Vaidlustus

Riigihangete vaidlustuskomisjon [email protected] 24. veebruar 2025 VAIDLUSTUS Vaidlustaja AS Piletilevi Group registrikood: 10568581 aadress: Maakri tn 23a, 10145 Tallinn Vaidlustaja esindajad Arne Ots, vandeadvokaat; Mari Mikson, advokaat e-post: [email protected]; [email protected] Hankija Tallinna Filharmoonia registrikood: 75016088 aadress: Pikk tn 26, 10133 Tallinn e-post: [email protected] Kolmas isik Sviby OÜ registrikood: 14497487 aadress: Fortuuna tn 1-5, 50603 Tartu e-post: [email protected] Vaidlustusasi AS Piletilevi Group vaidlustus ostumenetluses „Tallinna Filharmoonia piletimüügi teenus“ TAOTLUSED 1. Tunnistada kehtetuks Tallinna Filharmoonia 19. veebruari 2025 otsus, millega tunnistati ostumenetluses „Tallinna Filharmoonia piletimüügi teenus“ edukaks Sviby OÜ pakkumus. 2. Peatada vaidlustusmenetluse ajaks ostumenetlus „Tallinna Filharmoonia piletimüügi teenus“ ja keelata Tallinna Filharmoonial hankelepingu sõlmimine Sviby OÜ-ga. 3. Jätta kõik vaidlustusmenetlusega seotud kulud Tallinna Filharmoonia kanda. AS Piletilevi Group (vaidlustaja) vaidlustab ostumenetluses „Tallinna Filharmoonia piletimüügi teenus“ tehtud otsuse, millega Tallinna Filharmoonia (hankija) tunnistas edukaks Sviby OÜ (Sviby) pakkumuse. A. ASJAOLUD 1. Hankija korraldas ostumenetluse (alla lihthanke piirmäära hange), millega tegi ettepaneku esitada pakkumus piletimüügi teenuse tellimiseks vastavalt ostumenetluse kutses (kutse) esitatud tingimustele (lisad 1–3). 2. Pakkumuste esitamise tähtpäevaks 17. veebruariks 2025 esitasid pakkumused vaidlustaja (lisa 4), Sviby, Fienta Ticketing OÜ ja Delfi Meedia AS. Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ Telefon: +372 640 7170 Registrikood: 10344152 Ahtri 4, 10151 Tallinn E-post: [email protected] ellex.legal 3. Hankija edastas 19. veebruaril 2025 ostumenetluses osalejatele õiendi (vaidlustatav otsus, lisa 5), millega tunnistas edukaks Sviby pakkumuse väärtuspunktide kogusummas 83,33. Vaidlustaja pakkumus oli vaidlustatava otsuse järgi paremuselt teine väärtuspunktide kogusummas 41,67. 4. Pärast vaidlustatava otsusega tutvumist palus vaidlustaja hankijalt teavet Sviby pakkumuse kohta (lisa 6). Hankija vastas vaidlustaja päringule, et Sviby-i pakkumuses oli kolmas hindamiskriteerium väärtuses 0,50 eurot ning ülejäänud hindamiskriteeriumid väärtuses null (vt lisa 6). 5. Vaidlustaja taotleb vaidlustatava otsuse kehtetuks tunnistamist järgmisel põhjustel. B. ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED 6. Hankija tegevus ostumenetluses ei ole olnud kooskõlas RHS § 117 lg-ga 1, kuna hankija on hinnanud vaidlustaja pakkumust kutses sätestatud hindamiskriteeriumite alusel valesti. Korrektse hindamise korral olnuks vaidlustaja pakkumus suurima väärtuspunktide arvuga, mistõttu tulnuks hoopis vaidlustaja pakkumus edukaks tunnistada. Vaidlustatav otsus on õigusvastane ja on alust selle kehtetuks tunnistamiseks. 7. Pakkumuste hindamiskriteeriumid. RHS § 85 lg 1 järgi sätestab hankija riigihanke alusdokumentides majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamiseks hankelepingu esemega seotud ja reaalset konkurentsi tagavad pakkumuste hindamise kriteeriumid. Hankija pädevuses on otsustada, kuidas pakkumust hinnatakse. Hindamiskriteeriumite kehtestamisel on hankija aga kohustatud neid õigesti järgima.1 8. Kutse p 4.5 järgi olid pakkumuste hindamiskriteeriumid ja väärtuspunktide osakaalud järgmised: 1 M. A. Simovart jt. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne, 2019. § 117, p 3. 2/5 9. Hinnapakkumuse maksumuse esildis (kutse lisa 2), mille pakkujad pidid täitma, oli järgmine: 10. Vaidlustaja ja Sviby pakkumused erinesid selle poolest, et: a) vaidlustaja pakkus maksumuse esildise esimesel kahel real väärtusteks 0,5 (ehk siis vahendustasu 0,5% piletite müügihinnalt) ja viimasel kahel real 0; b) Sviby pakkus maksumuse esildise esimesel kahel ja viimasel real väärtuseks 0 ning kolmandal real 0,5 eurot. 11. Kutse p-s 4.6. järgi hinnati majanduslikku soodsust hindamiskriteeriumite väärtuspunktide süsteemi meetodil, kasutades lineaarset skaleerimist (lisades nii parima pakkumuse kui pakkumuse väärtusele 0,1). Väärtuspunktide süsteemina kasutati Merit Point System hindamismeetodit. Hankija märkis kutse p-s 4.7. täpsustavalt, et hindamine toimub ühikupõhiselt. Kutse p-i 4.9. kohaselt on hinnatava väärtuspunkide arvutamise matemaatiline valem järgmine: 12. Hankija andis vaidlustaja pakkumuse hindamisel punkte valesti ja vastuolus kutses kehtestatud hindamiskriteeriumitega. Esimese kahe hindamiskriteeriumi puhul (vahendusteenuse tasu piletite müügihinnalt pakkuja müügikeskkonnas ja vahendusteenuse tasu piletite müügihinnalt hankija veebilehe liidese kaudu) on märgitud pakutavaks ühikuks protsent (vt ülal p 9). Selleks, et protsentuaalset väärtus rakendada eeltoodud valemis ja selle alusel pakkumusi hinnata, tuleb vastav väärtus teisendada enne arvutust kümnendmurruks. Hankija on aga jätnud selle teisenduse tegemata ja kasutanud valemis vaidlustaja pakkumust hinnates ühikuna 0,5. See on aga matemaatiliselt vale. 0,5% ei ole 0,5. Protsent väljendab sajandikku tervikust (1/100) ning 0,5% on seega 0,5/100 ehk 0,005. Sellist loogikat toetab ka kutse p-s 4.7. märgitu, et hindamine toimub ühikupõhiselt. Arvutuste teostamisel on protsentväärtuse korrektne teisendamine kümnendmurruks elementaarne matemaatiline nõue, mille järgimiseta on arvutus nonsenss. Õigesti arvutades pidanuks vaidlustaja väärtuspunktide kogusumma olema kokku 96,66 mitte 41,67. Seda kirjeldab järgmine tabel: 3/5  Hindamis- Vaidlustaja Sviby Väärtus- Vaidlustaja Sviby kriteerium pakkumus pakkumus punktide väärtuspunktide väärtuspunktide osakaal summa summa 1. Piletimüügi 0,50% 0,00% vahendustasu 35 (0+0,1) / (0,005+0,1) x (0+0,1) / (0+0,1) x 35 35 = 33,33 = 35 2. Piletimüügi 0,50% 0,00% vahendustasu 35 (0+0,1) / (0,005+0,1) x (0+0,1) / (0+0,1) x 35 35 = 33,33 = 35 3. Teenustasu 0,00€ 0,50€ lõppkliendile 20 (0+0,1) / (0+0,1) x 20 (0+0,1) / (0,5+0,1) x 20 e-piletite ostul = 20 = 3,33 4. Paberpileti 0,00€ 0,00€ blanketi hind 10 (0+0,1) / (0+0,1) x 10 (0+0,1) / (0,0+0,1) x 10 = 10 = 10 KOKKU: 96,66 83,33 13. Hankija arvutuslik eksimus ilmneb ka selgelt, kui analüüsida valemi rakendamist loogiliste näidete kaudu. Esiteks, esimese hindamiskriteeriumi puhul ei saa olla vaidlust, et 100% tähendaks 0 punkti ning 0% maksimaalsed 35 punkti. Kui lähtuda hankija ekslikust arvutusest, mille kohaselt 0,50% vastaks vaid 5,83 punktile, siis on ilmne, et niisugune tulemus ei saa olla õige. Kui 0% annab 35 punkti ja 100% 0 punkti, peab 0,50% loogiliselt andma oluliselt rohkem punkte kui 5,83. Hindamispunktid peaksid olema 0 – 35 skaalal 35 lähedal (nii, nagu eeltoodud arvutustabelis õigesti kujunebki, kui asetada valemisse mitte midagi väljendava 0,5 asemel protsentuaalset osa väljendav 0,5/100 ehk 0,005). Teiseks, hankija arvutusmeetodi ebaõigsust näitab seegi, et hankija loogika kohaselt osutunuks Sviby edukaks ka näiteks juhul, kui ta pakkunuks hinnapakkumuse esildise kolmandal real teenustasuks 100 eurot pileti kohta, samal ajal kui kõik muud hinnakriteeriumid olnuks nullid. Sellisel juhul saanuks Sviby 80,01 punkti, samas kui vaidlustaja pakkumus jäänuks endiselt 41,67 punktile. See tähendab, et isegi oluliselt kallim pakkumus saaks hankija väärast arvutusloogikast lähtudes kõrge lõpptulemuse ning võitjaks osutuks pakkumus, mis ei ole hindamiskriteeriumite suhtes soodsaim. Kolmandaks, edukaks tunnistatud Sviby pakkumus toob hankijale kaasa oluliselt kõrgemad kulud kui vaidlustaja pakkumus. Nimelt 2026. aastal, kui toimub Birgitta Festival, kujuneks praeguste hindamistulemuste juures hankija koostöö Svibyga üle 2,5 korra kallimaks kui kujuneks koostöö vaidlustajaga. 