Kiri

Kultuuriministeerium Suur- Karja 23 Tallinn 1 1 . august 202 2 .a. PÖÖRDUMINE Lugupeetud kultuuriminister Piret Hartman , Eesti riigi Põhiseaduses on välja toodud, et riik peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade. Kirjastamise valdkonnas on viimastel aastatel tekkinud mitmed kitsaskohad, mis vajavad tähelepanu ja lisarahastust. Rahvaraamatukogude rahastus Peame väga oluliseks, et lugemuse säilimiseks suureneks rahvaraamatukogude rahastus. Üldine hinnatõus Eestis ei ole mööda läinud raamatuturust. Järsk hinnatõus sea b ohtu raamatute kättesaadavuse . Et raamatud jõuaksid igasse Eestimaa nurka , on eluliselt oluline suurendada teavikute soetamiseks rahvaraamatukogude toetust. Kogemuse põhjal väidame , et kriisiaegadel kasvab raamatukogude külastatavus, mis omakorda eeldab teoste suuremat eksemplaarsust . 2008. aastal oli riigi toetus teavikute soetamiseks 2,2 miljonit eurot. Eelmise m ajanduskriisi aastatel vähendati toetust, mis ei ole siiani taastunud: „Kultuuripoliitika põhialused 2020“ lõpparuande järgi on Kultuuriministeeriumi toetus rahvaraamatukogudele teavikute soetamiseks olnud aastatel 2019 – 2021 aastatel 1 877 974 eurot. Arvestades majandusõhkkonda , Ukraina sõjapõgenikke, kelle jaoks on vaja soetada ka vene- ja ukrainakeelseid raamatuid ning raamatute hin na tõusu on ülioluline suurendada 2023. aasta eelarves toetust teavikute soetamiseks 30%, 2,5 miljonile eurole. Teavikute käibemaksumäära langetamine 5%- le . Paljudes Euroopa riikides kajastub lugemis- ja kirjutamiskultuuri väärtustamine maksulahendustes. Pea kõigis EL-i rii kides kehtib raamatutele sooduskäibemaksumäär ja näiteks Iirimaal, Norras ning Suurbritannias ei maksustata raamatuid üldse käibemaksuga. Tänapäeval pole oluline, millisel kujul teos on välja antud, seega on oluline , et Eestis o leks nii ajakirjandus- kui ka raamatu väljaannetel ühesugune käibemaksumäär. Kirjakultuur on läbi aegade olnud niivõrd oluline eestluse kandja, et me ei tohi tekitada olukorda, kus sellest saab luksuskaup. Peame oluliseks käibemaksumäära alandamist, sest see aitab tagasi hoida hinnasurvet, mis tuleneb nii tooraine, trükinduses kasutatava keemia kui ka elektrihinna kallinemisest. Eesti raamatutur u käive on hinnanguliselt 40 miljonit eurot, käibemaksumäära alandamine 9%- lt viiele tähendaks riigieelarves aastas ca 1,6 miljonit eurot. Autorihüvitusfondi toetuse suurendamine L aenutushüvitiseks eraldatud summa vajab oluliselt suurendamist. 2022. aastal maksti autoritele laenutushüvitiseks 123 509 eurot, väljamakse aluseks oli 3,9 miljonit laenutust. Arvestades, et laenutushüvitis peaks toetama oma kultuuri ja kirjanduse kättesaadavust ning hüvitama autoritel e saamata jäänud tasu, siis oleks ideaalne kasv 250 000 eurot aastas , et saavutada viie aastaga summa, milleni loodeti jõuda AHFi luues. Pärast selle taseme saavutamist ei oleks enam nii hüppelist kasvu vaja , välja arvatud siis, kui lisandub e raamatute laenutus. Eesti kirjandus- ja kirjastamisvaldkond vajab muutunud oludes toetust. Kirjastuste Liidu esindajad soovivad Teiega kohtu d a, et täiendavalt selgitada toetuste tausta ja vajadust. Lugupidamisega, Kaidi Urmet Tegevjuht Eesti Kirjastuste Liit