dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Väljaminev kiriAvalik

Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA_kiri

Õiguskantsleri Kantselei · 19. detsember 2024
Viit
16-6/242008/2407486
Registreeritud
19. detsember 2024
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
16 Muu seadusest tulenev tegevus
Sari
16-6 Puuetega inimeste õiguste edendustöö
Toimik
16-6/242008
Vastutaja
Liisi Uder (Õiguskantsleri Kantselei, Juhtkond)

Failid

  • 📎16-62420082407486 19.12.2024 Väljaminev kiri.asice321 KB

Sisu (failidest)

Margus Toomla Teie nr Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA [email protected] Meie 19.12.2024 nr 16-6/242008/2407486 Laulu- ja tantsupeo esinejate valimine Austatud Margus Toomla Õiguskantsleri poole pöördus avaldaja, kes on mures selle pärast, et puuetega inimesed pole 2025. aastal toimuvale üldlaulu- ja tantsupeole „Iseoma“ esinema oodatud. Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse (ELT SA) tegevuse põhieesmärk on Eesti laulu- ja tantsupidude traditsiooni arendamine ning järeltulevatele põlvedele hoidmine. Sihtasutuse visioon on hoida ning loovalt arendada traditsiooni, mis on avara tähendusväljaga ja mis toetab vaimselt sidusa ühiskonna arengut. Sihtasutuse poole pöördus koorijuht, et uurida erivajadusega inimestest koosneva koori ettelaulmise võimalusi. Laulupeo üldjuht vastas, et kahjuks pole sellise koori osalemine laulupeol võimalik, seda laadi kollektiivide väljendusvõimaluste jaoks peab leiduma teist laadi väljund. Puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikli 30 (lg 2) kohaselt peaks riik tegema kõik, et anda puuetega inimestele võimalus arendada ja rakendada oma loomingulist, kunstilist ja vaimset potentsiaali mitte ainult enda heaks, vaid ka ühiskonna rikastamiseks. See konventsiooni põhimõte seostub kenasti ka sihtasutuse enda eesmärkidega. Laulupidu on mõeldud inimesi ühendama ja mõne kollektiivi välistamine juba ettelaulmiselt selle liikmete erivajaduste tõttu ei lähe kokku ei Eesti võetud rahvusvaheliste kohustustega ega ka riigi enda seatud eesmärkidega. Kultuuriministeeriumi koostatud kultuuri arengukavas 2021–2030 on öeldud, et igal Eesti elanikul peab olema võimalus osaleda endale sobivates kultuuritegevustes ja loomealadel nii huvilise kui ka loojana. Ligipääs kultuurile peab olema tagatud sõltumata erivajadustest (p 1.10, lk 13). Nii nagu teistel kooridel, orkestritel või tantsurühmadel peaks ka erivajadusega inimeste kollektiividel olema võimalik pääseda laulu- ja tantsupeole esinema. On tervitatav, et viimastel aastatel on olnud laulu- ja tantsupeol esineda soovijaid üha rohkem. Seetõttu ei pruugi kõik soovijad laulukaare alla, lavale või Kalevi staadionile ära mahtuda. Möönan, et seetõttu võib olla vajalik teha kollektiivide seast valik. Valiku aluseks peavad aga olema kõigile mõistetavad kriteeriumid. Inimeste puuetest lähtuvalt kollektiivide automaatne välistamine ei sobi kokku ka ELT SA enda sätetatud sidusa ühiskonna arengu toetamise põhimõttega. 2 XXVIII laulu- ja XXI tantsupidu „Iseoma“ tutvustuses seisab, et inimene ning inimlikkus on väärtused, mis on inspireerinud „Iseoma“ loojaid. Seekordne pidu kannab mõtet, et kui kunagi sai laulupeole tulnud murdekeelsest maarahvast kirjakeelne eesti rahvas, keda seob armastus oma kodukeele ja -maa vastu, siis nüüd saab kirjakeel laulupeol taas murreteks lahti lauldud. Eesti riigikeel on eesti keel. Eesti viipekeel on iseseisev keel ning viibeldud eesti keel on eesti keele esinemiskuju (keeleseaduse § 3). Viipekoor, kes soovib samuti laulupeol esineda, esitaks oma laulud eesti viipekeeles. Koor on ise pannud segakooride repertuaari viipekeelde. Eesootava peo juhtmõte on tagasipöördumine murrete juurde. Viipekoori osalemine üldlaulupeol rõhutaks veelgi eesti keele rikkust ja aitaks kaasa ELT SA eesmärgile arendada loovalt laulupeo traditsiooni. Nii nagu rikastavad ja tugevdavad eesti keelt selle piirkondlikud erikujud ehk murded, ja seepärast kaitseb neid keeleseadus, rikastab ja tugevdab eesti keelt ning on keeleseaduses ära märgitud ka viipekeel ja viibeldud eesti keel. Viibeldud eesti keelt kasutavad iga päev tuhanded inimesed. Õiguskantsleri seaduse kohaselt täidab õiguskantsler alates 1. jaanuarist 2019 puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise edendamise, kaitse ja seire ülesandeid. Õiguskantsler seisab selle eest, et kõik puuetega inimesed saaksid põhiõigusi ja -vabadusi teostada teistega võrdsetel alustel. Seetõttu palun Teil veel kord selgitada, kuidas on viipekoori või mõne teise tavapärasest erineva koori, orkestri või tantsurühma üldpeolt välja jätmine kooskõlas Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste, ELT SA eesmärkide ja üldpeo „Iseoma“ kontseptuaalse eesmärgiga. Ootan Teie vastust hiljemalt 14. jaanuariks 2025. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Madise Liisi Uder 693 8437 [email protected]
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →