Kammeri Kooli, Kiigemetsa Kooli, Nurme Kooli, Raikküla Kooli, Urvaste Kooli, Valga Jaanikese Kooli ja Ämmuste Kooli ümberkorraldamine ja Maarjamaa Riigikooli moodustamine

Kooskõlastamiseks: 25.02.2025 nr 8-2/25/947 Rahandusministeerium Arvamuse avaldamiseks: Kammeri Kooli hoolekogu ja õpilasesindus Kiigemetsa Kooli hoolekogu ja õpilasesindus Nurme Kooli hoolekogu ja õpilasesindus Raikküla Kooli hoolekogu ja õpilasesindus Urvaste Kooli hoolekogu ja õpilasesindus Valga Jaanikese Kooli hoolekogu ja õpilasesindus Ämmuste Kooli hoolekogu ja õpilasesindus Haridus- ja teadusministri käskkirja eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri käskkirja „Kammeri Kooli, Kiigemetsa Kooli, Nurme Kooli, Raikküla Kooli, Urvaste Kooli, Valga Jaanikese Kooli ja Ämmuste Kooli ümberkorraldamine ja Maarjamaa Riigikooli moodustamine“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister Lisad: 1. Eelnõu; 2. Kammeri Kooli, Kiigemetsa Kooli, Nurme Kooli, Raikküla Kooli, Urvaste Kooli, Valga Jaanikese Kooli ja Ämmuste Kooli ümberkorralduse ettepanek; 3. Haridus- ja teadusministri määruste kehtetuks tunnistamine; 4. Maarjamaa Riigikooli põhimääruse eelnõu; 5. Seletuskiri haridus- ja teadusministri määruse „Maarjamaa Riigikooli põhimäärus“ juurde. Madli Purge 735 4091 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740  EELNÕU 20.02.2025 MINISTRI KÄSKKIRI nr Kammeri Kooli, Kiigemetsa Kooli, Nurme Kooli, Raikküla Kooli, Urvaste Kooli, Valga Jaanikese Kooli ja Ämmuste Kooli ümberkorraldamine ja Maarjamaa Riigikooli moodustamine Vabariigi Valitsuse 8. oktoobri 1996. a määruse nr 244 „Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise korra kinnitamine“ punkti 29 alapunkti 1 ja põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 80 lõike 2 punkti 1 alusel: 1. Korraldan 1. juulist 2025. a ümber Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatavad riigiasutused – Kammeri Kooli, Kiigemetsa Kooli, Nurme Kooli, Raikküla Kooli, Urvaste Kooli, Valga Jaanikese Kooli ja Ämmuste Kooli. Ümberkorralduse tulemusel koolid ühendatakse, ühendatavad koolid lõpetavad tegevuse ja nende baasil moodustan uue kooli, Maarjamaa Riigikooli. Ümberkorraldamise vajadus ja täpsem põhjendus on esitatud käesoleva otsuse lisas 1 Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatavate õppeasutuste - Kammeri Kooli, Kiigemetsa Kooli, Nurme Kooli, Raikküla Kooli, Urvaste Kooli, Valga Jaanikese Kooli ja Ämmuste Kooli ümberkorraldamise ettepanekus. 2. Moodustan punktis 1 nimetatud kooli ümberkorraldamiseks komisjoni järgmises koosseisus: Priit Valk - komisjoni esimees, Haridus- ja Teadusministeeriumi riigikoolide ja -varade osakonna juhataja; Indrek Riisaar – Haridus- ja Teadusministeeriumi riigivara valitsemise valdkonna juht; Kerttu Ilvesmets - Haridus- ja Teadusministeeriumi riigivara valitsemise valdkonna nõunik; Madli Purge - Haridus- ja Teadusministeeriumi riigikoolide pidamise valdkonna peaekspert; Kristel Mägi - Haridus- ja Teadusministeeriumi strateegia- ja finantsosakonna eelarve peaekspert; Tiiu Rahuoja - Kammeri Kooli direktor; Helen Lepp - Kammeri Kooli juhiabi; Urmas Paju - Kiigemetsa Kooli direktor; Erika Meister - Kiigemetsa Kooli juhiabi; Eevi Tüüna - Nurme Kooli direktor; Helle Lindjärv - Nurme Kooli finantsist; Andres Muddi - Raikküla Kooli direktor; Raivo Rebane - Raikküla Kooli majandusjuht; Jaanika Käst - Urvaste Kooli ja Valga Jaanikese Kooli direktor; Maret Hannus - Urvaste Kooli juhiabi-majandusjuht;  Vadim Šemejov - Valga Jaanikese Kooli majandusjuht; Eili Rohtla - Ämmuste Kooli direktor; Maire Naaris - Ämmuste Kooli juhiabi. 3. Määran komisjoni ülesanneteks korraldada Kammeri Kooli, Kiigemetsa Kooli, Nurme Kooli, Raikküla Kooli, Urvaste Kooli, Valga Jaanikese Kooli ja Ämmuste Kooli ümberkorraldamine kooskõlas Vabariigi Valitsuse 8. oktoobri 1996. a määrusega nr 244 „Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise korra kinnitamine“. 4. Ümberkorraldatava Kammeri Kooli, Kiigemetsa Kooli, Nurme Kooli, Raikküla Kooli, Urvaste Kooli, Valga Jaanikese Kooli ja Ämmuste Kooli 2025. a eelarve kasutamisel ja planeerimisel arvestada nii kooli pidajal kui ka kooli direktoritel, et eraldi tegutsevate koolidena lõpetavad need tegevuse 30. juunil 2025. a. 5. Haridus- ja Teadusministeeriumi riigikoolide ja varade osakonnal teavitada ümberkorraldamisotsusest ümberkorraldatavaid koole ja nende direktoreid, vanemaid, õpilasi ja õpilaste elukohajärgseid valla- või linnavalitsusi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 6. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister  MÄÄRUS [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Haridus- ja teadusministri 28. juuni 2011. a määruste nr 33, 37, 38 ja 39, 16. novembri 2011. a määruse nr 66, 30. septembri 2011. a määruse nr 51 ning 14. juuli 2011. a määruse nr 42 kehtetuks tunnistamine Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 66 lõike 2 alusel. § 1. Haridus- ja teadusministri 16. novembri 2011. a määrus nr 66 „Kammeri Kooli põhimäärus“, haridus- ja teadusministri 28. juuni 2011. a määrus nr 38 „Kiigemetsa Kooli põhimäärus“, haridus- ja teadusministri 30. septembri 2011. a määrus nr 51 „Nurme Kooli põhimäärus“, haridus- ja teadusministri 28. juuni 2011. a määrus nr 33 „Raikküla Kooli põhimäärus“, haridus- ja teadusministri 28. juuni 2011. a määrus nr 39 „Urvaste Kooli põhimäärus“, haridus- ja teadusministri 28. juuni 2011. a määrus nr 37 „Valga Jaanikese Kooli põhimäärus“ ja haridus- ja teadusministri 14. juuli 2011. a määrus nr 42 „Ämmuste Kooli põhimäärus“ tunnistatakse kehtetuks. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. juulil 2025. a. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas (allkirjastatud digitaalselt) minister Kristi Vinter-Nemvalts kantsler  Kammeri Kooli, Kiigemetsa Kooli, Nurme Kooli, Raikküla Kooli, Urvaste Kooli, Valga Jaanikese Kooli ja Ämmuste Kooli ümberkorraldamise ettepanek Austatud haridus- ja teadusminister Käesolevaga esitan Teile ettepaneku korraldada ümber Kammeri Kooli, Kiigemetsa Kooli, Nurme Kooli, Raikküla Kooli, Urvaste Kooli, Valga Jaanikese Kooli ja Ämmuste Kooli tegevus nii, et antud koolid ühendatakse 1. juuli 2025. a seisuga, ühendatavad koolid lõpetavad eraldiseisvalt tegevuse ning nende baasil asutatakse uus kool. Ühendatavad koolid (Kammeri Kool, Kiigemetsa Kool, Nurme Kool, Urvaste Kool, Valga Jaanikese Kool, Raikküla Kool ja Ämmuste Kool) tegutsevad praegu iseseisvate asutustena seitsmel erineval aadressil ning nende baasil asutatakse 2025/2026. õppeaastaks ühtse juhtimise all olev üks õppeasutus Maarjamaa Riigikool. Õppeasutuste ümberkorraldamise kirjeldus ja põhjendus Ühendatavas seitsmes koolis õpib 10. novembri 2024. a seisuga kokku 264 õpilast ja töötab 246 töötajat. Kool Õpilaste arv Töötajate arv Kammeri Kool 35 38 Kiigemetsa Kool 37 41 Raikküla Kool 46 46 Urvaste Kool 24 30 Valga Jaanikese Kool 40 32 Ämmuste Kool 34 30 Nurme Kool 48 29 KOKKU 264 246 Tabel 1. Õpilaste ja töötajate arv Kõikides ühendatavates koolides õpivad õpilased ainult põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel, lihtsustatud, toimetuleku- või hooldusõppes. Ühendatavate koolide õpilaste arvud on aastate jooksul kahanenud ning kahanevad prognooside kohaselt veelgi, sest õpilaste arvud kooli teeninduspiirkondades kahanevad ning kaasava hariduse rakendumise tõttu jõuab erikoolidesse järjest vähem õpilasi (vaata tabel 2 ja joonis 1)  2005/06 2006/07 2007/08 2008/09 2009/10 2010/11 2011/12 2012/13 2013/14 2014/15 2015/16 2016/17 2017/18 2018/19 2019/20 2020/21 2021/22 2022/23 2023/24 2024/25 Urvaste Kool 105 101 86 67 68 62 54 50 49 52 49 46 40 30 29 27 23 25 26 24 Kiigemetsa Kool 122 127 121 109 99 90 87 81 79 69 63 59 53 53 51 47 46 41 40 37 Kammeri Kool 122 115 103 102 100 102 101 96 91 96 95 83 73 68 62 56 50 47 39 35 Nurme Kool 84 70 79 74 77 65 60 54 44 35 41 43 47 39 38 38 36 47 49 48 Raikküla Kool 103 89 101 108 99 93 83 82 78 79 78 68 62 55 56 56 52 43 48 46 Valga Jaanikese Kool 76 70 93 91 79 85 80 78 69 66 59 55 51 50 50 45 42 39 41 40 Ämmuste Kool 91 82 80 82 82 91 81 74 64 60 55 51 48 47 36 37 37 34 32 34 KOKKU 703 654 663 633 604 588 546 515 474 457 440 405 374 342 322 306 286 276 275 264 Tabel 2. Õpilaste arvude muutus. Allikas Haridussilm Joonis 1. 5-19aastaste arvu muutuse prognoos 2035 vs 2022. Allikas: Statistikaamet Hariduslike erivajadustega õpilaste kaasatus tavakooli on püsiv trend ning on nähtav kõigis maakondades välja arvatud Saaremaa (vt joonis 2 ja 3). Joonis 2. Hariduslike erivajadustega õpilaste kaasatus tavaõppesse. Allikas: EHIS 100 99 95 90 89 88 90 86 84 85 81 78 77 77 80 73 71 71 75 70 64 65 60 60 55 55 50 45 40 35 30 25 20 15 10 5 0 2018/2019 2019/2020 2020/2021 2021/2022 2022/2023 Linear (2022/2023) Linear (2022/2023) Joonis 3. Hariduslike erivajadustega õpilaste kaasatus tavakooli maakondade kaupa. Allikas: EHIS Hariduslike erivajadustega õpilaste arvu suurenemine on märgatav vaid üldise toe vajadusega õpilaste hulgas ning vähemal määral ka tõhustatud tuge vajavate õpilaste hulgas. Eritoe vajadusega õpilaste osakaal pole viimaste aastate jooksul muutunud. (vt joonis 3). Üldist tuge vajavad õpilased õpivad tavakoolides ning seetõttu nende arvu suurenemine ei mõjuta ühendatavate koolide õpilaste arvu. Ühendatavates koolides õpivad valdavalt erituge vajavad õpilased ning prognoosid ei näita tulevikus nende arvu kasvu. 30000 20,0 25000 15,0 20000 15000 10,0 10000 5,0 5000 0 0,0 2018/2019 2019/2020 2020/2021 2021/2022 2022/2023 2023/2024 Axis Title Tõhustatud tugi Üldine tugi Eritugi Ülise toe osakaal kõigist õpilastest Tõhustatud toe osakaal kõigist õpilastest Eritoe osakaal kõigist õpilastest Joonis 4. Õpilaste arvu muutus toe liigiti. Allikas: Haridussilm Andmetest lähtuvalt saab väita, et õpilaste arv ühendatavates koolides jätkab ka tulevikus vähenemist ning ilma sekkumiseta süvenevad tänased probleemid veelgi. Ühendatavatel koolidel on raskusi kvalifikatsioonile vastavate õpetajate ja tugispetsialistide värbamisel, sest koolide väiksusest tulenevalt on keeruline pakkuda piisavat töökoormust ja - tasu. Kvalifikatsiooninõuetele vastavate töötajate madal osakaal seab ohtu õppetöö kvaliteedi, õppekavas määratud eesmärkide täitmise ja õpitulemuste saavutamise ning õpilasele vajalike tugiteenuste kättesaadavuse (vt tabel 3). Kvalifikatsiooninõuetele vastavate töötajate Kooli nimi osakaal Nurme Kool 43% Kammeri Kool 50% Valga Jaanikese Kool 71% Ämmuste