsja nooreks täiskasvanuks saanuna, on tema eesmärk leida Perekonnaseis: vallaline töö ja karjääriteekonna, mis läheks kokku tema huvide ja oskustega. Asukoht: Tallinn, Kadriorg Kuigi hetkel ei lähtu ta kõikide otsuste tegemisel jätkusuutlikkuse põhimõttest, püüab ta seda järk-​järgult endasse juurutada, näiteks ostis ta kohalikust poest uue kokkupandava ratta, et auto asemel seda Keeled: eesti, inglise kasutada. Igapäevane tüütus: prügi sorteerimine! Ta ei tea, mida teha või kuidas paremini teha! Vabal ajal üritab käia regulaarselt õues, nautida loodust ja leida aega omaette olemiseks. Hindab puhast, saastamata ja puutumata loodust ent Tulevikumuuseum on... jõuab sinna harvem kui sooviks. Tulevikus loodab selleks rohkem võimalusi leida. kaasav, sotsiaalne, kuid vaikne ja alati muutuv koht Kris on seltskondlik ent alles eneseotsingutel. Sõpruskond on osaliselt jäänud keskkoolist, aga on laienemas tänu uutele põnevatele kohtumistele. Oskused, eelistused ja käitumine Muuseumikülastusel... Kuna tema sissetulek on tagasihoidlik ning ta soovib vanematest vähem sõltuda, eelistab ta soodsamaid melelahutuslikke tegevusi. On paljuski mõjutatud oma sõpruskonna eelistustest ja arvamustest. Naudib käed-​ Otsib midagi Naudib rikkalikke kogemusi, mis ühendavad külge füüsilisi Veedab vaba Eelistab aega sellist, mida õppimise, sõpradega Veedab Krisi kutsusid Muuseumiööle Tallinnas sõbrad, kes olid elevil tasuta (või ja digitaalseid koosolemise ja lihtsalt aega üksi aega oma veeta grupiga interaktiivseid ei saa kodus olemise omavahel! Eriti õuealad ja kohvikud, kus väga odavate) piletite üle. Neid paelus enim uute kohtade avastamine teha. ilma kiirustamise ja kindla lähedastega eksponaate plaanita aega veeta linnas ning külastatud kohalikes muuseumites kuuldud põnevad lood. Hoolib väga Ei mõtle isegi Eelistused Armastab kõike digitaalset, alates fantaasia tehnoloogia keskkonnast keskkonna peale. videomängude mängimisest kasutamisel kuni koodimise ja „(Vabal ajal) käin tihti looduses, kuskil loomingulise tegevuseni. metsarajal või rabas, sest mulle "Käisin muuseumiöö ajal vanalinnas meeldib tavapärasest Tervishoiumuuseumis ja KGB muuseumis. linnakeskkonnast eemal olla. See oli huvitav. Eriti Tervisemuuseum oli Külastab tihti Pole ammu nii interaktiivne. KGB muuseum seletas muuseumit ...vaiksemad kohad, kus sõpradega muuseume. koos aega veeta, näiteks matkarada rohkem rohkem lugu kõige taga, nii et külastanud. või sõprade juures... Tahaksin rohkem see oli ka suurepärane. Mulle meeldib ka võimalusi igapäevast eemale Kalamaja muuseum, see on interaktiivne saamiseks." ja saab ka tutvuda erinevate lugudega" Heade Väheste digioskustega digioskustega Kulutab Ei kuluta palju raha meelelahutuse meelelahutusele. peale palju raha Persoona Kris Eneseotsingutel aktiivne ja progressiivne noor Tulevik Arengusuunad tulevikus Käitumismustrid, mis avalduvad ELM'i avamise järgselt. Mis muutub? Tahab saada rahaliselt Soovib kolida Keskendub Tahab teha Keskendub Muutub regulaarseks Külastab sageli, et Võtab vahel aja maha, et iseseisvaks ja plaanib külastajaks saada rohkem enesetäiendamisele tervislikke ja rohkem Uuesti leitud huvi saada eemale alustada (koos suuremasse ja enda karjääri seltskondlikel üritustel, teada sensoorsetest kogemustest sõpradega) oma jätkusuutlikke kohalikele kultuurisündmuste kus saab sõpradega