Kaido Loor Teie 09.12.2024 nr
Advokaadibüroo Loor OÜ
[email protected] Meie 30.12.2024 nr 6-4/231447/2407598
Austatud vandeadvokaat Kaido Loor
Palusite kontrollida Tallinna Linnavolikogu 15.12.2022 määruse nr 24 „Avalikult kasutatava ehitise
ehitamise ja selle rahastamise kord“ (edaspidi määrus) vastavust põhiseadusele ja
planeerimisseadusele. Teie hinnangul on määruse § 10 lõige 2 seadusega vastuolus osas, milles see
kohustab ehitama detailplaneeringu järgse taristu viie aasta jooksul detailplaneeringu
kehtestamisest.
Oleme Teie avalduse läbi vaadanud ja sellest ajendatult saatsime Tallinna Linnavalitsusele ja
Tallinna Linnavolikogule märgukirja (27.11.2023). Saatsime selle märgukirja ühtlasi ka Teile
teadmiseks, eeldades, et sellest leiate sisulise vastuse ka enda avaldusele.
Märgukirjas käsitlesime määruse § 10 lõikega 2 seonduvaid võimalikke probleeme. Siiski leidsime,
et määruse § 10 lõike 2 regulatiivne toime on vähene ja et seda on koostoimes määruse § 6 lõikega
4 võimalik rakendada põhiseadusega kooskõlaliselt. Määruse § 6 lõike 4 järgi on õigus leppida
kokku määruses sätestatust erinevates lepingu täitmise tähtaegades, kohustuse etapiviisilises
täitmises ja kohustuse täitmise tähtaegade pikendamises. See säte lubab kokku leppida ka määruse §
10 lõikes 2 sätestatust erinevas tähtajas. Ühtlasi tähendab lepingu sõlmimise õigus ka õigust seda
lepingut muuta. Seega on määruse § 10 lõike 2 puhul olemas põhiseaduskonformne tõlgendus ja
rakendamise võimalus.
Te ei ole selle järeldusega rahul ja väidate, et põhiseadust rikkuva normi rakendamine
põhiseadusega kooskõlaliselt ei tähenda, et norm põhiseadust ei riku. Seega on Teie hinnangul
Riigikohtu pikaajaline ja järjekindel praktika vale.
Kahjuks ei toeta Riigikohtu senine praktika Teie väiteid. Riigikohus on selgitanud, et „[n]ormide
tõlgendamisel kehtib põhiseaduskonformse ehk põhiseaduspärase tõlgendamise nõue“ (RKPJKo
19.03.2014, 3-4-1-63-13 p 32). Niisamuti on Riigikohus selgitanud, et „[p]uudub alus seaduse või
muu põhiseadusest alamal seisva õigusakti põhiseadusvastaseks tunnistamiseks, kui normi on
võimalik tõlgendada põhiseaduskonformselt, st kui mõistliku pingutusega on tõlgendamist
kasutades võimalik leida põhiseaduspärane käitumisjuhis. Kui võimalikud on erinevad
tõlgendusvariandid, siis tuleb eelistada sellist tõlgendust, mis on põhiseadusega kooskõlas ehk tagab
erinevate põhiseaduslike väärtuste kõige suurema kaitse.“ RKPJKo 31.03.2011, 3-4-1-19-10, p 31).
„[E]rinevate tõlgendusvõimaluste puhul tuleb eelistada põhiseadusega kooskõlas olevat tõlgendust
neile tõlgendustele, mis ei ole põhiseadusega kooskõlas.“ (RKÜKo 22.02.2005, 3-2-1-73-04, p 36).
Õiguskantsler on sõltumatu ametisik, kes teeb järelevalvet õigustloovate aktide põhiseadusele
vastavuse üle ja võib teha ettepaneku põhiseadusega vastuolus oleva akti põhiseadusega kooskõlla
viimiseks. Sõltumatus tähendab ühtlasi seda, et peate arvestama võimalusega, et õiguskantsleri
hinnangul ei ole määruse § 10 lõige 2 põhiseadusega vastuolus. Kui õiguskantsler oleks leidnud, et
2
määruse § 10 lõige 2 on põhiseadusega vastuolus, siis oleks seda ka oma 27.11.2023 pöördumises
linnale selgelt väljendanud.
Õigust mõistab kohus ja õiguskantsler võtab kohtu seisukohti oma ülesannete täitmisel arvesse.
Otstarbetu on algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust, kui Riigikohtu praktikat arvestades
on võimalik vähese vaevata juba ette järeldada, et vaidlustatud norm ei ole põhiseadusega
vastuolus.
Kui olete veendunud, et selline Riigikohtu praktika on vale, siis leiate kindlasti võimaluse viia see
küsimus läbi mõne enda algatatud kohtumenetluse Riigikohtu ette. Kui Riigikohus uued
tõlgendussuunised annab, siis võtab ka õiguskantsler neid arvesse.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Evelin Lopman
ettevõtluskeskkonna osakonna juhataja-õiguskantsleri nõunik
õiguskantsleri volitusel
Ago Pelisaar 693 8407
[email protected]