Programmide "Toiduohutus 2025-2028", „Biomajandus 2025-2028", „Ühistransport 2025–2028", „Regionaalareng 2025-2028" ja "Maa ja ruumiloome 2025-2028" kinnitamine

Regionaal- ja põllumajandusministri (kuupäev digiallkirjas) käskkiri nr 35 „Programmide "Toiduohutus 2025-2028", „Biomajandus 2025-2028”, „Ühistransport 2025–2028“, „Regionaalareng 2025-2028“ ja „Maa ja ruumiloome 2025-2028“ kinnitamine“ Lisa 1 BIOMAJANDUSE PROGRAMM 2025–2028 Sisukord Sisukord ...................................................................................................................................... 2 Programmi üldinfo ...................................................................................................................... 3 1. Sissejuhatus ..................................................................................................................... 4 2. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava ......................................................... 5 3. Hetkeolukorra lühianalüüs ............................................................................................... 7 4. Olulised tegevused ......................................................................................................... 13 5. Programmi tegevused .................................................................................................... 16 5.1. Programmi tegevus – põllumajanduskeskkonna hea seisundi tagamine .............. 16 5.2. Programmi tegevus – ringbiomajanduse arendamine ........................................... 20 5.3. Programmi tegevus – põllumajandus- ja toidusektori konkurentsivõime tõstmine 22 5.4. Programmi tegevus – noorte põllumajandusettevõtjate tegevuse arendamine ..... 25 5.5. Programmi tegevus – turukorraldus ja kaubanduspoliitika rakendamine ............ 26 5.6. Programmi tegevus – ühistegevuse ja koostöö arendamine ................................. 28 5.7. Programmi tegevus – Eesti toidu kuvandi ja müügivõimekuse tugevdamine ...... 30 5.8. Programmi tegevus – kutselise kalapüügi korraldamine ...................................... 32 5.9. Programmi tegevus – vee-elusressursside töötlemine ja turustamine .................. 34 5.10. Programmi tegevus – vesiviljeluse arendamine ................................................... 36 5.11. Programmi tegevus – kalavarude haldamine ja kaitse .......................................... 38 6. Programmi juhtimiskorraldus ........................................................................................ 39 LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus ..................................................................................... 40 LISA 2. Teenuste rahastamiskava ............................................................................................ 42 2 Programmi üldinfo Programmi koostaja Biomajanduse asekantsler, põllumajanduspoliitika osakond, ja vastutaja põllumajanduskeskkonnapoliitika osakond ja kalanduspoliitika osakond Programmi eelnõu 01.06.2024 valmimise aeg Vormis toodud info on sisendiks riigi eelarvestrateegia (RES) ja Vormi sisu riigieelarve seaduse (RE) protsessi koostamisele. Programmi eelnõu kasutamise selgitus kohandatakse RES-ist ja RE-st lähtuvalt. Programmi kinnitab minister käskkirjaga. Tulemusvaldkond Põllumajandus ja kalandus Tulemusvaldkonna Eesti toit on eelistatud, keskkond ja elurikkus on hoitud, toidusektori eesmärk ettevõtted on edukad ning maa- ja rannakogukonnad on elujõulised. Valdkonna Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 arengukava Valdkonna visioon Eesti toit on hinnatud ja maal on hea elada Programmi nimi Biomajanduse programm Programmi eesmärk Tark ja kestlik põllumajandus, kalandus ja toidutootmine. Programmi periood 4 aastat (2025–2028) Peavastutaja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (ministeerium) Kaasvastutajad (oma Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA), Riigi Laboriuuringute ja valitsemisala Riskihindamise Keskus (LABRIS), Põllumajanduse Registrite ja asutused) Informatsiooni Amet (PRIA), Maaelu Teadmuskeskus (METK) 3 1. Sissejuhatus Biomajanduse programm viib ellu „Põllumajanduse ja kalanduse arengukava aastani 2030“ (PõKa) eesmärki: „Eesti toit on eelistatud, keskkond ja elurikkus on hoitud, toidusektori ettevõtted on edukad ning maa- ja rannakogukonnad on elujõulised.“ Programmis kajastuvad tegevused võimaldavad põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse ja toidutööstuse valdkondades bioressurssi efektiivsemalt ning kestlikumalt kasutada ja väärindada, võttes arvesse biomajanduse arengusuundi, säästva arengu ja keskkonnaalaseid eesmärke, ning leida kohti valdkondade vaheliseks koostööks. Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) tegevusi rahastatakse ELi finantsperioodil 2023-2027 Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD). Kalandussektori arenguks vajalikke tegevusi rahastatakse ELi finantsperioodil 2021-2027 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (EMKVF) vahenditest. Mitmesuguseid harrastuskalapüügi tugevdamise meetmeid ja kalanduse teadlikkuse tõstmise tegevusi rahastatakse ka Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu. Lõhelistele rändeteede avamist kalanduslikult olulistele jõgedele rajatud paisudel on rahastatud Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi vahenditest. Seosed arengustrateegiaga „Eesti 2035“: Strateegia „Eesti 2035“ tegevuskavas on seatud üheks arenguvajaduseks julgeolek ja turvalisus ning peetud oluliseks tagada julgeolek igas olukorras ja parandada kriisideks valmisolekut. Programmi tegevused panustavad sellesse, et toidujulgeolek oleks Eestis tagatud. Biomajandus panustab strateegia „Eesti 2035“ tegevuskava muutusesse, millega soovitakse suurendada Eesti majandusele oluliste valdkondade võimekust. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on peavastutaja kestliku ringbiomajanduse (sh sinimajanduse) arendamisel. Strateegia „Eesti 2035“ kohaselt on elupaikade hoidmine ja taastamine, liigirikkuse suurendamine ning muldade kaitse piisavalt ulatuslikul territooriumil tähtis nii elurikkuse säilitamisel kui ka kliimamuutuste puhverdamisel ja nendega kohanemisel. Mida rohkem on toimivaid ja elurikkaid ökosüsteeme (sh veekeskkonnas), seda paremini oleme varustatud inimese eksistentsiks vajalikuga ning suudame taluda keskkonna saastatust ja kohaneda kliimamuutustega. Muudatused: Biomajanduse programm käsitleb endise „Põllumajandus, toit ja maaelu“ teemasid, kuid ümberkorralduste ja struktuurimuudatustega liikusid välja toiduohutuse, taimetervise ja mahepõllumajanduse teemad (toiduohutuse programm), maakasutuse ja maaparandusega seotud teemad (maa ja ruumiloome programm) ning maaelu arengu teemad (regionaalarengu programm). Kuna põllumajandustootmine tähendab ühtlasi maakasutust, kajastatakse programmis endiselt põllumajandusmaa kestliku kasutamisega seotud teemasid. Programmi lisandus kestliku kalanduse valdkond koos programmi tegevustega, mis varem moodustasid eraldi kalanduse ühisprogrammi Kliimaministeeriumiga. 4 2. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava Programmi eesmärk: Tark ja kestlik põllumajandus, kalandus ja toidutootmine. Programmi mõõdikud Mõõdik Tegelik Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase (2023) (2025) (2026) (2027) (2028) Kasutuses oleva 987 785 990 000 990 000 990 000 990 000 põllumajandusmaa pindala, ha Keskkonnasõbralikult 91,1 90 90 90 90 majandatava maa osakaal, %* Kogu tarneahela loodava 6,8 (2022) 7,2 7,2 7,2 7,2 lisandväärtuse osatähtsus kogu ettevõtlussektori lisandväärtuses, % Eesti päritolu 13 13 13 14 14 põllumajandussaaduste ja toidukaupade osakaal kogu eesti päritolu kaupade ekspordis, % Kasvuhoonegaaside (KHG) 2,42 Madalam Madalam Madalam Madalam heide põllumajandustoodangu (2022) kui 2,5 kui 2,5 kui 2,5 kui 2,5 väärtuse kohta, t CO2 ekv/tuh EUR Heas seisus kalavarude arv, 42 45 45 50 60 % Eesti kalandussektori 77,7 82,2 83,9 85,1 96,7 esmatootmise kogu väärtus (mln €) * Kõigi ökokavade ja keskkonnatoetuste ning püsirohumaa pindala ühekordselt suhtena põllumajandusmaasse, ei lange alla sihttaset Programmi eelarve Eelarve Eelarve prognoos 2025 2026 2027 2028 Programmi kulud kokku -361 681 681 -328 395 964 -303 522 001 -302 276 307 Põllumajandus- -62 528 064 -60 229 802 -62 807 450 -62 059 417 keskkonna hea seisundi tagamine 5  Ringbiomajanduse -7 713 004 -11 309 895 -355 055 -355 473 arendamine Põllumajandus- ja -129 394 515 -92 997 498 -79 531 455 -79 023 783 toidusektori konkurentsivõime tõstmine Noorte -11 703 112 -10 023 502 -10 013 372 -10 013 851 põllumajandusettevõtjat e tegevuse arendamine Turukorraldus ja -119 185 731 -120 144 943 -118 390 316 -118 392 033 kaubanduspoliitika rakendamine Ühistegevuse ja koostöö -1 640 509 -1 415 928 -1 405 223 -1 405 642 arendamine Eesti toidu kuvandi ja -3 821 641 -4 356 310 -3 993 730 -3 994 947 müügivõimekuse tugevdamine Kutselise kalapüügi -10 364 417 -10 340 667 -10 669 959 -10 671 563 korraldamine Vee-elusressursside -6 934 835 -9 028 451 -7 207 950 -7 209 079 töötlemine ja turustamine Vesiviljeluse -2 905 372 -2 996 133 -3 185 990 -3 186 967 arendamine Kalavarude haldamine -5 490 481 -5 552 835 -5 961 500 -5 963 553 ja kaitse Programmi teenuste hinnas sisaldub põhivara kulum. Teenuse hindades kajastatakse amortisatsioonikulu selleks, et kanda investeering kuluks soetatava põhivara kasuliku eluea jooksul. Põhivara kulum kajastatakse programmi, meetme ja tegevuse tasemel mitterahalistes kuludes. Eelarve maksumus on ilma käibemaksuta. Teenuste maksumus kujuneb teenuse osutamisega seotud otsestest kuludest (nt inimestele või ettevõtetele suunatavad toetused või teenuskohtade ülalpidamine) ja kaudsetest kuludest (teenust osutava asutuse personali- ja majanduskulud). Investeeringute eelarvet kajastatakse programmi, meetme ja tegevuse tasemel. 6 3. Hetkeolukorra lühianalüüs Põllumajanduskeskkond Põllumajandustootmine põhineb loodusressursside kasutusel, mistõttu on oluline tagada nende hea seisund. Hoitud ja hooldatud põllumajandusmaastikud ning elurikkus on osa Eesti identiteedist. Eesti põllumuldade seisund on üldiselt hea, põllumajandustootjad on enamasti kasutusele võtnud mitmekesised külvikorrad ning üha enam rakendavad ka mullasõbralikke harimispraktikaid. Senisest enam tuleb tähelepanu pöörata turvasmuldade harimise vähendamisele, mulla positiivse süsinikubilansi tagamisele ning taastava põllumajanduse praktikate viljelemisele, millele pakuvad tuge toetusmeetmete kõrval eelkõige asjakohased uuringud ning teadmussiirde tegevused. Jätkuvalt on probleemiks põhjavee kohatine saastumine nitraatidega ning osade järvede ja rannikumere eutrofeerumine. Põllumajandusest pärit lämmastik ja fosfor moodustavad Eesti siseveekogudesse jõudvast lämmastikukoormusest ligikaudu poole ja fosforikoormusest umbes kolmandiku. Põllumajanduse negatiivset mõju pinna- ja põhjaveele saab vähendada keskkonnahoidlike majandamisviisidega. Põllumajandusmaastikus toetavad kõige enam elurikkuse ja kliimaeesmärke pärandniidud. Nende pindala kaitstavatel aladel on 60 000 hektarit. Keskkonnasekkumiste abil hooldatakse sellest üle poole. Senisest enam tähelepanu vajavad ka muud rohumaad, mis on liigirikkad ja kus on säilinud looduslik taimestik. Väljapool kaitsealasid asuvate pärandniitude ja teiste liigirikaste niitude säilitamise toetamiseks on 2024. aastal alustatud nende alade inventeerimisega. Kui põllumajandusmaastike kimalasenäitajad on olnud stabiilsed, siis liigirikkust iseloomustav põllulindude indeksi trend on langev. Peamistes põllumajanduspiirkondades on elurikkust ja mitmekesisust suurendavate liigirikaste rohumaade, sopistunud servaalade ja maastikuelementide hulk liialt väike ning suured üksteise kõrval asetsevad maastikuelementideta põllualad vähendavad oluliselt elurikkust ning ümbritsevate loodusalade sidusust. Põllumajanduskeskkonna hea seisundi säilimisel ja parendamisel mängivad olulist rolli seadusandluse tõhus rakendamine, vabatahtlikud keskkonnameetmed, kohalikke olusid arvesse võtvad teadusuuringud ja teadmussiire ning põllumeeste kasvanud keskkonnateadlikkus. Riigi roll on siin liigirikkuse ja elukeskkonna kaitsemeetmete rakendamine ning põllumajandustootjate innustamine veelgi keskkonnasõbralikumale tootmisele. Aitame kaasa KHG heite ohjamisele, kliimamuutuste mõju vähendamisele ja kliimamuutustega kohanemisele, õhukvaliteedi hea seisundi tagamisele ning mulla, vee, maastikulise mitmekesisuse ja elurikkuse hea seisukorra säilimisele ja parandamisele. Põllumajandus mõjutab mitmeti ka maakasutust, meie loodusressursse, maastikke ja elurikkust, olles ise nende kasutajana neist sõltuv. Samuti mõjutab põllumajandus kliimat ja vastupidi – on kliimamuutustest otseselt mõjutatud. Põllumajanduse KHG heide moodustas 2022. aastal KHG koguheitest 11%. Kui arvestada kogu kestliku toidusüsteemi heidet, kuhu alla kuuluvad lisaks KHG heite inventuuri põllumajanduse osa all raporteeritud heitele ka kütuste kasutamisest ja maakasutuse muutusest tulenev heide, oli 2022. aastal heide 2515 kt CO2ekv. Põllumajandussektori kasvuhoonegaaside heite vähendamist ei ole hetkel Eestis õiguslikult reguleeritud, vastav eesmärk on väljatöötamisel 7 kliimakindla majanduse seadusega. Üheks mõõdikuks põllumajanduse tulemuslikkuse hindamisel on kasvuhoonegaaside heide põllumajandustoodangu väärtuse kohta, mis on olnud madalam kui 2,5 t CO2 ekv/tuh EUR. Kestliku toidusüsteemi KHG heite vähendamiseks on vaja rakendada täiendavaid kliimameetmeid ja teha investeeringuid, kuna prognoosid näitavad, et olemasolevate meetmetega ei ole võimalik KHG heite vähendamist saavutada. Ringbiomajandus Eesti on bioressurssidega hästi varustatud, kuid kitsaskohaks on madal lisandväärtus ning suur osatähtsus toorme (nt töötlemata või vähetöödeldud teravili, toorpiim, puit) ekspordil. Eestis annavad biomajandusega seotud sektorid ja tegevusalad ligikaudu 13% majanduse lisandväärtusest ning 17% ekspordist, lisandväärtus töötaja kohta on olnud aga ligikaudu 30% allpool ELi keskmist. Kui jõukamate Euroopa riikide biomajanduses on olulisel kohal kapitali- ja tehnoloogiamahukad tegevusalad (mh farmaatsia- ja keemiatööstus), siis Eesti biomajandus on olnud väga tooraine (metsa/puidu, põllumajanduse/toidu) keskne – neis väärtusahelates luuakse 90% Eesti biomajanduse lisandväärtusest. Regionaal-ja Põllumajandusministeeriumi koordineerimisel ja koostöös Kliimaministeeriumi, teadlaste, ettevõtjate, avaliku sektori ja Eesti Maaülikooliga valmis 2023. aastal ringbiomajanduse teekaart, mis määratleb Eesti ringbiomajanduse arengu peamised tegevussuunad ja arenguks vajalikud tegevused. See on ühtlasi aluseks piirkondlike ringbiomajanduse teekaartide koostamisele, mis lähtuvad kohalikest bioressurssidest, kogukondade ja omavalitsuste vajadustest ja võimalustest. Piirkondlike ringbiomajanduse teekaartide loomiseks koostas Tallinna Ülikool metoodilise raami ja 2024. aastal koostati Eesti Maaülikooli juhtimisel piirkondlikud ringbiomajanduse teekaardid kahes Eesti piirkonnas. Bioressursside, sh kõrvalsaaduste ja jääkide väärindamiseks ning teadus- ja arendustegevuse ja innovatsioonivõimekuse kasvatamiseks on taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) käivitatud investeeringutoetus kogueelarvega 28,8 mln eurot. Lisaks käivitati RRF REPowerEU raames 2024. aasta I poolaastal investeeringutoetus biometaani tootmise suurendamiseks (eelarve ca 20 mln eurot). Vastavalt RRFi reeglitele on rahastus ette nähtud vaid kuni 2026. aasta keskpaigani ning vastavate tegevuste edasiseks toetamiseks rahastus puudub. Kõrvalsaaduste ja jääkide väärindamise investeeringuteks avaneb 2024. aasta lõpus ÜPP SK 2023–2027 sekkumine, mille piiratud eelarve võimaldab toetust anda vaid väga väikeses mahus. BOOST4BIOEAST projekti raames on 2024. aasta lõpus Eesti Maaülikooli koordineerimisel loomisel ringbiomajanduse keskus. Keskus koondab erinevad ringbiomajandusega tegelevad sihtrühmad ja toetab innovatsiooni kasvu sektorites, seda läbi koostöö koordineerimise ja mitmetasandilistele probleemidele/väljakutsetele uudsete lahenduste leidmise initsieerimise. Keskuse loomine aitab muu hulgas kaasa ringbiomajanduse teadlikkuse tõusule ühiskonnas. Põllumajandus ja toiduainetööstus Põllumajandus, kalandus ja toiduainetööstus tagavad toiduga kindlustatuse ja annavad olulise panuse Eesti majandusse, eksporti ja tööhõivesse. Nimetatud sektorid annavad ~3% Eestis loodud lisandväärtusest ja nendes töötab ~4% hõivatutest. Maapiirkonna elanikest töötab eeltoodud valdkondades 15 tuhat hõivatut, ehk 9% maapiirkonna hõivatutest. Uute ettevõtjate sisenemist põllumajandusse takistab põllumajandusmaa piiratus, suur kapitalivajadus ja majanduslik ebakindlus. Paremad väljavaated on köögivilja-, puuvilja- ja 8 marjakasvatuses, kus saab tegevust alustada ka väiksemal põllumajandusmaa pinnal, kuid ka seda tüüpi ettevõtete kapitalimahukus on suur. Tööjõuvajaduse seire uuringu OSKA1 andmetel prognoositakse, et nii põllumajanduses kui ka toiduainetööstuses väheneb järgneva kümnendi jooksul hõive ning seda ennekõike lihtsamate tööde tegijate arvelt, keda võiks tulevikus üha enam asendada tehnoloogia. Spetsialistide puhul prognoositakse mõningast tööhõive kasvu. Valdkonna hõivet ja tööjõuvajadust mõjutab oluliselt tööjõu vananemine, samas on tööjõupuudust suudetud leevendada välistööjõu abil. Tööjõu voolavus on murekoht ennekõike liht- ja oskustööliste seas ning seda mõjutavad nii madal palgatase kui ka töötingimused. Ettevõtete poolt tehtavad investeeringud on üheks hõivet vähendavaks teguriks, mis üheltpoolt vähendavad nõudlust tööjõu järele, aga samas toovad ka muudatusi töö sisusse. Eestis on 978 364 ha põllumajandusmaad, mis on koondunud suurematesse ettevõtetesse (umbes 80% põllumajandusmaast on 20% ettevõtete kasutuses), kuid seal kõrval tegutseb ka palju väikseid põllumajandusettevõtteid. Tööjõu tootlikkus on nii põllumajanduses kui ka toidutööstuses aastatega oluliselt suurenenud, kuid jääb siiski veel ELi keskmisest madalamaks (põllumajanduses ~10% ja toiduainetööstustes ~30% madalam EL keskmisest). Põllumajanduse majandusarvestuse esialgsetel andmetel2 vähenes 2023. a põllumajanduse majandusharu toodangu koguväärtus 2022. aastaga võrreldes ligikaudu 20%. Koos toetustega (ehk alushindades) oli väärtus 1,30 miljardit eurot. Põllumajandussektori kogutoodangu väärtus ei ole alates 2015. aastast katnud ära sektori kogukulusid ja lisandväärtus ning ettevõtjatulu on moodustunud läbi toetuste. 2023. aastaks prognoositud ettevõtja tulu langus -134 mln eurot ei ole peale Eesti liitumist EL-iga nii madal olnud. Turult saadav tulu koos sissetuleku- ja keskkonnatoetustega (v.a investeeringutoetused) ei katnud eelmisel aastal ära põllumajandustoodangu tootmiseks tehtud kulusid. Sellel on mitmed põhjused:  ebasoodsad ilmastikutingimused (põud, hiline öökülm, liigsed sademed koristusperioodil);  intressimäärade tõus, mis tõi kaasa laenuraha kallinemise,  kõrgete hindadega ostetud sisendid 2023. a saagiks,  taimekasvatussaaduste hindade langus,  EL ühise põllumajanduspoliitika uue programmperioodi rakendumine ja olulised muudatused toetuste ümbersuunamisel suurematelt ettevõtjatelt väikestele ja noortele ettevõtjatele. Kogu tarneahela — põllumajanduse, toidutööstuse, toitlustamise ja kaubanduse — tõhus toimimine nõuab tihedat koostööd kõigi osapoolte vahel ning pidevat tarneahela toimimise jälgimist ja täiustamist, et tagada toidukauba kvaliteet, ohutus ja kättesaadavus tarbijatele. Uute tehnoloogiate kasutuselevõtt ja tootmise automatiseerimine võimaldavad ettevõtetel efektiivsemalt toota, jälgida tarneahelat ja kohandada tooteid vastavalt tarbijate eelistustele. Toidutrendid on muutunud tervislikuma, orgaanilisema ja jätkusuutlikuma toidu suunas, mis sunnib ettevõtteid pakkuma kvaliteetsemaid ja innovaatilisemaid tooteid ning teenuseid. Kogu tarneahela loodava lisandväärtuse osatähtsus kogu ettevõtlussektori lisandväärtuses 2022. aastal oli 6,8%. 2022. aastaks seatud sihttaset (7,2%) ei saavutatud. Põllumajandussektori üheks suurimaks murekohaks on riskidest tulenev jätkuv ebakindlus. See omakorda vähendab soovi teha vajalikke investeeringuid nii ressursitõhususe tõstmiseks kui ka keskkonna- ja kliimaeesmärkide täitmiseks. Põllumajandusettevõtete majanduslik toimetulek 1 „Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: põllumajandus ja toiduainetööstus“, Tallinn 2023 2 Prognoos avaldatud SA kodulehel 01.04.2024 9 ehk kulude vähendamine ja tulude suurendamine on oluline kriteerium, et roheülemine saaks toimuda. Ainult majanduslikult kestlikud ja konkurentsivõimelised ettevõtted on suutelised investeerima uutesse tehnoloogiatesse ja neid rakendama. Sellega saame tagada ka kestliku toidutootmise ja toiduga kindlustatuse. Toiduainetööstuse probleemiks on eelkõige mastaabiefekti võimaldavate ettevõtete puudumine, väikesed tootmismahud ning vähene võimekus iseseisvaks tootearenduseks ja innovatsiooniks. Eestis toodetud või töödeldud põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport 2023. aastal oli hinnanguliselt 1,5 mld eurot, vähenes aastaga 3,7%. Kogu Eesti päritolu kaupade ekspordist moodustab Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport ~13% ja see osakaal suurenes 2 protsendipunkti võrra ehk põllumajanduse ja toidutööstuste panus Eesti eksporti kasvas ka majanduslanguse tingimustes. Ligi kolmandiku ekspordist moodustab tooraine väljavedu. Tooraine hinnad maailmaturul on muutumises ja sõltudes tooraine hindadest ei pruugi ekspordikäibe kasv olla stabiilne. Vene- Ukraina sõja, välisnõudluse nõrgenemise ja peamiste kaubanduspartnerite majanduste ebakindluse tõttu on ka Eesti majanduse lähiaja väljavaade endiselt ebakindel ning kasvuootus ekspordile madal. Kaubavahetust mõjutavad ka lähiturgude majandusarengud ja rahapoliitilised otsused inflatsiooni kontrolli alla saamiseks. Ekspordi seisukohalt on Eesti toidusektori lähiaastate suurimaks väljakutseks uute turustusvõimaluste leidmine väärindatud toodetele, mis aitaks maandada hindade volatiilsusest tulenevaid riske ja ebakindlust tooraine ekspordil ning tugevdada Eesti ettevõtete positsiooni välisturgudel. Selleks, et tagada ettevõtetele müügiedendusalane tugi ning tarbijate teadlikkuse tõus kestlikust toidutootmisest, rakendatakse visioonidokumendi Eesti toit 2022-2025 raames erinevaid teavitus- ja müügiedendustegevusi. 2022. aasta lõpus viis Eesti Konjunktuuriinstituut läbi uuringu3, mille tulemustest nähtus, et 61% vastajate hinnangul on nad toidupoes viimase aasta jooksul ostnud valdavalt kodumaist kaupa. Alates 2013. aastast on sama näitaja püsinud stabiilselt vahemikus 74–77% (2020. aastal 74%). Niisiis on koduturul toimunud suurim kodumaise toidukauba eelistamise langus viimase 10 aasta jooksul. Seetõttu näeme vajadust panustada senisest rohkem turuarendustoetuse kaudu nii riigisisestesse teavitustegevustesse, mis võimaldavad panustada sektori mainekujundusse ja tarbijate teadlikkuse kasvu kui ka jätkata rahvusvahelistel messidel ettevõtete ühisstendide toetamist. 2016. aastal oli turuarendustoetuse eelarve 900 000 eurot. Sellest ajast alates on toetuse eelarve pidevalt vähenenud, 2022. aastast alates on turuarendustoetuse eelarve olnud 400 000 eurot. Piiratud eelarve tingimustes ei ole olnud võimalik toetada Eesti turule suunatud teavituskampaaniaid, turu-uuringuid ega Eestis toimuvate messide korraldamist või neil osalemist. Viimasel kolmel aastal on toetatud vaid välisriikides toimuvatel messidel osalemise korraldamist, messide külastamist ning välisriigis turundusürituste korraldamist. Eesti ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet silmas pidades oli kriitilise tähtsusega toetada tegevusi, mille eesmärk on ekspordi toetamiseks väliskontaktide edendamine. Selleks, et säilitada kohaliku toidu eelistamise tase, on vajalik suurendada turuarendustoetuse eelarvet. Kalandus Majanduslikult elujõulise ja konkurentsivõimelise kalandussektori areng sõltub suuresti kalavaru seisundist ning piiratud ressursi tingimustes tehtud otsustest selle varu kasutamisel ja haldamisel. Lisaks tuleb leida võimalused, kuidas kalakasvatamisel kasutada maa- ja 3 Eesti Konjunktuuriinstituut. Eesti elanike toidukaupade ostueelistused ja hoiakud (2022). 10 veeressurssi võimalikult efektiivselt. Kalapüük, kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemine, vesiviljelus ― need valdkonnad peavad põhinema konkurentsivõimet, sissetulekuid, lisandväärtust ja teadmisi suurendaval majandamisel, mis on samaaegselt keskkonnahoidlik ja sünergiaid loov. Tööjõu vananemine, erialaspetsialistide ja oskustööjõu nappus ning kalandussektori vähene atraktiivsus noorte silmis vajab sektori kestlikkuse tagamisel terviklikku käsitlust. Sektori atraktiivsuse tõstmiseks on vaja jätkata valdkonnast positiivse kuvandi loomist kõigis kalamajanduslikes valdkondades ning selle saavutamiseks tuleb tõhustada koostööd teadus- ja haridusasutuste, sektori ettevõtete ning administratsiooni vahel. Eesti kutselise kalapüügi sektor jaguneb ranna- ja siseveekogude püügiks, Läänemere traalpüügiks ning kaugpüügiks. 2023. aasta alguse seisuga tegutseb sektoris 1524 püügiloa omanikku ning 2304 kalurit. Piiratud kalavaru tingimustes tagab oskusteabe ja traditsioonide kestmise, konkurentsivõime püsimise ning ettevõtjate tehtud investeeringute järjepidevuse ajaloolisel püügiõigusel põhinev kalapüügivõimaluste jaotussüsteem. Peamised väljakutsed püügisektoris on seotud püügikoormuse vähendamise ja sissetulekute tõstmisega, kuivõrd majanduslikult olulistest kalavarudest on praegu heas seisus alla poole. Kalavarude looduslikuks taastumiseks tuleb taastada kalade elupaiku ja kudealasid ning tagada nende säilimine. Ohustatud kalaliikide varude taastamiseks asustatakse veekogudesse kalade noorjärke. Kalavarude hea seisundi saavutamiseks on vaja vähendada püügikoormust nende kalavarude kasutamisel, mis ei ole heas seisundis (eelkõige ahven ja koha). Samuti on vaja ajakohastada kalavarude kaitsemeetmeid. Jätkuvalt on vajalik teha jõupingutusi ebaseadusliku kalapüügi ohjamiseks, püütud kala tagasiheite lõpetamiseks ning soovimatut kaaspüüki vähendavate püügimeetodite ja püügivahendite kasutuselevõtuks. Ranna- ja siseveekogude kalapüügi- ja vesiviljelussektori konkurentsivõime ja tulusus on madal, mis muuhulgas tuleneb ebapiisavast ühistegevusest toodangu väärindamisel ja turustamisel ning on tingitud ka kalapüügi hooajalisusest. Seetõttu on vaja tähelepanu pöörata ranna- ja siseveekogude kalurite tegevuste mitmekesistamisele ja sissetulekute tõstmisele. Säästva sinimajanduse kasvu toetab kestliku kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise ja vee- elusressursside väärindamise kõrval ka jõukate rannikukogukondade areng. Vee-eluressursside töötlemist iseloomustab vähene tootearendus. See tähendab ühelt poolt seda, et tooted on tagasihoidliku lisandväärtusega, kuid teisest küljest on senini vähe tähelepanu pööratud nende ressursside töötlemisele, mille potentsiaal on kasutamata või vähe kasutatud ja mille väärindamine ei suurenda survet keskkonnale ning on vastavuses elurikkuse, kliimaneutraalsuse ja ringmajanduse eesmärkidega. Kalandussektori ettevõtete investeeringute soodustamiseks tuleb toetada keskkonnasõbralike ja energiasäästlike tehnoloogiate kasutuselevõttu, soosides ressursside tõhusamat kasutust. Kalatöötlemis- ja vesiviljelussektoris tegutsevatele mikro- ja väikeettevõtjatele, kellel on madal omafinantseeringuvõime, ning väikeste ja keskmiste suurustega ettevõttetele (VKE-dele), kellel on raske saada pikaajalisi laene, võimaldatakse turutõrgete leevendamiseks ligipääsu laenurahale. Töötlemissektori konkurentsivõime tõstmiseks, sh lisandväärtuse kasvatamiseks, on vaja toetada vee- elusressursside tootearendust ja uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamist ettevõtete ning teadus- ja arendusasutuste koostöö ning Eesti teadlaste rahvusvahelises teaduskoostöös osalemise kaudu. Vaatamata faktile, et Eestis püütakse aastas ligikaudu 74 000 tonni kala ja kasvatatakse veel lisaks 800 tonni , ei ole riigis kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tarbimine suur. Aastas tarbitakse 11 keskmiselt umbes 17 kg kalatooteid elaniku kohta, mis on tunduvalt alla Euroopa keskmise – Euroopas on see näitaja 23,2 kg inimese kohta. Kalatarbimise suurendamiseks Eesti leibkondades on plaanis jätkata üleriigilise kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tutvustamise ja teavitamise kampaaniaga, mis pööraks tähelepanu kalatoodete tarbimise olulisusele kõikides vanusegruppides ja aitaks kaasa Eesti kalatoodete väärindamisele ning turustamisele. Eestis tegutseb kaheksa kalanduspiirkonna tegevusrühma (Joonis 1). Kalapüük on alati olnud tähtsal kohal ning mitmed asundused on tekkinud just kalapüügiga tegelemise toetusel. Kalanduspiirkondade moodustamisega on rannakalanduses välja kujunenud tugev kalurite tuumik, kes saab kalapüügist märkimisväärset tulu. Joonis 1. Kalanduspiirkonna tegevusrühmad Seoses püügi hooajalisusega on siiski enamikul ranna- ja siseveekogude kutselistel kaluritel vajadus leida täiendavaid sissetulekuallikaid, sest hooajaline püügitegevus ei anna piisavalt tulu ega sissetulekut terveks aastaks. Ranna- ja siseveekogude kalurite vähene investeeringusuutlikkus vähendab oluliselt nende võimalusi võtta kasutusele uusi keskkonnasäästlikke ja väiksema kasvuhoonegaaside emissiooniga energiaallikaid ning seista vastu kliimamuutustest tulenevatele ohtudele. Kalanduspoliitika sotsiaalmajanduslike eesmärkide saavutamiseks on oluline edendada püüki nii ranna- kui ka siseveekogudes nii, et püügitegevusest sõltuvad kogukonnad jõuaksid rahuldava elatustasemeni ja nende investeerimissuutlikkus kasvab. Vee-elusressursside väärindamine ja otseturustamise jätkuv toetamine loob võimalused lühikeste tarneahelate tekkeks ning soodustab väikeste, kuid kvaliteetsete koguste turustamist otse tarbijale. Kalanduspiirkondade ja kestliku sinimajanduse arengu soodustamiseks on vajalik koostöö jätkumine sektorite esindajate ja teadlaste vahel ning algatusrühmade töö koordineerimine riigisiseselt ja rahvusvahelisel tasandil. 12 4. Olulised tegevused Prioriteet Targa ja kestliku põllumajandustootmise ja toidutöötlemise toetamine ja toidujulgeoleku suurendamine. Milles seisneb Vähene lisandväärtus võrreldes EL keskmisega, madal võimekus iseseisvaks väljakutse? tootearendus- ja innovatsioonitegevuseks, kliimamuutuste mõju toidutootmisele ja toidutootmise mõju keskkonnale, ebakindlus põllumajandustoodete ja -tootmissisendite hindades (riskijuhtimine), järelkasv põllumajandussektoris. Olulisemad  Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava tegevused 2025. aastateks 2023˗2027 rakendamine ja vajadusel ajakohastamine. aastal  Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) sekkumiste edukas rakendamine ja vajadusel ajakohastamine.  Uue finantsperioodi ettevalmistus.  Põllumajanduse ja toidusektori konkurentsivõime tõstmiseks viiakse läbi uuring põllumajandussektori lisandväärtuse loomise võimekuste ja takistuste hindamiseks, töötatakse välja terviklahendused ettevõtete kriisidele ja riskidele vastupidavuse suurendamiseks ja uute ettevõtjate alustamise soodustamiseks. Prioriteet Kestliku toidusüsteemi KHG heite vähendamine ja süsiniku sidumise suurendamine. Milles seisneb Põllumajandussektori KHG heite vähendamine. väljakutse? Olulisemad  Kliimameetmete rakendamine. tegevused 2025. aastal  KHG uuringute ja arenduste (sh andmekogumismetoodika) läbiviimine. Prioriteet Põllumuldade hea seisundi tagamine. Milles seisneb Põllumuldade kvaliteedi langemine ja põllumajandusmaa kasutusvõimaluste väljakutse? vähenemine. Olulisemad Jätkatakse erinevate agroökoloogiliste praktikate mõju uurimist ja tegevused 2025. keskkonnahoidlike praktikate soodustamist, tõhustatakse põllumuldade aastal seisundi seiret, mullaanalüüside tegemise võimekust, mullaandmestiku täpsustamist (sh Eesti mullastikukaardi üleriigiline ja -pinnaline uuendamine) ja teadmussiirde tegevusi. 13  Prioriteet Eesti põllumajandus- ja toidusektori roheülemineku teekaardi ning Eesti ringbiomajanduse teekaardi rakendamine. Milles seisneb Ringmajanduse põhimõtete tagasihoidlik levik biomajanduse sektorites, väljakutse? kohaliku taastuva bioloogilist päritolu biomassi piiratud töötlemisvõimekus ning kõrvalsaaduste ja jääkide vähene väärindamine. Olulisemad  Bioloogilist päritolu kõrvalsaaduste, jäätmete ja (tootmis)kadude tegevused 2025. andmekogumise metoodika väljatöötamine ja andmete aastal kättesaadavaks tegemine.  Ringbiomajandusega seotud mõistete (jäätmed, sh biolagunevad jäätmed, kõrvalsaadused) ja nendega seotud nõuete ajakohastamise algatamine. Prioriteet Põllumajandus- ja toidusektori ettevõtete müügivõimekuse tõstmine. Milles seisneb Eesti toidukaupade negatiivne kaubandusbilanss, välisriikidesse väljakutse? väärindamiseks minevate kaupade suur osatähtsus ekspordis ja tugev orienteeritus lähiturgudele. Olulisemad  Bioloogilist päritolu kõrvalsaaduste, jäätmete ja (tootmis)kadude tegevused 2025. andmekogumise metoodika väljatöötamine ja andmete aastal kättesaadavaks tegemine.  Ringbiomajandusega seotud mõistete (jäätmed, sh biolagunevad jäätmed, kõrvalsaadused) ja nendega seotud nõuete ajakohastamise algatamine. Prioriteet Kalavarude hea seisundi saavutamine. Milles seisneb Heas seisus kalavarude osakaal (2024. a 42%) jääb alla seatud sihttasemetele väljakutse? (2025. a 45%). Liigse kalapüügikoormusega piirkondades püügivahendite arvu Olulisemad vähendamine ja kalavarude kaitsemeetmete ajakohastamine (alammõõdu tegevused 2025. korrigeerimine, ajalis-ruumilised piirangud, selektiivset püüki toetavad aastal meetmed). Prioriteet Targa ja kestliku kalandussektori toetamine. 14  Milles seisneb Ebakindlus tootmissisendite hinnas, kalatoodete vähene tarbimine, madal väljakutse? võimekus iseseisvaks tootearendus- ja innovatsioonitegevuseks. Olulisemad  EMKVFi rakenduskava eesmärkide saavutamiseks sekkumiste tegevused 2025. edukas rakendamine ja vajadusel nende ajakohastamine. aastal  Kestliku kalapüügi ja veekeskkonna bioloogiliste ressursside kaitsmise edendamine; kestliku vesiviljeluse arendamine; kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turustamise, kvaliteedi ja lisandväärtuse edendamine; säästva sinise majanduse arendamine rannikualadel ja kalanduskogukondades. Prioriteet Kalanduse IT-süsteemide arendamine ja toimivuse tagamine. Milles seisneb Kalanduse andmevahetuse toimimine ööpäevaringselt ja süsteemide osiste väljakutse? arendamine kindlustamaks kasutajamugavus ja töökindlus rannakaluritele, traalpüüdjatele ja kaugpüüdjatele. Olulisemad  Kutselise kalapüügi elektroonilisele andmete edastamisele registri tegevused 2025. ja rakenduste (PERK, ERS) arendamine. aastal  Kalaluba.ee toimivuse tagamine. 15 5. Programmi tegevused Meetmete kirjelduses kasutatud sümbolite tähendused: Väljakutsed; Uuringud ja analüüsid; Projektid; IT-arendused; Koolitused; Pidevad tegevused 5.1. Programmi tegevus – põllumajanduskeskkonna hea seisundi tagamine Põllumajandustootmisega seotud väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamisest tuleneva negatiivse keskkonnamõju vähendamine Eesmärk ning põllumajandusmaa elurikkuse ja maastike mitmekesisuse säilimise tagamine. Tegelik tase Sihttase Mõõdik 2023 2025 2026 2027 2028 Püsirohumaade osakaal kogu 27.67 28.75 28.75 28.75 28.75 põllumajandusmaast, % Väljakutsed, tegevused ja oodatavad tulemused Väljakutsed: Põllumajanduse intensiivistumise tagajärjel on kasvamas surve mulla ja vee heale seisukorrale. Kasvuteel on põllumajandussektori kasvuhoonegaaside ja ammoniaagi heide ning lämmastikukoormus veekogudele. Sõnnikumajanduses on probleemiks kasvuhoonegaaside ja ammoniaagi heidet vähendavate praktikate vähene rakendamine. Peamistes põllumajanduspiirkondades on elurikkust ja mitmekesisust suurendavaid maastikuelemente liiga vähe ning suured, üksteise kõrval asetsevad maastikuelementideta põllualad vähendavad oluliselt elurikkust ja ümbritsevate loodusalade sidusust. Põllumajanduskeskkonnas toimuvate muutuste tuvastamiseks ning vajalike meetmete kujundamiseks tehakse uuringuid ja hinnatakse keskkonnaseisundit, ent seirevõimekus ei ole sageli piisav teadmuspõhiste otsuste tegemiseks. Eesti põllumuldade peamised probleemid on orgaanilise aine vähenemine, tihenemine, kuivendussüsteemide amortiseerumine ja sellega seotud põllumajandusmaa kasutusvõimaluste vähenemine, muldade kurnamine ja muldade hapestumine, aga ka mulla ehitistega (rajatised, hooned) katmine, mis viib põllumullad põllumajanduslikust kasutusest välja muuks kasutuseks (hinnanguliselt 1000 hektarit aastas). 16  Eestis on muldade (sh orgaanilise süsiniku varu säilimist soodustavate) põllumajandus- praktikate rakendamine ja levik ebapiisav. Tegevused: Eesti põllumuldade hea seisundi tagamiseks jätkatakse mullasõbralike majandamispraktikate toetamist, täiendatakse põllumuldade seisundi seiret, jätkatakse praktikate mõju kindlaks tegevate uuringute läbiviimist, tõhustatakse teadmussiirde tegevusi ja mullaanalüüside tegemise võimekust ning toetatakse põllumajandusettevõtjaid muldade ja muldi mõjutavate tegurite tundmaõppimisel. Koostöös Kliimaministeeriumiga valmistutakse EL mullaseire direktiivi ülevõtmiseks, sh mullaseaduse väljatöötamiseks ja mullaseire raamistiku uuendamiseks. Koostöös Kliimaministeeriumi ja Keskkonnaagentuuriga viiakse ellu uurimisprogramm „Maa- ja mullakasutuse juhtimissüsteem mullastiku teenuste efektiivseks ja jätkusuutlikuks kasutamiseks, elurikkuse kaitseks ja kliimamõju vähendamiseks“, sh tegeletakse mullastikukaardi uuendamise ning erinevate maakasutus- ja mullastikutüüpide orgaanilise süsiniku sidumise võime ja riigispetsiifiliste KHG eriheitetegurite kindlakstegemisega. Viiakse läbi riigisiseseid tegevusi, mis toetavad Euroopa Horisondi mullakokkuleppe missiooni eesmärki Keskkonnahoiu täiendavaks tagamiseks soodustatakse põllumajanduses keskkonnasäästlike majandamisviiside kasutuselevõttu ja jätkuvat kasutamist, sh ka toetuste abiga. Täiendava keskkonnahoiu tegevusi toetab Euroopa Liidu ja Eesti keskkonnaga seotud õigusloome, toimiv järelevalve süsteem, arenev seire- ja hindamisvõimekus, teadmiste levik ning toetuste rakendamine. Suur roll on digiteenuste arengul, mis muuhulgas aitab pidada põlluraamatut ja koostada toitainete bilansse ning annab väetamis- ja taimekaitsealaseid soovitusi ning. Need tegevused on seotud ka ÜPP strateegiakava 2023-2027 sekkumiste nõuetega. Pea kogu põllumajandusmaa on seotud tingimuslikkuse süsteemiga, mis kehtib Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika kõigile pindala- ja loomatoetuste taotlejatele. Süsteemi eesmärk on tagada, et toetusi saaksid täies mahus need taotlejad, kes järgivad peamisi põllumajandusega seotud nõudeid. Süsteem koosnebki nõuetest ja nende kontrollisüsteemist, mis peab finantskorrektsioonide vältimiseks olema kooskõlas ELi reeglitega. Nõuete rikkumisel vähendatakse kõigi pindala- ja loomatoetuste summat. Tingimuslikkuse süsteem laienes 2023. aastast oluliselt, kui mitmed seni toetatud nõuded sellega liideti. Üheks neist on püsirohumaade säilitamise nõue, mille üle peetakse arvet riigi tasemel läbi tingimuslikkuse süsteemi ja seda mõõdetakse jooksva aasta suhtarvuga võrrelduna võrdlussuhtarvuga. Püsirohumaade osakaal on ka esmane programmi tegevuse mõõdik. See iseloomustab põllumajandusmaa kasutamisekstensiivsust. Pärast põlluraamatu andmete kogunemist (eeldatavalt mõne aasta pärast) on võimalik hinnata ka põllumajanduse keskkonnasuundumusi spetsiifilisemalt. 2025. aasta 1. jaanuarist liidetakse tingimuslikkuse süsteemi ka töökeskkonnaga seotud nõuded4. Sotsiaalse tingimuslikkuse rakendamise eesmärgiks on tõsta taotlejate teadlikkust tööõiguse nõuetest ja kaitsta põllumajandussektoris hõivatud töötjate huve. 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikkel 14 lõige 1 17  Lisaks õigusaktide ja tingimuslikkuse nõuetele rakendatakse põllumajanduses kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu parendamiseks ÜPP Strateegiakavaüheaastaseid ökokavasid ja viieaastase kohustusega põllumajanduskeskkonnatoetusi. Põllumajanduskeskkonna toetused on kitsamalt suunatud mulla- ja veekeskkonna, õhukvaliteedi, elurikkuse ja maastikulise mitmekesisuse hoidmisele ning kliimamuutuse leevendamisele. Ökokavad on enamasti laiemad keskkonnatoetused, mille nõudeid ja keskkonnapraktikaid sobivad suuremale hulgale põllumajandustootjatele. Paralleelselt 2023. aastast rakendunud ÜPP strateegiakava 2023‒2027 keskkonnategevustega jätkatakse ka eelmise perioodi pikaajaliste kohustustega. Programmiperioodil 2023‒2027 on seniseid keskkonnameetmeid tõhustatud ning lisandunud on mitmeid uusi põllumajanduskeskkonna toetusi. Rakendatakse ka tõhustatud kontrollisüsteemi, kus suurem fookus on erinevatel digivõimalustel, nagu näiteks pinnaseiresüsteem ÜPP strateegiakava sisaldab lisaks ÜPP II samba maaelu arengukava toetustele ka I samba otsetoetusi, sh kliima- ja keskkonnakavasid. Olulisemat mõju avaldavad keskkonnatoetused ja -tegevused on järgmised: Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse kasutamine avaldab mõju viljavaheldusele, mullaproovide võtmisele, sertifitseeritud seemne kasutamisele ning glüfosaadi ja muude taimekaitsevahendite kasutamise piiramisele. Eraldi lisameetmed on välja töötatud aianduskultuuride keskkonnasõbralikuks kasvatamiseks, vahekultuuride kasvatamiseks, happeliste muldade neutraliseerimiseks jms. Alates 2024. aastal on võimalik vahekultuuride kasvatamise lisategevuse elluviimise eest toetust saada. Vahekultuuride kasvatamisel on oluline roll nii mulla seisukohalt kui ka on vahekultuurid hea valik mitmekesistamaks külvikorda. Mulla- ja veekaitse toetus aitab kaasa erodeeritud- ja turvasmuldade säästlikule kasutamisele, muldade degradatsiooni vähenemisele ja muldades orgaanilise süsiniku talletamisele maa pikaajalise rohumaana hoidmise kaudu. Pinna- ja põhjavee kaitsele suunatud täiendavad tegevused aitavad kaasa veekeskkonna seisundi parandamisele. Liikide ja elupaikade säilimise tagamiseks ning ekstensiivse põllumajanduse soodustamiseks rakendatakse Eestis juba alates 2001. aastast pärandniidu hooldamise toetust. Pärandniitude kõrval pööratakse senisest enam tähelepanu ka muudele kõrge loodusväärtusega rohumaadele. REM tellimusel viib Pärandniitude Kaitse Ühing läbi püsirohumaade inventuure 27 000 ha-l. Inventeeritud ja väärtuslikuks püsirohumaaks hinnatud maale saame hakata maksta väärtuslike püsirohumaa säilitamise toetust. Vastav toetusmeede rakendus 2024. aastast. Põllumajanduse veekaitsemeetmed on nii Läänemere tegevuskavas, nitraaditundliku ala tegevuskavas kui ka veemajanduskavades. Enamik vajalikest meetmetest viiakse ellu ÜPP strateegiakava sekkumiste abil. Lisaks on väljatöötamisel regionaalministri määrus taimetoitainete bilansiarvestuse õiguslikuks regulatsiooniks. Plaanis on uuendada määrust sõnniku arvestuslike näitajate kohta, kaasajastatud andmete saamiseks on sõlmitud leping EMÜga. REM osaleb ametliku partnerina mitmes rahvusvahelises projektis. Viimastel aastatel on alanud kaks 10-aastast LIFE integreeritud projekti – veemajanduse ja -poliitika teemaline (CleanEST) ning looduskaitse, metsanduse ja agroökosüsteemide teemaline (ForEst&FarmLand/Elurikas Eesti). Mõlemad projektid tegelevad põllumajanduse ja põllumajandusmeetmete keskkonnamõju uurimisega ning aitavad välja töötada senisest 18  tõhusamaid põllumajanduskeskkonna sekkumisi, lisaks töötatakse välja tolmeldajate tegevuskava, testitakse meetmeid põllulindude kaitseks jmt. REM osaleb EL teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi Euroopa horisont partnerluses Biodiversa+ (Biomitmekesisuse päästmine elu tagamiseks Maal) ning rahastab riikidevahelise teaduskoostöö raames tipptasemel teadusprojekte bioloogilise mitmekesisuse valdkonnas. Koolituste, infopäevade ja infomaterjalidega suurendatakse põllumajandustootjate teadlikkust ökosüsteemiteenustest, keskkonda säästvatest põllumajanduspraktikatest ja kliimariskidest. Keskkonnameetmete seirega uuritakse muuhulgas põllumajanduse mõju mullale, veele ja elurikkusele. Veeseaduse alusel on põlluraamatu pidamine igale põllumajandusega tegelevale isikule kohustuslik, kuid selle pidamise vorm ja viis on isiku enda valida. See ei võimalda riigil teha neil andmetel põhinevaid otsuseid või teadlastel ära kasutada potentsiaali pakkumaks põllumajandussektorile näiteks roheülemineku või parema majandamisega seotud lahendusi. 1. aprillil avati PRIA digitaalne e-põlluraamat põllumeestele tutvumiseks ja testimiseks. Alates 15. juulist 2024. aasta on kõigil keskkonnasõbraliku majandamise toetust taotlejail kohustus pidada e-põlluraamatut kas PRIA e-teenuse keskkonnas või mõnes muud eratarkvaras. Alates 1. maist 2025 rakendatakse taimetoiteelementide bilansi kohustust ka keskkonnasõbraliku majandamise toetusskeemis. Järk-järgult liigutakse selles suunas, et andmed oleksid riigile kättesaadavad ja kasutatavad nii statistikas, teadustöödes kui ka põllumajandus- ja keskkonnapoliitika kujundamisel. 2023. aastal valmis süsiniku jalajälje hindamise tööriist põllumajandusettevõtetele. 2024. aastal plaanitakse läbi viia hindamised põllumajandusettevõtetes, et tööriista testida ning kaardistada ettevõtete süsiniku jalajälge. Kehtestada nõuded, mis tagavad põllumajandusmaa ja mullastiku kaitse Töötada välja asjakohane infosüsteem põllumajandusmaa ja mullastiku kaitseks. Tõsta põllumajandusmaa omanike ja maakasutusega seotud huvigruppide teadlikkust mullastikust kui taastumatust loodusressursist, toiduga varustamiskindlusest sh toidujulgeolekust ja vajadusest rakendada põllumajandusmaa kaitseks asjakohaseid kaitsemeetmeid Oodatav tulemus: Tegevuse mitmed meetmed on seotud EL ÜPP strateegiakava rakendamisega, seega on peamised eesmärgid ja mõõdikud määratud just seal. Näiteks, et põllumajandusmaad majandatakse jätkuvalt keskkonnahoidlikke praktikaid rakendades, millest annab märku erinevate täiendavate keskkonnameetmete pindalaline või loomade arvu sihttaseme saavutamine. Lisaks ei lange püsirohumaa suhtarv põllumajandusmaasse alla seatud sihttaset, mis muuhulgas näitab ka mitmete strateegiakava sekkumiste mõju maakasutusele. 19  E-põlluraamatu kasutamise laienemine ja rakendamine tagab selle, et põllumajandusmaa ja põllumuldade kohta on olemas kvaliteetsed andmed maakasutusega seotud otsuste tegemiseks. 5.2. Programmi tegevus – ringbiomajanduse arendamine Eesmärk Ringbiomajanduse põhimõtete suurem kasutuselevõtt Tegelik Sihttase Mõõdik tase 20235 2025 2026 2027 2028 Tootmiskadu 90 909 väheneb7 väheneb väheneb väheneb esmatootmises6 (t) Väljakutsed, tegevused ja oodatavad tulemused Väljakutsed: Ringmajanduse põhimõtted pole biomajanduse sektorites seni laialt levinud ning tekkivaid kõrvalsaadusi ja jääke väärindatakse vähe või tehakse seda madala majandusliku lisandväärtusega. Kohaliku taastuva bioloogilist päritolu tooraine vähene väärindamine ning biomassi piiratud töötlemisvõimekus, eriti lisandväärtuse kasvatamise perspektiivikamates arengusuundades (biomassi keemiline väärindamine, tööstuslik biotehnoloogia jmt). Biomassi hajutatus ja sellega seotud väikesed toormekogused eeldavad aga koostööd ning sageli ka väiksema mastaabiga lahendusi, mistõttu on vajalik senisest enam panustada ringbiomajanduse lisandväärtuse kasvu toetavate uudsete algatuste ja koostöövormide (nt klastrid, ühistulised ärimudelid, 5 2020. Toidujäätmete ja toidukao teke Eesti toidutarneahelas. SEI Tallinn, Eesti Maaülikool. https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2021- 12/Toiduj%C3%A4%C3%A4tmete%20ja%20toidukao%20teke%20Eesti%20toidutarneahelas%20%282021%2 9.pdf 6 Esmatootmine – esmatoodete tootmine, pidamine või kasvatamine, kaasa arvatud saagikoristus, lüpsmine ja põllumajandusloomade kasvatamine enne tapmist. Esmatootmine hõlmab ka jahipidamist ja kalapüüki ning loodussaaduste kogumist. Esmatootmise alla ei käi esmasaaduste töötlemine, isegi kui seda teeb esmatootja, nt looma edasine töötlemine pärast tapmist, mis läheb juba toidutööstuse alla. Tootmiskadu – toiduks toodetud, kuid erinevatel põhjustel kõrvalvoogu suunatud kõrvalsaadused (nt looma- või linnusöödaks, kanalisatsiooni või lägahoidlasse suunatud, ilmastikust tulenevad, tööjõuprobleemide, taimekahjustajate, haiguste vms tõttu põllule jäänud (koristamata) saak, kalapüügil vette tagasi lastud kala ning loomsete kõrvalsaadustena käideldud saadused, mida ei määratleta jäätmetena tulenevalt toidujäätmete mõistest. 7 Pärast metoodika täpsustumist (2025 v 2026) mõõdik kohandatakse 20  tööstussümbioos, rahvusvaheline koostöö jms) teket, mis ühtlasi toetavad ka ettevõtete ekspordivõimet ning välisinvesteeringuid ringbiomajandusse. Lisandväärtuse kasvatamine ja ringbiomajanduslike ärimudelite kasutuselevõtt põhineb teadus-arendus- ja innovatsioonitegevusel. Uute tehnoloogiate laiemaks kasutuselevõtuks ei ole aga piisavalt investeeritud katse- ja piloteerimise ning tehnoloogia skaleerimise võimaluste loomisse. Bioloogilist päritolu jäägid, jäätmed ja kõrvalsaadused, eriti põllumajandusest pärinev sõnnik, leiavad suhteliselt tagasihoidlikku kasutust biogaasi ja -metaanitootmisel, mis pakub lahendust nii lokaalse energia tootmisel kui aitab vähendada põllumajandusega seotud kasvuhoonegaaside ja õhusaasteainete heidet. Tekkiv kääritusjääk ehk digestaat on ringmajanduslikult väärtuslik materjal, mida oleks võimalik kasutada sünteetiliste mineraalväetiste asendajana. Ringbiomajanduse valdkonna statistikas on andmelüngad, puudub tervikpilt tekkivatest bioloogilist päritolu kõrvalsaadustest ning nende tekkekohtadest ja kogustest. Süsteemne ülevaade kõrvalsaadustest ning muust kasutamata või vähekasutatud bioressursist võimaldaks neid võrreldes praegusega oluliselt paremini väärindada, planeerida muu hulgas teadus- ja arendustegevust, logistilisi- ja töötlemislahendusi ning toetusmeetmeid. Tegevused: Toetame investeeringuid bioressursside töötlemisvõimekuse suurendamiseks ning bioloogilist päritolu jääkide, jäätmete ja kõrvalsaaduste väärindamiseks. Rakendame ringbiomajanduse teekaarti, mille peamised tegevussuunad on seotud lisandväärtuse kasvatamise, kestliku ressursikasutuse ja elurikkuse hoidmise, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni, ettevõtluskeskkonna ning hariduse, oskuste ja teadlikkusega. Anname põllumajandus-, metsandus-, kalandus-, vesiviljelus- ja toiduainetööstuse ettevõtetele ning teadus- ja arendusasutustele Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) vahenditest toetust, et investeerida tootmistehnoloogia uuendamisse, tootearendusse ja bioressursside väärindamisse. Toetame ettevõtete ja TA-asutuste rahvusvahelistes partnerlustes, võrgustikes ja konsortsiumites osalemist ringbiomajanduse teemaliste ELi teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamisvõimaluste (Euroopa Horisont, Interreg jt) kasutamiseks. Ringbiomajanduse kui uue majandusmudeli käsitluse ja põhimõtete leviku ning kommunikatsiooni korraldamine. Uuringu „Bioloogilist päritolu kõrvalsaaduste ja tootmiskadude andmekogumise metoodika väljatöötamine“ tulemuste põhjal ringbiomajandusega seotud mõistete (jäätmed, sh biolagunevad jäätmed, kõrvalsaadused) ja nendega seotud nõuete ajakohastamine õigusaktides ning biomassi ja kõrvalsaaduste andmete kättesaadavuse parandamine. 