ja kasutab vaiksetid kohti kohalikku ettevõtet oma õuega arendamisele, otsuseid (riided, vastu aega veeta ja kohtuda jätkusuutlikkuse mõtisklemiseks (või ringmajanduse soovib jätta kaupadele ja uute inimestega, kellel kohta ja veeta ärevuse korral põhimõttel kohta maailmasse jälje toit, transport) ajaloole on samad huvid aega välialadel rahunemiseks) Kõik Eemaldada soopõhised nimed. Kas Võttes arvesse erivajadused ja Kuidas võivad rass, kultuuriline taust, Kas elumuutus nagu kolimine uude persoona kehtiks? Mis muutuks? puuded (alalised või ajutised). religioosne kuuluvus, seksuaalne asukohta, lapse saamine, töökaotus Mis peab muutuma, kui persoona on orientatsioon või muud kriteeriumid või lahutus võivad mõjutada persoona kuulmis-, nägemis- või liikumispuudega, mõjutada persoona käitumist? käitumist? Kui jah, siis kuidas? Kui naissoost: Kui naissoost: neurodiversne, ratastoolis, vajab prille rohkem initsiatiivi võib olla rohkem või on tal on käeluumurd? uurida, huvitatud organiseerida ja esteetilistest kutsuda sõpru elamustest, plaane tegema glamuursem Rattaõnnetuse tõttu Kui tal oleks vene taustaga Kannatab ärevuse all ja ajutiselt ratastoolis: Töölt vallandamine võib lapsevanem kes elab veedab rohkem aega ei veeda aega tähendada uut võimalust Lasnamäel ja kel pole oma ettevõttega siseruumides, mitte looduses, vähem suvilat, kus pikemalt vaba alustamiseks ent ka veelgi laiema sõpruskonnaga, aega veeta, pole tal kuskil aktiivne, kasutab suuremat sõltumist oma võimalik ise kasvatada Mis siis, kui identifitseerib end kui kipub end isoleerima. rohkem kodust vanematest värskeid köögi- ja puuvilju "nemad", pöörab rohkem tähelepanu meelelahutust. soolisele diferentseerumisele avalikus/privaatses ruumis (st tualetid, tagasisidevormid, näitused...) Persoona Mattias Ehedate ja kohalike kogemuste otsija Kirjeldus Vanus: 32 Mattias on professionaalne fotograaf, kes töötab veebiajakirja jaoks. Perekonnaseis: kihlatud Tema ja ta kihlatu Camille elavad praegu Rootsis ja armastavad reisida nii tihti kui võimalik. Uute kultuuride avastamise kire on ta leidnud juba ajast, mil ta elas Pariisis ja tutvus õpingute ajal Camillega. Asukoht: Göteborg, Rootsi Nad on mõlemad väga organiseeritud ja reiside planeerimine on nende Keeled: rootsi, inglise, veidi jaoks põnev! Tihtipeale, et reisid hoida taskukohasena on neil väiksemad prantsuse keelt ootused mugavusele, kuna nad on noored ja altimad seiklustele ning ainulaadsetele/haruldastele kogemustele. Koos paiku külastades ja avastades minnakse kasvõi lühikeste väljasõitude Tulevikumuuseum on... puhul süvitsi kohalikku kultuuri. Enamasti kõnnivad ja sõidavad jalgrattaga, kohalik, autentne, unikaalne ja tutvuvad vaatamisväärsustega, naudivad kohalikku toitu ja muusikat, otsivad romantilisi kohti. Kaart on alati käes, kui nad on oma reisisihtkohta esteetiline koht kultuuri avastamas! Oma huvide tõttu ei jää neil tähelepanuta kunagi kohalikud avastamiseks disainipoed, kuid külastavad ka peamisi tõmbekohti, nagu vanalinn ja Oskused, eelistused ja käitumine ajaloolised piirkonnad, otsides kaunist ainulaadset vaadet. Nad on alati Muuseumikülastusel... liikvel ja teavad, et saavad kodus olles puhata! Huvitub uutest ja Tahab lisada oma Sageli eelistab põnevatest faktidest kogemuste-​ Rootsis elavad nad rahulikku elu ning püüavad olla ressursside osas külastatavate