Vaidlustaja täiendav seisukoha ja menetluskulude nimekiri

Lp riigihangete vaidlustuskomisjon E-post: [email protected] Riigihanke (minikonkurss) viitenumber: 289161 27.02.2025 Vaidlustaja: Reisieksperdi Aktsiaselts Registrikood 10101104 Roosikrantsi 8b-5, 10119 Tallinn Vaidlustaja esindaja(d): Vandeadvokaat Merit Lind-Tsoganoff Advokaadibüroo WALLESS Liivalaia 36, 10132 Tallinn Tel 611 0915 E-post [email protected] Hankija: Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus Registrikood 90006012 Sepise 7, 11415 Tallinn E-post [email protected] Kolmas isik: Estravel Group AS Registrikood 10325720 Suur-Karja 15, 10140 Tallinn E-post [email protected] Kolmanda isiku esindaja: Kaidi Reiljan-Sihvart Advokaadibüroo COBALT Aadress: Pärnu mnt 15, Tallinn Tel: 665 1888 E-post: kä[email protected] MENETLUSKULUDE NIMEKIRI Vaidlustaja taotlused: 1. Mõista Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuselt vaidlustaja Reisieksperdi Aktsiaseltsi kasuks välja Reisieksperdi Aktsiaseltsi menetluskulud summas 5 719 eurot (käibemaksuta). 2. Jätta Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse menetluskulud tema enda kanda. VAIDLUSTUSMENETLUSE KULUD VAKO 21.02.2025 kirjaliku menetluse teate kohaselt saab täiendavaid selgitusi, sh menetluskulude taotlusi, esitada kuni 27.02.2025. Vaidlustaja esitab käesolevaga oma  vaidlustusmenetluses kantud kulude nimekirja ja taotleb nende väljamõistmist hankijalt. Vaidlustaja vaidlustusmenetluse kulu on käesoleva menetlusdokumendi esitamise seisuga 5719 eurot (käibemaksuta) ja see koosneb vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõivust (1 280 eurot) ja lepingulise esindaja kuludest summas 4 439 eurot (käibemaksuta). RHS § 199 lg 1 kohaselt tuleb lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks esitada kulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Vaidlustaja lepingulise esindajana on õigusteenust osutanud vandeadvokaat Merit Lind-Tsoganoff ning kulude nimekiri on alljärgnev: Kuupäev Kirjeldus Aeg (h) Hind (EUR) Kokku 12.02..2025 RHAD-i, hankija otsuse, pakkumuse ja 3,0 230 690 teabevahetuse analüüs, arutelu kliendiga ja vaidlustuse perspektiivi analüüs. 13.02.2025 Vaidlustuse koostamine 3,0 230 690 14.02.2025 Vaidlustuse koostamine 3,25 230 747,5 17.02.2025 VAKO teade vaidlustuse kohta ja 0,25 230 57,5 kliendikommunikatsioon 25.02.2025 Hankija ja kolmanda isiku vastustega 4,5 230 1035 tutvumine ja analüüs ning vaidlustaja seisukoha koostamine. Kliendi sisendi küsimine ja arutelu. 26.02.2025 Hankija ja kolmanda isiku vastustega 5,3 230 1219 tutvumine ja analüüs ning vaidlustaja seisukoha koostamine. Kliendi sisendi küsimine ja arutelu. KOKKU 19,3 230 4 439 Kõik lepingulise esindaja kulude nimekirjast nähtuvad kulutused on kantud seoses vaidlustusmenetlusega. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Lind-Tsoganoff Vandeadvokaat 2/2 Lp riigihangete vaidlustuskomisjon E-post: [email protected] Riigihanke (minikonkurss) viitenumber: 289161 27.02.2025 Vaidlustaja: Reisieksperdi Aktsiaselts Registrikood 10101104 Roosikrantsi 8b-5, 10119 Tallinn Vaidlustaja esindaja(d): Vandeadvokaat Merit Lind-Tsoganoff Advokaadibüroo WALLESS Liivalaia 36, 10132 Tallinn Tel 611 0915 E-post [email protected] Hankija: Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus Registrikood 90006012 Sepise 7, 11415 Tallinn E-post [email protected] Kolmas isik: Estravel Group AS Registrikood 10325720 Suur-Karja 15, 10140 Tallinn E-post [email protected] Kolmanda isiku esindaja: Kaidi Reiljan-Sihvart Advokaadibüroo COBALT Aadress: Pärnu mnt 15, Tallinn Tel: 665 1888 E-post: kä[email protected] SEISUKOHT Vaidlustaja taotlused: 1. Mitte avaldada teistele menetlusosalistele käesoleva menetlusdokumendi lisasid 1 ja 2, sest need sisaldavad Reisieksperdi Aktsiaseltsi ärisaladust. 2. Rahuldada Reisieksperdi Aktsiaseltsi vaidlustus tervikuna ning tunnistada kehtetuks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse 07.02.2025 otsus „Edukaks tunnistamise otsus“, millega tunnistati edukaks Estravel Group AS-i pakkumus. ASJAOLUD Riigihangete vaidlustuskomisjoni menetluses on Reisieksperdi Aktsiaseltsi (edaspidi vaidlustaja või pakkuja) 14.02.2025 vaidlustus Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (edaspidi hankija) 07.02.2025 otsuse „Edukaks tunnistamise otsus“ peale, millega hankija tunnistas edukaks Estravel Group AS-i (edaspidi Estravel) pakkumuse. Hankija ja Estravel vastasid vaidlustusele 20.02.2025. Vaidlustaja esitab käesolevaga oma seisukoha hankija ja kolmanda isiku 20.02.2025 esitatud vastustele. Samuti esitab hankija eraldi menetlusdokumendiga taotluse menetluskulude väljamõistmiseks koos menetluskulude nimekirjaga. Olles tutvunud hankija ja Estraveli 20.02.2025 vastustega, leiab vaidlustaja jätkuvalt, et hankija 