Tallinna Linnavalitsus Meie 19.12.2024 nr 7-5/242020/2407497
[email protected]
Õpilaste koolimajast lahkumise kord
Austatud linnapea
Õiguskantsler on saanud viimasel ajal mitu avaldust selle kohta, et osa Tallinna koole piirab
alusetult gümnaasiumiõpilaste koolimajast lahkumist. Õiguskantsler on soovitanud kahel Tallinna
koolil kodukorra sellekohased nõuded seadusega kooskõlla viia. Soovitused on edastatud
teadmiseks ka Tallinna Haridusametile (vt soovitust Tallinna Tehnikagümnaasiumile ja soovitust
Tallinna 53. Keskkoolile).
Tallinna koolide kodukordadega tutvumisel on selgunud, et gümnaasiumiõpilaste koolimajast
lahkumist piiravad ka mõned teised Tallinna koolid. Palun jälgige, et koolide kodukorrad vastaksid
seadusele ja et koolijuhid leiaksid üheskoos kooliperega lahenduse, mis ei piira
gümnaasiumiõpilaste (nii alaealiste kui ka täisealiste gümnasistide) koolist lahkumist koolipäeva
jooksul.
Seadus annab koolile õiguse kontrollida, kes ja millal koolimajja siseneb ning sealt lahkub. Seadus
ei luba aga keelata gümnaasiumiõpilastel koolimajast väljuda ega seada neile selleks tingimusi.
Seega tohib registreerida fakti, et gümnaasiumiõpilane väljus koolimajast, ent temalt ei saa nõuda
lahkumist lubavat tõendit ega muul viisil tema liikumisvabadust piirata.
Eesti Vabariigi põhiseaduse § 34 kohaselt tohib liikumisvabadust piirata ainult sel juhul, kui selline
piirang on sätestatud seadusega. Seadus lubab koolidel turvalisuse ja järelevalve eesmärgil piirata
põhikooliõpilaste koolimajast ja kooli territooriumilt lahkumist (põhikooli- ja
gümnaasiumiseaduse (PGS) § 44 lg 7), kuid gümnasistide kohta see piirang ei kehti.
Mõistetav on, et kool soovib ette teada, kui õpilane tahab tunnist puududa. Seadusega on kooskõlas
ka selline lahendus, et gümnaasiumiõpilased või nende vanemad teatavad võimaluse korral koolile
õpilase puudumisest ette. Üksteisest lugu pidav vastutustundlik käitumine on osa õpilasi ja
koolitöötajaid toetavast koolikeskkonnast (vt ka õiguskantsleri soovitust).
Palun andke 31. märtsiks 2025 teada, kuidas olete soovitust järginud.
2
Vahetundide ajal liikumine ja värskes õhus viibimine
Avalduste lahendamisel kerkis ka küsimus, kas õpilased saavad vahetunni ajal piisavalt liikuda ja
värskes õhus viibida. Aktiivne liikumine vahetunni ajal on laste ja noorte tervisele kasulik (vt
viiteid teadusuuringutele programmi Liikuma Kutsuv Kool veebilehelt).
Eesti õpilased ei liigu piisavalt. Maailma Terviseorganisatsiooni suuniste kohaselt tuleks lastel
liikuda päevas vähemalt 60 minutit. Viimaste andmete järgi liigub piisavalt ehk vähemalt
60 minutit päevas üksnes 43 protsenti Eesti 1.–9. klassi õpilastest. Iga päev käib vabal ajal õues
ainult 7–11 protsenti 10–17-aastastest lastest ja noortest.
Seadus ei nõua, et koolid peaksid võimaldama õpilastel vahetunni ajal õue minna. Vahetundide
sisustamine ja õues käimise võimalused sõltuvad paljuski sellest, kui suur on koolimaja, kui palju
õpib koolis õpilasi, ning mitmest muust asjaolust (nt sellest, kas koolil on piiratud õueala).
Uuringud näitavad, et koolil on võimalik laste liikumisharjumusi siiski päris palju mõjutada.
Näiteks on leitud, et aktiivsed vahetunnid innustavad õpilasi rohkem liikuma ka koolipäeva
jooksul. Samuti on kindlaks tehtud, et õuevahetundide ajal liiguvad lapsed kaks korda rohkem kui
koolimajas olles.1
Õpilaste aktiivsuse ja värskes õhus viibimise soodustamine eeldab pikaajalist ja läbimõeldud
eeltööd (vt Liikuma Kutsuv Kool programmi tutvustust ja sellega liitunud koolide kogemusi).
Neil põhjustel palun Tallinna Linnavalitsusel koolijuhtidega arutada, kuidas saaks kool innustada
õpilasi koolipäeva jooksul rohkem liikuma ja värskes õhus viibima.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Marje Kask 693 8427
[email protected]
1
G. M. Lemberg et al. School Children’s Physical Activity and Preferred Activities during Outdoor Recess in Estonia: Using
Accelerometers, Recess Observation, and Schoolyard Mapping (2023).