pagasisse üha lihtsalt veeta Veedab vaba Veedab Eelistab aega säästlikud ja jälgida oma harjumusi. Nad mõlemad usuvad, et maailm peab kohtade ajaloo ja uusi ja aega teisi inimesi vaadates ja pilte aega üksi aega oma veeta grupiga kohaliku kultuuri autentsemaid looduse eest paremini hoolt kandma ja igaüks meist mängib selles oma kohta kogemusi teha lähedastega rolli. Hoolib väga Ei mõtle isegi Eelistused Ta armastab kõike visuaalset tehnoloogia keskkonnast keskkonna peale. - kõike, mis on seotud kasutamisel meedia, fotograafia, animatsiooni ja "Teeme esmalt uurimistööd ja "Peatume selleks, mis mööda jalutades VR-​iga seejärel küsime kohalikelt silma jääb... laseme end ka üllatada! Aga Külastab tihti Pole ammu soovitusi. Püüame jääda hea on omada varuplaane (eriti vihmase muuseume. muuseumit kohalikeks... teha seda, mida päeva korral), muuseumide külastamine ja külastanud. kohalikud teevad. Nii loome iga koha ajaloost läbi imbumine. Tutvume oma parimaid mälestusi, kindlasti sellega, mille poolest linn tuntud mida teistega jagame." on..." Väheste Heade digioskustega digioskustega Kulutab Ei kuluta palju raha meelelahutuse meelelahutusele. peale palju raha Persoona Mattias Ehedate ja kohalike kogemuste otsija Tulevik Arengusuunad tulevikus Käitumismustrid, mis avalduvad ELM'i avamise järgselt. Mis muutub? Soovib luua ELM üllatab teda Soovib Teeb valiku, et külastada just Tunneb aina Leiab, et ELM on fotograafiareise meeldivalt võimalusega Külastab ELMi oma lähiaastatel luua ELMi, eesmärgiga tutvuda Eesti suurenevat huvi looduse ja pärandiga. Otsides endale meelde tuletada populaarne korraldava ettevõtte, loodusfotograafia fotode pere, kasvatada ehedat elamust, võtab osa rikkalikku looma- ja külastuskoht, kui mille sihtpaikadeks ürdikorjamise matkast vastu, mõtleb suuna eksponeerimiseks. lapsi, kuid mitte loodusesse või ELMi siseaias linnumaailma ning küsib kohalikelt/ oleksid tema enda korraldatavast loengust vahetamisele Pole enam turist! seda veel enam muuta oma lemmikpaikad üle taimsetest ravimitest. fotograafina guugeldab hinnata elustiili kogu maailma Kõik Eemaldada soopõhised nimed. Kas Võttes arvesse erivajadused ja Kuidas võivad rass, kultuuriline taust, Kas elumuutus nagu kolimine uude persoona kehtiks? Mis muutuks? puuded (alalised või ajutised). religioosne kuuluvus, seksuaalne asukohta, lapse saamine, töökaotus Mis peab muutuma, kui persoona on orientatsioon või muud kriteeriumid või lahutus võivad mõjutada persoona kuulmis-, nägemis- või liikumispuudega, mõjutada persoona käitumist? käitumist? Kui jah, siis kuidas? neurodiversne, ratastoolis, vajab prille või on tal on käeluumurd? Kui tal ei oleks kõrgharidust Mis siis, kui ta on ja oleks iseõppinu - tal võib loodushuviline? Kasutab olla vähem ressursse, ELMi veebiraamatukogusid, vahendeid. Tema vaated jagab oma loodusfotosid, muutuksid ning ta võiks Kui ta oleks naine, suhtleb ELMiga elukogemuste tõttu olla Kui ta oleks vaegnägija juhinduks ta professionaalselt kaotanud osa oma Kui tal oleks laps, siis ta otsiks võivad tema huvid idealismist. lapsesõbralikumaid tegevusi ja rohkem oma partnerist või vastupid erineda, ent tema majutuskohti, tema aeg ja - tahaks tunda end iseseisvana ja iseloom ja ootaks näituste ja kogu võimalused oleksid piiratumad. Või eelistused ei keskkonnaga (bussid, lennujaam otsiks ta reisi ajaks lapsehoidja. muutuks oluliselt. jne) suhtlemisel punktkirja keelt. Kui Ladina-​Ameerikast, siis võib olla avatum, vähem reserveeritud ja suhtleb teiste ümberkaudsete inimestega. Võib mõjutada tema käitumist kirjutamata reeglite suhtes, näiteks vestleb inimestega järjekorras või istub kellegi kõrval, kui vaba istekoht on...  