Kool 75% Kiigemetsa Kool 75% Urvaste Kool 78% Raikküla Kool 80% Tabel 3. Kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate, tugispetsialistide ja juhtide osakaal seisuga 10.11.24. Allikas: EHIS Kokkuvõtvalt saab toodud andmete põhjal järeldada, et õpilaste arv ühendatavates koolides jätkab ka tulevikus vähenemist ning ilma sekkumiseta süvenevad tänased probleemid veelgi, mistõttu ei ole tulevikus võimalik tagada kvaliteetse õpilaste vajadustele vastava hariduse pakkumist. Koolide ühendamise praktika Õpilaste arvu kahanemine on tekitanud kogu riigis, eriti kahanevates piirkondades, vajaduse koole ühendada või viia ühise juhtimise alla. Koolide ühendamist ja ühise juhtimise alla viimist on soovitanud ka OECD oma soovitustes Eestile (OECD, 2021. Shrinking smartly in Estonia. Preparing regions for demographic change. OECD Rural Studies) ning seda on tänaseks järginud juba paljud kohalikud omavalitused (näiteks Põlva vald, Põltsamaa vald, Valga vald, Võru vald, Setomaa vald ja samasuguseid toimemudeleid kasutavad ka erakoolide pidajad (Tartu Erakool). Koolide ühendamise teemat on kajastanud ka 12.11.2024 Õpetajate Lehes1 . Artiklist nähtub, et koolide ühendamine on Eesti haridusmaastikul levinud praktika. Ka riigikoolides on mitmes asupaigas tegutsemine või ühendjuhtimine tavapärane praktika. Näitena saab tuua Maarjamaa Hariduskolleegiumi, Kiviõli Riigikooli, Ida-Viru Kutsehariduskeskuse, Järvamaa Kutsehariduskeskuse, Valga-Jaanikese Kooli ja Urvaste Kooli, Tartu Emajõe Kooli ja Tartu Hiie Kooli, Narva Eesti Gümnaasiumi, Narva Eesti Põhikooli ja Narva Vanalinna Põhikooli. Ühendamise peamised eesmärgid Koolide ühendamise peamisteks eesmärkideks on tõhustada koolide juhtimist ning vähendada eraldiseisvate koolide bürokraatiat ja asjaajamise mahtu selleks, et töötajad saaksid keskenduda õppe- ja kasvatustööle. Juhtimiskulude kokkuhoiust tekkiv rahaline sääst jääb kooli ning suunatakse lastega vahetult tegelevate spetsialistide palkadesse ja värbamisse ning õppe- ja töötingimuste parandamisse. Ühtne personalipoliitika, planeerimine ja värbamine aitavad suurendada kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate ja tugispetsialistide arvu ning seeläbi tagada õppekvaliteet ja vajalike tugiteenuste kättesaadavus. Teenuste koondamine ühendkooli võimaldab luua ka ametikohad, mida seni üksikud väikesed koolid endale lubada ei suutnud (õppejuht-metoodik, võrgustikujuht) ning seeläbi paraneb õppekvaliteet ning võrgustikutöö teiste asutustega. Optimaalse ning kuluefektiivse ühendkooli moodustamine võimaldab säilitada kodulähedased õppevõimalused järjest kahanevate õpilastega arvu tingimustes ning õppekohti ei pea sulgema. Õpilaste ühtne vastuvõtt aitab iga õpilast vastuvõtuprotsessi käigus paremini suunata talle kõige paremini sobivasse õppekohta, arvestades tema elukohaga, vajaminevate tugiteenustega ja talle sobiva õppekavaga. Samuti teeb see lapsevanematele kogu protsessi lihtsamaks ja selgemaks. Ühtne õpilaste vastuvõtt aitab paremini leida õpilaste vajadustele vastavaid õppekohti, sest tänastes koolides õpivad sageli ka õpilased, kelle tegelik elukoht ei ole sellele koolile lähim, ega asu isegi samas maakonnas ning seetõttu peavad õpilased elama õpilaskodus, mis omakorda vähendab pere sidet lapsega ning ei toeta lapse hilisemat hakkamasaamist. 1 Kahanemisega kohanemine – ühendame koole : Õpetajate Leht. Ühtne õpilaste vastuvõtt võimaldab ka teatud ulatuses arvestada klasside ja õpilaskodu rühmade komplekteerimisel mõistlike täituvusnäitajatega ning seeläbi majandada efektiivsemalt ja pakkuda töötajatele paremaid koormusi. Ümberkorralduse mõju koolide töötajatele ja õpilastele Kuna koolide ühendamine ei too kaasa õpilaste arvu vähendamist, siis õpetajate arv muudatusega seoses ei vähene. Kõigi ühendatavate koolide töötajate töölepingud lähevad 1. juulist 2025. a muutumatul kujul üle uuele õppeasutusele välja arvatud koolide direktorid, kelle ametikohad koondatakse ja uue kooli direktori ametikohale kuulutatakse välja avalik konkurss. Uue kooli direktor töötab välja uue kooli juhtimisstruktuuri vastavalt tekkinud uuele olukorrale ja püstitatud eesmärkidele. Koolide ühendamine ei mõjuta praeguste õpilaste õpingute jätkamist. Koolide asjaajamine Kõik ühendatavad riigikoolid on oma väiksusele vaatamata formaalselt eraldiseisvad riigiasutused ning peavad täitma kõik asutustele esitatavad nõuded. Koolides nõutav dokumentatsiooni hulk on väga suur ning selle haldamisega kaasneb palju tööd. Koolide ühendamine võimaldab oluliselt vähendada dokumentatsiooni hulka. Seitsme kooli dokumentatsiooni asemel piisab ühest ning see tähendab, et väheneb erinevate üksikute nõutud dokumentide arv ca 300 võrra. Kõikide ühendatavate koolide dokumentatsiooni ja andmete haldamiseks kasutatakse dokumendihaldussüsteemi Pinal, samuti Riigitöötaja iseteenindusportaali, personaliarvestuse- ja finantstarkvara SAP PO, Eesti Hariduse Infosüsteem jne. Koolide ühendamine ei too kaasa olulisi muudatusi ja kulusid nimetatud süsteemide kohandamisel ja haldamisel. Koolid kasutavad õppeinfosüsteemidena Stuudiumit ja E-kooli. Kuulates ära koolide ettepanekuid otsustab loodava ühendkooli direktor ühtse kasutatava õppeinfosüsteemi. Ühendkooli