Vaidlustus

Riigihangete vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85, Tallinn, Harju maakond, 10115 e-post: [email protected] Vaidlustus Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse riigihanke „Relvaregistri V etapi arendustööd“ (riigihangete registri viitenumber 285111) vastavaks ja edukaks tunnistamise otsustele 1. Asjaolud 31.10.2024 esitas Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (edaspidi Hankija) riigihangete registri kaudu kutse pakkumuse esitamiseks avatud hankemenetluses „Relvaregistri V etapi arendustööd“ (riigihangete registri viitenumber 285111) (edaspidi Hange). Pakkumuse esitamise tähtajaks määrati 04.12.2024. Pakkumuse koosseisus pidi pakkuja esitama vastavuse tõendamiseks muuhulgas projektimeeskonna CV-d, koosseisus vanemarendaja, testija, süsteemianalüütik ja UI/UX disainer. FINEST AS (edaspidi Vaidlustaja) esitas pakkumuse läbi riigihangete registri tähtaegselt. Pakkumuste avamise järgselt selgus, et hankes esitati kokku kuus pakkumust. Lisaks Vaidlustajale esitasid pakkumused veel SRINI OÜ (14449790), OÜ Quretec (11043739), ühispakkujad DomeStack OÜ (14613568) ja HEISI IT OÜ (12765966), Catapult Labs OÜ (12853765) ja osaühing BPW Consulting (10560025). 10.02.2025 kell 11.57 teavitas Hankija riigihangete registri teabevahetuse kaudu Vaidlustajat hanke tulemustest mille kohaselt Hankija otsustas tunnistada vastavaks RHS § 114 lõike 1 alusel pakkuja SRINI OÜ (14449790) ning RHS § 114 lõike 2 alusel pakkujate DomeStack OÜ (14613568), Catapult Labs OÜ (12853765), osaühing BPW Consulting (10560025) pakkumused, kuna pakkumused vastavad riigihanke alusdokumentides kehtestatud tingimustele. Hankija otsustas tunnistada mittevastavaks RHS § 114 lõigete 1 ja 2 alusel pakkujate OÜ Quretec (11043739) ja FINEST AS (10714404) pakkumused, kuna pakkumused ei vasta riigihanke alusdokumentides kehtestatud tingimustele. Hankija otsustas tunnistada edukaks RHS § 117 lg 1 alusel pakkuja SRINI OÜ (14449790), kuna pakkumus on hindamiskriteeriumide alusel majanduslikult soodsaim pakkumus. Koos tulemustega väljastati Vaidlustajale ka väljavõte pakkumuste vastavuse hindamisest, millest selgus Vaidlustaja pakkumuse mittevastavuse põhjus. Vaidlustaja hinnangul on pakkumuse vastavaks tunnistamata jätmine ning pakkumuse tagasilükkamine Vaidlustaja õigusi rikkuv ning väär. Vaidlustaja pöördus samal päeval riigihangete registri vahendusel Hankija poole ning juhtis tähelepanu, et pakkumuse vastavaks tunnistamata jätmise põhjendused ei ole asjakohased ega hanke tingimustega kooskõlas. Hankija andis teada, et annab oma vastuse hiljemalt käesoleva nädala lõpuks, kuid kuna vaidlustusaeg lõpeb 20.02, otsustas Vaidlustaja vastuse mittesaamisel vaidlustuse esitada. Eeltoodust tulenevalt on vaidlustus esitatud tähtaegselt. 2. Tagasilükkamise põhjused ning Vaidlustaja argumendid Hankija põhjendustele Vastavusotsuses, mille alusel Vaidlustaja pakkumus tagasi lükati, on välja toodud, et pakkumuses esitatud testija ei vasta CV vormil toodud nõudele 8, mille kohaselt „Projekti tellija peab olema kolmas isik, st projekti tellijaks ei saa olla (ühis)pakkuja ise või pakkumusse hõlmatud alltöövõtja või (varasemas) töösuhtes tööandjale endale teostatud töö. Selliseid projekte on lubatud esitada üldise töökogemuse nõude täitmiseks või näitlikustamiseks“. Vaidlustajale väljastatud vastavaks tunnistamise protokolli väljavõttest nähtus Hankija põhjendatus järgmiselt: Hankija küsis pakkujalt selgitusi RHR teabevahetuse kaudu pakkumuse sisu kohta eesmärgiga täpsustada testija CV vormi punktis 2.2, 