Eesti Loodusmuuseumi uue püsiekspositsiooni ideekonkurss (277655) HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS 1. Ideekavandite hindamise kriteeriumid ja metoodika Hankija kontrollib enne ideekavandite hindamist osalejate kõrvaldamise aluste puudumist, samuti pakkumuse vastavust hankes seatud vastavustingimustele. Žürii hindab ideekavandeid, mille puhul osalejal puuduvad kõrvaldamise alused ning kelle pakkumus on vastavaks tunnistatud hankes seatud hindamiskriteeriumide alusel. Ideekavandid on žürii liikmetele anonüümsed. Ideekavandite autorid avalikustatakse žüriile pärast otsuse tegemist (lõpp-protokolli koostamist). Žürii tööd juhib žürii esimees. Hääleõigust omavad otsustamisel kõik žürii liikmed. Žüriil on õigus vajadusel kaasata komisjoni töösse eksperte. Eksperdil on õigus osa võtta komisjoni koosolekutest, kuid tal puudub otsustamisel hääleõigus. Ideekonkursi žürii hindab hindamisele esitatud ideekavandeid kollektiivselt. Hindamisprotokollis kajastatakse žürii liikmete koondhinnang koos põhjendustega. Kui üksmeelt ei saavutata, siis hääletatakse, kusjuures igal liikmel on üks hääl. Žürii otsuseid võetakse vastu lihthäälteenamusega. Lihthäälteenamus on otsuste tegemisel poolthäälte enamus võrreldes vastuhäälte arvuga. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav žürii esimehe hääl. Hindamisprotokollis kajastatakse žürii liikmete konsensuslik koondhinnang koos vastavate põhjendustega. Juhul, kui mitu ideekavandit saavad võrdselt punkte, korraldatakse hääletus, milles osalevad kõik žürii hääleõiguslikud liikmed, kusjuures igal liikmel on üks hääl. Võitjaks tunnistatakse rohkem hääli saanud ideekavand. Žürii otsuseid võetakse vastu lihthäälteenamusega. Lihthäälteenamus on otsuste tegemisel poolthäälte enamus võrreldes vastuhäälte arvuga. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav žürii esimehe hääl. Ideekavandi hindamiskriteeriumid 100 väärtuspunkti skaalal on järgmised: Kriteerium Maksimaalsed väärtuspunktid 1. Ideekavandi lahendus 90 2. Ideekonkursi kavandi järgsete projekteerimistööde maksumus 10 KOKKU 100 2. Hindamismetoodika kirjeldus 2.1. Ideekavandi omanäolisus, tehniline ja visuaalne lahendus - 90 väärtuspunkti Žürii hindab konsensuslikult ideekavandi lahendustes Eesti Loodusmuuseumi uue püsiekspositsiooni: 1) üldist vastavust avatud ideekonkursi alusdokumendile „Tehniline kirjeldus: Sisuteemade kirjeldus ja lähteülesanne (277655)“, 2) kontseptsiooni omanäolisust, 3) uudsust ja originaalsust,  Eesti Loodusmuuseumi uue püsiekspositsiooni ideekonkurss (277655) 4) eksponaatide tehnilist lahendust, 5) keskkonnahoidlikke lahendusi, 6) innovaatilisi lahendusi, 7) ligipääsetavuse tagamist, 8) sihtgruppidega arvestamist, ja 9) visuaalset kontseptsiooni. Žürii toob hindamisprotokollis välja eeltoodud aspektidest lähtuva üldise (konsensusliku) kaalutluse, miks ideekonkursi võitja ideekavand on žürii hinnangul parim. Žürii koondhinnangu põhjal omistatakse parimale ideekavandile 90 väärtuspunkti. Žürii koondhinnangu järgi saab iga järgmine ideekavand 10 väärtuspunkti vähem kui eelmine ideekavand (kõige parem ideekavand saab 90 punkti, paremuselt teine ideekavand saab 80 punkti, paremuselt kolmas ideekavand saab 70 punkti jne.) Alates paremuse järjestuse kümnendast kohast saavad kõik järgnevad ideekavandid (11., 12., 13. jne) võrdse arvu punkte, mis on 10 väärtuspunkti. 