juhtimine Koolide ühendamisel on oluline silmas pidada, et vanemate jaoks ei muutuks suhtlemine kooliga keerulisemaks ning vajalike operatiivsete otsuste tegemine ei muutuks kohmakaks. Juhtimiskorralduse planeerimisel on ministeeriumi ametnikud konsulteerinud koolijuhtidega, kellel on kogemusi ühendasutuse juhtimisel. Konsultatsioonide tulemusel otsustasime, et: ✓ Kooli strateegiline juhtimine muutub keskseks. See hõlmab endas õpilaste vastuvõttu, töötajate värbamist- ja koolitamist, asjaajamist, eelarve planeerimist, õppekava koostamist, hankeid, kodulehe haldust, dokumendihaldust ja ühtsete dokumentide loomist ja haldust (arengukava jms). ✓ Operatiivjuhtimine toimub igas õppekohas kohapeal. See hõlmab endas tunniplaani koostamist, asenduste kokkuleppimist, vanemate esmast kontakti jm. Juhtimisega seotud lisaülesannete täitmine on võimalik kokku leppida sobiva koolitöötajaga (nt koolis kohapeal olev õppejuht). Täpse juhtimisstruktuuri paneb paika uus koolijuht kooskõlastades selle ministeeriumiga. Vanemate kaasamine Tuginedes koolijuhtidelt saadud infole, siis on tänane vanemate kaasatus oma lapse õpingute edenemisse ja kooli tegemistesse madal. Koolide ühendamise üheks eesmärgiks on vanemate kaasatuse suurendamine. Uue koolijuhi üheks tööülesandeks saab vanematekogu loomise initsieerimine, kuhu kuuluksid kõikide ühendatavate koolide vanemad. Vanematekogust saab kooli juhtkonnale oluline partner kooli arengu juhtimisel ja õpilasi puudutavate otsuste läbiarutamisel. Vanematekogu nimetab oma esindaja kooli hoolekogusse. Kavandatavate muudatuste tulemusel: ✓ Säilib senisel kujul kodulähedane õppimisvõimalus. Kõik tänased õpilased saavad jätkata õpinguid praegustel tingimustel, samades õppekohtades, samades klassides ja samade õpetajate käe all. ✓ Vanematekogu loomisega suureneb vanemate kaasatus oma laste arengu toetamisel ja kooli tegevustes osalemises. ✓ Ühtne vastuvõtt muudab vanematele lihtsamaks oma lapsele sobiva õppekoha leidmise. ✓ Kõik koolitöötajad jätkavad ka peale ühendamist tavapärast tööd. ✓ Kooli töötajad saavad keskenduda senisest rohkem õppe- ja kasvatustööle, sest väheneb väikeste eraldiseisvate koolidega kaasnev bürokraatia ja asjaajamise maht. ✓ Juhtimiskulude kokkuhoiust tekkiv rahaline sääst jääb kooli ning suunatakse lastega vahetult tegelevate spetsialistide palkadesse ja värbamisse ning õppe- ja töötingimuste parandamisse. ✓ Kasvab kvalifikatsioonile vastavate õpetajate- ja tugispetsialistide arv, sest ühendkoolil on lihtsam leida kvalifitseeritud töötajaid ja erialaspetsialiste ning tagada toetavate teenuste (nt IT, andmekaitse, asjaajamine jm) efektiivsus ja kõrge kvaliteet. ✓ Koondatakse direktorite ametikohad ja uue kooli direktori ametikohale kuulutatakse välja avalik konkurss. Koolide eelarved ja ümberkorraldamise rahaline mõju 2025. aasta koolide eelarved on järgmised: Kool 2025. a eelarve Kammeri Kool 1 159 278 Kiigemetsa Kool 1 100 587 Raikküla Kool 1 109 385 Urvaste Kool 851 757 Valga Jaanikese Kool 1 178 027 Ämmuste Kool 885 902 Nurme Kool 943 883 KOKKU 7 228 819 Koolide ühendamine toob kaasa struktuurimuutuse, mis vähendab eelkõige juhtimiskulusid. Kõikide ühendatavate koolide senised juhid koondatakse ning uuele ühendkoolile valitakse konkursi korras uus juht. Ainuüksi juhtimise koondumine võimaldab 2026. aastal hinnanguliselt kokku hoida ligi 0,3 miljonit eurot aastas. Vabanevaid rahalisi vahendeid kasutatakse ühendkoolis lastega vahetult tegelevate spetsialistide palkadeks ning õppe- ja töötingimuste parandamiseks, samuti pakutava hariduse kvaliteedi tõstmiseks läbi kvalifikatsioonile vastavate õpetajate- ja tugispetsialistide värbamise ja uute ametikohtade loomise, mida täna väiksed koolid pole endale saanud lubada. Hinnates tänaste koolide toimimist ja arendamist näeme vajadust keskse õppetöö metoodilise arendaja ametikoha loomiseks. Üheks põhjuseks on ka asjaolu, et mitmetes tänastes koolides ei olegi eraldi kvalifikatsiooninõuetele vastavat õppejuhti õnnestunud värvata ning seetõttu võib kannatada õppetöö kvaliteet ja õppetöö arendus pole piisav. Ümberkorraldamise tulemusena tänasega võrreldes kulude baas ei kasva. Kaasamisprotsess Ümberkorraldamisega seoses on toimunud mitmeid kohtumisi ja arutelusid ümberkorraldatavate koolide direktorite ja hoolekogudega. ✓ 17.01.2024. a esmased arutelud ümberkorraldatavate koolide direktoritega ✓ 23.01.2024. a esmased arutelud ümberkorraldatavate koolide direktoritega ✓ 31.01.2024. a HEV-koolide infotund ✓ 28.02.2024. a Kiigemetsa Kooli hoolekogu ✓ 08.03.2024. a Ämmuste Kooli hoolekogu ✓ 20.03.2024. a Kammeri Kooli hoolekogu ✓ 17.04.2024. a HEV-koolide kevadseminar Tartu Pärli Koolis ✓ 16.05.2024. a Urvaste Kooli hoolekogu ✓ 30.05.2024. a Valga Jaanikese Kooli hoolekogu ✓ 10.10.2024. a Raikküla Kooli hoolekogu ✓ 19.12.2024. a Nurme Kooli hoolekogu ✓ 22.01.2024. a Nurme Kooli direktor; ✓ 22.01.2024. a Kiigemetsa Kooli direktor ✓ 22.01.2024. a Ämmuste Kooli direktor ✓ 23.01.2024. a Urvaste Kooli ja Valga Jaanikese Kooli direktor ✓ 24.01.2024. a Kammeri Kooli direktor ✓ 27.01.2024. a Raikküla Kooli direktor ✓ 10.02.2025. a Kammeri Kooli töötajatega kohtumine Arutelude tulemusena laekunud ettepanekuid on arvestatud