07.02.2025 otsus Estraveli pakkumuse edukaks tunnistamise kohta on õigusvastane ja tuleb kehtetuks tunnistada, sest pakkumuse hindamise kriteeriumite kohaselt on majanduslikult soodsaim vaidlustaja pakkumus. Vaidlustaja jääb kõikide vaidlustuses esitatud seisukohtade juurde. Hankija ei ole vaidlustaja ja Estraveli pakkumuste hindamisel hindamiskriteeriumi „Näidisreisi kvaliteet“ rakendamisel järginud hankija poolt selle hindamiskriteeriumi rakendamiseks RHAD-is ette nähtud reegleid ja metoodikat. Kui hankija oleks hindamiskriteeriumi „Näidisreisi kvaliteet“ rakendanud pakkumuste hindamisel õiguspäraselt, oleks vaidlustaja pakkumus osutunud hankes edukaks. Vaidlustaja põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. PÕHJENDUSED Hankija ja Estravel tuginevad oma vastustes seisukohale, et minikonkursi pakkumuse koosseisus esitatava näidisreisi kirjelduses pidid pakkujad esitama raamhanke alusdokumendi lisaks 1 oleva tehnilise kirjelduse (edaspidi Lisa 1) punktis 3.8 loetletud andmed1. Vaidlustaja hinnangul ei ole see seisukoht õige. Lisa 1 p 3.8 sõnastusest ega mujalt raamhanke või minikonkursi alusdokumentidest ei nähtu, et minikonkursi raames pidid pakkujad esitama näidisreisi kohta Lisa 1 p-s 3.8 loetletud andmed või et hankija võtab hindepunktide andmisel aluseks Lisa 1 p 3.8 loetelu. Kui hankijal selline idee ka oli, siis ei realiseerunud see idee ei raamhanke ega minikonkursi alusdokumentides (st hankija ei esitanud seda nõuet pakkujatele sellisel moel, mis võimaldanuks pakkujal hankija ideedest hankija poolt käesolevas vaidlustusmenetluses väidetaval moel mõistlikult aru saada). Kindlasti ei ole aga lubatav ega õiguspärane, kui hankija hakkab alles pakkumuste hindamise etapis hindamiskriteeriumitele uut sisu ja uusi nõudeid välja mõtlema. Esiteks on vaidlustaja seisukohal, et hankija ja Estraveli vastustes viidatud Lisa 1 p 3.8 ei reguleeri minikonkursi pakkumuses näidisreisi kirjelduses nõutavaid andmeid. Lisa 1 p 3.8 reguleerib nende andmete esitamist, mille täitja peab esitama minikonkursi tulemusel sõlmitud hankelepingu täitmisel, kui hankija esitab pakkujale minikonkursi tulemusena sõlmitud lepingu täitmise raames päringu konkreetse reisiteenuse tellimiseks. Lisa 1 p 3 pealkirjaks on „Pakkuja ülesanded reisiteenuse osutamisel“ ning vaidlustaja hinnangul on hankija selles dokumendi osas sätestanud seda, mida pakkuja peab arvestama hankijale sõlmitud hankelepingu täitmise raames konkreetsete reisiteenuste osutamisel – see tähendab olukorras, kus hankija on minikonkursi tulemusel sõlminud hankelepingu mõnele hankija osakonnale reisiteenuse osutamiseks ning pakkujale on selle lepingu alusel esitatud konkreetne reisiteenuse tellimus. Sõlmitud hankelepingu täitmise raames konkreetsete reisiteenuste tellimise protsessi reguleerib Lisa 1 p 8. See nähtub juba Lisa 1 p 8 esimesest alapunktist (p 8.1), mille kohaselt töötajate reisitellimusi (lähetusi) esitatakse läbi Riigitöötaja Iseteenindusportaaili ning teisi reisitellimusi esitatakse eelkõige e-posti teel (minikonkursil seevastu ei toimu töötajate reisitellimuste/lähetuste esitamist ega ka reisitellimuste tegemist p-s 8.1 sätestatud viisil). Seda, et ka Lisa 1 punktis 3.8 on silmas peetud just konkreetsete reisiteenuste tellimist sõlmitud hankelepingu täitmise raames, 1 Vt hankija vastuse p-d 2.5-2.10 ja Estraveli vastuse p 2.2, sh selle alapunktid 2.2.4 – 2.2.6, p 2.3, sh selle alapunktid 2.3.7 – 2.3.8 ning 2.4 – 2.8.. 2/9  näitab ka Lisa 1 p-de 3.8 ja 8.4 sõnastuse võrdlus – mõlemas räägitakse „lepingu täitmise käigus pakkumuste esitamisest“. Asjaolu, et pakkumuse all mõeldakse just juba konkreetse reisiteenuse tellimuse täitmiseks pakkumuse esitamist (st olukorras, kus minikonkursi tulemusel on hankeleping sõlmitud) näitab ka Lisa 1 p 3.9, mille kohaselt võib hankija teha pakkujale ettepaneku hankija täpsustatud vajaduste järgselt uue reisipakkumuse esitamiseks või esitatud reisipakkumuse kohandamiseks vastavalt hankija esitatud täpsustavatele tingimustele. Sellise võimaluse kasutamine hankija poolt minikonkursi läbiviimisel ei oleks aga võimalik, arvestades et hankija ei ole raamhanke tingimustes ega ka minikonkursi hankedokumentides sätestanud, et ta võib pidada pakkujatega läbirääkimisi (vaidlustaja ei käsitle siinkohal küsimust, kas sellise läbirääkimiste võimaluse sätestamine hankedokumentides üldse lubatav olnuks). Samuti on hankija raamhanke alusdokumentides eristanud minikonkursi raames tehtavat päringut (hankija on põhiliselt kasutanud terminit „minikonkursi päring“ 2, aga raamlepingus osaliselt ka terminit „hinnapäring“3) ja hankelepingu sõlmimise järgselt selle alusel konkreetse reisiteenuse osutamiseks esitatavat „päringut“4 (hankelepingu kavandis on osaliselt kasutatud ka terminit „hinnapäring“, kuid