Arvamuse küsimine

Saatja: [email protected] Saaja: "Tallinna Ringkonnakohus info" <[email protected]>, "Kohtute infoteenistus" <[email protected]>, "Kohtute infoteenistus" <[email protected]>, "Kohtute infoteenistus" <[email protected]>, "Kohtute infoteenistus" <[email protected]>, "Kohtute infoteenistus" <[email protected]>, "Tartu HK Tartuhk info" <[email protected]> Teema: Arvamuse küsimine Kuupäev: 2025-03-26 11:23 Tere! Teile on saadetud Riigikohtu dokumendihaldussüsteemi kaudu dokument Arvamuse küsimine (kohtumenetluse hea tava), mis on registreeritud 26.03.2025, numbriga 7-7/25-176-1. Kontaktinfo Riigikohus Lossi 17 50093 Tartu e-post: [email protected] telefon: 7309002, 7309037 Saatja: <[email protected]> Saadetud: 26.03.2025 13:23 Adressaat: Tallinna Ringkonnakohus info <[email protected]>; Kohtute infoteenistus <[email protected]>; Kohtute infoteenistus <[email protected]>; Kohtute infoteenistus <[email protected]>; Kohtute infoteenistus <[email protected]>; Kohtute infoteenistus <[email protected]>; Tartu HK Tartuhk info <[email protected]> Teema: Arvamuse küsimine Tere! Teile on saadetud Riigikohtu dokumendihaldussüsteemi kaudu dokument Arvamuse küsimine (kohtumenetluse hea tava), mis on registreeritud 26.03.2025, numbriga 7-7/25-176-1. KontaktinfoRiigikohusLossi 1750093 Tartue-post: telefon: 7309002, 7309037 Kristjan Siigur 26.03.2025 nr 7-7/25-176 Tiina Pappel Astrid Asi Liina Naaber-Kivisoo Toomas Talviste Marek Vahing Sirje Kaljumäe Kaupo Kruusvee Arvamuse küsimine Lugupeetud kohtuesimehed 21.–22. septembri 2023 Riigikohtu ja ringkonnakohtute ümarlaual moodustati töörühm, et pakkuda välja lahendus menetlusprioriteetide määratlemiseks tsiviilasjades olukorras, kus piiratud ressursid ei võimalda kõiki menetluses olevaid kohtuasju ühtlase kiirusega menetleda. Prioriteetide määratlemine peaks muu hulgas andma kohtunikele kindlustunde, et neile ei saa teha põhjendamatuid etteheiteid, kui nad ei saa objektiivsetel põhjustel tegelda kõigi kohtuasjadega nii kiiresti, nagu menetlusosalised neilt seda ootavad. Praeguseks on töörühm koosseisus Priit Kama, Kersti Kerstna-Vaks, Villu Kõve, Vahur-Peeter Liin, Mati Maksing, Liina Naaber-Kivisoo, Kaupo Paal, Andra Pärsimägi, Moonika Tähtväli ja Urmas Volens teinud ettepaneku täiendada tsiviilkohtumenetluse küsimustes 13. veebruaril 2015 kohtunike täiskogul heaks kiidetud kohtumenetluse head tava. Muudatusettepanekute üle on kavas otsustada kohtunike XXIV täiskogul selle aasta 5. juunil. Enne seda toimub projekti arutelu 30. mail kohtute haldamise nõukojas. See, et väljapakutud ettepanekud puudutavad üksnes tsiviilkohtumenetlust ei välista, et tulevikus võiks head tava täiendada ka kriminaal- ja halduskohtumenetluse osas, kui kohtunikud selleks vajadust näevad. Ootame kohtutelt seisukohti väljapakutud hea tava muudatuste kohta 9. maiks 2025. Enne seda on kavas ettepanekute arutelu maakohtute ja ringkonnakohtutega, mille täpsed ajad lepib Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, faks 730 9003, e -post [email protected] www.riigikohus.ee kohtuesimeestega kokku Riigikohtu tsiviilkolleegiumi esimees Kaupo Paal ([email protected]), kellele palume saata ka kohtute seisukohad hea tava muudatuste projekti kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Villu Kõve Riigikohtu esimees Lisa 1: Kohtumenetluse hea tava muudatuste projekt, 20. märts 2025 2(2) Saatja: [email protected] <[email protected]> Saaja: Kohtute infoteenistus, Kaupo Paal Teema: Arvamuse küsimine Tere! Teile on saadetud Riigikohtu dokumendihaldussüsteemi kaudu dokument Arvamuse küsimine (kohtumenetluse hea tava), mis