21  Oodatav(ad) tulemus(ed): Suureneb ringmajanduse põhimõtete kasutuselevõtt ja kohaliku taastuva bioloogilist päritolu ressursside, sh kõrvalsaaduste ja jääkide töötlemisvõimekus ning väärindamine, millega väheneb tootmiskadu esmatootmises. 5.3. Programmi tegevus – põllumajandus- ja toidusektori konkurentsivõime tõstmine Tagada põllumajandusettevõtjatele sissetulekute stabiilsus, Eesmärk tõhustada riskijuhtimist ja tõsta Eesti põllumajandusettevõtete ja toidutööstuste konkurentsivõimet nii sise- kui välisturul. Mõõdik Tegelik tase Sihttase 2023 2025 2026 2027 2028 Põllumajandussektori netolisandväärtus 37 131 tööjõu aastaühiku 28 991 29 716 30 205 30 452 (2022) kohta, kolme aasta liikuv keskmine, FADN Toiduainetööstuste netolisandväärtus 34 041 37 300 38 200 38 900 38 900 töötaja kohta Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade 72 16 19 21 24 ekspordi väärtuse kasv võrdluses algtasemega (2018)8, % Väljakutsed, tegevused ja oodatavad tulemused 8 2018. a algtase 867 500 000 eurot. 22  Väljakutsed: Põllumajandustootjate väljakutseks on Euroopa Liidu keskkonna- ja kliimaeesmärkide täitmisesse panustamine, mis aitab leevendada kliimamuutusi ja nendega kohaneda, säästes energiat, edendades loodusvarade nagu vesi, muld ja õhk tõhusat majandamist. Oluline on, et ressursitõhusus, mis aitab kaasa keskkonna- ja kliimaeesmärkide täitmisele, parandab samal ajal põllumajandustootjate majanduslikku tulemuslikkust ja tagab ettevõtete majandusliku kestlikkuse ja lisandväärtuse säilimise. Alates 2015. aastast on põllumajandussektori ettevõtjatulu ilma sissetulekutoetusteta negatiivne, 2023. a ka koos sissetulekutoetustega on ettevõtjatulu negatiivne (-134 mln eurot), mis tekitab suurt ebakindlust tuleviku osas, lükkab edasi vajalike investeeringute tegemist ja viib osade ettevõtete tegevuse lõpetamiseni. Kuigi põllumajanduse majandusharu toodangu väärtus on Euroopa Liiduga liitumisest alates kahekordistunud, jääb toodangu väärtus hektari kohta oluliselt madalamaks ELi keskmisest, kuna peamiselt toodetakse väiksema lisandväärtusega toodangut. Ka lisandväärtus faktorhinnas hõivatu kohta, mis on oluliselt suurenenud, jääb alla ELi keskmise taseme Eesti põllumajandussektori struktuur on duaalne ehk põllumajandusmaa on koondunud suurematesse ettevõtetesse, samas tegutseb nende kõrval ka palju väikseid põllumajandusettevõtteid. Tootlikkuse kasvu on soodustanud eelkõige põllumajandusettevõtete suurenemine ja suured, tehnoloogiliselt tõhusad, ressursimahukad ja uuenduslikud põllumajandusettevõtted. Samas jäävad brutoinvesteeringud kasutuses oleva maa hektari kohta alla ELi keskmist taset. Tugev konkurents nii sise- kui ka välisturul sunnib tööstuseid tootma efektiivsemalt ning klientide järjest kasvavad vajadused ja kvaliteedinõuded nõuavad ettevõtetelt uute tehnoloogiate kasutuselevõttu, paindlikkust, tootlikkust ning innovaatilisust. Vaatamata tööviljakuse kasvule pole seni Eestis toiduainetööstuste investeeringute tase olnud piisav tootlikkuse kasvuks EL riikide keskmisele tasemele, kuid aasta-aastalt vahe väheneb. Eesti toidukaupade väliskaubanduse struktuuri põhjal ei ole Eesti toiduainetööstused maailmaturul kohanenud nii kiiresti kui põllumajandussektor. Toidutööstuse probleemiks on mastaabiefekti võimaldavate ettevõtete puudumine, millest tulenevad väiksed tootmismahud ning madal konkurentsivõime. Samuti kaasneb sellega madal võimekus iseseisvaks tootearendus- ja innovatsioonitegevuseks. Riskijuhtimise tähtsus põllumajandussektoris on suurenenud koos põllumajandustootmise suurema turule orienteeritusega. Ebakindlus põllumajandustoodete ja -tootmissisendite hindades ja sissetulekutes avaldab mõju põllumajandustootjate tootmisotsustele ja tootlikkust suurendavate investeeringute tegemisele. Põllumajandus- ja toidutootmise konkurentsivõimeliseks arenguks on vajalik sissetulekute stabiilsus, mida mõjutab oluliselt põllumajandussektori avatus riskidele, mis võivad olla nii ettevõttesised kui ka -välised ning tekitada suuri nõudluse ja pakkumise tasakaalu muutumisi, hindade ja põllumajandusturgude volatiilsust. Järjest suuremat mõju avaldavad kliimamuutused koos sellest tingitud ebasoodsate ilmastikutingimuste ning taime- ja loomahaiguste levikuga, mis põhjustavad ka tootmispotentsiaali hävimist. 23  Tegevused: Põllumajandustootjate konkurentsivõime tõstmiseks, sissetulekute stabiilsuse tagamiseks on vajalik rakendada erinevaid EL eelarvest makstavaid toetusmeetmeid (sh põhisissetulekutoetus, tootmiskohustusega seotud toetused, kindlustustoetust), mis vähendavad tootjate sissetulekute kõikumist turu- ja tootmisriskide puhul. Põllumajandustootjate konkurentsivõime tõstmiseks on oluline jätkata ka erimärgistatud diislikütuse aktsiisisoodustusega. Mesindussektori arengu toetamiseks rakendatakse mesilasperede toetust ja mesindussektori sekkumisi eesmärgiga parendada mesinike teadmisi ja oskusi, soodustada investeeringuid, monitoorida paremini haigusi ning kahjureid, tõhustada koostööd teadusasutustega ja tõsta tarbijate teadlikkust. Investeeringusekkumiste kaudu tõhustatakse põllumajandustootmise moderniseerimist ja uute tehnoloogiate kasutusele võtmist (väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetus), soodustatakse põllumajandustootmises ressursitõhusust, vähendatakse põllumajandustootmisest tulenevat keskkonnamõju, jäätmete ja heitmete teket ning suurendatakse loomade heaolu ja bioohutust (Põllumajandustootjate materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud). Toiduainetööstustele suunatud investeeringusekkumised aitavad tõsta toiduainetööstuse ettevõtete majanduslikku võimekust ja konkurentsivõimet ning toetavad keskkonna- ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamist. Põllumajandustootjal on võimalik taotleda riiklikku põllumajandustootja asendamise toetust. Riskijuhtimisele on vajalik pöörata suuremat tähelepanu põllumajandusettevõtete igapäevases juhtimises, seejuures on oluline põllumajandustootjate nõustamine ja koolitus läbi AKISe. Eesti põllu- ja maamajandusliku teadmussiirde ja innovatsioonisüsteemi (AKIS) tõhus rakendamine, mille peaeesmärk on põllu- ja maamajandussektori lisandväärtuse tõstmine ning innovatsioonivõimekuse suurendamine. EL ÜPP Eesti strateegiakava, riiklike sekkumiste jm muude meetmete rakendamine võttes arvesse roheülemineku teekaardi tegevusi neljas põllumajandus- ja toidusektori valdkonnas – piima-, liha-, teravilja- ja aiandussektoris. Kuna põllumajandussektori lisandväärtus ilma toetusteta on olnud alates 2015. aastast negatiivne, siis on vajalik teha põhjalikum uuring lisandväärtuse vähenemise põhjustest ja selle suurendamise võtmekriteeriumitest. REM osaleb EL teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi Euroopa horisont partnerluses Agroökoloogia (Põllumajanduse kiirendatud üleminek: agroökoloogia eluslaborid ja teadustaristud) ning rahastab riikidevahelise teaduskoostöö raames tipptasemel teadusprojekte agroökoloogia põhimõtete rakendamise valdkonnas ja alates 2024. aasta teisest 24  poolest partnerluses FutureFoodS (Ohutud ja kestlikud toidusüsteemid), rahastab riikidevahelise teaduskoostöö raames tipptasemel teadusprojekte söömisharjumuste, toidu töötlemise ja tarnimise ümberkujundamise jm teemadel. Oodatav tulemus: Tegevuste tulemusena suureneb põllumajandus- ja toidusektori ettevõtjate teadlikkus kestlikust tootmisest, suureneb ettevõtete konkurentsivõime ja läbi selle ka toidusektori eksport ja toidu varustuskindlus. 5.4. Programmi tegevus – noorte põllumajandusettevõtjate tegevuse arendamine Tõsta noorte põllumajandustootjate osakaalu Eesmärk põllumajandussektoris. Tegelik tase Sihttase Mõõdik 2023 2025 2026 2027 2028 Noorte (kuni 40- aastaste) juhtide osatähtsus 21 21 21 21 21 põllumajanduslikes majapidamistes, % Väljakutsed, tegevused ja oodatavad tulemused Väljakutsed: Arvestades väljakujunenud põllumajandussektori struktuuri, on uute ettevõtjate sisenemine sektorisse raskendatud nii põllumajandusmaa piiratuse kui ka tootmise alustamiseks vajaliku suhteliselt suure kapitalinõudluse tõttu. Tegevused: Noorte põllumajandustootjate osakaalu suurendamiseks ja põlvkondade vahetuse toetamiseks rakendatakse põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetust ning täiendavat sissetulekutoetust noortele põllumajandustootjatele. Mõlema sekkumise eesmärk on hõlbustada põllumajandustootjatel tegevusega alustamist, aidata kaasa põlvkondade vahetusele põllumajanduses ning suurendada kaasaegsete teadmistega ja kogemustega põllumajandustootjate arvu põllumajandussektoris. Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus saavad taotleda noored ettevõtjad (kuni 40 aastased isikud), kes esmakordselt alustavad põllumajandusliku tegevusega äriplaanis kirjeldatud tegevuste elluviimiseks. Täiendava sissetulekutoetuse noortele põllumajandustootjatele raames toetatakse noorte põllumajandustootjate sissetulekuid, andes seeläbi täiendavaid vahendeid põllumajandusliku tegevusega tegelemiseks. Täiendavalt pakutakse noortele esmakordselt põllumajandustootmisega alustavatele ettevõtjatele inkubatsiooniprogrammis osalemise võimalust, mille eesmärk on toetada 25  põllumajandusliku tegevusega alustava noore põllumajandustootja baasteadmiste ja oskuste suurendamist. Programm rakendus 2024. aastast. Oodatav tulemus : Plaanitavate tegevuste tulemusena suureneb alla 40-aastaste juhtide osatähtsus põllumajanduslikes majapidamistes ning tagatud on põllumajandus- ja toidutootjate järelkasv. Koos noorte ettevõtjatega suureneb ka sektori innovatsiooni tase. 5.5. Programmi tegevus – turukorraldus ja kaubanduspoliitika rakendamine Rakendada meetmed põllumajanduse turgude ja tarneahela Eesmärk tasakaalustamiseks ning läbipaistvuse suurendamiseks Tegelik Sihttase Mõõdik tase 2023 2025 2026 2027 2028 Turud on stabiilsed – rakendatud 2 0 0 0 0 erakorraliste ja turule sekkumiste meetmete arv Väljakutsed, tegevused ja oodatavad tulemused Väljakutsed: Ebakindlused nii põllumajanduse tootmissisendite kui ka põllumajandustoodete turgudel tulenevalt erinevatest teguritest, sh välisnõudluse nõrgenemisest, ebasoodsatest ilmastikutingimustest, geopoliitilistest sündmustest, Venemaa agressiooni jätkumisest Ukrainas, mõjutavad kaubandust ja survestada hindasid. Kuigi EL annab ulatuslikku teavet põllumajandustoodete tootja- ja tarbijahindade kohta, on vähem kättesaadav teave, mis käsitleb hindu toiduainete tarneahela vaheetappides. Teabe esitamine hindade kohta vaheetappides suurendab turu tõhusust, aidates teha paremaid äriotsuseid ja suurendada usaldust sidusrühmade vahel tarneahela igas etapis. Juurdepääs turu arengut käsitlevale teabele on oluline ka selleks, et võimaldada toiduainetootjatel turul tõhusalt konkureerida. Toidutarneahela lülidel on erinev turujõud, esineb ebaausaid kauplemistavasid ja turutõrgete mõju jaotub ahela lülide vahel ebaühtlaselt. Jaekaubandus on kontsentreerunud ning omab võrreldes põllumajandustootjate ja töötlejatega oluliselt tugevamat turupositsiooni, riskid kantakse üle nõrgema positsiooniga lülile. Ebaausate kaubandustavade tõkestamine toidutarneahela osapoolte vahel. Toidutarneahel on ülekaalukalt olulisim kanal, mille kaudu jõuavad toidukaubad tootjalt tarbijani. Ettevõtjate arv 26  ja suurus on toidutarneahela eri etappides erinev, kuid kõik tarneahela ettevõtjad on ühtemoodi olulised, et tarbijani jõuaks mitmekesine ja kvaliteetne toit. Seega on väga oluline, et kaubanduspartnerid ei kasutaks võtteid ega suruks peale lepingulisi suhteid, mis kalduvad oluliselt kõrvale heast äritavast, on vastuolus hea usu ja ausa kauplemise põhimõtetega. 2021. aasta 1. novembril jõustus põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seadus (PTEKS), mille eesmärk on korrastada ettevõtjate vahelisi kaubandussuhteid toidu teekonnal tootja juurest poeletile. Seaduses on sätestatud ebaausate kaubandustavadena tehingud ja teod, mis on seotud maksetähtaegade, tarnete ja müügitingimustega ning mis on põllumajandustoodete ja toidu tarneahelas ostja ja müüa vahel keelatud. Raadamisvabade kaupade tarneahelat toetava riikliku süsteemi väljatöötamisse panustamine koostöös Kliimaministeeriumiga ja selle ressursitõhus rakendamine nii riigi kui tarneahelas osalejate vaates. Koolikava meetme rahastamine selle tõhusaks rakendamiseks on olnud ebapiisav, samas panustab see meede laste toitumisharjumuse kujundamisse ja selle kaudu pakutakse piima, piimatooteid ning puu- ja köögivilju ning rakendatakse kaasnevaid haridusmeetmeid. Tegevused: Ebaausate kaubandustavade kasutamist ning nende tõkestamiseks kehtestatud põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seaduse (PTEKS) rakendamise mõju ja tulemuslikkust analüüsime 2025. aasta 31. detsembriks. Turukorraldusmeetmete rakendamine ja vajadusel muutmine. Turukorraldusmeetmed aitavad stabiliseerida põllumajandusturgu, vältida turukriiside eskaleerumist, suurendada nõudlust ja aidata ELi põllumajandussektoritel turumuutustega paremini kohaneda. Teatud põllumajandustoodete kokkuostuhindade langemise korral tasemele, mis ei ole jätkusuutlik, kasutatakse sekkumiskokkuostu ja eraladustamist. Nende meetmete kasutamine vähendab ajutiselt ülepakkumise mõju ja stabiliseerib seeläbi turgu. Erakorralised meetmed kasutatakse juhul, kui on tekkinud kriis või kriisioht ning on vaja konkreetselt tegutseda, et hoida ära hindade järsku langust ja/või leevendada selle tagajärgi. Need meetmed võimaldavad tegutseda järgmistel juhtudel: ajal, mil turgudel valitseb suur tasakaalustamatus; inimeste, loomade või taimede tervisele tekkinud ohust põhjustatud tarbijate usalduse kaotuse puhul; konkreetse probleemi puhul. Põllumajandustoodete kvaliteedi parandamiseks, tarbijate kaitsmiseks ning standardite ühtsuse tagamiseks on kehtestatud puu- ja köögivilja, oliiviõli, linnuliha ja kanamuna sektoris turustusstandardid. Veise-, sea- ja lambarümpade kvaliteediklassidesse määramine loob aluse hindade EL üleseks võrdlemiseks. Lisaks turustusstandarditele rakendatakse piima- ja piimatoodete ning veise- ja vasikaliha sektorites erimõisteid ja müüginimetusi. Euroopa Liidu päritoluga kaupade eelistamise tagamiseks ning imporditariifide rakendamiseks kasutatakse impordilitsentside ja ekspordilitsentside, sertifikaatide ja tagatiste süsteemi. Tariifikvoodid võimaldavad importida eelnevalt kindlaksmääratud tootekoguse 27  madalamate imporditollimaksu määradega kui tavaliselt selle toote puhul kohaldatav tollimaksumäär. Kõigile toiduainete tarneahelas osalejatele on oluline info turul toimuva kohta, mistõttu on oluline tagada turu läbipaistvus. Eestis kogub turuinfot ja edastab seda Euroopa Komisjonile METK. See annab turul osalejatele võimaluse teha teadlikke äriotsuseid, tagades seeläbi põllumajandusturgude nõuetekohase toimimise. Teiseks eesmärgiks on jälgida põllumajandusturgude arengut ja teha õigeaegselt kindlaks võimalikud turuhäired, võimaldades komisjonil võtta vajaduse korral viivitamata asjakohaseid ELi turumeetmeid. Koolikava toetuse osas analüüsida kohaliku toidu eelistamise võimalusi ning välja töötada kaasnevate haridusmeetmete toetuse muudatused. Eesti toiduainete tarneahela vaheetappides hinnakujunemise jälgimiseks ja turu läbipaistvuse suurendamiseks on oluline jätkata uuringuga Eesti põllumajandussaaduste turgu enam iseloomustavate toidukaupade hinna kujunemise ja tootja ning töötleja positsiooni kohta tarneahelas. Valmistume ELAN (Electronic System for DG AGRI Non-Customs Formalities) moodulite kasutuselevõtmiseks valitsemisalas, millega kaasneb lähiaastatel tõenäoline vajadus IT arendusteks. ELAN moodulid on osa Euroopa komisjoni loodavast IT süsteemist, mis saab katma põllumajandustoodete impordi- ja ekspordilitsentse ning rahvusvahelises kaubanduses kasutatavaid vastavusdokumente (nt turustamisstandarditele vastavussertifikaat). Muudatused tagavad automaatse infovahetuse ning seeläbi vähendavad halduskoormust nii ettevõtetele kui ka pädevatele asutustele. Oodatav tulemus: Turukorraldusmeetmete rakendamisega, mis loovad eelduse turu tasakaalustamiseks, ja ebaausate kaubandustavade kasutamise vähenemisega suureneb tarneahela tasakaal, mis tagab tarneahela osalistele õiglase sissetuleku ja tarbijale kvaliteetse ja mitmekesise toidu. 5.6. Programmi tegevus – ühistegevuse ja koostöö arendamine Suurendada põllumajandusettevõtjate sissetulekut läbi Eesmärk koostöö arendamise toidusektoris ning nende positsiooni tugevdamise väärtuseahelas. Tegelik tase Sihttase Mõõdik 2023 2025 2026 2027 2028 Kvaliteedikavadega 79 84 95 100 105 liitunud tootjate arv Põllumajanduslike majapidamiste kuulumine 15 16 17 18 20 põllumajandusühistutesse, % 28  Tunnustatud tootjaorganisatsioonide 6 8 9 10 11 arv Tunnustatud tootjaorganisatsioonide turustatud toodangu 10 13 16 19 23 väärtus kogu põllumajandustoodangu väärtusest, % Väljakutsed, tegevused ja oodatavad tulemused Väljakutsed: Eesti toidusektor tegutseb Euroopa Liidu siseturu osana, seega mõjutavad põllumajandussaaduste hindu otseselt ELi siseturuhinnad ning ELi väliskaubanduspoliitika. Samas on turutõrgete korral Eestis kokkuostuhindade langus järsem kui ELis keskmiselt ehk raskused võimenduvad kiiremini. Selle põhjuseks on toidutarneahela tasakaalustamatus ja vähene koostöö ahela lülide vahel, mis vähendab põllumajandustootjate sissetulekuid. Kaubavooge vaadates iseloomustab Eesti toidusektorit suhteliselt vähene sidusus. See tähendab, et ka suurematele sektoritele (teravili, liha ja piim) on iseloomulik tooraine eksport, ehkki samas kasutab valdkonna töötlev tööstus sisseveetavat toorainet. Tarneahelad on pikad (otseturundust ning avaliku sektoriga seotud toitlustuses toimiva tarneahela sidususust on vähe (koolid ja koolieelsed lasteasutused, vanglad, kaitsevägi jne)). Kui Euroopa Liidus on põllumajandusühistute keskmine turuosa 40%, siis Eestis on ühistegevus eri sektorites väga erineval arengutasemel. Eestis on kõige tugevam koostöö piimasektoris. Üle poole toodetud piimast ostavad kokku piimatootjate ühistud ning ühistutele kuuluvad piimatööstused. Arvuliselt tegutseb enim ühistuid teraviljasektoris, kuid ühistud on killustunud ning turujõud pigem madal (erandina paar suuremat ühistut). Ülejäänud sektorites on ühistegevus nõrk: tegutsevad vaid üksikud ühistud, esineb usaldamatust koostööpartnerite vahel ning puudub valmisolek investeerida ühistu arendamisse. Takistuseks on põllumajandustootjate vähene usaldus ühistegevuse vastu, ühistegevus- kompetentsi puudumine, ühistute võimetus kaasata kapitali ning puudujäägid ühistute juhtimisstruktuuris. Tegevused: Põllumajandustootjate positsiooni tugevdamiseks toidutarneahelas arendatakse ühistegevust ja koostööd järgmiste sekkumise abil: o tootjaorganisatsioonide tunnustamine ja tunnustatud tootjaorganisatsiooni ja tunnustatud tootjaorganisatsioonide liidu arendamise toetus o ühistulised investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse (sh suurprojektide elluviimine) 29  o lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus o Kvaliteedikava arendamise toetus Oodatav tulemus: Tegevuste tulemusena suureneb põllumajandustootjate arv, kes on koondunud ühistutesse ja ka ühistute kaudu turustatud toodangu väärtus. Läbi kvaliteedikavade arendamise, suureneb kvaliteedikava liitunud tootjate arv ja suureneb kvaliteedikava raames toodetud toodangu kogus. Need tegevused aitavad kaasa tootjate positsiooni parandamisele tarneahelas ja ettevõtjate sissetulekute suurenemisele. 5.7. Programmi tegevus – Eesti toidu kuvandi ja müügivõimekuse tugevdamine Tugevdada Eesti toidu positiivset kuvandit ja rakendada müügiedendustegevusi, mis suurendavad Eesti põllumajandus- Eesmärk ja toidusektori ettevõtjate konkurentsivõimet nii sise- kui välisturul. Tegelik Sihttase Mõõdik tase 2022 2025 2026 2027 2028 Osatähtsus Eesti tarbijatest, kes eelistavad osta 61 75 75 75 75 kodumaist toidukaupa , %* * Uuring viiakse läbi üle aasta, järgmine uuring kavas 2024. aasta lõpus Väljakutsed, tegevused ja oodatavad tulemused Väljakutsed: Kohaliku toidu eelistamine on viimase kümnendi madalaimas seisus. Tarbijateni on vaja viia info kestlikust toidutootmisest ja sellega seotud väljakutsetest. Nii põllumajanduse, toidutööstuse kui ka HoReCa sektori hea käekäigu ja kindlustunde tagamiseks on oluline, et tarbija hindaks vastutustundlikult toodetud toitu ning ettevõtjate panust, mistõttu tuleb tegeleda teadlikult ja eesmärgistatult toidusektori kuvandiloome ja teavitustegevustega. Nii kohalikku kui eksporditurge silmas pidades tuleb pöörata tähelepanu toidukultuuri edendamisele ja toidupärandi säilitamisele. Toidukultuur hõlmab riigile või piirkonnale iseloomulikke toite ja jooke, nende valmistamist ja pakkumist ning kohaliku tooraine väärindamist. Toidukultuuri kujundajad on lisaks toidutootjatele ka toidupakkujad koos teenindussektoriga, mis on toidupakkumise lahutamatu komponent Välisturgudel on väljakutseks leida turustusvõimalusi kõrgema lisandväärtusega toodetele, mis aitaksid maandada tooraine ekspordil hindade volatiilsusest tulenevaid riske ja ebakindlust ning tugevdada Eesti ettevõtete positsiooni välisturgudel. Eesti toidukaupade 30  väliskaubandust iseloomustab negatiivne kaubandusbilanss, välisriikidesse väärindamiseks minevate kaupade suur osatähtsus ekspordis ja tugev orienteeritus lähiturgudele. Kaubandusdefitsiit on suurim valmistoodete puhul. Kaubamärgiga tarbijatoodete ekspordi eripära on see, et erinevalt toorainest ja vahetoodetest, on valmistoodete turundusse vaja üldjuhul rohkem investeerida. Lõpptarbijatele mõeldud kaubad nõuavad keerukamaid turule sisenemise strateegiaid. Tugeva konkurentsi tingimustes ja geograafiliselt ning kultuuriliselt kaugetel sihtturgudel valmistoodetega läbilöömise eelduseks on toidusektori eksportööride tugev müügivõimekus. Eesti ettevõtete tagasihoidlik müügi- ja turunduskompetents on uutele turgudele sisenemist pärssiva tegurina välja toodud ka erinevates analüüsides. Tegevused: Visioonidokument „Eesti toit 2022-2025“ kujundab Eesti toidu tutvustamise ja müügiedendustegevuste suunad nii siseturul kui välisriikides, keskendudes tarbijate toidualase, sh toiduohutuse, keskkonnasäästlikkuse ning kestliku toidutootmise alase teadlikkuse suurendamisele, kohaliku toidutootmise väärtustamisele, toidutootjate konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse tagamisele ning toidukultuuri populariseerimisele laiemalt. Dokumendi alusel viiakse läbi erinevaid teavitustegevusi, mille eesmärk on selgitada tarbijatele kestliku toidusüsteemi kontseptsiooni ning toetada sektori ettevõtete müügiedendustegevusi välisturgudel, samuti tõsta tarbijate teadlikkust tarbimisotsuste tegemisel ning kujundada kohaliku toidu mainet läbi erinevate ürituste. Kohaliku toidukultuuri väärtustamisse panustavad mitmed projektid nagu avatud talude päev, avatud kalasadamate päev, Eesti toidupiirkonna valimine ja Eesti toidu kuu korraldamine. Ettevõtete müügi- ja turunduskompetentside tõstmiseks jätkatakse läbi AKISe 2023. aastal lõppenud toidusektori müügivõime arendamise tegevusvaldkonna teadmussiirde pikaajalist programmi. Programmi eesmärgiks on põllumajandustootjate ja töötlejate turundus- ja ekspordialaste kompetentside tõstmine ning koostöövõimaluste arendamine erinevate infopäevade, konverentside, täiendkoolituste, õppereiside ja ettevõtete juhendamiste abil. Ettevõtete müügi- ja turundustegevuste toetamiseks on kavandatud turuarendustoetus, mis võimaldab toetust taotleda ettevõtete ühisstendide korraldamiseks rahvusvahelistel messidel, välismesside külastamiseks ning turundusürituste korraldamiseks. Ka koduturul tuleb põllumajandustootjatel konkurentsivõime tõstmiseks keskenduda senisest enam toodete kvaliteedile ja selle esile toomisele. Kvaliteedikavades osalemine võimaldab toidutootjatel saada toodangu eest kõrgemat hinda ja seetõttu on kvaliteedikavade arendamisel oluline roll tootjate positsiooni parandamisel tarneahelas. Alates 2016. aastast saab Eesti maaelu arengukavast taotleda toidukvaliteedikava raames toodetud tootest teavitamise ja toote müügi edendamise toetust, millega jätkatakse ka uuel ÜPP rahastusperioodil. Toetuse abil on võimalik tõsta tarbijate teadlikkust nii koduturul kui välisturgudel. Visioonidokument „Eesti toit 2022―2025“ seab koduturul fookusesse tarbija, et Tarbijate seas on oluliseks sihtgrupiks lapsed ja noored, kellest kujuneb uus põlvkond teadlikke tarbijaid. Planeeritud on mitmed haridusliku sisuga tegevused, mida haridusasutustes läbi viiakse. 31  Tõhusa koostöö ja infovahetuse eesmärgil on ellu kutsutud Eesti toidu sise- ja välistegevuste ümarlauad. Oodatav tulemus: Põllumajanduse ja toidusektori müügivõimekusse panustavate tegevuste abil suureneb Eesti põllumajandus- ja toidusektori ettevõtjate konkurentsivõime nii sise- kui välisturul, st kvaliteedikavade raames toodetud toodete ja lõpptarbijale suunatud toodete müük suureneb, mida näitab ka kohalikku toitu eelistavate tarbijate hulga kasv. 5.8. Programmi tegevus – kutselise kalapüügi korraldamine Elujõuline ja konkurentsivõimelise kutselise kalapüügisektori Eesmärk tagamine. Tegelik Sihttase tase Mõõdik 2023 2025 2026 2027 2028 Kutselise kalapüügi kogupüügi ja 1,06 1,15 1,2 1,25 1,3 koguväärtuse suhe Rannapüügi kalapüügiloa omanike 0,45 0,6 0,8 1 1,2 aastasaagi mediaan Lühiajaline majanduslik tõhusus 0,59* 1 1,2 1,4 2 rannapüügis (kuni 10m laevade puhul) * 2023. aasta andmed avaldatakse novembris kalanduse riikliku andmekogumisprogrammi raames. Väljakutsed, tegevused ja oodatavad tulemused Väljakutsed: Kalavarud vähenevad ning majandusliku elujõulisuse saavutamiseks tuleb väiksema püügikoguse eest saada rohkem tulu. See tähendab ühelt poolt, et jätkuv nõudlus peab 32  suurendama kala esmakokkuostu hindasid ning teisalt peab saaki väärindama, et tõsta püütud saagi tulusust. Mere rannaalade kalanduses on püügiga tegelevate isikute arv väga suur. Sektoris tegutseb 1200 kalapüügiloa omanikku ja 1900 loale kantud kalurit. Kuna kalavarud vähenevad ja seega vähenevad ka püüda lubatud püügikogused, on püügist saadav keskmine tulu ühe isiku kohta madal: keskmiselt püüab rannakalur aastas 11,7 t kala ning teenib keskmiselt 7400 eurot aastas. Rannapüügisektori lühiajaline majanduslik tõhusus ehk tasakaal selle vahel, kui suured on kaluri igapäevased majandustegevusega seotud kulud ja püügitegevusest saadav tulu, näitab tegelikkuses sektori suutmatust jätkata igapäevast kalapüüki kulutõhusalt. Samuti on sektori koosseisus palju neid kalureid, kellele kutseline kalapüük ei ole peamine majandustegevus, millega teenida elatist ja anda sisend piirkonna eluvõimelisuse tugevdamisele. Seega on rannapüügil jätkuvalt suurim väljakutse see, kuidas leida tasakaal kutselise kalapüügiga tegelejate ja kasutada oleva kalavaru vahel sektori konkurentsivõime saavutamiseks. Kalapüük nagu iga teine majandusharu peab olema arenemisvõimeline ja sektori majandamiseks peab kasutusele võtma tarku tehnoloogilisi jm lahendusi nii püügitegevuse vahendites (püügivahendid ja nende selektiivsus, hea varustusega ökonoomsed ja keskkonnasõbraliku kütusega laevad, lossimiskohtade multifunktsionaalne infrastruktuur) kui ka püügitegevuse aruandluses. Täpsed ja operatiivsed andmed võimaldavad täpsemat kvoodijälgimist ning annavad ka püüdjale endale adekvaatse tagasiside oma püügitegevusest ja selle majandamisest. Kui 1. juulist 2024. aastal esitavad kõik ranna- ja siseveekogude kalurid oma püügiandmed elektrooniliselt, siis sisuliselt on välja arendamata vajalikud e-teenused kutselistele kaluritele, mis loob ettevõtjatele võimaluse ise oma ettevõtlusega seotud kutselise kalapüügi tingimusi hallata (elektrooniline kalapüügilubade menetlemine, kalurite vahetamine püügilubadel, püügistatistika moodul, müügifoorum jne). Tegevused: Kutseline kalapüük on majandussektor, mille elujõulisus ja kestlikkus sõltub suuresti vähenevate kalavarude tingimustes selle varu ratsionaalsest kasutusest. See tähendab, et kui ressurssi napib, peab ka kasutajate arv olema sellega tasakaalus. Riigisiseselt tuleb analüüsida sektori majanduslikku olukorda ja leida võimalused sektoris toimijate arvu optimeerimiseks eesmärgiga suurendada kutselise kalapüügisektori tulusust. Selleks tuleb teostada täna kehtivate püügikorralduslike abinõude analüüsi ja leida uusi võimalusi sektori majandusliku elujõu suurendamiseks, sh noote sisenemiseks sektorisse piiratud püügiõiguse jaotamise mudeli ja laevastikulagede tingimustes. Kutselise kalapüügiga tegelevate ettevõtjate majandusnäitajate parandamiseks tuleb toetada ka püütud saagi väärindamist ja otseturustamist. Kalapüügiga kaasnevate kulutuste vähendamiseks toetame investeeringuid kalalaevade energiatõhususe suurendamiseks. Kalasadamate ja lossimiskohtade väljaarendamise toetamisega loome eeldused selleks, et maale toodav kala oleks kvaliteetne ning mitut eesmärki täitvad ehk multifunktsionaalsed kalasadamad teeniksid tagasi vähemalt osa ülalpidamisega seonduvatest kuludest. Väikesemahulisel ranna- ja sisevete kalapüügil tuleb enam keskenduda selliste passiivpüüniste kasutuselevõtmise toetamisele, mis tagavad liigilise mitmekesisuse säilimise rannikumeres ja siseveekogudes (näiteks hülgekindlad püünised rannikumeres ja selektiivsed püünised siseveekogudel), samuti tuleb toetada hülgepeletite kasutuselevõtmist rannapüügil. 33  Sektoris vajalike muutuste esilekutsumiseks on vajalik avatud ja pidev dialoog sektori esindajatega ning koolitustegevused. See aitab saavutada ühiselt jagatud teadmist, et mikrolahendustega ei ole täna enam võimalik eesmärke saavutada, vaid vajalikud on korralduslikud meetmed, mille mõju kutselise püügi kui majandussektori eluvõimelisuse säilimisele oleksid tõhusamad. Pidev suhtlus sektoriga aitab muutuste esilekutsumiseks suurendada ka sektori enesereguleerimise võimet, et muutusi juhtida ka sektorisiseselt. Tuleks üle vaadata ja kaardistada tänased rutiinid ministeeriumi-sektori formaalse ja mitteformaalse dialoogi pidamisel ning vajadusel välja pakkuda asjakohasemad formaadid ja need institutsionaliseerida. Kalapüügisektori ettevõtete omavahelise parema koostöö tagamiseks ja konkurentsivõime suurendamiseks tuleb jätkata teavitus-, koolitus- ja nõustamistegevustega Kalanduse Teabekeskuse kalapüügi teadmussiirde suunal. Oodatav tulemus: Poliitika kujundamise ja elluviimisega ning sektoris toimuva pideva analüüsimisega loome paremad tingimused elujõulise ja konkurentsivõimelise kutselise kalapüügi sektori arenguks, mis põhineb loodusliku kalavaru säästlikul kasutamisel ning arvestab saada oleva varu ja selle kasutajate tasakaalu. Teadlike otsustega loodame suurendada sektoris toimijate kasumlikkust ehk tõsta rannapüügis lühiajalist majanduslikku tõhusust ning kalurite keskmise aastasaagi mediaani, mis tähendab, et keskmise aastasaagid muutuvad võrdsemaks ja liiguvad kasvu suunas. 5.9. Programmi tegevus – vee-elusressursside töötlemine ja turustamine Kalandus- ja vesiviljelussektori kvaliteetne, kõrge lisandväärtuse ja suure Eesmärk ekspordipotentsiaaliga toodang. Mõõdik Tegelik tase Sihttase 2023 2025 2026 2027 2028 Eesti päritolu eksporditavat e toodete 152 959 888 160 000 000 165 000 000 167 000 000 169 000 000 koguväärtus, € Kalandustood ete tarbimine 17,5 18 19 19 19,5 Eestis, kg inimese kohta Väljakutsed, tegevused ja oodatavad tulemused 34  Väljakutsed: Tootmissisendite kallinemine on avaldanud suurt mõju kogu sektorile, tõstes kulutusi nii tootmises, töötlemises kui ka kasvatuses, mõjutades seega kalatoodete hinda jaekettides. Inimesed tunnetavad toiduainete hindade muutusi poes käies vahetumalt ja reageerivad hinnatõusule kala-ja kalatoodete asemel odavamate alternatiivsete tootegruppide ostmisega. Kuna Eestis püütakse kala üle kolme korra rohkem, kui siin ära tarbitakse, siis sõltub tänase kalapüügisektori majanduslik kestlikkus paljuski ekspordist. Oluliste turgude äralangemine võib vähendada sektori tulusust. Näiteks vähenes kilu- ja räimepüügisektori tulusus, kui Venemaa turule kehtestati ekspordipiirangud. Pärast Venemaa sõjalise agressiooni algust Ukrainas kasvas 2022. aastal oluliselt elektrienergiatoodete hind. Vajadus toodete mitmekesistamise ja tootearenduse järele. Tööjõu vananemine, erialaspetsialistide ning oskustööjõu nappus ja kalatöötlemise valdkonna vähene atraktiivsus noorte silmis vajab sektori kestlikkuse tagamisel terviklikku käsitlust. Sektoris tegutsevatel mikro- ja väikeettevõtjatel on olnud madal omafinantseeringuvõime, samuti on raskendatud VKE-de ligipääs pikaajalistele laenudele. Tegevused: Bioloogilise ressursi säästlikust kasutamisest lähtudes soodustame keskkonnahoidlikku töötlemist ning tootearendusliku ja tehnoloogilise võimekuse suurendamist kohalike ning seni kasutamata vee-elusressursside (sh töötlemisjääkide) efektiivsema kasutamise kaudu, liikudes seejuures väärtusahelat pidi kõrgema lisandväärtusega toodete tootmise poole. Olulind roll on siin ettevõtete ning teadus- ja arendusasutuste koostöö tulemusel väljatöötatavatel vee- elusressursside väärindamise uuenduslikel tehnoloogilistel lahendustel. Ühtlasi toetame Eesti teadlaste osalemist rahvusvahelises teaduskoostöös ERA-NET Cofund BlueBio’s ja ERA-NET Cofund Blue Economy’s rakendusuuringute programmi kaudu. Kvaliteetse ja kõrge lisandväärtusega kala- ja vesiviljelustoodangu pakkumine ning sellega käsikäes kulgev tarbijateadlikkuse kasv loovad eeldused toodete tarbimise suurendamiseks. Riigisisese kalatarbimise tõstmiseks algatasime 2021. aasta alguses teavituskampaania kalatoodete tarbimise propageerimiseks, mis kestis 2023. aasta märtsini ning plaanime sellele jätkutegevusi 2026. aastal. Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise ja väärindamise etappides toetame taastuvenergeetika kasutuselevõttu ettevõtetes, mis võimaldab lisaks keskkonnahoidlikule tootmisele hoida ära energiakandjate hinnatõusust tulenevaid mõjusid lõpptoodete hindadele. Selleks soodustame valdkonnast positiivse kuvandi loomist ning tõhusamat koostööd teadus- ja haridusasutuste, ettevõtete ja administratsiooni vahel, sh õppekavade kaasajastamisel, täiendusõppe korraldamisel ning vajalike erialaspetsialistide koolitamisel. 35  Võimaldame ettevõtjate investeeringute soodustamiseks ligipääsu laenurahale. Jätkuva kalapüügi- ja vesiviljelustoodete nõudluse rahuldamiseks maailmas ja Eesti kalatoodetega isevarustatuse kõrge taseme juures soodustame kvaliteetse ja kõrge lisandväärtuse ning suure ekspordipotentsiaaliga toodete tootmist. Ühe teenusena aitame kaasa uute turgude leidmisele ja vähendame võimalikke riske peamistel sihtturgudel. Oodatav tulemus: Poliitika kujundamise ja rakendamisega loome tingimused majanduslikult elujõulisema ja konkurentsivõimelisema kalandustoodete töötlemissektori arenguks, pöörates enim tähelepanu lisandväärtuse kasvule tootearenduse kaudu ja kaasates selle saavutamiseks senisest enam teaduspotentsiaali. Eesti päritolu eksporditavate toodete koguväärtus ja kalatöötlemise lisandväärtus sektoris töötaja kohta kasvavad. Kalatoodete tarbimine elaniku kohta ulatub 19kg-ni aastas. 5.10. Programmi tegevus – vesiviljeluse arendamine Elujõulise ja konkurentsivõimelise vesiviljelussektori tagamine. Eesmärk Tegelik Sihttase tase Mõõdik 2023 2025 2026 2027 2028 Vesiviljelussektori toodang kokku, 918 1400 1600 1700 3500 tonni Merevesiviljeluse 200 300 900 1000 2800 toodang, tonni Väljakutsed, tegevused ja oodatavad tulemused 36  Väljakutsed: Tähelepanu tuleb pöörata tootlikkuse tõstmisele, uute liikide kasvatusele, toodangu mahu ja lisandväärtuse kasvule. Vesiviljeluse tasakaalustatud arengu soodustamiseks tuleb senisest enam teha koostööd ministeeriumide ja nende valitsemisalade asutuste vahel, sh merevesiviljeluse arendamisel, sest prognoositavat toodangu kasvu saame oodata merevesiviljeluse arvelt. Ühtlasi tuleb merevesiviljeluse arendamisel arvestada Läänemere keskkonnaseisundiga ning merealade planeerimisest ja keskkonnahoiust lähtudes luua võimalusi koostoimeliste lahenduste tekkeks. Sektoris tegutsevatel ettevõtjatel on madal omafinantseeringuvõime. Samuti on olnud finantsvahendid sihtgrupile raskesti kättesaadavad. Eesti vesiviljelussektori suur killustatus ja huvide lahknevus väikese toodangumahuga toodete ja tootmisviiside vahel pärsib tõhusat koostöövõimet nii erialaliitude vahel kui ka tootjaorganisatsioonis. Tegevused: Toetame keskkonna- ja energiasäästlike tehnoloogiate kasutuselevõttu, soosides ressursside efektiivsemat kasutust. Aitame EMKVFi vahendite vesiviljelusse suunamisega kaasa tootmismahtude kasvule edendades merevesiviljeluse arengut ning muudame tootmise tõhusamaks ja mitmekesisemaks. Selleks, et tagada ettevõtjatele merevesiviljeluse arendamisel investeerimiskindlus, loome süsteemi, kus merevesiviljeluseks sobivatel aladel korraldab lubade andmise riigiasutus, kes paneb need load ettevõtjate vahel enampakkumisele. Sellega loome merevesiviljelusega alustavatele ettevõtjatele võimaluse tootmistegevusega koheselt alustada ning vähendame ettevõtjatele hoonestuslubade taotlemiseks kuluvat aega. Soodustatakse valdkonna teadus- ja arendustegevust. Teadmispõhisema poliitika kujundamisele aitab kaasa osalemine mitmesugustes rahvusvahelistes teaduskoostöö võrgustikes, nagu näiteks JPI Oceans, SCAR-Fish ja raamprogrammi „Euroopa horisont“ missioonivaldkonna „Terved ookeanid, mered, ranniku- ja siseveed“ töörühm. Ühtlasi toetame Eesti teadlaste osalemist rahvusvahelises teaduskoostöös ERA-NET Cofund BlueBio’s ja ERA- NET Cofund Blue Economy’s rakendusuuringute programmi kaudu. Vesiviljelussektori ettevõtete omavahelise koostöö soodustamiseks ja konkurentsivõime parandamiseks jätkame teavitus-, koolitus- ja nõustamistegevustega, mis toimub läbi sektori ja teadus-arendusasutuste teadmussiirde. Ettevõtjate investeeringute soodustamiseks võimaldame ligipääsu laenurahale. Ühistegevuse soodustamine sektori säilimise ja konkurentsivõime tagamiseks. Toetame tootearenduse ja tehnoloogilise võimekuse suurendamist investeeringute ning teadus- ja arendustegevuse soodustamise kaudu. 37  REM osaleb EL teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi Euroopa horisont partnerluses „Kestlik sinimajandus“ ning rahastab riikidevahelise teaduskoostöö raames tipptasemel teadusprojekte sinimajanduse rohelise arengu valdkonnas. Oodatav tulemus: Poliitika kujundamise ja rakendamisega loome tingimused majanduslikult elujõulise ja konkurentsivõimelise vesiviljeluse arenguks. Vesiviljelusettevõtete müügitulu kasvab ning vesiviljelussektori toodang suureneb. 5.11. Programmi tegevus – kalavarude haldamine ja kaitse Kalavarude püügitingimused ja -võimalused on aja- ja asjakohased, kalavarud on kestlikult majandatud ja harrastuspüük on Eesmärk arendatud. Tegelik Sihttase Mõõdik tase 2023 2025 2026 2027 2028 Kalade rändetakistuste 125 135 140 145 150 avamine lõheliste jõgedel, tk Majanduslik mõju (sots-maj mõju 400 400 410 415 420 EUR) 1 harrastaja kohta aastas* * tulemus selgub harrastusuuringust mida tehakse üle aasta Väljakutsed, tegevused ja oodatavad tulemused Väljakutsed: Rohkem tähelepanu tuleb pöörata püügikoormuse ja kalavarude vastavusse viimisele aga ka röövloomade nagu kormoranide ohjamisele, sest kalavarud on kesises seisus ning kalavarusid mõjutavad mõlemad tegurid pea võrdselt, mistõttu vaid ühte neist käsitledes on pea võimatu kalavarude seisu parandada. Rannakalanduse tulemuslikkust mõjutab tugevalt ka hallhülge poolt tekitatud kahjustuste tõus viimase 15 aasta vältel nii püünistele kui ka saagile. Harrastuskalapüügi korralduses tuleb tagada optimaalne püügikorraldus ning väljapüük, mis tagaks tulemusliku saagi võimalikult paljudele harrastuspüüdjatele. Kalade kudealade parandamine ja rändeteede avamine parandamaks looduslike kalade paljunemisvõimalusi ja seeläbi tõstab püügiks sobivate kalade hulka veekogudes. Tegevused: 38  Kalavarude hea seisundi saavutamiseks ja säästlikuks kasutamiseks on liigse püügikoormusega piirkondades vaja oluliselt vähendada lubatud püügivahendite arvu ning ajakohastada kalavarude kaitsemeetmeid (alammõõdu korrigeerimine, ajalis-ruumilised piirangud, selektiivset püüki toetavad meetmed). Lõheliste rändeteede probleemi lahendamiseks avatakse kalanduse seisukohalt olulistele jõgedele rajatud paisudel ja ummistunud jõgede suudmetes kaladele läbipääsud kudealadele. Lisaks taastatakse elupaiku ning koelmuid, et tagada varude parem looduslik taastumine. Ohustatud kalaliikide varude taastamiseks asustatakse veekogudesse kalade noorjärke, arvestades seejuures vajadusega säilitada looduses geneetiline mitmekesisus. 2022. aastal alustati ettevalmistusi eksperimentaalse uuringu „Tuulikute müra mõju olulisus räime rändele Eesti rannikumeres“ teostamiseks. Ebaseadusliku kalapüügi vähendamiseks täiendatakse järelevalve elektroonilise kontrollimise võimalusi. Harrastuskalapüügi edendamiseks ajakohastatakse püügikorraldust tagamaks ladusama osalemise ning suurema saagi võimalikult paljudele püüdjatele. Jätkatakse harrastuskalastuse infrastruktuuri arendamist eesmärgiga tagada parem ligipääs kalapüügile. Toetatakse harrastuspüügiks vajalike taristute rajamist, mis aitab tõsta teenuse kvaliteeti ja populaarsust ning vähendab keskkonnakasutusest tingitud mõjusid loodusele. Oodatav tulemus: Poliitika kujundamise ja rakendamisega tagame kalavarude hea seisundi, seejuures võimaldades nii kutselist kui harrastuspüüki. Tagada püüdjatele arusaadav reeglistik ning reeglite üle järelevalve. 6. Programmi juhtimiskorraldus Biomajanduse programmi juhib biomajanduse asekantsler. Programmijuhi ülesanne on programmi koostamise ja uuendamise eestvedamine, elluviimise ja seire koordineerimine. Valdkonna eest vastutav minister kinnitab programmi pärast riigieelarve vastuvõtmist Riigikogus. Iga lõppenud aasta kohta koostatakse programmi tulemusaruanne, mis on sisendiks tulemusvaldkonna „Põllumajandus ja kalandus“ tulemusaruandesse. Programm panustab „Põllumajanduse ja kalanduse arengukava 2030“ kahte alaeesmärki. Programm viib ellu arengukava „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ 1., 5., 8. ja 9. tegevussuundade eesmärke. 39 Programmi elluviimise seisukohalt on suure kaaluga ka Rohelepe koos selle strateegiatega "Talust taldrikule" ja „Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030“ ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) uue finantsperioodi planeerimine ja käivitumine. Nende protsesside käigus tuleb tagada kooskõla ja loogiline sidusus programmi, "Talust taldrikule" strateegia, „Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030“ ning ÜPP järgmise finantsperioodi eesmärkide ja tegevuste vahel. LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus Programmi tegevus – põllumajanduskeskkonna hea seisundi tagamine Programmi tegevuse oodatavat tulemust aitavad saavutada Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (ReM), PRIA ja METK oma teenuste kaudu. Põllumajandustootmisega seotud negatiivse keskkonnamõju vähendamine, elurikkuse säilimine ja maastiku mitmekesisus tagatakse ReM põllumajanduskeskkonna poliitika kujundamisega. METK panustab valdkonda teadustegevustega, analüüsides maakasutuse keskkonnamõju, viies läbi põllumajanduskeskkonna seiret ja teostades maakasutuse ning muldade laborianalüüse. PRIA kaudu on võimalik taotleda põllumajanduskeskkonna toetusi (sh näiteks püsirohumaade säilitamise toetus, pärandniidu hooldamise toetus ja erinevad ÜPP kliima-ja keskkonnakava toetused). Programmi tegevus – ringbiomajanduse arendamine Programmi tegevuse oodatavat tulemust aitab saavutada Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, kes tegeleb ringbiomajanduse põhimõtete laialdasemaks levikuks ja rakendamiseks vajaliku poliitika kujundamisega ning maksab bioressursside väärindamise ja biometaani tootmise ja kasutuselevõtu suurendamise toetust. Programmi tegevus – põllumajandus- ja toidusektori konkurentsivõime tõstmine 40 Programmi tegevuse oodatavat tulemust aitavad saavutada Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (ReM), PRIA ja METK oma teenuste kaudu. Põllumajandus- ja toidusektori konkurentsivõime tõstmiseks ja innovatsiooni toetamiseks kujundatakse poliitikat ReMis. METKi kaudu on võimalik taotleda konsulendi kutsetunnistust. Konsulendi töö on anda kliendile põllu-, metsa- ja muud maamajanduse alast nõu. METK panustab valdkonda ka teadustegevustega läbi innovatsiooni ja teadmussiirde võrgustikukoostöö ja erinevate uuringute. Näiteks viiakse läbi maamajanduslikke uuringuid. Samuti on METKi hallata põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN) ja vajalike andmete edastamine Euroopa Komisjonile. PRIA kaudu makstakse toetusi põllumajandus- ja toidusektorile, mida rahastatakse ÜPP vahenditest. Näiteks on võimalik taotleda loomade ja taimede kasvatamisega seotud toetusi ja investeeringutoetusi. Programmi tegevus – noorte põllumajandusettevõtjate tegevuse arendamine Programmi tegevuse oodatavat tulemust aitavad saavutada Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, kes tegeleb noorte põllumajandustootjate toetamiseks vajaliku poliitika kujundamisega, et kindlustada sektori kestvus ja vajalik põlvkondade vahetus, ja PRIA, kelle kaudu on võimalik taotleda noore põllumajandustootja, noortaluniku ja alustava noore põllumajandusettevõtja toetusi ning noorte põllumajandustootjate täiendavat sissetulekutoetust. Programmi tegevus – turukorraldus ja kaubanduspoliitika rakendamine Programmi tegevuse tulemusi aitavad saavutada Regionaal-ja Põllumajandusministeerium, PRIA ja PTA. ReM kujundab poliitikat, et tagada põllumajanduse turgude ja tarneahela tasakaal ning suurendada tarneahela läbipaistvust. PRIA maksab sektori toetamiseks turukorraldustoetusi, sh näiteks erakorralist toetust põllumajandussektorile seoses põllumajandustootjate elujõulisust ohustava majandusliku kahjuga, riskijuhtimistoetust, kindlustustoetust, põhilist sissetulekutoetust jätkusuutlikkuseks ja täiendavat ümberjaotatavat sissetulekutoetust. Samuti on võimalik PRIA kaudu taotleda sekkumiskokkuostu toetust. PTA tegeleb alkoholiregistri pidamise ja selle järelevalve teostamisega. Programmi tegevus – ühistegevuse ja koostöö arendamine Programmi tegevuse tulemusi aitavad läbi teenuste saavutada Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, PRIA ja PTA. Toidusektori koostöö arendamiseks ja nende positsiooni tugevdamiseks väärtusahelas kujundab poliitikat ReM. Turukorralduse järelevalvet teostab PTA. PRIA kaudu makstakse ühistegevuse ja koostöö arendamiseks vajalikke toetusi (kvaliteedikavade toetus, tarneahela toetus, tootjarühmade toetus), tunnustatakse tootjaorganisatsioone ja tootjaorganisatsioonide liitu, Programmi tegevus – Eesti toidu kuvandi ja müügivõimekuse edendamine Programmi tegevuse tulemusi aitavad saavutada Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, PTA ja PRIA. Eesti toidu müügiedendustegevuste suurendamiseks vajalikku poliitikat kujundab ReM, mis aitab suurendada ka Eesti põllumajandus- ja toidusektori ettevõtjate konkurentsivõimet nii sise- kui välisturul. PTA tegeleb uute eksportturgude avamisega ja PRIA maksab müügivõimekuse edendamiseks vajalikke toetusi (näiteks turuarendustoetus, toodete edendamise toetus, toidu ekspordivõimaluste edendamise toetus). Programmi tegevus – kutselise kalapüügi korraldamine 41 Programmi tegevuse tulemusi aitavad saavutada Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, PTA ja PRIA. Elujõulise ja konkurentsivõimelise kutselise kalapüügisektori tagamiseks vajalikku poliitikat kujundab ReM. PTA tegeleb kutselise kalapüügi korraldusega, sh kutselise kalapüügi lubade väljastamise, kalalaevade riikliku registri haldamise ja kalapüügiga seonduvate andmete arvestusega. PRIA kaudu on võimalik taotleda kutselise kalapüügi toetusi, näiteks innovatsioonitoetused, püügivahendite parendamise toetus, investeeringutoetused (kalalaevad, kalasadamad) ja kalanduspiirkondade arendamise toetused (tegevuskulud ja koostöö). Programmi tegevus – vee-elusressursside töötlemine ja turustamine Programmi tegevuse tulemusi aitavad saavutada Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja PRIA. Majanduslikult elujõulisema ja konkurentsivõimelisema kalandustoodete töötlemissektori arenguks vajalikku poliitikat kujundab ReM, võimaldades ühtlasi ligipääsu laenurahale. PRIA toetab kalandussektorit läbi erinevate toetuste andmise, mida rahastatakse suures osas EMKVFi vahenditest (nt ladustamisabi, rannapüügilaeva energiatõhusustoetus, kalalaeva energiatõhusus jpm). Samuti pakub PRIA kriisiabi, erinevaid uuringutoetusi ja innovatsioonitoetusi, mis aitavad edendada vee-elusressursside töötlemise sektorit. Programmi tegevus – vesiviljeluse arendamine Programmi tegevuse tulemusi aitavad saavutad Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja PRIA. Elujõulise ja konkurentsivõimelise vesiviljelussektori arenguks vajalikku poliitikat kujundab ReM., võimaldades ühtlasi ligipääsu ka laenurahale. PRIA panustab vesiviljelussektori arengusse läbi erinevate toetuste andmise, mida rahastatakse suures osas EMKVFi vahenditest (nt vesiviljelussektori innovatsioonitoetused, tootmisega seotud investeeringutoetused, vesiviljeluse energiatõhususe toetus jpm). Samuti pakub PRIA teadmussiirde toetust ja riiklike vesiviljelusuuringute toetust. Programmi tegevus – kalavarude haldamine ja kaitse Programmi tegevuse tulemusi aitavad saavutada Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja PRIA. Kestlikuks kalavarude majandamiseks ja harrastuspüügi arendamiseks vajalikku poliitikat kujundab ReM. PRIA kaudu on võimalik taotleda kalanduse kontrolli ja järelevalve toetust, riiklike keskkonna-alaste uuringute toetust, kalanduse kontrolli ja järelevalve toetust