selles olukorras saab hinnapäring tähistada üksnes hankelepingu täitmise käigus hankija esitatavat konkreetse reisiteenuse päringut, mitte minikonkursi päringut). Lisa 1 p-s 3.8 on hankija kirjutanud lepingu täitmisel esitatavast „päringust“, mistõttu on ilmne, et hankija on nimetatud punktis silmas pidanud hankelepingu täitmisel (pärast selle sõlmimist) esitatavat konkreetse reisiteenuse päringut, millele lepingupartneril tuleb vastata hankija soovitud pakkumusega, millest lähtuvalt tellija saab omakorda oma päringut muuta ning paluda täitjal oma pakkumust kohandada. Seda, et Lisa 1 p 3 alapunktid reguleerivad reisiteenuste osutamist juba konkreetse hankelepingu alusel, näitab mh ka Lisa 1 p 3 alapunktide sõnastus – Lisa 1 p 3.2 reguleerib hankija konsulteerimist, kuid minikonkursi raames pakkujad hankijat ei konsulteeri; Lisa 1 p 3.3 käsitleb akrediteeringuid hankelepingu kehtivuse ajal; Lisa 1 p 3.4 sätestab kohustuse võimaldada hankijal valida 3 erineva variandi vahel, mis ei ole minikonkursi kontekstis kuidagi asjakohane jne. Kokkuvõtlikult leiab vaidlustaja, et Lisa 1 p-s 3.8 sätestatud nõuded ei kohaldu minikonkursi raames esitatud pakkumusele (st enne hankelepingu sõlmimist) ning hankija ja kolmanda isiku sellekohased väited on ebaõiged, tagantjärgi otsitud ja muudavad õigusvastaselt vaidlusaluse minikonkursi raames hankija poolt selgelt ja üheseltmõistetavalt kehtestatud hindamiskriteeriumeid ja -metoodikat. Hankija ja kolmanda isiku väidetega nõustumisel laiendataks tagantjärgi minikonkursi hinnapäringu p-s 6 esitatud nõudeid ja ootusi näidisreisile ning samuti muutuks sisutuks nii hinnapäringu p-s 3.1.3 sätestatu, mille kohaselt hindab hankija minikonkursil esitatud pakkumusi hinnapäringu punktis 6 sätestatud nõuetest lähtuvalt, hinnapäringu p-s 3.4 viimases lauses sätestatu kui ka minikonkursi RHAD-i osaks olevas dokumendis „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ esitatud tabelis tehtud üheseltmõistetav viide sellele, et minikonkursil nõutud näidisreisi sisukirjelduse nõuded on sätestatud hinnapäringu punktis 6. Isegi juhul, kui Lisa 1 p-i 3.8 saaks tõlgendada selliselt, et see reguleerib minikonkursi pakkumuses esitatavaid andmeid (millega vaidlustaja ei nõustu), ei tulene ka siis p 3.8 sõnastusest, et vaidlustaja pidi minikonkursi pakkumuses näidisreisi kirjelduses tingimata esitama Lisa 1 p-s 3.8 loetletud andmed. Lisa 1 p 3.8 on sõnastatud selliselt: „Lepingu täitmisel hankijale esitatav pakkumus peab sisaldama päringus küsitud infot ja/või vähemalt järgmist infot:“. Tarind „ja/või“ märgib erinevaid võimalusi ning üldiselt tähendab „ja/või“ seda, et väide võib kehtida nii kõigi loetelu liikmete kohta korraga kui ka osa või ühe kohta neist. Samuti on leitud, et sisuliselt on „ja/või“ tähenduseks ühendav „või“. 5 Vastasel juhul puuduks igasugune mõistlik põhjus „või“ kasutamiseks, kui tegelik soov on esitada kumulatiivseid nõudeid – viimasel juhul tulnuks hankijal piirduda üksnes „ja“ kasutamisega. 2 Vt nt Lisa 1 p-d 3.11, 7.1.5 ja 7.1.7 ning raamlepingu kavandi p 7.4. 3 Vt nt raamlepingu kavandi p-d 3.2.13, 5.2.1, 5.2.2 ja 12.4. Hinnapäringuks on hankija nimetanud ka praeguse minikonkursi raames pakkujatele esitatud hinnapäringut. 4 Vt nt Lisa 1 p-d 3.8, 3.20, 4.2.1, 8.5, 8.6, 8.14 ja 8.16, raamlepingu kavandi p-d 7.4, 7.8 ja 7.9 ning hankelepingu kavandi p 2.4. 5 M. Raadik „Kaldkriips. Lugeja vastutusel“; Õiguskeel 1/2016 – kättesaadav: https://www.justdigi.ee/media/226/download 3/9  Eeltoodust nähtub, et Lisa 1 p 3.8 sõnastusest lähtuvalt tuleks seega hankija sätestatut tõlgendada selliselt, et juhul, kui minikonkursi päringus on sätestatud, millised andmed tuleb minikonkursi pakkumuses näidisreisi kohta esitada, ning hankija ei ole minikonkursi päringus selgesõnaliselt nõudnud muudest dokumentidest tulenevate andmete esitamist, tuleb näidisreisi kirjelduses esitada minikonkursi päringus küsitud andmed. Nagu vaidlustaja vaidlustuses selgitas, sisaldusid näidisreisile ja näidisreisi kirjeldusele esitatavad nõuded minikonkursi päringus ning näidisreisi kvaliteedi hindamist oli samuti kirjeldatud üksnes minikonkursi päringus sisalduvate tingimuste kaudu6. Kui hankija on raamhanke ja minikonkursi tingimused eeltoodud viisil koostanud, on õigusvastane heita minikonkursi raames pakkumuste hindamisel pakkujale ette, et näidisreisi kirjeldus ei sisalda Lisa 1 punktis 3.8 loetletud andmeid, ning omistada seetõttu vaidlustaja pakkumusele väiksemat arvu hindepunkte. Isegi kui minikonkursi päringu punktis 6 olid sätestatud üksnes miinimumtingimused, siis muid nõudeid või kriteeriumeid näidisreisile või näidisreisi kirjeldusele minikonkursi päringust ei tulenenudki. See, et minikonkursi käigus hindab hankija näidisreisi kvaliteeti just lähtuvalt minikonkursi päringus sätestatust, on hankija ka ise selgitanud. Minikonkursi raames esitas üks huvitatud isik hankijale küsimuse näidisreisi kvaliteedi hindamise kohta. Hankija selgitas näidisreisi kvaliteedi hindamise põhimõtteid selliselt, et „Lõpliku hinnangu annab hindamiskomisjon lähtudes hindamiskriteeriumis ja pakkumuses toodud infost.