Lp Sirje Arro Teie 14.06.2022 nr 09
Lp Elsa Pajumaa
MTÜ Tallinna Teadlaste Maja Meie 11.08.2022 nr 12-6/1231-2
Vastus pöördumisele pärandihoidlate teemal
Austatud proua Sirje Arro ja proua Elsa Pajumaa
Täname, et avaldasite arvamust muuseumikogude hoiutingimuste teemal. Vabandame, et meie vastus on
puhkuste tõttu nii kaua viibinud.
Leiate, et kahte suurt pärandihoidlat ei peaks rajama, vaid raha tuleks kasutada olemasolevates
muuseumihoidlates museaalide hoiutingimuste parandamiseks. Kultuuriministeerium ja
Muinsuskaitseamet on seda küsimust analüüsinud. Kalkulatsioonid näitavad, et iga muuseumi juurde
nõuetekohase hoidla rajamine oleks ühishoidlatest üle kahe korra kallim ning ka suurema negatiivse
keskkonnajalajäljega edasise ülalpidamise mõttes: ühine passiivkliimaga hoidla on energiasäästlikum kui
palju üksikuid hoidlaid.
Pärandihoidlate planeerimisel on koostatud riskianalüüs1 ning arvesse on võetud teiste riikide praktikat.
Analüüs näitas, et saadav kasu kaalub võimalikud ohud üle.
Lisaks 2018. aasta analüüsile valmis 2022. aasta jaanuaris väga põhjalik dokument2, kus on
kultuuripärandi säilitamise ja hoiustamisega seotud teenuste praeguse olukorra analüüs ning kus kujundati
pärandihoidlas pakutavate teenuste esmane tulevikuvaade. Seal on väga detailselt välja toodud võimalik
kasu ja riskid pärandihoidlate kõigis tegevusvaldkondades, samuti meetmed nende riskide maandamiseks.
Juhime tähelepanu, et Põhja-Eesti pärandihoidla ei saa olema ainult hoiustamiskoht, vaid ka säilitamise,
digiteerimise ja konserveerimise kompetentsikeskus. Sellist pädevust iga väikese muuseumi juurde
tekitada ei oleks kahjuks mitte kunagi võimalik. Isegi kui selleks oleks raha, ei oleks meil lihtsalt piisavalt
palju konservaatoreid ja säilitusspetsialiste, et neid palgata.
Praegu leidub vaid vähestes muuseumides töötajaid, kelle peamised ülesanded on seotud museaalide
säilitamisega. Üle 65%-s riigile kuuluvatest muuseumidest ei tööta ühtegi konservaatorit ega
säilitusspetsialisti. Koguhoidjad ning peavarahoidjad tegelevad küll muu hulgas säilitamisülesannetega,
kuid see moodustab vaid osa nende tööst – palju on muidki muuseumide eesmärkide täitmisega seotud
tööülesandeid, mis jäävad neile ka pärast pärandihoidlate valmimist alles. See tähendab, et praegu peaaegu
aasta ringi kestvate rutiinsete inventuuride tegemise asemel saavad nad keskenduda sisulisele
muuseumitööle.
Tähtis aspekt on ka see, et Eestis ei ole praegu korralikke evakuatsioonipindu, kuhu õnnetuste korral
museaale varjule viia ja kus siis ka vajalikke konserveerimistöid teha. Ennistuskoja Kanut praegused
ruumid Tallinna vanalinna kitsastes oludes on peaaegu täielikult amortiseerunud ning on ebasobivad ka
asukoha tõttu. Samuti saab uutesse hoonetesse projekteerida varjendid, mis kaitsevad meie pärandit
võimaliku sõjalise ohu eest.
1
https://www.muinsuskaitseamet.ee/sites/default/files/2018_museaalide_sailitamise_teenuse_analuus_muuseumide_
uhishoidla.pdf lk 71
2
https://www.muinsuskaitseamet.ee/sites/default/files/parandihoidla_teenuste_eelanaluus_civitta_0.pdf
Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 /
[email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941
Praegu on riigile kuuluvate muuseumikogude museaalid palju halvemates tingimustes, kui nad oleksid
uutes pärandihoidlates, kuhu koondatakse nii tehnoloogia kui ka teadmiste viimane sõna. Praeguseid
hoiupindu on keeruline (sageli võimatu) ja väga kallis viia vastavusse pikaajalise säilitamise nõuetega.
Seega, museaale pärandihoidlatesse koondades päästame nad tegelikult mitmest väga tõenäolisest
säilitamise ja kriisidega seotud riskist. Tulekahju kui kõige suurema mõjuga riski avaldumise tõenäosus on
palju väiksem valdkonna parima praktika ja teadmiste järgi rajatud pärandihoidlates kui praegustel
hädapäraselt kohandatud hoiupindadel iga üksiku muuseumi juures. Museaalide tihe paiknemine ei
võimalda nendeni kiiret juurdepääsu ega evakueerimist, mis on ohutuse seisukohalt esmase tähtsusega.
Muuseumikogude hajutatus jääb tegelikult alles. Lisaks kahele ühisele pärandihoidlale hoiustataks
pärandit Kumu kunstimuuseumis, Eesti Rahva Muuseumis ja Eesti Ajaloomuuseumi uues hoidlas
Maarjamäel, samuti hoidlates Hiiumaal ja Saaremaal. Rääkimata mitmetest munitsipaal- ja
eramuuseumide kogudest üle terve Eesti, mida on üle 100 ja mille tervikuna ühishoidlatesse toomist ei
kavandata.
Ühised pärandihoidlad on Euroopas juba üsna levinud praktika. Meile on eeskujuks olnud näiteks
Hollandi, Taani, Rootsi, Soome ja Läti ühishoidlad. Saadud kogemused kinnitavad, et taolised hoidlad
aitavad kokku hoida ressurssi, tagada museaalide parema säilimise ning suurendavad ligipääsu
muuseumikogude kasutamisele ja uurimisele. Loomulikult on pärandihoidla ruumid ka vastavalt
liigendatud, et tagada eri materjalide säilitusnõuded.
Tõsi on see, et kui museaalid ei asu enam füüsiliselt iga muuseumi juures, peavad muuseumitöötajad
suutma paremini oma töövoogusid planeerida. Selles ei ole aga midagi ületamatut, sest juba praegu
kasutavad väga paljud muuseumid ajutisi hoiupindu väljaspool oma muuseumihoonet.
Muuseumiväliste uurijate vaates paraneb aga ligipääs kogudele märkimisväärselt, sest paraneb ülevaade
meie kultuuripärandist muuseumide üleselt (ühishoidlates hoiustatakse museaale materjalipõhiselt, mitte
muuseumide kaupa) ja kaob vajadus külastada mitut uurimissaali. Pärandihoidlasse kolimisele eelneb ka
materjalide digiteerimine, mis eelkõige dokumendi- ja fotokogude puhul vähendab vajadust uurijate
füüsiliseks kohaletulekuks. Küll aga suurendab see kogude kasutatavust, mida näitab ka Rahvusarhiivi
Noora maja ehitamise kogemus.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Merilin Piipuu
kultuuriväärtuste asekantsler
Teadmiseks:
Riigikantselei
Rahandusministeerium
Riigikogu kultuurikomisjon
Marju Reismaa 628 2335
[email protected]