ning samuti kalade kudemistingimuste parendamise toetust, et tagada kalavarude kestlikkus. LISA 2. Teenuste rahastamiskava Biomajanduse programm -361 681 -328 395 -303 522 -302 276 681 964 001 307 Eesti toidu kuvandi ja -3 821 641 -4 356 310 -3 993 730 -3 994 947 müügivõimekuse edendamine programmi tegevus Eksporditurgude avamine teenus -88 894 -88 855 -88 833 -88 833 Ekspordivõimekuse ja Eesti -860 931 -751 067 -688 432 -689 648 toidu kuvandi poliitika kujundamine teenus 42  Müügivõimekuse edendamise -2 871 816 -3 516 388 -3 216 466 -3 216 466 toetuste andmine teenus Kalavarude haldamine ja -5 490 481 -5 552 835 -5 961 500 -5 963 553 kaitse programmi tegevus Kalanduspoliitika kujundamine -658 769 -580 280 -538 804 -540 857 ja rakendamine teenus Kalavarude kaitse toetuse -4 831 712 -4 972 554 -5 422 696 -5 422 696 andmine teenus Kutselise kalapüügi -10 364 417 -10 340 667 -10 669 959 -10 671 563 korraldamine programmi tegevus EMKF tehnilise abi toetus teenus -99 095 -101 174 -101 224 -101 585 Kutselise kalapüügi korraldus -901 342 -900 655 -900 265 -900 265 teenus Kutselise kalapüügi poliitika -816 090 -806 015 -785 413 -786 656 kujundamine teenus Kutselise kalapüügi toetuste -8 547 891 -8 532 824 -8 883 056 -8 883 056 andmine teenus Noorte -11 703 112 -10 023 502 -10 013 372 -10 013 851 põllumajandusettevõtjate tegevuse arendamine programmi tegevus Noorte põllumajandusettevõtjate -11 437 061 -9 763 814 -9 764 089 -9 764 089 toetuste andmine teenus Põlvkondade vahetuse poliitika -266 051 -259 688 -249 283 -249 762 kujundamine teenus Põllumajandus- ja toidusektori -129 394 -92 997 498 -79 531 455 -79 023 783 konkurentsivõime arendamine 515 programmi tegevus Innovatsiooni ja teadmussiirde -173 780 -159 159 -159 159 -159 159 võrgustikutöö teenus Kattetulu arvestused taime- ja -75 299 -49 446 -49 446 -49 446 loomakasvatuses teenus Konsulendi kutsetunnistuse -40 598 -39 385 -39 385 -39 385 taotlemine teenus Maamajanduslike uuringute -251 891 -197 018 -197 018 -197 018 läbiviimine teenus Põllumajandus- ja toidusektori -112 465 -85 049 282 -76 921 331 -76 911 331 arengu toetuste andmine teenus 985 43  Põllumajandus-ja toidusektori -16 060 840 -7 209 511 -1 871 419 -1 373 747 konkurentsivõime poliitika kujundamine teenus Põllumajandusliku -313 214 -281 915 -281 915 -281 915 raamatupidamise andmebaas (FADN) teenus Teadus ja innovatsioon teenus -12 907 -11 783 -11 783 -11 783 Põllumajanduskeskkonna hea -62 528 064 -60 229 802 -62 807 450 -62 059 417 seisundi tagamine programmi tegevus Mulla laboratoorsed analüüsid- -735 184 -717 929 -717 929 -717 929 maakasutus teenus Põllumajanduskeskkonna -550 607 -499 592 -499 592 -499 592 hindamine ja seire teenus Põllumajanduskeskkonna -1 894 723 -1 534 810 -2 122 425 -1 374 392 poliitika kujundamine teenus Põllumajanduskeskkonna -58 943 896 -57 117 198 -59 107 232 -59 107 232 toetuste andmine teenus Põllumuldade uuringud ja seire -403 655 -360 273 -360 273 -360 273 teenus Ringbiomajanduse -7 713 004 -11 309 895 -355 055 -355 473 arendamine programmi tegevus Ringbiomajanduse poliitika -122 203 -126 051 -44 641 -45 060 kujundamine teenus Ringbiomajanduse toetuse -7 590 801 -11 183 844 -310 413 -310 413 andmine teenus Turukorraldus ja -119 185 -120 144 -118 390 -118 392 kaubanduspoliitika 731 943 316 033 rakendamine programmi tegevus Alkoholiregistri pidamine ja -295 191 -294 974 -294 851 -294 851 järelevalve teenus Turukorraldus ja -836 755 -806 154 -775 160 -776 876 kaubanduspoliitika kujundamine teenus Turukorralduse toetuste andmine -118 053 -119 043 -117 320 -117 320 teenus 785 816 305 305 44  Ühistegevuse ja koostöö -1 640 509 -1 415 928 -1 405 223 -1 405 642 arendamine programmi tegevus Turukorralduse järelevalve -562 113 -561 537 -561 211 -561 211 teenus Ühistegevuse ja koostöö poliitika -381 496 -374 921 -364 498 -364 916 kujundamine teenus Ühistegevuse ja koostöö toetuste -696 900 -479 470 -479 515 -479 515 andmine teenus Vee-elusressursside töötlemine -6 934 835 -9 028 451 -7 207 950 -7 209 079 ja turustamine programmi tegevus Finantsinstrument -20 597 -20 779 -20 798 -21 049 (investeerimislaen) teenus Kala töötlemise poliitika -643 733 -628 247 -607 543 -608 421 kujundamine teenus Vee-elusressursside töötlemise -6 270 505 -8 379 426 -6 579 609 -6 579 609 toetuste andmine teenus Vesiviljeluse arendamine -2 905 372 -2 996 133 -3 185 990 -3 186 967 programmi tegevus Finantsinstrument -13 110 -13 292 -13 311 -13 562 (investeerimislaen) teenus Vesiviljeluse poliitika -508 069 -505 225 -494 966 -495 692 kujundamine teenus Vesiviljeluse toetuste andmine -2 384 193 -2 477 616 -2 677 713 -2 677 713 teenus 45  Regionaal- ja põllumajandusministri (kuupäev digiallkirjas) käskkiri nr 35 „Programmide "Toiduohutus 2025-2028", „Biomajandus 2025-2028”, „Ühistransport 2025–2028“, „Regionaalareng 2025-2028“ ja „Maa ja ruumiloome 2025-2028“ kinnitamine“ Lisa 4 Programmi „Toiduohutus 2025-2028“ Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi rahastamiskava Nimetus 2025 2026 2027 2028 Programm Toiduohutus Kulud 85 783 126 84 955 804 84 105 714 84 116 299 sh välistoetused ja kaasrahastus 37 819 739 39 696 111 38 816 430 38 816 430 Investeeringud 1 949 098 1 111 613 1 111 613 1 111 613 Mitterahalised kulud 2 624 515 2 553 628 2 553 626 2 553 626 Taimekaitse ja väetiste poliitika kujundamine ja rakendamine Kulud 2 928 849 2 152 051 2 141 014 2 142 076 sh välistoetused ja kaasrahastus 89 378 89 378 89 378 89 378 Investeeringud 294 960 162 014 162 014 162 014 Mitterahalised kulud 60 363 60 363 60 365 60 365 Tõuaretuse poliitika kujundamine ja rakendamine Kulud 3 346 101 3 328 179 3 317 726 3 318 235 sh välistoetused ja kaasrahastus 33 657 35 216 35 216 35 216 Investeeringud 159 098 82 161 82 161 82 161 Mitterahalised kulud 45 570 41 276 41 276 41 276 Sordiaretuse ja paljundusmaterjali poliitika kujundamine Kulud 11 551 684 10 634 363 10 474 309 10 477 944 sh välistoetused ja kaasrahastus 75 842 80 519 80 519 80 519 Investeeringud 314 980 248 507 248 507 248 507 Mitterahalised kulud 882 870 882 870 882 871 882 871 Looma- ja taimetervise poliitika kujundamine ja rakendamine Kulud 26 761 341 26 689 010 24 849 970 24 852 273 sh välistoetused ja kaasrahastus 13 905 687 14 875 823 13 196 142 13 196 142 Investeeringud 782 528 391 881 391 881 391 881 Mitterahalised kulud 1 013 030 961 840 961 821 961 821 Toiduohutuse poliitika kujundamine ja rakendamine Kulud 13 253 856 12 992 814 12 978 778 12 981 435 sh välistoetused ja kaasrahastus 393 303 393 303 393 303 393 303 Investeeringud 208 380 141 907 141 907 141 907 Mitterahalised kulud 447 781 447 781 447 794 447 794 Mahepõllumajanduse poliitika kujundamine ja rakendamine Kulud 27 941 295 29 159 387 30 343 917 30 344 336 sh välistoetused ja kaasrahastus 23 321 872 24 221 872 25 021 872 25 021 872 Investeeringud 189 153 85 145 85 145 85 145 Mitterahalised kulud 174 901 159 499 159 500 159 500  Regionaal- ja põllumajandusministri (kuupäev digiallkirjas) käskkiri nr 35 „Programmide "Toiduohutus 2025-2028", „Biomajandus 2025-2028”, „Ühistransport 2025–2028“, „Regionaalareng 2025-2028“ ja „Maa ja ruumiloome 2025-2028“ kinnitamine“ Lisa 6 Programmi „Ühistransport 2025-2028“ Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi rahastamiskava Nimetused 2025 2026 2027 2028 Programm Ühistransport Kulud 138 918 788 144 351 842 144 395 394 144 277 682 sh välistoetused ja kaasrahastus 16 200 000 17 800 000 21 000 000 20 880 000 Investeeringud 50 000 20 000 0 0 Mitterahalised kulud 11 773 11 773 11 773 11 773 Ühistransporditeenuse arendamine ja soodustamine Kulud 138 918 788 144 351 842 144 395 394 144 277 682 sh välistoetused ja kaasrahastus 16 200 000 17 800 000 21 000 000 20 880 000 Investeeringud 50 000 20 000 0 0 Mitterahalised kulud 11 773 11 773 11 773 11 773  Regionaal- ja põllumajandusministri (kuupäev digiallkirjas) käskkiri nr 35 „Programmide "Toiduohutus 2025-2028", „Biomajandus 2025-2028”, „Ühistransport 2025–2028“, „Regionaalareng 2025-2028“ ja „Maa ja ruumiloome 2025-2028“ kinnitamine“ Lisa 10 Programmi „Maa ja ruumiloome 2025-2028“ Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi rahastamiskava Nimetus 2025 2026 2027 2028 Programm Maa ja ruumiloome Kulud -17 281 975 -15 583 437 -15 192 800 -15 194 298 sh välistoetused ja kaasrahastus -14 948 547 -13 369 455 -13 005 774 -13 005 774 Investeeringud -330 437 -165 536 -165 536 -165 536 Mitterahalised kulud -143 438 -130 326 -130 326 -130 326 Põllumajandusmaa ja maaparanduse poliitika kujundamine Kulud -17 281 975 -15 583 437 -15 192 800 -15 194 298 sh välistoetused ja kaasrahastus -14 948 547 -13 369 455 -13 005 774 -13 005 774 Investeeringud -330 437 -165 536 -165 536 -165 536 Mitterahalised kulud -143 438 -130 326 -130 326 -130 326  Regionaal- ja põllumajandusministri (kuupäev digiallkirjas) käskkiri nr 35 „Programmide "Toiduohutus 2025-2028", „Biomajandus 2025-2028”, „Ühistransport 2025–2028“, „Regionaalareng 2025-2028“ ja „Maa ja ruumiloome 2025-2028“ kinnitamine“ Lisa 8 Programmi „Regionaalareng 2025-2028“ Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi rahastamiskava Nimetused 2025 2026 2027 2028 Programm Regionaalareng Kulud 182 982 465 198 089 800 169 262 694 155 730 417 sh välistoetused ja kaasrahastus 141 462 707 150 356 559 119 138 714 107 131 398 Investeeringud 185 819 84 814 84 814 84 814 Mitterahalised kulud 193 797 179 627 179 627 179 627 Regionaal- ja maaelupoliitika kujundamine ja rakendamine Kulud 152 359 578 143 538 077 105 870 501 92 769 570 sh välistoetused ja kaasrahastus 125 991 358 120 794 438 83 560 310 70 304 010 Investeeringud 185 819 84 814 84 814 84 814 Mitterahalised kulud 171 127 156 957 156 957 156 957 Kohalike omavalitsuste poliitika ja finantseerimine Kulud 30 622 888 54 551 724 63 392 193 62 960 847 sh välistoetused ja kaasrahastus 15 471 349 29 562 121 35 578 404 36 827 388 Investeeringud 0 0 0 0 Mitterahalised kulud 22 670 22 670 22 670 22 670  Regionaal- ja põllumajandusministri (kuupäev digiallkirjas) käskkiri nr 35 „Programmide "Toiduohutus 2025-2028", „Biomajandus 2025-2028”, „Ühistransport 2025–2028“, „Regionaalareng 2025-2028“ ja „Maa ja ruumiloome 2025-2028“ kinnitamine“ Lisa 9 Maa ja ruumiloome programm 2025–2028 1. Programmi üldinfo Tulemusvaldkond Elukeskkond, liikuvus ja merendus Tulemusvaldkonna Eestis on kõigi vajadusi arvestav elukeskkond, eesmärk liikuvuslahendused ning konkurentsivõimeline majandus. Valdkonna Eesti 2035, Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava arengukava/ aastani 2030, Üleriigiline planeering (edaspidi ÜRP) 2030+ Programmi nimi Maa ja ruumiloome programm 2025―2028 Programmi eesmärk Kõikjal Eestis on kvaliteetne ja konkurentsivõimeline elu- ja ettevõtluskeskkond ning kestlik maakasutus koos kvaliteetsete ja kättesaadavate teenustega. Programmi periood 4 aastat (2025–2028) Peavastutaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) (ministeerium) Kaasvastutajad (oma Maa- ja Ruumiamet (edaspidi MaRu) valitsemisala asutused) Kaasvastutaja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (edaspidi ReM), ministeerium Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA) Sisukord 1. Programmi üldinfo .......................................................................................................... 1 Sisukord ...................................................................................................................................... 2 2. Sissejuhatus ..................................................................................................................... 3 3. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava ......................................................... 5 4. Hetkeolukorra lühianalüüs .............................................................................................. 6 5. Olulised tegevused/sekkumised ............................................................................................. 9 6. Programmi tegevused ........................................................................................................... 11 6.1. Programmi tegevus – Ruumilise planeerimise poliitika kujundamine ja korraldamine (MKM) ..................................................................................................................................... 11 6.2. Programmi tegevus – Maakasutuspoliitika kujundamine ja elluviimine (MKM) ............. 14 6.3. Programmi tegevus – Ruumiandmete hõive, analüüsid ja kättesaadavaks tegemine (MKM) .................................................................................................................................................. 17 6.4. Programmi tegevus – Maaparanduse poliitika rakendamine (MKM) ............................... 19 6.5. Programmi tegevus – Põllumajandusmaa ja maaparanduse poliitika kujundamine (ReM) ....................................................................................................................................... 21 7. Programmi juhtimiskorraldus ........................................................................................ 24 LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus ..................................................................................... 25 LISA 2. Teenuste rahastamiskava ............................................................................................ 30 2  2. Sissejuhatus Maa ja ruumiloome programm on üks kuuest tulemusvaldkonna „Elukeskkond, liikuvus ja merendus“ eesmärkide saavutamiseks koostatud programmist. Tegemist on uue programmiga (alates 2025. aastast), mis on koostatud programmide „Põllumajandus, toit ja maaelu 2024- 2027“ (maaparandus ja osaliselt maakasutus) ning „Regionaalpoliitika programm 2024-2027“ (ruumiline planeerimine, ruumiandmete tagamine ning maakasutus ja maatoimingud) baasil1. Tegemist on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ja regionaal- ja põllumajandusministeeriumi ühisprogrammiga. Maa ja ruumiloome programm koosneb viiest programmi tegevusest. MKM vastutab nelja programmi tegevuse eest: ruumilise planeerimise poliitika kujundamine ja korraldamine, maakasutuspoliitika kujundamine ja elluviimine, ruumiandmete hõive, analüüsid ja kättesaadavaks tegemine ning maaparanduse poliitika rakendamine. ReM vastutab programmi tegevuse põllumajandusmaa ja maaparanduse poliitika kujundamine eest. Programm aitab panustada ÜRO säästva arengu eesmärkidesse2 (horisontaalne valdkond) ning panustab riigi strateegilistesse eesmärkidesse, sh otsesemad seosed on järgmiste strateegiatega: ● Eesti pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“3; ● Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2024–20274; ● Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“5; ● Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 20306; ● Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava aastateks 2023–2027; ● Ehituse pikk vaade 20357. Programmi tegevus „ruumilise planeerimise poliitika kujundamine ja korraldamine“ panustab peamiselt „Eesti 2035“ strateegilise sihi „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ valdkonnas vajalike muutuste saavutamisse. Ruumiline planeerimine on lisaks käesolevale tulemusvaldkonnale seotud ka kõigi teiste tulemusvaldkondade ning riigi arengut suunavate arengukavadega, mille ruumiliseks väljundiks on üleriigiline planeering. Planeeringu koostamine on ainus võimalus kaaluda erinevate valdkondade ruumilisi vajadusi kindlas asukohas ja vastastikuses koosmõjus. Erinevate valdkondade vajaduste terviklik ruumiline lahendamine näitab ka võimalusi ruumilise lahenduse sünergiaks. Koostamisel olev üleriigiline planeering „Eesti 2050“ seab omakorda sihid kõikide uute valdkondlike arengukavade ja riigi pikaajalise arengustrateegia koostamiseks. Programmi tegevus „maakasutuspoliitika kujundamine ja elluviimine“ aitab kaasa „Eesti 2035“ strateegilise sihi „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ saavutamisele ning on seotud ruumilise planeerimise programmi tegevusega, sest maakasutust korraldatakse ruumilise planeerimise ja maatoimingute koosmõjus. Maa on piiratud ressurss, 1 Strateegilised alusdokumendid | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 2 Ülemaailmsed säästva arengu eesmärgid | Riigikantselei 3 Strateegia "Eesti 2035" | Eesti Vabariigi Valitsus 4 Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi täitmine | Eesti Vabariigi Valitsus 5 Üleriigiline planeering - Planeerimine.ee 6 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 7 Ehituse pikk vaade 2035 | Kliimaministeerium 3 mille väärtus ajas kasvab, seetõttu kasvavad ka konkurents maale ning nõudmised maa omandi ja kasutusega seotud infole. Maa on vajalik erinevate valdkonnapoliitikatega seotud eesmärkide elluviimiseks. Ühiskonnas muutuvatele vajadustele kiireks reageerimiseks on vaja järjest paindlikumaid maakasutuse suunamise ja ümberkorraldamise võtteid. Maaressurssi, sh riigi maareservi, on vaja hoida ja hallata heaperemehelikult, mh täites omanikukohustusi, suunates seda käibesse ja väärtustades lähtuvalt planeeringujärgsest parimast kasutusest. Programmi tegevus „ruumiandmete hõive, analüüsid ja kättesaadavaks tegemine“ on tihedalt seotud tulemusvaldkonnaga „digiühiskond“, sest hõlmab asukohaga seotud andmete kogumist, hoidmist, töötlemist ja jagamist ning ruumindmete taristu riiklikku koordineerimist. Tegevus panustab “Eesti 2035” sihi “Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik” saavutamisse läbi kvaliteetsete ruumiandmete kättesaadavuse tagamise. Ruumiandmed on andmed, mis otseselt või kaudselt osutavad konkreetsele asukohale või geograafilisele alale, sealhulgas andmekogudes hallatavad andmed, mis kirjeldavad ruumiobjektide asukohta, omadusi ja kuju geograafilises ruumis. Teenuseid saab luua ja andmeid otsuste tegemiseks kasutada, kui andmed on ajakohased ning kogutud ühtsel korrastatud viisil. Asjakohased, usaldusväärsed ja kvaliteetsed e-teenustega kasutajasõbralikult kättesaadavad ruumiandmed on seotud ühiskonna kõigi eluvaldkondadega ning toetavad Eesti keskkonna, julgeoleku, turvalisuse, pärandi, kultuuri jm hoidmist ning riigi, selle erinevate piirkondade ja ettevõtete konkurentsivõime parandamist. Programmi tegevused „põllumajandusmaa ja maaparanduse poliitika kujundamine“ ja „maaparanduse poliitika rakendamine“ panustavad „Eesti 2035“ strateegilise sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ saavutamisse. Väärindades põllumajandus- ja metsamaad ning tagades toiduga kindlustatuse ja kvaliteetse puidu kättesaadavuse, aidatakse kaasa soodsa majanduskeskkonna loomisele ja põllu- ja metsamajanduse tootlikkuse kasvule. Samuti mõjutab säästlik maakasutus „Eesti 2035“ sihi „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ saavutamist, panustades säästlikku metsandust ergutavatesse tegevustesse, põllumajandusmaa säilimisse ja selle hea seisundi tagamisse ning kestliku põllumajandus- ja metsandustaristu arendamisse ja haldamisse. Põllumajandusmaa sihipärane kasutus ja maaparanduse valdkonna tegevused panustavad „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ alaeesmärgi „Tark ja kestlik põllumajandus, toidutootmine ja maaelu ning ohutu toit ja hoitud keskkond“ saavutamisse. Täpsemalt panustab valdkond arengukava tegevussuuna 4 „Kvaliteetsed sisendid põllumajanduses“ eesmärgi „Põllumajandusmaa võimaldab mitmekesist põllumajandustootmist“ eesmärgi täitmisesse. Selle eesmärgi kohaselt tuleb põllumajanduslikus kasutuses hoida vähemalt üks miljon hektarit põllumajandusmaad. 62% kasutuses olevate põllumajandusmaade viljelusväärtus sõltub veevarusid reguleerivatest maaparandussüsteemide tehnilisest seisundist, sh riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude seisundist ja toimimisvõimest. Programmis kavandatud eesmärkide saavutamine on seotud järgmiste välisvahendite meetmete väljatöötamisega: MKM valitsemisalas:  Taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine  RePowerEU projekt  Euroopa Ühendamise Rahastu (CEF) ReM valitsemisalas: 4 Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027” meetmetega:  Perioodi 2023–2027 Natura 2000 erametsades elurikkuse soodustamise toetus  Perioodi 2023–2027 erametsade kliimamuutustega kohanemise investeeringutoetus  Perioodi 2023–2027 metsataimlate arendamise investeeringutoetus  Perioodi 2023–2027 maaparandussüsteemi eesvoolu uuendamise ning keskkonnakaitserajatise ehitamise ja uuendamise investeeringutoetus  Perioodi 2023–2027 maaparandussüsteemi ajakohastamise, keskkonnakaitserajatise ehitamise ja eratee arendamise investeeringutoetus  Perioodi 2023-2027 riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude uuendamiseks ja seiretehnika soetamiseks investeeringutoetuse andmine 3. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava Programmi eesmärk: Kõikjal Eestis on kvaliteetne ja konkurentsivõimeline elu- ja ettevõtluskeskkond ning kestlik maakasutus koos kvaliteetsete ja kättesaadavate teenustega. Programmi mõõdikud: Mõõdik Tegelik Sihttase Sihttas Sihttas Sihttase Sihttase (2023) (2025) e (2026 e (2027 (2028) (2035) ) ) Elukeskkonnaga 73,5% 74% 75% 75% 76% >73,5% rahulolu Allikas: ReM Elukeskkonnaga rahulolu mõõdik on oluline mitmes valdkonnas, sh on see ka tulemusvaldkonna mõõdik „Elukeskkond, liikuvus ja merendus“ ning strateegia „Eesti 2035“ sihi „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ mõõdik. Programmi rahastamiskava (tuhandetes eurodes), MKM valitsemisala Programmi tegevus Eelarv Eelarve prognoos e 2024* 2025 2026 2027 2028 Kokku 0 -18 026 -16 928 -16 360 -16 360 Ruumilise planeerimise poliitika 0 -2 465 -2 437 -2 399 -2 399 kujundamine ja korraldamine Maakasutuspoliitika kujundamine ja 0 -6 209 -5 690 -5 482 -5 482 elluviimine Ruumiandmete hõive, analüüsid ja 0 -6 972 -6 497 -6 225 -6 225 kättesaadavaks tegemine Maaparanduse poliitika rakendamine 0 -2 379 -2 304 -2 253 -2 253 Programmi rahastamiskava (tuhandetes eurodes), ReM valitsemisala Programmi tegevus Eelarve Eelarve prognoos 2024* 2025 2026 2027 2028 Põllumajandusmaa kasutamise ja 0 -17 425 -15 714 -15 323 -15 325 maaparanduse poliitika kujundamine * Kuna tegemist on uue programmiga, siis 2024. aasta eelarvet ei ole võimalik näidata. 5 Programmi teenuste hinnas sisaldub põhivara kulum. Teenuse hindades kajastatakse amortisatsioonikulu selleks, et kanda investeering kuluks soetatava põhivara kasuliku eluea jooksul. Põhivara kulum kajastatakse programmi ja tegevuse tasemel mitterahalistes kuludes. Eelarve maksumus on ilma käibemaksuta. Teenuste maksumus kujuneb teenuse osutamisega seotud otsestest kuludest (nt inimestele või ettevõtetele suunatavad toetused või teenuskohtade ülalpidamine) ja kaudsetest kuludest (teenust osutava asutuse personali- ja majanduskulud). 4. Hetkeolukorra lühianalüüs 2023. a uuringust „Elukeskkonnaga rahulolu hindamise metoodika täiendusvõimalused ja andmete kasutamine säästva arengu suunamisel“ selgus, et Eesti elanike rahulolu oma elukoha elukeskkonnaga 100-punkti skaalal on 73,5. Võrdluses 2020. aasta tulemustega on Eesti inimeste rahulolu tõusnud. Ruumiloomes kasutatakse rahulolu hinnangut sisendina planeerimistegevusele. Elukeskkonnaga rahuolu peegeldab erinevaid valdkondi nagu looduskeskkonda, majanduskeskkonda, ehitatud keskkonda, kogukonda ja valitsemist. Ühiskonna püsitatud ruumilise arengu eesmärke ja kvaliteetset elukeskkonda ei ole üheski ühiskonnakorralduses võimalik saavutada ilma eri valdkondade panuseta. Praegu on koostamisel üleriigiline planeering „Eesti 2050“8, millega määratakse kogu riigi ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused. Võrreldes kehtiva üleriigilise planeeringuga tuleb enam tähelepanu pöörata kliimamuutustele ja julgeoleku olukorrale. Ruumi kvaliteet sõltub siiski olulisel määral valdkondlikest otsustest, mis langetatakse sageli väljapool ruumilist planeerimist. Silmas tuleb pidada, et pelgalt planeeringu koostamisega ei ole võimalik lahendada kõiki eri valdkondades esinevaid probleeme ning eri valdkondadel peab olema valmisolek rakendada planeeringu koostamisel ilmnevat teavet ka valdkondlike otsuste tegemisel. Planeerimissüsteemi ühiskonnas toimuvate muutustega kohanemiseks on arendamisel riiklik planeeringute menetlemise infosüsteem ning koostamisel planeerimisseaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu koostamisele eelnes ruumilise planeerimise rohelise raamatu9 koostamine, planeerimisseaduse järelhindamine10 ja väljatöötamiskavatsuse koostamine11. Taastuvenergeetika kiiremaks arendamiseks vajalikke seaduse muudatusi on tehtud ka väljaspool planeerimisseaduse üldist ülevaatamist. Ruumilise planeerimise valdkonna probleemkohad ja võimalikud lahendused on kirjeldatud 2019. aastal valminud ruumilise planeerimise rohelises raamatus12 ning 2021. aastal koostamisel olnud Vabariigi Valitsuse juures töötanud rohepoliitika ekspertrühma aruande ruumiplaneerimist käsitlevas osas13. Parenduste elluviimine toimub ruumilise planeerimise poliitika ja praktika suunamise kaudu ning vajalikke arendusprojekte ellu viies. Avalikes huvides maade omandamist viiakse läbi planeeringute elluviimiseks ning MaRu omandab maid Rail Balticu ja Eesti Raudtee projektides. Maade omandamisel on töömaht 8 https://riigiplaneering.ee/uleriigiline-planeering/uleriigiline-planeering-eesti-2050/uleriigiline-planeering-2050 9 https://planeerimine.ee/prr/ 10 https://planeerimine.ee/planeerimisseaduse-moju-jarelhindamine/ 11 https://planeerimine.ee/aktid-ja-kohtulahendid/planeerimisseaduse-uuendamine/ 12 https://planeerimine.ee/prr/ 13 https://www.valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/rohepoliitika 6 hüppeliselt kasvanud, sest ehitusprojektid on korraga valminud, samuti on läbiviidud ehitushankeid ning ajaline surve maade omandamiseks on suurenenud. Töös on arvestatav hulk keerukamaid menetlusi, seotult õigusküsimuste ja vaidlustega, peamiselt väärtuse määramise osas, mis võivad jõuda sundvõõrandamiseni. Ettevalmistamisel on maade omandamised rohetaristu projektide elluviimiseks. Omandamise protsessi on muutnud keerukamaks asjaolu, et omandamistega on tulnud alustada enne ehitusprojektide valmimist, kui täpsed maavajadusel ei ole veel teada. Maakataster viidi 2022.–2024. aastal üle uuele maatoimingute platvormile. Katastri kui riigi põhiregistri eesmärgiks on registreerida kinnisasja piirid ja ruumiline ulatus, väärtus, looduslik seisund ja kasutamist kajastav informatsioon (sh kitsendused), Eesti haldus- ja asustusüksuste ulatus ning tagada selle informatsiooni kvaliteet, säilitamine ning avalikkusele kättesaadavus. Uuele maatoimingute platvormile üleminek tähendab, et seniselt maaüksuse põhiselt katastrilt minnakse üle punktipõhisele, mis loob olulised eeldused andmete täpsustamiseks. Katastriandmete kvaliteedi parandamine on olnud pidev tegevus, mida oleks vajalik maareformi lõppedes hoogustada. Maareformi käigus kanti maad katastrisse kiiresti ja ebatäpsete kaardiandmete ning mõõdistusviiside alusel, seetõttu on katastriandmete kvaliteet ebaühtlane. Vaid veidi üle poole katastrisse kantud maaüksustest (51%) ja alla poole piiripunktide arvust (41%) on 2023. aasta lõpu seisuga nõuetekohases kvaliteedis ehk registreeritud riiklikus ristkoordinaatsüsteemis L-EST. Katastriandmed on aluseks, ehitus- ja planeerimisalasele tegevusele, maamaksu arvestusele jms, mistõttu ühiskonna ootus korrektsete piiriandmete järele on tõusvas trendis. Mida enam tehakse ühiskonnas andmepõhiseid otsuseid, seda kõrgemat kvaliteeti ka katastriandmetelt oodatakse. Üheks katastriandmete parandamise meetmeks on Eesti Topograafia Andmekogu (edaspidi ETAK) ja katastriandmete automaatne sidumine, mis muutus võimalikuks uuele maatoimingute platvormile üleminekul. Avaandmete kasutusvõimaluste laienemisega tõuseb maaomanike teadlikkus enda kinnisasjade kohta käivast informatsioonist, seetõttu on tõusvas trendis ka piiriandmete madalast kvaliteedist tulenev piirivaidluste kasv. Ühiskonnal on ootus, et kataster tegeleks senisest enam piiriandmete parandamismenetlustega, tegevust oleks võimalik aktiveerida omandireformi reservfondi (ORF) vahendite kaasamisega. -2023. aasta veebruaris jõustusid maakatastriseaduse ja tõestamisseaduse muudatused piiratud asjaõiguste ruumiandmete kindlaks määramiseks. Seonduvalt lisandus 2024. aastal maatoimingute platvormile uue teenusena piiratud asjaõiguse ruumiandmete infosüsteem (edaspidi PARI), mis võimaldab piiratud asjaõiguse ja sundvalduse ruumiandmete ettevalmistamise enne notaritehingut. Varasemalt sõlmitud piiratud asjaõiguse lepingute ja sundvalduste kandmiseks maakatastrisse puuduvad vahendid. Vabariigi Valitsusele anti volitus riigi maareservi säilitamise põhimõtete ja maa maareservi arvamise korra kehtestamiseks. Volitusnormist lähtuvalt sisustatakse määruses kinnisasja reservi arvamise ja reservist välja arvamise kord ja säilitamise põhimõtted. Kuni 2023. aastani on maareservi jäetud maad analüüsitud vajaduspõhiselt enne müüki või kasutusse suunamist. 2023. aastal töötati välja analüüsi metoodika ja pilootprojektina analüüsiti 1040 kinnisasja. Kogu analüüsi viimine uutele alustele vajab õigusliku regulatsiooni muutmist, mis on töös ja infosüsteemi arendust, mis jääb väljakutseks,. Infotehnoloogiline arendus aitaks lihtsustada riigivara haldamist, lõpetada riigivara ja reformimata maa analüüsimine erinevates andmekogudes, vähendada andmete töötlemisel käsitööd ning tagada riigi kinnisasjade kohta käivate andmete omavaheline võrreldavus. Maareform on suures osas läbiviidud, maareformi toiminguid on vaja teha 2023. aasta lõpu seisuga veel umbes 12 600 maaüksusel (ligikaudu 0,26% Eesti maismaa pindalast). Hinnanguliselt 14% neist maaüksustest jäetakse riigi omandisse või antakse 7 munitsipaalomandisse, 21% erastatakse või seatakse maal asuva ehitise omaniku kasuks hoonestusõigus ja ligi 1% maaüksustest tuleb tagastada õigustatud subjektidele või seada korteriomandid. 50% reformimata maatükkidest moodustavad kinnisasjade vahele jäänud iseseisva kasutusvõimaluseta maad (n-ö ribad), mis on tekkinud erinevate maareformi vigade tõttu ja mis on otstarbekas liita mõne piirneva kinnisasjaga. Reformimata maaüksustest 14% osas ei ole tulevane maaomanik teada. Menetluste arv ja liigid võivad muutuda seoses menetluste käigus ilmnevate asjaoludega, sh võib maaüksuste arv kasvada maaüksuste jagamisel. Paljudel juhtudel on maareformi tegevused peatunud õigustatud isikute tegevusetuse (nt lõpule viimata pärimismenetlus) või õigusega kooskõlas mitteolevate soovide tõttu või kohaliku omavalitsuse tegevusetuse tõttu maareformi eeltoimingute tegemisel. Maareformi alaste teadmistega ametnike hulk MaRu-s ja kohalikes omavalitsustes väheneb, see vähendab maareformi tempot ning suurendab MaRu koormust nõustamisel ja riigipoolsetes toimingutes. ORF-i kasutamise esmane ja peamine eesmärk on maa- ja omandireformi läbiviimine, seega on maareformi toimingute rahastus suures osas tulnud ORF-ist. Maareformi käigus on jäetud ja jäetakse riigi omandisse maaüksusi, millel paikneb teadmata seisundis ja ebaselge õigusliku taustaga ehitisi, prügiladestus, ebaseaduslik maakasutus, või muu lahendamist vajav probleem. Sellised olukorrad vähendavad riigivara väärtust, takistavad nende kinnisasjade käibesse suunamist ja võivad olla elanikele ohtlikuks, nende lahendamine on ressursimahukas. Maareformi kiirema lõpuleviimise eesmärgil tuleb riigi omandisse jätta maaüksusi, mis vajavad korrastamist. Lisaks on MaRu kohustus hallata maareformi käigus sõlmitud kasutusvalduse ja hoonestusõiguse lepinguid, mille maht iga aasta väheneb. Lisaks riigi omandis olevate maade korrashoiu kohustusele on riigil ka kohustus maksta maamaksu, mille koormus kasvab seoses maamaksuseaduse muudatustega, Maa väärtuse andmete ajakohastamiseks viis 2022. aastal Maa-amet läbi maa korralise hindamise ning uued maksustamishinnad võeti kasutusele 01.01.2024 maa maksustamisel ja mitmete riigiga seotud kasutuslepingute kasutustasude hindamisel. Seaduse muudatuse tulemusena hakkavad korralised hindamised toimuma regulaarselt iga nelja aasta tagant, järgmine hindamine on 2026. aastal. 2022. aasta hindamine viidi läbi projektina, mille kulud kaeti ORF- ist. Korralise hindamise kvaliteetseks läbiviimiseks on vajalik, et see oleks rutiinprotsess ning selleks on vajalik suurendada MaRu baaseelarvet 200 000 euro võrra aastas. Seda ei ole olnud võimalik seni teha, mistõttu tuleb 2026. aasta hindamisel leppida kvaliteedi langusega (ei ole võimalik kaasata erasektori kogemust, ei ole võimalik arendada metoodikat). Maamaksu koormuse kasvades võib see tähendada vaidlustuste ja selgituste mahu kasvu. Ruumiandmete tagamiseks hõivatakse topograafilisi andmeid, hallatakse geodeetilisi, aadressi- ja kohanimeandmeid, analüüsitakse ja avalikustatakse ruumiandmeid. Viimastel aastatel on tehtud rida arendustegevusi valmistamaks ette ruumiinfo digipööret, mille eesmärk on kaasaegsete maa- ja ruumiandmete ja -teenuste tagamine kvaliteetse elukeskkonna ja regionaalarengu toetamiseks. Valminud on kaks laiapõhjalist ärianalüüsi: Geo3D ärianalüüs andmetootmise ja kuvamise üleviimiseks 2D-andmetelt 3D andmetele ning aadresside ja kohanimede süsteemi (edaspidi AKS) ärianalüüs viimaks uuele kvalitatiivsele tasemele asukoha- ja ligipääsu andmed. Jooksvalt täiendatakse ja arendatakse 3D prototüüpi, katsetatakse tehisintellekti (Artifical Intelligence, AI) kasutamist andmehõives ja analüüsis, arendatakse ja treenitakse andmehõive ja -analüüsi mudeleid. Ruumiinfo digipöörde läbiviimise vajadus tuleneb kasvavast vajadusest reaalajas töödeldavate rikastatud ja ristkasutatavate ruumiandmete järele, et tuvastada inimeste liikumismustreid, keskkonda mõjutavaid tegevusi, ligipääsuvõimalusi ja teenuste kättesaadavust, hinnata ja ennetada kliimamuutuste mõjusid (nt üleujutuste riski), muuta linnu järjest nutikamateks. Euroopa Liidu (edaspidi EL) toetuse toel julgustatakse erametsaomanikke tegema metsa 8 hooldust ning tegelema metsakahjude ennetamise ja kahjustatud metsa taastamisega. Tootlikumad, elujõulisemad ja mitmekesisemad metsad leevendavad kliimamuutusi ja kohanevad muutustega ning paremast puidust saab valmistada enam pika elueaga puittooteid, hoides puidus talletatud süsinik atmosfäärist eemal. Elurikkuse aspekti arvestatakse varasemast enam. Parandatakse kvaliteetse ja erinevat liiki metsapuutaimede kättesaadavust. EL toetuse toel kompenseeritakse erametsamaa valdajatele looduskaitseliste piirangute järgimisest saamata jäänud tulu Natura 2000 alal. Samas tuleks tagada, et looduskaitseliste piirangute järgmise kompensatsioon oleks õiglane. Eesti kliimas tagatakse toidu tootmine korras maaparandussüsteemide kaudu, mis suurendavad põllumuldade viljakust ja aitavad kohaneda kliimamuutustega, mille tulemusena tagatakse põllumajandussaaduste saagikus ja põllumajandustootjate sissetulekud. Valdav osa (62%) põllumajanduslikuks tootmiseks sobivast maast on mitukümmend aastat tagasi kuivendatud, kuid maaparandussüsteemid vajavad pidevaid investeeringuid, et tagada põllumajandustootmise tootmis-ja kliimakindlus ning keskkonnakaitselised eesmärgid. EL maaparandustoetuste toel ergutatakse maaparandussüsteemide kaasajastamist ja leevendusmeetmete rakendamist. Toetuste eesmärkide edukaks saavutamise eelduseks on rakendusasutuste administreerimise võimekus. Maaparanduse valdkonna õigusraamistik on välja kujundatud ja seda ajakohastatakse lähtuvalt uuringute tulemusest (leevendusmeetmed kuivendusmõju vähendamiseks) või muudest vajadustest (nt halduskoormuse vähendamine seoses tehnoloogia arenguga). Näiteks järjest olulisemaks on muutunud ehitusprojektides keskkonnakaitselise osa sisukus sh mõjuala kirjeldus kaitstavatele loodusobjektidele, samuti juhitakse kooskõlastamistel keskkonna ja kliima teemadele enam tähelepanu. Järjepidevalt tõstetakse teadlikkust maaparandussüsteemide ehitamise ja hoiu mõjust ning jätkatakse rakendusuuringutega. Maaparandussüsteemide kogupinna suurenemine toimub täna rohkem kui 20 aasta vanuste metsakuivenduse arvele võtmise tõttu. Lihtsustatud korras enne 01.07.2003 ehitatud maaparandussüsteemi arvele võtmine on võimaldatud 2026. aastani. Arvele võtmine on ootamatult kaasa toonud suurenenud töökasvu MaRu-le nii suuremahuliste kohapealsete ülevaatuste kui ka keskkonnamõju eelhinnangute tegemise tõttu, sest sageli arvele võetavad maaparandussüsteemid kattuvad kaitstavate loodusobjektidega. Huvi maaparandussüsteemi arvele võtmise vastu on tekitanud erinevad EL algatused nagu looduse taastamise määrus, raadamise määrus ja ka KHG heite vähendamise ja elurikkuse eesmärgil rakendavad meetmed (nt uue maaparandussüsteemi ehitamisel metsamaal on vajalik maksta raadamistasu, see on hoogustanud vanade kraavile arvele võtmise, et pääseda raadamistasust). Õigusaktide uuendamisel ja kliimaeesmärkide rakendamise väljatöötamisel tuleks senisest täpsemalt hinnata tegevuse mõjud kaasnevatele valdkondadele, et sellega ei kaasneks eelarveta ülesandeid rakendajatele ja ohtu ei satuks maaparandustaotluste õigeaegne menetlus ja maaparandusseaduses sätestatud tähtaegade kinnipidamine. Maaparandusinfo kättesaadavus ja kasutajasõbralikuks tegemine eeldab pidevaid GIS tarkavara- ja infosüsteemide arendusi, ennekõike automatiseeritud infovahetust erinevate asutuste vahel (ETAK, keskkonnaregistri, metsaregistri jt asjakohaste andmekogude ja maaparandussüsteemide registri vahel). 5. Olulised tegevused/sekkumised MKM valitsemisalas: 9   Jätkatakse üleriigilise planeeringu Eesti 2050 koostamist, et määrata kindlaks Eesti ruumiline struktuur, ruumikasutus ning ajakohased ruumilise arengu põhimõtted, suunised ja suundumused aastani 2050. Töötatakse välja viisid riiklike strateegiliste ja ruumiliste arengueesmärkide tihedamaks sidumiseks nii strateegiate kui ka nende elluviimise tasandil.  Maa- ja Ruumiameti moodustamine. Ruumiloome valdkonna ümberkorraldamise üheks eesmärgiks on moodustada amet, mis on asjatundlik partner nii Eesti inimestele, kohalikele omavalitsustele, ettevõtjatele kui ka teistele riigiasutustele ja seda ka rahvusvaheliselt. MaRu on maa- ja ruumivaldkonna kompetentsikeskus, kus on valdkonna terviklik juhtimine ja kujundamine. Ühendamet alustas tööd 01.01.2025, ametisse liideti eeskätt maa ja ruumiloomega tegelevate asutuste funktsioonid. Ametile luuakse terviklik struktuur, identiteet ja organisatsioonikultuur ning kujundatakse ümber teenused.  Jätkatakse ruumiandmete 3D digipöördega, et viia andmehõive ja kaarditooted vajalikul määral kolmemõõtmeliseks. See võimaldaks riiklikel registritel (aadressiandmete süsteem, maakataster, ehitisregister, planeeringute andmekogu jm) uutele 3D-mudelandmetele tuginedes paremini teenuseid osutada ning katta ühiskonna kasvavaid vajadusi kvaliteetsete ja tegelikkust adekvaatselt kujutavate ruumiandmete järele, sh võimaldada alusandmeid reaalaja digitaalkaksikutele.  Ruumilise planeerimise valdkonna arenguks on oluline viia lõpuni planeerimisseaduse muutmise protsess ja jätkata planeeringute menetlemise infosüsteemi arendamist. Jätkatakse võimaluste väljatöötamist planeeringumenetluste lihtsustamiseks ja planeeringuandmete kättesaadavuse parendamiseks.  Kehtestatakse riigi reservmaa säilitamise põhimõtted ja reservmaaks määramise kord, mis on eelduseks tervikliku ülevaate loomisele erinevatest avalikest huvidest ja vajadustest, säilitamist vajavatest maadest ja riigile mittevajalikest maadest, mida võib müüa või välja pakkuda vahetusmaana. Ülevaate loomiseks on vajalik infosüsteemi arendus.  2025. aastal valmistatakse ette ja 2026. aastal viiakse läbi järgmine maade korraline hindamine.  Jätkatakse maakatastri andmete kvaliteedi parandamist ja katastri kaasajastamist. Uutele digitaalsele katastrilahendustele üleminek loob eeldused kiiremaks andmete parandamiseks. ReM valitsemisalas:  Jätkatakse koostöös kohaliku omavalitsuse üksustega üldplaneeringutes keskmisest kõrgema mullaviljakusega põllumajandusmaade (väärtuslike põllumajandusmaade) määramise ja nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmisega, tagatakse kõikides planeeringutes väärtuslike põllumajandusmaade kaitse- ja kasutustingimustest kinnipidamine.  Alustatakse ÜPP SK 2023–2027 maaparandustoetuste rakendamist, et maaparandussüsteemid oleksid kaasajastatud ning aitaksid kohaneda kliimamuutustega ja leevendada negatiivset keskkonnamõju looduskeskkonnale.  Jätkatakse ÜPP SK 2023–2027 metsandustoetuste rakendamist, millega toetatakse tulevikupuistu kasvamist elurikkuse aspekti arvestavalt ja looduskaitseliste piirangute tõttu saamata jäänud tulu kompenseerimist metsaomanikele. 10  6. Programmi tegevused Programmis on viis tegevust. Programmi tegevuste põhjalikumal kirjeldamisel kasutatakse järgmisi sümboleid: Väljakutsed; Uuringud ja analüüsid; Projektid; IT-arendused; Koolitused; Pidevad tegevused 6.1. Programmi tegevus – Ruumilise planeerimise poliitika kujundamine ja korraldamine (MKM) Programmi tegevuse eesmärk: Ruumiline planeerimine loob kõigil planeerimistasanditel eeldused erinevaid arenguvajadusi tasakaalustava, kvaliteetse ja säästliku ruumikasutuse tekkeks läbi andmepõhisuse ja avaliku protsessi. Programmi tegevuse kirjeldus Programmi tegevuse eesmärk saavutatakse kahe teenuse osutamise kaudu, milleks on ruumilise planeerimise poliitika kujundamine MKMis ja selle rakendamine MaRus. Programmi tegevuse mõõdikud Tegelik Sihttase Mõõdik tase 2023 2025 2026 2027 2028 2015. aastal jõustunud planeerimisseaduse alusel kehtestatud üldplaneeringute arv (max 73) 20 56 73 73 73 Allikas: MaRu Keskses planeeringute andmekogus digitaalselt kättesaadavate planeeringute osakaal 15% 50% 75% 80% 85% Allikas: MaRu Väljakutsed Ruumiplaneerimise volitused on piiratud ja ruumi kvaliteet sõltub oluliselt eri valdkondade otsustest, mis langetatakse väljaspool ruumilist planeerimist. Näiteks maksupoliitikast, transpordipoliitikast, keskkonnapoliitikast, regionaalpoliitikast, energeetikas tehtavatest otsustest ja seatavatest eesmärkidest. Suures osas määrab tegeliku ruumilise arengu üldine majandusareng, laiemad demograafilised suundumused, avaliku sektori ja erasektori koostöövõime ning kohalike omavalitsuste tugevus. Eesti ruumilises ja strateegilises planeerimises tuleb valdkondade üleselt teadvustada teravnenud julgeoleku olukorra, kliimamuutuste, kahanemise ja (valg)linnastumise, sh tasakaalustamata tihendamisega seotud probleemide lahendamise vajadust. Rahvastikuprotsessid ja -prognoosid näitavad rahvaarvu jätkuvat kahanemist suures osas Eestis. Tagajärjeks on rahvastiku vananemine, väiksem maksutulu laekumine, piirkondlik ebavõrdsus maksutulude laekumisel, ebavõrdne teenuste pakkumine, laialivalgumisest tingitud suurem keskkonnakoormus ning suuremad teenuste osutamise ja taristu korrashoiuga seotud kulud kohalikele omavalitsustele elaniku kohta. 11  Viimastel aastatel on tõusnud esile suure mõjuga Eesti maa- ja ruumikasutusega seotud teemad ― nt kliima- ja keskkonnaeesmärkide rakendamine ruumiloomes, planeerimis- ja kvaliteetse ruumi põhimõtete juurutamine, asustusstruktuur ja pakutavad teenused, kahanemist kohandav planeerimine, elamumajanduse väljakutsed, suurte strateegiliste objektide asukohad jms. Jätkata tuleb uue Eesti keskse ruumilise arengu dokumendi – üleriigiline planeering „Eesti 2050“ koostamist. Eelmine, praegu kehtiv üleriigiline planeering „Eesti 2030+“, koostati aastatel 2010–2012. Kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamine kaasaegsete ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määramiseks vajab jätkuvalt erinevate valitsusasutuste tihedat koostööd kohalike omavalitsustega. Uusi tänapäevaseid üldplaneeringuid või osaplaneeringuid koostab 2023. aasta seisuga 55 kohalikku omavalitsust, uued üldplaneeringud või omavalitsuse osaplaneeringud on kehtestanud 20 kohalikku omavalitsust. Üldplaneeringute koostamine kestab edasi ka pärast 2024. aastat. Seejuures tuleb tähelepanu pöörata maakonnaplaneeringus määratud riigi huvide kajastamisele kohalike omavalitsuste üldplaneeringutes ja strateegiliste probleemide lahendamisele ruumiplaneerimise lahendustega. Vajalik on jätkata ruumilise planeerimise valdkonna digipöördega, et tõhustada ja lihtsustada planeeringute koostamist ja planeeringuandmete kasutamist. See eeldab muuhulgas ühtse andmemudeli väljatöötamist ja jõustamist nii riigi kui ka kohalike omavalitsuste planeeringutes, mis on valdkonna arenguhüppes üheks suuremaks väljakutseks. Taastuvenergeetika ja kliimaeesmärkide täitmiseks tuleb toetada kohalikke omavalitsusi tuuleparkide planeerimisel ja julgustada kohalikke omavalitsusi kasutama riigi poolt pakutavat meedet14 planeerimisel tekkivate raskuste ületamisel laskmata silmist elurikkuse valdkonna eesmärke, maahõive hierarhiat ja maakasutuste muutusest tingitud süsinikubilansi muutust. Tegevused teenuste kaupa Ruumilise planeerimise poliitika kujundamine Valmistatakse ette ja jõustatakse planeerimisseaduse muudatused, et muuta planeerimissüsteemi lihtsamaks, selgemaks ja tõhusamaks ning hoogustada selle tulemusel majanduse arenguks vajalike investeeringute Eestisse toomist. Kaardistatakse kasutuses olevad üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbed ja detailplaneeringu krundi kasutamise sihtotstarbed ning analüüsitakse ühtse süsteemi loomist, sh arvestades katastriüksuse sihtotstarvete ja ehitise kasutamise otstarvetega. Planeerimisseaduse muutmisega luuakse võimalus ühtse juht- ja sihtotstarvete loendi kehtestamiseks ministri määrusega. Kokkulepitud süsteemi loomine on vajalik ka planeeringute menetlemise infosüsteemi (PLANIS) arendamiseks. Keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse raames kiirendatakse riigi eriplaneeringute ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringute protsessi taastuvenergeetika projektide tõhusamaks menetlemiseks. Parendatakse ruumilise planeerimise protsessi lähtudes teenusdisaini põhimõtetest. 14 https://www.rtk.ee/meede-kohalike-omavalitsuste-voimestamine-roheliste-investeeringute-tegemisel 12  Töötatakse välja kestliku ruumilise planeerimise ja maakasutuse põhimõtted nii linnalise kui hajali maalise asustuse tarbeks, et tagada tiheda asustusega alade tugevdamine ning kestliku arengu ja nutika kahanemise põhimõtetega arvestamine ruumilises planeerimises. Leitakse võimalusi kohalikes omavalitsustes planeeringuspetsialisti ja arhitekti positsiooni tugevdamiseks. Samuti tegeletakse lahenduste otsimisega, et tagada pädevus asutustes ja ametites, mis osalevad igapäevaselt planeeringumenetlustes, eriti enda valdkonna vajadustele tuginedes kooskõlastuse andjana. Kujundatakse planeerimispraktikat selliselt, et kaasamine planeeringute koostamisel tagaks kõigile võimaluse oma seisukohtade esitamiseks ja seeläbi leitaks parimaid ruumilahendusi konkreetses asukohas. Viiakse ellu arendustegevusi ja muudatusi ruumilise planeerimise rohelises raamatus välja toodud parendusvajaduste realiseerimiseks. Osaletakse rahvusvahelistes võrgustikes riikliku planeerimispraktika edendamiseks ja makroregionaalsete ruumiliste arenguvajaduste määratlemises, sh Eesti eesistumine Läänemere ruumilise planeerimise koostöövõrgustikus VASAB (2024–2025). Arendatakse ruumilise arengu seiremeetodeid: töötatakse välja maakasutusmuudatuste seireraamistik, seotakse paremini elukeskkonnaga rahulolu mõõtmine ning ruumilise planeerimise poliitika kujundamine ja rakendamine. Kestliku ja kvaliteetse ruumi planeerimise tööriistakasti prototüübi arendamine ja testimine, et välja töötada kestlikku ruumilist planeerimist toetavad mõõdikud ja praktilised ruumilises planeerimises kasutatavad töövahendid. Koostatakse ja viiakse ellu keskkonnamõjude strateegilise hindamise, Natura mõjude hindamise ja asjakohaste mõjude hindamise koolitusprogramm (2024–2025) ja ruumiloome koolitusprogramm (2024–2025). Koostatakse üleriigiline planeering „Eesti 2050“ (2023–2026), sh viiakse lõpule selle sisendiks olev üleriigilise planeeringu asustuse arengustsenaariumite koonduuring. Jätkatakse Harju maakonna maavarade teemaplaneeringu (2022―2025) ja Rapla ja Pärnu maakondade maavarade teemaplaneeringu (2023―2026) koostamisega. Jätkatakse kehtivate maakonnaplaneeringute planeerimisseaduse kohase ülevaatamisega (2024–2025). Jätkatakse Tallinn―Narva maantee Haljala―Kukruse lõigu 2+2 riigi eriplaneeringu (2022―2027), Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduse riigi eriplaneeringu (2022―2026) ja Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu (2024–2026). Valmistatakse ette EstLink 3 elektriühenduse rajamiseks vajalike riigi eriplaneeringute algatamine. Ruumilise planeerimise poliitika rakendamine 13  Juurutatakse planeeringute keskset andmekogu (PLANK), et planeeringud oleksid kättesaadavad, sh digitakse tagantjärele varem kehtestatud planeeringud. Arendatakse üleriigilist planeeringute menetluse infosüsteemi (PLANIS), et tagada tõhusam, kaasavam ja läbipaistvam planeeringute menetlemine (2024–2028). Viiakse läbi ruumilise planeerimise andmete uuring, mis on vajalik ehitise elukaarega seotud andmemudeli rakendamiseks ning PLANIS arendamiseks (2024–2025). Viiakse läbi kohalike omavalitsuste planeeringute (üld- ja detailplaneeringud, kohaliku omavalitsuse eriplaneeringud) heakskiidu menetlus ja kontrollitakse nende keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse õiguspärasust. Nõustatakse, juhendatakse ja koolitatakse kohalike omavalitsuste planeerijaid15,16, koostöös ülikoolidega levitatakse ja tutvustatakse valdkonna teadustöid. Oodatavad tulemused Ruumiplaneerimine läbi avaliku protsessi on eri arenguvajadusi tasakaalustav ning ruumikasutus kvaliteetne ning säästlik. Ruumilise planeerimise seadusruum ja praktika edendavad häid ruumiotsuseid, mis tagavad inimeste rahulolu elukeskkonnaga. 