“ Hankija andis selgituse küll majutuse pakkumise osas, kuid hankija selgitusest nähtub selgelt hankija viide hindamiskriteeriumis toodud infole. Konkreetne hindamiskriteerium on aga sätestatud just minikonkursi päringus. Vaidlustaja selgitas ka oma vaidlustuses (vt p-d 14 ja 15), et hindamiskriteeriumit „Näidisreisi kvaliteet“ on hankija sisustanud just minikonkursi hinnapäringu (edaspidi ka HP) punkti 6 kaudu (minikonkursi alusdokumendis „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ on hankija viidanud just HP punktile 6 (näidisreisi kirjeldus), milles sisaldusid näidisreisile etteantud kriteeriumid. Samas ei saa vaidlustaja nõustuda hankija vastuse p-s 2.5 esitatud seisukohaga, et kui näidisreisi kirjeldus ei vasta HP p-s 6 esitatud tingimustele oleks tegemist mittevastava pakkumusega – hankija ise on HP p-s 3.1.3 sätestanud, et kui näidisreis ei vasta kõikidele etteantud kriteeriumitele, saab pakkumus näidisreisi kvaliteedi eest vähem punkte, mitte ei lükata pakkumust tagasi kui mittevastavat. Eeltoodust lähtuvalt on alusetud hankija ja Estraveli seisukohad, milles põhjendatakse vaidlustaja näidisreisile tehtavaid etteheiteid sellega, et vaidlustaja oleks pidanud esitama Lisa 1 p-s 3.8 sätestatud andmeid. Lisaks tuginemisele Lisa 1 p-le 3.8, on hankija ja Estravel leidnud, et vaidlustaja pakutud näidisreisile vähemate hindepunktide andmine on põhjendatud ka Lisa 1 p-ga 3.1, mille kohaselt peab pakkuja arvestama „hankija reisijate konkreetsete vajaduste, eelistuste, turvalisuse, ajaressursi, rahaliste võimaluste ja mugavusega ning pakkuma alati optimaalset teenust“. Vaidlustaja hankija ja Estraveli sellise seisukohaga ei nõustu. Nagu vaidlustaja eelnevalt selgitas, kohalduvad Lisa 1 p-s 3 ja selle alapunktides sätestatud tingimused konkreetsete reisiteenuste osutamisele sõlmitud hankelepingu alusel7 (välja arvatud Lisa 1 punktis 3.11 olev selgitus reisiteenuste ostmisel kohalduva krediidilimiidi kohta). See kehtib ka Lisa 1 p 3.1 kohta, mis sätestab sõlmitud hankelepingu alusel konkreetsete reisiteenuste osutamise põhimõtted. Samuti ei ole hankija minikonkursi päringus viidanud, et ta hindab näidisreisi kvaliteeti lähtuvalt Lisa 1 p-st 3.1. Isegi juhul, kui Lisa 3.1 kohalduks käesoleval minikonkursil näidisreisi hindamisele (millega vaidlustaja ei nõustu), on hankija vaidlustaja näidisreisi kvaliteedi hindamisel kohaldanud valikuliselt vaid punkti 3.1 üksikuid elemente (nt mugavus lennureisi ümberistumiste arvu puhul), jättes samas kõrvale ja hindamisel kohaldamata teised elemendid (nt hankija rahaliste võimalustega arvestamine ja optimaalse teenuse pakkumine). Seega ei ole ka hankija ja vaidlustaja väidete aktsepteerimise korral hankija vaidlustaja pakkumuse hindamisel 6 Vt vaidlustuse p-d 10-15. 7 Lisa 1 p-s 3 mainitakse minikonkurssi ühel korral punktis 3.11. Selles punktis on hankija sätestanud, et pakkuja peab võimaldama hankijale reisiteenuse ostmisel krediidilimiiti kuni 100 000 eurot koos käibemaksuga iga hankelepingu kohta. Hankija on lisanud punkti 3.22 selgitava lause, et täpne krediidilimiit määratakse minikonkursi päringus. Punkti 3.11 sõnastusest nähtub selgelt, et selle eesmärk on eelkõige reguleerida krediidilimiidi kasutamist hankelepingu täitmise käigus reisiteenuste osutamisel, ning viide minikonkursi päringule on lihtsalt selgitus, kust konkreetse hankelepingu puhul krediidilimiidi suuruse kohta infot leiab. 4/9  rakendanud hankes kehtestatud hindamiskriteeriumeid ja -metoodikat ning hankija otsus Estraveli pakkumuse edukaks tunnistamise kohta on õigusvastane. Hankija viitas minikonkursi HP-s selgelt, et näidisreisi kvaliteedi hindamisel hinnatakse näidisreisi vastavust HP punktis 6 sätestatud kriteeriumitele (vt minikonkursi alusdokument „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“, kus hindamiskriteeriumi „Näidisreisi kvaliteet“ kirjelduses on viidatud HP punktile 6). HP p-s 3.1.3 on hankija täpsustanud, et kui pakkumus vastab etteantud kriteeriumitele või ületab etteantud kriteeriume, saab pakkumus näidisreisi kvaliteedi eest maksimumpunktid (20). Eeltoodust lähtuvalt ei tulene HP p-st 3.1.3, et näidisreisi kvaliteedile antakse punkte lähtuvalt sellest, kuivõrd näidisreis ületab HP punktis 6 ette antud kriteeriume, vaid HP p-s 3.1.3 sõnastusest („20 punkti - vastab täielikult ja/või ületab etteantud kriteeriumeid“) tuleneb üheseltmõistetavalt, et juba juhul, kui näidisreis vastab etteantud