2.3 ja 2.4 teostatud projekti "Politsei lühimenetlussüsteemi arendus" tellija Politsei- ja Piirivalveameti-poolset kontakti teabepäringu tegemiseks. Hankija esitas pakkujale 17.12.2024 teabepäringu läbi riigihangete registri: "Olete pakkumuses esitatud testija Raido Uudeli CV vormil punktides 2.2, 2.3 ja 2.4 märkinud projekti Politsei lühimenetlussüsteemi arendus. Palun saata võimalusel täpsem PPA kontakt antud projektile, et saaksime teha teabepäringu.". Pakkuja esitas 23.12.2024 vastuse läbi riigihangete registri teabevahetuse: "PPA poolse kontaktisiku nime Raido Uudel kahjuks enam ei osanud nimetada arvestades, et projekt toimus üle 4 aasta tagasi, kuid projekti teostajaks oli SMIT ise ja nimetatud projekti eest vastutav isik oli Sergei Erbin (sel ajal menetlusteenuste osakonna juhataja)." Pakkuja vastusest selgub, et antud projekti "Politsei lühimenetlussüsteemi arendus" teostamise perioodil oli CV esitatud isik Raido Uudel tööl hankija juures. Hankija asutusesisesene kontroll kinnitab seda infot, mis tähendab, et testija Raido Uudel osales projektis "Politsei lühimenetlussüsteemi arendus" olles hankija juures tööl. Vastavalt testija CV vormis toodud CV-de esitamise/täitmise üldiste nõuete punktile 8, peab projekti tellija olema kolmas isik, st projekti tellijaks ei saa olla (ühis)pakkuja ise või pakkumusse hõlmatud alltöövõtja või (varasemas) töösuhtes tööandjale endale teostatud töö. Selliseid projekte on lubatud esitada üldise töökogemuse nõude täitmiseks või näitlikustamiseks. Antud juhul on tegemist olukorraga, kus testija CV vormi punktides 2.2, 2.3 ja 2.4 on esitatud projekt, mille esitatud testija on täitnud varasemas töösuhtes olles hankijale ja vastavalt CV vormi üldiste nõuete punktile 8 ei ole selliste kogemuste projektide all esitamine lubatud ja seega ei saa hankija seda projekti pakkumuse vastavuse hindamisel arvesse võtta Kuna testija CV vormil ei ole pakkuja esitanud täiendavaid projekte nõuete täitmiseks, siis sellest selgub, et CV vormi põhjal ei vasta esitatud testija hankija seatud nõuetele. Hankija ei rakendanud RHS § 46 lg 4 ja ei küsinud pakkujalt täiendavaid selgitusi, kuna tegemist on hankija hinnangul sisulise puudusega, mille kõrvaldamine selgituste küsimisega ei ole lubatud. Seega lükkab hankija pakkuja Finest AS (10714404) pakkumuse tagasi, kuna pakkumuse koosseisus esitatud Lehekülg: 2 andmete põhjal ei vasta pakkumus esitatud tingimustele. Täiendavalt juhib hankija tähelepanu, et pakkujal on alusdokumentide ebaselguse korral õigus ja kohustus küsida hankijalt selgitusi. Kui pakkuja seda õigust ei kasuta, siis jääb risk, et pakkumus tunnistatakse mittevastavaks, pakkuja kanda (30.08.2011. a, Tln RK 3-11-1452 p. 15, 16, 17; TlnHKo 31.01.2020, 3-19-2412; p-d 20.8.2- 20.8.4)). Vaidlustaja ei nõustu Hankija seisukohtadega ning vaidleb neile vastu. Kuna projekti elluviimine toimus 4-5 aastat tagasi ning see toimus enne töötaja Vaidlustaja juures tööle asumist, siis puudub Vaidlustajal tervikprojekti kohta täpsem teadmine. Samas pöördus Vaidlustaja toonase projekti eest vastutava isiku poole (Sergei Erbin, töötas projekti elluviimise ajal SMIT’s). Tema mäletamist mööda oli Hankija tellijateks Siseministeerium (SiM) ja PPA ning PPA poolt olid tellija poolt projekti kaasatud isikud projektijuht/jurist Ele Nuka ning peakasutaja Margit Klaus. Hanke CV vormil toodud punkt 8 sätestab tingimuse, et projekti tellija peab olema olnud kolmas isik, st projekti tellijaks ei saa olla 1. (ühis)pakkuja ise 2. pakkumusse hõlmatud alltöövõtja 3. (varasemas) töösuhtes tööandjale