6.2. Programmi tegevus – Maakasutuspoliitika kujundamine ja elluviimine (MKM) Programmi tegevuse eesmärk: Maakasutuse otsused ja nende rakendamiseks tehtavad maatoimingud viiakse ellu kooskõlas maakasutuspoliitika põhimõtetega. Programmi tegevuse kirjeldus Programmi tegevuse eesmärk saavutatakse seitsme teenuse osutamise kaudu, millest üks on maakasutuspoliitika kujundamise teenus MKMis ja kuus teenust maakasutuspoliitika rakendamise teenused MaRus. MaRu haldab riigimaid, viib läbi maatoimingud, tegeleb avalikes huvides maade omandamisega, kinnisvara hindamise ja analüüsimisega, teostab katastrimõõdistamist ja -kontrolli ja viib läbi maareformi. Programmi tegevuse mõõdikud Tegelik Sihttase Mõõdik tase 2023 2025 2026 2027 2028 15 https://planeerimine.ee/koolitused-infopaevad/ 16 https://planeerimine.ee/juhendid-ja-uuringud/ 14  Osakaal MaRu haldamisel olevatest maaüksustest, mille osas on maareservi analüüs teostatud, %17 74,06% 74,51% 75,85% 76,06% 76,39% Allikas: MaRu Osakaal rendile antud MaRu hallatavatest põllumajanduslikest maadest, %18 89,30% 90,01% 90,12% 90,16% 90,25% Allikas: MaRu Kinnisomandi piiriandmete kvaliteet, %19 41,4% 41,6% 41,7% 41,8% 41,9% Allikas: MaRu Väljakutsed Liikuda selle poole, et saaks koostada maa ja ruumiloome valdkonna tervikliku arengukava ning sellest tulenevalt oleks võimalik ellu viia riiklikku kõiki valitsemisalasid katvat maakasutuspoliitikat. Maa-ameti maakasutuse ja maatoimingute valdkonna integreerimine MaRu tegevustesse. MaRu ressursside vastavusse viimine tegevuste tegelike vajadustega, et tagada maareformi ja sellega seotud tegevuste jätkuv rahastamine (keskendudes kriitiliste ja seadusest tulenevate kohustuste täitmisele), võttes arvesse ka seda, et omandreformi reservfondi rahastus (ORF) lõppeb 2025. aastaga. Tervikliku ja detailse ülevaate loomine riigi maareservist, selle seisundist ja tulevikuvaatest. Maareformi tegevuste lõpule viimine ja tööprotsesside ümberkorraldamine integreerides need teiste maatoimingute protsessidega. Maakatastriandmete kvaliteedi parandamine, täiendamine ja kolmemõõtmeliseks viimine (enne 2024. aasta sõlmitud piiratud asjaõiguste ruumikujude digimine). Tegevused teenuste kaupa Maakasutuspoliitika kujundamine Kujundatakse maakasutuspoliitika ja maakasutuse suundi üleriigilise planeeringu koostamisel ning töötatakse välja riigi maakasutuspoliitika põhimõtted. 17 Analüüsitud kinnisasjade osakaal kogu MaRu haldamisel olevatest kinnisasjadest, (%). Arvestatakse katastriüksuste arvu järgi - maareserevi analüüsi läbinud katastriüksuste osakaal (%) kõikide MaRu haldamisel olevate kinnisasjade kogupindalast. Mõõdiku täitmise tempo sõltub maareservi analüüsi töövahendi arenduse võimalusest. 18 Kasutusse antud põllumajandusliku maa osakaal kogu MaRu hallatavast põllumajandusmaast, % (ha). Arvestatakse MaRu haldamisel olevate maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasjade põllumajandusliku maa pindala järgi - kasutuslepinguga kinnisasjade haritava maa ja loodusliku rohumaa kõlvikute pindalade summa osakaal (%) kogu kinnisasjade MaRu haldamisel olevate maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasjade haritava maa ja loodusliku rohumaa kõlvikute pindalade summast. 19 Riiklikus ristkoordinaatsüsteeemis L-EST registreeritud piiripunktide osakaal (L-EST mõõdistatud piirimärgid - piiri kindlakstegemise märkega piirimärgid) x 100%) / kõik piirimärgid kokku) 15  Vaadatakse üle ja vajadusel täiendatakse olemasolevat õigusregulatsiooni eesmärgiga toetada riigi maakasutuspoliitika põhimõtete elluviimist, sh riigi ja kohaliku omavalitsuse vaheliste maatoimingute muutmist lihtsamaks, kiiremaks ning läbipaistvamaks, andmekvaliteedi parandamist jms. Esindatakse riigi kui maaomaniku huve kõrgema taseme planeeringute menetlustes. Riigimaade haldamine Õigusaktis reguleeritakse üheselt ja selgelt riigi reservmaa sisu, eesmärgid ja reservmaa kasutamise kord. Luuakse reservmaa analüüsi toetav infotehnoloogiline keskkond, mis võimaldaks koondada andmed erinevatest andmekogudest ja parandaks oluliselt ülevaadet riigi maareservis olevate maaüksuste vajalikkusest, kasutusvõimalusest, väärtusest, korrashoiuvajadustest ja sellega seotud kuludest. Riigivara portfellist tekib tervikvaade, riigimaaga seotud andmed on kergesti leitavad ning nendele tuginedes lepitakse kokku riigimaa kasutamise suunad. Valmib maareservi detailne analüüs, mida hoitakse ajakohasena. Tagatakse MaRu hallatavate maade heaperemehelik valitsemine ja kuluefektiivne korrashoid vastavalt kokkulepitud reeglitele. Hoitakse ülevaadet lammutamist vajavatest objektidest, ebaseaduslikest riigimaa kasutusest, korrashoiukuludest jms. Võõrandatakse ja antakse kasutamiseks riigimaid, sh selgitatakse välja avalik huvi. Taastuvenergia (sh RePowerEU projekt) kasutuselevõtu kiirendamiseks viiakse läbi riigimaaga seotud toimingud. Maatoimingute läbiviimine Riigimaadega tehtavaid toiminguid eesmärgistatakse, tagatakse efektiivsus ja otstarbekus. Järgitakse põhimõtteid riigivara võõrandamisel ja kasutamiseks andmisel. Esindatakse riigi kui maaomaniku huve detailplaneerimise, projekteerimise ja ehituse menetlustes, servituutide seadmisel ning maakorraldustoimingutes ja tehingutes. Kohaliku omavalitsuse üksuste ja riigi vahelised maatoiminguid muudetakse lihtsamaks, kiiremaks ja läbipaistvamaks. Avalikes huvides maade omandamine Viiakse läbi riigi avaliku huviga taristuprojektide elluviimiseks kinnisasjade omandamise menetlusi, sh Rail Balticu projektega seotud kinnisasjade omandamiseks. Kinnisvara hindamine ja analüüsimine Hallatakse kinnisvaratehingute andmebaasi, analüüsitakse kinnisvaraturgu ja avalikustatakse tulemused. Viiakse läbi 2026. aasta maa korraline hindamine. Vajadus on arendada edasi automaatseid hindamismudeleid, kuna maa hindamise metoodikas on kasutamata võimalusi, mis vajavad täiendavaid analüüse (näiteks tootmismaade ja taristute hindamine) ja masinloetavate andmete arendusi (planeeringute andmed ja tehinguregistri arendused). Korraldatakse kinnisasja erakorralise hindamisi ja läbiviimisi. 16 Katastrimõõdistamise ja -kontrolli teostamine Korraldatakse katastri kontrollmõõdistamisi ning järelevalvet litsentseeritud maamõõtjate tegevusele, millega tagatakse katastriandmete kvaliteet. Maareform Maareformi käigus kujundatakse ümber omandisuhted, sh viiakse läbi menetlusi reformimata maal asuvate ehitiste omanike kasuks, maa riigi omandisse jätmiseks või munitsipaalomandisse andmiseks. Lahendatakse maareformi käigus tekkinud iseseisvat kasutusvõimalust mitteomavate maatükkide omandiküsimusi. Oodatavad tulemused Riigi maakasutuspoliitika ja sellekohased dokumendid, sh õigusaktid, on ajakohased ning riigi seisukohad maareformi, maatoimingute ja maakasutuse küsimustes on antud. Riigi reservmaa sisu, eesmärgid ja reservmaa kasutamise kord on õigusaktis üheselt ja selgelt reguleeritud. Riigi maareserv on hallatud ja hooldatud ning tagatud on parim kasutus. Maaüksuste omandisuhe on seaduslikult ümberkujundatud. Maatoimingud on läbi viidud nõuetekohaselt. Katastrimõõdistamise ja –kontrolli toimingud on tähtaegselt läbi viidud. Maade väärtuse kohta on info olemas. 6.3. Programmi tegevus – Ruumiandmete hõive, analüüsid ja kättesaadavaks tegemine (MKM) Programmi tegevuse eesmärk: Kvaliteetsed ruumiandmed ja -teenused on igaühele kättesaadavad ja toetavad tarkade otsuste tegemist. Programmi tegevuse kirjeldus Programmi tegevuse eesmärk saavutatakse kaheksa teenuse osutamise kaudu, mida osutab MaRu, sh kinnisasja ruumilise ja õigusliku ulatuse haldamise (maakatastri andmete osas), ruumiandmete analüüsimise ja avalikustamise ning topograafiliste ja muude andmete hõivamise teenuste ning ehitisregistriga seotud teenuste kaudu. Valdkonna eesmärkide saavutamiseks teostab MaRu ka aeromõõdistamise ja laserskanneerimise toiminguid ning toodab baasruumiandmeid ja hoiab topograafia andmekogu ajakohasena, samuti haldab geodeetilisi andmeid ja süsteeme. Programmi tegevuse mõõdikud Tegelik Sihttase Mõõdik tase 2023 2025 2026 2027 2028 Kuni 4.a vanuste topograafiliste andmete osakaal, % 80 80 80 80 80 Allikas: MaRu Ruumiandmete kättesaadavus avaandmetena, % 45 55 59 62 65 Allikas: MaRu 17 Väljakutsed Ruumiandmete tootmine ja ruumiandmeteenuste arendamine lähtub kasutajate vajadustest ja toimub kaasaegselt. Asja- ja ajakohaste ruumiandmete oskuslik kasutamine peab olema integreeritud igal tasandil otsustusprotsessidesse. Selleks on vajalik ruumiandmeteenuste välja arendamine kasutajate vajadustest lähtuvalt, kasutajate pidev koolitamine andmeid leidma ja kasutama ning kaasajastada ruumiandmete hõivamise süsteem, sh rakendada kolmemõõtmelised andmed ja teenused ning tehisintellekti lahendused (kratid). Ruumiandmed kui avaandmed on koostoimelised ja lihtsalt leitavad. Nii INSPIRE direktiiviga nõutud, kui ka siseriiklike andmestike metaandmete koondamise koht on Eesti geoportaali ruumiandmete kataloog, mis vahetab andmeid Eesti avaandmete teabeväravaga. Selliselt on hästi leitavad nii riigiasutuste, kohalike omavalitsuste kui ka vabatahtlike teabevaldajate ruumiandmed. Väljakutseks on, et kõik INSPIRE direktiiviga kaetud ruumiandmete teabevaldajad on teadlikud direktiivi nõuetest ja arvestavad nendega andmete hõivel, haldamisel, töötlemisel ning andmekogude arendamisel. Kesksete riiklike ruumiandmerakenduste arendamine. Riiklikud aluskaardid ja aadressiandmed lisatakse koosvõime raamistikku, et riiklike süsteemide arendajad kasutaks alati ajakohast ning kvaliteetset kaardiinfot. E-riigi koodivaramus avaldatakse taaskasutuse ning ühtse kasutajakogemuse eesmärgil kaardiakna kood. Väljakutseks on lisaks kahemõõtmelistele kaarditeenustele luua ka kolmemõõtmelised kaarditeenused ja kaardiakna teenused. Arvestades liikuvuse ja ligipääsetavuse nõudeid arendatakse huviobjektide (POI ― point of interest) kogumist ja otsingusüsteemidega integreerimist, luuakse kaarditeenuste juurde teekonnaarvutuse süsteem. Paindliku analüütika platvormi aredamine., mis tagab keskse ligipääsu erinevatele kaugseire ja ruumiandmetele ning mida saab riigisektoris kasutada targa tellija või lõppkasutaja lahenduste väljaarendamiseks Platvorm. Tegevused teenuste kaupa Aeromõõdistamine ja laserskaneerimine Teostatakse aeromõõdistamise ja laserskaneerimise toiminguid, et ruumiandmete lähteandmeteks olevad ortofotod ja lidarandmed saaksid vastavalt plaanile uuendatud. Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks uuendatakse seadmeid. Baasruumiandmete tootmine Topograafia andmekogu andmed hoitakse ajakohastena, töötatakse välja AI meetodid topograafia andmete tootmises ja koostatakse RePowerEU taastuvenergeetika arendamise alusandmed. Geodeetilise süsteemi haldamine RePower raames uuendatakse ESTPOS võrku, hallatakse riikliku GNSS satelliitandmete keskust ESTPOS ja tagatakse geodeetiliste andmete ajakohasus. Kinnisasja ruumilise ja õigusliku ulatuse haldamine 18  Tagatakse kinnisasja piiri, ruumilise ulatuse, maa väärtuse, maa looduslikku seisundit ja maa kasutamist kajastava informatsiooni kvaliteetne registreerimine maakatastris ja avalikkusele kättesaadavus. Maatoimingute platvormi väljaarendamine. Ruumiandmete analüüsimine ja avalikustamine Viiakse lõpuni ja juurutatakse Geo3D arendused. Ajakohastatakse 2D ja 3D tooteid ning tehakse avaandme teenustena kättesaadavaks, sh API-d. Tagatakse 2D ja 3D ruumiandmete omavaheline ühilduvus. Tagatakse INSPIRE ruumiandmeteenuste asjakohasus ja direktiivi nõuetele vastavus. Teostatakse ruumianalüüse toetuste maksmiseks, sh KIK, PRIA jt toetused. Tagatakse ESTHubi kaugseire ja ruumiandmete kättesaadavus. Aadressi- ja kohanimeandmete haldamine Tagatakse aadresside, kohanime- ja huvipunktiandmete kvaliteet. Tagatakse aadressiotsingu teenuse (In-ADS) töökindlus. Juurutatakse ja arendatakse aadressi- ja kohanime infosüsteemi (AKS). Eesti ehitatud keskkonna andmete haldamine Ehitus- ja kinnisvarasektorit puudutavate otsuste langetamiseks ja analüüside koostamiseks antakse usaldusväärset infot läbi riiklikult tagatud digitaalse keskkonna. E-ehituse platvormi ja ehitisregistri ülalpidamine ning arendamine Tagatakse tõhus, lihtne ja läbipaistev keskkond ehitise eluringiga seotud menetluste tegemiseks ning erinevate sündmusteenustega sidumiseks. Oodatavad tulemused Kvaliteetsed ruumiandmed ja -teenused on kättesaadavad ja kasutuses nii avalikus kui erasektoris tarkade otsuste toetamiseks. Kinnisomandi ulatust kirjeldavad andmed katastris on kvaliteetsed ja avaandmetena kättesaadavad. Topograafilised andmed on valdavalt ajakohased (mitte vanemad kui 4 aastat). Ruumiandmete hulk, mis on kättesaadavad avaandmetena, kasvab. 6.4. Programmi tegevus – Maaparanduse poliitika rakendamine (MKM) Programmi tegevuse eesmärk: Keskkonnasäästliku maaparandustegevusega tagatakse põllumajandus- ja metsamaa sihtotstarbeline kasutamine. Programmi tegevuse kirjeldus Programmi tegevuse eesmärk saavutatakse kolme MaRu teenuse osutamisega, mis kõik aitavad rakendada maaparanduspoliitikat. Maaparanduspoliitika kujundamine on ReM-i valitsemisalas ning selgitatud vastava programmi tegevuse all. MaRu tegeleb maaparandussüsteemide 19 ehitamise loamenetlusega ja nende toimimise tagamisega, annab nõusolekuid ja kooskõlastusi ning esitab seisukohti, sh korraldab maaparandussüsteemi ehitamise ja kasutamisega seotud dokumentide, sh tõendusdokumentide taotlemist, samuti maaparandussüsteemide nõuetele vastavuse kontrolli ja järelevalvet ning korraldab hoiutöid riigi poolt korras hoitavatel eesvooludel. Programmi tegevuse mõõdikud Tegelik tase Sihttase Mõõdik 2023 2025 2026 2027 2028 Teostusjoonised on avalikult kättesaadavad 0% 20% 30% 40% 50% Allikas: MaRu Väljakutsed PTA maaparanduse valdkonna tegevuste integreerimine MaRu tegevustesse. Maaparandusalane info avalikult kättesaadavaks tegemine ja kaasaegsete geoinfosüsteemide lahenduste arendamine valdkonnas. Maaomanike ja maakasutajate vähene teadlikkus maaparandussüsteemide olemasolust ja hoiutööde vajalikkusest, sh maaomanike koostöö olulisusest hoiutööde tegemisel. Riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude ökoloogilise ja tehnilise seisundi tagamine muutuvates oludes (ilmastik, keskkonnapoliitika, piiratud ressursid). Keskkonnahoidlike maaparandusvõtete osas vähene teadlikkus ja koolituste vähesus. Maaparanduse valdkonna ametnike motivatsiooni hoidmine valdkonnas töötamisel ja ametikoha atraktiivsuse tõstmine ja järelkasvu leidmine. Lihtsustatud korras olemasolevate maaparandussüsteemide arvele võtmise taotluste menetlemisega toimetulek, kuna nimetatud taotlusi on esitatud tavapärasest oluliselt enam. Sagenev maaparandussüsteemide ehituslubade vaidlustamine. Tasakaalu leidmine erinevate huvigruppide vahel maaparandustegevuse elluviimisel. Tegevused Planeeritakse ja viiakse ellu maaparanduse valdkonna IT-süsteemide arendusi ning tänased maaparanduse valdkonna IT süsteemid ühtlustatakse loodavate MaRu infosüsteemidega. Viiakse lõpuni olemasolevate seni registrisse kandmata maaparandussüsteemide lihtsustatud korras arvele võtmine. Korraldatakse riigi poolt korras hoitavatel eesvooludel vajaduspõhiseid hoiutöid, arvestades uuringute ja seire tulemustega ning teiste valdkondlike kavadega (veemajanduskavad, üleujutusohjamise kava, kliima muutuste kohanemise kava ja koelmualade programm jt). 20  Digitakse maaparandussüsteemide ehitusprojektiandmeid ning digitakse ja avalikustatakse maaparandussüsteemide teostusjooniseid. Maaomanikke teavitatakse maaparandussüsteemide olemasolust, nende hoiu vajadusest ja ühishoiu korraldamise võimalusest. Rakendatakse maaparandushoiukavasid ja veemajanduskavasid, üleujutuste ohjamise kava, merestrateegia meetmeprogramme, sh osaletakse LIFE SIP WetEST projektis. Panustatakse maaparandusseire metoodika väljatöötamisse ja alustatakse seirega, et tuvastada kliimamuutuste mõju kuivendatud põllumajandusmaade mullaveerežiimile vegetatsiooniperioodil ning keskkonnamõju kuivendatud maatulundusmaa, sh metsamaa kasutusest. Korraldatakse infopäevasid maaparandussüsteemi kasutajatele, projekteerijatele ja omanikujärelevalve tegijatele. Oodatavad tulemused Maaparandusüsteemi ehitusotsused on põhjalikult ja piisavalt kaalutud ja maaparanduslikud tegevused on nõuetekohaselt elluviidud ja vastavad jätkusuutlikule maaparandussüsteemide korrastamisele. Maaparandussüsteemide omanikud on teadlikud. Maaparandussüsteemide andmed on hõlpsasti kättesaadavad. Maaparanduse valdkonna teenused on uues asutuses jätkuvalt toimivad ja lõimunud sarnaste valdkondadega. 6.5. Programmi tegevus – Põllumajandusmaa ja maaparanduse poliitika kujundamine (ReM) Programmi tegevuse eesmärk: Põllumajandusmaa ja maaparanduspoliitika valdkonna eesmärk on tagada põllumajandus- ja metsamaa sihtotstarbeline ja jätkusuutlik kasutamine maaparandussüsteemide toimimise, sh riigi poolt korras hoitavate eesvoolude korrashoiu kaudu. Programmi tegevuse kirjeldus Tegevus hõlmab maaparanduspoliitika kujundamist, põllumajandusmaa kaitse- ja kasutuspoliitikat, samuti Euroopa Liidu maaparanduse- ja metsandustoetuste andmist ja korraldamist. Programmi tegevusega luuakse eeldused põllumajandusmaa kasutamiseks ja säilitamiseks ning metsa kestlikuks majandamiseks, jätkusuutlikuks ja loodushoidlikuks maaparandusalaseks ehitustegevuseks ning säästlikuks maaparandushoiuks. Sellega tagatakse Eesti põllumajandus- ja metsandussektori konkurentsivõime ja majanduskasv ning väljakujunenud maastiku, sh väärtusliku põllumajandusmaa ja selle mullastiku, säilimine. Metsandustoetuste eesmärk on ergutada metsaomanikke oma metsi säästlikult majandama ja tagada metsamaa sihtotstarbeline kasutus. Metsandustoetused panustavad metsamaa sihipärasse kasutusse, kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse, säästvasse energiasse ning elurikkuse kaitsesse. Põllumajandusmaa kaitse- ja kasutustingimuste eesmärk on tagada eelkõige põllumajandusmaa säilimine ja selle pikaajaline põllumajanduslik tootmisvõimekus. 21 Programmi tegevuse eesmärk saavutatakse nelja teenuse osutamise kaudu ReM-is ja PRIA-s. Põllumajanduses mitmekesise tootmise võimaldamiseks, sh kestliku põllumajandusmaa säilimiseks ja jätkusuutliku metsa majandamiseks kujundab ReM maaparanduse poliitikat, sh toetusmeetmeid. Kestliku põllumajandusmaa säilimiseks kujundab ReM põllumajandusmaa kasutamise ja kaitse poliitikat. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) kaudu toetatakse maaparandusega seotud taristu arendamist ja hoidu ning keskkonnakaitserajatiste ehitamist ning metsataimala arendamist. Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu toetatakse metsandustoetuste andmist. Programmi tegevuse mõõdikud Tegelik Sihttase Mõõdik tase 2023 2025 2026 2027 2028 20 Maaparandussüsteemide pind (ha) Allikas: MaRu 1 392 143 1 397 300 1 400 000 1 400 000 1 390 000 Maaparandussüsteemidega põllumajandusmaa osatähtsus toetusalusest põllumajandusmaast 62% 62% 62% 62% 62% Allikas: METK Toetuse abil säästvalt majandatud erametsamaade osakaal kogu erametsamaast21 5,64% 5,64% 5,64% 5,64% 5,64% Allikas: PRIA Väljakutsed Kuivendussüsteemide amortiseerumise tempo on kiirem, kui võimalused nende kaasajastamiseks (investeeringute nappus). Maaparandussüsteemide seisund ja selle mõju leevendamine, maaparandussüsteemide ajakohastamine muutuvates oludes (ilmastik, põllumajandus-ja keskkonnapoliitika, piiratud ressursid). Puudub järjepidev seire ja ülevaade maaparandussüsteemide tehnilisest seisundist ja põllumajandusmaa kuivendusseisundist ning kuivendatud maatulundusmaa keskkonnamõju kohta. Maaomanike ja maakasutajate vähene teadlikkus maaparandussüsteemide olemasolust ja hoiutööde vajalikkusest, sh maaomanike koostöö olulisusest hoiutööde tegemisel. Maaparandusalal aktiivselt tegutsevate ettevõtjate vähesus ja erialaste sh keskkonnahoidlike maaparandusvõtete osas koolituste vähesus ja koolitajate huvi puudus. Maaparanduse valdkonna järelkasvu leidmine. 20 Maaparandussüsteemide pind väheneb, sest taastatakse soid ja märgasid metsi, suurendatakse kaitstavate alade pinda, samuti metsastamise sh istandikud ja maaparandussüsteemide amortiseerumise tõttu. 21 Andmed saadakse määratud toetuse andmete põhjal ehk 2023. tegelik tase on 2023. aastal taotletud toetuse pind, mille kohta tehtud on toetuse otsused tehtud 2024. aastal. 22  Väärtusliku põllumajandusmaa kaitse- ja kasutustingimuste piisavus ja tagamine. Metsaomanike suunamine, et nad oma metsi säästlikumalt majandaksid ja teeksid elurikkusega arvestatavaid hooldusraieid. Üleminek saamata jäänud tulu õiglasemale kompenseerimisele ÜPP SK sekkumisest elurikkuse soodustamine Natura 2000 erametsades. Tegevused Maaparanduspoliitika kujundamine Maaparandusõigusaktide ajakohastamine ja rakendamise koordineerimine: maaparandusseaduse muutmine ja maaparandussüsteemi projekteerimisnormides keskkonda käsitleva osa täpsustamine. ÜPP SK 2023–2027 investeeringutoetuste rakendamine maaparandussüsteemide sh riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude korrashoiuks. Uuringu, millega selgitatakse maaparandushoiutööde mõju ulatus vee-elustikule ja kaitsealadele, korraldamine. Maaparandusseire metoodika väljatöötamine ja seirega alustamine kliimamuutuste mõju tuvastamiseks kuivendatud põllumajandusmaade mullaveerežiimile vegetatsiooniperioodil ning kuivendatud maatulundusmaa, sh metsamaa kasutusest tuleneva keskkonnamõju tuvastamiseks. Põllumajandusmaa kasutamise ja kaitse poliitika kujundamine Töötatakse välja õigusakt, mille rakendamisega toetatakse üldplaneeringutega määratud väärtuslike põllumajandusmaade kaitse- ja kasutustingimuste elluviimist ja millega tagatakse väärtuslike põllumajandusmaade tõhus kaitse. Väärtuslike põllumajandusmaade kaitse- ja kasutustingimustega arvestatakse kõikide planeeringute koostamisel ja elluviimisel. Maakasutust käsitlevate otsustuste tegemisel ja asjakohaste dokumentide kooskõlastamise menetlustes kaalutakse erinevate maakasutusviiside vajalikkuse ja konkureerivate huvide vahel lähtudes eeldusest, et väärtuslik põllumajandusmaa ja selle mullastik on taastumatu loodusressurss. Koostöös teiste ministeeriumidega töötatakse välja kinnisasja omandamise kitsendused, millega tagatakse põllumajandus- ja metsamaa omandamisel riigi julgeolekuga seotud põhimõtete rakendamine ning millega välditakse kinnisasjade koondumine kui võimalik oht jätkusuutlikule põllumajandus- ja regionaalarengule. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika raames metsandustoetuste andmine Erametsades looduskaitseseadusest tulenevate piirangute kompenseerimiseks antakse perioodil 2023–2027 Natura 2000 erametsades elurikkuse soodustamise toetust ja metsade kliimamuutustega kohanemiseks investeeringutoetust. 23 Oodatavad tulemused Rakendatud maaparandustoetused on aidanud muuta maaparandussüsteemid jätkusuutlikmaks ja keskkonnahoidlikumaks. Maaparanduse õigusaktid on ajakohastatud keskkonnakaitse, kliimaeesmärkide, bürokraatia vähenemise ja kliendisõbralikkuse seisukohalt. Euroopa Liidu metsandustoetused on rakendatud, suurenenud on metsade kestlik, metsa elurikkust arvestav ja tulemuslik kasutamine. Kliimamuutustega kohanemise kontekstis muutuvad metsad mitmeliigilisemaks, mis on vastupidavamad kliimamuutustele. Erametsaomanikele on toetusega õiglasemalt hüvitatud looduskaitselistest piirangutest saamata jäänud tulu. Õiguslik regulatsioon on väljatöötatud väärtusliku põllumajandusmaa kaitseks. 7. Programmi juhtimiskorraldus Maa ja ruumiloome programm on kahe ministeeriumi valitsemisala ühisprogramm: programmi peavastutaja on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) ning kaasvastutaja regionaal- ja põllumajandusministeerium (ReM). Programmi panustavad veel MKMi valitsemisalast maa- ja ruumiamet (MaRu) ning ReMi valitsemisalast Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni amet (PRIA) ja Maaelu Teadmuskeskus (METK). Programm on seotud Kliimaministeeriumi vastutusalas oleva ehitusvaldkonnaga, kuna MaRu-sse viidud ehitisregistriga seotud teenused. Programmi koostavad MKM ja ReM koos vastavalt oma valitsemisala vastutusvaldkondadele. Programmi kinnitavad majandus- ja tööstusminister ning regionaal- ja põllumajandusminister pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist vastavalt pädevusjaotusele ning see avalikustatakse MKMi ja ReMi kodulehtedel22. Programmi täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra, st kooskõlas riigi eelarvestrateegia ning riigi rahaliste võimalustega. Programmi tegevused toetavad erinevaid tulemusvaldkondi. Programmis seatud eesmärkide saavutamise ja mõõdikute seiramise eest vastutavad MKM ja ReM vastavalt ülal toodud jaotusele tegevuste lõikes. Iga lõppenud aasta kohta koostatakse programmi tulemusaruanne, mis on sisendiks tulemusvaldkonna „Elukeskkond, liikuvus ja merendus“ tulemusaruandesse. Tulemusaruanded avalikustatakse nii MKMi kui ka ReMi kodulehtedel23. Programmi tegevuste elluviimiseks vajalikud olulisemad arendusülesanded lisatakse valitsemisalade asutuste tööplaanidesse, mille raames nende täitmist ka seiratakse. 22 Tegevuspõhine riigieelarve | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (mkm.ee) Strateegilised alusdokumendid | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (agri.ee) 23 Tegevuspõhine riigieelarve | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (mkm.ee) 24 LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus Vastutaja Teenuse nimetus Eesmärk Lühikirjeldus asutus Programmi tegevus 1: Ruumilise planeerimise poliitika kujundamine ja korraldamine (MKM) Eesmärk: Ruumiline planeerimine loob kõigil planeerimistasanditel eeldused erinevaid arenguvajadusi tasakaalustava, kvaliteetse ja säästliku ruumikasutuse tekkeks läbi avaliku protsessi Ruumilise planeerimise Ruumiline planeerimine loob kõigil Üleriigilise planeerimisalase tegevuse suunamine, MKM poliitika kujundamine planeerimistasanditel eeldused õigusloome, strateegiliste dokumentide ja juhendite erinevaid arenguvajadusi koostamine ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste tasakaalustava, kvaliteetse ja säästliku kujundamiseks, üleriigilise planeeringu, sh mereala ruumikasutuse tekkeks läbi planeeringu, riigi eriplaneeringute ja maakonnaplaneeringute andmepõhisuse ja avaliku protsessi. koostamise korraldamine, ruumilise planeerimise ühtsete infosüsteemide arendamise koordineerimine, nõustamine (sh koolitamine ja õigusaktide tõlgendamine), rahvusvahelise koostöö ja teadusasutustega koostöö edendamine Ruumilise planeerimise Ruumiline planeerimine loob kõigil Ruumilise planeerimise ühtsete infosüsteemide arendamine, MaRu poliitika rakendamine planeerimistasanditel eeldused planeerimisseaduse alusel kohaliku omavalitsuse erinevaid arenguvajadusi planeeringutele heakskiidu andmine, nõustamine (sh tasakaalustava, kvaliteetse ja säästliku koolitamine) ruumikasutuse tekkeks läbi andmepõhisuse ja avaliku protsessi. Programmi tegevus 2: Maakasutuspoliitika kujundamine ja elluviimine (MKM) Eesmärk: Maakasutuse otsused ja nende rakendamiseks tehtavad maatoimingud viiakse ellu kooskõlas maakasutuspoliitika põhimõtetega. Riigimaade haldamine Riigi maade, kasutuslepingute ja nõuete Riigi maareservi haldamine, hooldamine, analüüsimine ja MaRu haldamise ülesanded on täidetud parima kasutuse tagamine. Maade võõrandamine õiguspäraselt ja tõhusalt. kasutusvaldajatele ja hoonestajatele. Riigimaa kasutuslepingute haldamine, sh maareformi käigus sõlmitud kasutusvalduse lepingute pikendamine. Maareformi käigus sõlmitud maa järelmaksu lepingute haldamine ja hüpoteegipidaja ülesannete täitmine. Riigimaa enampakkumisel võõrandamine ja kasutamiseks andmine. Maakasutuspoliitika Õigusraamistik riigi maapoliitika maakasutuspoliitika kavandamine ja elluviimine, MKM kujundamine kujundamiseks on loodud ja rakendatud ministeeriumi valitsemisel oleva riigimaaga seotud ülesannete täitmise koordineerimine ning seisukohtade andmine, valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõude ja juhendite ettevalmistamine, nõustamine ja õigusaktide tõlgendamine. Maatoimingute läbiviimine Riigi maaga seotud toimingud on tehtud Riigi huvide kaitsmine detailplaneeringute menetluses ja MaRu õiguspäraselt ja tõhusalt. teede ning tehnovõrkude projekteerimisel. Maa kasutusõiguse (servituut, isiklik kasutusõigus) seadustamine juurdepääsuprobleemide lahendamiseks ning võrguühenduse rajamiseks kodudele ja ettevõtetele. Maa võõrandamine kohalikule omavalitsusele. Riigimaade arvestuse pidamine. Avalikes huvides maade Omandamise menetlused avaliku Riigi avaliku huviga taristuprojektide elluviimiseks MaRu omandamine huviga taristuprojektideks on tehtud kinnisasjade omandamise menetluste läbiviimine, sealhulgas õiguspäraselt ja tõhusalt. kinnisasjade ostmine, vahetamine, maakorralduse läbiviimine ja sundvõõrandamine. Lisaks maakorraldustoimingute teostamine riigimaade korrastamise eesmärgil ja tehinguteks ettevalmistamisel. Maareform Maareform on õiguspäraselt lõpetatud, Maareformi läbiviimisel riigi toimingute tegemine, sh maa MaRu kõik maad kantud maakatastrisse ja erastamine, riigi omandisse jätmine, munitsipaalomandisse saanud omaniku. andmine, riigimaale ehitise omaniku kasuks hoonestusõiguse seadmine ja iseseisva kasutusvõimaluseta reformimata maast kinnisasjadele juurdelõigete tegemine. Maareformi-alane nõustamine ja selgituste andmine. Kinnisvara hindamine ja Kinnisvara väärtuse ja Maa korralise ja erakorralise hindamise läbi viimine ning MaRu analüüsimine kinnisvaratehingute info on õigustatud hindamisalane nõustamine. Kinnisvara tehingute andmebaasi isikutele kättesaadav. haldamine (andmete vastuvõtmine notaritelt ja kättesaadavaks tegemine õigustatud isikutele). Kinnisvaraturu analüüside koostamine ja publitseerimine. Katastrimõõdistamise Katastriandmete ja maamõõdu kvaliteet Katastrimõõdistamise ja -kontrolliga parandatakse MaRu ja -kontrolli teostamine on tagatud. olemasolevate katastriandmete täpsus ja tagatakse järelevalve litsentseeritud maamõõtjate tegevuse üle. Programmi tegevus 3: Ruumiandmete hõive, analüüsid ja kättesaadavaks tegemine (MKM) Eesmärk: Kvaliteetsed ruumiandmed ja -teenused on igaühele kättesaadavad ja toetavad tarkade otsuste tegemist. 26 Topograafiliste andmete Topograafilised alusandmed on tõhusalt Eesti topograafia andmekogu tuumandmebaasi pidamine, MaRu hõivamine tagatud. andmete ajakohastamine ja haldus, andmekvaliteedi tagamine ning andmevahetuse korraldamine. Topograafilisi alusandmeid kasutatakse kaartide tootmisel, teiste andmekogude pidamisel, ruumianalüüside tegemisel, planeeringute koostamisel, maa hindamisel, kitsenduste ulatuse määramisel jm. Geodeetilise süsteemi Geodeetilised andmed ja Geodeetilise süsteemi haldamine, geodeetiliste andmete MaRu haldamine positsioneerimist tagavad võrgud on kogumine ning kättesaadavaks tegemine, geodeetiliste tõhusalt tagatud. punktide andmekogu pidamine ja ESTPOS (riiklik globaalse positsioneerimise (GNSS) satelliitandmete keskus) haldamine. Kinnisasja ruumilise ja Kinnisasja piirid, ruumiline ulatus jm Kinnisasja ruumilise ja õigusliku ulatuse haldamine on MaRu õigusliku ulatuse haldamine info on katastris tõhusalt tagatud. maakatastri kui riigi põhiregistri pidamine. See hõlmab kõiki toiminguid, mis on seotud kinnisasja piiri ja ruumilise ulatuse, maa looduslikku seisundit, maa väärtust ja maa kasutamist kajastava informatsiooni registreerimisega katastris ning katastriandmete kvaliteedi, säilimise ja avalikkusele kättesaadavuse tagamisega. Ruumiandmete Ruumiandmed ja -teenused on tõhusalt Ruumiandmete analüüsimine ja avalikustamine hõlmab MaRu analüüsimine ja tagatud. ruumiandmete ja -teenuste kättesaadavaks tegemist, nendega avalikustamine seotud toodete arendamist ning ruumiandmete analüüsimist. Aadressi- ja Aadressi ja kohanimeandmed on Aadressiandmete süsteemi haldamine ning koha-aadresside MaRu kohanimeandmete tõhusalt tagatud. määramise ja aadressiandmete töötlemise ühtne haldamine korraldamine. Riikliku kohanimeregistri haldamine. Aeromõõdistamine ja Aeropildistamise ja laserskaneerimise Aeropildistamise ja -laserskaneerimise korraldamine ning MaRu laserskaneerimine andmed on tõhusalt tagatud. teostamine, aeropildistamise ja kõrgusandmete järeltöötlus, ortofotokaartide ja kõrgusmudelite koostamine ning ajakohastamine. Lennuvahendi ja andmehõive seadmete haldamine. 27 Eesti ehitatud keskkonna Ehitussektorit puudutavate otsuste Ehitus- ja kinnisvarasektorit puudutavate otsuste MaRu andmete haldamine langetamiseks vajalike andmete langetamiseks ja analüüside koostamiseks usaldusväärse info hoidmine ja väärindamine. kogumine, säilitamine, töötlemine, väärindamine ja sobival kujul kättesaadavaks tegemine läbi riiklikult tagatud digitaalse keskkonna eraisikutele, ettevõtetele, omavalitsustele, riigiametitele ja teistele osapooltele ning selle keskkonna arendamine. E-ehituse platvormi ja Ehitise eluringi menetluste ja tegevuste Ehitise eluringiga seotud menetluste tegemiseks, MaRu ehitisregistri ülalpidamine tõhusamat ja läbipaistvamat läbiviimist ehitussektori tootlikkust tõstvate tegevuste läbi viimiseks, ning arendamine toetava riikliku digitaalse keskkonna erinevate riiklike sündmusteenustega sidumiseks vajaliku ülalpidamine ja arendamine. tõhusa, lihtsa ja läbipaistva riikliku keskkonna ülalpidamine ja arendamine. Programmi tegevus 4: Maaparanduse poliitika rakendamine (MKM) Eesmärk: Keskkonnasäästliku maaparandustegevusega tagatakse põllumajandus- ja metsamaa sihtotstarbeline kasutamine. Maaparandussüsteemi Tagada maa kasutatavus ja omaniku Projekteerimistingimuste, ehituslubade sh keskkonnamõju MaRu ehitamine teadlikkus maaparandussüsteemidest, eelhinnangud ja kasutuslubade andamine. Euroopa Liidu seotud riskidest ja kohustustest. ühise põllumajanduse poliitika maaparanduse abinõude rakendamine, maaparandusalal tegutsevate ettevõtete registri volitatud töötleja ülesannete täitmine. Maaparanduse Keskkonnasäästliku maaparandusega Maaparandussüsteemi toimimist mõjutavate tegevuste MaRu kooskõlastused säilitada maatulundusmaa kasutatavus. ennetamiseks kooskõlastuste andmine. Teostusjooniste ja muu maaparandusteabe väljastamine. Maaparandusühistutega soetud toimingud. Maaparandussüsteemide Tagada maaparandussüsteemide Maaparanduse ehituse ja hoiu järelevalve teostamine, riigi MaRu toimimise tagamine toimimine poolt korras hoitavate ühiseevoolude hoiu korraldamine, maaparandusseire, maaparandussüsteemide registri volitatud töötleja ülesannete täitmine. Programmi tegevus: Põllumajandusmaa ja maaparanduse poliitika kujundamine (ReM) Eesmärk: Põllumajandus- ja metsamaa sihtotstarbeline ja jätkusuutlik kasutamine maaparandussüsteemide toimimise, sh riigi poolt korras hoitavate eesvoolude korrashoiu kaudu on tagatud. Põllumajandusmaa Põllumajandusmaa kasutamise ja kaitse Põllumajandusmaa kasutamise ja kaitsepoliitika õigusaktide ReM kasutamise ja kaitse poliitika poliitika on kujundatud ettevalmistamine ja tõlgendamine, seisukohtade kujundamine kujundamine ja abinõude kavandamine 28 Maaparanduse poliitika Maaparanduse poliitika on kujundatud Maaparanduspoliitika kavandamine ning seisukohtade ReM kujundamine andmine, valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõude ja juhendite ettevalmistamine ja ajakohastamine, nõustamine ja õigusaktide tõlgendamine ning valdkonnas vajalike abinõude kavandamine sh toetusega seotud ülesanded. Maaparandusvaldkonnaga seotud registrite vastutava töötleja ülesannete täitmine. Maaparanduse toetuste Keskkonnasäästliku Euroopa Liidu ühise põllumajanduse poliitika maaparanduse PRIA andmine maaparandustegevusega tagatakse abinõude rakendamine: maaparandustoetuste taotluste ja põllumajandus- ja metsamaa maksetaotluste vastuvõtmine; taotluste ja maksetaotluste sihtotstarbeline kasutamine nõuetekohasuse kontrollimine; taotluste hindamine ja paremusjärjestuse moodustamine; toetuse vähendamine; taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine; taotluse rahuldamise otsuse muutmine või kehtetuks tunnistamine; riikliku järelevalve teostamine; otsuse või toimingu peale esitatud vaide lahendamine. Metsanduse toetuse andmine Metsatoetuste eesmärk on ergutada Euroopa Liidu ühise põllumajanduse poliitika metsanduse PRIA metsaomanikke oma metsi säästlikult abinõude rakendamine metsandustoetuste taotluste ja majandama ja tagada metsamaa maksetaotluste vastuvõtmine; taotluste ja maksetaotluste sihtotstarbeline kasutus nõuetekohasuse kontrollimine; taotluste hindamine ja paremusjärjestuse moodustamine; toetuse vähendamine; taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine; taotluse rahuldamise otsuse muutmine või kehtetuks tunnistamine; riikliku järelevalve teostamine; otsuse või toimingu peale esitatud vaide lahendamine. Teenust viiakse ellu Keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) kaudu. 29  LISA 2. Teenuste rahastamiskava Teenuste eelarved on indikatiivsed ja on kajastatud täiendava informatsiooni andmiseks. MKM valitsemisala Teenus_nimi 2025 2026 2027 2028 Ruumilise planeerimise poliitika kujundamine -1 860 954 -1 851 379 -1 826 884 -1 826 871 Ruumilise planeerimise poliitika rakendamine -604 294 -585 211 -572 489 -572 489 Kinnisvara hindamine ja analüüsimine -334 799 -282 542 -269 541 -269 541 Maareform -1 220 449 -1 059 846 -999 718 -999 718 Maatoimingute läbiviimine -769 098 -719 954 -692 327 -692 327 Maakasutuspoliitika kujundamine -268 425 -256 281 -250 670 -250 657 Riigimaade haldamine -2 641 964 -2 506 716 -2 459 589 -2 459 589 Avalikes huvides maade omandamine -331 697 -273 501 -242 624 -242 624 Katastrimõõdistamise ja -kontrolli teostamine -643 043 -591 651 -567 275 -567 275 Topograafiliste andmete hõivamine -1 449 574 -1 352 814 -1 286 185 -1 286 185 Kinnisasja ruumilise ja õigusliku ulatuse -1 858 720 -1 716 382 -1 644 878 -1 644 878 haldamine Geodeetilise süsteemi haldamine -377 368 -330 465 -314 214 -314 214 Ruumiandmete analüüsimine ja avalikustamine -1 197 681 -1 152 352 -1 116 600 -1 116 600 Aeromõõdistamine ja laserskaneerimine -603 676 -642 891 -628 265 -628 265 E-ehituse platvormi ja ehitisregistri ülalpidamine -401 866 -320 557 -316 316 -316 316 ning arendamine Aadressi- ja kohanimeandmete haldamine -394 494 -404 610 -391 609 -391 609 Eesti ehitatud keskkonna andmete haldamine -688 152 -577 105 -527 281 -527 281 Maaparandussüsteemide toimimise tagamine -903 096 -865 215 -839 961 -849 961 Maaparanduse kooskõlastused -403 200 -384 259 -371 632 -381 632 Maaparandussüsteemi ehitamine -1 073 200 -1 054 259 -1 041 632 -1 021 632 ReM valitsemisala Teenus_nimi 2025 2026 2027 2028 Maaparanduse poliitika kujundamine -262 265 -216 177 -195 271 -195 701 Põllumajandusmaa kasutamise ja kaitse poliitika kujundamine -1 029 565 -980 242 -973 994 -975 062 Maaparanduse toetuste andmine -7 775 873 -6 752 466 -6 268 774 -6 268 774 Metsanduse toetuse andmine -9 357 709 -980 242 -973 994 -975 062  KÄSKKIRI (kuupäev digiallkirjas) nr 35 Programmide "Toiduohutus 2025-2028", „Biomajandus 2025-2028”, „Ühistransport 2025–2028“, „Regionaalareng 2025-2028“ ja „Maa ja ruumiloome 2025-2028“ kinnitamine Käskkiri kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punkti 1 alusel. 1. Kinnitan programmid "Toiduohutus 2025-2028", „Biomajandus 2025-2028”, „Ühistransport 2025–2028“, „Regionaalareng 2025-2028“ ja „Maa ja ruumiloome 2025-2028“ (lisatud) koos nimetatud programmide rahastamiskavadega (lisatud). 2. Avaldada programmid "Toiduohutus 2025-2028", „Biomajandus 2025-2028”, „Ühistransport 2025–2028“, „Regionaalareng 2025-2028“ ja „Maa ja ruumiloome 2025-2028“ koos nimetatud programmide rahastamiskavadega Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi veebilehel. Saata: Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi osakonnad, Rahandusministeerium, Põllumajandus- ja Toiduamet, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, Maaelu Teadmuskeskus, Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus (allkirjastatud digitaalselt) Piret Hartman Regionaal- ja põllumajandusminister Lisad: 1. Programm „Biomajandus 2025-2028” 2. Programmi „Biomajandus 2025-2028” rahastamiskava 3. Programm „Toiduohutus 2025-2028“ 4. Programmi „Toiduohutus 2025-2028“ rahastamiskava 5. Programm „Ühistransport 2025–2028“ 6. Programmi „Ühistransport 2025–2028“ rahastamiskava 7. Programm „Regionaalareng 2025–2028“ 8. Programmi „Regionaalareng 2025–2028“ rahastamiskava 9. Programm „Maa ja ruumiloome 2025-2028“ 10. Programmi „Maa ja ruumiloome 2025-2028“ rahastamiskava  Regionaal- ja põllumajandusministri (kuupäev digiallkirjas) käskkiri nr 35 „Programmide "Toiduohutus 2025-2028", „Biomajandus 2025-2028”, „Ühistransport 2025–2028“, „Regionaalareng 2025-2028“ ja „Maa ja ruumiloome 2025-2028“ kinnitamine“ Lisa 2 Programmi „Biomajandus 2025-2028“ Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi rahastamiskava Nimetused 2025 2026 2027 2028 Programm Biomajandus Kulud 361 681 681 328 395 964 303 522 001 302 276 307 sh välistoetused ja kaasrahastus 336 022 287 304 110 930 278 928 159 278 928 159 Investeeringud 2 249 524 906 402 952 872 1 152 872 Mitterahalised kulud 3 677 372 3 365 213 3 365 215 3 365 215 Põllumajanduskeskkonna hea seisundi tagamine Kulud 62 528 064 60 229 802 62 807 450 62 059 417 sh välistoetused ja kaasrahastus 57 568 878 55 887 298 57 876 173 57 876 173 Investeeringud 389 056 125 260 125 260 125 260 Mitterahalised kulud 923 096 842 130 842 130 842 130 Ringbiomajanduse arendamine Kulud 7 713 004 11 309 895 355 055 355 473 sh välistoetused ja kaasrahastus 7 549 940 11 147 835 216 281 216 281 Investeeringud 4 554 452 452 452 Mitterahalised kulud 18 105 16 422 16 422 16 422 Põllumajandus- ja toidusektori konkurentsivõime tõstmine Kulud 129 394 515 92 997 498 79 531 455 79 023 783 sh välistoetused ja kaasrahastus 118 207 769 82 136 820 68 721 020 68 721 020 Investeeringud 1 095 095 439 693 486 163 686 163 Mitterahalised kulud 1 679 135 1 512 787 1 512 787 1 512 787 Noorte põllumajandusettevõtjate tegevuse arendamine Kulud 11 703 112 10 023 502 10 013 372 10 013 851 sh välistoetused ja kaasrahastus 11 097 991 9 443 407 9 443 407 9 443 407 Investeeringud 162 650 82 513 82 513 82 513 Mitterahalised kulud 57 680 52 074 52 074 52 074 Turukorraldus ja kaubanduspoliitika rakendamine Kulud 119 185 731 120 144 943 118 390 316 118 392 033 sh välistoetused ja kaasrahastus 116 887 450 117 917 953 116 193 661 116 193 661 Investeeringud 191 185 85 347 85 347 85 347 Mitterahalised kulud 187 380 171 227 171 227 171 227 Ühistegevuse ja koostöö arendamine Kulud 1 640 509 1 415 928 1 405 223 1 405 642 sh välistoetused ja kaasrahastus 724 522 518 775 518 775 518 775 Investeeringud 155 683 81 821 81 821 81 821 Mitterahalised kulud 43 695 40 663 40 663 40 663 Eesti toidu kuvandi ja müügivõimekuse tugevdamine Kulud 3 821 641 4 356 310 3 993 730 3 994 947 sh välistoetused ja kaasrahastus 2 455 135 3 114 490 2 814 490 2 814 490 Investeeringud 158 182 82 070 82 070 82 070 Mitterahalised kulud 45 580 41 625 41 625 41 625 Kutselise kalapüügi korraldamine Kulud 10 364 417 10 340 667 10 669 959 10 671 563 sh välistoetused ja kaasrahastus 8 461 333 8 478 770 8 828 770 8 828 770 Investeeringud 28 781 2 858 2 858 2 858 Mitterahalised kulud 464 990 454 353 454 354 454 354 Vee-elusressursside töötlemine ja turustamine Kulud 6 934 835 9 028 451 7 207 950 7 209 079 sh välistoetused ja kaasrahastus 6 115 317 8 251 942 6 451 942 6 451 942 Investeeringud 34 058 3 382 3 382 3 382 Mitterahalised kulud 131 576 118 989 118 989 118 989 Vesiviljeluse arendamine Kulud 2 905 372 2 996 133 3 185 990 3 186 967 sh välistoetused ja kaasrahastus 2 395 459 2 505 147 2 705 147 2 705 147 Investeeringud 12 806 1 272 1 272 1 272 Mitterahalised kulud 52 179 47 446 47 446 47 446 Kalavarude haldamine ja kaitse Kulud 5 490 481 5 552 835 5 961 500 5 963 553 sh välistoetused ja kaasrahastus 4 558 493 4 708 493 5 158 493 5 158 493 Investeeringud 17 474 1 735 1 735 1 735 Mitterahalised kulud 73 957 67 499 67 499 67 499  Regionaal- ja põllumajandusministri (kuupäev digiallkirjas) käskkiri nr 35 „Programmide "Toiduohutus 2025-2028", „Biomajandus 2025-2028”, „Ühistransport 2025–2028“, „Regionaalareng 2025-2028“ ja „Maa ja ruumiloome 2025-2028“ kinnitamine“ Lisa 3 TOIDUOHUTUSE PROGRAMM 2025–2028 Sisukord Programmi üldinfo........................................................................................................................................... 3 1. Sissejuhatus ................................................................................................................................................ 4 2. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava .................................................................................... 5 3. Hetkeolukorra analüüs ................................................................................................................................ 7 4. Olulised tegevused .................................................................................................................................... 12 5. Programmi tegevused ............................................................................................................................... 15 5.1 Programmi tegevus – Taimekaitse ja väetiste poliitika kujundamine ja rakendamine 15 5.2 Programmi tegevus – Tõuaretuse poliitika kujundamine ja rakendamine 18 5.3 Programmi tegevus – Sordiaretuse ja paljundusmaterjali poliitika kujundamine 20 5.4 Programmi tegevus – Looma- ja taimetervise poliitika kujundamine ja rakendamine 22 5.5 Programmi tegevus – Toiduohutuse poliitika kujundamine ja rakendamine 32 5.6 Programmi tegevus – Mahepõllumajanduse poliitika kujundamine ja rakendamine 38 6. Programmi juhtimiskorraldus .................................................................................................................... 41 LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus ........................................................................................................... 42 LISA 2. Teenuste rahastamiskava ................................................................................................................. 44 2 Programmi üldinfo Programmi koostaja Toiduohutuse osakond, taimetervise osakond, toiduohutuse asekantlser ja vastutaja Programmi eelnõu 1.06.2024 valmimise aeg Vormis toodud info on sisendiks riigi eelarvestrateegia (RES) ja riigieelarve seaduse (RE) Vormi sisu protsessi koostamisele. Programmi eelnõu kohandatakse RES-ist ja RE-st lähtuvalt. kasutamise selgitus Programmi kinnitab minister käskkirjaga. Tulemusvaldkond Põllumajandus ja kalandus Tulemusvaldkonna Eesti toit on eelistatud, keskkond ja elurikkus on hoitud, toidusektori eesmärk ettevõtted on edukad ning maa- ja rannakogukonnad on elujõulised. Valdkonna arengukava Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 Valdkonna visioon Eesti toit on hinnatud ja maal on hea elada Programmi nimi Toiduohutuse programm Programmi eesmärk Eestis on kestlik toidutootmine, ohutu toit ja hoitud keskkond. Programmi periood 4 aastat (2025–2028) Peavastutaja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (ministeerium) Kaasvastutajad (oma Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA), Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise valitsemisala asutused) Keskus (LABRIS), Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA), Maaelu Teadmuskeskus (METK) 3 1. Sissejuhatus Toiduohutuse programmi eesmärk on planeerida ja ellu viia tegevusi, mis aitavad tagada kestliku toidutootmise, ohutu toidu ja hoitud keskkonna. Programmi tegevused on suunatud toitainerikka, tervist toetava, kõrge loomaheaolu standardi ning madala keskkonnamõjuga toodetud toidu tootmisele nii praegustele kui tulevastele Eesti elanikele. Programmi eesmärgid toetavad lisaks põllumajanduse ja kalanduse valdkondliku arengukava eesmärkidele ka rahvastiku tervise arengukava 2020-2030 ja keskkonnavaldkonna arengukava 2030 eesmärke. Programm „Toiduohutus“ panustab arengustrateegias „Eesti 2035“ tervist toetava elukeskkonna kujundamisse (sh inimeste keskkonnaalase ja tarbijateadlikkuse parandamine, toiduohutuse riskide maandamine ning tervist ja keskkonda hoidva õigusruumi kujundamine) ning toidujäätmete vähendamisse ja ülejääva ohutu toidu annetamisse läbi tegevuse – jäätmemajanduse tõhus ja innovaatiline ümberkorraldamine. Strateegia „Eesti 2035“ tegevuskavas on üheks arenguvajaduseks ka kestliku toidusüsteemi edendamine, mis on kaetud tegevusega ― rohepööret toetava raamistiku kujundamine. Regionaal- ja põllumajandusminister annab igal aastal Riigikogus ülevaate Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi (ReM) panusest arengustrateegia „Eesti 2035“ sihtide saavutamisse. Muudatused Toiduohutuse programm on alates 2025. aastast eraldiseisev programm, mille eesmärkide saavutamise eest vastutab toiduohutuse asekantsler. 4 2. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava Programmi eesmärk: Eestis on kestlik toidutootmine, ohutu toit ja hoitud keskkond. Programmi mõõdikud: Mõõdik Tegelik Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase (2023) (2025) (2026) (2027) (2028) 67 Tarbija kindlustunde indeks, % 69 - 69 - (2021) Antibiootikumide kasutamise 45,8 37 - - 37 tase, mg/PCU (2030) (2022) Piirnormi ületavate taimekaitsevahendite jääkide 0 (2022) 1 1 1 1 proovide osakaal Eesti päritolu toidus, % Tarbija kindlustunde indeksi väärtus oli 2023. aastal 69%. Selle alusel võib öelda, et 66% kuni 72% Eesti elanikest olid toidu ohutuses pigem kindlad. See osakaal ei ole suures plaanis võrreldes 2019. aastaga (68,3%) ja 2021. aastaga (67,4%) muutunud. Tarbija kindlust mõjutasid endiselt olulisel määral isiklikud kokkupuuted juhtumitega, kus toidu ohutuse suhtes esines kahtlus. Tarbija kindlus oli kõrgem eestikeelsete, vähemalt 500-eurose kuusissetuleku, meessoost ja alla 25-aastaste Eesti elanike seas. Antibiootikumide kasutamise tase (müügikogus arvestades populatsiooni korrigeerimise ühikut - mg/PCU) iseloomustab loomade üldist tervise ja heaolu seisukorda, sest näitab haiguste ennetamise efektiivsust ja ravimite kasutamise vajaduse vähenemist. Antibiootikumide kasutamine põllumajandus- ja lemmikloomadel on võrreldes 2010. aastaga langenud 30%, kuid edasine vähenemine on peatumas. 