kriteeriumitele, tuleb näidisreisile kvaliteedi eest omistada maksimumpunktid. Taaskord, tarindit „ja/või“ ei saa ka siinkohal tõlgendada selliselt, et see tähendab kahe alternatiivi korral vältimatult üksnes ühte (ületab kriteeriumeid), vaid hankija on selgesõnaliselt sätestanud, et alternatiivselt omistatakse maksimumpunktid ka juhul, kui näidisreis vastab etteantud kriteeriumitele. Vastasel juhul muudab hankija tagantjärgi pakkumuste hindamise käigus lubamatult minikonkursi tingimustes kehtestatud hindamiskriteeriumeid, andes nendele HP p-s 3.1.3 sätestatuga võrreldes oluliselt kitsama sisu. Hankija esitab järgnevalt oma seisukohad vaidlustaja näidisreisi kvaliteedile hankija poolt tehtud etteheidete ning nende osas hankija ja Estraveli vastustes esitatud seisukohtade suhtes. (i) Ühe vahemaandumisega lennureis. Hankija väidab, et otselennu pakkumine oleks tõstnud reisi kvaliteeditaset (hankija vastuse p 2.10.1). Estraveli hinnangul pidi vaidlustaja lennureiside pakkumisel arvestama veel ka Lisa 1 p-ga 3.1 (mugavusega arvestamise vajadus). Nagu vaidlustaja vaidlustuses (vt p 18 (i)) märkis, vastas näidisreisis pakutud lend sihtkohta täielikult HP-s sätestatud tingimustele, mistõttu ühe vahemaandumisega lennu pakkumine ei õigusta vaidlustaja pakkumusele vähemate hindepunktide andmist. Vaidlustajal ei olnud põhjust eeldada, et HP p-s 6 sätestatud kriteeriumitele vastav reis ei ole hankijale mugav 8. Lisaks selgitab vaidlustaja, et otseled kui selline võib küll olla mugavam konkreetse lennureisi kontekstis, kuid ei pruugi olla tõhus või mugav reisi suhtes tervikuna (näiteks olukorras, kus otselennu väljumise ja sihtkohta saabumise kellaajad ei ole hankija reisija vajadusi või eelistusi arvestades mõistlikud). Samuti on hankija oma vastuses käsitlenud HP p-s 6 sätestatud andmeid lähteandmete või miinimumtingimustena, kuid hankija ei ole HP-s ega hindamiskriteeriumis ette näinud, et näidisreisi kvaliteedi hindamisel annab hankija punkte üksnes vastavalt sellele, kuivõrd pakkujate pakutud näidisreis HP p-s 6 sätestatud tingimusi ületab. Vastupidi, HP p-s 3.1.3 sõnastusest tuleneb üheseltmõistetavalt, et juba juhul, kui näidisreis vastab etteantud kriteeriumitele, tuleb näidisreisile kvaliteedi eest omistada maksimumpunktid. Estraveli väite osas seoses Lisa p-ga 3.1 on vaidlustaja eespool oma seisukohta väljendanud (vt käesoleva seisukoha p-d 19 ja 20). (ii) Pagasi kaalu/mõõtmete konkreetsed tingimused. Vaidlustaja ei nõustu hankija ja Estraveli väitega, et näidisreisi puhul pagasi kaalu/mõõtmete konkreetse tingimuste esitamise kohustus tulenes vaidlustajale Lisa 1 p-st 3.8.19. Vaidlustaja on Lisa 1 p 3.8. mittekohaldatavuse osas oma seisukohta eespool juba põhjalikult käsitlenud (vt käesoleva seisukoha p-d 7-18). Lisaks sellele, et vaidlustaja hinnangul ei ole Lisa 1 p 3.8.1 näidisreisi hindamisel asjakohane, ei ole p-s 3.8.1 esitatud ka täpsemaid pagasi tingimuste nõudeid. Samuti, nagu vaidlustaja vaidlustuses (vt vaidlustuse p 20) märkis, ei sätestanud hankija näidisreisi kvaliteedi hindamiskriteeriumites ega ka näidisreisile või näidisreisi kirjeldusele esitatavates nõuetes, et sisuliselt pidanuks pakkujad esitama näidisreisi kirjeldusena konkreetsele reisijale konkreetse reisi kohta antava põhjaliku ja kõikehõlmava reisiinfo. Meelevaldne on ka hankija väide, et pagasi kaalu/mõõtmete esitamata jätmine minikonkursi näidisreisi kirjelduses mõjutab reisi mugavust – reis on ikka samasugune, sõltumata pagasi kaalu/mõõtmete kohta teabe esitamisest või mitteesitamisest. Lisaks viitab hankija oma vastuse punktis 2.10.2, justkui näidisreisi hindamisel oleks oluline ka reisi planeerimise mugavus, kuid ka see järeldus on meelevaldne, sest HP-s ei ole hankija näidisreisi kvaliteedi hindamiseks selliseid kriteeriume 8 Hankija on HP p-s 6.3 sätestanud, et ühe reisisuuna soovituslik kestvus kuni 24h ning kuni 1 vahemaandumisega. Järelikult vastab kuni 24h kestev lend hankija ootustele ja etteantud tingimustele, kuid pakkuda oleks võinud ka nt rohkem kui 24h kestvat reisi. 9 Vt hankija vastuse p 2.10.2 ja Estraveli vastuse p 2.5. 