endale teostatud töö. Käesoleval juhul ei ole tegemist ühegagi kolmest tingimusest – tellijaks ei ole olnud Vaidlustaja (FINEST AS), tema ühispakkuja ega alltöövõtja ega ka mitte hankija (varasem tööandja). Projekti tellijaks on olnud Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) nagu Vaidlustaja on ka esitatud CV-s märkinud ning teabevahetuses üle selgitanud. See, et Hankija on korraldanud PPA-le projekti läbiviimise, ei muuda teostatud projekti töösuhtes tööandjale endale teostatud tööks. Töö teostati siiski kolmandale isikule ehk PPA-le. Seega on Hankija käsitlus justkui oleks spetsialist teostanud töö omaenda tööandjale, väär. Riigihangete üldpõhimõtete kohaselt peab Hankija kohtlema kõiki pakkujaid võrdselt ning sätestama hankedokumendis tingimused üheselt mõistetavalt ning selgelt. Käesoleval juhul on CV vormi punktis 8 selgelt sätestatud tingimus, mille kohaselt esitatav projekt ei tohi olnud olla nö in-house projekt (kõigis kolmes vormingus), kuid ei ole olnud keelatud esitada projekti, millega on Hankija olnud seotud, kui see projekt on olnud suunatud kolmandale isikule, antud juhul PPA-le. Grammatilise tõlgenduse kohaselt ei saa mitte kuidagi asuda seisukohale, et Vaidlustaja pakkumus tulnuks eelnimetatud projekti esitamise tõttu mittevastavaks tunnistada. Tallinna Halduskohus on oma 23.9.2019 lahendis nr 3-19-1523; p-d 19, 21-23, 31, 34, 36-37) öelnud, et hanke alusdokumentide tõlgendamisel tuleb lähtepunktiks võtta TsÜS § 75 lg 2. TsÜS § 75 lg 2 teine lause sätestab, et kui tahteavaldus, mis ei ole tehtud kindlale isikule, on suunatud avalikkusele, tuleb seda tõlgendada nii, nagu mõistlik isik seda mõistma pidi. Hanketeade on avalikkusele suunatud tahteavaldus. Seega tuleb hinnata võimalikele hankes osalemisest huvitatud isikutele hankemenetluse raames kättesaadavaks tehtud dokumente ning seda, kuidas need isikud pidid nendest aru saama (Tartu Ringkonnakohus nr 3-13-2040, p 20). Kui lähtuda seisukohast, et tahteavaldusi tuleb tõlgendada selle tegija tahte kohaselt TsÜS § 75 lg 1 järgi, tekiks olukord, kus vaidluste korral prevaleeriks alati hankija tahe. See aga ei oleks kooskõlas läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõttega. Kohtupraktikas on selgitatud, et hankija enda poolt antud tõlgendus hanketingimustele võib tingimustest arusaamisel mängida rolli vaid siis, kui hankija on RHS §-s 56 sätestatust tulenevalt andnud hankemenetluses osalevatele isikutele või selles osalemisest huvitatud isikutele hanketeate ja hankedokumentide kohta Lehekülg: 3 selgitusi või täiendavat teavet. Sellisel juhul avalikustab hankija RHS§ 56 lg 2 kohaselt selgitused või muu täiendava teabe koos hankedokumentidega. Seda tuleb teha enne pakkumuse esitamise tähtaja lõppu (Tartu Ringkonnakohus nr 3-13-2040, p 23). CV-vormil esitatud andmete/projektide üldine mõte edastada andmed, mis võimaldaksid Hankijal veenduda pakutud isiku hanke nõuetele vastavas töökogemuses. Kuna projekti tellija oli PPA ja selle projekti läbiviimise korraldas SMIT (ehk hankija ise), siis saab hankija ise veenduda, et pakutav isik osales viidatud projektis ning omandas nõutud töökogemuse. Vaidlust ei ole selle üle, kas pakutud testija osales testijana CV-s viidatud referentsprojektis. Seda kinnitab ka Hankija, et pakutud testija Raido Uudel oli viidatud projekti „Politsei lühimenetlussüsteemi arendus" teostamise perioodil tööl hankija juures. CV-vormis punktis 8 toodud tingimuste kohaselt peab projekti tellija olema kolmas isik, mida ka Vaidlustaja enda pakkumuses on esitanud. Tuginedes RIHA andmetele on Hankija