on registreeritud 26.03.2025, numbriga 7-7/25-176-1. Lisainfo Toomas Talvistele: Kohtumenetluse hea tava muutmise projektist võiks rääkida ka 24. aprilli kohtumise raames Pärnus, kui on kavas rääkida kohtureformist. Arvestaks koguajale juurde pool tundi, aruteluga liituksid ka Kaupo Paal ja Priit Kama. Kontaktinfo Riigikohus Lossi 17 50093 Tartu e-post: [email protected]<mailto:[email protected]> telefon: 7309002, 7309037 III. Kohtumenetluse hea tava Õigusemõistmine on toimunud kvaliteetselt, kui isikute õiguste ja vabaduste kaitse on sisuliselt asjakohane, kättesaadav ja õigeaegne ning mõjus. Pidades oluliseks põhiseaduses ja menetlusseadustikes sätestatud kohtumenetluse õigeaegsuse, asjakohasuse ja tõhususe põ himõtet ning õigusemõistmisesse sekkumise lubamatuse põhimõtet, on esimese ja teise a stme kohtute üldkogud läbi arutanud ja kohtunike täiskogu heaks kiitnud kohtuasjade kvaliteetseks menetlemiseks allpool loetletud põhimõtted. 1. Kohtumenetluse kestus - Kohtumenetluse kestus on ennustatav ja menetlus toimub mõistliku aja jooksul. Kohtunik informeerib kohtu esimeest , osakonna juhatajat või kolleegiumi esimeest asjaoludest, mis ei võimalda tal lahendada asja kohtus, osakonnas või kolleegiumis kokkulepitud tähtaegade jooksul; - kohtumenetluses välditakse tarbetuid menetlustoiminguid, mis toovad kaasa menetluse pikenemise (näiteks kompromissile suunamine olukorras, kus see ei vasta menetlusosalise soovile või huvile või on muul põhjusel perspektiivitu, nõuete korduv täpsustamine kirjalikus menetluses, kui eeldatavasti saaks seda tulemuslikumalt teha eelistungil kaebaja juuresolekul); - kohtumenetluse kiiruse huvides ei tohi rikkuda menetlusosaliste õigust asja õigele lahendamisele ning õiglasele ja erapooletule kohtumenetlusele; - kohtumenetluse aja planeerimisel peetakse silmas kogu menetluse kestust menetluse algusest lõpuni (arvestades võimalusel kohtumenetlusele eelnenud menetluse kestust); Kohtunik k asutab oma 40-tunnist töönädalat võimalikult efektiivselt ja lähtudes kohtuasjade prioriteet susest . Põhjendatud ei ole püsiva ülekoormusega töötamine, mis kahjustab kohtuniku töövõimet ning tema töö kvaliteeti . ; Kohtunik a rvestab oma tööaja kasutamisel menetlusosaliste , teiste kohtunike ja kohtu töötajatega; - osakonna juhataja , kolleegiumi esimees ja kohtu esimees vastuta vad selle eest, et kohtu tööjaotusplaan ja -korraldus tagab optimaalse töökorralduse , kohtuasjade seaduspärase , efektiivse ja õigeaegse lahendamise ning vajadusel korraldavad töö ümber (KS § 45) , kui kohtupidamise korrakohasuse tagamiseks on see vajalik; Tsiviilasjade lahendamise prioriteedid Tsiviilasjades korraldab kohtunik kohtasj u üld juhul alltoodud järjekorras : menetlustoimingud, mille jaoks on seaduses määratud konkreetne tähtaeg või mille tähtaeg tuleb eelnevatest toimingutest ; määruskaebuse läbivaatami n e ja edastami ne kõrgemale kohtule; alaealise huvidega seotud perekonnaasjad ja muud eestkosteasjad (alaealisele või täiskasvanule eestkostja määramine, hooldusõiguse asjad, lapsendamise asjad, alaealise isaduse vaidlustamine ja kohtulik tuvastamine, alaealise ülalpidamise vaidlused , alaealise ja piiratud teovõimega täisealise isiku nimel tehingute tegemine ) tööõiguse asjad, kus on esitatud ennistamise nõue ja ei saa esitada kohtus töölepingu lõpetamise taotlust (TLS § 107 lg 3) Ülejäänud tsiviilasjad lahendatakse üldjuhul nende kohtusse saabumise järjekorras . Samaaegselt tegeleb kohtunik sõltuvalt menetletavate asjade iseloomust optimaalse arvu kohtuasjadega korraga. Kui kohtasjaga ei ole võimalik koheselt edasi tegelda, siis on otstarbekas, kui