Veiko Huuse Teie 04.12.2024 nr
Fonte.News vastutav väljaandja
[email protected] Meie 19.12.2024 nr 14-1/242009/2407487
Härra Veiko Huuse
Soovisite õiguskantslerilt selgitusi õigusriigi põhimõtete järgimise kohta Eestis.
Õiguskantsleri ülesanded ja nende täitmine on reguleeritud Eesti Vabariigi põhiseaduse ja
seadustega. Õiguskantsler jälgib, et isikute õigused oleksid kaitstud ja et õigusriigi põhimõtteid
järgitaks.
Õiguskantsleril pole põhiseaduslikku õigust teha reforme ega vastu võtta ja muuta seadusi.
Reformide tegemise ning seaduste vastuvõtmise ja muutmise üle otsustab Riigikogu.
Õiguskantsler kontrollib eelkõige, kas seadused ja muud õigustloovad aktid on kooskõlas
põhiseadusega. Kui õiguskantsler leiab, et seadus või muu õigustloov akt on põhiseadusega
vastuolus, teeb ta akti vastu võtnud organile ettepaneku viia see põhiseadusega kooskõlla. Kui
vaidlustatud normi ei ole põhiseaduse või seadusega kooskõlla viidud, teeb õiguskantsler
Riigikohtule ettepaneku tunnistada see norm kehtetuks (põhiseaduse § 142, õiguskantsleri
seaduse (ÕKS) § 17 ja § 18 lg 1).
Õiguskantsler kontrollib ka, et avalikke ülesandeid täitvad asutused ja ametnikud ei rikuks oma
tegevuses ja isikutega suhtlemisel põhiseadusega sätestatud õigusi ja vabadusi, seadusi ja teisi
õigustloovaid akte ega hea halduse tava. Kui õiguskantsler leiab, et avalikke ülesandeid täitva
asutuse tegevus ei ole õiguspärane, esitab ta asutusele seisukoha, kuidas on asutus isiku õigusi
rikkunud. Õiguskantsler saadab vajaduse korral asutusele soovituse õiguspärasuse ja hea halduse
tava järgimiseks või teeb ettepaneku rikkumise kõrvaldamiseks.
Kohtuotsuseid saab teha ja muuta ainult kohus. Kui kohtuotsus on jõustunud ja kõrgemale
kohtule enam edasi kaevata ei saa, on kohtuotsuse täitmine kohustuslik. Õiguskantsler ei tee ega
muuda kohtuotsuseid. Põhiseadus ei luba õiguskantsleril sekkuda sisulisse õigusemõistmisse ega
anda hinnanguid kohtulahenditele.
Õiguskantsler ei võta kohtunikke ega teiste ametiasutuste ametnikke vastutusele ega määra neile
karistusi. Seaduse järgi on õiguskantsleril õigus taotleda distsiplinaarmenetluse algatamist
üksnes selle ametniku suhtes, kes takistab õiguskantsleri või tema nõuniku tegevust (ÕKS § 35
lg 2).1 Õiguskantsler võib distsiplinaarmenetluse algatada kohtunike suhtes (kohtute seaduse
1
Ametnike distsiplinaarvastutuse kohta vt avaliku teenistuse seaduse § 69 jj.
2
§ 91 lg 2 p 2). Kohtuniku distsiplinaarsüütegu arutab ja distsiplinaarkaristuse määrab Riigikohtu
juures asuv distsiplinaarkolleegium (kohtute seaduse § 94 lg 1). Kui ametnik või kohtunik paneb
toime süüteo, otsustab süüteomenetluse toimetamise üle pädev asutus (nt politseiasutus) või
prokuratuur, karistuse määrab kohus (vt väärteomenetluse seadustikku, kriminaalmenetluse
seadustikku).
Õiguskantslerile seaduserikkumistest teatanud inimesed on kaitstud tagakiusamise eest.
Ametiasutus, sealhulgas Õiguskantsleri Kantselei, peab kehtestama saabunud ja saadetavale
kirjale juurdepääsupiirangu ehk tunnistama kirja asutusesiseseks kasutamiseks, kui selles kirjas
on isikuandmeid (avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35 lg 1 p 12). Õiguskantsler võib tunnistada
avalduse ja selle andmed asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks, kui seda taotleb
avaldaja või kui õiguskantsler leiab, et avaldusele juurdepääsu tuleb piirata isikute õiguste ja
vabaduste kaitseks (ÕKS § 23 lg 8, AvTS § 35 lg 1 p 19).
Õiguskantsleri seisukohtadega saate tutvuda veebilehel www.oiguskantsler.ee, õiguskantsleri
tegevuse ülevaated leiate veebilehelt www.oiguskantsler.ee/et/aasta-%C3%BClevaade.
Loodetavasti on neist selgitustest abi.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Kristel Lekko 693 8443
[email protected]