käesoleva ümberkorralduse ettevalmistamisel. Näiteks oli algselt kavas koolide ühendamine regionaalsest paiknemisest lähtudes, kuid tagasisidest juhindudes on kavas koolide liitmine lähtudes koolide spetsiifikast ja õppekavast. Samuti on kohtumiste tulemusel kavandatud uue kooli nimi. Selleks, et ümberkorraldamise muudatusi veelgi paremini kavandada ja ellu viia, kohtutakse kõigi ühendatavate koolide hoolekogudega, õpilasesindustega ja töötajatega, et kuulata ära nende arvamus, vahetada informatsiooni ja arutada läbi ümberkorraldamisega kaasnevad muudatused. Kavandatavate kohtumiste ajakava: ✓ 21.02.2025. a Ämmuste Kooli töötajatega kohtumine ✓ 25.02.2025. a Raikküla Kooli ja Nurme Kooli töötajatega kohtumine ✓ 26.02.2025. a Kiigemetsa Kooli töötajatega kohtumine ✓ 27.02.2025. a Urvaste Kooli ja Valga Jaanikese Kooli töötajatega kohtumine ✓ veebruar, märts 2025. a kõikide koolide hoolekogude ja õpilasesindustega kohtumine Ümberkorraldamise tingitud muudatused õigusaktides Kammeri Kooli, Kiigemetsa Kooli, Nurme Kooli, Raikküla Kooli, Urvaste Kooli, Valga Jaanikese Kooli ja Ämmuste Kooli ühendamine uueks kooliks ei too kaasa muudatusi seadustes. Kammeri Kooli, Kiigemetsa Kooli, Nurme Kooli, Raikküla Kooli, Urvaste Kooli, Valga Jaanikese Kooli ja Ämmuste Kooli kehtivad põhimäärused tunnistatakse kehtetuks. Põhimääruste kehtetuks tunnistamise eelnõu on lisatud käesolevale ettepanekule (Lisa 2). Ümberkorraldusotsuse jõustumisel kehtestatakse uue kooli põhimäärus. Ümberkorraldamise kuupäev Koolid korraldatakse ümber 1. juulist 2025. a. Maarjamaa Riigikool alustab tegevust 1. juulil 2025. a. Õigusjärgsus Moodustatav Maarjamaa Riigikool on Kammeri Kooli, Kiigemetsa Kooli, Nurme Kooli, Raikküla Kooli, Urvaste Kooli, Valga Jaanikese Kooli ja Ämmuste Kooli õigusjärglane. Ümberkorraldamise ettepaneku kooskõlastamine Ümberkorraldamisettepanek esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks Kammeri Kooli, Kiigemetsa Kooli, Nurme Kooli, Raikküla Kooli, Urvaste Kooli, Valga Jaanikese Kooli ja Ämmuste Kooli hoolekogudele ja õpilasesindustele. Kristi Vinter-Nemvalts kantsler  EELNÕU Maarjamaa Riigikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 66 lõike 2 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Kooli nimetus Kooli nimetus on Maarjamaa Riigikool (edaspidi kool). § 2. Kooli õiguslik seisund ja tegutsemise vorm (1) Kool on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigiasutus. (2) Kooli tegutsemise vorm on põhikool. Kool on hariduslike erivajadustega õpilastele. § 3. Kooli asukoht ja tegutsemiskohad Kooli asukoht ja tegutsemiskohad on: 1) Jõgeva vald, Jõgeva maakond; 2) Kambja vald, Tartu maakond; 3) Paide linn, Järva maakond. 4) Rapla vald, Rapla maakond; 5) Antsla vald Võru maakond; 6) Valga vald, Valga maakond; 7) Viljandi vald, Viljandi maakond. § 4. Pitsat ja sümbolid Koolil on väikese riigivapi kujutise ja oma nimega pitsat ning sümbolid. § 5. Asjaajamise keel ja õppekeel (1) Kooli asjaajamise keel on eesti keel. (2) Kooli õppekeel on eesti keel. § 6. Kooli tegevuse eesmärgid ja ülesanded (1) Kooli tegevuse eesmärk on tagada hariduslike erivajadustega õpilastele võimalikult hea toimetulek edaspidises elus. Selleks kool toetab iga õpilase arengut, loob võimalused õpitu kasutamiseks praktikas ning väärtustab vaimset ja füüsilist tervist. (2) Kooli ülesanne on olla turvaline, vaimset kui ka füüsilist tervist arendav ning koostööd soosiv õpi- ja kasvukeskkond. Õpilastele on loodud parimad võimalused, et kooli lõpetamisel jätkata õpinguid teises õppeasutuses. 2. peatükk. Kooli õppe ja kasvatuse korraldus § 7. Õppe ja kasvatuse korralduse alused (1) Koolis omandatakse põhiharidust statsionaarses õppes. (2) Õpingute alusdokumendiks on „Põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava” alusel koostatud kooli õppekava. § 8. Kooli raamatukogu Koolil on raamatukogu, mille põhiülesanne on toetada trükiste, audiovisuaalsete ja muude teabekandjate hoidmise ja kättesaadavaks tegemise kaudu kooli õppekava järgset õpet, arendada õpilaste iseseisva töö ja teabe hankimise oskusi ning lugemishuvi. 3. peatükk Kooli õppekavaväline tegevus § 9. Kooli õppekavaväline tegevus (1) Lisaks õppetööle tegeleb kool ka õppekavavälise tegevusega. Tegevused jagunevad: 1) õppekavavälisteks tegevusteks, mis on kooli või kolmandate isikute poolt koolis korraldatud ja suunatud kooli õpilastele; 2) õppekavavälisteks tegevusteks, mis on kooli või kolmandate isikute poolt koolis pakutavad teenused kolmandatele isikutele. (2) Tingimusel, et see ei lähe vastuollu kooli põhitegevuse ja õigusaktides sätestatud nõuetega, võib kooli õppekavaväliseks tegevuseks lugeda käesoleva põhimääruse tähenduses: 1) kooli korraldatud aineõppevälist huvitegevust; 2) õppematerjalide koostamist ja levitamist; 3) kooli kasutuses oleva vara üürimist ja rentimist; 4) õppe ja kasvatusega seotud ürituste ja koolituste korraldamist. (3) Õppekavavälist tegevust, mis on kooli poolt või kolmandate isikute poolt koolis korraldatud ja õpilastele suunatud, kajastatakse kooli päevakavas ja selle korraldamisel lähtutakse kooli kodukorrast. (4) Õppekavavälised tegevused võivad kooli poolt sätestatud korras olla tasulised või tasuta. (5) Juhul kui