2021. ja 2022. aastal jäi antibiootikumide kasutus samale tasemele, vastavalt 46,6 ja 45,8 mg/PCU. 2023. aasta tase selgub 2025. aastal. Aasta-aastalt antibiootikumide kasutamise vähendamine toetab EL „Talust taldrikule“ strateegia eesmärki vähendada EL üleselt antibiootikumide kasutust 2030. aastaks 50%. Piirnormi ületavate taimekaitsevahendite jääkide proovide osakaalu mõõdik Eesti päritolu toidus iseloomustab lubatud taimekaitsevahendite korrektset kasutust ja tarbimiseks ohutu toidu tootmist. Taimekaitsevahendite jääkide seire eesmärk on vältida taimekaitsevahendite jääkide lubatust kõrgema taseme esinemist toidus. ELis on kehtestatud taimekaitsevahendite jääkide piirnormid toidus ja söödas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 396/2005. Toit vastab nõuetele, kui selles tuvastatud jääkide sisaldused jäävad alla toimeaine suurima lubatud koguse (MRLi). Eesti päritolu toodetel kontrollitakse täiendavalt, kas analüüsi käigus tuvastatud toimeainet on lubatud Eestis antud kultuuri kasvatamisel kasutada. Kui kasvõi üks taimekaitsevahendi jääk ületab MRLi väärtuse, loetakse toit nõuetele mittevastavaks ning seda ei lubata turustada. Programmi eelarve: Eelarve prognoos 2025 2026 2027 2028 Toiduohutuse programm 85 783 126 84 955 804 84 105 714 84 116 299 Programmi tegevus 5  Taimekaitse ja väetiste poliitika 2 928 849 2 152 051 2 141 014 2 142 076 kujundamine ja rakendamine Tõuaretuse poliitika kujundamine 3 346 101 3 328 179 3 317 726 3 318 235 ja rakendamine Sordiaretuse ja paljundusmaterjali 11 551 684 10 634 363 10 474 309 10 477 944 poliitika kujundamine Looma- ja taimetervise poliitika 26 761 341 26 689 010 24 849 970 24 852 273 kujundamine ja rakendamine Toiduohutuse poliitika 13 253 856 12 992 814 12 978 778 12 981 435 kujundamine ja rakendamine Mahepõllumajanduse poliitika 27 941 295 29 159 387 30 343 917 30 344 336 kujundamine ja korraldamine 6 3. Hetkeolukorra analüüs Programmis kajastuvad tegevused, mis aitavad saavutada tulemusvaldkonna „Põllumajandus ja kalandus“ eesmärke taimekaitse ja väetiste, põllumajandusloomade aretuse, sordiaretuse ja taimse paljundusmaterjali, taimetervise, loomade tervise ja heaolu, toiduohutuse ja mahepõllumajanduse valdkondades. Taimekaitse valdkond on muutlikus seisus, mis tuleneb nii ELi ülestest õigusaktidest, kliimamuutustest, globaalsetest trendidest kui ka turu suurusest. Euroopa roheline kokkulepe, strateegia „Talust taldrikule“ ja „Elurikkuse strateegia aastani 2030“ on tõstatanud ühiskonnas uusi ootusi ja ambitsioone seoses taimekaitsevahendite kasutamise ja nendega seotud riskide vähendamisega. Poliitilisel tasandil on kõlanud Euroopa Liidu ülesed konkreetsed vähendamiseesmärgid ja 2022. aasta juunis tegi komisjon ettepaneku kirjutada taimekaitsevahendite vähendamist käsitlev rohelise kokkuleppe eesmärk õigusaktidesse, kuid võttis ettepaneku 2024. aasta märtsis tagasi, pidades silmas selle eeldatavat tagasilükkamist seadusandlikus protsessis. Üldine eesmärk on liikuda madalama riskiga taimekaitselahenduste kasutamise suunas, kuid hetkel puuduvad Euroopa Liidus sobiva efektiivsusega alternatiivid keemilistele taimekaitsevahenditele. Oluline on töötada selle nimel, et uute ELi algatuste ambitsioonikus oleks tasakaalus liikmesriikidele nende eripärade arvestamiseks jäetud paindlikkusega. Ilmastiku muudatused on kaasa toonud suundumuse erinevate kultuuride kasvatamiseks (nt suviviljadelt taliviljadele), millel on erinevad kahjustajad ja seega ka taimekaitsevajadused. Mitmed varem laialdaselt kasutatud taimekaitsevahendite toimeained on ELi üleselt turult eemaldatud. Kahjuks paljudel juhtudel tõhusad alternatiivsed tooted puuduvad või on nende riigisisene turule lubamine ajamahukas ning mõnikord piiratud turu suurusega ja kasvatatavate kultuuride pindalaga (väiksematele turgudele ei soovita tooteid registreerida). Seega lisaks globaalsete ja ELi siseste muudatustega kohanemisele ja uute lahenduste leidmisele tuleb tähelepanu pöörata ka riigisisestele tegevustele, et tagada toidu varustuskindlus ja põllumajandustootjate konkurentsivõime. Taimekaitsevahendite registrisse on kantud 470 toodet, mis on Eestis turule lubatud 31. detsembri 2024. a seisuga. Taimekaitsevahendite turustamine toimeaine kogusesse ümberarvestatuna ulatus 714 tonnini 2023. aastal, mis on kümnendiku võrra vähem kui 2022. aastal ja ka vähem, kui eelneval neljal aastal. See on märkimisväärne, sest siiani on Eestis kasutuses oleva põllumajandusmaa hektari kohta turustatud oluliselt vähem taimekaitsevahendeid kui EL teistes liikmesriikides keskmiselt ning koguselise vähendamise suundumus edaspidi ei pruugi seetõttu enam võimalik olla. Eestis turustatavad kogused moodustavad hinnanguliselt kuni 0.2% kogu ELs turustatud taimekaitsevahenditest. Väetiste käitlemine on heas seisus, väetiseregistrisse lisati 2024. aastal 70 väetist ja CE väetiste nimekirja lisati 153 toodet, kus oli 2024. aasta lõpu seisuga 264 toodet. Paljud Eesti maaletoojad ei registreeri tooteid enam väetiste registris, vaid lisavad CE väetiste nimekirja. Väetiseregistris olevate toodete tootmise ja turustamise osas tehti 140 kontrolli, mille tulemusel koostati 2 ettekirjutust ja 4 kirjalikku tähelepanujuhtimist. Teostati 4 CE väetise kontrolli ja võeti 6 proovi, mis kõik vastasid nõuetele. Tulenevalt ringmajandusele fokusseeritusest soovitakse luua täiendavad võimalused põlevkivi ja selle töötlemisel tekkinud kõrvalproduktide väetisena kasutuselevõtmiseks, kui uuringutega tõendatakse nende soodne mõju taimedele ning ohutus inimesele, loomale ja keskkonnale. Põllumajandusloomade aretus Eestis on kõrgel tasemel. Piimaveiste kasvatuses on Eestil kõrgeimad toodangunäitajad Euroopa Liidu riikide seas. Samas on piimaveiste karjaspüsimise aeg suhteliselt lühike. Eesti punase veise tõugu loomade arv on jätkuvalt langustrendis. Tulenevalt rasketest söödavarumise tingimustest on lihaveiste arv vähenenud. Lambakasvatuses on vähenenud just kohalikest tõugudest eesti valgepealise ja eesti tumedapealiste lammaste arv, samas on tõusnud välismaiste tõugude arvukus. Ohustatud tõugude loetelusse kantud tõugudest on eesti hobuse arvud tõusnud aastate vältel, samas eesti raskeveohobuse populatsioon on väikesearvuline. Eesti maaveise arvud on olnud stabiilsed. Kihnu 7 maalamba populatsioon on viimastel aastatel suurenenud. Põlistõugude ning kohalike tõugude säilitamine panustab bioloogilise mitmekesisuse säilimisse. Tänu kohalikule sordiaretusele saavad põllumehed kasutada järjest enam Eestis aretatud sorte. Sordiaretuse edendamine on vajalik ka muutuvate keskkonnatingimuste ning keemiliste taimekaitsevahendite kasutuspiirangutega toime tulemiseks. Tänu biotehnoloogia arengule on võimalusi, mis mh aitavad kiirendada sordiaretuse protsessi ning luua kliima- ja keskkonnamuutustele vastupidavamaid sorte. Selle võimaluse kasutamiseks on vaja aktiivselt osaleda soodustava regulatiivse keskkonna loomisel ning suurendada põllumajandustootjate ja avalikkuse teadlikkust nende lahenduste olemusest ja mõjust. Seemnekasvatus on Eesti teraviljasektori tugevus. Seemnepõldude pindala1 on viimastel aastatel järjest kasvanud olles 2020. aastal 12 972 ha, 2021. aastal 13 527 ha, 2022. aastal 14 547 ha ja 2023. aastal juba 15 552 ha. Isevarustatuse tase on samuti tõusujoones, sest kasutades külvisenormi 180 kg/ha, sai Eestis 2023. aastal külvata 2022. aastal Eestis toodetud sertifitseeritud teraviljaseemnega kuni 50% teravilja kasvupinnast. Põllumajandusliku toidu tootmisahela alguspunktiks on taimne paljundusmaterjal. Hetkel on Euroopa Liidu tasandil töös taimse paljundusmaterjali valdkonda reguleerivate osaliselt 1960. aastast pärinevate Euroopa Liidu seemne ja paljundusmaterjali turustamisdirektiivide läbivaatus. Taimetervise olukord Eestis on jätkuvalt hea. Ohtlike taimekahjustajate puhanguid esineb, kuid tõhusate tõrjemeetmete rakendamise tulemusel on kahjustajate edasine levik tõkestatud.Taimetervise hea seisundi hoidmine on väga oluline nii taimekasvatuse, metsade, looduslike ja täisistutatud alade, looduslike ökosüsteemide, ökosüsteemi teenuste ja elurikkuse seisukohalt. Taimetervist ohustavad taimedele ja taimsetele saadustele kahjulikud liigid, mille Euroopa Liidu territooriumile sissetoomise riski suurendab rahvusvaheline kaubavahetus ja kliimamuutused. Taimetervise valdkond on reguleeritud peamiselt Euroopa Liidu õigusaktidega, lisaks järgitakse rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni (IPPC) raames kokkulepitud põhimõtteid ja rahvusvahelisi standardeid. Töö õigusaktide ja standardite ajakohasena hoidmiseks on järjepidev ja tingitud taimekahjustajate levikust, mille põhjusteks võib olla nii inimtegevus kui ka levikupiirkondade laienemine loodusliku leviku või kliimamuutuste tõttu. EL õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmiseks on oluline kindlustada ressurss kohustuslike seirete läbiviimiseks ja muude lisanduvate ülesannete täitmiseks. Suurenenud on ettevõtjate omavastutus, mistõttu tuleb enam tähelepanu pöörata teadlikkuse tõstmisele. Eesti on alates 2005. aasta 15. maist tunnistatud viljapuu-bakterpõletiku tekitaja Erwinia amylovora suhtes kaitstavaks piirkonnaks. Kaitstava piirkonna staatus antakse riigile või piirkonnale, kus see taimekahjustaja kohastunud ega levinud ei ole, kuid kus on soodsate tingimuste tõttu oht selle levimiseks. Kaitstava piirkonna staatuse säilitamiseks seiratakse igal aastal ulatuslikult muu hulgas peremeestaimi tootvaid puukoole, viljapuuaedu ja metsi. Viimati tuvastati kahjustaja puhang 2019. aastal, misjärel rakendati tõrjemeetmeid ning kahjustaja levik tõkestati edukalt, viimastel aastatel puhanguid pole tuvastatud. Samas esineb probleeme Eestisse saadetud viljapuu-bakterpõletiku peremeestaimedega, mis ei vasta kaitstava piirkonna nõuetele. Ohtliku taimekahjustaja tõrjeabinõude rakendamisel on ettevõtjatel jätkuvalt võimalik taotleda tõrjeabinõude rakendamise toetust, kui on tegemist kas viljapuu-bakterpõletiku või kartuli ringmädaniku tõrjeabinõude rakendamisega. Olukord loomatervise ja -heaolu tagamisel on stabiilne. Olulisimaks riskiks loomatervises on loodusliku reservuaariga sigade Aafrika katku ja lindude gripi jõudmine loomakasvatusettevõttesse, kus taudi esinemisel tuleb kõik loomad hukata ning taudikolle likvideerida. Viimased juhtumid olid 2023. aastal. Olulisi muutusi teavituskohustuslike loomataudijuhtude esinemises ei ole. Samuti ei ole esinenud suuri 1 Andmed seemnepõldude pindala ja isevarustatuse taseme kohta on leitavad PTA veebilehel aasta-aruannetest https://pta.agri.ee/pta-aasta-aruanded 8 söödaohutuse probleeme. Oluline on kindlustada ressurss kohustuslike programmiliste tegevuste ning seirete läbiviimiseks loomataudide leviku varajaseks tuvastamiseks, bioturvalisuse hindamiseks ja muude ülesannete täitmiseks. Euroopa Komisjoni kaasrahastamine on vähenevas trendis ja nõuab iga-aastaselt täiendavat riigipoolset panust. Seiremahtude vähenemine langetab oluliselt loomataudide esinemise varajast tuvastamist ning suurendab nende tõrje kulusid. 2023. aastal kasutusele võetud antibiootikumide kasutamise e-andmekogu aitab tuvastada neid valdkondi, kus on võimalik võtta täiendavaid meetmeid antibiootikumide kasutamise vähendamiseks, et liikuda iga- aastase oodatava languse poole. Vastutustundliku antibiootikumide kasutamise kohta teadlikkuse tõstmine ning erinevate ennetavate tegevuste rakendamine loomakasvatuses antibiootikumide kasutamise vähendamiseks peab olema pidev kõrge prioriteediga tegevus. Mikroobide resistentsus (AMR) mikroobivastaste ravimite suhtes on muutunud üheks inim- ja veterinaarmeditsiini tõsiseimaks ohuks. AMR suurendab nii inimeste kui ka loomade haigestumust ja suremust ning tõstab tervishoiuga kaasnevaid kulusid. Söödaohutus on otseselt seotud loomade tervise ja heaolu tagamisega ning selle kõrge tase toetab kasumlikku põllumajandustootmist ning kaitseb inimest ja ühiskonda inimtervise ning keskkonnaga seotud riskide vähendamise kaudu. Söödaohutuse tagamiseks tuleb kindlustada vajalikud ressursid nii tõhusamaks järelevalveks, optimaalsete kontrollproovide võtmiseks, tellitavateks analüüsideks, laborivõimekuse arendamiseks kui ka tõsta käitlejate ja loomapidajate teadlikkust söödaohutusest. Ühiskonna suurenenud ootus loomade heaolu edendamiseks toob kaasa suurema töökoormuse PTA-le, kes tegeleb loomade tervise ja heaolu järelevalvega. PTA-le esitatud vihjete arvu jätkuv kasv suurendab vajadust täiendavate ressursside järele, et tõhustada järelevalvet, sh tõsta kontrollide arvu. Vaatamata sellele, et inimeste teadlikkus loomade heaolust ja väärkohtlemise märkamine on tõusuteel, on endiselt oluline parandada loomapidamiskultuuri Eestis. Ettevõtjate omavastutuse võimestamiseks loomade heaolu parandavate pidamistingimuste tagamisel tuleb enam tähelepanu pöörata teadlikkuse tõstmisele. Põllumajandusloomade heaolu edendamiseks uute nõuete kehtestamine (loomade pikaajaline vedu, puurispidamise keelamine jt) toob loomakasvatussektorile kaasa vajaduse kohandada oma ärimudelid muutunud tingimustele. Olulisimad mõjutajad nõuetega kohanemiseks on vajaminev investeeringute maht ja aeg. Eestis on riskipõhine toiduohutuse järelevalve süsteem, mida toetab laborite võrgustik ja erinevad IT- lahendused (Põllumajandus- ja Toiduameti järelevalve infosüsteemid, erinevad registrid). Nii järelevalvesüsteemi teenindavad riiklikud laborid (Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus ja Maaelu Teadmuskeskus) kui IT-lahendused vajavad olulist ajakohastamist ning edasiarendamist. Oluline on tagada riiklike laborite suutlikkus (aparatuur, metoodikad, kompetents, ruumid) osutada riiklikke teenuseid vajalikul tasemel ja stabiilne rahastus investeeringute tegemiseks, et vältida investeeringuvajaduste kuhjumist. Samuti peaks järelevalve tõhustamiseks kasutusele võtma IT-lahendustel põhinevad seire võimalused, nt e- kaubanduses toidulisandite ning toidualase teabe, sh tervise- ja toitumisalaste väidete valdkondades. Järelevalveasutuse prioriteediks on otsesed rahvatervise riskid − toidutarneahelas bioloogilise ohutuse tagamine. Jätkuvalt tuleb tagada valmisolek operatiivseks reageerimiseks toidutekkelistele haiguspuhangutele ning selle tarbeks kaasaegsete tööriistade kasutusele võtmiseks, sealhulgas laboratoorse võimekuse arendamine. Pikaajalise mõjuga riskidele (nt saasteained, lisaained, lõhna- ja maitseained, GMO, toiduga kokkupuutuvad materjalid) ei jätku piisavalt ressurssi. Tulenevalt uutest riskiteguritest tuleb järelevalveasutusel oma tegevust kohandada, arvestades toidusüsteemi kestlikumaks muutmise vajadust, tarbimistrende ja teadusuuringute tulemusi. 2024. aasta 6. mai seisuga oli riigi toidu ja sööda käitlejate registri andmetel Eestis 16 001 toidukäitlemisettevõtet. Toidu ohutuse eest vastutab toidukäitleja, kes peab lahendama järjest keerukamaid probleeme, mis tulenevad erinevatest riskiteguritest ning vajadusest muuta tänane toidusüsteem pikas perspektiivis 9 kestlikumaks2. Toidukäitlejate toiduohutusest teadlikkuse tõusu on panustanud tegevused toiduohutuse valdkonna teadmussiirde programmi raames. Teadmiste edendamine jätkub teadmussiirde tegevustega Ühise põllumajanduspoliitika AKIS (põllumajanduslike teadmiste ja innovatsiooni süsteemi) sekkumises. Positiivsena võib välja tuua, et osa toidukäitlejatest on lisaks kehtivate nõuete täitmisele juurutanud täiendavaid vabatahtlikke kvaliteedisüsteeme (nt ISO, BRC). Lisaks toidukäitlejatele tuleb tähelepanu pöörata ka tarbijate toiduohutuse alasele teadlikkusele ja oskusele teha teadlikult kestlikke ja tervist toetavaid valikuid. Sealjuures on oluline ka üldsuse teavitamine toiduga seotud riskidest ehk ennetustöö. Tarbijale ei ole läbi viidud suunatud süstemaatilisi toiduohutuse teemalisi teavitusprogramme, mistõttu on teadlikkus ebaühtlane. Lisaks tarbijate teadlikkusele peab nende tervist toetatavaid valikuid toetama ka neid ümbritsev toidukeskkond (nt toidu koostis, märgistus, kättesaadavus, väljapanek, reklaam). Selleks on vajalik toidukeskkonda erinevate meetmetega parendada, nii õigusaktidega nõuete kehtestamise, avaliku sektori hangetes kasutatavate kriteeriumite, kui ka sektoriga tehtavate vabatahtlike kokkulepete kaudu. Toiduohutuse baromeeter, mis mõõdab üldist toiduohutuse olukorda Eestis aastapõhiselt ja võrrelduna eelmisesse aastasse, oli 2023. aastal 100,69. Eesmärgiks on, et näit oleks vähemalt 100. Toiduohutus tähendab bioloogilise, keemilise või füüsikalise ohu vältimist ja vähendamist toidus. 2023. aasta järelevalve tulemuste põhjal vajavad suuremat tähelepanu jätkuvalt ettevõtete valmisolek toodete tagasikutsumiseks, HACCP ja eeltingimuste programmi nõuete täitmine, PAH-ide sisaldused lihatoodetes, toidualasest teabest toitumis- ja tervisealaste väidete ning e-kaubanduse valdkonnad. Tõhustamist vajavad ka toiduga kokkupuutuvate materjalide ja lisaainete järelevalve. Jätkuvalt on vaja tõsta nii käitlejate teadlikkust nõuetest kui ka parandada nende praktilisi toidukäitlemise oskusi ning probleemsed valdkonnad tuleb hoida suuremas järelevalvefookuses. Tarbija teadlikkuse baromeeter – tarbija teadlikkus toiduohutusest on võrreldes 2019. aastaga (2019. a 69,4% ja 2023. a 65,8%) vastupidiselt ootustele pisut langenud (-3,6%). Toiduohutusega seonduv õigusruum on reguleeritud peamiselt ELi õigusaktidega, lisaks arvestatakse rahvusvahelist toidukaubandust reguleeriva ühtsete toidustandardite programmiga Codex Alimentarius. Toiduohutuse valdkonna õigusraamistik on välja kujundatud ja seda ajakohastatakse lähtuvalt uutest teadusandmetest ja riskiteguritest. Toiduohutuse taseme tõstmiseks Eestis ning uute riskidega (nt kliimamuutused, globaliseeruv kaubandus ja toidutootmise tehnoloogiate areng) toimetulekuks on vajalik kõigi osapoolte pidev panustamine, sh toiduohutuse poliitika kujundamine vastavalt muutuvale keskkonnale ja väljakutsetele ning järelevalveasutuse haldussuutlikkuse tõstmine, toidukvaliteedi ja –ohutuse seirete mahu suurendamine ning tarbijate teadlikkuse tõstmine. Mahepõllumajandussektor on viimastel aastatel kasvanud hoogsalt nii maailmas, Euroopas kui ka Eestis. Euroopa Liidu rohelise kokkuleppe „Talust taldrikule“ strateegia näeb ette, et 2030. aastaks moodustab mahepõllumajandusmaa 25% Euroopa Liidu põllumajandusmaa pindalast. Eestis oli mahepõllumajanduse registri andmetel 2023. aastal 227 741 ha mahepõllumajandusmaad, mis moodustab kogu Eesti põllumajandusmaast ligikaudu 23%. Võrreldes aasta varasemaga vähenes mahepõllumajandusmaa 2,6%. Mahetootmisega tegelevaid põllumajandusettevõtteid oli 2023. aastal 1968, võrreldes eelmise aastaga vähenes nende arv 3,8%. Mahepõllumajandusettevõtted on aastatega järjest suuremaks kasvanud – 2023. aastal oli keskmises mahepõllumajandusettevõttes ligikaudu 116 ha mahepõllumajandusmaad. Mahetooraine väärindamisega tegelevate ettevõtete arv on jäänud stabiilseks. 2023. aastal tegeles mahepõllumajandusliku toidu töötlemise ja sööda tootmisega kokku 195 ettevõtet. Palju toodetakse puu- ja köögiviljatooteid ning jooke, sh mahlu, nektareid, mahlajooke jms. Toodetakse ka tera- ja kaunviljatooteid, pagari-, pasta- ja kondiitritooteid, liha- ja piimatooteid, teesid ning õlisid. Järjest enam kasutatakse 2 Kestliku toidusüsteemi all mõistame majanduslikku, sotsiaalset ja keskkondlikku jätkusuutlikkust, et tagada piisav, ohutu ja tervist toetav toit, samal ajal tootes süsinikuneutraalselt ja elurikkust säilitades ning tootmise konkurentsivõime. 10 mahetooteid ka toitlustusasutustes. 2023. aasta lõpuks oli Põllumajandus- ja Toiduametit mahetoitlustamisest teavitanud 174 toitlustusettevõtet. 2022. aasta septembrist alates on rakendatud toetusmeedet haridusasutustele, mille raames toetatakse lastele mahetoitu pakkuvaid üldhariduskoole ja lasteaedu. Toetusmeede on suurendanud haridusasutuste huvi pakkuda lastele mahetoitu. Kui mahetoitlustamisest teavitanud koole ja lasteaedu oli 2021. aastal 45 (6% Eesti lasteaia- ja koolilastest), siis 2023. aasta lõpus pakuti mahetoitu juba 153 haridusasutuses (ligikaudu 20% Eesti lasteaia- ja koolilastest). Toetuse andmisega soovitakse 2030. aastaks jõuda tasemele, kus vähemalt 50%-le Eesti lasteaialastest ja üldhariduskoolide õpilastest pakutakse mahetoitu. Mahetoidukaupade jaeturumaht oli 2022. aastal Eesti Konjunktuuriinstituudi arvutuste kohaselt 98 miljonit, mis on 6% enam kui 2021. aastal, mil see oli 92,6 miljonit. 2022. aastal moodustas mahetoidukaupade jaeturumaht kogu toidukaupade jaeturumahust 4,6% (2021. aastal 5,0%). Kodumaiste mahetoodete osa oli toidukaupade jaemüügist 1,4% (koos otsemüügiga). Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetel ostis 2022. aastal regulaarselt ehk kord nädalas mahetoitu 9% elanikest. 2020. aastal oli see osakaal 13%. 11 4. Olulised tegevused Prioriteet Rahvatervise kaitse ja tarbijate kestlike toiduvalikute edendamine Milles seisneb Eesti rahvastiku toitumine ei ole piisavalt kestlik, mistõttu on vaja edendada väljakutse? kestlikku toidukeskkonda ning tarbijate kestlikumaid toiduvalikuid. Õigusruumi aja- ja asjakohasena hoidmine arvestades esilekerkivaid toiduohutuse riske ja toidusüsteemi muutusi, et kindlustada inimeste tervise ja tarbijate huvide kaitse kõrge tase. Olulisemad tegevused • Töötatakse välja toiduseaduse muutmise väljatöötamiskavatsus, et 2025. aastal lahendada üles kerkinud praktilisi probleeme, suurendada õigusselgust ning tagada kehtivate nõuete aja- ja asjakohasus. Muuhulgas vajavad ülevaatamist järelevalve ja seire toiminguid toetav volitatud laborite süsteem ning ToiduS-i §-des 531− 536 sätestatud väärteokoosseisud, mis ei taga määruse (EL) 2017/625 artikli 139 kehtestatud nõuete täitmist. Alustatakse pakendi esikülje märgisüsteemi väljatöötamist. • Analüüsitakse riigihanke kriteeriumide kehtestamise võimalusi avalikus toitlustuses senisest suuremas mahus kohaliku, mahepõllumajandusliku ja taimse toidu osakaalu suurendamiseks. • Analüüsitakse toidu koostisosana kasutatava liha päritolu esitamise laiendamise võimalust riikliku erandina pakendatud toidu puhul. • Haridusasutustele suunatud toetusmeetme raames toetatakse lastele mahetoitu pakkuvaid üldhariduskoole ja lasteaedu. Mahetoitu pakkuvate haridusasutuste osakaalu suurendamiseks ning teadlikkuse tõstmiseks mahepõllumajandusest korraldatakse haridusasutuste toitlustajatele koolitusi, infopäevi ja tagatakse toetav nõuandeteenus. • Tõstetakse toidukäitlejate ja tarbijate teadlikkust. Alustavate toidukäitlejate teadlikkuse tõstmiseks töötatakse välja toiduohutuse alane e-õppeprogramm, mis selgitab toiduohutuse tagamise põhimõtteid ja valdkonna nõudeid, mis peavad olema täidetud enne toidukäitlemisega alustamist. Tarbija teadlikkust tõstetakse Euroopa Toiduohutusameti ja liikmesriikide koordineeritud riskihindamise kommunikatsiooni tegevuste abil ning AKIS süsteemi arendamise kaudu, millesse tarbijad on lisandunud uue sihtgrupina. Osaletakse EFSA toiduohutuse kampaanias #Safe2Eat. Prioriteet Inimeste, taimede ja loomade tervise ning keskkonna kaitsmine „Üks Tervis“ põhimõttel Milles seisneb Taimekahjustajate ja loomataudide levik mõjutab negatiivselt väljakutse? põllumajandustootmise ja metsamajanduse tasuvust, looduskeskkonda ja rahvusvahelist kaubandust. Loomataudide ennetamine vähendab haiguste esinemist, väiksemat ravimite kasutamist ning mikroobide ravimresistentsuse teket. Eestis turustatavad taimekaitsevahendid, väetised ja veterinaarravimid vastavad nõuetele ja neid kasutatakse viisil, mis on ohutu inimeste ja loomade 12  tervisele ning keskkonnale. Oluline on tõsta nii ettevõtjate kui ka kogu ühiskonna teadlikkust nende rollist inimtegevusest tulenevate riskide ärahoidmisel. Olulisemad tegevused • Loomataudide ja ohtlike taimekahjustajate leviku ennetamiseks 2025. aastal tagatakse ressursid kohustuslike programmiliste tegevuste ning loomataudide ja ohtlike taimekahjustajate seire jätkamiseks. • Rakendatakse „Mikroobide antibiootikumi resistentsuse vähendamise tegevuskava“ veterinaarmeditsiini valdkonnas. • Rakendatakse „Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava 2024-2029“. Fookuses on alavandkondade kitsaskohtade leevendamiseks suunatud tegevustel • Hinnatakse ja maandatakse taimekaitsevahendite kasutamisest tulenevaid riske. Töötatakse välja vastav piirkondlikke olusid arvestav indeks. • Taimetervise olukorra paremaks hindamiseks töötatakse välja taimetervise baromeeter, mis annaks valdkonnas toimuvatest muudatustest sisulisema ülevaate ja hõlmaks valdkonna erinevaid mõõdikuid. • Ühiskonna teadlikkuse tõstmiseks tehakse taimekaitse ja väetiste alast teavitustööd erinevate sihtgruppide lõikes. • Ühiskonna ja ettevõtjate teadlikkuse tõstmiseks tehakse taimetervise alast teavitustööd. Osaletakse EFSA taimetervise kampaanias #PlantHealth4Life, mille eesmärk on jagada infot taimetervist ohustavatest riskidest ja sellest, mida saab iga inimene teha taimede kaitsmiseks. Koostatakse saare-salehundlase teemaline õppematerjal, mis on suunatud eelkõige arboristidele, haljastajatele ja metsatöölistele. Prioriteet Loomaheaolu taseme tõstmine Milles seisneb Loomade heaoluga arvestamine on osa toidutootmise kestlikkusest. väljakutse? Ühiskonnas on ootused loomade heaolu küsimuste lahendamiseks. Loomade heaolu tagamisel tuleb keskenduda kannatuste ennetamisele ja täisväärtusliku elu pakkumisele. Omanikuta lemmiloomade arv peab vähenema. Olulisemad tegevused • Muudetakse veterinaarseadust, et parandada koerte, kasside ja 2025. aastal valgetuhkrute kui Eestis peamiselt lemmikloomadena peetavate liikide isendite jälgitavust. Loomapidajatele kehtestatakse kohustus kiibistada ja registreerida oma lemmikloomad selleks otstarbeks loodavas lemmikloomade ja nende pidajate andmeid koondavas riiklikus registris. • Muudetakse loomakaitseseadust ja selle rakendusakte (kanade puurispidamise keeld, lemmikloomade heaolu parendamise meetmed, nt ketispidamise ja zoofiilia keeld, kontrollimatu paljunemise piiramine jm) ning kaitstakse Eesti seisukohti Euroopa Komisjoni põllumajandusloomade vedu ja lemmikloomade heaolu ja jälgitavust puudutavate õigusaktide aruteludes. 13 Prioriteet Toidutootjate majandustegevuse toetamine Milles seisneb Poliitika ajakohastamine vastavalt ühiskonna ootustele, muutuvatele väljakutse? vajadustele ja väljakutsetele (nt teaduse ja tehnoloogia areng, kliimamuutused, rohepööre, kaubavahetuse trendid). Olulisemad tegevused • Toetatakse põllumajandustootjate konkurentsivõimet tsoonipõhiste 2025. aastal võrdsete taimekaitselahenduste kättesaadavuse parendamisega. • Laiendatakse põlevkivituha ja selle töötlemisel tekkivate kõrvalsaaduste väetisena kasutamise võimalusi. • Rakendatakse loomageneetiliste ressursside säilitamise ja säästva kasutamise programmi aastateks 2024-2030. Prioriteet Asutuste võimekuse tõstmine järelevalvetoimingutega tegelemisel Milles seisneb Asutuste käsutuses olevad ressursid ja tööriistad toetavad nende tegevust ja väljakutse? võimaldavad vajalikul tasemel riiklike teenuste osutamist. Olulisemad tegevused • Põllumajandus- ja Toiduameti protsesside analüüs ja ühtlustamine, mis 2025. aastal digitaliseeritakse ühtsele platvormile. Esimese etapi (kliendiportaali ärianalüüs ja loataotluste menetluse protsess) arendused ning teise etapi (järelevalve plokk) ettevalmistus. • Investeeringud LABRISe seadmeparki, laboriruumidesse ja tehnoloogia kaasajastamisesse ning bioohutuse- ja bioturvalisuse nõuete tagamiseks töötamisel kõrge ohuklassiga patogeenidega. • Muudetakse taimekaitseseaduses ja riigilõivuseaduses kehtestatud riigilõivusid ja järelevalve tasusid, et vähendada järelevalveasutuse sõltuvust riigieelarvest, seotakse tasud asutuse tegelike kuludega ja muudetakse nende kujunemine ettevõtjale arusaadavamaks. 14 5. Programmi tegevused 5.1 Programmi tegevus – Taimekaitse ja väetiste poliitika kujundamine ja rakendamine Programmi tegevuste kirjelduses kasutatud sümbolite tähendused: Väljakutsed; Uuringud ja analüüsid; Projektid; IT-arendused; Koolitused; Pidevad tegevused Taimekaitsevahendite ja väetiste ohutuse tagamine inimeste ja loomade Eesmärk elule, tervisele ning keskkonnale ja soodsa mõju tagamine taimedele ja taimekasvatussaadustele. Tegelik tase Sihttase Mõõdik 2023 2025 2026 2027 2028 Integreeritud taimekaitse (ITK) 99,8% 95 95 95 95 põhimõtetele vastamine, % Taimekaitsevahendite kasutamise ja turustamisega seotud 4,9% 6 6 6 6 rikkumiste osakaal tehtud kontrollidest, % Väetiste käitlemise kontrollidel tuvastatud nõuetele vastavuste 98,6% 93% 93% 93% 93% osakaal läbiviidud kontrollide arvust, % Väljakutsed, tegevused ja oodatavad tulemused Väljakutsed: Taimekaitsetööde tegemine ja taimekaitsevahendite kasutamine viisil, mis oleks ohutu inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale. Oskamatu ja hooletu taimekaitsevahenditega ümberkäimine võib kahjustada nii inimeste ja loomade tervist kui ka keskkonda. Samuti võib taimekaitsevahendi kasutusnormide ületamine kahjustada inimese ja looma tervist, keskkonda ning põhjustada märkimisväärse saagikao. Toimetulek vajadustega mis tulenevad nii ELi ülestest õigusaktidest, kliimamuutustest, globaalsetest trendidest kui ka Eesti taimekaitsevahendite turu suurusest (vähesest atraktiivususest taimekaitsevahendite tootjate jaoks). Euroopa roheline kokkulepe, strateegia „Talust taldrikule“ ja „Elurikkuse strateegia aastani 2030“ on tõstatanud ühiskonnas uusi ootusi ja ambitsioone seoses taimekaitsevahendite kasutamise ja nendega seotud riskide vähendamisega. Poliitilisel tasandil on kõlanud Euroopa Liidu ülesed konkreetsed vähendamiseesmärgid. Üldine eesmärk on liikuda madalama riskiga taimekaitselahenduste kasutamise suunas, kuid hetkel puuduvad Euroopa Liidus sobiva efektiivsusega alternatiivid keemilistele taimekaitsevahenditele. Tagada, et uute ELi algatuste ambitsioonikus oleks tasakaalus liikmesriikidele nende eripärade arvestamiseks jäetud paindlikkusega. 15  Muudatused põllukultuuride kasvatamisel (nt suviviljadelt taliviljadele), millel on erinevad kahjustajad ja seega ka taimekaitsevajadused. Mitmed varem laialdaselt kasutatud taimekaitsevahendite toimeained on ELi üleselt turult eemaldatud. Arendamist vajab PTA võimekus reageerida ohtudele ja väärtegude avastamisele, et tagada nende tõhus menetlus. Taimekaitsevahendite turulelubamise menetlus on aeglane. Tähtaegade ületamine mõjutab taimekaitsevahendite kättesaadvust lõppkasutajatele, see on eriti suure mõjuga olukorras, kus alternatiivseid lahendusi napib. ITK põhimõtete laiem kasutamine ja ITK alase teabe kättesaadavaks tegemine taimekaitsevahendite kasutajale. Puuduvad alternatiivsed tooted keemilistele taimekaitsevahenditele või need on piiratud kasutasalaga (sobivad katmikaladele) või on nende riigisisene turule lubamine ajamahukas ning neid ei soovita meie väheatraktiivsele turule tuua. Uute väetiseliikide järkjärgulise turuletulekuga suureneb PTA-l kontrolliobjektide maht ning METK-le kaasneb täiendavate laborianalüüside tegemise vajadus ja seetõttu peab labor olema valmis kõiki (sh uusi) ELi väetistooteid analüüsima. Keeruline on hinnata, millises mahus ja kui kiiresti ELi väetisemääruse nõuetele vastavaid tooteid Eesti turule jõuab, kuid pikemas perspektiivis püsib nii järelevalve võimekuse kui ka laborianalüüside võimekuse tõstmise vajadus ja see suurendab kulusid. ELi väetisetoodete määruse alusel turule lubatud toodete mahu suurenemine tähendab labori vaates uute meetodite väljatöötamist ja akrediteerimist ning võimalik, et ka täiendavaid seadmete soetamisi. Meedias on suurenenud üldsuse negatiivne hoiak taimekaitsevahendite kasutamise ja nende vajaduse suhtes. Seetõttu on jätkuvalt oluline asjakohane teavitustegevus eelkõige blogipostituste ja artiklite avaldamise kaudu. Heade tulemuste saavutamisel on olulisel kohal ka koostöö põllumeeste, mesinike ja valdkonna ametnike vahel. Uue EL väetisemääruse kehtima hakkamisega on lisandunud mitmeid uusi väetisetooteid näiteks orgaanilised väetised, inhibiitorid, mullaparandusained, biostimulaatorid ja kasvusubstraadid, mille vastavust nõuetele peame hindama, et tagada nende ohutus inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale. Selleks on tähtis kaardistada väetisetoodete siseriiklikke analüüsivõimalusi ning tegeleda nende laiendamisega. Samas kui laboritel nt proovide vähesuse tõttu ei ole mõistlik uusi analüüsimise meetodeid kasutusele võtta, tuleb teenusepakkuja leida mõnest teisest ELi liikmesriigisist. Tegevused: PTA taotles Ühisturu programmi (SMP Food) raames liikmesriikidele pakutavat toetust, millega rahastatakse taimekaitsevahendeid käsitlevate määruste rakendamise parandamiseks suunatud tegevusi. Eeldatakse, et meede võimaldab pädevatel asutustel paremini täita oma kohustusi ja vähendada viivitusi toimeainete heakskiitmise ja toodetele loa andmise taotluste hindamisel. Selle toetuse saamisega kaasneb liikmesriigile kohustus tagada kõnealuste taotluste hindamistööd teostavatele asutustele kulude katmiseks vajalike struktuursete muudatuste ellu viimine. Nimetatud nõude täitmiseks on koostamisel taimekaitseseaduse muutmise eelnõu, mille väljatöötamiskavatsus läbis kooskõlastusringi 2022.-2023. a ja mis on kavandatud jõustuma 2026. a. Fookuses on riigisisesed tegevused, et tagada toidu varustuskindlus ja põllumajandustootjate konkurentsivõime. Selleks tehakse koostööd erialaliitude ja allasutustega olemasolevate võimaluste rakendamiseks, mis võimaldavad tootevaliku parandamist. 16  Toetatakse põllumajandustootjate konkurentsivõimet tsoonipõhiste võrdsete taimekaitselahenduste kättesaadavuse parendamisega. Analüüsitakse kitsaskohtasid ning otsitakse lahendusi toodete Eesti turule saamiseks. 01.04.2024. aastal kasutusele võetud kesksele e-põlluraamatule lisatakse funktsionaalsusi ja laiendatakse selle kasutajate hulka. Luuakse andmevahetusliidesed erasektori e-põlluraamatu tarkvara pakkujatega andmete edastamiseks kesksesse e-põlluraamatu andmekogusse. Eesmärgiks on perspektiivis tagada ELi õigusaktidele vastav taimekaitsevahendite ja väetiste kasutamise andmete kogumine. Taimekaitsekoolitusel on väga oluline roll taimekaitsevahendite kasutamisega kaasnevate riskide vähendamisel ja säästvama taimekaitse ning integreeritud taimekaitse põhimõtete rakendamise edendamisel. PTA hindab koolitusasutuste poolt edastatud programmide vastavust õigusaktidele ja praktikas ilmnenud vajadustele. Kinnitatud programmi alusel on koolituste korraldamise õigus antud viiele koolitusasutusele, millest kaks ei korralda avalikke koolitusi. Seisuga 31.05.2024 oli Eestis kokku 4792 kehtivat taimekaitsetunnistust, sellest 4323 professionaalse kasutaja tunnistust, 430 turustaja tunnistust ja 39 nõustaja tunnistust. Taimekaitsekoolitusi korraldati 2023. aastal 56 ja väljastati 923 taimekaitsetunnistust. Nõustajate koolitus toimus peale kolme aastast pausi 2024. aastal, kus väljastati 19 nõustaja tunnistust. PTA väljastab taimekaitsetunnistuse, kui koolitusasutuse poolt on edastatud kinnitus koolituse ja eksami läbimise kohta. Analüüsida liikmesriikides kasutatud analoogseid tööriistasid. Koostada Eesti oludele sobiv tööriist, mis võimaldab hinnata taimekaitsevahendite kasutuskoormust, võttes arvesse turustatud ja hiljem võimalusel kasutusandmete baasil taimekaitsevahendites sisalduvate toimeainete riskiindekseid erinevates mõjukategooriates. Edendatakse integreeritud taimekaitse põhimõtteid. 2022. a alustati kolme kolmeaastase rakendusuuringu projektiga. Uuringuprojektide tulemusel valmivad ajakohastatud kultuuripõhised integreeritud taimekaitse suunised ja põhiliste taimekahjustajate kohta töötatakse välja tõrjekriteeriumid. Täiendavalt on kavas integreeritud taimekaitse suuniste digilahenduse loomine. Eestis kasutatakse taimekaitsevahendeid põllumajandusmaa hektari kohta kordades vähem kui mujal maailmas. Samas on turul puudus efektiivsetest taimekaitsevahenditest, eriti putukatõrjevahendest ning endiselt tuleb koostöös tootjate organisatsioonidega pingutada, et Eesti turul oleks piisav valik eri toimega taimekaitsevahendeid. Seetõttu keskendub ka üks eelnevalt mainitud teadusuuringu projekt keemilistele taimekaitsevahenditele bioloogiliste alternatiivide otsimise ja Eesti tingimustes katsetamisele. Väetiseseaduse alusel kehtestatud põllumajandusministri määrusega on sätestatud nõuded riikliku järelevalve raames väetistest proovide võtmisele, sh proovide arv partii kohta. Käitlejatel on ootus, et see number oleks väiksem. Analüüsime teiste liikmesriikide järelevalve praktikat ning võimalusel kohandame nõudeid. Ringmajanduse edendamiseks ja ELi ekspordisõltuvuse leevendamiseks analüüsime põlevkivi kaevandamisjääkide väetisena kasutamise võimalusi. EMU teadlaste poolt koostatud eksperthinnangu alusel muudetakse ministri määrust, et võimaldada ladestatud põlevkivituha ja põlevkivituha väärindamise tulemusel tekkiva kõrvalprodukti turustamist väetisena. Tagame, et tarbijal on võimalus kasutada soovitud omadustega ja ohtu mitte põhjustavat väetist. Eestis turustatav väetis peab olema kantud väetiseregistrisse, või kandma ELi vastavusmärgist „CE“. Väetise koostis peab vastama kas ELi määruse või väetiseseaduse alusel kehtestatud ministri määruses esitatud nõuetele. Kui esitatud dokumendid on nõuetekohased ja väetise koostis vastab kehtestatud nõuetele, kantakse väetis väetiseregistrisse ühe tööpäeva jooksul. 17  Analüüsitakse nii väetiste kui ka taimekaitse valdkonda reguleerivate õigusnormide toimimist ja rakendamist ning tagatakse vajalike muudatuste tegemine õigusnormides. Tagatakse õigusnorme tutvustava avaliku kommunikatsiooni toimimine, et nõuete täitmise eest vastutavad isikud oleksid teadlikud oma kohustustest ja nõuetest. Analüüsitakse väärtegude põhjuseid ning nende ennetamiseks rakendatavate abinõude mõjusust. Analüüside tulemustest lähtuvalt koordineeritakse arendusi, tehakse strateegilisi plaane ning kujundatakse õigusnorme. Taimekaitse on üks valdkondadest, mille suundumuste muutmiseks on Euroopa Komisjoni poolt vastu võetud „Talust taldrikule“ strateegias kindlaks määratud ambitsioonikad eesmärgid, mille ühetaoliseks täitmiseks Euroopa Liidus koostatakse erinevaid õigusaktide eelnõusid. Kõnealuste ambitsioonikate eesmärkide mõjude selgitamiseks Eesti oludes telliti Eesti Maaülikooli teadlastelt 2022. aastal eksperthinnang „Eksperthinnang keemiliste taimekaitsevahendite vähendamisest tingitud mõjudele Eesti taimekasvatuses“, mille tulemusi kasutatakse erinevate õigusaktide, tegevuskavade ja strateegiate sisendis. Samuti tuleb koostada Eesti olusid arvestav taimekaitsevahendite indeks, mis näitaks kasutatavate toodete riskitaset. Oodatavad tulemused: Taimekaitsevahendeid ja muid abinõusid kasutatakse majanduslikult ja ökoloogiliselt põhjendatud tasemel ning teostatud tööd on minimaalse ohuga inimese tervisele ja keskkonnale. Integreeritud taimekaitse (ITK) põhimõtetele vastamine ei lange alla 95%. Eestis kasutusel olevad taimekaitsevahendid on ohutud inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale. Taimekaitsevahendite kasutamise ja turustamisega seotud rikkumiste osakaal tehtud kontrollidest ei lange alla 6%. Eestis kasutusel olevad väetised on ohutud inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale. Väetiste käitlemise kontrollidel tuvastatud nõuetele vastavuste osakaal läbiviidud kontrollide arvust ei lange alla 93%. 5.2 Programmi tegevus – Tõuaretuse poliitika kujundamine ja rakendamine Programmi tegevuste kirjelduses kasutatud sümbolite tähendused: Väljakutsed; Uuringud ja analüüsid; Projektid; IT-arendused; Koolitused; Pidevad tegevused Põllumajandusloomade aretuse valdkonna eesmärk on tagada Eesmärk tõuaretusega Eesti oludesse sobivad tõud ja geneetiline mitmekesisus. Tegelik Sihttase tase Mõõdik 2023 2025 2026 2027 2028 Puhtatõuliste tõuraamatu 105155 106000 106500 107000 108000 põhiosasse kantud loomade arv Kohalike ohustatud tõugude loomade arv tõuti: Eesti hobune 2940 2640 2640 2650 2640 Eesti raskeveohobune 344 360 360 360 360 18  Tori TA 586 615 615 615 615 Vana-Tori 36 34 35 36 34 Eesti maatõug 894 915 920 925 915 Kihnu maalammas 1894 970 980 990 970 Eesti vutt 4467 3770 3790 3800 3770 Väljakutsed, tegevused ja oodatavad tulemused Väljakutsed: Aretustoetuste üldsumma vajab pidevat tõstmist seoses üldise elu kalliduse tõusuga. Aretustoetuse abil ei ole võimalik toetada tõuloomade sisseostu. Kuna aretustoetusest ei ole võimalik toetada aretusloomade ostu, siis oleks vaja kaaluda, kas seda saaks toetada mõne muu toetusskeemi raames. Selline toetus parandaks loomsete saaduste tootmise potentsiaali. Aastaid on põllumajandusloomade aretusel lähtutud ühekülgselt vaid toodangu näitajate suurendamisest. Selle tõttu on vähenenud oluliselt veiste karjas püsivuse aeg. Tootmisele ja kaubandusele orienteeritud aretustöö tulemusel on hakatud laialdaselt kasvatama intensiivpidamiseks sobilikke tõuge. Seetõttu on ohtu sattunud kohalikud väärtuslikud geneetilised ressursid. Aretajate järelkasvu tagamine. Loomageneetiliste ressursside säilitamise ja säästva kasutamise programmi tegevuste elluviimiseks vajalik püsiv rahastus, mis võimaldaks geneetilise materjali kogumist ning selle uurimist ja säilitamist. Tegevused: Loomageneetiliste ressursside säilitamise ja säästva kasutamise tegevuskava rakendamine alates 2025. aastast. Tegevuskavas planeeritud tegevuste elluviimiseks on vajalik kindlustada piisavad vahendid järjepidevaks loomageneetiliste ressurssidega tegelemiseks vähemalt 100 000 euro ulatuses aastas. Tuleb läbi viia uuringud kõigi ohustatud tõugude loetellu kantud tõugude populatsioonide olukorra väljaselgitamiseks. Viiakse läbi eesti raskeveohobuse populatsiooni uuring. Aretusühingutele makstakse aretustoetust tõuraamatu pidamise ja jõudluskontrolli läbiviimise eest. 2025. aasta põllumajandusloomade aretustoetuse määruse muutmise vajaduse analüüs lähtuvalt 2024. aastal toetuse maksmise tulemustest ning uute aretusühingute ning aretusprogrammide lisandumisest. Ohustatud tõugu loomade pidajatele makstakse alates 2004. a ÜPP SK toetust. See on aidanud mõne tõu arvukuse languse pöörata tõusule ning mõnel juhul pidurdanud loomade arvu vähenemist. FAO andmebaasis DAD-IS uuendatakse põllumajandusloomade tõugude populatsiooni andmed. 19  2024. aastal koostati põllumajandusloomade aretuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (menetlus Riigikogus 2025. aasta I poolaastal). Tulenevalt vajadusest võtta üle hobuste võistluste direktiiv on vajalik seadusesse kirjutada sätted, millest tulenevalt ei tohi teha vahet hobuste võistlustel Eestist pärit ning siin registreeritud hobustel ning muudest Euroopa Liidu liikmesriikidest pärit või seal registreeritud hobuslastel. Teatud võistluste puhul on lubatud vahe tegemine seaduses toodud tingimustel. Loomapidajate ja aretajate teavitamine ja koolitamine toimub loomakasvatuse teadmussiirde pikaajaliste programmide kaudu. Nende raames toimuvad erinevad koolitused ja infopäevad põllumajandusloomade aretuse teemadel. Oodatavad tulemused: Puhtatõuliste tõuraamatu põhiossa kantud loomade arv kasvab. Kohalike ohustatud tõugu loomade arv kasvab. 5.3 Programmi tegevus – Sordiaretuse ja paljundusmaterjali poliitika kujundamine Programmi tegevuste kirjelduses kasutatud sümbolite tähendused: Väljakutsed; Uuringud ja analüüsid; Projektid; IT-arendused; Koolitused; Pidevad tegevused Sordiaretuse ja taimse paljundusmaterjali valdkonna eesmärk on Eesmärk tagada mitmekesised, kvaliteetsed ja kohalikesse oludesse sobivad põllu- ja aiakultuuride sordid. Tegelik Sihttase tase Mõõdik 2023 2025 2026 2027 2028 Sertifitseerimise läbinud 90 95 95 95 95 seemnepartiide suhtarv, % Tuvastatud nõuetele vastavuste osakaal kontrollitud 84 85 85 85 85 köögiviljaseemnepartiide arvust, % Eestis toodetud sertifitseeritud 37 400 50 000 50 000 50 000 50 000 seemne kogus, t Uute Eestis aretatud ja sordilehte 3 3 3 3 3 võetud sortide arv aastas Sordilehte võetud sortide arv, sh 746 840 840 840 840 puuvilja- ja marjakultuuride tuntud sordid Väljakutsed, tegevused ja oodatavad tulemused 20 Väljakutsed: Sordiaretuse võimalikult kiire reageerimine muutuvatele kliimatingimustele ning tootja ja tarbija nõudlusele (väiksema keskkonnamõjuga tootmine). Uute aretustehnikate kasutuselevõtt ja nende lubamine tavapärases sordiaretuses. Kohalike sortide aretuses on vaja suurendada sordiaretajate ja põllumeeste koostööd. Sertifitseeritud seemne tootmise suurendamiseks on seemnekeskustel vaja teha investeeringuid ja soetada uusi kaasaegseid sorteere, et tagada seemnepartiide puhtus teiste taimeliikide seemneist, sh tülikatest umbrohtude seemnetest. Tegevused: Osaletakse soodustava regulatiivse keskkonna loomisel taimse paljundusmaterjali tootmiseks ja turustamiseks ning biotehnoloogia lahenduste kasutuselevõtuks Eestis. Sordiaretuse valdkonnas antakse kohalikku sorti taimede kasvatamise toetust ning sertifitseeritud seemnekartuli tootmise toetust. „Sordiaretusprogramm 2020–2030“ toetab ja edendab kohalikesse muutuvatesse keskkonnatingimustesse sobivate, turunõudlusele vastavate ja hea ekspordipotentsiaaliga põllumajanduskultuuride sortide aretamist ning resistentsusaretust, sellekohase teabe levitamist. Programmiga luuakse eeldused elurikkuse säilitamise ja säästva arengu tagamiseks kooskõlas riigisiseste ja rahvusvaheliste arengudokumentide, lepingute ja konventsioonidega. „Põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi kogumine, säilitamine ja kasutamine 2021–2027“ – põllumajanduskultuuride geneetiliste ressursside kogumine, säilitamine, uurimine ja kasutamine ning kollektsioonide haldamine, korraldus- ja teavitustöö, lisaks rahvusvahelise koostöö edendamine. Programmi tegevused säilitavad elurikkust, leevendavad kliimamuutusi ja aitavad nendega kohaneda, tagavad toidujulgeoleku ja kultuuripärandi säilimise. Geneetilist ressurssi kasutatakse ka teadus- ja arendustegevuses, sh sordiaretuses. Oodatavad tulemused: - Sertifitseerimise läbinud partiide suhtarv jõuab 95%-ni. Viimastel aastatel on toimunud märgatav paranemine sertifitseerimise läbinud partiide suhtarvus (2023. aastal 90%), mis näitab kvaliteedi tõusu nii põldtunnustamises kui ka proovide võtmises ning analüüsimisel. Teraviljaseemne idanevus on olnud hea, üle 95%, kuid probleeme esineb osade kaunvilja seemnepartiide idanevusega. Puhtuse nõuetele vastavate partiide osakaal on jõudnud 95%-ni. Kui seemnekeskused soetavad kaasaegsemad sorteerid, siis suureneks ka seemnepartiide sertiftseerimise läbimise suhtarv, sest seemnest on võimalik välja sorteerida eelviljadeks olnud taimeliikide, tuulekaera jt tülikate umbrohtude seemneid. - Tuvastatud nõuetele vastavuste osakaal kontrollitud köögiviljaseemnepartiide arvust säilitatakse 85% taseme juures. Tuvastatud nõuetele vastavuste osakaal protsentides kontrollitud köögiviljaseemnepartiide arvust näitab köögiviljaseemnete tootmise ja turustamise nõuetele vastavust. Standardkategooria köögiviljaseemnete tootmine ja kvaliteedinõuetele vastavuse tagamine on tootja vastutusel. PTA kontrollib köögiviljaseemnete kvaliteedinõuetele, sh idanevuse ja puhtuse nõuetele vastamist turukontrolli käigus. Eestis toodetakse peamiselt köögiviljaseemneid METKis ja kvaliteedinõuetele vastavusega probleeme pole olnud, kuid teistes riikides toodetud ja turustatavate seemnete puhul on tuvastatud nõutele mittevastavat madalamat idanevust või ka lubatust suuremal määral umbrohuseemneid. 21  - Taimse paljundusmaterjali valdkonnas on uue perioodi oluline eesmärk suurendada sertifitseeritud seemnete tootmist ning seeläbi tagada isevarustatuse tase. - Igal aastal võetakse sordilehte uusi Eestis aretatud sorte, mis tagavad meie oludes ja muutuvates keskkonnatingimustes (taimekahjustajakindlus, talve- ja põuakindlus jm) kestliku tootmise, võimaldades pakkuda mitmekesist toidulauda, kvaliteetset loomasööta ning on sisendiks biomajanduse erinevatele suundadele. - Säilitatavate sortide arv tagab põlumajanduskultuuride geneetilise mitmekesisuse ja elurikkuse säilimise. Sordilehte võetud sortide arv kasvab 840-ni. 5.4 Programmi tegevus – Looma- ja taimetervise poliitika kujundamine ja rakendamine Programmi tegevuste kirjelduses kasutatud sümbolite tähendused: Väljakutsed; Uuringud ja analüüsid; Projektid; IT-arendused; Koolitused; Pidevad tegevused Programmi tegevus „Looma- ja taimetervise poliitika kujundamine ja rakendamine“ hõlmab tegevusi taimetervise, loomatervise, söödaohutuse ja loomade heaolu valdkondades. Programmi tegevuse eesmärk on tagada olukord, kus Eesti on vaba ohtlikest Eesmärk taimekahjustajatest ja eriti ohtlikest loomataudidest ning loomade tervis ja heaolu on paranenud. Tegelik tase Sihttase Mõõdik 2023 2025 2026 2027 2028 Ohtlike taimekahjustajate 14 4 4 4 4 puhangute arv3 EL teavituskohustuslike 120 120 120 120 120 loomataudijuhtude arv Loomatervise ≥ eelmise ≥ eelmise ≥ eelmise ≥ eelmise 101,715 ja -heaolu baromeeter aasta tase aasta tase aasta tase aasta tase Taimetervise valdkonna väljakutsed, tegevused ja oodatavad tulemused Väljakutsed: Taimetervis: 3 Näitab tuvastatud EL teavituskohustuslike taimekahjustajate leidude arvu 4 2023. aasta seirete käigus ühtegi uut karantiinse taimekahjustaja kollet ei leitud. Kartulikahjustajate seirete käigus tuvastati ühel korral kartuli-ringmädanik (Clavibacter sepedonicus), mis oli seotud varasema (2022. aasta) kartuli- ringmädaniku leiu ning sama asukohaga. Allikas: PTA „Ohtlike taimekahjustajate seired 2023“ 5 Baromeetriga hinnatakse olukorra muutusi võrreldes eelmise aastaga erinevate loomatervist ja -heaolu mõjutavate mõjukomponentide kaudu. Mõõdiku algtase ehk nulltase (baromeetri väärtus 100) põhineb 2019. aasta andmetel. Baromeetri tase 2020. aastal oli 100,39, 2021. aastal 101,01 ja 2022. aastal 102,69. Eesmärk on, et loomatervise ja -heaolu baromeetri tase võrreldes eelmise aastaga ei lange. 22  Taimekahjustajate levik võib negatiivselt mõjutada põllumajandustootmise ja metsamajanduse tasuvust, looduskeskkonda ja rahvusvahelist kaubandust (piirangud ekspordile). Taimekahjustajate levikut mõjutavad nii inimtegevus, sh reisimine ja kaubandus kui ka kliimamuutused. Oluline on asutustevaheline koostöö ning toimiv riiklik järelevalve ja taimekahjustajate seire, usaldusväärsed analüüsitulemused, samuti koostöö teadusasutustega erinevate riskide võimalikult varajaseks tuvastamiseks. Eestis on kartuli-ringmädaniku (Clavibacter sepedonicus) haiguskollete arv küll märgatavalt vähenenud alates 2010. aastast, kuid seirete käigus leitakse endiselt veel haigustekitajat. Viimati tuvastati haiguskolle 2019. ja 2022. aastal Viljandimaal. 2023. ja 2024. aasta seirete käigus tuvastati kartuli-ringmädanik, mis oli seotud 2022. aasta leiu ning sama asukohaga, kus kehtivad tõrjeabinõud. Lisaks kartuli-ringmädanikule on 01.01.2024. a seisuga 8 kollase kartuli-kiduussi (Globodera rostochiensis) ja 2 valkja kartuli-kiduussi (G. pallida) kollet, kus on kehtestatud piirangud kartuli tootmisel. 2024. a tuvastati ühes mullaproovis kollase kartuli-kiduussi (Globodera rostochiensis) üks elujõuline tsüst. Proov oli võetud planeeritavalt seemnekartuli põllult. Kartuli kahjustajate levikut aitab tõkestada sertifitseeritud seemnekartuli kasvatamine, samuti peavad tarbekartuli tootjad igal aastal uuendama 20 protsenti istutusmaterjalist sertifitseeritud seemnekartuliga. 