5/9  seadnud. Lisaks ei sätestanud hankija HP-s, et näidisreisi kvaliteedile hindepunktide andmine sõltub ka reisi planeerimise mugavusest. (iii) Lennupiletite muutmise/tühistamise tingimused. Vaidlustaja ei nõustu, et näidisreisi lennupiletite muutmise/tühistamise konkreetsete tingimuste pakkumuses esitamise kohustus tulenes Lisa 1 p-st 3.8.5. Vaidlustaja on Lisa 1 p 3.8 mittekohaldatavuse osas oma seisukohta eespool juba põhjalikult käsitlenud (vt käesoleva menetlusdokumendi p-d 7-18). Isegi juhul, kui Lisa 1 p 3.8.5 oleks näidisreisile kohalduv, on hankija Lisa 1 p-s 3.8.5 sätestanud, et kui pakkumuses vastavad tingimused puuduvad, eeldatakse, et hankijal on õigus mistahes teenus igal ajal tasu või trahvi maksmata muuta ja/või tühistada. Seega isegi juhul, kui lennupiletite muutmise/tühistamisega kaasnevad lisakulud, millele osundab Estravel oma vastuse p-des 2.6.6 – 2.6.8, on hankijal pakkumuses vastupidise teabe puudusel õigus eeldada, et teenuse muutmine või tühistamine on hankijale võimalik igal ajal tasu või trahvi maksmata ning hankijale sellest täiendavaid kulusid ei teki. Samuti ei tulene minikonkursi ega ka raamhanke tingimustest, et pakkuja ei võiks lennupiletite (ega muude teenuste) muutmise või tühistamisega tekkivaid kulusid (nt olemasoleva broneeringu tühistamise ja uue pileti ostmise kulusid) enda kanda võtta. Vastupidi, arvestades Lisa 1 p 3.8.5, on hankija lausa eeldanud, et võimalikud lisakulud võtab reisiteenuse pakkuja enda kanda. Seega puudunuks hankijal ka Lisa 1 p 3.8.5 kohaldatavuse korral igasugune põhjus lugeda näidisreis lennupiletite muutmise/tühistamise teabe mitteesitamisel vähem mugavaks või vähem tõhusaks või etteantud kriteeriumitele mittevastavaks – teabe mitteesitamisel on hankija jaoks piletite täiendavate lisakuludeta muutmine ja tühistamine tagatud, samas kui nende pakkumuste puhul, milles on pakkujad piletite tühistamise/muutmise tingimused välja toonud, kaasnevad hankijale nende tingimuste eiramisel piletite muutmise/tühistamisega lisakulud ning hoopis sellised näidisreisid on võrdluses pigem hankijale vähem mugavad ja vähem tõhusad. (iv) Hotelli sisse- ja väljaregistreerimise kellaajad. Vaidlustaja ei nõustu, et hotelli sisse ja välja registreerimise täpsete kellaaegade näidisreisi pakkumuses esitamise kohustus tulenes Lisa 1 p-st 3.8.3. Vaidlustaja on Lisa 1 p 3.8 mittekohaldatavuse osas oma seisukohta eespool juba põhjalikult käsitlenud (vt käesoleva menetlusdokumendi p-d 7-18). Vaidlustaja lähtus majutuse kohta info esitamisel HP p-s 6 sätestatust ning näidisreis vastab etteantud kriteeriumitele. (v) Täiendavad kohalikud maksud. Vaidlustaja ei nõustu, et täiendavate kohalike maksude kohta info esitamise kohustus tulenes Lisa 1 p-st 3.8.3. Vaidlustaja on Lisa 1 p 3.8 mittekohaldatavuse osas oma seisukohta eespool juba põhjalikult käsitlenud (vt käesoleva menetlusdokumendi p-d 7-18). Isegi juhul, kui Lisa 1 p 3.8.3 oleks näidisreisile kohalduv, on hankija ise Lisa 1 p-s 3.8.3 sätestanud, et täiendavate kohalike maksude tasumise kohustus tellija poolt koos summaga tuleb pakkumuses märkida siis, kui need ei ole arvestatud broneeringu sisse. Nagu vaidlustaja vaidlustuse p-s 18 (v) selgitas, pidi vaidlustaja pakkumusest olema hankijale arusaadav, et vaidlustaja pakutud majutuse hind ongi vaidlustaja poolt lõplik. Lisaks oleks hankijal olnud ka Lisa 1 p 3.8.3 põhjal võimalik järeldada, et kohalikud maksud on arvestatud broneeringu sisse. Järelikult on täiesti põhjendamatu ja ekslik hankija poolt hindamiskomisjoni protokolli väljavõttes kohalike maksude osas tehtud järeldus, et reisijal tekivad reisil lisakulud. Estraveli väide, et vaidlustaja pakutud majutuse maksumus ei saa sisaldada Pariisi turismimaksu, sest turismimaksu tasumine reisibüroo poolt ei ole võimalik (Estraveli vastuse p-d 2.8.3-2.8.5), on ekslik. Vaidlustaja selgitab, et Pariisis kehtib küll reeglina linnamaksu koha peal tasumise põhimõte, kuid selle ette maksmine on siiski võimalik, sest see sõltub mh ka hotelli ja broneerimisplatvormi poliitikast. Kuna hankija küsis lõplikku hinda, arvestas vaidlustaja oma pakkumuses lõpliku hinnaga ning esitas sellest tulenevalt ka näidisreisi kirjelduse. Tõendamaks, et Pariisi linnamaks (city tax) võib sisalduda ka majutuse hinnas (st selle tasumine on võimalik ka muul viisil kui konkreetse reisija poolt hotellis), esitab vaidlustaja selle kohta tõendid – vt näiteks kirjavahetuse kliendiga, millest nähtub vaidlustaja kinnitus, et linnamaks sisaldub majutuse hinnas, ja arve, millest nähtub kirjavahetuses esitatud majutuse hind (st koos linnamaksuga) (käesoleva menetlusdokumendi Lisad 1 ja 2)10. Hankija möönab oma vastuse p-s 2.11, et näidisreisi puhul hindas hankija seda, kuivõrd täiuslikult, inforohkelt ja hankijale potentsiaalselt huvi pakkuvatest asjaoludest lähtuvalt 10 Kuna esitatavad tõendid sisaldavad vaidlustaja suhtlust klientide ja koostööpartneritega, kajastavad tõendid vaidlustaja ärisaladust, mistõttu vaidlustaja esitab need üksnes VAKO-le. 6/9 ammendavalt oli erinevaid näidisreisi nüansse kirjeldatud. Vaidlustaja on seisukohal, et HP ei näinud ette hankijale õigust näidisreisi kvaliteeti sellistest kriteeriumitest lähtuvalt hinnata, mistõttu hankija ei ole pakkumuste hindamisel järginud enda kehtestatud reegleid. Vaidlustaja esitas oma pakkumuse lähtuvalt sellest, mis tingimused hankija HP-s sätestas, ning vaidlustaja pakkumus vastab kõikidele hankija ette antud kriteeriumitele. Seetõttu oleks