kooli poolt osutatav õppekavaväline tegevus on tasuline, võtab kool selle eest tasu teenuste hinnakirja alusel. Teenuste osutamise tingimused ja korra ning teenuste hinnakirja kehtestab direktor, esitades eelnevalt eelnõu koos kalkulatsioonidega arvamuse avaldamiseks kooli hoolekogule. § 10. Kooli õpilaskodu (1) Koolil on õpilaskodu, mis on kooli struktuuriüksus. (2) Õpilaskodus korraldatakse õppekavavälist tegevust, millega tagatakse õpilasele tema vajadustele ja huvidele vastavad õpi-, elamis- ja kasvatustingimused. (3) Õpilase elukorraldus õpilaskodus ning õpilaskodusse vastuvõtmise ja õpilaskodust väljaarvamise tingimused ja kord määratakse õpilaskodu kodukorras. Õpilaskodu kodukorra kehtestab kooli direktor, esitades selle enne õppenõukogule, hoolekogule ja õpilasesind usele, kes avaldavad selle kohta arvamust. 4. peatükk Kooli juhtimine § 11. Direktor (1) Kooli juhib direktor. Direktor tagab koostöös õppenõukogu, kooli hoolekogu ja õpilasesindusega kooli tulemusliku ja häireteta töö ning kooli arengukava, õppekava ja kodukorra täitmise. Direktor juhib õppe- ja kasvatustegevust. (2) Direktor esindab kooli ja tegutseb selle nimel, teeb kooli eelarve piires tehinguid, mis on seotud õigusaktides, sealhulgas põhimääruses sätestatud ülesannete täitmisega. (3) Direktor täidab talle õigusaktide, töölepingu ja ametijuhendiga pandud ülesandeid ja on kooli töötajate jaoks tööandja esindaja. Direktori äraolekuajaks määrab talle direktori ettepanekul asendaja kooli pidaja. (4) Direktor võib moodustada õppe- ja kasvatustegevuse ning koolieluga seotud küsimuste lahendamiseks nõuandvaid komisjone ja töörühmasid. (5) Direktor vastutab oma pädevuse piires õppe-, kasvatus- ja muu tegevuse, kooli üldseisundi ja arengu eest, samuti kooli vara, sealhulgas eelarvevahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest. (6) Direktor esitab Haridus- ja Teadusministeeriumile viimase nõudel kooli tegevust kajastavaid andmeid ja dokumente. § 12. Kooli õppenõukogu Koolil on õppenõukogu, mille ülesanne on korraldada, analüüsida ja hinnata oma pädevuse piires õpet ja kasvatust ning teha kooli juhtimiseks vajalikke õppe- ja kasvatusalaseid otsuseid. § 13. Kooli hoolekogu (1) Hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, mille ülesanne on tagada kooli õpilaste, õpetajate, Haridus- ja Teadusministeeriumi, õpilaste vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus õppe ja kasvatuse suunamisel, kavandamisel ja jälgimisel ning luua õppeks ja kasvatuseks paremad tingimused. (2) Kooli hoolekogu täidab oma ülesandeid põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ja teistes õigusaktides sätestatu alusel. 5. peatükk Õpilaste, vanemate ja töötajate õigused ning kohustused § 14. Õpilase õigused ja kohustused (1) Õpilasel on õigus: 1) võtta osa õppetööst; 2) saada õppekavas ettenähtu omandamiseks täiendavalt õpiabi, sealhulgas tugimeetmete rakendamist põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ning selle alusel kehtestatud tingimustel ja korras; 3) võtta osa õppekavavälisest tegevusest, mis on ette nähtud kooli päevakavas; 4) luua koolis ühinguid, klubisid, ringe ja stuudioid ning osaleda nende töös, arvestades õigusaktides sätestatut; 5) kasutada kooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi- ja tehnilisi vahendeid õppekavaväliseks tegevuseks kodukorras sätestatud korras tasuta; 6) moodustada koolis õpilasesindus, kes esindab õpilaskonda koolisisestes suhetes ning suhetes teiste organisatsioonide, asutuste ja isikutega, ning osaleda selle töös; 7) osaleda õpilasesindajate kaudu koolielu korraldamises; 8) saada koolist teavet koolikorralduse ja oma õiguste kohta; 9) teha direktorile, õpetajatele ja teistele töötajatele ettepanekuid õppe- ja kasvatustegevuse ning õppekavavälise tegevuse kohta; 10) pöörduda õppe- ja kasvatustegevust puudutavate vaidlusküsimuste lahendamiseks kooli juhtkonna, hoolekogu ning Haridus- ja Teadusministeeriumi poole; 11) kasutada muid õigusi, mis on ette nähtud kooli tegevust reguleerivates õigusaktides. (2) Õpilane on kohustatud: 1) osalema õppetöös vastavalt kooli tunniplaanile ja õppekorraldusele; 2) täitma õpiülesandeid ning omandama teadmisi ja oskusi oma võimete kohaselt; 3) täitma mõjutusmeetmeid ja kasutama kokkulepitud tugimeetmeid; 4) suhtuma kaasinimestesse lugupidavalt ja järgima üldtunnustatud moraalinorme; 5) täitma kooli kodukorda; 6) hoidma kooli head mainet; 7) järgima tervislikke eluviise; 8) hoidma kooli kasutuses olevat vara; 9) täitma teisi õigusaktidest tulenevaid kohustusi. § 15. Vanemate õigused ja kohustused (1) Vanemal on õigus: 1) saada koolist teavet oma lapse kohta ning selgitusi õppe- ja kasvatustegevuse teemal; 2) teha koolielu korralduse kohta ettepanekuid; 3) taotleda haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras oma lapsele koduõppe rakendamist; 4) otsustada õigusaktides sätestatud juhtudel oma lapsele kooli pakutavate tugimeetmete rakendamise üle; 5) osaleda vanemate koosolekul; 6) kandideerida kooli hoolekogusse; 7) pöörduda õppe- ja kasvatustegevust puudutavate vaidlusküsimuste lahendamiseks kooli juhtkonna, hoolekogu ning Haridus- ja Teadusministeeriumi poole. (2) Vanem on kohustatud võimaldama ja soodustama