2024. a tuvastati kahe ohtliku taimekahjustaja, Tomato brown rugose fruit virus ja valkjas kartuli-kiduuss (Globodera pallida), esinemine. Iga-aastase seire käigus võeti Tomato brown rugose fruit virus esinemise tuvastamiseks kokku 81 proovi 20 tootmiskohast, kahes proovis avastati Tomato brown rugose fruit virus. Antud kahjustaja on alates 2025. a ELis laialdase leviku tõttu määratletud kui reguleeritud mittekarantiinne kahjustaja. Leiud tuvastati kahes tootmiskohas (üks tomati taimede tootja ja üks viljade tootja). Iga-aastase seire käigus tuvastati ühelt tarbekartuli tootmispõllult võetud mullaproovis üks elujõuline valkja kartuli- kiduussi (Globodera pallida) tsüst. Taimekahjustajate seirekava kaasrahastus väheneb, mis teeb seiretegevuse kvaliteedi hoidmise keeruliseks. Alates 2015. aastast on Euroopa Komisjon andnud liikmesriikidele võimaluse taotleda kaasrahastust seirete läbiviimiseks. Aastatel 2015–2020 kaasrahastati 75% Eesti taotletud seirete kuludest. Alates 2021. aastast on seirete kaasrahastuse põhimõtted muutunud ning kõikide kohustuslike seirete jaoks taotletud eelarve edaspidi kaasrahastuse alla ei kuulu. See tähendab, et kohustuslike seirete läbiviimiseks tuleb riigi poolt katta ka varem kaasrahastuse toel kaetud seirekulud. Perioodiks 2023-2027 on kaasrahastust vähendatud 60%. Karantiinsete jt ohtlike taimekahjustajate seired on vajalikud, et kahjustajad võimalikult varakult tuvastada, vältides nõnda nende edasi levimist ning hilisemat veelgi ressursimahukamat tõrjemeetmete kohaldamist. Eesti on alates 2005. aasta 15. maist tunnistatud kaitstavaks piirkonnaks viljapuu-bakterpõletiku tekitaja Erwinia amylovora suhtes. Kaitstava piirkonna staatus võimaldab Eestis tegutsevatel ettevõtetel turustada selle kahjustaja peremeestaimi teistesse Euroopa Liidu kaitstavatesse piirkondadesse. Samuti on Eestisse lubatud tuua viljapuu-bakterpõletiku peremeestaimi ainult riikidest või piirkondadest, kus viljapuu- bakterpõletiku ei esine. Liikmesriikidest saabuvate taimede kontrolli käigus aga tuvastatakse sageli kaitstava piirkonna nõuete rikkumisi. Eestisse saabuvad jätkuvalt viljapuu-bakterpõletiku peremeestaimed, mis ei vasta kaitstava piirkonna nõuetele. Valdav osa juhtumitest tuvastatakse kontrollide käigus, mis viiakse läbi peale ettevõtete poolt esitatud teatise (EL liikmesriikidest saabunud taimede kohta) esitamist. EL taimetervise määruse rakendamine on märkimisväärselt suurendanud liikmesriikide ülesannete arvu ja töökoormust, eriti seoses taimekahjustajate jälgimis- ja likvideerimismeetmetega. Eriti probleemne on karantiinsete taimekahjustajate jälgimine ja nende puhangute ohjamine, sest see hõlmab ligikaudu 400 liidu karantiinset taimekahjustajat ja taimekahjustajate rühma, puudutades paljusid eri taimeliike ja taimseid saadusi mitmesugustes keskkondades (metsad, põllumajandus ja linnapiirkonnad). Taimetervise valdkonnas on seni olnud riigilõivude ja järelevalvetasu süsteem teistest toiduohutuse valdkondadest erinev. Seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks tehtavate kulude katmiseks on pädeval 23 asutusel tulnud kasutada ka teistest teenustest tekkinud sisemisi ressursse. Kui varasemalt on asutuse siseselt olnud võimalik katta kulusid teiste teenuste arvelt, nt piiril tehtavatest taimetervise kontrollidest (nö kulusid ületavate eelarvevahendite arvelt), siis nüüdseks on taimetervise kontrolli alla kuuluvate kaupade impordimahud olulisel määral vähenenud ja antud teenuse arvelt enam ülejäävat ressurssi ei teki. Seega on oluline siduda teenuste tegelikud kulud asutusele laekuvate tasudega ning tagada nende arusaadavus ja läbipaistvus ettevõtjatele. Riigilõivudelt tunnitasu põhistele järelevalvetasudele üleminek aitab tagada ameti sõltumatust riigieelarvelisest rahastusest ja rahastussüsteemi paindlikkust. Muudatust toetab juba teistes valdkondades toimunud üleminek tunnitasudele, mis on oluline ühtlustamaks valdkondadeülest järelevalvet ja pädeva asutuse teenuseid. Ühiskonna teadlikkuse tõstmiseks tegeletakse taimetervisealase teavitustööga. Osaletakse EFSA taimetervise kampaanias #PlantHealth4Life, koostatakse saare-salehundlase teemaline õppematerjal, mis on suunatud eelkõige arboristidele, haljastajatele ja metsatöölistele. Samuti jätkatakse regulaarselt taimetervise infokirja väljaandmise ja rahvusvahelise taimetervise päeva tähistamisega. Tegevused: Taimetervis: 2021. aastast viiakse läbi ohtlike taimekahjustajate seireid mitmeaastase seirekava alusel. Ohtlike taimekahjustajate seired on väga olulised kahjustajate võimalikult varajaseks tuvastamiseks, et ära hoida nende laialdasemat levikut ning ressursimahukate tõrjeabinõude rakendamist Riikliku referentlaborina on taimetervise valdkondades (putukad, lestad, ümarussid, bakterid, seened, munasseened, viirused, viroidid, fütoplasma) määratud METK. Referentlabori tegevuse eesmärk on tagada uurimustulemuste usaldusväärsus ja võrreldavus nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasemel. Valminud on taimetervise valdkonnaülene situatsiooniplaan, mis sisaldab teavet otsustusprotsessi ja järgitavate menetlustoimingitute kohta ohtliku taimkahjustaja tuvastamisel. Iga prioriteetse taimekahjustaja kohta on koosatud eraldi kahjustajaspetsiifiline tõrjemeetmeid sisaldav situatsiooniplaan. Ühiskonna teadlikkuse tõstmiseks jätkame teavitustegevusi ja infomaterjalide levitamist. Üheks oluliseks tegevuseks on rahvusvahelise taimetervise päeva tähistamine, millega juhime igal aastal tähelepanu taimetervise valdkonna olulisusele. Lastele ja noortele on välja töötatud erinevaid infomaterjale nagu taimetervise-teemaline töövihik ja koolides ringlev rändnäitus. Koostöös PTA ning METKi taimetervise ja mikrobioloogia laboriga jätkub taimeterviseteemalise infokirja väljaandmine kaks korda aastas ja selle levitamine. REMi, METKi, PTA ja EMÜ koostööl valmisid 2024. a uus enesekontrollisüsteemi juhend ning eeltäidetud enesekontrolliplaani vormid, mis hõlbustavad tootjatel ja turustajatel enesekontrollisüsteemi paremat läbimõtlemist ja sisseseadmist. Uued juhised ja vormid loodi selleks, et tõsta ettevõtjate teadmisi ohtlikest taimekahjustajatest ja aidata neil mõista, kuidas enesekontrolli abil on võimalik ettevõttes takistada ja minimeerida taimekahjustajate levikut ning nende poolt tekitatavat kahju. Tõhusa enesekontrollisüsteemi rakendamine on tähtis osa taimetervise hea seisundi hoidmisel ja tootjate konkurentsivõime parandamisel. 2023. aastal võtsime osa EFSA poolt koordineeritud taimetervise teemalisest teavituskampaaniast #PlantHealth4Life, mille tegevused jätkuvad ka 2024. ja 2025. aastal. Tegemist on mitmeaastase kampaaniaga, mille algatajaks on Euroopa Komisjon ning mis põhineb EL riikides tehtud põhjalikul analüüsil, kus uuriti taimetervisega seotud arusaamasid ja käitumismustreid. Sihtrühmadeks on reisijad, hobiaednikud ja noored lapsevanemad. Kampaania jaoks loodi kõigile osalevatele riikidele koduleht, kampaania väliplakatid ning muu visuaalne identiteet. 24  Taimetervise päeva 2025 raames on plaanis koostöös METKi ja PTAga koostada saare-salehundlase teemaline õppematerjal, mis annab ülevaate kahjuri bioloogiast, levikust ja kahjustusest ning õpetab, kuidas vabas looduses kahjurit ära tunda. Õppematerjal oleks suunatud kõikidele huvilistele, aga eelkõige saaksid kasu sellest haljastajad, arboristid ja teised, kelle valdkond on seotud metsanduse, aianduse või haljastusega. Saare-salehundlane on Eestile suure tähtsusega ohtlik taimekahjustaja, mille lähim kolle asub meile kõigest 100 km kaugusel Peterburi regioonis. Asjakohane õppematerjal aitaks tõsta inimeste teadlikkust ja juhiks tähelepanu looduses toimuvale. Kahjuri regulaarne seiramine ja varajane avastamine võimaldab õigeaegset sekkumist, vältides potentsiaalselt laialdasemat levikut. Taimetervisealane koostöö on oluline erinevatel tasemetel, sh regionaalsel ja rahvusvahelisel. Rahvusvahelist teaduskoostööd koordineerib koostöövõrgustik Euphresco, milles osalemine toetab riigi jaoks olulist teadustööd taimetervise valdkonnas. Eesti teadlaste osalus nendes projektides jätkub. 2024. aastal algas kaks uut projekti, üks neist („Virulence of potato cyst nematode populations used for testing potato varieties to assess resistance“) Eesti Maaülikooli koordineerimisel. Teises projektis („Improving detection of quarantine rust fungi (IDQRusts)“) osalevad teadlased Eesti Maaülikoolist ja METKist. 2025. aastal on plaanis koostada taimetervise baromeeter, mis tööriistana annaks valdkonnas toimuvatest muudatustest sisulisema ülevaate ja hõlmaks valdkonna erinevaid mõõdikuid. Baromeeter oleks kompleksne mõõdik, mis hõlmaks olulisemaid taimetervise valdkonna näitajaid ja koondaks need ühtseks ülevaateks valdkonna seisust. See võimaldaks anda üldhinnangut Eesti taimetervise olukorrale aastapõhiselt võrrelduna eelnevasse perioodi ning lisaks saaks hinnata olukorra muutusi mõjukomponentide kaudu. Koos toiduohutuse ja loomatervise baromeetriga võiks see olla potentsiaalselt üks lüli, andmaks üldisemat ülevaadet kogu toidutootmise ahela ohutusest. Oodatav tulemus: Ohtlike taimekahjustajate puhangute arv ei ületa 4. Loomatervise ja – heaolu ja söödaohutuse valdkonna väljakutsed, tegevused ja oodatavad tulemused Väljakutsed: Loomatervis: Loomataudide levikut ja jõudmist Eestisse mõjutavad mitmed tegurid nagu kliimamuutused, loomade ja lindude ränne, globaliseeruv kaubandus ning inimeste reisimine. Karjatervise tasandil mõjutavad kriisid põllumajanduses loomapidaja suutlikkust panustada loomatervise taseme tõusu. Suureks ohuks on sigade Aafika katk (SAK) ja linnugripp ning uued võimalikud esilekerkivad taudid. Peetavatel loomadel loomataudide esinemise ärahoidmiseks on oluline bioturvameetmete järjepidev rakendamine, metsloomade puhul on suur roll taudijuhtude tuvastamisel ja leviku tõkestamisel jahimeeste, PTA, LABRISe ja Keskkonnaameti omavahelisel koostööl. Oluline on labori (LABRIS) suutlikkus haigustekitajaid kiiresti ja täpselt diagnoosida. Samuti on oluline PTA ja Keskkonnaameti tööjaotuse täpsem määratlemine SAKi tõrjumisel metssigade populatsioonis. 2021. aastal vähendas EL taudiennetuseks ettenähtud kaasrahastuse osakaalu. Varasem kaasrahastuse osakaal oli sõltuvalt taudist 50-70%, nüüd vaid 20-30%, mis tähendab, et taudijuhtumite esinemise korral kompenseerib EL väiksema osa kogukulutusest. Seega on jätkuvalt oluline, et tagatud on valmisolek riigieelarves PTA-le ette näha vajalikud vahendid taudiennetuse ja taudi puhkemisel leviku ohu kõrvaldamisega kaasnevate kulude katteks ning loomapidajale ettenähtud kahjude kompenseerimise tagamiseks. 25  Antimikroobsete ravimite vastutustundetu kasutamine suurendab mikroobide resistentsuse (AMR) kujunemist. Eestis müüdud antibiootikumide toimeainete kogused on varasematel aastatel vähenenud, kuid langustrend on peatunud. Ettenähtud eesmärkide saavutamiseks on seega vaja järgnevatel aastatel teha järjest suuremaid pingutusi. Tulenevalt AMR tegevuskavast (Mikroobide antibiootikumiresistentsuse vähendamise tegevuskava veterinaarmeditsiini valdkonnas aastateks 2021–2026) on vaja jätkuvalt lisaressurssi, et suurendada koolitustellimust antibiootikumide teadliku kasutamise kohta ning tõsta sidusrühmade teadlikkust antibiootikumide kasutamisest. Peamised väljakutsed on lisaks veterinaararstide seas vastutustundliku kasutamise ja selle olulisuse kohta järjepidevale teadlikkuse tõstmisele ka väärkasutuse tuvastamine ja sellele mõjusalt reageerimine ning loomapidajate teadlikkuse tõstmine loomade head tervisealast seisundit tagavatest korralduslikest meetmetest. Riiklikud registrid ja valdkonnaga seotud asutuste (PTA, LABRIS) infosüsteemid vajavad lisaarendusi ja täiendavaid funktsionaalsusi vastavalt ajas muutuvatele vajadustele. Oluline on, et andmekogude funktsionaalsus aitab kaasa PTA ja LABRISe töö efektiivsemaks muutmisele ning arenduste hankimisel tagatakse, et andmekogu kasutamine lihtsustab tööülesannete täitmist. Olemasolevate andmete tegelikkusele vastavus andmekogudes vajab samuti pidevat kontrolli ja korrigeerimist nii järelevalve korraldamise kui ka poliitika kujundamise jaoks asjakohase sisendi saamiseks. Arendamist vajavad IT ühendused asutuste (PTA, LABRIS, PRIA) vahel. Olemasoleva ressursi tingimustes ei ole tagatud ühtlane järelevalvega kaetus ja sündmustele reageerimise võimekus. Kriitilistes punktides on vähe inimesi ja kompetentsi, mis ei võimalda kõiki riske järjepidevalt ja süsteemselt hinnata ega juhtida. Samuti on probleeme PTA loomatervise ja -heaolu valdkonnas personali värbamise ja kaadrivoolavusega. Põhjuseks veterinaararsti haridusega järelevalveametnike palkade madal konkurentsivõime tööturul võrreldes praktiseerivate veterinaararstidega. Veterinaararsti haridusega (ja ka muu taustaharidusega) laborispetsialistide puudus ning madal palgatase takistab ka LABRISel vajaliku kvalifikatsiooniga inimeste leidmist ning juba väljaõppinud spetsialistide püsimist. Loomatervise, loomaheaolu aga ka toiduohutuse tagamisel on probleemiks veterinaararstide vähesus. Veterinaararstide koolitustellimus on olnud juba mitmeid aastaid sama, kuid lõpetajate arv on aasta-aastalt vähenenud, mis on tinginud olukorra, kus sektori vajadus on eeldatavalt suurem kui koolitatute arv. See võib omakorda viia olukorrani, kus me ei suuda tagada piisavalt kõrget loomatervise ja -heaolu taset, mis mõjutab ka inimeste tarbitava toidu ohutust. Olukorra lahendamist riigi tasandil takistab otsustusprotsessides vajaminevate tegelikkust peegeldavate andmete puudumine veterinaararstide hõivatuse kohta tööturul. Ootused laboranalüüside kvaliteedile, kiirusele ning täpsusele on kõrgemad kui kunagi varem. LABRIS on loomatervise valdkonnas võimeline ja valmis diagnoosima laia nimekirja erinevate loomaliikide nakkushaigusi. Lisaks peab LABRISel olema valmisolek diagnoosida operatiivselt eriti ohtlikke loomataude (nt lindude gripp, SAK, suu- ja sõrataud) ja teatavaid ohtlikke loomataude (nt marutaud, brutselloos, siberi katk). Oluline on tagada LABRISe suutlikkus (aparatuur, metoodikad, tehnoloogiad, kompetents, ruumid, bioohutuse- ja bioturvalisuse nõuete täitmine) teenuseid vajalikul tasemel osutada, sh stabiilne rahastus investeeringute tegemiseks, et vältida investeeringuvajaduste kuhjumist. Alarahastus võib seada ohtu laboriteenuse arendused ja kvaliteedi ning põhjustada ohtu laboritöötajate tervisele. Söödaohutus: Söödaohutus on otseselt seotud loomade tervise ja heaolu tagamisega ning selle kõrge tase toetab kasumlikku põllumajandustootmist ning kaitseb inimest ja ühiskonda inimtervise ning keskkonnaga seotud riskide vähendamise kaudu. Tõhusa järelevalvesüsteemi tagamiseks on tarvis tõsta PTA suutlikkust tegeleda erinevate riskidega ning laiendada tegevusi olemasolevate ja uute riskide (söödapettused, kolmandatest riikidest pärit sööt, e-kaubandus, kliimamuutuste mõju, uued tehnoloogiad, uued söödamaterjalid) haldamiseks söödast. Aasta-aastalt sööda käitlejate arv tõuseb, aga PTA kontrollide arv langeb. Seda mõjutab nii inimeste kui ressursside puudus. 26  Imporditud proteiinsööda asendamine kohalike proteiinsöötadega, et aidata vähendada loomakasvatuse keskkonnamõjusid. Strateegias „Talust taldrikule“ on seatud eesmärgiks imporditud söödamaterjalide asendamine EL-is kasvatatud taimsete proteiinide ja alternatiivsete söödamaterjalidega. Suuremat tähelepanu ja ressurssi vajab teaduse arendamine söödaohutuse valdkonnas, vaja on suurendada teadlaste arvu ja teadustööde, sh rakenduslike teadustööde mahtu. Söödaohutuse tagamiseks on vaja suurendada söödast võetavate kontrollproovide ning tellitavate analüüside mahtu arvestades olemasolevaid (nt dioksiinid, mükotoksiinid, looduslikud toksiinid, raskmetallid, ohtlikud botaanilised lisandid) ja uusi riske (nt ergotalkaloidid, nikkel, mis on välja toodud komisjoni soovitustes (EL) 2016/1110, 2012/154 jt). Riskipõhist lähenemist arvestades tuleks proovide hulka tõsta minimaalselt 30%. Loomade heaolu: Vihjete arv loomade heaolu ja pidamisnõuete rikkumiste kohta nii lemmik- kui ka põllumajandusloomade pidamisel on pidevas tõusutrendis, kuid vihjete menetlejate arv PTA-s pole kasvanud, mistõttu on järelevalveametnike töökoormus väga suur. Töömaht on aastatega vihjete märkimisväärse tõusu tagajärjel mitmekordistunud, mis on omakorda suur väljakutse PTA-le loomade heaolu valdkonna töö korraldamisel ja ühiskonna ootustele vastamisel. Kui 2019. aastal sai PTA 394 vihjet loomade heaolu võimalike rikkumiste kohta, siis 2023. aastal oli vihjete arv tõusnud 852ni. Aasta lõpuks oli menetlemata või menetlus pooleli 30% vihjetest. Võrreldes 2022. aastaga, mil poolikuid või veel alustamata menetlusi oli aasta lõpuks 48%, on järelevalveolukord paranenud, vaatamata sellele, et vihjete arv on suurenenud. Tõhusa järelevalvesüsteemi tagamiseks ja vihjete menetlemiseks on PTA-l vaja sihitatumalt planeerida nii rikkumisi ennetavaid kui ka rikkumistele järgnevaid tegevusi. Siiski vajab PTA ka täiendavat ressurssi järjest suureneva töökoormusega toime tulekuks. Lemmikloomade arvukus ja nendega seotud piiriülene kaubandus kasvab pidevalt. Tegemist on tähelepanu vääriva valdkonnaga eelkõige zoonooside leviku, illegaalse kaubanduse ja pettuste esinemise tõttu. Lisaks koertele ja kassidele, kes on Eestis kõige tavapärasemad lemmikloomad, peetakse mitmesuguseid eksootilisi ja muid harva lemmikloomana peetavaid loomaliike. Loomapidajate vähene teadlikkus oma lemmikloomale vajalikest liigiomastest pidamistingimustest ning ebaausaid kauplemistaktikaid kasutavate lemmikloomadega kauplejate hoolimatus looma vajadustest on suur oht lemmikloomade heaolule ja tervisele. Esineb lemmikloomade dokumentide võltsimist ja loomapidajate teadmatust neile kehtivatest nõuetest, mis muuhulgas seab ohtu Eesti marutaudivaba staatuse. Samuti ei pruugi leiduda Eestis veterinaararsti, kes oleks teadlik harvapeetava lemmikloomaliigi bioloogiast, füsioloogiast või puudub veterinaaril piisav ettevalmistus ja kogemused selliste isendite raviga. Vaatamata sellele, et tunnetuslikult on inimeste teadlikkus lemmikloomade heaolust ja väärkohtlemise märkamine tõusuteel, on endiselt oluline tõsta ühiskonna teadlikkust loomade heaolu arvestava loomapidamise kohta ja parandada lemmikloomapidamiskultuuri Eestis. Veterinaararstide sõnul on lemmikloomade arv viimastel aastatel järsult tõusnud. Lemmikloomade kohta arvestuse pidamise kohustus on kohalikel omavalitsustel (KOV). Erinevates KOVides on erinev rahaline võimekus ja moodused arvestuse pidamiseks, mistõttu ülevaade tegelike lemmikloomade arvude kohta on tõenäoliselt puudulik. Siiski on see oluline lemmikloomaomanike ja lemmikloomade jaoks vajalike teenuste pakkumiseks: koerte jalutusväljakud, prügikastid väljaheidete jaoks, teavitustöö KOVis vastavalt seal peetavatele loomaliikidele jne. Riigi tasandil puudub seega ülevaade Eestis peetavate lemmikloomade liigilisest kooslusest, isendite arvust ja paiknemisest. Samuti puudub üleriigiline nõue lemmikloomade kiibistamiseks ja registreerimiseks, mis on kõige efektiivsem moodus lemmikloomade kohta arvestuse pidamiseks ning lahti pääsenud lemmikloomade tagastamiseks omanikele. Müüdud lemmikloomatoidu koguste põhjal on teada, et üle poolte Eestis peetavatest koertest ja kassidest ei ole üheski KOVi registris registreeritud. See asjaolu suurendab KOVide kulu hulkuvate loomade pidamise korraldamisel varjupaikades, sest kui lemmiklooma omanikku ei ole võimalik tuvastada, katab loomale tehtud kulutused KOV. KOVid ja 27  loomakaitseorganisatsioonid on pöördunud riigi poole, et kirjeldatud olukord saaks lahenduse nii KOVide kui ka Eestis peetavate lemmikloomade hüvanguks. Tegevused: Loomatervis: Alates 2024. a toetatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) sekkumise kaudu loomade heaolu, mahepõllumajandusliku loomakasvatuse, loomade tervist edendavate kõrgemate majandamisnõuete ja loomatauditõrje programmi rakendamist. Vajadus on karjatervise programmi toetusmeetmete rakendamiseks ka teistes loomakasvatussektorites lisaks piimakasvatussektorile. Loomataudide ennetamise ja efektiivse tõrje korraldamiseks peetakse jooksvat arvestust taudidele vastuvõtlike loomade, nende pidamiskohtade ning liikumiste kohta. Kui seni on kehtinud kohustus bioturvalisuse kava koostamiseks sigade, kodulindude, kalade ja koorikloomade pidamise korral, siis taudiennetuse lisameetmena alustatakse 2024. aastal kohustuse laiendamise ettevalmistust veiste ja hobuste pidamisel. Vastav muudatus jõustub 2025. aastal. Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/18826 lisas loetellu kantud loomataudide riskipõhise passiivse seire süsteemi arendamine. Tulenevalt loomatervise määruse nõudest peab iga loomapidamisettevõtte kohta olema märgitud erinevate loomataudide karja staatus. 2024. aastal algas ettevalmistus, et lähiaastatel PRIA põllumajandusloomade registrisse vastav võimekus luua. Lisaarenduse jaoks vajaduste kaardistamisse ja töö ettevalmistusse on kaasatud nii ReM, PRIA, PTA kui ka LABRIS. Viiakse läbi eelanalüüs arendamaks loomapidajatele e-teenus PRIA tehnilisse keskkonda, et hallata ja/või edastada olulisi karjaarvestusega seonduvaid andmeid ühtsesse riiklikku andmekogusse (nt põllumajandusloomade registri osana). Lahenduse eesmärgiks on luua tehniline keskkond loomatervisega seotud detailandmete keskseks ja kvaliteetseks haldamiseks, sh andmete ristkasutus (mille eelduseks on agregeerimata kujul masintöödeldavad andmed). Sisuliselt saaks olema tegemist keskse e-põlluraamatu (võeti kasutusele 01.04.2024) analoogiga loomakasvatuses. Aastatel 2024-2026 viiakse läbi uuring „Väikestes kodumajapidamistes peetavate põllumajanduslindude karjade terviseuuring seoses ”Üks Tervis” lähenemisega“. Põllumajanduslindude pidamine kodumajapidamistes on viimasel ajal Eestis märgatavalt kasvanud. Eriti tähelepanuväärne on väikeste põllumajanduslindude karjade (hobilinnukarjade), suurusega 10-200 lindu, hulga suurenemine. Mitmed kodumajapidamised peavad linnukarju otse tarbijale mune, linnuliha ja paljundusmaterjali turustamiseks, kuid selliste linnukarjade terviseseisundi kohta ei ole riigil piisavalt teavet. Seetõttu on oluline uurida neis karjades peetavate lindude loomatervise seisundit, sealhulgas haiguste levikut ning kasutatavaid ravimeetodeid ja vaktsineerimispraktikaid. PTA alustab ja jätkab ettevõttepõhist riiklikku seiret ettevõtetes, mis soovivad taotleda veiste infektsioosne rinotrahheiidi ja viirusdiarröa vaba staatust. 2023. aastal valmis riikliku veterinaararstide registri osana antibiootikumide kasutamise e-andmekogu, kuhu sisestavad andmeid veterinaararstid. Kogutavate andmete põhjal on võimalik näha, milline on suhe antibiootikumide müügikoguste ja tegeliku kasutamise vahel ning planeerida tegevusi 6 Commission implementing regulation (EU) 2018/1882 of 3 December 2018 on the application of certain disease prevention and control rules to categories of listed diseases and establishing a list of species and groups of species posing a considerable risk for the spread of those listed diseases 28  antibiootikumide kasutamise vähendamiseks valdkondades, kus on tuvastatud vajadus täiendavaks sekkumiseks. Koos antibiootikumide kasutuse e-andmekogu kasutuselevõtuga paraneb programmperioodil antibiootikumide kasutuse läbipaistvus loomakasvatuses ning tõhustub veterinaarseks otstarbeks kasutatavate ravimite ja ravimsöötade kasutuse üle tehtav järelevalve. Järjepidevalt tõstetakse veterinaararstide, loomapidajate, ravimsööda käitlejate ja toidukäitlejate teadlikkust antibiootikumide kasutamisest ning jätkatakse AMRi seire ning teadus- ja rakendusuuringutega vastavalt AMR tegevuskava tegevustele. Antibiootikumide kasutamise e-andmekogu juurde on arendatud lisamoodul, kuhu veterinaararstid saavad alates 2024. aastast sisestada andmeid teostatud vaktsineerimiste kohta. Vaktsineerimisandmete kogumine on oluline loomataudide ja zoonooside ennetuse korraldamiseks ja kaubanduspartneritele rakendatavate meetmete tõenduspõhiseks esitamiseks. 2023. aastal telliti Eesti Maaülikoolilt uuring „Lemmikloomadelt (sh linnud, tuhkrud ja eksootilised lemmikloomad) isoleeritud E. coli, Staphylococcus spp., Pseudomonas aeruginosa ja metitsilliinresistentne stafülokokk (MRSA) AMR uuring seoses „Üks Tervis“ lähenemisega ja neile loomaliikidele ravijuhiste koostamine“. Tegu on teadusliku läbilõikeuuringuga lemmikloomadena peetavatelt loomadelt isoleeritud haigustekitajate resistentsusest. Eesmärgiks on muuhulgas hinnata antibiootikumide kasutamise ja resistentsuse seoseid Eestis. Uuringule tuginedes koostatakse lemmikloomadele ravijuhised. Uuringu valmimistähtaeg on 2025. aastal. ReMi tellimusel alustas 2023. aastal LABRISe riskihindamisüksus seireprojektidega, mille käigus saadakse ülevaade piimaveistelt, lihaveistelt ja väikemäletsejalistelt (lambad, kitsed) pärinevate haigustekitajate antibiootikumiresistentsuse ja seose kohta antibiootikumide kasutamisega. Piimaveistel esineb mikroobiliike, mille AMR hindamine on oluline nii inim- kui ka loomatervise seisukohalt. Väikemäletsejaliste ja lihaveiste karjatamine ning selle mõju looduskeskkonnale on positiivne, kuid puuduvad uuringud neilt pärineva normaalmikrofloorasse kuuluvate enterobakterite AMR kohta. Nimetatud uuringud toetavad AMR tegevuskava rakendamist ja antibiootikumide kasutamises vajalike muutuste elluviimist. Uuringud väikemäletsejaliste ja lihaveiste kohta kestavad 2025. aasta lõpuni, piimaveiste kohta 2024. aasta lõpuni. Kõigil loomagruppidel hakkavad toimuma teatava regulaarsusega kordusuuringud olukorra kaardistamiseks aastate vältel. Enamik uutest esilekerkivatest inimesi ohustavatest nakkushaigustest on zoonoosid ehk loomadelt inimestele (ning ka vastupidi) üle kanduvad nakkused. Kuna loomade tervis, inimeste tervis ja keskkond on omavahel seotud, on tungiv vajadus zoonootiliste haiguste kiiremaks ja tõhusamaks tõrjeks. Seda on võimalik saavutada üleminekuga kitsamalt valdkonnapõhiselt lähenemiselt lähenemisviisile „Üks Tervis“. 2024-2026 kestva projekti „Koordineeritud seiresüsteemi loomine ühe tervise lähenemisviisi alusel“ raames seiratakse loomi ja haigustekitajate siirutajaid Lääne-Niiluse palaviku, puukentsefaliidi, Lyme’i tõve, Q- palaviku ning esilekerkiva taudi (haigus Y) tekitajate või nende vastaste antikehade tuvastamiseks. Eesmärk on toetada prioriteetsete haigustekitajate koordineeritud seiresüsteemi loomist ja laiendamist igas osalevas riigis. Projektis osaleb 11 Euroopa riiki, Eestis koordineerib projekti LABRIS, partneriteks PTA, Eesti Maaülikool ja Terviseamet.7 LABRIS osaleb Soome partnerina EFSA projektis „Suutlikkuse loomine kõrge patogeensusega lindude gripi aktiivseks seireks metslindudel Euroopas“ Soome lahe piirkonna lindude gripi seires. Seire toimub kolme aasta jooksul (2024-2026) ja viiakse läbi sügiseti rändlindudelt proovide kogumisega. Projekti eesmärk on parandada ja täiendada olemasolevaid seiretegevusi, et tagada riiklikul tasemel pikaajaline suutlikkus lindude gripi viiruste aktiivseks seireks metslindudel (koostöös REMi, PTA, ornitoloogide, jahimeeste ja LABRISega) ja luua süsteem kiireks viiruse avastamiseks ja viiruse tüvede täpseks iseloomustamiseks. Täpsem viiruse 7 OH4Surveillance | Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus (agri.ee) 29  tüvede geneetiline iseloomustamine aitab määrata nende patogeensust ja selgitada võimalikku imetajatele ülekandumist ning on abiks ennetavate tegevuste planeerimisel, et taudi levikut kontrolli all hoida. Jätkub 2023. aastal alustatud PTA ja LABRISe koostöö loomataudide prognoosmudelite ja mõjude hindamise mudelite väljatöötamisel ja ohuprognoosidena sõnastamisel ning tauditõrjeprogrammide ja nende rakenduskavade ajakohastamisel. Olemasolevad ja loodavad digilahendused ning infosüsteemid loovad PTA-le võimalusi järelevalvega seotud kitsaskohadega tegelda ning liikuda efektiivse riskipõhise järelevalve suunas. Andmete analüüsimine ja neist saadava info kasutamine omakorda võimaldab järelevalve ressursse paigutada asjakohastesse teenustesse. Teadlikuks ja vastutustundlikuks loomapidamiseks vajalike teadmiste omandamist toetab riik teadmussiirde pikaajaliste programmide kaudu, 2025. aastast ÜPP AKIS8 sekkumise kaudu. Toimuvad erinevad koolitused, infopäevad, õppereisid koos farmi külastustega ja konverentsid, mille eesmärk on tõsta loomakasvatajate teadlikkust loomakasvatusest ja loomade heaolust. Loomapidajate koolitamise ja tarbijate teavitamise kaudu motiveeritakse neid tegema otsuseid, mis panustaks loomade tervise ja heaolu tõusu, parandaks tootja konkurentsivõimet ning suunaks tarbijate ostuotsuseid. Selleks, et tõsta süsteemselt tarbijate teadlikkust loomade tervise ja heaolu teemadel, tuleb leida täiendavaid ressursse. Loomakasvatajate teadlikkus loomatervise riskidest ja kehtivatest nõuetest vajab järjepidevat tõstmist. LABRIS täidab volitatud labori ja riikliku referentlabori ülesandeid. Lisaks tagatakse AMR riiklike seirete läbi viimine. Tagatud on valmisolek diagnoosida operatiivselt eriti ohtlikke ja teatavaid ohtlikke loomataude, luuakse võimekus tuvastada senisest paremini võimalikke uusi ja esilekerkivaid loomataude. Algavad labori infosüsteemi (LIS) loomatervise valdkonna arendused. Muuhulgas kavandatakse ühendused PTA ja PRIA andmebaasidega. Veterinaararstide vähesuse probleemistikust täpsema ülevaate saamiseks on vaja kaardistada veterinaararstide tööhõivet puudutav seis riiklikus veterinaararstide registris. See annab selgema pildi sellest, kui paljud tegevusluba omavatest veterinaararstidest tegelevad põllumajandus- või lemmikloomadega ning kui paljud on tööl riigiametites. Käimas on arutelud, millisel viisil veterinaararstide registris töökoha kohta esitatavate andmete kogumisega edasi liikuda – kas on esmalt vaja muuta selleks veterinaarseadust või piisab praegusest õigusruumis sätestatust ja saab kohe edasi liikuda veterinaararstide registris sellekohase IT-arendusega. Söödaohutus: Aasta-aastalt omab suuremat rolli söödalisandite kasutamine söödas, seda nii loomade heaolu suurendamise kui ka keskkonnamõjude vähendamise aspektist. Söödas kasutataval söödalisandil peab olema kehtiv luba selle kasutamiseks Euroopa Liidus ning kasutusloaga söödalisandid on kantud söödalisandite registrisse. Strateegia „Talust taldrikule“ all on planeeritud algatus söödalisandite määruse ülevaatamiseks, et hõlbustada kestlikult toodetud ja innovaatiliste söödalisandite (nt zootehnilised lisandid, mis soodustavad toitainete omandamist või vähendavad metaani emissiooni) turuleviimist, vähendamaks loomakasvatuse keskkonnamõju. Euroopa Komisjon peaks esitama vastava õigusaktiettepaneku söödalisandite määruse muutmiseks. Jätkata tuleb söödakäitlejate süsteemse teavitamisega kehtivatest ja uutest nõuetest (näiteks teemakohased infopäevad) ning käitlejate ja loomapidajate teadlikkuse tõstmisega söödaohutusest. Arendada tuleb olemasolevat nõuandesüsteemi söödaohutuse osas. 8 AKIS – Agricultural Knowledge and Innovation System – põllumajanduslike teadmiste ja innovatsiooni süsteem. 30  EL otsustusprotsessis osalemine, kus toimub pidev nõuete ajakohastamine. Söödaohutuse õigusnormide kaasajastamine ja õiguse korrastamine. Ülevaatamisel on valdkonna riigisiseste õigusaktide aja- ja asjakohasus, et tagada kehtivate õigusnormide eesmärgipärasus. Koostatakse vajalikud analüüsid ja analüüsist lähtuvad vajalikud tegevused viiakse ellu etapiviisiliselt vastavalt kokkulepitud ajakavale. Laboriteenus peab olema operatiivselt kättesaadav, et olukordi hinnata ning tõenduspõhiseid inimeste ja loomade tervist puudutavaid otsuseid langetada. Seetõttu on oluline tagada suutlikkus (aparatuur, metoodikad, kompetents, ruumid) osutada riiklikke teenuseid vajalikul tasemel (seniste teenuste jätkumine ja uued teenused Eesti väliste laborite teenuste kasutamise osakaalu vähendamiseks). Ebastabiilne vahendite eraldamine investeeringute tegemiseks viib investeeringuvajaduste kuhjumiseni. Järelevalve toimingud peavad põhinema analüüsi-, uuringu- ja diagnoosimeetoditel, mis vastavad tänapäevastele teaduslikele standarditele ja mis annavad usaldusväärseid tulemusi. 2025. aastal on kavas alustada uuringuga „Proteiinsöötades Eesti päritolu tooraine osakaalu suurendamise võimalused“. Eesmärk on suurendada Eesti päritolu tooraine osakaalu Eestis peetavatele põllumajandusloomadele söödetavates proteiinsöötades, kaitsmaks keskkonda ja vähendamaks majanduslikku ebakindlust. Projekti kestvuseks on planeeritud neli aastat. 2023. aastal alustati uuringuga „Teatud mükotoksiinid toidus ja söödas“. Töö raames määratakse riskitase erinevate elanikkonnarühmade korral (saadavushinnang) ning riskitase tundlikele loomaliikidele. Lisaks hinnatakse kliima muutuste mõju teatud mükotoksiinide sisaldusele Eestis kasvatatud toidu ja sööda teraviljades.Projekt lõpeb 2026. aastal. Loomade heaolu: EK volitas Euroopa Toiduohutusametit (EFSA) koostama teaduslikke arvamusi erinevate loomaliikide ja -rühmade kohta kuni 2030. aastani. Praeguseks on avaldatud arvamused mitmete loomaliikide pidamis- ja vedamistingimuste kohta. Kõigi loomarühmade puhul on leitud heaolu riske ja esitatud soovitused nende leevendamiseks. EFSA arvamuste alusel esitab EK eelnõud heaolu reguleerivate õigusaktide muutmiseks. Kuna põllumajandussektori tegevussuunad riigiti erinevad, on oluline eelnõude läbirääkimistel seista samaaegselt loomade heaolu ja põllumajandussektori elujõulisuse eest Eestis ning arvestada Eesti loomakasvatajate ja -pidajate jaoks oluliste vajadustega. Samuti on oluline juba praegu motiveerida ja toetada põllumajandusettevõtteid kõrgemaid heaolustandardeid rakendama, et üleminek oleks sektori jaoks võimalikult valutu. Loomapidamisel miinimumnõuetest kõrgemate heaolu standardite rakendamist ja teadlikkuse tõstmist toetatakse ÜPP sekkumisega „Loomade heaolu toetus”. EK avaldas detsembris 2023 kaks eelnõu ettepanekut loomade heaolu parandamiseks: määrus koerte ja kasside heaolu ja jälgitavuse kohta ning loomade kaitsest vedamise ja sellega seotud tegevuste ajal. Mõlema eelnõu kohta tagasiside ja seisukohtade saamiseks korraldati 2024. aastal kaasamisüritused sektorite esindajatega ning lepiti kokku ühises lähenemises, mille Vabariigi Valitsus ka heaks kiitis. Koerte ja kasside heaolu ja jälgitavuse reguleerimise eesmärk on vastata EL elanike ootustele lemmikloomade heaolu tagamisel, ühtlustada erinevate liikmesriikide vahel koerte ja kassidega kauplemisega tegelevatele ettevõtjatele kehtestatud nõudeid ning võidelda efektiivsemalt koerte ja kasside ebaseadusliku kaubandusega. Määrust loomade kaitsest vedamisel ja sellega seonduvate toimingute ajal ei ole uuendatud ligi 20 aastat, mistõttu kõrgenenud ühiskonna ootustele vastamiseks ja loomade heaolu tagamiseks on plaanis vedamise tingimusi muuta rangemaks. 31  Loomapidajate teavitamine ja koolitamine toimub loomakasvatuse teadmussiirde programmide kaudu, 2025. aastast ÜPP AKIS9 sekkumise kaudu. Toimuvad erinevad koolitused, infopäevad, õppereisid koos farmi külastustega ja konverentsid, mille eesmärk on tõsta loomakasvatajate teadlikkust loomakasvatusest ja loomade heaolust. Kuna endiselt esineb teadmatust ja loomaheaolunõuete eiramist, on vaja järjepidevalt teha tööd loomakasvatajate teadlikkuse taseme tõstmiseks. Sellele aitab muuhulgas kaasa nimetatud programmide raames loodud teabematerjalide, infopäevade ja täiendõppe võimaluste olemasolu kohta teadlikkuse tõstmine, nende jagamine ja loomapidamise käigus nende teadmiste rakendamise kontroll kõigi, kuid eelkõige madalama teadlikkusega loomapidajate seas. 2025. aastal esitatakse Riigikogule veterinaarseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega on soov kehtestada üleriigiline koerte, kasside ja valgetuhkrute kiibistamise ja lemmikloomaregistris registreerimise nõue. Lisaks sellele luuakse õiguslik alus PRIA loomade registri juurde riigi lemmikloomaregistri loomiseks, kuhu tuleb edaspidi eelmainitud lemmikloomaliikide kiibistatud isendid registreerida. Seaduse muudatuse eesmärk on parandada lemmikloomadena peetavate loomade heaolu, leida võimalusi omaniku juurest lahti pääsenud looma kiireks tagastamiseks omanikule ja toetada KOVe, PTA-d, Maksu- ja Tolliametit ning Politsei- ja Piirivalveametit lemmikloomadega seonduvate ülesannete täitmisel. Muudatuse aluseks on 2023. aastal koostatud veterinaarseaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsus (VTK). 2025. aastal on plaanis algatada loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõud. Esmase prioriteedina koostatakse eelnõu, millega keelustatakse Eestis uute puurikanalate ehitamine alates 2026. aastast ja munakanade puurispidamine alates 2035. aastast. Järgmises etapis koostatakse eelnõu, millega tehakse ettepanek peamiselt lemmikloomade heaolu parandavate muudatuste tegemiseks, nende hulgas koerte ketis pidamise ja zoofiilia keelustamine, lahenduste kirjeldamine varjupaika jõudvate ja hulkuvate lemmikloomaliikide isendite arvu vähendamiseks ning järelevalvega seotud aspektide täpsustamiseks. Eelnõu tugineb 2024. aastal koostatud loomakaitseseaduse muutmise seaduse VTK-l. PTA teeb fokusseeritud järelevalvet ühiskonna ootusetele vastamiseks loomade heaolu tagamisel nii põllumajanduslikus loomakasvatuses kui lemmikloomade pidamisel. Oodatavad tulemused: EL teavituskohustuslike loomataudijuhtude arv ei ületa 120. Loomatervise ja -heaolu baromeetri tase võrreldes eelmise aastaga ei lange. 5.5 Programmi tegevus – Toiduohutuse poliitika kujundamine ja rakendamine Programmi tegevuste kirjelduses kasutatud sümbolite tähendused: Väljakutsed; Uuringud ja analüüsid; Projektid; IT-arendused; Koolitused; Pidevad tegevused Eestis toodetud ja tarbitav toit on ohutu ning tarbija teadlikkus toiduohutusest on Eesmärk kõrge ja tehtud valikud on tervist toetavad Tegelik tase Sihttase Mõõdik 2023 2025 2026 2027 2028 9 AKIS – Agricultural Knowledge and Innovation System – põllumajanduslike teadmiste ja innovatsiooni süsteem/ÜPP SK kirjas kui Põllumajanduse teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteem. 32  Toiduohutuse 100,69 ≥100 ≥100 ≥100 ≥100 baromeeter Tarbija teadlikkuse 65,8% - - - - baromeeter Väljakutsed, tegevused ja oodatavad tulemused Väljakutsed: Toidu ohutuse ja usaldusväärsuse tagamine eeldab kohanemist ühiskonna ootustega, mistõttu on vaja järjepidevalt tõsta riigi suutlikkust tegeleda tõhusalt toiduohutuse riskide maandamisega ning toiduohutuse järelevalvega, sh riskihindamise ja –kommunikatsiooniga. Toidu ohutuse järelevalve, sh tööjõuressurss ja kompetentsid, vajab kohandamist tegelemaks uute riskidega (nt uuendtoidud, uued tehnoloogiad toiduga kokku puutuvate materjalide valdkonnas, toidu reformuleerimine, toidulisandite üha laienev turg, toidu reklaam ja keelatud väited, kestlikule toidusüsteemile ülemineku mõjutused) ning seirete ulatuse ja mahu suurendamist. Põllumajandus- ja Toiduameti võimekus toidupettuste valdkonnas vajab tõstmist. Ebaausate tegevusetega toidu tarneahelas võib kaasneda risk rahvatervisele, majanduslik kahju tarbijatele ja käitlejatele, samuti seab see ohtu Euroopa Liidu siseturu efektiivse toimimise. Järelevalveasutusel peab olema teadlikkus ja võimekus eristada ja tõendada pettuse eesmärgil toime pandud tahtlikku nõuete rikkumist ja muud rikkumist. Toidupettuste kontroll peab olema üheks osaks riskipõhises järelevalves. Selle arendamiseks on vaja tagada piisav ressurss (mh tööjõud, andmeanalüüs, IT-lahendused sh masinõpe, seire, analüüsimeetodid jne), koolitada valdkonnale spetsialiseerunud eksperdid ja luua seire töörühm ning tõhustada nii riikide kui asutuste vahelist koostööd. Toidulisandite järelevalve vajab tõhustamist, kuna nende toodete turustamisel kasutatakse palju keelatud väiteid. Samuti on probleemiks keelatud ained (nt loata uuendtoidud) ja vitamiinide/mineraalainete kogused üle ohutu tarbimise ülempiiri. Toidulisandite kontroll peaks hõlmama ka analüütilist kontrolli, kuid selleks on vajalik tõhustada analüütilist võimekust. Turul on ka taimsed toidulisandid, mille ohutust pole uuritud. Toidualases teabes, sh reklaamis on probleemiks, et kasutatakse selliseid toitumis- ja tervisealaseid väiteid, mis ei ole teaduspõhised ning lubatud. Kuna aga tarbijate teadlikkus on madal ja järelevalvel ei ole piisavalt resursse, siis teatud toidu (sh toidulisandite) tootjad ja müüjad saavad turustamisel konkurentsieelise. Tänases toidujärelevalve süsteemis kasutusel olevate IT-lahenduste (Põllumajandus- ja Toiduameti järelevalve infosüsteem, erinevad registrid) elutsükkel on lõppemas ning vaja on uusi IT-lahendusi, mis täidaksid muutuvast maailmast tulenevaid nõudmisi. Samuti peaks järelevalve tõhustamiseks kasutusele võtma IT-lahendustel põhinevad seire võimalused, nt e-kaubanduses toidulisandite ning toidualase teabe, sh tervise- ja toitumisalaste väidete valdkondades. Toiduohutuse tagamise üheks oluliseks osaks on seired. Tagamaks, et mitmeaastased riiklikud kontrollikavad hõlmaks igakülgselt toidus esinevate saasteainete (sh veterinaarravimite jäägid, pestitsiidide jäägid) kontrolli, on EL tasandil täpsustatud proovivõtukavade koostamise põhimõtteid ning ette on antud miinimummahud. Toidu keemiliste riskide maandamise eesmärgil on lisaks vajalik koguda täiendavaid andmeid mitmete toidu saasteainete kohta (nt perfluoralküülühend, elavhõbe, nikkel jmt) ning toidu lisaainete ja toiduga kokkupuutuvatest materjalidest toitu migreeruvate ainete kohta, et hinnata võimalikku terviseriskitaset erinevatele elanikkonnarühmadele, arvestades tarbimismustreid ning riskijuhtimismeetmete võtmise vajadust, sh anda tarbimissoovitusi. 2024. a alustati toidu lisaainete ning 33 lõhna- ja maitseainete pilootseirega (EL üleselt on kokkulepitud uuritavad ühendid) ja 2027. a algab regulaarne seire. Järelevalve tegevuse toetamiseks on oluline, et järelevalveasutusele oleks tagatud ajas muutuvatele vajadustele ja nõuetele vastav analüüsiteenus. Viimase 10. a jooksul on kontrollivajadus toidutarneahelas kasvanud ja ühes sellega on kasvanud vajadus võtta suuremal hulgal kontrollproove ning tellida analüüse, arvestades olemasolevaid ja uusi riske. Ajas on tõusnud ka laborianalüüsidega seotud kulud (puudutab LABRIS ja METK laboreid ning välislaboritest tellitavat teenust), kuid rahastus on jäänud samale tasemele. Järelevalve ja seire toimingud peavad põhinema analüüsi-, uuringu- ja diagnoosimeetoditel, mis vastavad tänapäevastele teaduslikele standarditele ja mis annavad usaldusväärseid tulemusi. Seetõttu tuleb pidevalt kaasajastada labori seadmeparki, et see vastaks ajas muutuvatele vajadustele, nõuetele ja tehnilisele arengule ning võimaldaks kasutusele võtta uusi metoodikaid. Oluline on tagada suutlikkus (aparatuur, metoodikad, kompetents, ruumid) osutada riiklikke teenuseid vajalikul tasemel (seniste teenuste jätkumine ja uued teenused (nt taimetoksiinid, orgaanilised saasteained, toidu lisaained, toiduga kokkupuutuvatest materjalidest toitu migreeruvad ained, jmt) Eesti väliste laborite teenuste kasutamise osakaalu vähendamiseks). Investeeringute tegemiseks on vajalik stabiilne rahastus, et vältida investeeringuvajaduste kuhjumist. Strateegilistes valdkondades on kohapealse võimekuse loomine ülioluline, et kiiresti reageerida esile kerkivatele ohtudele, tuvastada toidupettuseid ning saada sisendit riskihinnanguteks. Erinevate laborite uurimustulemuste usaldusväärsuse ja võrreldavuse tagamiseks on loodud ELis referentlaborite võrgustik. Igal liikmesriigil on kohustus määrata referentlaborid iga määratud Euroopa Liidu referentlabori kohta. Eestis on enamik vajalikest referentlaboritest määratud, kuid teatud saasteainete ja loomataudide osas on Eestil jätkuvalt referentlaboratooriumid määramata, kuna Eestis puudub selleks praegu sobiv labor (näiteks tööstuslikult tekkivad saasteained, toiduga kokkupuutuvad materjalid) või siseriiklik laboriteenuse välja arendamine ei ole otstarbekas (näiteks merelised biotoksiinid, hobuste aafrika katk). Sellistel juhtudel tuleb teenusepakkuja leida mõnest teisest ELi liikmesriigisist. 2024. aasta lõpu seisuga on vaja leida teenusepakkujaid 14 referenttegevuse valdkonnas. Eesti toiduohutuse alase situatsiooni hindamiseks on oluline tagada piisavas mahus teadusuuringute tegemine (sh laiaulatuslikum toidu kaudu saadavate saaste- ja lisaainetest ning toiduga kokkupuutuvatest materjalidest tulenevate riskide hindamine, toidupettuste tuvastamise meetodite arendamine, toidus esinevate pestitsiidide jääkide uurimine, sh ainete koosmõju hindamine, biomonitooring). Toiduohutuse riskihinnagute tegemisel on üheks oluliseks komponendiks rahvastiku toitumisandmete olemasolu. Praegu ei ole Eesti rahvastiku toitumist kajastavad andmestikud ajakohased. Oluline on üldsuse teavitamine toiduohutusega seotud riskidest ning riigi kommunikatsiooni alase võimekuse tõstmine. Tarbija teadlikkuse tõstmiseks on vaja kujundada süstemaatiline toiduohutuse teemaline teavitusprogramm. Vajadus on edendada kestlikku toidukeskkonda ning tarbijate kestlikumaid toiduvalikuid. Eesti rahvastiku toitumine ei ole piisavalt kestlik, kuna süüakse Eesti riiklikes toitumis- ja toidusoovitustes soovitatust oluliselt rohkem liha ja lihatooteid, magustatud piimatooteid, magusaid ja soolaseid näkse. Samas tarbitakse soovitatust vähem puu- ja köögivilju, täisteratooteid ja kala. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu andmed aastast 2022 näitavad, et rohkem kui pooled kõigist 16−64 aastastest vastanutest on kas ülekaalus või rasvunud ning Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu kohaselt oli 2021/2022. õppeaastal ülemäärase kehakaaluga 11−15 aastaseid õpilasi 20%. Tasakaalustatud toitumisega maandab tarbija muuhulgas ka toiduohutuse riske (nt lisa- ja saasteainete saadavus). Tegevused: Õigusloome ja analüüsid 34  Rahvusvaheliste organisatsioonide töös ja EL otsustusprotsessis osalemine EL ning EE toiduseaduse reguleerimisala ulatuses (toidu keemilised ja bioloogilised riskid, töötlemisviisid, toidugrupi nõuded jm), kus toimub pidev nõuete ajakohastamine lähtuvalt uutest teadusandmetest ja loataotlustest. Tulenevalt Euroopa Komisjoni Rohelisest kokkuleppest ja selle raames esitatavatest strateegiatest peame tähelepanu pöörama toidusüsteemi kestlikumaks muutmisele. Toidusüsteemi kestlikumaks muutmisse panustavad erinevad algatused strateegiatest „Talust taldrikule“, „Euroopa Vähitõrjeplaan“, „Kemikaalistrateegia“, „Ringmajanduse tegevuskava“ jne. Euroopa Komisjonis on alustanud tööd üldise toiduseaduse ja kestlike toidusüsteemide töögrupp, mis hõlmab põllumajandus- ja keskkonnapoliitika, toiduohutuse ning tervise aspekte. Strateegia „Talust taldrikule“ näeb ette kestlikkuse õigusraamistiku väljatöötamise algatuse. Avaliku konsultatsiooni käigus on kogutud sisend, sh Eestist, kuid õigusakti eelnõu on ootel. Lisaks on Komisjon alustanud kestliku toidusüsteemi monitooringusüsteemi, mis sisaldab toiduahela kestlikkuse aspekte hindavaid indikaatoreid, väljatöötamist. See saab olema avalik virtuaaltahvel, mis näitab toidusüsteemi liikumist kestlikkuse suunas. Komisjoni strateegia „Talust taldrikule“ raames alustatud toidu märgistamisega seotud algatused (pakendi esikülje toitaineline märgisüsteem, tervise- ja toitumisalaste väidete aluseks olevate toitaineliste põhijoonte loomine, toidu päritolu ja säilimisaja esitamine ning alkoholi märgistus) ning toiduga kokkupuutuvate materjalide õigusraamistiku algatused on ootel. Toiduraiskamise vähendamise riigisisesed tegevused toimuvad ministeeriumide (REM, KLIM, SOM) koostöös ning riikliku toidujäätmete tekke vältimise kava alusel regulaarselt. EL tasemel jätkub jäätmete raamdirektiivi väljatöötamine, millega mh kehtestatakse toidujäätmete vähendamise sihttasemed. 2024. a aprillis võeti vastu Euroopa Komisjoni ja Parlamendi direktiivide ehk nn hommikusöögidirektiivide muudatus, millega muudetakse mooside, mee, mahlade ning piimapulbrite ning kondenspiimade direktiives nõudeid. Olulisematest muudatustest võib välja tuua meesegude päritolu märgistamise, uue mahla liigi „vähendatud suhkrusisaldusega mahl“ lisandumine ning moosides puuvilja/marja sisalduse tõstmine. Nende läbivaatamine oli ettenähtud strateegias „Talust taldrikule“, eesmärgiga võtta neis arvesse kestlikkust. 2025. aastal alustame ettevalmistusega nende direktiivide ülevõtmiseks riigisisestesse õigusaktidesse. Lisaks vajavad ülevaatamist riigisisesed mooside toidugrupi nõuded. Toidu valdkonna õigusnormide kaasajastamine ja õiguse korrastamine, mh toiduseaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse välja töötamine. Ülevaatamisel on valdkonna riigisiseste õigusaktide aja- ja asjakohasus, et tagada kehtivate õigusnormide eesmärgipärasus. Koostatakse vajalikud analüüsid ja analüüsist lähtuvad vajalikud tegevused viiakse ellu etapiviisiliselt vastavalt kokkulepitud ajakavale. Pakendamata toidu toidualase teabe esitamist reguleeriva põllumajandusministri määruse nr 24 nõuded on ülevaatamisel eesmärgiga toetada enam liikumist kestlike toidusüsteemide poole. Olulisemad muudatused hõlmavad järgmisi teemasid: annetatava toidu toidualase teabe õigusselguse tagamine; toitlustusettevõttes pakendamata toidu koostisosana kasutatud värske, jahutatud ja külmutatud liha puhul looma kasvatamise riigi esitamine; toitlustusettevõttes lahtiselt müüdava alkohoolse joogi (v.a tarbija soovil kohapeal tarbimiseks valmistatud joogi) alkoholisisalduse esitamine; jaekaubandusettevõttes (v.a toitlustusettevõttes) koostisosade loetelu ja toitumisalase teabe esitamine tarbija juuresolekuta vahetult müügiks pakendatud toidul. Määruse valmimise aeg ning teavitustegevuste ja nõuete rakenduse ettevalmistamine on planeeritud 2025. aasta algusesse. 