Õigusakti eelnõu

Siseministeerium Meie 18.08.2022 nr 1.1-10.1/6573-1 Krediidiasutustele aruandekohustuse kehtestamine Austatud härra Läänemets Esitame kooskõlastamiseks rahandusministri määruse „Krediidiasutustele aruandekohustuse kehtestamine“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister Lisad: Määruse eelnõu Määruse eelnõu seletuskiri Lisaadressaadid: Rahapesu Andmebüroo Eesti Pank Pangaliit Märt Emil Belkin 611 3035 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  Rahandusministri määruse „Krediidiasutustele aruandekohustuse kehtestamine“ seletuskiri 1. Sissejuhatus 17. juunil 2020. a võttis Riigikogu vastu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (130 SE), mille § 541 kohaselt esitavad krediidi- ja finantseerimisasutused ning isikud, kes nimetatud seaduse § 64 lõike 1 alusel kuuluvad Rahapesu Andmebüroo (edaspidi RAB) järelevalve alla, Rahapesu Andmebüroole seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks vajalikke andmeid sisaldavad aruanded. Säte võimaldas siseministril valdkonna eest vastutava ministrina kehtestada määruse, milles nähakse ette RAB- ile esitatavate aruannete sisu, esitaja ja esitamise kord. Määrust on tarvis ajakohastada, kuna muutunud on Eesti Panga presidendi määruste lisad, millele määrus viitab. Alates 2021. aasta 1. jaanuarist läksid seni Politsei- ja Piirivalveameti struktuuriüksusena tegutsenud rahapesu andmebüroo ülesanded, õigused ja pädevus üle Rahapesu Andmebüroole ja tema ametnikele Rahandusministeeriumi valitsemisalas. Seeläbi sai valdkonna eest vastutavaks ministriks rahandusminister. Kuna määrust tuleb ajakohastada, on otstarbekas tunnistada senine aruannete esitamist puudutav siseministri 21. detsembri 2020. aasta määrus nr 48 "Krediidiasutustele aruandekohustuse kehtestamine" kehtetuks ning kehtestada selle asemel muudetud kujul rahandusministri määrus. Kohustatud isikute jaoks säilivad andmete kogumise praktika ja käik muutmatuna. Määruses juhindutakse jätkuvalt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse §-s 541 ja riikliku statistika seaduse §-s 301 sätestatud andmete integreeritud kogumise põhimõtetest. See tähendab, et RAB-i ülesannete täitmiseks vajalikke andmeid kogutakse koos riikliku statistika tegemiseks vajalike andmetega, pidades silmas kõikide andmesaajate vajadusi. Integreeritud andmekogumine vähendab nii andmeesitajate kui ka andmesaajate halduskoormust ning väldib olukordi, kus andmeesitaja peab samade andmete esitamisel juhinduma mitmest eri õigusaktist. Eelnõu on ette valmistanud Rahandusministeeriumi rahandusteabe poliitika osakonna jurist Märt Belkin ([email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa ([email protected]). Määrus kehtestatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 541 lõike 3 ja riikliku statistika seaduse § 301 lõike 3 alusel. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu § 1 sätestab määruse reguleerimisala, milleks on Eestis tegutsevale krediidiasutusele ja krediidiasutuse filiaalile (edaspidi krediidiasutus) määruse §-s 3 nimetatud aruannete esitamise kohustuse kehtestamine ning määratakse nende koostamise ja esitamise kord. Eelnõu § 2 loetleb need määrused ja nende lisad, milles esitatud andmete saamiseks on RAB- il teadmisvajadus, sest RAB vajab neid strateegilise analüüsi tegemisel. Strateegilise analüüsi võimekus on oluline, et suurendada rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise efektiivsust ja kohaldada riskipõhist lähenemist, et maandamaks peamised riskid kõigis valdkondades. Seetõttu on vaja tagada, et RAB-ile on kättesaadavad strateegilise analüüsi ja seire tegemiseks vajalikud andmed, muu hulgas näiteks piiriüleste maksete andmed. 1 Siseministeerium selgitas 2020. aastal koostöös asjassepuutuvate osalistega välja, missugustes Eesti Pangale esitatavates aruannetes kajastatud andmeid vajab RAB talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks. Seetõttu nimetati siseministri 21. detsembri 2020. a määruses nr 48 "Krediidiasutustele aruandekohustuse kehtestamine" (edaspidi siseministri määrus) aruanded, mille kohta leiti koostöö käigus, et neis sisalduvad andmed on RAB-ile vajalikud strateegilise analüüsi tegemiseks. Käesolev määrus jätkab sama põhimõtet ning nimetab üksnes strateegilise analüüsi tegemiseks vajalikud aruanded. 