õpilase osalemist õppes, sealhulgas: 1) looma oma lapsele kodus õppimist soodustavad tingimused ja õppes osalemise eeldused; 2) esitama koolile oma kontaktandmed ja teavitama kooli nende muutumisest; 3) tutvuma koolielu reguleerivate aktidega; 4) tegema põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ning selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tingimustel ja korras kooliga koostööd; 5) kasutama meetmeid, mida kool või elukohajärgne valla- või linnavalitsus talle pakub; 6) pöörduma kooli ettepanekul koolivälise nõustamismeeskonna poole. § 16. Töötajate õigused ja kohustused (1) Töötajal on õigus: 1) saada koolilt teavet õppe- ja töökorralduse reeglite kohta; 2) saada täiskasvanute koolituse seaduses ja koolis sätestatud tingimuste kohaselt täienduskoolitust; 3) töötada õigusaktides sätestatud nõuetele vastavates tingimustes; 4) kasutada kooli eesmärkidest tulenevaks õppekavaväliseks tegevuseks kooli ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid direktori kehtestatud tingimustel ja korras; 5) esitada direktorile ja hoolekogule õppetegevuse ja töökorralduse parendamise ettepanekuid; 6) kasutada muid õigusaktides sätestatud töötajate õigusi. (2) Õpetajate ja teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate töötajate ülesanne on tagada õpilaste areng õppe- ja kasvatustegevuse abil, mis tugineb ühiselt seatud eesmärkidele ja kokkulepitud hindamispõhimõtetele. Teiste töötajate ülesanne on tagada kooli häireteta töö ja majanduslik teenindamine. (3) Töötajad on kohustatud lähtuma oma ülesannete täitmisel, omavahelises suhtluses ning suhtluses õpilaste ning nende vanematega kooli arengukavas ning „Põhikooli lihtsustatud riiklikus õppekavas” sätestatud alusväärtustest ning sihiseadest. (4) Töötajate täpsemad õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks tööandja kehtestatud töökorralduse reeglite, ametijuhendi ja töölepinguga. 6. peatükk Kooli majandamise ja asjaajamise alused § 17. Kooli vara ja eelarve (1) Kooli kasutuses oleva vara moodustavad maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar, muu vara ja eelarvevahendid, mille Haridus- ja Teadusministeerium on andnud koolile sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks. (2) Kool kasutab ja valdab tema kasutuses ning valduses olevat vara riigieelarve seaduse, riigivaraseaduse ja teiste õigusaktide kohaselt. (3) Koolil on oma eelarve, mille kinnitab haridus- ja teadusminister. (4) Kooli tegevust rahastatakse kooli eelarvest, mis moodustub riigieelarvest, laekumistest sihttoetusteks, annetustest ja käesoleva määruse § 9 lõikes 2 nimetatud kooli õppekavavälise tegevuse tulemusena saadud tuludest. § 18. Asjaajamine ja aruandlus (1) Asjaajamine tugineb Vabariigi Valitsuse 25. mai 2017. a määrusele nr 88 „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused”. (2) Õppe- ja kasvatustegevuse alaste kohustuslike dokumentide täitmisel ja hoidmisel lähtub kool haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud kooli õppe- ja kasvatusalastes kohustuslikes dokumentides esitatavate andmete ning dokumentide täitmise ja pidamise korrast. (3) Kool annab oma tegevuse kohta aru õigusaktidega sätestatud korras ja tähtajal. 7. peatükk Rakendussätted § 19. Esimese õpilasesinduse valimise ning õpilaskonna poolt õpilasesinduse põhimääruse heakskiitmise kord (1) Direktor korraldab õpilaste teavitamise põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest tulenevast õigusest valida õpilasesindus. Direktor korraldab esimese õpilasesinduse valimise juhul, kui selleks on soovi avaldanud 1/10 kooli õpilaskonnast. (2) Esimene õpilasesindus valitakse õpilaskonna üldkoosolekul. Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt 2/3 õpilaskonnast. Kui õpilaskonna üldkoosolek ei ole otsustusvõimeline, kutsub direktor hiljemalt järgmisel poolaastal kokku uue üldkoosoleku. (3) Õpilasesinduse liikmete arvu otsustab õpilaskonna üldkoosolek lihthäälteenamusega. Õpilasesinduse liikmete valimiseks on igal üldkoosolekul osalejal õpilasesinduse liikmete arvule vastav häälte arv. Õpilasesinduse liikmeteks valitakse koosolekul enam hääli saanud õpilased. (4) Kui esimene õpilasesindus on valitud, koostab õpilaskond direktori määratud koolitöötaja abil õpilasesinduse põhimääruse. Õpilasesinduse põhimäärus ja selle muudatused kiidetakse heaks õpilaskonna üldkoosolekul, mis on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt 2/3 õpilaskonnast. Õpilasesinduse põhimäärus kiidetakse heaks lihthäälteenamusega. (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 4 sätestatud õpilaskonna üldkoosoleku kutsub kokku direktor, kes teavitab õpilasi koosoleku toimumise ajast ja kohast kooli infotahvlil või muul neile kõige enam kättesaadaval viisil vähemalt kaks nädalat ette. § 20. Kooli õigusjärglus Kool on Kammeri Kooli, Kiigemetsa Kooli, Nurme Kooli, Raikküla Kooli, Urvaste Kooli, Valga Jaanikese Kooli ja Ämmuste Kooli õigusjärglane. § 21. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. juulil 2025. a. Kristina Kallas minister Kristi Vinter-Nemvalts kantsler  Seletuskiri haridus- ja teadusministri määruse „Maarjamaa Riigikooli põhimäärus” eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Käesolev määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 66 lõike 2 alusel. Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi riigikoolide ja varade osakonna riigikoolide pidamise valdkonna peaekspert Madli Purge (735 4091; [email protected]) ning õigus- ja personalipoliitika osakonna õigusloome valdkonna õigusnõunik Merilin Vipper (735 1445; [email protected]). Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler tegi haridus- ja teadusministrile ettepaneku korraldada ümber Kammeri Kooli, Kiigemetsa Kooli, Nurme Kooli, Raikküla Kooli, Urvaste Kooli, Valga Jaanikese Kooli ja Ämmuste Kooli tegevus nii, et antud koolid ühendatakse, ühendatavad koolid lõpetavad eraldiseisvalt tegevuse ning nende baasil asutatakse uus kool. Ühendatavad koolid tegutsevad praegu iseseisvate asutustena seitsmel erineval aadressil ning nende baasil asutatakse 2025/2026. õppeaastaks ühtse juhtimise all olev üks õppeasutus Maarjamaa Riigikool. Kool alustab tegutsemist 1. juulil 2025. aastal. Õpe jätkub kõigis senistes õppekohtades, mis tähendab, et kõik tänased õpilased saavad jätkata õpinguid praegustel tingimustel, samades õppekohtades, samades klassides ning samade õpetajate käe all. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõuga tunnistatakse seni kehtinud Kammeri, Kiigemetsa, Nurme, Raikküla, Urvaste, Valga Jaanikese ja Ämmuste Kooli põhimäärus kehtetuks, et viia ühendkooli Maarjamaa Riigikool põhimäärus haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Kammeri Kooli, Kiigemetsa Kooli, Nurme Kooli, Raikküla Kooli, Urvaste Kooli, Valga Jaanikese Kooli ja Ämmuste Kooli ümberkorraldamine ja Maarjamaa Riigikooli moodustamine“ kooskõlla. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõuga seotud valdkonda Euroopa Liidu õigusaktid ei reguleeri. 4. Määruse mõjud Koolide ühendamine toob kaasa struktuurimuutuse, mis vähendab eelkõige juhtimis- ja majandamiskulusid. Kõikide liidetavate koolide senised juhid koondatakse ning uuele ühendkoolile valitakse konkursi korras uus juht. Juhtimise koondumisest vabanevaid rahalisi vahendeid kasutatakse ühendkoolis pakutava hariduse kvaliteedi tõstmiseks läbi spetsialistide paremate palkade ja uute ametikohtade loomise, mida täna väiksed koolid pole endale saanud lubada. Kuna koolide ühendamine ei too kaasa õpilaste arvu vähendamist, siis õpetajate arv muudatusega seoses ei vähene. Kõigi ühendatavate koolide töötajate töölepingud lähevad 1. juulist 2025. a muutumatul kujul üle uuele õppeasutusele (v.a koolide direktorid). Muudatuse tulemusena: ✓ Säilib senisel kujul kodulähedane õppimisvõimalus. Kõik tänased õpilased saavad jätkata õpinguid praegustel tingimustel, samades õppekohtades, samades klassides ja samade õpetajate käe all. ✓ Vanematekogu loomisega suureneb vanemate kaasatus oma laste arengu toetamisel ja kooli tegevustes osalemises.  ✓ Ühtne vastuvõtt muudab vanematele lihtsamaks oma lapsele sobiva õppekoha leidmise. ✓ Kõik koolitöötajad jätkavad ka peale ühendamist tavapärast tööd. ✓ Kooli töötajad saavad keskenduda senisest rohkem õppe- ja kasvatustööle, sest väheneb väikeste eraldiseisvate koolidega kaasnev bürokraatia ja asjaajamise maht. ✓ Juhtimiskulude kokkuhoiust tekkiv rahaline sääst jääb kooli ning suunatakse lastega vahetult tegelevate spetsialistide palkadesse ja värbamisse ning õppe- ja töötingimuste parandamisse. ✓ Kasvab kvalifikatsioonile vastavate õpetajate- ja tugispetsialistide arv, sest ühendkoolil on lihtsam leida kvalifitseeritud töötajaid ja erialaspetsialiste ning tagada toetavate teenuste (nt IT, andmekaitse, asjaajamine jm) efektiivsus ja kõrge kvaliteet. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Kulud kaetakse riigieelarve seaduses Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala kuludes riigikoolidele ettenähtud vahenditest. Juhtimiskulude kokkuhoiust tekkiv rahaline sääst (minimaalselt 0,3 miljonit eurot) suunatakse ühendkooli otse lastega vahetult tegelevate spetsialistide palkadesse ja värbamisse ning õppe- ja töötingimuste parandamisse. Maarjamaa Riigikooli 2025. a eelarve. Toodud numbrid sisaldavad endas liidetava seitsme väikekooli 2025. aasta eelarvelisi numbreid. Peale koolide liitmist (alates 01.07.2025) toimub seitsme liidetava kooli eelarve jääkide liitmine üheks uue kooli eelarveks. Muudatuse tulemusena koolide 2025 eelarve ei suurene. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. juulil 2025. a. 7. Eelnõu kooskõlastamine Põhimääruse eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Kammeri Kooli, Kiigemetsa Kooli, Nurme Kooli, Raikküla Kooli, Urvaste Kooli, Valga Jaanikese Kooli ja Ämmuste Kooli hoolekogule ja õpilasesindusele. Priit Valk riigikoolide ja varade osakonna juhataja EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/25-0200 - Kammeri Kooli, Kiigemetsa Kooli, Nurme Kooli, Raikküla Kooli, Urvaste Kooli, Valga Jaanikese Kooli ja Ämmuste Kooli ümberkorraldamine ja Maarjamaa Riigikooli moodustamine Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 11.03.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7b0e3284-2232-4921-93bc-e15c16145168 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7b0e3284-2232-4921-93bc-e15c16145168?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main