2.2. Ideekavandi projekteerimistööde maksumus – 10 väärtuspunkti Madalaima maksumusega pakkumus saab maksimaalse arvu väärtuspunkte (10), järgmised pakkumused saavad väärtuspunkte proportsionaalselt vähem. Iga hinnalt järgmise pakkumuse punktid arvestatakse järgmise valemi abil („vähim on parim“): "10" - ("pakkumuse väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "10". 2.3. Ideekavanditeke omistatavate lõplike punktide kujunemine Ideekavandi lahenduse ja ideekavandi projekteerimistööde maksumuse eest saadud punktid liidetakse kokku ning enim punkte saanud ideekavandi esitaja on ideekonkursi võitja.  MAKSEKORRALDUS NR 9434 MAKSJA / REMITTER / ПЛАТЕЛЬЩИК KUUPÄEV / DATE / ЧИСЛО OÜ LAESSON & PARTNERID 20.02.2025 MAKSJA KONTO NR / REMITTER´S ACC. / № СЧЕТА ПЛАТЕЛЬЩИКА REG. NR / REG. NO / РЕГ. № SELGITUS / DETAILS OF PAYMENT / ОБъЯСНЕНИЕ ПЛАТЕЖА 10847861 (Registreerimisnumber) Lumia OÜ vaidlustus riigihankes nr 277655 EE472200221018606327 MAKSJA PANK / REMITTER´S BANK / БАНК ПЛАТЕЛЬЩИКА Swedbank AS SAAJA / BENEFICIARY / ПОЛУЧАТЕЛЬ RAHANDUSMINISTEERIUM SAAJA KONTO NR / BENEFICIARY´S ACC. / № СЧЕТА ПОЛУЧАТЕЛЯ VIITENUMBER / REFERENCE NO / НОМЕР ССЫЛКИ EE932200221023778606 2900082126 SAAJA PANK / BENEFICIARY´S BANK / БАНК ПОЛУЧАТЕЛЯ SUMMA / AMOUNT IN FIGURES / СУММА TEENUSTASU / CHARGES / ТАРИФ Swedbank AS 1 280.00 EUR 0.00 SUMMA SÕNADEGA / AMOUNT IN WORDS / СУММАПРОПИСЬЮ Üks tuhat kakssada kaheksakümmend eurot 00 senti MAKSJA EES-JA PEREKONNANIMED, ALLKIRJAD / PITSER PANGA MÄRGE/ BANK`S NOTE/ ПОМЕТКA БAНКА REMITTER’S NAMES AND SURNAMES, SIGNATURES / STAMP / ИМЕНА И ФАМИЛИИ, ПОДПИСИ / ПЕЧАТЬ ПЛАТЕЛЬЩИКА 2025022000615552 KÄESOLEVA MAKSEKORRALDUSE ALLKIRJASTAMISEGA KINNITAN, ET OLEN TUTVUNUD JA NÕUSTUN SWEDBANK AS KEHTIVA HINNAKIRJA JA MAKSETEHINGUTE TEOSTAMISE TINGIMUSTEGA. ПОДПИСАНИЕМ НАСТОЯЩЕГО ПЛАТЕЖНОГО ПОРУЧЕНИЯ ПОДТВЕРЖДАЮ, ЧТО Я ОЗНАКОМИЛСЯ/ОЗНАКОМИЛАСЬ И СОГЛАСЕН/СОГЛАСНА С ДЕЙСТВУЮЩИМИ В SWEDBANK AS ПРЕЙСКУРАНТОМ И УСЛОВИЯМИ ОСУЩЕСТВЛЕНИЯ ПЛАТЕЖНЫХ ОПЕРАЦИЙ. BY SIGNING THIS PAYMENT ORDER I WARRANT AND REPRESENT THAT I HAVE EXAMINED AND CONSENT TO THE EFFECTIVE PRICE LIST AND CONDITIONS FOR MAKING PAYMENT TRANSACTIONS OF SWEDBANK AS.  V O L I K I R I 20.02.2025.a LUMIA OÜ , registrikood 16364402 , aadress Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Uus tn 12, 10111 , mida esindab juhatuse liige Margit Aule , isikukood 48109252718 volitab Tuulikki Laesson ’it , isikukood 46903190280 , kes esindab OÜ -t Laesson ja Partnerid, registrikood 10847861, aadress Volta tn 1, Tallinn esindama volitajat osaühingut LUMIA Riigi Tugiteenuste Keskuse poolt korraldatud avatud ideekonkursi „ Eesti Loodusmuuseumi uue püsiekspositsiooni ideekonkurss “ (viitenumber 277655 ) seotud õigusküsimustes ja -vaidlustes, sealhulgas, kuid mitte ainult, esindama volitajat menetluses riigihangete vaidlustuskomisjonis ning vajadusel Eesti Vabariigi kohtutes koos kõigi õigustega. Vo likiri on antud edasivolitamise õi guset a ja kehtib kuni 31.12.202 6 .a. ____________