Teie 24.01.2025 nr 21-1/25/238-3
Kliimaministeerium Meie 28.02.2025 nr 1.1-11/411-2
[email protected]
Energiamajanduse arengukava
aastani 2035 keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruande
esitamine kooskõlastamiseks
Austatud härra Uiga
Täname võimaluse eest esitada kommentaare ja kooskõlastada Energiamajanduse
Arengukava 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (edaspidi aruanne).
Rahandusministeerium kooskõlastab aruande märkustega. Kuna Energiamajanduse
Arengukava 2035 on riigi strateegiline arengukava, mille mõjud on laiaulatuslikud, mõistame
mõjude hindamise keerukust. Mõjude hindamine on seejuures oluline sisend strateegilises
planeerimises, mistõttu ei saa selle väärtust alahinnata, kuid mille lahendamisel on poliitika
kujundajal lai kaalutlusruum.
Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §-le 311 on üheks
keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärgiks edendada säästvat arengut. Aruandes
märgitakse korrektselt, et Energiamajanduse Arengukava 2035 mõjutab kõiki eluvaldkondi.
Säästva arengu eesmärgi tagamisel on oluline tagada ka majanduslik jätkusuutlikkus ning
hinnata ka strateegilise energiapoliitika sotsiaalmajanduslikku mõju. Juhime tähelepanu, et ka
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 40 lõike 4 punkti 6
kohaselt peab keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne muu hulgas sisaldama
hinnangut eeldatavalt olulise vahetu, kaudse, kumulatiivse, sünergilise, lühi- ja pikaajalise,
soodsa ja ebasoodsa mõju kohta keskkonnale, sh inimeste tervisele ning sotsiaalsetele
vajadustele ja varale.
Käesolev keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne sisaldab mõjuhinnangut inimeste
tervisele, kuid ei sisalda majandusliku ega sotsiaalmajandusliku mõju hinnangut. Seepärast
palume Kliimaministeeriumil analüüsida aruandes või vajadusel mõnes teises mõjuhinnangus
strateegilise energiapoliitika terviklikke majanduslikke ja sotsiaalmajanduslikke mõjusid.
Juhime ka Teie tähelepanu, et aruandes (lk 15) on eeldatud, et strateegiline energiapoliitika
lähtub erinevate tootmisviiside (seega ka energiaallikate) segust ja ei eeldata, et riik valib ühe
alternatiivi (elektri tootmine tuulikutega) olukorras, kus energiamajanduse korralduse seaduse
§ 321 kohaselt on riiklik taastuvenergia eesmärk seatud selliselt, et elektrienergia summaarsest
lõpptarbimisest moodustab taastuvenergia 2030. aastaks vähemalt 100 protsenti. Meie
hinnangul tuleneb taastuvenergia 100 protsendilisest eesmärgist vajadus
energiatootmisvõimsuste üledimensioneerimiseks (juhitavad võimsused, sageduse juhtimine,
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
strateegiline reserv jne) ja seega omab see mõju erinevate tootmisviiside kombineerimise
proportsioonidele ning vajalike tootmisvõimsuse mahtudele. Palume aruande eeldustes võtta
arvesse ka energiamajanduse korralduse seaduses sätestatud taastuvenergia eesmärki või
alternatiivselt hinnata kehtiva taastuvenergia 100 protsendilise eesmärgi optimaalsust.
Soovime juhtida Teie tähelepanu ka tabelile 7.9, mille kohaselt on hinnatud, et seos puudub
kasvuhoonegaaside netonullheite eesmärgi ja energiajulgeoleku tagamise ning energia
kättesaadavuse ja taskukohase hinna tagamise eesmärkide vahel. Samuti on hinnatud, et seos
puudub kliimapoliitika põhialuste aastani 2050 konkurentsivõimelise, teadmiste-põhise
ühiskonna ja majandusega kliimaneutraalse riigi eesmärgi ja energiajulgeoleku ning energia
kättesaadavuse ja taskukohase hinna tagamise eesmärkide vahel. Rahandusministeerium ei
nõustu nende järeldusega ja leiab, et kasvuhoonegaaside netonullheite eesmärk omab otsest
seost nii energiajulgeoleku tagamise kui ka energia kättesaadavuse ja taskukohase hinna
tagamisega, nagu seda omab ka konkurentsivõimelise majandusega riigi eesmärk. Palume
kaaluda mõjutabelis 7.9 esitatud hinnangute õigsust ja asjakohasust ning teha vajadusel
vastavad täiendused.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaur Kajak
halduspoliitika asekantsler
Karoli Niilus 58851381
[email protected]
2
3