hankija pidanud omistama vaidlustaja pakkumusele näidisreisi kvaliteedi kriteeriumi eest maksimaalsed 20 punkti. Nagu hankija ka ise oma vastuse p-s 2.13 selgitab, on hankijal kohustus omistada maksimumpunktid pakkumusele ka juhul, kui pakkumus vastab täielikult etteantud kriteeriumitele, kuid ei ületa neid. Kuigi HP p-de 6.7 ja 6.9 kohaselt pidi näidisreis olema reaalne reis (koostatud reaalse ja kehtiva lennuplaani alusel), mida hankijal on õigus esitatud kujul realiseerida (sh majutus pakkumuses esitatud hinnaga), viitab HP p-de 6.7 ja 6.9 sõnastus vaidlustaja hinnangul pigem sellele, et hankija manitses pakkujaid olema näidisreisi kirjeldamisel realistlikud (sh mitte mõtlema lende välja jne ning mõtlema läbi, millise hinnaga pakkuja näidisreisi pakub), sest hankija võib reisi realiseerida. Hankija õigus näidisreis realiseerida ei keela pakkujal võtta näidisreisi puhul teatavaid kulusid enda kanda ja pakkuda näidisreisi hankijale soodsamatel tingimustel. Hinnapäringus toodud võimalust reis realiseerida ei saa samastada konkreetse reisiteenuse tellimise ja osutamisega vastavalt Lisa 1 p-dele 3 ja 8, muuhulgas puudub hankijal erinevalt Lisa 1 p-s 3.9 sätestatust minikonkursi raames õigus näidisreisi üle läbirääkimisi pidada ja selle tingimusi tellija konkreetsetele vajadustele vastavaks kohendada. Arvestades näidisreisi kirjeldamise ja konkreetse reisiteenuse osutamise erinevusi, pidi hankija nendega arvestama hindamiskriteeriumite ja hindamismetoodika koostamisel selles osas, mida hankija pakkujatelt ootab ning kuidas ja milliste kriteeriumite alusel hinnata kavatseb. Lisaks eelnevale on täiesti arusaamatu hankija vastuse p-s 2.13 esitatud järeldus, et kuigi Estraveli pakkumus ei sisaldanud infot, mis kellani tavapärane check-in toimub, või võimalikke eritingimusi hilise check-ini kohta, ei olnud tegemist olulise puudusega, sest RHAD-i kohaselt ei pidanud näidisreisi kirjeldus seda infot sisaldama. Tegemist on selge ebavõrdse kohtlemisega Estraveli ja vaidlustaja pakkumuste hindamisel, sest nii hindamisprotokollis kui ka vastuses vaidlustusele on hankija vaidlustaja pakkumuse puhul leidnud, et nende esitamine oli RHAD-i kohaselt kohustuslik (vt hankija vastus vaidlustusele, p 2.10.4). Kui hankija on Estraveli puhul asunud seisukohale, et sisse- ja väljaregistreerimise eritingimuste infot ei pidanud näidisreisi kirjeldus sisaldama, siis vaidlustaja pakkumuse puhul on hankija selle info puudumist olulise puudusena vaidlustajale ette heitnud (vt hindamiskomisjoni protokolli väljavõte vaidlustaja pakkumuse kohta: „Kuna nii sihtkohta jõudmine kui ka tagasilend on hilistel kellaaegadel (18:50 ja 19:45), on hotelli sisse- ja väljaregistreerimise kellaaegade puudumine, lisaks võimalik eritingimuste puudumine (tavapärasest hilisem check-in ja check-out aeg) oluline puudus.“). Estraveli pakkumuse kohta nähtub hindamiskomisjoni protokollist aga selgelt, et eritingimuste puudumist ei olnud hankija olulise puudusena käsitlenud (vt hindamiskomisjoni protokolli väljavõte Estraveli pakkumuse kohta: „Kuna sihtkohta jõudmine toimub õhtul (/…/), siis oleks hankija ootusi ületanud, kui välja oleks toodud koheselt ka selge info, mis /…/.“). Arvestades, et hankija on vastuse p-s 2.11 selgitanud, et ta lähtus näidisreisi kvaliteedi hindamisel sellest, kuivõrd täiuslikult oli näidisreis kirjeldatud ja kuivõrd pakkujad olid kirjeldanud hankijale potentsiaalselt huvi pakkuvaid asjaolusid, pidanuks hankija käsitlema nii hotelli sisse- ja väljaregistreerimise eritingimuste puudumist kui ka lendude vahelise lühikese aja selgituse puudumist vaidlustaja ja Estraveli puhul võrdselt. Käesoleval juhul on vaidlustaja puhul sisse- ja väljaregistreerimise eritingimuste puudumise liigitanud oluliste puuduste hulka, kuid Estraveli puhul mitte, ning jätnud Estraveli puhul puudusena märkimata selgituse puudumise lendudevahelise aja kohta, kuigi need mõlemad liigituvad kategooria „hankijale potentsiaalselt huvi pakkuvad asjaolud“ alla. Eeltoodust lähtuvalt vaidlustusmenetluses leidnud üheselt tõendamist hankija poolne vaidlustaja ja Estraveli ebavõrdne kohtlemine nende pakkumuste hindamisel. Vaidlustaja jääb vaidlustuses väljendatud seisukohtade juurde, et hankija on vaidlustajat ja Estravelit ebavõrdselt kohelnud (vt vaidlustuse p-d 22-24). Kuna vaidlustaja ei näe Estraveli pakkumust ning hindamisprotokollis olev info on vaidlustajale kättesaadav ainult osaliselt, palub vaidlustaja VAKO-l põhjalikult kontrollida vaidlustaja ja Estraveli pakkumustes esitatud näidisreisi kvaliteedi hindamist hankija poolt. Arvestades, et vaidlustaja hinnangul nähtub ebavõrdne kohtlemine juba 7/9  vaidlustajale kättesaadavaks tehtud infost, on vaidlustajal põhjendatud kahtlus, et hankija võis vaidlustajat ja Estravelit näidisreisi