Teie 31.01.2025 nr 1-4/24/5287-37,
Kliimaministeerium KLIM/24-1102/-2K
[email protected] Meie 28.02.2025 nr 1.1-11/564-3
Jäätmeseaduse ja pakendiseaduse
ning teiste seaduste muutmise
seadus
Austatud kliimaminister
Rahandusministeeriumile esitati teadmiseks Justiits- ja Digiministeeriumile täiendavaks
kooskõlastamiseks esitatud jäätmeseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu). Esitame eelnõu kohta järgmised märkused.
1. Eelnõus ei ole võrreldes eelmise kooskõlastamisega muudetud § 1 punktiga 11 JäätS
§-i 31 täiendava lõike 3¹ sõnastust, mille kohaselt kogutakse paber- ja
kartongpakendijäätmed koos paberi- ja kartongijäätmetega.
Paberi ja kartongi kogumine koos pakendiga tekitab riigi jaoks kaks probleemi: 1)
statistika esitamisel tuleb edaspidi lähtuda üldistatud jäätmeuuringu andmetest ja
vastavaid uuringudi viiakse läbi mitmeaastase vahega; 2) Maksu- ja Tolliameti
kontrollide läbiviimine paberist, kartongist ja papist pakendi puhul muutub mõttetuks,
kuna tegelike pakendi koguste kindlakstegemine tagantjärele ei ole võimalik,
maksustamisel aga ei saa lähtuda üldistatud andmetest. Ettevõtjad tunnevad muret, et
kui ka muu papp ja paber hakkavad liikuma koos pakendiga
taaskasutusorganisatsioonidesse, siis selle muu papi ja paberi töötlemiskulud on
katmata. Mehhanism nende kulude hüvitamiseks on läbi mõtlemata.
Rahandusministeerium on alustanud selle teema lahendamiseks
Kliimaministeeriumiga arutelusid, kuid kindla lahenduseni ei ole veel jõutud. Kui
eelnõu liigub edasi ilma selle küsimuse lahenduseta, tuleb vajadusel teha seaduses
täiendused ja muudatused esimesel võimalusel..
2. Jätkuvalt on eelnõu § 1 punktis 20 (Jääts § 42 lg 3 p 7) ja § 1 punktis 30 (JäätS § 66¹
lg 16 ja 17) kasutusel fraas "kulude kogumine", mis ei ole arusaadav (vt meie
13.12.2024. a kooskõlastuskirja).
3. Eelnõu seletuskirja lisas 3 toodud riigiabi analüüsi kohta märgime järgmist.
Riigiabi analüüsis on analüüsitud võimalikku riigiabi jäätmete energiakasutuse
saastetasu määrade erisust, s.o (1) puidujäätmete põletamisel võrreldes tavajäätmete
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
põletamisega (keskkonnatasude seaduse (KeTS) uus § 181, mille alusel rakendatakse
saastetasu tavajäätmete põletamisel, v.a puidujäätmed) ning (2) tavajäätmete
põletamisel võrreldes segaolmejäätmete põletamisega (KeTS uus § 201, mille alusel
on segaolmejäätmete ehk prügi ja tavajäätmete saastetasu määrad energiakasutuse
otstarbel põletamisel erinevad).
Riigiabi analüüsis (osa 3.1) on õigesti viidatud, et maksumeetmete puhul tuleb riigiabi
olemasolu ühte kriteeriumit, ehk valikulisust, hinnata kolmejärgulise analüüsiga.
Esmalt tuleb aga kindlaks teha võrdlussüsteem, mille alusel maksuerisusi hinnata.
Vastavalt Euroopa Komisjoni riigiabi mõiste teatise punktile 134 on
„võrdlussüsteem ehitatud üles sellistele elementidele nagu maksubaas,
maksustatavad isikud, maksustatav sündmus ja maksumäärad…. Sama kehtib erilise
eesmärgiga (eraldiseisvate) maksude kohta nagu teatavad maksud, mis on kehtestatud
toodetele või tegevustele, millel on negatiivne mõju keskkonnale … ning mis ei kujuta
endast tegelikult laiema maksusüsteemi osa. Selle tulemusel… on sellistel juhtudel
võrdlussüsteemiks maks ise.“
Soovitame riigiabi analüüsis täpsustada võrdlussüsteemi ehk nn tavapärast
maksustamiskorda – kui see on asjakohane, siis võiks võrdlussüsteemiks võtta KeTSi
§ 3 lõike 6 (koos eelnõu muudatustega) ning põhjendada saastetasu määrade erisusi
tavajäätmete, segaolmejäätmete ja puidujäätmete põletamisel ringmajanduse
põhimõtetest lähtuvalt. Seejuures soovitame täpsemalt selgitada ka konkreetse tasu
määra ja sellega saavutatava (ringmajanduse) eesmärgi vahelist seost.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jürgen Ligi
rahandusminister
Karoli Niilus 5885 1381
[email protected]
Velda Buldas 611 3622
[email protected]
Maris Kalda 5885 1434
[email protected]
Agnes Peterson 5885 1301
[email protected]
2