omanikuks vaid „Dokumendihaldussüsteem Delta“ süsteemile, kõikide teiste Hankija teenindavate süsteemide omanikuks (seega ka arendustööde tellijaks) on Siseministeeriumi haldusala asutused, mh Politsei- ja Piirivalveamet. Eeltoodust tulenevalt rõhutame üle, et mõistlik isik saaks aru, et sätestad tingimus kätkeb endas Vaidlustaja enda, tema ühispakkuja/alltöövõtja või tööandja nö majasiseseid projekte, mille saab panna vaid konteksti, et pakkujad ei hakkaks endale ise sobivaid projekte „välja mõtlema“ ning seetõttu ebaausat konkurentsi tekitama. CV-s viidatud projekti tellijaks oli Politsei- ja Piirivalveamet. Hankija (SMIT) ja PPA on erinevad juriidilised isikud, kus projekti tellijaks on PPA ning täitjaks Hankija, kelle koosseisus antud ajal töötas ka pakutud testija. Seega on punktis 8 toodud tingimus täidetud. 3. Vaidlustaja kokkuvõtlikud seisukohad 3.1. Vaidlustaja on seisukohal, et Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse riigihanke „Relvaregistri V etapi arendustööd“ (riigihangete registri viitenumber 285111) pakkumuse tagasilükkamise otsus Vaidlustaja pakkumuse suhtes on tehtud ennatlikult ning ei ole järgitud Riigihangete seaduse üldpõhimõtteid. 3.2. Vaidlustaja on seisukohal, et tema esitatud pakkumus vastab kõigile pakkumuskutses püstitatud nõuetele ja tingimustele ning Hankija poolt esitatud etteheited ei ole asjakohased. Seetõttu peaks Vaidlustaja pakkumus olema tunnistatud vastavaks. 3.3. Kuna pakkumuse hindamiskriteeriumiks oli 100% pakkumuse maksumus ning Vaidlustaja pakkumuse maksumus oli vastavaks tunnistatud pakkumuste maksumustest madalaim, oleks Vaidlustajal olnud võimalus pakkumuse vastavaks tunnistamisel osutuda edukaks pakkujaks. 4. Taotlused 4.1. Vaidlustaja taotleb RHS § 193 lg 1 kohaselt käesoleva riigihankemenetluse peatamist kuni antud vaidlustusmenetluse lõpuni sh keelata hankelepingu sõlmimine. 4.2. Rahuldada vaidlustus ning kehtetuks tunnistada Hankija 10.02.2025 riigihangete registri kaudu teatavaks tehtud otsused ning kohustada Hankijat viima läbi pakkumuste uus kontrollimine ning koostada hankes uued otsused. 4.3. Mõista Hankijalt välja tasutud riigilõiv summas 1280 (üks tuhat kakssada kaheksakümmend) eurot. 4.4. Juhul, kui Hankija kasutab menetluses lepingulise esindaja abi, jätta tema õigusabikulud tema enda kanda. Lehekülg: 4 4.5. Kuna pakkumuse dokumendid ja nendes sisalduv info, välja arvatud pakkumuse maksumus ja osamaksumus, on Vaidlustaja ärisaladus, palume neid kolmandatele isikutele mitte avaldada. 4.6. Vaidlustaja nõustub kirjaliku menetlusega. Lugupidamisega, (allkirjastatud digitaalselt) Jan Urva FINEST AS Tegevjuht, juhatuse liige Lisad Vaidlustusel on järgmised lisad: 1. Riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus 2. Riigihanke alusdokumendid ja hankija teavitused on vaidlustuskomisjonile kättesaadavad riigihangete registris Lehekülg: 5  Luminor: BRIDGE Maksekorraldus nr. : 2741 Dokumendi kuupäev 20.02.2025 Maksja FINEST AS Registrikood 10714404 Maksja konto EE811700017004463526 (EUR) Makse saaja Rahandusministeerium Makse saaja riik Eesti Makse saaja konto EE701700017001577198 Makse saaja panga SWIFT RIKOEE22XXX Makse saaja panga riik Eesti kood LUMINOR BANK AS, ESTONIA (FORMER NORDEA BANK AB ESTONIA Makse saaja panga Makse saaja pank ESTONIA BRANCH) aadress Summa 1 280,00 EUR (üks tuhat kakssada kaheksakümmend eurot ja 0 senti) Makse info Vaidlustus riigihankes nr 285111 Makse prioriteet Tavamakse Olemasolevad allkirjad 20.02.2025, 15:46 : A (Jan Urva) Maksealgataja viitenumber 5xl9r Saadetud Lehekülg 1 alates 1