kvaliteedi hindamisel ebavõrdselt kohelda ka muus osas. Hankija vastusest nähtub, et hankija on asunud nii näidisreisi kirjeldusele esitatavaid nõudeid kui ka hindamiskriteeriumit ja -metoodikat sisustama alles pakkumuste hindamise käigus, väljudes õigusvastaselt HP-s selleks kehtestatud raamidest. Hankijal puudusid igasugused takistused minikonkursi HP-s täpsemate näidisreisi kvaliteedi hindamise kriteeriumite sätestamiseks, kuid hankija seda paraku õigeaegselt ei teinud. Vaidlustaja märgib, et näidisreisi kvaliteedi hindamise kriteeriumi täpsema kirjelduse esitamine hanke alusdokumentides on võimalik. Nii näiteks on Rahandusministeeriumi tellimusel koostatud juhises „Kvalitatiivsed hindamise kriteeriumid. Juhend hankijale“ välja toodud reisiteenuste hankimisel kvaliteedi hindamise näidiskriteeriumite puhul selgelt aru saada, mida hankija pakkujatelt eeldab ning mida ja kuidas hankija hindama hakkab. 11 Kuna hankija ei kehtestanud minikonkursi raames õigeaegselt täpsemaid näidisreisi kvaliteed hindamise kriteeriumeid, siis ei saa hankija hakata neid kriteeriumeid pakkumuste hindamise faasis ka enam kehtestama. Vaidlustaja käsitles hankija seotust enda kehtestatud hankedokumentidega vaidlustuse p-des 25-27. Vaidlustaja nõustub, et hankija on seotud minikonkursi HP-s näidisreisi kvaliteedi hindamisele kehtestatud hindamiskriteeriumite ja -metoodikaga ning ei saa neid tingimusi ja metoodikat pakkumuste hindamise faasis enam muuta. Viimast aga hankija antud juhtumil just teha püüabki. Vaidlustaja rõhutab, et kohtupraktikas on leitud, et kui hankija koostab hankedokumendid ebapiisaval või ebaselgel viisil, ei ole õige karistada selle eest pakkujat.12 Samuti on kohtupraktikas leitud, et hanke alusdokumentide tõlgendamisel tuleks lähtepunktiks võtta tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) §-s 75 lg-s 2 sätestatud tõlgendamise reeglid. Samuti on kohus leidnud, et kui lähtuda seisukohast, et tahteavaldust tuleb tõlgendada selle tegija tahte kohaselt TsÜS § 75 lg 1 järgi, tekiks olukord, kus vaidluste korral prevaleeriks alati hankija tahe, mis aga ei oleks kooskõlas läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõttega 13. Kohtupraktikas on ka selgitatud, et hankija enda poolt antud tõlgendus hanketingimustele võib tingimustest arusaamisel mängida rolli vaid siis, kui hankija on RHS §-st 56 tulenevalt andnud hankedokumentide kohta selgitusi või täiendavat teavet. 14 Samuti on kohus leidnud, et olukorras, kus hankija väited pakkujatelt nõutava osas on vastuolulised, ei saa ka pakkujalt eeldada, et ta mõistaks RHAD-i ja selle tehnilisi tingimusi nii, nagu seda teeb hankija.15 Hankija kohustuseks on enda eesmärkide ja soovide võimalikult selge formuleerimine, arvestades seejuures, et hankedokumentides sätestatud tingimused peavad olema täpsed, konkreetsed, kontrollitavad ja võrreldavad.16 Samuti on kohus leidnud, et mitmetimõistetavuse korral tuleb RHAD-i tõlgendada pakkujale soodsamal ja vähem koormaval viisil 17 ning keelatud on hanketingimusi tõlgendada hankemenetluses osalejaid kahjustaval moel ning tuletada kriteeriumitest meelevaldselt tingimusi, mida riigihanke alusdokumentides sätestatud ei ole 18. Kokkuvõtlikult on vaidlustaja jätkuvalt seisukohal, et hankija 07.02.2025 otsus, millega tunnistati edukaks Estraveli pakkumus, on õigusvastane ja tuleb kehtetuks tunnistada, sest Estraveli pakkumuse edukaks tunnistamine põhines vaidlustaja pakkumuse õigusvastasel hindamisel ning vaidlustaja ja Estraveli ebavõrdsel kohtlemisel. Hindamiskriteeriumite alusel majanduslikult soodsaima pakkumuse esitas kehtestatud hindamiskriteeriumite kohaselt vaidlustaja. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 11 „Kvalitatiivse hindamise kriteeriumid. Juhend hankijale“, 2024. Vt reisiteenuste kvaliteedi hindamise kriteeriumite sõnastuse näited lk 59-62. – kättesaadav: https://fin.ee/sites/default/files/documents/2024- 03/JUHEND%2008.03.2024%20final.pdf 12 TrtRKo nr 3-21-258, p 14. 13 TlnHKo nr 3-19-1523, p 23. 14 TlnHKo nr 3-19-1523, p 23. 15 TlnHKo nr 3-19-1523, p 31. 16 TlnHKo nr 3-19-1523, p 37. 17 TlnRKo nr 3-38-2338, p 27. 18 TlnRKo nr 3-15-2102, p 17. 8/9  Konfidentsiaalsus. Käesoleva menetlusdokumendi lisad 1 ja 2 sisaldavad vaidlustaja suhtlust klientide ja koostööpartneritega, infot vaidlustaja klientide ja koostööpartnerite kohta ning infot vaidlustaja ja tema koostööpartnerite hinnakujunduse kohta, mida vaidlustaja käsitleb oma ärisaladusena. Vaidlustaja esitab lisad ainult VAKO-le ja palub lisasid teistele menetlusosalistele mitte avaldada. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Lind-Tsoganoff Lisad: 1. Lisa 1 – vaidlustaja ja kliendi kirjavahetus (KONFIDENTSIAALNE) 2. Lisa 2 – vaidlustaja poolt kliendile esitatud arve (KONFIDENTSIAALNE). 9/9