periood, mil kohtunik asjaga ei tegele, jääb hagi või avalduse vastuse saabumise ja istungi või kirjalikus menetluses lahendi koostamise vahele. Varem teiste kohtunike menetluses olnud ümberjagatud asjad, kohtulahendi tühistamise tõttu kõrgema astme kohtust uuesti menetlusse saabunud asjad ning asjad, milles menetlus uuendatakse peale menetluse peatamist lisa b kohtunik aktiivselt töös olevate asjade valimisse lähtuvalt nende esmase kohtusse jõudmise järjekorrast. Eelnevalt kirjeldatud järjekorras tul eb esmalt teha asjade menetlusse võtmise määrused , küsida vastused hagile või avaldusele ning seejärel jätkata samas prioriteetsusjärjekorras tegelemist nende kohtuasjadega, kus on saabunud menetlusosaliste vastused , ekspertiisid ja /või täidetud muud tingimused menetluse jätkamiseks või lõpetamiseks . Hagist loobumised, hagi tagasivõtmised, kompromissid, tagaseljaotsusega lahendatavad asjad jms lahendatakse esimesel võimalusel. M enetlusosalis e asja ei lahendata eelisjärjekorras üksnes sellepärast, et menetlusosaline seda kohtult aktiivselt nõua b. K ohtunik järgib menetlusosalistele antud lubadusi menetlustoimingute tegemise l; 2. Menetluses osalejatega suhtlemine - Menetlusosalistega suhtlemisel lähtutakse „Eesti kohtuniku eetikakoodeksis“ sätestatud normidest. Kohtumenetlus toimub professionaalses ja üksteisest lugupidavas õhkkonnas; - vajadusel suheldakse väljaspool kohtuistungit menetlusosalistega korralduslikes küsimustes, kandes hoolt, et mõlemad pooled oleksid teavitatud; - menetlusosalisi informeeritakse igast olulisest aspektist, mis mõjutab kohtuasja lahendamist. 3. Kohtumenetluse juhtimine - Menetlusosalised ja nende esindajad on üldjuhul kaasatud kohtuistungite aegade planeerimisse, arvestades sh juba varem kokkulepitud istungiaegu ning võimalusel advokaatide ja prokuröride töögraafikuid; - Suulise menetluse korral arutatakse menetluse kulgu esimesel istungil ja kirjaliku menetluse korral antakse teada menetlusesisestest tähtaegadest menetlusliigi otsustamisel. Tähtajad peaksid arvestama kohtuasja keerukust . Menetlusosalistele ei anta põhjendamatud lubadusi. Kui kohtul ei ole võimalik lähiajal menetlustoimingutega jätkata, siis teavitatakse menetlusosalisi ka sellest ausalt ; - kohtumenetlus korraldatakse menetlusosalisi võimalikult säästval viisil, vältides põhjendamatuid kulutusi; - kohtuistungiks valmistatakse kohtuasi ette põhjalikkusega, mis võimaldab kohtunikul hinnata menetlusosaliste taotluste ja väidete asjakohasust ning võimalusel lahendada kohtuasi samal istungil; - kohtuniku tegevus menetluse juhtimisel peab olema pooltele arusaadav; - ei jäeta reageerimata, kui menetlusosaline käitub kohtuistungil vääritult, jätab ilmumata või teatab mitteilmumisest viimasel hetkel; - lahendi kirjutamiseks planeeritakse piisav aeg, et vältida lahendi kuulutamise aja edasilükkamist. Edasilükkamise korral teavitatakse sellest menetlusosalisi ja teatatakse neile uus lahendi kuulutamise aeg. 4. Koostöö kohtuametnikega - Kohtuametnikega suhtlemisel lähtutakse „Eesti kohtuniku eetikakoodeksis“ sätestatud normidest. Kohtunik kohtleb kohtuametnikku väärikalt, tunnustades tema panust õigusemõistmise korrakohasesse toimimisse; - kohtuametnikele antavad korraldused on konkreetsed ja arusaadavad; - oma juhitud menetlusgrupis (istungisekretär, konsultant, kohtujurist) korraldatakse tööd arusaadavalt ja antakse tööülesannete paremaks täitmiseks juhiseid ning tagasisidet menetlusgrupi töötulemustest. 5. Meediaga suhtlemine kohtumenetluse ajal - Kohtuasja menetluse kestel järgitakse kohtute haldamise nõukoja antud soovitusi kohtute meediasuhtluseks .