EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: KEM/22-1015 - Kaitsealuste võtmeheinade püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri
Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 14.09.2022 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ad4ddbb7-01ee-4ac6-a3ee-533759b2dd99
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ad4ddbb7-01ee-4ac6-a3ee-533759b2dd99?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main
Ministeeriumid
31.08.2022 nr 1-4/22/3123-2
Kaitsealuste võtmeheinade püsielupaikade kaitse alla
võtmise ja kaitse-eeskirja eelnõu kooskõlastamiseks
esitamine
Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks keskkonnaministri määruse „Kaitsealuste
võtmeheinade püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” eelnõu koos seletuskirjaga.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Madis Kallas
Minister
Lisad: 1. Kaitsealuste võtmeheinade püsielupaikade määruse eelnõu
2. Kaitsealuste võtmeheinade püsielupaikade määruse seletuskiri
Egle Kons, 5694 3013
[email protected]
Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
EELNÕU
KESKKONNAMINISTER
MÄÄRUS
Tallinn
Kaitsealuste võtmeheinade püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri
Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 2, § 11 lõike 1 ja § 12 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Kaitsealuste võtmeheinade püsielupaikade kaitse-eesmärk
(1) Määrusega võetakse kaitse alla Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. a määruse nr 195 „I ja II
kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loeteluˮ § 1 lõike 1 punkti 3, § 1 lõike 1 punkti
4 ning § 5 lõike 3 punkti 12 kohaselt I kaitsekategooriasse kuuluvate liikide harulise võtmeheina
(Botrychium matricariifolium) ja virgiinia võtmeheina (Botrychium virginianum) ning
II kaitsekategooriasse kuuluva liigi kummeli-võtmeheina (Botrychium multifidum) väljaspool
kaitsealasid ja hoiualasid asuvad kasvukohad, mida tuleb kaitsta liikide soodsa seisundi
tagamiseks.
(2) Kaitsealuste võtmeheinade püsielupaikade (edaspidi püsielupaik) maa-ala kuulub
sihtkaitsevööndisse, välja arvatud Kostkova, Varese, Jälevere, Kuutsi ja Mustanina püsielupaik,
mis kuuluvad vastavalt kaitsekorra eripärale piiranguvööndisse.
(3) Püsielupaigas tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas
määruses ettenähtud erisustega.
§ 2. Püsielupaikade asukohad
(1) Ida-Viru maakonnas võetakse kaitse alla:
1) Arvila virgiinia ja kummeli-võtmeheina püsielupaik Alutaguse vallas Arvila külas;
2) Auvere virgiinia võtmeheina püsielupaik Narva-Jõesuu linnas Auvere külas;
3) Kuningaküla virgiinia võtmeheina püsielupaik Alutaguse vallas Kuningakülas;
4) Mustanina virgiinia võtmeheina püsielupaik Narva-Jõesuu linnas Mustanina külas.
(2) Järva maakonnas võetakse kaitse alla:
1) Rassi virgiinia võtmeheina püsielupaik Türi vallas Rassi külas;
2) Saueaugu virgiinia võtmeheina püsielupaik Türi vallas Saueaugu külas.
(3) Tartu maakonnas võetakse kaitse alla Kargaja virgiinia võtmeheina püsielupaik
Peipsiääre vallas Kargaja ja Põdra külas.
(4) Viljandi maakonnas võetakse kaitse alla:
1) Iia virgiinia võtmeheina püsielupaik Põhja-Sakala vallas Iia külas;
2) Jälevere harulise võtmeheina püsielupaik Põhja-Sakala vallas Jälevere külas.
(5) Võru maakonnas võetakse kaitse alla:
1) Kostkova kummeli-võtmeheina püsielupaik Setomaa vallas Kostkova külas;
2) Kuutsi harulise võtmeheina püsielupaik Rõuge vallas Kuutsi külas;
3) Varese harulise võtmeheina püsielupaik Võru vallas Varese külas.
(6) Püsielupaikade välis- ja vööndite piirid on kantud määruse lisas esitatud kaartidele1.
§ 3. Püsielupaikade valitseja
Püsielupaikade valitseja on Keskkonnaamet.
§ 4. Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused
Määruse seletuskirjas2 on esitatud põhjendused:
1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele;
2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta;
3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta;
4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piiride kulgemise kohta;
5) kaitsekorra kohta.
2. peatükk
KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED
§ 5. Lubatud tegevus
(1) Inimestel on lubatud viibida, pidada jahti ning korjata marju, seeni ja muid metsa
kõrvalsaadusi kogu püsielupaigas.
(2) Püsielupaigas on lubatud:
1) sõidukiga sõitmine teedel;
2) jalgrattaga sõitmine radadel;
3) käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetamata juhtudel sõidukiga ja maastikusõidukiga
sõitmine järelevalve- ja päästetöödel, püsielupaiga valitsemise ja kaitse korraldamisega
seotud tegevusel, püsielupaiga valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ning kaitse-
eeskirjaga lubatud tegevusel;
4) rahvaürituse korraldamine Kuutsi püsielupaigas selleks ettevalmistatud kohas.
(3) Püsielupaigas on püsielupaiga valitseja nõusolekul lubatud:
1) rahvaürituse korraldamine;
2) lõkke tegemine;
3) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus ja koosluse kujundamine
vastavalt kaitse-eesmärgile.
§ 6. Keelatud tegevus
(1) Püsielupaigas on keelatud telkimine.
(2) Püsielupaiga valitseja nõusolekuta on püsielupaigas keelatud:
1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid;
3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist;
5) anda projekteerimistingimusi;
6) anda ehitusluba;
7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda
veeluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist;
8) jahiulukeid lisasööta.
§ 7. Vajalik tegevus
Poollooduslikel kooslustel on vajalik nende ilmet ja liigikoosseisu tagav tegevus, nagu puu- ja
põõsarinde harvendamine, niitmine, loomade karjatamine. Metsakooslustel on vajalik häilude
rajamine.
§ 8. Tegevuse kooskõlastamine
(1) Püsielupaiga valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab
püsielupaiga valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada püsielupaiga kaitse-eesmärgi
saavutamist või püsielupaiga seisundit.
(2) Kui tegevust ei ole püsielupaiga valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud
püsielupaiga valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta
püsielupaiga kaitse-eesmärgi saavutamist või püsielupaiga seisundit, ei teki isikul, kelle
huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õigupärast ootust sellise
tegevuse õiguspärasuse suhtes.
3. peatükk
SIHTKAITSEVÖÖND
§ 9. Sihtkaitsevööndi määratlus
Sihtkaitsevöönd on püsielupaiga maa-ala seal väljakujunenud või kujunevate metsa- ja
niidukoosluste, seal leiduvate virgiinia võtmeheina ja muude kaitsealuste liikide kasvukohtade
säilitamiseks.
§ 10. Lubatud tegevus
Püsielupaiga valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud:
1) olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd;
2) olemasolevate rajatiste hooldustööd.
§ 11. Keelatud tegevus
Sihtkaitsevööndis on keelatud, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi:
1) majandustegevus;
2) loodusvarade kasutamine;
3) uute ehitiste püstitamine, välja arvatud püsielupaiga valitseja nõusolekul tee- ja tehnovõrgu
rajatise või tootmisotstarbeta rajatise püstitamine püsielupaiga tarbeks või püsielupaigas
paikneva kinnistu tarbeks;
4) uue maaparandussüsteemi rajamine.
4. peatükk
PIIRANGUVÖÖND
§ 12. Piiranguvööndi määratlus
Piiranguvöönd on püsielupaiga maa-ala seal väljakujunenud niidukoosluste, seal leiduvate
harulise võtmeheina, kummeli-võtmeheina ja muude kaitsealuste liikide kasvukohtade
säilitamiseks.
§ 13. Lubatud tegevus
Piiranguvööndis on lubatud:
1) majandustegevus, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi,
2) raie, välja arvatud uuendusraie Mustanina püsielupaigas, kusjuures Mustanina püsielupaigas
tuleb sanitaarraiel koosluse loodusliku tasakaalu, liikide ja koosluse vanuse mitmekesisuse
säilitamiseks raiejärgne täius säilitada vähemalt 30% ning üksikpuude rinnet säilitada vähemalt
40 tm mahus.
§ 14. Keelatud tegevus
(1) Piiranguvööndis on keelatud:
1) ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise püstitamine, välja arvatud rajatise püstitamine
püsielupaiga valitseja nõusolekul;
2) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;
3) maavara kaevandamine;
4) uue veekogu rajamine;
5) uue maaparandussüsteemi rajamine;
6) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine, välja arvatud põllumaadel;
(2) Piiranguvööndis on keelatud puidu kokkuvedu külmumata pinnaselt. Püsielupaiga valitseja
võib lubada puidu kokkuvedu, kui pinnas seda võimaldab.
5. peatükk
LÕPPSÄTTED
§ 15. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
§ 16. Menetluse läbiviimine
Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 4. oktoobri 2021. a käskkirjaga nr 1-2/21/403
algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud
käesoleva määruse seletuskirjas.
§ 17. Vaidlustamine
Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse
seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale
õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.
1
Looduskaitseseaduse § 53 lõike 2 alusel ei avaldata Riigi Teatajas püsielupaikade kaarte, nendega saab tutvuda
Keskkonnaministeeriumis, Keskkonnaametis või keskkonnaregistris.
2
Määruse seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumis ja Keskkonnaametis.
…
Minister Meelis Münt
Kantsler
Lisad: 1. Arvila virgiinia võtmeheina ja kummeli-võtmeheina püsielupaik (Arvila_PEP.pdf)
2. Auvere virgiinia võtmeheina püsielupaik (Auvere_PEP.pdf)
3. Iia virgiinia võtmeheina püsielupaik (Iia_PEP.pdf)
4. Jälevere harulise võtmeheina püsielupaik (Jälevere_PEP.pdf)
5. Kargaja virgiinia võtmeheina püsielupaik (Kargaja_PEP.pdf)
6. Kostkova kummeli-võtmeheina püsielupaik (Kostkova_PEP.pdf)
7. Kuningaküla virgiinia võtmeheina püsielupaik (Kuningaküla_PEP.pdf)
8. Kuutsi harulise võtmeheina püsielupaik (Kuutsi_PEP.pdf)
9. Mustanina virgiinia võtmeheina püsielupaik (Mustanina_PEP)
10. Rassi virgiinia võtmeheina püsielupaik (Rassi_PEP.pdf)
11. Saueaugu virgiinia võtmeheina püsielupaik (Saueaugu_PEP.pdf)
12. Varese harulise võtmeheina püsielupaik (Varese_PEP.pdf)
Keskkonnaministri määruse
„Kaitsealuste võtmeheinade püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” eelnõu
SELETUSKIRI
1. Sissejuhatus
Looduskaitseseaduse (edaspidi ka LKS) § 10 lõike 2 alusel on keskkonnaministril õigus võtta
ala püsielupaigana (edaspidi ka PEP) kaitse alla ja kehtestada ala kaitsekord. Eelnõukohase
määrusega moodustatakse väljaspool kaitstavaid alasid asuva I kaitsekategooriasse kuuluva
taimeliigi virgiinia võtmeheina (Botrychium virginianum) ja harulise võtmeheina (Botrychium
matricariifolium) ning II kaitsekategooriasse kuuluva taimeliigi kummeli-võtmeheina
(Botrychium multifidum) ja nende kasvukohtade kaitseks 12 püsielupaika, mis asuvad Ida-Viru,
Järva, Tartu, Viljandi ja Võru maakonnas. Püsielupaikadesse arvatud alad ei ole varem kaitse
all olnud.
Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas võetakse kaitse alla Arvila virgiinia ja kummeli-
võtmeheina püsielupaik Arvila külas ning Kuningaküla virgiinia võtmeheina püsielupaik
Kuningakülas; Narva-Jõesuu linnas Auvere virgiinia võtmeheina püsielupaik Auvere külas
ning Mustanina virgiinia võtmeheina püsielupaik Mustanina külas. Järva maakonnas Türi vallas
võetakse kaitse alla Rassi virgiinia võtmeheina püsielupaik Rassi külas ning Saueaugu virgiinia
võtmeheina püsielupaik Saueaugu külas. Tartu maakonnas võetakse kaitse alla Kargaja
virgiinia võtmeheina püsielupaik Peipsiääre vallas Kargaja ja Põdra külas. Viljandi maakonnas
Põhja-Sakala vallas võetakse kaitse alla Iia virgiinia võtmeheina püsielupaik Iia külas ning
Jälevere harulise võtmeheina püsielupaik Jälevere külas. Võru maakonnas Setomaa vallas
võetakse kaitse alla Kostkova kummeli-võtmeheina püsielupaik Kostkova külas, Rõuge vallas
Kuutsi harulise võtmeheina püsielupaik Kuutsi külas ning Võru vallas Varese harulise
võtmeheina püsielupaik Varese külas.
Keskkonnaministeerium tegi 10. septembri 2010. a eelnõu kohase1 ettepaneku LKS § 8 lõigete
1 ja 2 alusel I ja II kaitsekategooriasse kuuluvate kaitsealuste võtmeheinte kuue püsielupaiga
moodustamiseks LKS § 10 lõike 2 tähenduses. Ettepaneku kohaselt kavandati kaitse alla võtta
kuus püsielupaika: Arvila ja Oonurme virgiinia võtmeheina, Kostkova ja Hiiu kummeli-
võtmeheina ning Paidra ja Pruunakõrve harulise võtmeheina kasvukohtade kaitseks.
Keskkonnaameti tellimusel tegid 2018. aastal I ja II kaitsekategooria kaitsealuste võtmeheinte
inventuuri MTÜ Pärandkoosluste Kaitse Ühingu eksperdid Meeli Mesipuu, Peedu Saar ja Ott
Luuk (Kaitsealuste võtmeheinte valikuliste leiukohtade inventuur ja elupaikade seisundi
eksperthinnang, edaspidi 2018. aasta inventuur). Tuginedes 2018. aastal koostatud
eksperdihinnangule, analüüsis Keskkonnaamet kavandatavate püsielupaikade piiride ja
tsoneeringu otstarbekust ning esitas Keskkonnaministeeriumile liikide kaitse ja võõrliikide
ohjamise planeerimise komisjoni 18. augusti 2020. a otsuse2 alusel 11. jaanuaril 2021 uue, LKS
§ 8 kohase täiendatud kaitse alla võtmise ettepaneku3 (edaspidi VTK) I ja II kaitsekategooria
võtmeheinte püsielupaikade kaitse alla võtmiseks. Keskkonnaamet tegi ettepaneku võtta kaitse
alla täiendavad kaheksa virgiinia võtmeheina (Auvere, Arvila, Iia, Kargaja, Kuningaküla,
Mustanina, Rassi ja Saueaugu), kolm harulise võtmeheina (Jälevere, Kuutsi ja Varese) ning üks
kummeli-võtmeheina püsielupaik (Kostkova) kogupindalaga 91,71 ha.
1
Keskkonnaministri määruse „I ja II kaitsekategooria kaitsealuste võtmeheinade püsielupaikade kaitse alla
võtmine ja kaitse-eeskiri” eelnõu 2010. aasta versiooni seletuskiri. Seletuskiri kättesaadav Keskkonnaametis.
2
LKPK 2020 II koosoleku protokoll. Registreeritud 24.08.2020 nr 7-4/20/14219. Kättesaadav Keskkonnaametis.
3
Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 11.01.2021 nr 7-16/20/21607 all.
1
Võrreldes 2010. aasta ettepanekuga ei pidanud Keskkonnaamet vajalikuks nelja varem
kavandatud võtmeheinte püsielupaiga kaitse alla võtmist. Nendeks on Oonurme virgiinia
võtmeheina, Hiiu kummeli-võtmeheina ning Paidra ja Pruunakõrve harulise võtmeheina
püsielupaik. Hiiu kummeli-võtmeheina varem kavandatud püsielupaiga alale on 2013. aastal
moodustatud kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstav loodusobjekt – Pääsküla raba kaitseala,
mille kaitsekord tagab liigi kasvukoha kaitse. Oonurme virgiinia võtmeheina kasvukohas 2015.
ja 2018. aastal tehtud vaatluse käigus ühtegi isendit enam ei leitud, enne seda registreeriti nii
2011. kui ka 2013. aasta vaatluste käigus vaid üks isend. Kasvukoht pole esmaleiu
registreerimisest (2002) palju muutunud, kuid sellegipoolest on liigi arvukus viimasel
aastakümnel vähenenud, mistõttu on alust arvata, et liik on kasvukohast hääbunud. Nii Paidra
kui ka Pruunakõrve harulise võtmeheina kasvukohas pole viimasel neljal vaatluskorral liiki
enam leitud. Varem sobilikud kasvukohad on praeguseks võsastunud ja sobivate niidukoosluste
pindala vähenenud. Võsa ja puude pealekasvu tõttu muutuvad harulisele võtmeheinale
sobilikud kasvukohad varjukamaks ja niiskemaks, mis toob ühtlasi kaasa muutused rohurindes.
Rohukamara tihenemise tõttu ei ole väikese konkurentsivõimega haruline võtmehein enam
võimeline kõrge- ja kiirekasvuliste liikidega konkureerima, mistõttu tõrjutakse liik kooslusest
välja. Viimati nimetatud leiukohtade kasvukohad on praeguseks muutunud ebasoodsaks ning
püsielupaiga moodustamine või koosluse taastamine pole keerukuse ja kulukuse tõttu
otstarbekas (leiukohad on nüüdseks arhiveeritud).
2018. aasta inventuuri käigus külastati 11 harulise võtmeheina, 22 virgiinia võtmeheina ja 25
kummeli-võtmeheina leiukohta. Inventuuri käigus leiti lisaks teada olnud kasvukohtadele veel
kaheksa virgiinia võtmeheina ja üheksa kummeli-võtmeheina leiukohta. Harulise võtmeheina
uusi leiukohti 2018. aasta inventuuri käigus ei tuvastatud. Erandina pole 2018. aasta inventuuris
käsitletud Varese ja Kuutsi harulise võtmeheina ning Mustanina virgiinia võtmeheina
kavandatavat püsielupaika, kuna tegemist on 2019.–2020. aastal tuvastatud leiukohtadega, mis
polnud ekspertidele inventuuri ajal teada.
Keskkonnaamet korrigeeris VTK-d 2021. aastal toimunud kaasamise käigus esitatud
ettepanekute alusel ja esitas selle 6. augustil 2021. a4 Keskkonnaministeeriumile menetluse
algatamiseks. Keskkonnaminister algatas 4. oktoobri 2021. a käskkirjaga nr 1-2/21/403
menetluse 12 kaitsealuse võtmeheina püsielupaiga (pindalaga 91,92 ha) kaitse alla võtmiseks
ja kaitse-eeskirja kehtestamiseks ning keeldus 4. oktoobri 2021. a käskkirjaga nr 1-2/21/406
ühe virgiinia võtmeheina (Oonurme), ühe kummeli-võtmeheina (Hiiu) ning kahe harulise
võtmeheina (Paidra ja Pruunakõrve) kaitse alla võtmise menetluse algatamisest.
Keskkonnaministri määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise
osakonna liigikaitse büroo liigikaitse peaspetsialist Egle Kons (tel 5694 3013, e-post
[email protected]), eelnõu kaitsekorra otstarbekust on kontrollinud
Keskkonnaameti looduskaitse osakonna liigikaitse büroo juhataja Marju Erit (tel 5649 6373, e-
post
[email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Advokaadibüroo FORT
vandeadvokaat Margus Kõiva (tel 528 8090, e-post
[email protected]),
Keskkonnaministeeriumi kontaktisik eelnõu ministeeriumitevahelisel kooskõlastamisel ja
kinnitamisel on Kadri Alasi (tel 626 2882, e-post
[email protected]), keeleliselt on
toimetanud Siiri Soidro (tel 640 9308, e-post
[email protected]) ja kaardid on kontrollinud
Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna peaspetsialist Marika Arro (tel 673 6636, e-post
[email protected]).
4
Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 06.08.2021 nr 7-4/21/17086 all.
2
2. Eelnõu sisu, piirangute ja kaitse alla võtmise põhjendus
2.1. Kaitse-eesmärkide vastavus kaitse alla võtmise eeldustele
Püsielupaikade kaitse-eesmärk on kaitsta I kaitsekategooriasse kuuluvate liikide harulise
võtmeheina (Botrychium matricariifolium) ja virgiinia võtmeheina (Botrychium virginianum)
ning II kaitsekategooriasse kuuluva liigi kummeli-võtmeheina (Botrychium multifidum)
väljaspool kaitsealasid ja hoiualasid asuvaid kasvukohti nende liikide soodsa seisundi
tagamiseks.
Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 7 on loodusobjekti kaitse alla võtmise eeldused ohustatus,
haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või
rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus ning linnu- ja loodusdirektiivi rakendamine.
Virgiinia võtmeheina, harulise võtmeheina ja kummeli-võtmeheina esinduslike kasvukohtade
püsielupaikadena kaitse alla võtmise eelduseks on eesmärgiks seatud liikide ohustatus ja
haruldus. Kaitse-eesmärgiks on nende väljasuremisohus olevate liikide ja nende esinduslike
kasvukohtade soodsa seisundi saavutamine LKS § 3 lõike 2 mõistes. Eesmärk on kindlustada
harulise, virgiinia ja kummeli-võtmeheinale sobivate ja piisavalt suurte kasvukohtade
pikaajaline säilimine ning liikide elujõulisus seal, samuti loodusliku levila säilimine.
Võtmeheinad (perekond Botrychium) on maokeeleliste (Ophioglossaceae) sugukonda
kuuluvad mitmeaastase eluviisiga sõnajalgtaimed. Enamik võtmeheinaliike levib
põhjapoolkera parasvöötmes. Eestist on aegade jooksul leitud kuus liiki. Liht-võtmeheina
(Botrychium simplex) pole ligikaudu saja aasta jooksul enam leitud ja Eesti punase nimestiku
kohaselt on liik piirkonnas välja surnud.
Sama pikalt polnud teateid ka süstja võtmeheina (Botrychium lanceolatum) leiukohtade kohta,
kuid 2015. aastal leiti taas ühe isendiga leiukoht harulise võtmeheina teadaolevast leiukohast.
Süstjat võtmeheina on Eestist varem leitud vaid 1910. aastal Võrumaalt Vana-Roosa mõisa
lähedalt. Süstjas võtmehein pole praegu Eestis riikliku kaitse all, Rahvusvahelise
Looduskaitseliidu (IUCN) kriteeriumite kohaselt kuulub liik ohualdiste (VU – vulnerable)
liikide kategooriasse ning Eestis on liigi ohustatus kriitilises seisundis (CR – critically
endangered). Harulise võtmeheina5 kasvukoha säilimine tagab ka ainukese teadaoleva süstja
võtmeheina kasvukoha säilimise Alutaguse rahvuspargi Punamäe sihtkaitsevööndis.