2025. aastal jätkatakse Annetatava toidu toidualase teabe nõuete muudatustega seonduvalt on vajalik ka täpsustada Põllumajandus- ja Toiduameti juhendit „Toiduohutus annetamisel“ ning jätkata teavitustegevustega. Täiendavalt analüüsitakse toidu 35 koostisosana kasutatava liha päritolu esitamise laiendamise võimalust riikliku erandina pakendatud toidu puhul. Vabariigi Valitsuses kinnitati 2.05.2024 memorandum, millega otsiti võimalusi kasutamaks avalikus toitlustuses senisest suuremas mahus kohalikku, sh mahepõllumajanduslikku ja tervislikku toitu ning suurendada taimse toidu osakaalu. Nimetatud eesmärgi täitmiseks jätkatakse esimese etapina riigihanke kriteeriumide kehtestamise võimaluste analüüsi ning teise etapina kehtestatakse riigihangete keskkonnahoidlikkuse kriteeriumid toitlustusteenuse ja toidu valdkonnas kliimaministri määrusega. Lisaks otsustati memorandumiga, et Sotsiaalministeeriumil, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumil ning Haridus- ja Teadusministeeriumil tuleb järgneva viie aasta jooksul alates valitsuse otsuse vastuvõtmisest viia ellu koolitoidu teekaardi tegevused. Alustatakse märgisüsteemi väljatöötamist (õigusliku aluse loomine, tegevuskava koostamine) Eestis, kuna EL ülese süsteemi väljatöötamine on teadmata ajaks seiskunud. Pakendi esikülje märgisüsteem (nt Nutriscore) toetab kestlike toiduvalikute edendamist ja aitab tarbijal mõista toidu toitainelist koostist ning teha tervist toetavamaid valikuid. Sellise süsteemi loomine on ettenähtud PÕKA-s ning see toetab arengukavas „Eesti 2035“ seatud tervisliku toitumise eesmärke. Toiduohutuse tervikteenuse raames analüüsitakse toiduga kokkupuutuvate materjalide valdkonna järelevalve korralduse tõhusust Eestis ning otsitakse parendustegevusi. Lisaks analüüsitakse toidu-, sööda- ja veterinaarjärelevalve planeerimise, toimingute läbiviimise ja tunnitasude arvestamise protseduuri. Eesmärgipärase ja tulemusliku järelevalve tunnitasude (toit, sööt, veterinaaria) kogumiseks tuleb metoodikat rakendada asjakohaselt ja ühetaoliselt. Tagada tuleb algandmete sisestamise, toimingute fikseerimise ning tasuarvestuse kvaliteet, kaardistamisel on parendusvõimalused. Järelevalve Põllumajandus- ja Toiduamet kohandab tööjõuressurssi ja kompetentse, võttes arvesse uusi ja katmata riske ning seirete ulatuse ja mahu suurenemist (sh toidupettused, toidu reklaam, uuendtoidud, uued tehnoloogiad toiduga kokkupuutuvate materjalide valdkonnas, toidulisandid, toitumise- ja tervisealased väited, kestlikule toidusüsteemile ülemineku mõjud). Järelevalve riskipõhisuse edendamiseks arendatakse järelevalve- ja seiretulemuste analüüsi võimekust. PTA ja LABRIS tagavad valmisoleku lahendada operatiivselt rahvatervist ohustavaid zoonootilisid haiguspuhanguid ning teevad koostööd eriti ohtlike ja teatavate ohtlike ning esilekerkivate loomataudide kiireks diagnoosimiseks ja haigustekitajate täpsemaks iseloomustamiseks. PTA järelevalvesüsteemi ja – protsesside pidev arendamine. Välja arendatakse pettuste ennetamise ja tuvastamise süsteem ning võimekus kogu toidutarneahela ulatuses. 2024. a alustati toidu lisaainete ning lõhna- ja maitseainete pilootseirega (EL üleselt on kokkulepitud uuritavad ühendid) ja 2027. a algab regulaarne seire. PTA töötab välja EL seireprogrammi rakendusplaani Eestis. Olemasolevate riskihindamise süsteemide ülevaatamine ning ajakohastamine lähtuvalt uutest toiduohutuse riskidest ning arvestades käitleja poolt vabatahtlikult rakendatud kvaliteedisüsteemi tulemusi. Valmisoleku loomine riskihindamise süsteemi üleviimiseks uude IT-süsteemi. Arendatakse uuele platvormile PTA ühtset infosüsteemi, millele luuakse planeerimise ja riskihindamismoodul ning liidestused teiste ametite andmebaasidega. Rahastus on planeeritud SF vahenditest 2025-2026. Uuele platvormile rajatav infosüsteem võimaldab asutuse üleselt andmekvaliteeti parandada ja analüüsivõimekust, sh ennetustööd ja riskihindamist tõhustada. Järelevalvesüsteemi toetav laborisüsteem 36  Teenusepakkujate leidmine mõnest teisest ELi liikmesriigist referentvaldkondades, kus Eestis puudub selleks praegu sobiv labor või siseriiklik laboriteenuse välja arendamine ei ole otstarbekas. Labori seadmepargi kaasaegsena hoidmine ning labori võimekuse tõstmine, et vähendada välislaborite teenuste kasutamise osakaalu vastavalt kokkulepetele. Eestis on vaja taastada labori võimekus esmajärjekorras loomset päritolu toidus ja suure rasvasisaldusega tooraines esinevate pestitsiide jääkide analüüsimiseks ning pestitsiide jääkide analüüsimine loomsest toidust üksiku jäägi meetodil. Toiduohutuse tervikteenuse raames on ülevaatamisel referentlaboriga seotud protsessid ning samuti analüüsitakse senist volitatud laborite volitamissüsteemi toimimist ning kavandatakse täiendavaid meetmeid laborite (tervik)süsteemi paremaks toimimiseks, sh lepitakse kokku laboriteenuse arengusuunad valdkonnas. Teadlikkuse tõstmine Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) rahastuse toel jätkub riskihindamise valdkonnaga seonduva teema koordineeritud kommunikatsiooni arendamine, kaasates riskihindajaid ja riskijuhte Eestis ja naaberriikides, et tagada avalikkuse parem teavitamine toiduohutuse valdkonna riskidest ja teaduspõhistest meetmetest nende riskide vähendamisel. Toiduohutusealasteks teavitustegevusteks kasutatakse erinevaid kanaleid, mis valitakse lähtuvalt sihtgrupist, kelleni soovitakse jõuda, sh maablogi, sotsiaalmeedia, televisioon, raadio. 2025. aastal jätkatakse EFSA toiduohutuse kampaanias #Safe2Eat osalemist. Tarbija teadlikkust toiduohutusest hinnati 2023. aastal ning uuring andis hea sisendi järgnevate aastate teavitustegevuste planeerimiseks. Järgmine hindamine toimub 2027. aastal. Teadmussiirde programmi raames (põllumajanduse, toidu ja maamajanduse programm) viiakse läbi kuni 2025. aasta juuni lõpuni toidu käitlejatele toiduohutuse alaseid teabepäevi, koolitusi, konverentse ning koostatakse infomaterjale. Nimetatud teadmussiirde tegevuste koordinatsiooni võtab üle Maaelu Teamuskeskuse loodud AKIS kompetentsikeskus. Selleks, et toimuks sujuv üleminek AKIS teadmussiirde tegevustele valmistatakse ette ja lepitakse osapooltega kokku teadmussiirde teenuste uus korraldus ja juhtimismehhanismid. Samal ajal tagatakse ka programmist katmata, kuid sihtrühmale oluliste tegevuste elluviimine (näiteks e-õppe ettevalmistamine toiduohutuse ABC teemal). Toiduohutuse ABC teemalise e-õppe ettevalmistamine, piloteerimine, vajadusel laiendamine. 2025. aastaks luuakse AKIS kompetentsikeskuses e-õppe tehnilised lahendused ning arendustega samaaegselt toimub toiduohutuse alase koolituse sisuloome. Toiduohutuse e-õppe näol luuakse täiendav süsteemne teadlikkuse tõstmise kanal alustavale ettevõtjale, millega eelkõige selgitatakse peamisi toiduohutuse põhimõtteid ja nõudeid, mida on vaja teada enne toidukäitlemisega alustamist. PTA tõstab tarbijate ja käitlejate teadlikkust toiduohutusest avalikustades süstemaatiliselt järelevalvetulemusi (nt RASFF teated; järelevalve proovide tulemused). Jätkatakse SA Maaelumuuseumid II ja III kooliastmele suunatud õppeprogrammiga „Toidu eluring“, milles õpitakse hindama inimtegevuse mõju looduskeskkonnale, lahatakse toiduraiskamise tekkepõhjuseid ning leitakse toidujäätmete probleemile lahendusi, ning haridusprogrammiga tervist toetava toitumise teemal. Koostöös KLIMi ja SoMiga töötatakse välja toidu raiskamise vähendamise teemalised õppematerjalid haridusasutustele õppetegevuses kasutamiseks arvestades erinevaid vanuseastmeid. Teaduspõhisus Toiduohutusega seotud meetmed peavad tuginema teadusliku riskihindamise tulemustele. LABRIS riskihindamise osakonna roll on tagada toiduohutuse valdkonnas riskide hindamine, toiduahela riskidest teavitamine ja teadusnõu andmine ReMile ning PTAle. LABRIS riskihinnangute projektid ja ajakava lepitakse kokku iga-aastaselt. Täiendavalt tellime rakendusuuringuid, töösolevad teemad loetletud järgnevalt. 37  2025. a alustakse uuringuga „Biomonitooringu läbiviimine põlevkivi sektoriga kokku puutuva elanikkonna seas (töötajad ja elanikud), teine etapp – biomonitooringu läbiviimine“, mis sisaldab endas ka pestitsiidide jääkide biomonitooringut. Uuringu teostamise ajaks on planeeritud 36 kuud lepingu sõlmimise ajast arvates. Uuringu tellijateks on SOM ja REM. 2023. aastal alustati uuringuga „Teatud mükotoksiinid toidus ja söödas“. Töö raames määratakse erinevate elanikkonnarühmade riskitase (saadavushinnang) ning riskitase tundlikele loomaliikidele. Lisaks hinnatakse kliimamuutuste mõju teatud mükotoksiinide sisaldusele Eestis kasvatatud toidu ja sööda teraviljades. Projekt lõpeb 2026. a. 2025. aastal on kavas alustada uuringuga „Teatud saasteained (dioksiinid, PCB-d, BFR-d, perfloralküülühendid) loomses toidus (piim, liha, või, munad, mesi)“,kus on eesmärgiks määrata erinevate elanikkonnarühmade riskitase (saadavushinnang). Projekti kestvuseks on palneeritud kolm aastat. Toiduohutuse riskide hindamiseks on vajalik läbi viia Eesti rahvastikupõhine toitumisuuring. Selle pilootuuringu viib läbi Tervise Arengu Instituut 2025. a ja seda finantseerib REM. Ka edaspidi on vajalik toitumisuuringu ettevalmistustes osalemine ja vajalik on leida rahastus; 2021. aastal alustati rakendusuuringuga mee Eesti (geograafilise) päritolu tõendamiseks täiendava viisi loomiseks. Võimalus määrata laboris analüütiliselt mee Eesti päritolu avaldab positiivset mõju ausale konkurentsile meeturul, sealjuures võimaldab see tõhusamalt võidelda mee võltsimisega. Meetodi loomise tähtaeg on eeldatavasti 2025. aasta sügis. 2023. aastast osaleme EFSA rahastatud nn rätsepatöö projektides, mis on lühikeses ja keskpikas perspektiivis kasulikud ELi toiduohutuse süsteemile, toetavad pikaajaliste partnerluste loomist ja valmisolekut riskihindamistegevusteks tulevikus. Projektide ettepanekuid saavad esitada nii EFSA kui liikmesriigid lähtuvalt oma strateegilistest eesmärkidest ja prioriteetidest. Projekti tegevustesse on kaasatud asjakohased ReM haldusala asutused. 2024. aastal alustasime järgmiste projektidega: "Andmete kaardistamine liikmesriigis"; „Riskihindamistegevuste ühise planeerimise ja partnerluste tekke soodustamine“ ; „Liikmesriigi kommunikatsioonikoordinaatorid“. Kavas on projektides osalemist jätkata ka järgnevatel aastatel. 2025. aasta lõpuks analüüsib ReM toitlustusteenuse ja toidu avalikes hangetes võimalike keskkonnahoidlikkuse kriteeriumite kehtestamise võimalusi. Oodatavad tulemused: Tarbija tervis ja huvid on kaitstud kõrgel tasemel. Toiduohutuse baromeetri näit, mis mõõdab üldist toiduohutuse olukorda Eestis aastapõhiselt ja võrrelduna eelmisesse aastasse, on vähemalt 100 ja tarbija teadlikkus toiduohutusest kasvab. 5.6 Programmi tegevus – Mahepõllumajanduse poliitika kujundamine ja rakendamine Eestis toodetud ja tarbitav toit on ohutu ning tarbija teadlikkus toiduohutusest on Eesmärk kõrge ja tehtud valikud on tervist toetavad Tegelik tase Sihttase Mõõdik 2023 2025 2026 2027 2028 38  Tunnustatud ettevõtete 2428 2400 2400 2400 2400 arv Tarbijate osakaal, kes 9% (2022) 15 15 16 16 tarbivad mahetoitu regulaarselt (vähemalt kord nädalas), % Väljakutsed, tegevused ja oodatavad tulemused Väljakutsed: Vaatamata mahetoodete populaarsusele tarbijate seas on takistuseks mahetöötlemise ja turuarenduse mahajäämus, millest tulenevalt tuleb edaspidi keskenduda rohkem töötlemis- ja turustusskeemide arendamisele. Mahepõllumajandussektori varasemate aastate kiire areng on toonud kaasa järelevalve kasvu PTAle. Siiani on suudetud tagada Eesti mahetoodete usaldusväärsus nii kohalikul turul kui ka välismaal. Eesti mahetoodete usaldusväärsuse aitab ka tulevikus tagada senisest tõhusam järelevalve. Eesti mahetoodete eksport vähenes 2023. aastal võrreldes 2022. aastaga. Ekspordimahu langust mõjutasid eelkõige 2023. aasta põllumajanduskultuuride madal hind ning ilmastikuoludest tingitud väiksem saagikus. Kokku eksporditi Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) hinnangul 2023. aastal mahetooteid ligikaudu 33 miljoni euro väärtuses. Kõige rohkem, ligi 12 miljoni euro väärtuses eksporditi teravilja. „Mahepõllumajanduse edendamise tegevuskava 2023-2030“ eesmärk on mahetoodete ekspordikäibe kasv 80 miljoni euroni 2030. aastaks. Mahepõllumajandusmaa ja mahepõllumajandusettevõtete arv on hakanud vähenema. Eestis oli 2023. aastal 227 741 ha mahepõllumajandusmaad, mis moodustab kogu Eesti põllumajandusmaast ligikaudu 23%. Võrreldes aasta varasemaga vähenes mahepõllumajandusmaa 6131 hektari võrra ehk 2,6%. Mahetootmisega tegelevaid põllumajandusettevõtteid oli 2023. aastal 1968, võrreldes eelmise aastaga vähenes nende arv 78 võrra ehk 3,8%. Samas on mahepõllumajandusettevõtted aastatega järjest suuremaks kasvanud – 2023. aastal oli keskmises mahepõllumajandusettevõttes ligikaudu 116 ha mahepõllumajandusmaad. Tegevused: Mahepõllumajanduse register liidestatakse põllumajandusloomade registri ning põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registriga, et luua kvaliteetne mahepõllumajandusloomade ja mahepõllumajandusmaade andmestik, kus põllumajandusloomade ning põllumassiividega seotud alusandmestik on täiendatud mahetunnustamisega seotud andmetega. Alates 2022. aastast toetatakse haridusasutustes mahetoidu pakkumist. Toetuse peamised eesmärgid on mahepõllumajandusliku toidu kõrgema hinnaga seotud lisakulude hüvitamine haridusasutuste pidajatele, toidutootmise kestlikkusele kaasa aitamine, laste teadlikkuse suurendamine mahepõllumajandussektorist ja keskkonnahoiust ning mahetoidu tarbimise ja seeläbi ka turunõudluse suurendamine. Toetus on suunatud lasteaedadele ja üldhariduskoolidele üle Eesti. Mahetooraine kasutamist kompenseeritakse koolidele ja lasteaedadele, kus kasutatakse lastele toidu valmistamiseks igas kuus vähemalt 20% mahepõllumajanduslikke koostisosi ja kelle toitlustaja on sellest teavitanud PTAd. Toetus on suurendanud haridusasutuste huvi mahetoidu pakkumise vastu. Kui 2021/2022. õppeaastal pakuti mahetoitu 45 haridusasutuses, siis 2023. aasta lõpus pakuti mahetoitu juba 153 haridusasutuses (ligikaudu 20% Eesti lasteaia- ja koolilastest). „Eesti mahepõllumajanduse tegevuskava aastateks 2023-2030“ eesmärk on 39 2030. aastaks jõuda tasemele, kus vähemalt 50%-le Eesti lasteaialastest ja üldhariduskoolide õpilastest pakutakse mahetoitu. Isikud (füüsilised või juriidilised), kes soovivad tegeleda mahepõllumajandusliku tootmisega, peavad olema tunnustatud ja kantud mahepõllumajanduse registrisse. Kontrolle tehakse vähemalt kord aastas. 10% ulatuses kontrollitakse tootjaid teistkordselt. 5% tootjate ettevõtetes võetakse proove ja analüüsitakse neid, et tuvastada võimalikku mahepõllumajanduslikus tootmises lubamatute toodete kasutamist. Mahepõllumajanduse arendamiseks on vajalik tagada mahepõllumajanduse nõuandeteenus kõikides valdkondades (mahepõllumajanduslik taime- ja loomakasvatus, mahemesindus, mahetöötlemine ja - toitlustamine). Mahepõllumajanduse konsulentide arvu suurendamiseks on vaja olemasolevaid konsulente koolitada, neid ühtses infovoos hoida ning luua nõustajatele asjakohane mentorluse süsteem. Mahepõllumajanduse arendamisel on oluline korraldada pikaajalisi mahepõllumajanduse kompleks- uuringuid vastavalt sektori vajadustele. Lisaks on oluline teha lühemaid ja perioodilisi uuringuid, mis sisaldaksid valdkonnapõhiste vajaduste, sh vähem arenenud sektorite, nagu köögivilja- ja linnukasvatus, piimakarjakasvatus ja vesiviljelus, uurimist. Mahetoodete ekspordi edendamist käsitleva Eesti mahepõllumajanduse edendamise tegevuskava 2023–2030 III samba eesmärk on Eesti mahetoodete tuntuse ja usaldusväärsuse tõstmine ning kõrgema lisandväärtusega toodete ekspordi edendamine. Selleks, et hinnata eesmärgi täitmist ning vajadusel võtta kasutusele vajalikud abinõud eesmärgi täitmise soodustamiseks, on sõlmitud Eesti Konjunktuuriinstituudiga leping, mille raames selgitatakse välja eksporditud ja teistesse Euroopa Liidu riikidesse turustatud mahetoodete kogus ja rahaline väärtus tootegruppide lõikes ning olulisemad eksporditurud. Järelevalve Järelevalve ühetaolisuse parandamiseks on välja töötamisel meetmete kataloog, mille eesmärk on mahepõllumajanduse nõuete rikkumise tuvastamisel ühetaoline ja mõjus meetmete rakendamine, et nõuetele mittevastav tegevus ei jätkuks. 2025. a on kavas ärianalüüs võimaluste ja vajaduste väljaselgitamiseks mahepõllumajanduse järelevalves PRIA pinnaseire süsteemi ja fotoäpi IVA kasutuselevõtuks. Pinnaseire süsteemi ja fotoäpi rakendamine võimaldab kasvatatavate põllumajanduskultuuride tuvastamist kohapealset kontrolli tegemata, samuti aitavad need süsteemid kaasa ka võimalike nõuete rikkumiste tuvastamisele. Süsteemide kasutuselevõtt toob ka ajalist kokkuhoidu nii PTAle kui ka mahetootjatele. Oodatav tulemus: Vähemalt 15% tarbijatest eelistab osta mahetoitu, tunnustatud ettevõtete arv on 2400. 40 6. Programmi juhtimiskorraldus Toiduohtuse programmi juhib toiduohutuse asekantsler. Programmijuhi ülesanne on programmi koostamise ja uuendamise eestvedamine, elluviimise ja seire koordineerimine. Valdkonna eest vastutav minister kinnitab programmi pärast riigieelarve vastuvõtmist Riigikogus. Iga lõppenud aasta kohta koostatakse programmi tulemusaruanne, mis on sisendiks tulemusvaldkonna „Põllumajandus ja kalandus“ tulemusaruandesse. Programm on arengukavas „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ seatud eesmärkide rakendamiseks vajalikke meetmeid ja tegevusi kirjeldav dokument. Programm viib ellu arengukava „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ 1., 2., 3., 4. ja 5. tegevussuundade eesmärke. 41 LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus Programmi tegevus – Taimekaitse ja väetiste poliitika kujundamine ja rakendamine Programmi tegevuse oodatavat tulemust aitavad saavutada Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (ReM), PTA ja METK oma teenuste kaudu. Väetiste ja taimekaitsevahendite ohutus inimesele ja keskkonnale tagatakse ReM taimekaitse- ja väetiste turustamise poliitika kujundamisega. PTA teostab taimekaitse ja väetiste turustamise ja kasutamise valdkonnas järelevalvet. METK panustab valdkonda teadustegevustega, analüüsides maakasutuse keskkonnamõju, viies läbi taimekaitse ja taimekasvatuse uuringuid ning hinnates taimekaitsevahendite tõhusust. METK teeb laboratoorseid analüüse (mullaproovid, taimekaitsevahendid, väetised jm) ning panustab ka teadmussiirde ja innovatsiooniteenustega. Programmi tegevus – Tõuaretuse poliitika kujundamine ja rakendamine, Põllumajanduses mitmekesise tootmise võimaldamiseks kujundab ReM poliitikat põllumajandusloomade aretuse ja loomageneetiliste ressursside säilitamise valdkondades. PTA teostab järelevalvet aretuse üle. PRIA kaudu makstakse ohustatud tõugu looma pidamise toetust ning põllumajandusloomade aretustoetust. Programmi tegevus – Sordiaretuse ja paljundusmaterjali poliitika kujundamine ja rakendamine Põllumajanduses mitmekesise tootmise võimaldamiseks kujundab ReM poliitikat sordiaretuse ja taimse paljundusmaterjali valdkondades. PTA tegeleb seemnete ja seemnekartuli sertifitseerimise ja turustamise nõuetele vastavuse kontrollidega, sordi registreerimise ja –kaitsega ning paljundusmaterjali ja erinevate taimede turustamise nõuetele vastavuse kontrollidega. Olulisemad teenused METK poolt on põllumajanduskultuuride sordiaretus, seemnete kvaliteedi määramine, seemnepartiide järelkontrolli põldkatsete, sordi registreerimiskatsete ja sordi võrdluskatsete (majanduskatsete) läbiviimine ning geneetilise ressursi kogumine ja säilitamine. METK panustab valdkondadesse teadmussiirde ja innovatsiooni teenustega. PRIA kaudu makstakse kohalikku sorti taimede kasvatamise toetust ning sertifitseeritud seemnekartuli tootmise toetust. Programmi tegevus – Looma- ja taimetervise poliitika kujundamine ja rakendamine Programmi tegevuse oodatavat tulemust aitavad saavutada ReM, PTA, PRIA, LABRIS ja METK oma teenuste kaudu. Hea taimetervise ja loomade tervise alane olukord ning kõrge loomade heaolu tagatakse ReM taimetervise, söödaohutuse, loomatervise ja loomade heaolu poliitika kujundamisega. PTA teostab järelevalvet taimetervise, söödaohutuse, loomade pidamiseja heaolu, kõrvalsaaduste käitlemise ja puidutöötlemisettevõtete üle. PTA teostab looma- ja taimetervise alase väljaveo ja sisseveo kontrolli. PRIA kaudu makstakse loomade heaolu, karjatervise kõrgemate majandamisnõuete ning loomataudide kontrollprogrammi alase koostöö toetust. Ohtliku taimekahjustaja puhangu korral on võimalik anda toetust ohtliku taimekahjustaja kartuli ringmädaniku või viljapuu-bakterpõletiku tõrjeabinõude rakendamise eest. METK uurib taimekahjustajaid ja teeb kahjustajate seiret, teeb taimse materjali ja sööda laborianalüüse ning taimekahjustajate määramise analüüse. LABRIS teeb laboriuuringuid ja annab riskihinnanguid loomatervise ja söödaohutuse valdkonnas. Programmi tegevus – Toiduohutuse poliitika kujundamine ja rakendamine Toiduohutuse eesmärke aitavad saavutada oma teenuste kaudu ReM toiduohutuse poliitika kujundamisega, PTA toiduohutuse järelevalve (sh väljaveo ja sisseveo kontroll) ja haiguspuhanguteks valmisoleku tagamisega ning LABRIS toidu ja alkoholi laboratoorse kontrolli, toiduvaldkonna referentvolituste täitmise ja toiduohutuse valdkonna riskihindamisega. METK panustab teadmussiirde ja innovatsiooni teenustega. Programmi tegevus – Mahepõllumajanduse poliitika kujundamine ja korraldamine Mahepõllumajanduse eesmärke aitavad saavutada oma teenuste kaudu ReM poliitika kujundamine, mida rakendatakse PRIA (toetuste rakendamine), PTA (järelevalve) teenuste kaudu. 42 Mahepõllumajanduse konkurentsivõime tõstmiseks ning mahepõllumajanduses tunnustatud ettevõtjate arvu säilitamiseks rakendatakse mahepõllumajanduse toetusi: mahepõllumajanduse ökokava, loomade heaolu toetus mahepõllumajandusloomadele, haridusasutustes mahetoidu pakkumise toetus. PTA põhitegevuseks on mahepõllumajanduslike ettevõtete tunnustamine ning riikliku järelevalve korraldamine. METK panustab teadmussiirde ja innovatsiooni teenustega. 43 LISA 2. Teenuste rahastamiskava Toiduohutuse programm 2025 2026 2027 2028 Looma-ja taimetervise -26 761 341 -26 689 010 -24 849 970 -24 852 273 poliitika kujundamine ja rakendamine Loomade heaolu järelevalve -884 640 -883 751 -883 247 -883 247 Loomade heaolu poliitika -836 932 -516 487 -453 754 -454 486 kujundamine Loomade pidamise ja -1 227 563 -1 226 245 -1 225 497 -1 225 497 kõrvalsaaduste käitlemise järelevalve Loomahaiguste laboratoorne -593 133 -593 133 -593 133 -593 133 diagnoosimine Loomahaiguste -551 362 -485 222 -445 066 -445 066 referentvolitused ja valmisolek Loomaheaolu toetuste -6 251 465 -6 284 067 -6 324 171 -6 324 171 andmine Loomataudide leviku riski -4 306 709 -4 306 158 -4 299 101 -4 299 101 haldamine Loomatervise poliitika -1 641 530 -1 418 386 -1 366 122 -1 366 785 kujundamine Loomatervise toetuste -4 945 424 -5 855 795 -4 215 889 -4 215 889 andmine Loomatervise -172 266 -175 424 -142 569 -142 569 valdkonna riskihindamine Põllumajandusloomade -889 306 -845 063 -845 397 -845 397 registri andmete haldamine Puidutöötlemisettevõtete -220 293 -215 047 -214 972 -214 972 järelevalve Sööda käitlemise järelevalve -302 261 -300 256 -300 108 -300 108 Sööda ohutuse riskide -102 270 -100 477 -100 449 -100 449 haldamine Söödaohutuse poliitika -287 777 -194 534 -173 656 -174 049 kujundamine Söödaohutuse uuringud -531 186 -416 023 -416 023 -416 023 Taimede ja taimsete saaduste -213 551 -208 302 -208 226 -208 226 väljaveo kontroll Taimekahjustajate -289 437 -266 302 -266 302 -266 302 laboratoorne määramine Taimekahjustajate riski -513 965 -508 474 -508 261 -508 261 haldamine teenus Taimetervise järelevalve -916 796 -910 644 -910 054 -910 054 Taimetervise poliitika -345 589 -242 032 -221 188 -221 703 kujundamine Taimse paljundusmaterjali -249 282 -248 991 -248 826 -248 826 kontroll Teadus ja innovatsioon -9 484 -9 484 -9 484 -9 484 (Taimetervis) 44 Väljaveo sertifikaadid -317 974 -317 606 -317 398 -317 398 loomadele ja kõrvalsaadustele Veterinaararstide järelevalve -161 147 -161 104 -161 080 -161 080 Mahepõllumajanduse -27 941 295 -29 159 387 -30 343 917 -30 344 336 poliitika kujundamine ja rakendamine Mahepõllumajanduse -1 494 279 -1 492 654 -1 491 731 -1 491 731 järelevalve Mahepõllumajanduse poliitika -309 104 -159 233 -54 423 -54 841 kujundamine Mahepõllumajanduse -26 137 911 -27 507 501 -28 797 763 -28 797 763 toetuste andmine Sordiaretuse ja -11 551 684 -10 634 363 -10 474 309 -10 477 944 paljundusmaterjali poliitika kujundamine Algseemnekasvatus -516 315 -507 359 -507 359 -507 359 Geneetilised ressursid -343 998 -279 346 -279 346 -279 346 Põldkatsete läbiviimine -1 709 675 -1 609 371 -1 609 371 -1 609 371 Põllumajanduskultuuride -3 967 964 -3 634 451 -3 634 451 -3 634 451 sordiaretus Seemne sertifitseerimine -237 430 -235 496 -235 412 -235 412 Seemne turustamise -167 024 -165 130 -165 068 -165 068 järelevalve Seemnekartuli -167 197 -162 009 -161 968 -161 968 sertifitseerimine Seemnete kvaliteedi -730 161 -670 646 -670 646 -670 646 määramine Sertifitseeritud -1 787 386 -1 762 144 -1 762 144 -1 762 144 seemnekasvatus Sordi registreerimine ja kaitse -295 836 -295 723 -295 659 -295 659 Sordiaretuse ja taimse -1 141 168 -903 617 -743 815 -747 450 paljundusmaterjali poliitika kujundamine Teadus ja innovatsioon (Sort) -487 529 -409 071 -409 071 -409 071 Taimekaitse ja väetiste -2 928 849 -2 152 051 -2 141 014 -2 142 076 poliitika kujundamine ja rakendamine Taimekaitse teadus ja -1 109 539 -412 856 -412 856 -412 856 innovatsioon Taimekaitse valdkonna -373 422 -294 229 -283 909 -284 689 kujundamine Taimekaitsevahendi -266 606 -266 352 -266 208 -266 208 toimeaine hindamine Taimekaitsevahendi turule -428 758 -428 324 -428 078 -428 078 lubamine Taimekaitsevahendite -541 429 -540 866 -540 547 -540 547 järelevalve Väetiste turustamise -114 632 -114 252 -114 178 -114 178 järelevalve 45 Väetiste valdkonna -94 463 -95 171 -95 238 -95 521 kujundamine Toiduohutuse poliitika -13 253 856 -12 992 814 -12 978 778 -12 981 435 kujundamine ja rakendamine Toidu ja alkoholi laboratoorne -2 056 683 -2 056 683 -2 056 683 -2 056 683 kontroll Toidu ohutuse riskide -1 683 918 -1 683 532 -1 683 317 -1 683 317 haldamine Toidu väljaveo sertifikaadid -258 451 -258 148 -257 976 -257 976 Toiduohutuse järelevalve -6 855 755 -6 848 675 -6 844 666 -6 844 666 Toiduohutuse poliitika -1 576 877 -1 453 604 -1 443 964 -1 446 621 kujundamine Toiduohutuse valdkonna -374 290 -374 290 -374 290 -374 290 riskihindamine Toiduvaldkonna -447 883 -317 883 -317 883 -317 883 referentvolitused ja valmisolek Tõuaretuse poliitika -3 346 101 -3 328 179 -3 317 726 -3 318 235 kujundamine ja rakendamine Aretuse järelevalve -213 993 -213 805 -213 698 -213 698 Aretustoetuste andmine -2 945 158 -2 939 927 -2 939 976 -2 939 976 Põllumajandusloomade -186 951 -174 447 -164 052 -164 561 aretuse poliitika kujundamine Kokku -85 783 126 -84 955 804 -84 105 714 -84 116 299 46  Regionaal- ja põllumajandusministri (kuupäev digiallkirjas) käskkiri nr 35 „Programmide "Toiduohutus 2025-2028", „Biomajandus 2025-2028”, „Ühistransport 2025–2028“, „Regionaalareng 2025-2028“ ja „Maa ja ruumiloome 2025-2028“ kinnitamine“ Lisa 5 ÜHISTRANSPORDI programm 2025–2028 Sisukord Programmi üldinfo ...................................................................................................................3 1. Sissejuhatus ....................................................................................................................4 2. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava ............................................................5 3. Hetkeolukorra analüüs ......................................................................................................6 Ühistranspordi valdkonna senised olulised arengud 2024. aastal ..........................................6 4. Olulised tegevused .........................................................................................................11 5. Programmi tegevused ....................................................................................................13 5.1 Programmi tegevus – Ühistransporditeenuse arendamine ja soodustamine .................13 6. Programmi juhtimiskorraldus ..........................................................................................16 LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus.....................................................................................16 LISA 2. Teenuste rahastamiskava ..........................................................................................17 2 Programmi üldinfo Programmi koostaja Maa- ja ruumiloome asekantsler, Ühistranspordiosakond ja vastutaja Programmi eelnõu 01.10.2024 valmimise aeg Vormis toodud info on sisendiks riigi eelarvestrateegia (RES) ja riigieelarve Vormi sisu seaduse (RE) protsessi koostamisele. Programmi eelnõu kohandatakse kasutamise selgitus RES-ist ja RE-st lähtuvalt. Programmi kinnitab minister käskkirjaga. Tulemusvaldkond Elukeskkond, liikuvus, merendus Eestis on kõigi vajadusi arvestav elukeskkond, liikuvuslahendused ning Tulemusvaldkonna konkurentsivõimeline majandus. eesmärk Valdkonna Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035 arengukava/ Programmi nimi Ühistranspordi programm 2025–2028 Eestis on reisijate vajadusi arvestav paindlik ning efektiivne Programmi eesmärk ühistranspordisüsteem. Programmi periood 4 aastat Peavastutaja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (ministeerium) Kaasvastutajad (oma valitsemisala asutused) 3  1. Sissejuhatus Vabariigi Valitsuse 11. novembri 2021. a protokollilise otsusega nr 72 kinnitati „Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035ˮ (edaspidi TLAK), mille üldeesmärk on: „Eesti transpordipoliitika eesmärk on tagada elanikele ja ettevõtetele ohutud, ligipääsetavad, kiired, kestlikud ja mugavad liikumisvõimalused kooskõlas Euroopa Liidu õigusnormides kehtestatud eesmärkidega.“ TLAK-i üldeesmärki panustavad kolm programmi: 1) Transpordi ja liikuvuse1 programm (kliimaministri vastutusala), mis hõlmab kõikide liikumisviiside planeerimist ja tegevuste elluviimist ja konkurentsivõime tõstmist; 2) Mere ja vee programm (kliimaministri vastutusala); 3) Ühistranspordi2 programm (regionaal- ja põllumajandusministri vastutusala), mis hõlmab ühistransporditeenuse arendamist ja soodustamist. Ühistranspordi programm viib ellu TLAKi teist tegevussuunda: „Liikuvus kui teenus. Üleriigiline ühendatud transport“. Nimetatud programmide planeerimistasandites tehti 2023. ja 2024. aasta võrdluses olulisi muudatusi vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse muudatusele3, millega kujundati ümber ministrite ja ministeeriumide tööjaotus, et viia ellu valitsusliidu poliitilisi eesmärke ja juhtida tulemuslikult rohereformiga kaasnevate eesmärkide saavutamist. Programmid kuulusid kuni 2024. aasta lõpuni transpordi tulemusvaldkonda, kuid alates 2025. aastast tõsteti tulemusvaldkonda „Elukeskkond, liikuvus ja merendus“, mis ühendab endas tervikliku ruumiplaneerimise, liikuvuse ja piirkondliku arengu teemad. Seega panustab ühistranspordi programm ka uue tulemusvaldkonna eesmärki: „Eestis on kõigi vajadusi arvestav elukeskkond, liikuvuslahendused ning konkurentsivõimeline majandus. “ Programmi rakendamisel arvestatakse riigi eelarvestrateegiaga, struktuurivahendite kasutamise rakenduskavaga aastateks 2021–2027, „Eesti 2035“ seatud sihtidega ja muude riiklike tegevuskavadega. Käesolev programm on seotud strateegia „Eesti 2035“ sihiga „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“4, panustades eeskätt tegevuskava teemakimbus „Ruum ja liikuvus“ kirjeldatud transpordiga seotud tegevustesse5 ja mõõdikute „kasvuhoonegaaside heide transpordisektoris“ ning ka „ühissõiduki, jalgrattaga või jala tööl käivate inimeste osakaal“ sihttasemete saavutamisse. Kaudselt panustab programm ka teistesse „Eesti 2035“ sihtidesse, sh sihti „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“. Ühistranspordi programm (edaspidi programm) on koostatud vastavalt „Riigieelarve seaduse” § 19 lõikele 5, § 20 lõikele 4 ning on ühtlasi aluseks tulemusvaldkonnas „Elukeskkond, liikuvus ja 1 Liikuvus on laiem mõiste ning ühistransport ja selle korraldus on vaid osa liikuvusest. Liikuvust defineeritakse laiemalt kui liikumisvõimalust ja võimalust jõuda ühest kohast teise, kasutades igapäevaste vajaduste rahuldamiseks üht või mitut transpordiliiki, sealhulgas arvestades mitmekülgset inimeste ja kauba liikuvuse korraldamist majanduslikult, sotsiaalselt ning keskkondlikult jätkusuutlikul moel. 2 Ühistransport ehk ühisveondus on siseriiklik regulaarliinidel põhinev reisijate vedu, mis on mõeldud üldsusele kasutamiseks. Ühistranspordiks ei loeta taksot, renditud autot ega tellitud bussi. Ühistranspordiga saab liigelda nii õhus, maal kui ka vees. Enamik ühistranspordist toimib sõidugraafiku alusel. Ühistransporti kavandatakse ja korraldatakse vastavalt nõudlusele, soodustades seeläbi ühissõidukite eeliskasutamist ning vähendades ühiskonna sotsiaalseid ja majanduslikke kulutusi transpordile, energiale ja taristule. 3 Leitav eelnõude esitamise süsteemist: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1c5b5551-dfde-411a-a678- 4dc8e39be9bd 4 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/aluspohimotted-ja-sihid#Elukeskkond 5 https://www.valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/vajalikud-muutused/ruum-ja-liikuvus 4 merendus“ programmipõhiseks eelarvestamiseks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis (edaspidi ka ReM). 2. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava Programmi eesmärk: Eestis on reisijate vajadusi arvestav paindlik ning efektiivne ühistranspordisüsteem. Tabel 1: Programmi mõõdikud Mõõdik Tegelik Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase (2023) (2025) (2026) (2027) (2028) Reisijate arv ühistranspordis 194 013 649 203 130 605 208 278 421 213 202 938 218 005 688 Piletitulu osakaal ühistranspordi 23,53% 23,72% 23,81% 23,90% 24,00% maksumusest, % Alates 2025. aastast muutuvad programmi mõõdikud, et paremini hinnata programmi eesmärgi poole liikumist. Programmi tasandil on kaks mõõdikut: 1) Ühistranspordiga reisijate arv – ühistranspordiga tehtud sõitude arv ehk ostetud piletite ja sõitude valideerimiste arv. Arvestatud on reisijate/sõitude andmeid maakonna bussiliinidel, lennuliinidel, laevaliinidel, rongiliinidel, linnaliinidel ja siseriiklikel kaugliinidel. 2) Piletitulu osakaal ühistranspordi maksumusest, % – ühistranspordi teenuse maksumus kaetakse riigieelarvest, KOVide eelarvest ja piletitulust. Mõõdik näitab piletitulu osakaalu kogu maksumusest. Ühistranspordi teenuse hulka on arvatud maakonna bussiliinid, lennuliinid, laevaliinid ja rongiliinid. Mõlema mõõdiku puhul soovitakse näha kasvutrendi. Mida rohkem inimesi kasutab liikumiseks ühistransporti, seda suurem on ka piletitulu osakaal ühistranspordi maksumusest. Oluline on välja tuua, et ühistranspordi programm panustab olulisel määral ka TLAK mõõdikusse „transpordi CO2e heitkoguste vähenemine 700 kt võrra võrreldes 2018. aastaga“. Tabel 2. programmi eelarve 2025 Eelarve prognoos eelarve Eelarve kulude jaotus 2025 2026 2027 2028 Ühistransporditeenuse Programmi arendamine ja 138 918 788 144 351 842 144 395 394 144 277 682 tegevus soodustamine 5  3. Hetkeolukorra analüüs Ühistranspordi valdkonna senised olulised arengud 2024. aastal • Maakondlikud bussiliinid muutusid tööealistele taas tasuliseks. • Saaremaa nõudepõhise transpordi pilootprojektiga alustati 2024. aastal. Eesmärk on projekti lõppedes see kasutusele võtta laialdasema nõudepõhise ühistranspordi pakkumiseks erinevates ühistranspordikeskustes. • 2024. aastal viidi läbi suursaarte parvlaevaliinide sõitjateveo hange, mille tulemusel sõlmiti uus sõitjateveo leping järgmiseks 7-aastaks praeguse vedaja TS Laevad OÜ-ga ning jätkub uue keskkonnasõbraliku parvlaeva6 ehitus suursaarte liinide teenindamiseks. Parvlaeva kontseptsioon on valminud ning laev valmib 2026. aastaks. • 2024. aastal kuulutati välja sõitjateveo hange vedajate leidmiseks liinidele Rohuküla-Sviby, Kihnu-Munalaid ja Munalaid-Manilaid, Sõru-Triigi ning Ruhnu-Munalaid, Ruhnu-Pärnu ja Ruhnu-Roomassaare. • Regionaal- ja Põllumajandusministeerium koostöös Riigilaevastikuga viib läbi hanke Laaksaare-Piirissaare hõljukiliinide uue keskkonda säästvama hõljuki ostmiseks. • 2024. aastal viidi läbi Ruhnu lennuühenduse hange. • Valitsus kinnitas ühistranspordi reformi läbiviimise. Ühistranspordi reformi kontseptsioon keskendub ühistranspordi arendamisele ja selle eesmärgid võib jagada nelja omavahel põimunud kategooriasse. o Toimepiirkondade äärealade elanikele ligipääsu tagamine igapäevaeluks vajalikele teenustele, haridusele ja töökohtadele. o Ühistranspordi kasutajate osakaalu kasvatamine suurte keskuste mõjupiirkonnas ja nende vahel. o Kuluefektiivsuse tõstmine. o Veondussektori keskkonnamõju ja ühiskondlike kulude vähendamine. • Ühtsete piletitoodete väljatöötamine Harjumaal eesmärgiga võimaldada sõita ühe piletiga nii Tallinna linna ühistranspordiga, Harjumaa maakonnaliinidega kui ka rongidega. Vajab tähelepanu • Ühistranspordikeskuste väljakutsed on seotud eelkõige reisijate tegelikele nõudlustele vastava ühistransporditeenuse pakkumise tagamisega, inimeste sundkulutuste vähendamisega transpordile ja nõudluspõhise transpordi arendamisega piirkondades, kus see on mõistlik. Ühistranspordikeskused osutavad KOVidega sõlmitud lepingute alusel sotsiaaltransporditeenust sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt, kuid see ei moodusta osa üldisest ühistranspordi korraldusest. • Pikemas perspektiivis tuleb senise maakondliku liinivõrgu ümberkorraldamisel välja töötada uus liinivõrk tuginedes regulaarsete intervallidega sõiduplaanidele (ehk taktipõhisusele), mis on eelduseks tõhusale liinide omavahelisele sidumisele. Võrgu ülesehitusel luuakse kolmetasandiline liinide hierarhia, mille eesmärgiks on ebatõhusa 6 Seos mõõdikuga: „Eestisisese merenduse CO2e vähendamine saarte vaheliste parvlaevaühenduste nullheitele viimisega“. 6  liiniläbisõidu vähendamine, töökohtade ja teenuste kättesaadavuse parandamine ning ühendusaegade lühendamine. o Kaugliinid (rong, kaugbuss) tagavad kiire ühenduse suurte tõmbekeskuste vahel. ▪ Taktipõhine liiklus (baasintervalliks on 1 või 2 tundi), iga päev hommikust õhtuni. ▪ Võrk maksimeerib raudtee mõju aeg-ruumiliste vahemaade vähendamisel. o Regionaalsed põhiliinid tagavad kiired ja sagedased ühendused regionaalsete tõmbekeskustega, teostades mh ettevedu ka kaugliinidele. ▪ Põhiliinid sõidavad kindla takti alusel (baasintervalliks on enamasti 1 või 2 tundi, mida saab vajadusel lühendada nt 30, 20, 15 või 10 minutini), iga päev hommikust õhtuni. ▪ Hõlmab nii maakonnabusse kui regionaalseid ronge. o Kohalikud liinid teenindavad tõmbekeskuste tagamaad ning toidavad põhiliine. ▪ Tava- või nõudepõhine teenus. ▪ Tagab toimepiirkondade äärealade elanikele elementaarse ligipääsu keskuses paiknevatele töökohtadele ja igapäevaeluks vajalikele teenustele. • Selleks, et tagada õiglasemat ühistranspordi rahastamist oleks perspektiivikas kaaluda varianti, kus kohalikud omavalitsused rahastaksid ühistranspordi korraldamist võrdselt isiku kohta. Järgnevalt on toodud vastavalt transpordi liigile reisijate arvud siseriiklikul regionaalsel reisijateveol ning riiklikud dotatsioonid: Tabel 4: Rongireisijate arv ning riiklik dotatsioon reisija kohta SÕITJATE VEDU RAUDTEEL7 Rongid 2022 2023 2024* 2025* 2026* 2027* 2028* Sõitjad kokku 7133 7807 8400 9400 10700 11700 12500 (tuhat in) Veomaht 5 784 235 6 063 572 6 100 000 7 200 000 7 600 000 8 400 000 8 800 000 (kilomeetrit) Riigi toetus liiniveo korraldami 29 599 040 32 461 128 36 800 000 40 900 000 43 800 000 47 300 000 46 900 000 seks (eurodes) Indikatiivne riigi toetus reisija 4,15 4,16 4,38 4,35 4,09 4,04 3,75 kohta (eurodes) * prognoos 7 Allikas: Statistikaameti tabel TS1421 7 Tabel 5: Reisijate arv regionaalsetes sadamates ning riiklik dotatsioon reisija kohta SÕITJATE ARV8 Parvlaevad 2022 2023 2024* 2025* 2026* 2027* 2028* Virtsu- Kuivastu ja 2 298 753 2 411 446 2 459 675 2 508 868 2 533 957 2 559 297 2 584 890 Rohuküla- Heltermaa Sõru-Triigi 43 938 47 989 48 949 49 928 50 427 50 931 51 441 Ruhnu 8 635 8 785 8 961 9 140 9 231 9 324 9 417 Vormsi 71 738 74 414 75 902 77 420 78 195 78 976 79 766 Kihnu 81 753 82 353 84 000 85 680 86 537 87 402 88 276 Piirissaare 9 772 10 630 10 843 11 059 11 170 11 282 11 395 KOKKU 2 514 589 2 635 617 2 688 329 2 742 096 2 769 517 2 797 212 2 825 184 Muutus,% 5% 5% 2% 2% 1% 1% 1% Veomaht 30 414 30 644 30 680 30 700 30 700 30 700 30 700 (reiside arv) Riigi toetus 24 891 311 26 609 889 26 899 408 27 437 396 27 986 144 28 545 867 28 545 868 (eurodes) Indikatiivne riigi toetus reisija 9,90 10,10 10,01 10,01 10,11 11,43 12,43 kohta (eurodes) * prognoos Tabel 6: Lennureisijate arv ning riiklik dotatsioon reisija kohta SÕITJATE ARV9 Lennukid 2022 2023 2024* 2025* 2026* 2027* 2028* Kärdla 11 849 16 275 16 763 17 266 17 784 18 318 18 867 Kuressaare 36 784 41 237 42 474 43 748 45 061 46 413 47 805 Ruhnu 1 528 1 400 1 442 1 485 1 530 1 576 1 623 KOKKU 50 161 58 912 60 679 62 500 64 375 66 306 68 295 Muutus,% 26% 17% 3% 3% 3% 3% 3% Veomaht (reisi) 1 354 1 385 1 388 1 388 1 388 1 388 1 388 8 Allikas: Transpordiamet 9 Allikas: Transpordiamet 8  Riigi toetus 5 559 522 6 885 078 7 022 779 7 163 235 7 306 500 7 452 630 7 452 631 (eurodes) Indikatiivne riigi 110,83 € 116,87 € 115,74 € 114,61 € 113,50 € 112,40 € 109,12 € toetus reisija kohta * Prognoos Tabel 7: Bussireisijate arv maakonnaliinidel ning riiklik dotatsioon reisija kohta SÕITJATE ARV MAAKONNABUSSILIINIDEL10 Bussid 2022 2023 2024* 2025* 2026* 2027* 2028* Sõitjaid 22 203 440 23 168 838 23 632 215 24 104 859 24 586 956 25 078 695 25 580 269 kokku Muutus,% 23% 4% 2% 2% 2% 2% 2% Veomaht 47 907 240 48 499 324 49 600 000 49 600 000 49 600 000 49 600 000 49 600 000 (kilomeetrit) Riigi toetus 62 643 568 74 600 450 76 092 459 77 614 308 79 166 595 80 749 926 80 749 927 (eurodes) Indikatiivne riigi toetus 2,82 € 3,22 € 3,22 € 3,22 € 3,22 € 3,22 € 3,16 € reisija kohta * Prognoos Ühistranspordireform Elanikkonna liikuvusharjumuste muutumine, alternatiivide (ennekõike auto) suurem kättesaadavus ja ühistranspordi killustunud korraldus on loonud Eestis olukorra, kus ühistranspordi areng ei vasta ühiskonna ootustele. Teenuse turuosa on langustrendis vaatamata reisijate arvu kasvule viimastel aastatel. Seniste trendide ümberpööramine säästlike liikumisviiside osakaalu suurendamiseks eeldab fundamentaalseid muutusi liikuvuskorralduses, mille teostamiseks on ellu kutsutud ühistranspordireform. Ühistranspordireformi ühistranspordivaldkonna eesmärkide elluviimiseks on kavas viis peamist tegevussuunda. • Liikuvuse analüüs ja ühenduste planeerimine vastavalt andmepõhisele inimeste liikuvusvajadusele ja -potentsiaalile. • Liinivõrgureform, mille keskmes on taktipõhise kolmetasandilise liinivõrgu ülesehitus ning nõudepõhise ühistranspordi laiapõhjaline juurutamine. • Ühtne piletisüsteem, mis soosib erinevate ühistranspordiliikide ristkasutust ning võimaldab koos taktipõhise liinivõrguga vähendada liinide dubleerimist. • Toetavad investeeringud säästlikesse ja ligipääsetavatesse sõidukitesse ja taristusse bussipeatuste, kergliiklusteede ning raudtee näol, tõstmaks ühistranspordi atraktiivsust. 10 Allikas: Transpordiamet 9  • Administratiivsed muudatused, mis parandavad ühistranspordi üleriigilist juhtimissüsteemi, osapoolte tööjaotust ning õiguslikke raamtingimusi. Reisirongiteenuse ja kohalike/maakonnabussiliinide integreerimist ei ole seni Eestis süsteemselt arendatud. Sellest tulenevalt on mitmes maakonnas rongipeatuste läheduses nii maakonnakeskusi, suuremaid linnu kui ka tiheasustusalasid, kust ei pääse rongiteenusele mugavalt ligi kohalikku või maakonnaliini ühistransporti kasutades. Üheks põhjuseks on ka see, et tihtipeale ei ole busside ja rongide väljumisajad omavahel sünkroonitud. Puudub süsteemne lähenemine rongiteenuse ning maakondliku ja muu regionaalse bussiteenuse integreerimiseks. Samuti puudub selge ja ühtne kommunikatsioon rongidega sünkroonitud bussiliinide kohta nii bussiteenuse pakkuja kui ka Elroni poolel. Siiski juba praegu mitmed ühistranspordikeskused (edaspidi ÜTK) sünkroniseerivad bussiliine rongiaegadega (nt Põlva, Rapla, Rakvere), kuid puudub ühtne kommunikatsioon, mistõttu reisijatel puudub info selle kohta, millised rongide väljumised on bussidega teenindatud. Lisaks on ÜTKdel raske tihti muutuva rongide sõidugraafikuga sammu pidada. Eesmärk oleks muuta kiire ja mugav ühistransporditeenus kättesaadavamaks nii elu-, töö- kui ka koolikohtade vahel. Samuti tagada rongipeatustele piisavalt lähedal paiknevatele, kuid nende praegusest teenindusraadiusest kaugemal olevatele, suure asustustihedusega piirkondade elanikele rongi ajagraafikutest lähtuv bussiühendus selliselt, et: • ettevedavad bussiliinid moodustaks rongide väljumisaegadega loogilise terviku; • rongi ja bussi kombineerides tekib konkurentsieelis ning ajaline ja rahaline kasu võrreldes isikliku sõiduauto kasutamisega; • ettevedavad bussiliinid oleksid teistest liinidest arusaadavalt eristatavad ning potentsiaalsed kasutajad mõistaksid selle tähendust; • sõitjatel oleks kindlustunne, et ümberistumine toimib ja buss ootab rongi ära ka paariminutilise hilinemise korral; • kogu reisi hind oleks sarnane rongipileti hinnaga; • Elroni jt reisiplaneerijate otsingus tulevad ühildatud rongi- ja bussiliinid selgelt välja ning on kergesti leitavad. Pikas perspektiivis tuleb ühistranspordi korraldust väga põhjalikult analüüsida ja teha muudatusi eelnimetatud ettepanekutest lähtuvalt. Kiire ja laialdane üleminek üle-eestilisele nõudepõhisele ühistranspordile ei ole 2025. aastast siiski veel võimalik, sest pilootprojekt pole selleks ajaks veel lõppenud. 10  4. Olulised tegevused Prioriteet Ühistranspordi teenuse tagamine ja pikaajalise rahastusmudeli väljatöötamine. Milles seisneb Ühistranspordi liinivedude rahastamisel on eelarve puudujääk. väljakutse? Olulisemad tegevused Ühistranspordi liinivedude toetamine (lennu-, laeva-, maakonnabussi-, 2025. aastal rongitransport). Ühistranspordi rahastamismudeli uuendamine. Prioriteet Ühistranspordireformi läbiviimine, erinevate transpordiliikide sünkroniseerimine ja nõudepõhise liikuvuse arendamine (VVTP). Milles seisneb Säästlike liikumisviiside osakaalu suurendamine. väljakutse? Olulisemad tegevused Jätkatakse ühtse üle-eestilise piletimüügisüsteemi ja piletisüsteemi 2025. aastal väljatöötamist. Jätkatakse ühistranspordi korraldusmudelite tõhustamisega. Jätkatakse nõudetranspordi arendamistegevustega. Ühistranspordireformi pilootliinivõrkude käivitamine. Prioriteet Kaasaegse ühistranspordi registri väljaarendamine, mis võimaldab paremini planeerida toimivat ühistransporti ja hallata ühistranspordi andmeid. Milles seisneb Vananenud ühistranspordiregister ei võimalda parimal viisil ühistransporti väljakutse? planeerida ja andmeid hallata. Olulisemad tegevused Uue sõiduplaanide haldamise tarkvara juurutamine ja kasutusele võtmine 2025. aastal Eestis. 11 Prioriteet Ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamine. Milles seisneb Seadus vajab kaasajastamist. väljakutse? Olulisemad tegevused Ühistranspordi seaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatuse ja eelnõu 2025. aastal koostamine. 12  5. Programmi tegevused 5.1 Programmi tegevus – Ühistransporditeenuse arendamine ja soodustamine Tegevuste kirjelduses kasutatud sümbolite tähendused: Väljakutsed; Uuringud ja analüüsid; Projektid; IT-arendused; Koolitused; Pidevad tegevused Eestis on reisijate vajadusi arvestav paindlik ning efektiivne Eesmärk ühistranspordisüsteem Tegelik Trend Sihttase Mõõdik tase 2023 ↗ 2025 2026 2027 2028 Rongireisijate arv 1,29 ↗ 1,43 1,44 1,44 1,45 tellitud rong/km kohta Maakondlike bussiliinide sõitjate 0,48 ↗ 0,55 0,56 0,57 0,59 arv/lkm kohta Siselendude täitumus tellitud reisi istekoha 42,5 ↗ 43 44 45 46 kohta (reisijad reisi kohta) Parvlaeva reisijad reisi 86,0 ↗ 98,69 99 99,9 100 kohta Väljakutsed, tegevused ja oodatavad tulemused Väljakutsed: Ühistranspordi toetuste puudujäägi katmine. Linnapiirkondade autostumine ja hajaasustuses kulutõhusate ühistransporditeenuste pakkumine. Reisijate tegelikele nõudlustele vastava ühistransporditeenuse pakkumise tagamine ühistranspordikeskustes ja inimeste sundkulutuste vähendamine transpordile. Nõudluspõhise transpordi arendamine piirkondades, kus see on mõistlik. 13  Sõiduautode kasutamise kasvu ohjeldamine tiheasustustes ruumilise planeerimise, ajaliselt konkurentsivõimelise ühistransporditeenuse ning ühtse liinivõrgu ja piletitoodete arendamise kaudu. Süsteemse lähenemise puudumine rongiteenuse ning maakondliku- ja muu regionaalse bussiteenuse integreerimiseks. Puudub ka selge ja ühtne kommunikatsioon rongidega sünkroonitud bussiliinide kohta nii bussiteenuse pakkuja kui ka Elroni poolel. Tegevused: Töötada välja ühtne tööprotsess (sõiduplaanide muudatustest teavitamine, kommunikatsioon) Elroni, ÜTK-de ja rongiga seotud linnaliinide korraldajate vahel ning motivatsiooniskeem ÜTK-dele, mis tagaks regiooni olulistes rongipeatustes kohalike- ja maakonnaliinide teenuse sünkroonimise rongidega. Tekitada 2025. aastal ühistranspordireformi eelarve raames rahastus rongide ja busside sünkroniseerimiseks ja selle kommunikatsiooniks, eesmärgiga alustada seostatud ühistranspordivõrgu juurutamisega. 2025. aastal käivitatakse ühistranspordireformi raames uue liinivõrgu piloodid Saaremaal ja Lääne-Harjumaal Raudteetaristu remondi- ja hooldusrežiimi muutmine regulaarseks ja taristulõigupõhiseks praeguse töötüübi põhise režiimi asemel. Eesmärk on, et kõik tööd tehakse konkreetsel lõigul korraga ära ja sekkumine konkreetse tsooni graafikusse oleks minimaalne. Kvaliteetsete ja atraktiivsete ümberistumissõlmede ja nendeni viiva vajaliku taristu väljaarendamine. Üleriigilise ühtse piletisüsteemi loomine (sh kuukaardid, tsoonipiletid jms), mis loob eelduse selleks, et ühistranspordiga sõitmine oleks üksikpiletite kasutamisest ja autosõidust oluliselt soodsam. Taktipõhise rongisõiduplaani juurutamine (LocoSmart OÜ, “Rongiliikluse taktipõhise sõiduplaani analüüs”). Taktipõhisusest rongireisijate arvu kasvuks siiski üksi ei piisa, kuna viimasega jõuaks aastane reisijate arv vaid 12,8 miljonini, samas TLAK eesmärk 2035. aastal on 20 miljonit aastast rongireisijat. Viimase saavutamiseks on vajalik teha ka taristu muudatusi11. 11 Vältimatud parendused taktgraafikute töökindluse tagamiseks oleksid: Liiva–Saku kaheteelise raudteelõigu rajamine, Kiisa–Rapla lõigul kiiruste tõstmine kuni 160 km/h, parendused Raasiku (160 km/h), Kehra (160 km/h, tupiktee) ja Balti jaamas (1. tee jagamine kaheks sektsiooniks), Tapa jaama idapoolse kõriku ümberehituse ära jätmine ning selle asemel väiksemahuline keskkõriku ümberehitus laugpöörmete paigalduseks, Kaarepere piirkonna kaheteeline lõik, Taevaskoja ooteplatvormi pikendamine. Parendused rongiliikluse atraktiivsuse ja kättesaadavuse tõstmiseks on: Kristiine terminali ja Avala peatuskoha rajamine, Kopli linnaraudtee rajamine ning linnarongi käivitamine, Edelasuunal raudtee õgvendamine, et tõsta sõidukiirused kuni 160 km/h, Turba-Rohuküla raudteelõigu etapiviisiline väljaehitamine, Turba-Rohuküla raudtee valmimisel kontaktvõrgu uuendamine, raudteetrassi õgvendamine ja kiiruste tõstmine Keila–Riisipere vahel, Tartu–Valga raudtee elektrifitseerimine. 14  Lähtuvalt ühistranspordikorralduse alternatiivsete haldusmudelite uuringust (AS Civitta) haldusmudeli uuendamine. Analüüsida kooli- ja ühistranspordi korraldust maakonniti ning leida variandid, millistel tingimustel ja kuidas tagada elanikele ühetaoline ligipääs haridusele ja töökohtadele. Oodatavad tulemused: Plaanitavate tegevuste tulemusena suureneb ühistranspordi kasutusmugavus ja kasutajate arv ning suureneb ka piletitulu osakaal ühistranspordi maksumusest. Juurutatud saab taktipõhine rongisõiduplaan ja ühtne tööprotsess maakonnaliinide ja rongide sõiduplaanide ühildamiseks on välja töötatud. Ühistranspordikorralduse haldusmudel on vastavalt soovile uuendatud. Tapa–Narva raudteeliini parendused on: kaheteelise raudteelõigu taastamine Oru–Vaivara vahel, Jõhvi peatuse nihutamine bussijaama juurde, „Energia“ peatuskoha rajamine Narva lääneossa, Kagusuuna raudteedel kiiruste tõstmine ning perroonide asukohtade korrektuurid, Läänesuuna raudteel kiiruste tõstmine ning päevase läbilaskevõime tagamine kaubarongidele. Ohutuse seisukohalt tuleks täiustada VEPS süsteemi, et tagada rongiliikluse riskide maandamiseks vajalik funktsionaalsus või võtta Eestis kasutusele Euroopa Raudteeliikluse Juhtimissüsteem ERTMS. 15  6. Programmi juhtimiskorraldus Ühistranspordi programmi juhib maa- ja ruumiloome asekantsler. Programmijuhi ülesanne on programmi koostamise ja uuendamise eestvedamine, elluviimise ja seire koordineerimine. Valdkonna eest vastutav minister kinnitab programmi pärast riigieelarve vastuvõtmist Riigikogus. Iga lõppenud aasta kohta koostatakse programmi tulemusaruanne, mis on sisendiks tulemusvaldkonna „Elukeskkond, liikuvus ja merendus“ tulemusaruandesse. Programm on arengukavas „Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035“ seatud eesmärkide rakendamiseks vajalikke meetmeid ja tegevusi kirjeldav dokument. LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus Programmi tegevuse alla kuulub kaks teenust: 1) Siseriikliku ühistranspordi kavandamine ― Siseriikliku ühistranspordi ja ühistranspordipoliitika (maismaa-, õhu- ja veetranspordis) kujundamine ja transpordi poliitikameetmete välja töötamine. Ühistranspordipoliitika meetmete elluviimise ja järelevalve koordineerimine, sh uuringute ja analüüside tellimine transpordipoliitika kujundamiseks või elluviimise hindamiseks, ühistranspordi arengu ülevaadete koostamine, valdkondlike strateegiate koostamisel osalemine, õigusaktide väljatöötamine, rahvusvahelistes töögruppides ja organisatsioonides osalemine, erinevate avalike veoteenuste ühistransporditoetuse vajaduste kaardistamine ja arvutamine, rahastuskavade koostamine, lepingute sõlmimine, riigiabi küsimuste lahendamises osalemine jmt. Parema ühistranspordikorralduse tagamise eesmärgil erinevate uuenduslike transpordisuundade ja lahenduste kaardistamine, sh pilootprojektides osalemine ja projektide edukate tulemuste laiemalt kasutusele võtmine, uudsete võimaluste tutvustamine KOVidele ja laiemale avalikkusele ning vajadusel ühistranspordipoliitikasse muudatuste sisse viimine. 2) Ühistranspordi korraldamine ― Avalike teenuselepingute sõlmimine, veomahtude kokkuleppimine, hankelepinguga volitamine bussitranspordi ja veetranspordi korraldamiseks, rahvusvaheliste ja riigisiseste kaugliinilubade andmine ja sõiduplaanide kinnitamine, maakonnasisese ühistranspordi korraldamine ja sõiduplaanide väljatöötamine avalikule liiniveole, lepingute täitmise järelevalve, piletihinna kehtestamine ja toetuste väljamaksmine. Ühistranspordi registri pidamine. Ühistranspordi korraldamise teenuse eesmärgi täitmist jälgitakse järgmiste mõõdikutega: Tegelik Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Trend tase (2023) (2025) (2026) (2027) (2028) Sõitude arv (miljonit) riigi poolt doteeritava ühistranspordiga ↗ 33,7 36,3 38,1 39,6 40,9 (rong, lennuk, laev, maakonnabuss) 16 LISA 2. Teenuste rahastamiskava Programmi teenuste Eelarve rahastamiskava 2025 2026 2027 2028 Siseriikliku ühistranspordi 913 865 875 284 844 414 846 702 kavandamine Ühistranspordi 138 004 924 143 476 558 143 550 980 143 430 980 korraldamine 17  Regionaal- ja põllumajandusministri (kuupäev digiallkirjas) käskkiri nr 35 „Programmide "Toiduohutus 2025-2028", „Biomajandus 2025-2028”, „Ühistransport 2025–2028“, „Regionaalareng 2025-2028“ ja „Maa ja ruumiloome 2025-2028“ kinnitamine“ Lisa 7 REGIONAALARENGU programm 2025–2028 Sisukord Programmi üldinfo ...................................................................................................................3 1. Sissejuhatus ........................................................................................................................4 2.Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava ................................................................5 3. Hetkeolukorra analüüs .........................................................................................................7 4. Olulised tegevused ............................................................................................................10 5. Programmi tegevused ........................................................................................................11 5.1 Programmi tegevus - Regionaal- ja maaelupoliitika kujundamine ja rakendamine 11 5.2 Programmi tegevus - Kohalike omavalitsuste poliitika ja finantseerimine 17 6. Programmi juhtimiskorraldus .............................................................................................21 LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus.....................................................................................21 LISA 2. Teenuste rahastamiskava ..........................................................................................21 2 Programmi üldinfo Programmi koostaja Regionaalarengu asekantsler ja vastutaja Programmi eelnõu 1.06.2024 valmimise aeg Vormis toodud info on sisendiks riigi eelarvestrateegia (RES) ja Vormi sisu riigieelarve seaduse (RE) protsessi koostamisele. Programmi eelnõu kasutamise selgitus kohandatakse RES-ist ja RE-st lähtuvalt. Programmi kinnitab minister käskkirjaga. Tulemusvaldkond Elukeskkond, liikuvus ja merendus Tulemusvaldkonna Eestis on kõigi vajadusi arvestav elukeskkond, liikuvuslahendused eesmärk ning konkurentsivõimeline majandus. Valdkonna arengukava/ Programmi nimi Regionaalarengu programm Programmi eesmärk Inimestel on kõikjal Eestis kättesaadavad tasuvad töökohad, kvaliteetsed avalikud teenused ja meeldiv elukeskkond. Programmi periood 4 aastat (2025–2028) Peavastutaja Regionaal- ja põllumajandusministeerium (ministeerium) Kaasvastutajad (oma PRIA, METK valitsemisala asutused) 3 1. Sissejuhatus Programmis kajastuvad tegevused, mis aitavad saavutada tulemusvaldkonna „Elukeskkond, liikuvus ja merendus" eesmärke regionaalarengu valdkonnas. Regionaalarengu programm hõlmab: 1) regionaal-, sealhulgas maaelupoliitika kujundamist ja rakendamist ja; 2) kohaliku omavalitsuse poliitika kujundamist ja regionaalhalduse koordineerimist. Regionaalareng ning kohalike omavalitsuste poliitika on seotud lisaks tulemusvaldkonnale „Elukeskkond, liikuvus ja merendus“ ka tulemusvaldkonnaga „Põllumajandus ja kalandus“ ning kõigi teiste tulemusvaldkondade ja riigi arengut suunavate arengukavadega. Regionaalarengu programmi eesmärkide saavutamisele aitab kaasa muude programmide (transpordipoliitika, ettevõtluspoliitika jm) eesmärkide saavutamine ning vastupidi. Regionaalarengu programm hõlmab Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala regionaalarengule ja kohaliku omavalitsustele suunatud meetmeid ja tegevusi, kuid on väga tihedalt seotud ka teiste ministeeriumide ja haldusalade poliitikate kujundamise ja rakendamisega, mistõttu regionaalarengu programmi raames nõustatakse ka muude programmide regionaalselt tasakaalustatud elluviimine. Regionaalarengu programm on vajalik riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ horisontaalsete aluspõhimõtete elluviimiseks ja panustab peamiselt „majandus ja kliima“, „ruum ja liikuvus“ ning „riigivalitsemine“ valdkonna vajalike muutuste saavutamisse. Programmi alusdokumendid: ● Üleriigiline planeering „Eesti 2035+“ ja üleriigiline planeering „Eesti 2050“ ● Eesti pikaajaline strateegia “Eesti 2035” ● Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2023–2027; ● Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030; ● Eesti regionaalse arengu tegevuskava; ● Ühtekuuluvuspoliitika fondide partnerluslepe ja rakenduskava perioodiks 2021–2027 ning perioodi 2021–2027 Interreg programmide programmdokumendid; ● EL ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027 ● Maakondade arengustrateegiad ning kohalike omavalitsuste arengukavad. Muudatused programmis: Alates 2025. aastast kajastatakse maakasutuse ja maatoimingute ning ruumilise planeerimisega seotud teemad maa- ja ruumiloome programmis. Maa- ja ruumiloome valdkonnas toimuvad ümberkorraldused, mis muudavad valdkonna poliitikate planeerimise ja rakendamise terviklikuks. 4 2.Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava Programmi eesmärk: Inimestel on kõikjal Eestis kättesaadavad tasuvad töökohad, kvaliteetsed avalikud teenused ja meeldiv elukeskkond. Mõõdik Tegelik Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase 2023 2025 2026 2027 2028 2035 Harju maakonna 46,7% 46,8% 46,8% 46,8% 46,8% 46,8% elanike osakaal Eesti rahvaarvust, %, <= Väljaspool Harju 39,8% 40% 40% 40% 40% 40% maakonda loodud SKP (2022) osakaal Eesti SKPst (PPS alusel), %, >= Kohaliku omavalitsuse 54,3% 55% 56% 57% 58% 65% institutsiooni usaldusväärsus elanike seas1, %, > KOV teenustega küsitlus 61 62 62 63 66 rahulolu2, > üle aasta Elukeskkonnaga Küsitlus 74 75 75 76 76 rahulolu3, > üle aasta Maapiirkonna elanike, 80.5 80.7 80.8 80.9 81.2 82.5 vanuses 20-64, tööhõive määr4 => Regionaalareng 2025 2026 2027 2028 Kulud -182 982 465 -198 089 -169 262 694 -155 730 800 417 Sh välistoetused ja -141 462 707 -150 356 -119 138 714 -107 131 kaasrahastus 559 398 Investeeringud -185 819 -84 814 -84 814 -84 814 Mitterahalised kulud -193 797 -179 627 -179 627 -179 627 1 Surveys - Eurobarometer (europa.eu), 3 aasta keskmine 2 Elanike rahulolu 2022 | Minuomavalitsus 3 Elanike rahulolu 2022 | Minuomavalitsus 4 Tööhõive määr maalistes asutuspiirkondades, %, vanuserühm 20 kuni 64 aastat. Allikas: ESA, TKL01. 5  Programmi tegevus: Regionaal- ja maaelupoliitika kujundamine ja rakendamine Kulud -152 359 578 -143 538 -105 870 501 -92 769 570 077 Sh välistoetused ja -125 991 358 -120 794 -83 560 310 -70 304 010 kaasrahastus 438 Investeeringud -185 819 -84 814 -84 814 -84 814 Mitterahalised kulud -171 127 -156 957 -156 957 -156 957 Programmi tegevus: Kohalike omavalitsuste poliitika ja finantseerimine Kulud -30 622 888 -54 551 724 -63 392 193 -62 960 847 Sh välistoetused ja -15 471 349 -29 562 121 -35 578 404 -36 827 388 kaasrahastus Investeeringud 0 0 0 0 Mitterahalised kulud -22 670 -22 670 -22 670 -22 670 Programmi tegevuse „Regionaal- ja maaelupoliitika kujundamine ja rakendamine“ kulude eelarvest valdav osa antakse toetustena regionaalsete erinevuste ühtlustamiseks ning maapiirkondade arendamiseks, et väheneks piirkondade ebaühtlane areng, rakendades muuhulgas piirkondade eripäradest tulenevat potentsiaali. Nendeks sihipärasteks tegevusteks ja paremaks regionaal- ja maaelupoliitika elluviimiseks eraldatakse nii siseriiklikke kui ka Euroopa Liidu toetusi ning seiratakse valdkonnapoliitikate mõju regionaalarengule. Lisainfot kodulehelt: https://agri.ee/regionaalareng-planeeringud/regionaalareng-ja-poliitika/regionaalpoliitika- kujundamine ja https://www.agri.ee/maaelu-pollumajandus-toiduturg/maaelu-maaettevotlus- maakasutus. 6 3. Hetkeolukorra analüüs Arvestades Eesti territooriumi väiksust on Eesti-sisesed piirkondlikud erinevused ülejäänud ELi ja OECD riikidega võrdluses suured. Viimati, 2023. aastal valminud regionaalse arengu tegevuskava seire ülevaate põhjal on piirkondade vahelised erisused püsinud suured või jätkanud kasvutrendi eelkõige SKPs ja ettevõtlusarengu näitajates ning elanike sissetulekutes ja vaesuses. Suurem piirkondlik ebavõrdsus ilmneb ka mitmetes rahvatervise näitajates ning rahulolus kohalike omavalitsuste juhtimise ja arenguga. Piirkondlik areng on polariseerunud eriti selgepiiriliselt suuremate linnapiirkondade ning nendest kaugemale jäävate hõreasustusega maapiirkondade võrdluses. Väljaspool Harju maakonda loodud SKP osakaal Eesti SKP-s oli 2022. aastal 39,8%. Harju maakonna elanike osakaal Eesti rahvaarvust oli 2024. aastal 47%, mis on viimasel 5 aastal kasvanud keskeltläbi 0,3-0,5 %-punkti võrra aasta kohta. Rahvastiku pealinnaregiooni koondumine on lähiminevikus (2001-2021) olnud OECD riikide võrdluses Eestis üks kõige jõulisemaid (rahvaarvu kasv 14,9%, samal ajal kui ülejäänud Eestis kahanenud 16,5%). Samuti on rahvastiku vananemise riigi sisesed erinevused pealinnaregiooni ääremaalisemate maapiirkondade vahel OECD analüüside põhjal Eestis ühed silmatorkavamad. Siiski on viimastel aastatel olnud piirkonniti märgata üksikuid positiivseid arenguid ka väljaspool kahte suuremat linnapiirkonda, kus rahvastik on näiteks rände arvelt mõnel viimasel aastal kasvanud - nt Hiiu, Saare, Pärnu maakonnas ning ka mõnes maalises asustuspiirkonnas. Eesti maapiirkondades elab praeguseks ligikaudu kolmandik Eesti elanikest ning hinnanguliselt tegutseb ka kolmandik ettevõtetest. Kui Eesti rahvaarv oli 2024. aastal 3,5% võrra suurem kui 4 aastat varem, siis maapiirkonna elanike arv on aastatel 2020-23 Statistikaameti andmetel 3448 inimese võrra kahanenud. Siiski on pärast 2022. aastat maapiirkondade rahvaarvus toimunud Statistikaameti andmetel nihe kasvu suunas. Rahvaarvu märkimisväärsem kasv on viimasel 4 aastal olnud jätkuvalt Harjumaal (+6,8%) ja Tartumaal (+7,3%), kus eelkõige kasvavad linnalähedased piirkonnad. Seevastu 5 maakonnas Kagu-Eestis, Jõgevamaal ja Lääne-Eesti saarmaakondades on rahvastik samal ajal kahanenud koguni üle 3%. 2023. aastal oli vanuses 20- 64 maapiirkonna elanike tööhõivemäär 80,5%. Võrreldes eelmise aastaga kasvas tööhõivemäär 0,2 protsendipunkti. Nelja eelneva aasta võrdluses on kasv olnud üle 5 protsendipunkti võrra. Üldise rahvastiku vananemise tõttu kestab ka olukord, kus tööturult vanuse tõttu välja langevate inimeste arv maapiirkonnas on tunduvalt suurem kui sinna sisenevate noorte arv. Kui linnalises asustuspiirkonnas 20–40-aastaste elanike arvu osatähtsus sama vanusegrupi üldarvus kasvab, siis maalises asustuspiirkonnas see selgelt kahaneb. Haldusreformi eesmärk oli suuremate ja tugevamate omavalitsuste loomine. Haldusterritoriaalse reformi järel on järgmiseks oluliseks väljakutseks omavalitsuste otsustusõiguse suurendamine ja selleks riigilt kohalikule tasandile täiendavate ülesannete üleandmine ning seeläbi omavalitsuste tulubaasi suurendamine. Haldusreformi elluviimisega on loodud eeldusi arenguhüppe saavutamiseks omavalitsuste võimekuses, teenused on kättesaadavad ja muutunud kvaliteetsemaks. Sellegipoolest on kohalike omavalitsuste võimekus ebaühtlane. Väiksemates omavalitsustes ei ole võimalik tagada kõiki vajalikke kompetentse piisaval tasemel. Omavalitsuste jätkuvaks tugevdamiseks ja teenuste osutamise võimekuse parandamiseks saab üheks meetmeks olla kohalike omavalitsuste edaspidine ühinemine, mis võiks olla vabatahtlik ja mida saaks toetada ühinemistoetuse taastamisega. Ühinemistoetuse taastamise eesmärk on soodustada KOVide võimekuse kasvu ja jätkuvat halduskorralduse ajakohastamist. 7 Näha on piirkondlike erinevusi omavalitsuse teenuste osutamises. Minuomavalitsuse veebilehe hindamise järgi on väljaspool Harjumaad KOVide teenuste olukord nõrgem. KOV teenustega rahulolus on 2022. a hinnangute põhjal5 eri piirkondade kõrgeim rahulolu Harjumaal (keskmiselt 65,5 punkti 100-st) ja Tartumaal (62,3 punkti), samas sellest tunduvalt madalamaks jääb rahulolu Ida-Virumaal, Valga-, Põlva- ja Jõgevamaal (vahemikus 49–52 punkti). Sarnased piirkondlikud erinevused on ka rahulolus koduomavalitsuse juhtimise muutusega viimasel kolmel aastal, mille osas on inimesed kõige rahulolevamad Harju-, Võru- ja Lääne-Virumaal (51–59 punkti) ja kõige rahulolematumad Järva-, Ida-Viru-, Põlva-, Valga- ja Jõgevamaal (alla 40 punkti 100-st). Kohaliku omavalitsuse institutsiooni usaldusväärsus elanike seas 2021-2023. aasta keskmisena oli 54,33%, mis on alla Euroopa Liidu sama perioodi keskmise 55,67%. Kohalike omavalitsuste usaldus elanike seas on viimastel aastatel langenud. Perioodi 2018-2020 keskmine näitaja oli 59%. Kohalike omavalitsuste finantsautonoomia on OECD riikide seas kõige madalam. Finantsautonoomia jaguneb tulu- ja kuluautonoomiaks. Tuluautonoomia näitab võimalusi ise makse ja tasusid kehtestada. Väga madal tuluautonoomia on oluline riskitegur KOVide eduka toimimise tagamisel. Peamiseks puuduseks on KOVide piiratud võimalus ressursse jaotada vastavalt kohapealsetele vajadustele ja olukorrale. Uuringute kohaselt töötavad KOVid kõige tõhusamalt siis, kui elanikud maksavad kohalike teenuste eest läbi kohalike maksude ja tasude. Tuluautonoomia suurendab avalikku vastutust pakutavate teenuse osas, kuna võimaldab leida tasakaalu avalike teenuste soovide ja selle eest makstavate maksude vahel. Tuluautonoomia parandamiseks on Riigikokku esitatud maamaksu seaduse muutmise eelnõu, mis suurendab hüppeliselt KOV autonoomiat maamaksu määramisel. Lisaks on plaanis laiendada KOV-de võimalusi kohalike makse kehtestada ning laiendada omavalitsuste õigusi haridusvaldkonna arvlemisel. Kuluautonoomia näitab õigust oma eelarve vahendite kasutamise üle ise otsustada, sisuliselt mitte- sihtotstarbelisuste tulude osakaalu. 2024. aastal suunati kolm sihtotstarbelist toetust (asendushooldus, matusetoetus, pikaajaline hooldus) KOV tulubaasi. Täiendavalt võiks vähendada ka teiste sihtotstarbeliste toetuste osakaalu nende tulubaasi suunamise arvelt. Erinevatest uuringutest ja raportitest6 on tulnud välja, et KOV-id panustavad ettevõtluskeskkonna arengusse ebaühtlaselt. Esineb palju positiivseid praktikaid, kuid ettevõtluskeskkonna arendamine ei ole üldreeglina süsteemne ning tervikpildina läbimõeldud. Analüüsid7, ettevõtjate küsitlused on peamise kitsaskohana välja toonud asjaolu, et KOV-id ei saa töökohtade loomisest otsest tulu. Tulumaksu jaotus on elukohapõhine, kohalike maksude kehtestamise võimalused piiratud ning muud ettevõtlusest mõjutatud maksud (ettevõtte tulumaks, käibemaks, aktsiisid) laekuvad riigieelarvesse. Kui KOVidele anda osa nt juriidilise isiku tulumaksust töökohtade järgi, see võiks suurendada huvi tegeleda ettevõtlusele soodsa toimekeskkonna loomisega. Eestit iseloomustab võrreldes Põhjamaadega vähene detsentraliseeritus. Eesti omavalitsuste osakaal valitsussektori kuludes on poole väiksem (25%) kui meile eeskujuks olevates Põhjamaades (valdavalt 40% ja rohkem) või teistes OECD riikides. Regionaalarengu programmis on seatud eesmärgiks, et kohalike omavalitsuste tulude osakaal valitsussektorist oleks kasvav, enam kui 25%. 2023.a oli osakaal 24,9%. 5 Elanike rahulolu 2022 | Minuomavalitsus 6 Riigikontrolli audit „Kohalike omavalitsuste roll ettevõtluse edendamisel“ (2020); OÜ Geomedia uuring „Kohaliku omavalitsuse kasu ettevõtlust ja ettevõtluskeskkonda arendavatest teguritest“ (2020) 7 Riigikontroll, Kaubandus- ja Tööstuskoda, Geomedia jt 8 Valdkonnapoliitikate regionaalse mõju koordineerimisel on puudujääke. Eeltoodud regionaalse arengu suundumustest tulenevalt vajab lisatähelepanu poliitikasekkumiste kavandamine regionaalsete erisuste vähendamiseks, eriti ettevõtluse arengu- ja konkurentsivõime, ettevõtlusarenguks vajamineva tööjõu kättesaadavuse, inimeste hõives osalemise, kohalike omavalitsuste haldus- ja arendusvõimekuse ning rahvatervise valdkonnas. Tasakaalustatud regionaalarengu saavutamiseks on vaja, et ministeeriumid suunaksid teadlikumalt oma tegevuse mõju regionaalarengule. Muuhulgas on pikaajalises strateegias “Eesti 2035” käsitletud regionaalsete arenguvajaduste lahendamiseks tegelik praktika välja kujunemata, sh puuduvad kesksed suunised valdkonnapoliitikate regionaalarengu mõju suunamiseks, seiremõõdikute piirkondlike andmete analüüsiks ning oluliste piirkondlike erisuste püsimise korral valdkonna arengukavade ja programmide eesmärgipüstituste ning tegevuste muutmiseks, et toetada ühtlasemat regionaalarengut. Sealhulgas peaksid kesksed suunised regionaalarengu mõju suunamiseks arvestama, et kui probleem või lahendus mõjutab maapiirkondi, siis avalduva mõju paremaks hindamiseks tuleb lähtuda maaeluga arvestamise juhendist8. Nii Eesti piirkondade edukus kui ka riigi terviklik areng sõltuvad üha enam meie aegruumilisest ja funktsionaalsest seotusest ning koostööst Euroopa muude piirkondade ja tuumaladega. Interreg koostööprogrammid aitavad Eesti piirkondadel ja organisatsioonidel kasvatada oma haldussuutlikkust, vahetada kogemusi ja teadmisi üle Euroopa erinevates poliitikavaldkondades ning võimaldavad koostöös lahendada riigipiire ületavaid väljakutseid. 20. aasta jooksul on Eesti piirkondadesse investeeritud üle 300 mln eurot, üle 1000 koostööprojektis osales üle 2000 Eesti partnerorganisatsiooni. 2021-2027 perioodi programmid on aktiivses elluviimise faasis. 2024. aastal on alustatud uue 2028+ perioodi ettevalmistamisega nii programmide kui ELi tasandil. Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 regionaaltoetuste ettevalmistamine on olnud plaanitust mõnevõrra hilisem, kuid kõige suuremate eelarvetega meetmete ettevalmistused õnnestus 2022. aastal valdavalt lõpule viia ning 2024. aasta novembri seisuga on rakendatavate meetmete kõik toetuse andmise tingimused kinnitatud ning meetmete taotlusvoorud avatud. 96% regionaaltoetustest on kavas kasutusele võtta avatud taotlusvoorudes. Postside valdkond on viimastel aastatel oluliselt muutunud. Edastatud postisaadetise koguarv langes 2023. aastal 11,3% võrra peamiselt perioodika saadetiste mahu ja otsepostiteenuste mahu languse tõttu. Postituru kogukäive langes aastaga 6,9% võrra. Enim langesid kullerpostiteenused, kirisaadetise edastamine ja perioodika, mille käive langes tulenevalt vähenenud mahust. Universaalne postiteenuse (UPT) maht, mis on Ülemaailmse Postikonventsiooni ja postidirektiivi kohaselt kohustuslik teenus ja mida täna osutab Eesti Post, langes 2023. aastal võrreldes eelneva aastaga 16,9%. Lähiaastatel tuleb lahendada UPT jätkusuutlikkuse küsimus. 8 Maaeluga arvestamine | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (agri.ee) 9 4. Olulised tegevused Prioriteet Valdkonnapoliitikate regionaalse mõju hindamise kontseptsiooni, abivahendite ja koostöömudeli arendamine. Milles seisneb Valdkonnapoliitikate regionaalse ja maapiirkondadele kohalduva mõju väljakutse? koordineerimisel on puudujääke. Olulisemad Piirkondlike arenguerinevuste suundumuste regulaarne analüüsimine tegevused 2025. ning nende pinnalt regionaalpoliitiliste põhifookuste defineerimine. aastal Regionaalsete põhifookustega arvestamise süsteemi väljatöötamine ja juurutamine teistes asjaomastes valdkonnapoliitikates (mh õigusaktides). Prioriteet Majanduskasvu ja -arengupiirkondade kontseptsiooni väljatöötamine. Milles seisneb Kohaliku omavalitsuse rolli ettevõtluskeskkonna arendamisel tuleb väljakutse? suurendada. Olulisemad Lõuna- ja Kesk-Eestis sõlmitud regionaalsete arengulepete tegevused 2025. pilootprojektide pinnalt üle-eestilise kontseptsiooni väljatöötamine, aastal mille eesmärgiks on piirkondade majanduse arengu ja ettevõtluse edendamine piirkondlike arengu ja ettevõtlusorganisatsioonide, omavalitsuste ja keskvalitsuse koostöös. Lõuna- ja Kesk-Eesti arengulepete tegevuste rakendamine. Prioriteet Regionaalarengule suunatud toetuste mahu ja mõju suurendamine töökohtade ja kvaliteetsete avalike teenuste kättesaadavusele vähemarenenud piirkondades. Milles seisneb Valdkondlike toetusmeetmete regionaalne mõju on väike. väljakutse? Olulisemad Käivitunud on EL Ühtekuuluvuspoliitika ja ühise põllumajanduspoliitika tegevused 2025. (ÜPP) toetusmeetmed ja alanud 2028+ finantsperioodi ettevalmistused. aastal Oluline on tagada nii valdkonnapoliitiliste kui regionaaltoetuste jõudmine vähemarenenud piirkondadesse, et ka seal tekiksid tasuvad töökohad ja kvaliteetsed avalikud teenused. 10  Prioriteet Postside valdkonna korralduse reformimine. Milles seisneb Kvaliteetsele postiteenusele ja perioodilistele väljaannetele ligipääsu väljakutse? tagamine võrdsetel tingimustel kõikjal Eestis. Olulisemad Universaalse postiteenuse kontseptsiooni uuendamine ja postiseaduse tegevused 2025. muutmine, tagamaks kvaliteetne ja jätkusuutlik universaalne aastal postiteenus kõikjal Eestis. Prioriteet Kohalike omavalitsuste võimekuse tõstmine: tulevikuteenused, finantsautonoomia ja tulubaasi suurendamine. Milles seisneb Kohalike omavalitsuste finantsautonoomia on OECD riikide seas kõige väljakutse? madalam. Olulisemad Töötada välja tuleviku omavalitsuse kontseptsioon, samuti vastavad tegevused 2025. õigusloome algatused, et muuta KOV tulubaas paindlikumaks ja aastal jätkusuutlikumaks. 5. Programmi tegevused 5.1 Programmi tegevus - Regionaal- ja maaelupoliitika kujundamine ja rakendamine Meetmete kirjelduses kasutatud sümbolite tähendused: Väljakutsed; Uuringud ja analüüsid; Projektid; IT-arendused; Koolitused; Pidevad tegevused Programmi tegevus 1 Regionaal- ja maaelupoliitika kujundamine ja rakendamine Tegevuse eesmärk: Üle Eesti ühtlasem areng, kus ettevõtlus, inimeste elujärg ja -keskkond areneb eri piirkondade vahel tasakaalustatumalt. Tegevuse mõõdikud 2023 (tegelik) 2025 (sihtase) 2026 (sihtase) 2027 (sihtase) 2028 (sihtase) Maakondade SKP kasv 15/15 (2022) 15 15 15 15 (15/15, kõigis maakondades)9 9 SKP elaniku kohta väljaspool Harjumaad, jooksevhindades PPS alusel, muutus võrdluses eelneva aastaga 11  Maapiirkonna SKP 20 100 (2022) 21 000 21 200 21 300 21 500 elaniku kohta (Eurostat)10 > Keskmiste 6/15 15/15 15/15 15/15 15/15 sissetulekute11 kasv (THI=9,2%) kõigis maakondades suurem kui THI muutus (15/15), % Maapiirkonnas elavate 26,17 27,76 27,76 27,76 27,76 noorte vanuses 21–40 osatähtsus sama vanusegrupi noorte üldarvus, %12 => Väljakutsed, tegevused ja oodatavad tulemused Väljakutsed: Eesti-sisesed piirkondlikud erinevused on riigi tervikliku arengu ja inimeste üle-Eesti ühtlasema heaolu vaatenurgast jätkuvalt peamisi pikaajalisi strateegilisi väljakutseid Eesti arengus. Ühtlasema arengu tagamine on väljakutseks eriti Tallinna ja Tartu linnapiirkondade ning suurematest keskustest kaugemale jäävate maapiirkondade ja Eesti ELi idapiiri regioonide võrdluses. Piirkonniti ebaühtlase arengu väljakutse vajab lahendamist regionaalarengu (toetus)meetmete ja valdkonnapoliitikate sekkumiste regionaalse mõju tugevama suunamise koostoimes. Selgelt joonistuvad piirkondlike arenguerisuste taustal välja maapiirkondade pikemajajalised arenguväljakutsed. Erilist tähelepanu vajavad nt inimeste keskmisest madalamad sissetulekud, tööjõu ja noorte arvu kahanemine ning hea palgaga töökohtade nappus maapiirkondades. Valdkonnapoliitikate regionaalse ja maapiirkondadele kohalduva mõju koordineerimisel on puudujääke. Tasakaalustatud regionaalarengu saavutamiseks on vaja, et ministeeriumid kaaluksid ja suunaksid teadlikult oma tegevuse mõju regionaalarengule ja maapiirkondadele. Välja kujunemata on toimiv praktika pikaajalises strateegias “Eesti 2035” käsitletud regionaalsete arenguvajaduste lahendamiseks, mõõdikute piirkondlike erisuste alusel valdkonna arengukavade ja programmide eesmärgipüstituse täpsustamiseks ning strateegia Vabariigi Valitsuse tegevuskavas kokku lepitud tegevuste elluviimiseks valdkondlike programmide alusel. Välisvahendite toetusmeetmete regionaalse mõju suurendamiseks on 2021–2027 perioodiks loodud vajalikud õiguslikud ja arengudokumentidest lähtuvad eeldused, kuid tuge ja suunamist vajab ministeeriumite ametnike ning rakendusüksuste töötajate valmisolek ja oskus otstarbekalt ja mõjusalt siduda valdkonnapoliitilisi ning regionaalpoliitilisi eesmärke. Sageli ollakse küll teadlik oma 10 Eestis loetakse Eurostat metoodika kohaselt selle näitaja puhul maapiirkonnaks kõiki maakondi, v.a Harjumaa 11 elanike aastakeskmine ekvivalentnetosissetuleku (ST14) aastane kasv protsentides, võrrelduna tarbijahinna indeksi aastase muutusega. 12 Maapiirkonnas elavate noorte osakaal võrreldes kogu Eesti noortega, %, vanused 21 kuni 40 aastat. Allikas: ESA, RV0240. 12 valdkonna regionaalsetest erisustest, kuid ei nähta enda tegevusel seoseid nende tekkimise ega leevendamisega. Tulenevalt Eesti kapitalituru iseloomust, ei ole väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatel piisavat ligipääsu alternatiivsetele rahastusallikatele, eriti väljaspool elavama majandusega piirkondi. Krediidiasutuste vahendatav laenuraha on raskesti kättesaadav olukorras, kus tagatise väärtus pole piisav ja rahavood on ebastabiilsed. Sellest tulenevalt on vaja parandada tagastamatu abi toetusmeetmete kõrval kindlustada ka ettevõtlus- ja eluasemelaenude parem kättesaadavus ning riiklikud laenugarantii mehhanismid turuõrkepiirkondades. Elektroonilise side leviku ning inimeste mitmepaikselisuse ja liikumismustrite muutuste taustal on vaja kindlustada ka kohustuslike postiteenuste majanduslik jätkusuutlikkus ja tagada teenuste kvaliteet igal pool Eestis. Üleriigiliste regionaalse arengu suundumuste taustal vajab erilist tähelepanu jätkuvalt Ida- Virumaa ja Kagu-Eesti areng. Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti tegevuskavade seireprotsessis tuli muuhulgas esile vajadus ministeeriumitel rohkem tähelepanu pöörata sellele, et riigi toetusmeetmetest jõuaks proportsionaalne osa nendesse piirkondadesse, toetada elanike sinna elama asumist muudest piirkondadest, tagada piirkonnas kaasaegse (üüri)elamufondi parem kättesaadavus ning kiirendada Ukraina sõjapõgenike integreerimist tavaellu, et saavutada seeläbi nende suurem panus eelkõige Ida-Virumaa arengusse. Venemaa sõjalise agressiooni tõttu Ukrainas kaotati Interreg ELi välispiiri programm, mis oli oluliseks investeerimisallikaks ning piiriregionide arengu toetajaks. Lahenduste pakkumine välispiiri regioonide keerulisele sotsiaal-majandusliku seisundile ning piirkondade vastupidavus on fookuses mitme ELi ja Interreg programmide raames algatud projektis ning on ka üheks prioriteediks uue ÜKP ettevalmistamisel. Tegevused: Piirkondliku arengu toetamise vajaduste väljaselgitamine ja põhimõtete kujundamine ja regionaalarengu toetusmeetmete väljatöötamine. Valdkonnapoliitikaid elluviivate õigusaktide ning strateegiadokumentide eelnõude regionaalarengule ja maapiirkondadele avalduvate mõjudega arvestamise jälgimine ning koostajate nõustamine mõjude varasema ja sisulisema arvestamise soodustamiseks. Osalemine valdkondlike strateegiliste dokumentide koostamisel, et tagada piirkonniti erinevate arenguvajaduste ja - väljakutsetega parem arvestamine. Valdkonnapoliitikate sekkumiste koordineerimine ja nõustamine nende mõju tugevdamiseks regionaalse arengu tasakaalustamisele. Regionaalse arengu tegevuskava (integreerituna Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti tegevuskavadega) elluviimise seire ühildatuna pikaajalise strateegia “Eesti 2035” regionaalsete sihtide ja muutuste edenemise seirega ning selle põhjal ettepanekute tegemine valdkonnaministeeriumite tegevuste regionaalarengut tasakaalustava mõju tugevdamiseks. Euroopa Liidu 2021–2027 perioodi struktuurivahendite ning taaste- ja vastupidavusrahastu meetmete ettevalmistamisel eelnõude koostajate juhendamine ja nõustamine toetuste regionaalsete mõjude teadlikuks suunamiseks nii eelnõude koostamisel, sekkumiste uuendamisel kui nende tulemuslikkuse hindamisel kogu rakendusperioodi jooksul. Koostöös teiste 13 ettevõtlusmeetmete eest vastutavate ministeeriumitega tagamine, et vähemalt 40% Nutikam Eesti ja Rohelisem Eesti ettevõtlustoetustest jõuaks väljapoole Tallinna ja Tartu piirkondi. 2024. aastal käivitusid EL ja Eesti tasandil ettevalmistused 2028+ struktuuritoetuste perioodi rakendamiseks. 2025. aastal jätkame Interreg programmide elluviimisega. Tulenevalt riigieelarve kärbetest on 2025. aastal vajalik vaadata üle kõigi riigieelarveliste regionaalarengu programmide sisu ja mõju ning uuendada programme ja nende rakendusstruktuure. Uuendatud riigieelarveliste toetusmeetmeid on kavas rakendada 2026-2028. Hiljemalt 2028. aasta sügiseks vaadatakse regulaarse ülevaatuse käigus uuesti üle kõigi programmide eesmärgid, eelarvejaotus ja otsustakse programmide jätkumine ja lisandumine aktuaalsetest regionaalarengu väljakutsetest lähtuvalt järgmiseks neljaaastaseks perioodiks. Maakondlike arendusorganisatsioonide nõustamine maakonna arengustrateegia koostamisel ja elluviimisel. Maakonna arengustrateegiate regulaarse uuendamise järgmine tähtaeg seaduses on 2027. I kvartal. Võrgustikutegevused maakondlike arendusorganisatsioonide, suuremate linnade arendusjuhtide, kohalike omavalitsuste arendusjuhtide omavahelise kogemuste vahetuse soodustamiseks ning teabe jagamiseks. Keskselt korraldatud koolitus- ja arendustegevused maakondliku ja kohaliku tasandi arendusvõimekuse parandamiseks, ekspert- ja rakkerühmade ellukutsumine riigi ja KOVide ühiste väljakutsete lahendamiseks. 2025. aastal algavad ruumiloome elukaart käsitlevad koolitused KOV planeerimisspetsialistidele, samuti on kohalike omavalitsuste arengukavade ning maakonna arengustrateegiate uuendamise vajadust silmas pidades kavas arengu kavandamise töötoad. 2025. aastal algab maakondlike arenduskeskuste ettevõtluskonsultantide koolitusprogramm ning tehakse ettevalmistused KOV juhtide arenguprogrammi käivitamiseks 2026. aastal. Kavas on käivitada KOV koostöömudelite arendamiseks rakkerühm ministeeriumite, ELVLi, omavalitsuste ja nende ühisorganisatsioonide, valdkonna huvirühmade ning ekspertide osalusel. Osalemine rahvusvahelistes koostöövõrgustikes ning regionaalarengu valdkonna EL-i ja OECD töörühmade tegevuses. ÜPP võrgustiku tegevuse peamine eesmärk uuel perioodil on parandada ÜPP 2023―2027 rakendamise kvaliteeti, suurendada sidusrühmade kaasatust, teavitada laiemat üldsust ja võimalikke kasusaajaid ÜPP poliitikast ning aidata kaasa uuendusmeelsuse edendamisele põllumajanduses, toidu tootmises, metsanduses ja maapiirkonnas. Maaeluvõrgustiku eesmärkide elluviimiseks kogutakse, koondatakse ja levitatakse häid tavasid, võrgustikutöö ja uudsete lähenemiste näiteid, aidatakse otsida koostööpartnereid ning osaletakse innovatsioonialases võrgustikutöös. Lisaks sellele on oluline roll ka avalikkuse teavitamisel ja informeerimisel. 14  Vajaduspõhised statistikapäringud ja analüüsid regionaalarengu suundumiste seireks ning vajadusel ettepanekute tegemine riikliku regionaalstatistika tootmise täiendamiseks. Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021-2027 piirkondliku elu- ja ettevõtluskeskkonna meetmete tulemuslikkuse hindamine (2025-2026). Piirkondliku arendustegevuse ja regionaalse ettevõtluse toetamine Piirkondade elu- ja ettevõtluskeskkonna meetmeid rahastatakse Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika ja ühise põllumajanduspoliitika vahenditest, taaste- ja vastupidavusrahastusest (RRF), Moderniseerimisfondist ja riigieelarvest. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ülesandeks on toetusmeetmete kavandamine, toetuse andmise tingimuste kujundamine ning elluviimise ja tulemuste seire. Toetusmeetmete rakendamisel on peamiseks partneriks Riigi Tugiteenuste Keskus ja PRIA, kes täidavad enamiku meetmete puhul rakendusüksuse rolli. Lisaks Riigi Tugiteenuste Keskusele ja PRIAle võivad rakendusüksuseks olla mõnel juhul ka maakondlikud arendusorganisatsioonid, maakondlikud arenduskeskused või muud partnerid vastavalt toetuse spetsiifikale sh Maaelu Edendamise SA (MES). Toetusmeetmed piirkondade elu- ja ettevõtluskeskkonna arendamiseks 2025. aastal on: - toetused kohaliku omavalitsuse hoonete energiasäästu edendamiseks (kasvuhoonegaaside kvootide müügi vahendid, Moderniseerimisfond); - maakondliku arendustegevuse toetus ühiselt täidetavatele ülesannetele ning maakondlike arenduskeskuste tegevustoetus; - toetus maakonna arengustrateegiate elluviimiseks; - toetus hajaasustuse majapidamistele (hajaasustuse programm); - toetus kohaliku omaalgatuse edendamiseks (kohaliku omaalgatuse programm); - väikesaarte programm; - Ida-Virumaa programm; - Kagu-Eesti programm kolme maakonna ühiste prioriteetide toetamiseks; - toetus Setomaa ja Peipsiveere piirkonna elujõulisuse suurendamiseks; - toetus VKEde konkurentsivõime tugevdamiseks Kagu-Eestis (ERF); - toetus ettevõtluskeskkonna ja maakondlike teenusvõrgustike arendamiseks (ERF); - toetus maakondlikele arenduskeskustele nõustamisteenuse pakkumisel ja VKEde võimekuse kasvatamisel (ERF); - toetus avalike teenuste ümberkorraldamiseks ja linnaruumi arendamiseks (ERF); - toetus kohalikku ja piirkondlikku arendustegevust toetavatele uuringutele, ekspertiisidele ja pilootprojektidele (ERF); - toetus Ida-Virumaa linnapiirkondade arendamiseks (ERF); - toetus suuremates linnapiirkondades nutikate lahenduste toetamiseks (ERF); 15  - toetus KOVide investeeringutele jalgratta- ja/või jalgteedesse (RRF, Ühtekuuluvusfond); - toetus õiglast üleminekut võimaldavatele piirkondlikele algatustele Ida-Virumaal (õiglase ülemineku fond, ÕÜF); - toetus Ida-Viru KOV investeeringutele ülemineku mõjude leevendamiseks (ÕÜF); - toetus KOVidele tuuleenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks (RePowerEU); - toetus kohaliku algatuse toetamiseks ehk LEADER programm (EAFRD); - toetus maapiirkonnas uute töökohtade lisandumiseks eelduste loomiseks rakendatakse maapiirkonnas tegutsevate ettevõtjate konkurentsivõime tugevdamisele suunatud investeeringutoetust ja finantsinstrumente (EAFRD); - eelduste loomiseks innovaatiliste ja arengule suunatud ettevõtete osakaalu suurendamiseks maapiirkonnas rakendatakse ettevõtluskeskkonna arendamise toetust (EAFRD). Piiriülese koostöö toetamine Kohaliku, regionaalse ja riikliku tasandi piiriülest koostööd toetatakse põhiliselt Euroopa territoriaalse koostöö programmide kaudu, mis rahastatakse ERFi vahenditest. Eesti osaleb seitsmes Euroopa territoriaalse koostöö ehk Interreg programmis, mille raames toetatakse koostööd: - piiriüleselt: Euroopa Liidus - Eesti-Läti, Kesk-Läänemere programmid - riikide vahel: Läänemere piirkonna programm; - piirkondade vahel: Interreg Euroopa, URBACT, ESPON, INTERACT programmid. Perioodil 2021-2027 jätkavad kõik seitse Interreg programmi. 2024. a novembri seisuga on kohustustega kaetud u 80% programmide vahenditest.. Interreg programme viivad ellu koostöös teiste riikidega erinevates riikides asuvad institutsioonid. Programmi otsused langetatakse konsensuslikult seirekomiteedes, mille liikmeteks on erinevad ministeeriumid, regioonid (omavalitsusliitude esindajad) ja sotsiaal-majanduslikud partnerid (nt Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Eesti Vabaühenduste Liit). Eesti-Läti programmi ja Eesti ELi välispiiri programmi rakendamise eest vastutab Eesti riik ning nende programmide korraldusasutus ja tehnilised sekretariaadid asuvad Riigi Tugiteenuste Keskuses. Eesti ELi välispiiri programm on sulgemise faasis. Finantskontrolli teostamine projektipartnerite üle on iga programmis osaleva riigi kohustus. Kontrolli läbimine on eelduseks programmide vahendite väljamaksmiseks Eesti toetuse saajatele. Eestis täidab finantskontrolli funktsiooni Riigi Tugiteenuste Keskus. Postside korraldamine Maapiirkonnas perioodiliste väljaannete kohale toimetamise dotatsioon on vajalik tagamaks kõigile Eesti elanikele võrdsed tingimused, sõltumata elukohast ning majanduslikust sissetulekust. Kuigi perioodiliste väljaannete mahud on aasta aastal vähenenud, on oluline tagada väljaannete 16  kättesaadavus nõrgematele sihtrühmadele, kellel puudub ligipääs muudele infoallikatele või kes jätkuvalt kasutavad paberväljaandeid. Postiseaduse muutmine, mille eesmärgiks on tagada kvaliteetne ja jätkusuutlik postiteenus kõikjal Eestis. 2025. aastal toimub 28. Ülemaailmse Postiliidu kongress Dubais. Tulemus: Kõikide Eesti piirkondade arengueeldused on majanduskasvuks kasutatud, mida näitab SKP ning keskmiste sissetulekute kasv igas piirkonnas ning kõigis piirkondades pidevalt paranev elukvaliteeti tõstvate hüvede kättesaadavus. Saavutatakse riigi arengudokumentides määratud regionaalse arengu eesmärgid. Regionaalmeetmete rakendamisel on võimalikult suur mõju regionaalpoliitika eesmärkide saavutamisele ning meetmete abil saavutatakse mahajäänumate piirkondade areng. 5.2 Programmi tegevus - Kohalike omavalitsuste poliitika ja finantseerimine Programmi tegevus 2 Kohalike omavalitsuste poliitika ja finantseerimine Tegevuse eesmärk: Võimekas, elanikele kvaliteetseid teenuseid tagav, finantsiliselt kestlik kohalik tasand ja toimiv kohaliku omavalitsuse korraldus Tegevuse mõõdikud 2023* 2025 2026 2027 2028 (sihtase) (tegelik) (sihtase) (sihtase) (sihtase) KOV teenustega rahulolu Küsitlus üle 25 25 25 25 piirkondlikud erinevused: KOV aasta teenustega rahulolu näitaja 10% kõrgeima ja 10% madalaima hinnanguga KOV-de vahe13, <= Elukeskkonnaga rahulolu Küsitlus üle 15 15 15 15 piirkondlikud erinevused: 10% aasta kõrgeima ja 10% madalaima hinnanguga KOVide vahe14, <= Teenusvaldkondade osakaal, milles 28% (5 35 40 40 40 vähemalt 90% KOVidest saavutab valdkonda vähemalt taseme 3 (9 skaala)15, % 18-st) Kohalike omavalitsuste tulude 24,9% 25 25 25 25 osakaal valitsussektorist16, % 13Elanike rahulolu 2022 | Minuomavalitsus 14 Elanike rahulolu 2022 | Minuomavalitsus 15 Avaleht | Minuomavalitsus 16 Statistikaamet 17  Riigieelarvest KOV-de 26,3% 23% 18% 18% 18% sihtotstarbeliste toetuste (sh toetusfond) osakaal KOV-de põhitegevuse tuludest, % Tasandusfondi mittesaavate 1,28 1,26 1,25 1,24 1,23 KOVide ja tasandusfondi saavate KOVide põhitulu (tulumaks ja maamaks) elaniku kohta erinevus kordades Finantsraskustes KOV-de arv 0 0 0 0 0 Väljakutsed, tegevused ja oodatavad tulemused Väljakutsed: Eesti riigi vähene detsentraliseeritus võrreldes Põhjamaadega. Eesti omavalitsuste osakaal valitsussektori kuludes on poole väiksem (24%) kui meile eeskujuks olevates Põhjamaades (valdavalt 40% ja rohkem) või teistes OECD riikides. Haldusreformi eesmärk oli suuremate ja tugevamate omavalitsuste loomine. Haldusterritoriaalse reformi järel on järgmiseks oluliseks väljakutseks omavalitsuste otsustusõiguse suurendamine ja selleks riigilt kohalikule tasandile täiendavate ülesannete üleandmine ning seeläbi omavalitsuste tulubaasi suurendamine. Kohalike omavalitsuste vähene koostöö teenuste osutamisel ja regionaalses arendustegevuses. Kuigi haldusreformi tulemusena omavalitsuste haldusterritooriumid suurenesid, on meil jätkuvalt omavalitsuslikke ülesandeid, mida oleks mõistlik täita omavalitsuste koostöös – näiteks erivajadustega laste haridus, teatud sotsiaal- ja haridusteenused jne. Kohalike omavalitsuste enda rahaline panus ühiselt täidetavate ülesannete täitmiseks on vähene, olulisel määral sõltutakse riigilt laekuvast maakondliku arendustegevuse toetusest. Lisaks peab suurenema üleriigilise omavalitsusliidu roll kohalike omavalitsuste IT- ja personaliarenduste koordineerimisel ja muude keskselt omavalitsustele pakutavate toetavate tegevuste korraldamisel. Suurendada tuleb kohaliku omavalitsuse rolli ettevõtluskeskkonna arendamisel. Selleks, et tagada riigi ühtlane majanduslik areng ning elanike heaolu ka väljaspool Harjumaad, on oluline laiendada kohalike omavalitsuste motivatsiooni ja tegevusi ettevõtluskeskkonna arendamisel. Kohaliku omavalitsuse valmidus kaasas käia ühiskonna ja riigi arengust tulenevate väljakutsetega, näiteks teenuste tagamine arvestades inimeste kasvavat mobiilsust, asümmeetrilise detsentraliseerimise rakendatavus Eesti õigusruumis, kohaliku demokraatia ja juhtimise uued väljakutsed, rohepööre. See eeldab pikemas perspektiivis nii omavalitsuste demokraatliku olemuse, teenuste tagamise kui ka territoriaalsuse ümbermõtestamist. Kohalike omavalitsuste võimekus on ebaühtlane. Väiksemates omavalitsustes ei ole võimalik tagada kõiki vajalikke kompetentse piisaval tasemel. Omavalitsuste jätkuvaks tugevdamiseks ja teenuste osutamise võimekuse parandamiseks saab üheks meetmeks olla kohalike omavalitsuste edaspidine vabatahtlik ühinemine. Vabatahtlikku ühinemist toetaks omal algatusel ühinevatele omavalitsustele riikliku ühinemistoetuse taastamine. 18  Kohalike omavalitsuste finantsautonoomia on OECD riikide seas kõige madalam. Väga madal finantsautonoomia on oluline riskitegur KOVide eduka toimimise tagamisel. Peamiseks puuduseks on piiratud võimalus KOVidel jaotada ressursse vastavalt kohapealsetele vajadustele ja olukorrale. Uuringute kohaselt töötavad KOVid kõige tõhusamalt siis, kui elanikud maksavad kohalike teenuste eest läbi kohalike maksude ja tasude. Finantsautonoomia suurendab avalikku vastutust pakutavate teenuse osas, kuna võimaldab leida tasakaalu avalike teenuste soovide ja selle eest makstavate maksude vahel. Tegevused: Kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse poliitika kujundamine Eesmärgiks on võimekas, elanikele kvaliteetseid teenuseid tagav, finantsiliselt kestlik kohalik tasand ja toimiv kohaliku omavalitsuse korraldus. Toetada detsentraliseerimise pikaajalises plaanis kavandatud tegevuste elluviimist. Soodustada ja toetada KOV koostöös ülesannete täitmist (toetusmeetmed, juhendid jms), sh suurendada Eesti Linnade ja Valdade Liidu rolli KOV koostöö arendamisel. Kujundada kohaliku ja regionaalse mõjuga valdkondlike poliitikate koordinatsioonimehhanismid regionaalsel tasandil. Tagada regulaarne andmete uuendamine (sh KOVide küsitlus ja elanike rahulolu uuring17) minuomavalitsus.ee veebilehel. Arendada rakendust edasi, muutes selle igapäevaseks tööriistaks kohalike omavalitsuste teenuste arendamisel, omavalitsuste ülesannetega seotud poliitika kujundamisel ning siduda omavalitsuste rahastamine teenustasemetega. Taotleda vahendeid ja valmistada ette regulatsioon kohalike omavalitsuste vabatahtlike ühinemiste toetamiseks; Koordineerida ministeeriumite vahelise KOV inimvara arendamise võrgustiku tegevust ja tegevuskava elluviimist; Uuendada kohaliku omavalitsuse korralduse seadust. Koostada KOV tulevikustsenaariumid aastaks 2035; Viia ellu regionaalsete arengulepete ja regionaalsete nõukogude pilootprojektis kokkulepitud tegevused ning koostada lahendus regionaaltasandi tuleviku osas; Suurendada kohalike omavalitsuste finantsautonoomiat ülesannete täitmise tõhususe ja kvaliteedi parandamiseks, - andes sihtotstarbelised toetused kohalike omavalitsuste tulubaasi ja jaotades vahendid tulumaksu ja tasandusfondi kaudu. - suurendades maksuautonoomiat maade hindamise läbiviimise, kohalike maksude osakaalu suurendamise ja üksikisiku tulumaksu protsendi määramise õiguse kaudu. 17 Elanike rahulolu uuringu metoodika muudatuse tõttu viiakse uuring läbi 2022 teisel poolaastal ning andmed selguvad 2022. aasta lõpuks/2023. aasta alguseks. 19  Leppida kokku võimalused kohalike omavalitsuste motivatsiooni tõstmiseks ettevõtluskeskkonna arendamisel juriidilise isiku tulumaksust osa jaotamisega töökohtade arvu järgi KOVis ja kohaliku kasu instrumentidele õigusliku aluse andmisega. Edasi arendada omavalitsuste finantsjuhtimist, sh regulatsioonide muutmist, liikumaks tulemuspõhise, huvigruppe kaasava ning läbipaistva eelarvestamise poole. Seirata kohalike omavalitsuste finantsolukorda ja hinnata finantssuutlikkust omavalitsuste finantsilise jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tulemus: • Eestis on võimekas ja hästi korraldatud, kohalikele elanikkonnale kvaliteetseid teenuseid tagav kohalik tasand, mida usaldab üle 60% elanikest. • Eestis on finantsiliselt kestlik kohalik tasand, kus finantsinformatsioon on läbipaistev ning finantsraskustes KOVe ei ole. 20 6. Programmi juhtimiskorraldus Regionaalarengu programmi juhib regionaalarengu asekantsler. Programmijuhi ülesanne on programmi koostamise ja uuendamise eestvedamine, elluviimise ja seire koordineerimine. Valdkonna eest vastutav minister kinnitab programmi pärast riigieelarve vastuvõtmist Riigikogus. Iga lõppenud aasta kohta koostatakse programmi tulemusaruanne, mis on sisendiks tulemusvaldkonna „Elukeskkond, liikuvus ja merendus“ tulemusaruandesse. LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus Programmi tegevus 1. Regionaalpoliitika, piirkondade ja piiriülese koostöö areng Programmi tegevuse eesmärke aitavad saavutada oma teenuste kaudu ReM poliitika kujundamisega, PRIA toetuse maksmisega ja METK maaelu võrgustiku teenuste osutamisega. ReM kujundab regionaalpoliitikat, postisideteenust ja piiriülese koostöö meetmeid. PRIA kaudu on võimalik taotleda mitmekesistamise meetme ja LEADER projektidele toetusi. RTK kaudu makstakse välja enamiku teiste regionaalarengu programmi toetusmeetmete projektitoetused. Programmi tegevus 2. Kohalike omavalitsuste poliitika ja finantseerimine Programmi tegevuse eesmärkide saavutamiseks kujundab ReM kohalike omavalitsuste finantseerimise ja finantsjuhtimise ning kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse poliitikat. LISA 2. Teenuste rahastamiskava Teenuste rahastamiskava 2025 2026 2027 2028 Elukeskkond, liikuvus ja merendus -182 982 465 -198 089 800 -169 262 694 -155 730 417 tulemusvaldkond Regionaalarengu programm -182 982 465 -198 089 800 -169 262 694 -155 730 417 Regionaalarengu meede -182 982 465 -198 089 800 -169 262 694 -155 730 417 Kohalike omavalitsuste poliitika ja -30 622 888 -54 551 724 -63 392 193 -62 960 847 finantseerimine programmi tegevus Kohalike omavalitsuste finantseerimise ja -696 706 -642 579 -535 602 -537 115 finantsjuhtimise poliitika kujundamine teenus Kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse -29 926 182 -53 909 145 -62 856 591 -62 423 733 poliitika kujundamine teenus Regionaal- ja maaelu poliitika kujundamine -152 359 578 -143 538 077 -105 870 501 -92 769 570 ja rakendamine programmi tegevus Maaelu toetuste andmine teenus -42 257 960 -28 520 102 -30 520 774 -30 520 774 Maaeluvõrgustiku teenused teenus -432 015 -424 941 -424 941 -424 941 Piiriülese koostöö toetamine teenus18 -11 279 179 -4 841 659 -4 393 352 -4 407 789 18 Kajastab ainult Interreg Eesti-Läti ja Eesti ELi välispiiri programmi toetusi. 21 Piirkondliku arendustegevuse ja regionaalse -92 083 340 -103 503 719 -64 428 433 -51 380 171 ettevõtluse toetamine teenus Postside korraldamine teenus -1 656 931 -1 657 643 -1 657 703 -1 657 703 Regionaal-ja maaelupoliitika kujundamine -4 650 153 -4 590 012 -4 445 297 -4 378 191 teenus 22