1. jaanuaril 2022. a jõustusid kaks siseministri määruse §-s 3 nimetatud Eesti Panga presidendi määrust: „Krediidiasutuse bilansi täiendava aruandluse kehtestamine“ ning „Krediidiasutuste maksestatistilise aruandluse kehtestamine“. Seejuures muutus siseministri määruse § 3 lõikes 2 nimetatud määruse „Krediidiasutuse bilansi täiendava aruandluse kehtestamine“ lisade numeratsioon: kui varasemalt sisaldusid asjakohased aruanded viidatud määruse lisades 1, 2, 3 ja 9, siis 1. jaanuaril 2022. a jõustunud Eesti Panga presidendi määrusega on asjaomased lisad 1, 7, 8 ja 11. Käesolev määrus korrigeerib numeratsiooni. Aruanded on jätkuvalt samasisulised ning kohustatud isikute jaoks säilivad andmete kogumise praktika ja käik muutmatuna. Eelnõu § 3 sätestab aruandeperioodi ja aruannete esitamise tähtajad. Need on ette nähtud Eesti Panga presidendi määrustes, mis on loetletud määruse §-s 2. Eelnõu § 4 reguleerib andmete esitamise korda ning selle kohaselt esitavad krediidiasutused aruanded, lähtudes Eesti Panga presidendi asjakohases määruses sätestatud aruannete esitamise korrast ja esitamisele kehtivatest nõuetest. See tähendab, et andmeandjale muudatusi ei kaasne, kuna aruannete esitamisel säilib ka enne siseministri määruse andmist kehtinud praktika. Eelnõu §-ga 5 tunnistatakse kehtetuks siseministri 21. detsembri 2020. a määrus nr 48 "Krediidiasutustele aruandekohustuse kehtestamine". Alates 2021. aasta 1. jaanuarist muudeti seni Politsei- ja Piirivalveameti struktuuriüksusena tegutsenud rahapesu andmebüroo Rahandusministeeriumi valitsemisala valitsusasutuseks. Seeläbi on valdkonna eest vastutav minister rahandusminister. Õigusselguse huvides on otstarbekas kuulutada varasem siseministri määrus kehtetuks ning kehtestada RAB-ile esitatavate aruannete sisu, esitaja ja esitamise kord rahandusministri määrusega. 3. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse ega selle rakendamisega. 5. Määruse mõjud Eelnõu asendab senist siseministri 21. detsembri 2020. a määruse nr 48 "Krediidiasutustele aruandekohustuse kehtestamine" määrust ning ajakohastab selle §-s 3 nimetatud aruannete loetelu. Määrus ei suurenda määruses nimetatud osaliste halduskoormust, kuna aruannete esitamise korras andmeandjale seni kehtinud nõudeid ei muudeta. 6. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused 2 Määrusega ei kaasne olulisi kulusid riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevusele. Eesti Pank ja RAB on kehtestanud andmevahetusega seotud üksikasjad koostööleppes ning täiendavaid kulusid eelarvele ei kaasne. 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras, see tähendab kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 8. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Siseministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks Rahapesu Andmebüroole, Eesti Pangale ja Pangaliidule. 3  EELNÕU MÄÄRUS Krediidiasutustele aruandekohustuse kehtestamine Määrus kehtestatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 541 lõike 3 ja riikliku statistika seaduse § 301 lõike 3 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse Eestis tegutsevale krediidiasutusele ja krediidiasutuse filiaalile (edaspidi krediidiasutus) nõue esitada määruse §-s 2 nimetatud aruanded (edaspidi aruanded) ning määratakse nende koostamise ja esitamise kord. § 2. Aruanded ja nende koostamine Krediidiasutus esitab Rahapesu Andmebüroole järgmised Eesti Panga presidendi määrustes nimetatud aruanded: 1) Eesti Panga presidendi määruse „Krediidiasutuste maksebilansi aruandluse kehtestamine“ lisa 2; 2) Eesti Panga presidendi määruse „Krediidiasutuse bilansi täiendava aruandluse kehtestamine“ lisad 1, 7, 8 ja 11; 3) Eesti Panga presidendi määruse „Krediidiasutuse bilansivälise aruandluse kehtestamine“ lisa 3; 4) Eesti Panga presidendi määruse „Maksebilansi koostamiseks vajalike andmete esitamine“ lisad 1 ja 2; 5) Eesti Panga presidendi määruse „Krediidiasutuste maksestatistilise aruandluse kehtestamine“, lisad 1, 2 ja 4; 6) Eesti Panga presidendi määruse „Detailsete krediidiandmete aruannete esitamise nõuded“, lisad 1–3 ja 6. § 3. Aruandeperiood ja aruannete esitamise tähtajad Paragrahvis 2 nimetatud aruannete aruandeperiood ja esitamise tähtajad nähakse ette §-s 2 nimetatud Eesti Panga presidendi määrustes. § 4. Aruannete esitamine Krediidiasutus esitab §-s 2 nimetatud aruanded lähtudes Eesti Panga presidendi asjakohases määruses sätestatud aruannete esitamise korrast ja esitamisele kehtivatest nõuetest. § 5. Määruse kehtetuks tunnistamine Siseministri 21. detsembri 2020. a määrus nr 48 "Krediidiasutustele aruandekohustuse kehtestamine" tunnistatakse kehtetuks. (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister (allkirjastatud digitaalselt) Merike Saks kantsler