2025. aastal, mil festivali ei toimu, on Sviby pakkumus isegi ca viis korda kallim vaidlustaja pakkumusest. Kui pakkumusi hinnata viisil nagu seda tegi hankija, oleks Sviby võinud pakkuda ka 30 000 euro suuruse hankemahu piiri sisse mahtumiseks 5,80 eurost teenustasu pileti kohta, mis on umbes 20% hankija 2024. aasta keskmisest piletihinnast. Sellisel juhul oleks Sviby pakkumus olnud 2026. aastal 32 korda ja 2025. aastal 57 korda kallim kui vaidlustaja pakkumus. Sõltumata sellest oleks Sviby pakkumus saanud ligi kaks korda rohkem hindepunkte. Hankijal on olemas andmed eeltoodu kontrollimiseks ja siin ei tohiks tekkida vaidlust. 14. Eelneva kokkuvõtteks: on ilmne, et protsendina väljendatud suuruse õige teisendamata jätmine on toonud kaasa vale hindamistulemuse ja edukaks on tunnistatud tegelikult majanduslikult kallim pakkumus. Sõltuvalt piletimüügi mahtudest võib Sviby pakkumus kujuneda vaidlustaja pakkumusest kordades kallimaks. Hankija valemit õigesti rakendades (õigeid arvväärtusi kasutades) osutub aga edukaks vaidlustaja pakkumus. Otsus, millega on tunnistatud edukaks Sviby pakkumus, mis ei ole soodsaim, on õigusvastane ja tuleb tunnistada kehtetuks. C. TAOTLUS OSTUMENETLUSE PEATAMISEKS 15. Vaidlustaja taotleb RHS § 193 lg 1 alusel ostumenetluse peatamist ja hankelepingu sõlmimise keelamist, et välistada vaidlustaja õiguste pöördumatu kahjustamine ajal, mil vaidlustusmenetlus kestab. Kuna riigihangete seadus ei näe alla lihthanke piirmäära riigihangetes ette kohustuslikku ooteaega hankelepingu sõlmimiseks, on reaalne oht, et hankija sõlmib hankelepingu enne, kui vaidlustuskomisjon jõuab vaidluse lahendada. Sellisel juhul kaotaks 4/5  vaidlustaja võimaluse oma õigusi tõhusalt kaitsta, sest edukaks osutunud vaidlustuse korral ei saaks ta enam hankelepingut sõlmida. D. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 16. Kaebeõigus. RHS § 185 lg 1 seab isiku staatuse ja subjektiivsete õiguste rikkumise kõrval vaidlustamiseõiguse eelduseks lihtsalt riigihangete seaduse rikkumise, mitte aga nt riigihangete seaduse rikkumise teatavat maksumust ületavate hangete korraldamisel, on isikutel õigus vaidlustada hankija tegevust ka allapoole lihthanke piirmäära jäävates riigihangetes. 2 17. Esindusõigus. Vaidlustuse esitajad kinnitavad, et on vaidlustaja lepingulised esindajad. 18. Tähtaeg. Vaidlustatav otsus tehti vaidlustajale kättesaadavaks 19. veebruaril 2025. Vaidlustus on seega RHS § 189 lg-te 4 ja 4¹ järgi tähtaegne. 19. Asja läbivaatamise viis. Vaidlustaja on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. 20. Menetlusdokumentide kättetoimetamine. Vaidlustaja palub edaspidi toimetada vaidlustuskomisjoni teated ja muud käesoleva vaidlustuse läbivaatamisega seotud vaidlustusasja menetlusdokumendid vaidlustajale kätte tema lepinguliste esindajate kaudu viimaste e-posti aadressidel, mis on märgitud vaidlustuse päises. 21. Riigilõiv. Vaidlustaja on vastavalt RHS §-le 186 ja RLS § 258 lg 1 p-le 1 tasunud vaidlustuse esitamisel riigilõivu 640 eurot (lisa 7). Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ Arne Ots Mari Mikson vandeadvokaat advokaat vaidlustaja lepingulised esindajad Lisad: 1. Kutse edastamine ostumenetluses osalemiseks; 2. Ostumenetluse kutse; 3. Ostumenetluse kutse lisa 2; 4. Vaidlustaja pakkumus; 5. 19. veebruari 2025 otsus pakkumuse edukaks tunnistamise kohta; 6. Teave Sviby pakkumuse kohta; 7. Riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus. 2 VAKO 07.07.2017, otsus 98-17/-, p 13. 5/5