Liike saab eristada eelkõige lehe kuju ja varrele kinnitumise koha alusel. Haruline võtmehein
ning kummeli-võtmehein on madalat kasvu ning jäävad ka hõredas ja kiduras rohustus kergesti
märkamatuks. Virgiinia võtmehein võib kasvada üksikjuhtudel peaaegu poole meetri
kõrguseks, kuid enamasti on taimed palju madalamad ja võivad kergesti segamini minna näiteks
mets-harakputke või hariliku kolmissõnajala vegetatiivsete lehtedega.
Võtmeheinte elutsükkel on keerukas. Seni teadaolevalt Eestis levivad võtmeheinaliigid
vegetatiivselt ei paljune. Igal taimel areneb vegetatsiooniperioodi vältel üldjuhul vaid üks
maapealne võsu. Eose idanemisest maapealse võsu arenemiseni kulub mitu aastat. Enamik
vabanevatest eostest levivad tuulega taimest ligikaudu ühe meetri raadiuses, väiksem osa jõuab
tuulega ja ilmselt ka loomade abiga kilomeetrite taha6. Võtmeheintel tuleb ette ka pikaajalist
5
Keskkonnaregistri kood KLO9329868.
6
Peck, J. H., Peck C. J., Farrar, D. R. (1990). Influences of life history attributes on formation of local and
distant fern populations. American Fern Journal 80(4) 126–142.
3
võsu soikeolekut (dormantsust), mille puhul üks ja sama taim võib ühel või mitmel järjestikusel
vegetatsiooniperioodil maapealset võsu mitte kasvatada ning seejärel taas maapinnale ilmuda.
Praegu Eestis levivast viiest liigist on kolm riikliku kaitse all. Lisaks süstjale võtmeheinale pole
ka kuu-võtmehein (Botrychium lunaria) kaitsealune liik, kuid tegemist on siiski harva esineva
ja enamikus kasvukohtades vähearvuka liigiga. Eestis kaitstavaid võtmeheinu peetakse ka
mujal Euroopa levialal harva esinevateks ja kaitset vajavateks7,8.
Kõik kaitse-eesmärgiks olevad liigid muudab ohu- ja surveteguritele tundlikuks väike asurkond
ja arvukuse vähenemine, harulisel ja virgiinia võtmeheinal arvukuse suur kõikumine, kummeli-
ja virgiinia võtmeheinal generatiivsete isendite väike arvukus. Üldises vaates on nende liikide
leiukohtades elupaikade seisund üldjuhul halvenev.
Haruline võtmehein (Botrychium matricariifolium)
Kaitse-eesmärgiks olev haruline võtmehein on I kaitsekategooria sõnajalgtaim. Tegemist on
suhteliselt väikesekasvulise kuni 20 cm kõrguse mitmeaastase taimega9. Harulisel võtmeheinal
areneb peaaegu alati võsu fertiilne (eoslaid ehk sporangiume kandev) osa. Harulise võtmeheina
eosed valmivad ja lenduvad üsna vara, enamasti juba juuni lõpus või juuli esimeses pooles.
Eesti punases nimestikus on liik arvatud nii 2008. kui ka 2017. aasta hindamisel
väljasuremisohus olevate liikide (EN – endangered) kategooriasse10.
Harulise võtmeheina asurkond on väga hõre – üksikud leiukohad, mis asuvad üksteisest kaugel.
Eestis on liik levinud peamiselt Lõuna-Eestis. Teadaolevast 12 kasvukohast kuus on
registreeritud Võru maakonnas, kaks Valga maakonnas ning üks Viljandi, Harju, Ida-Viru ja
Lääne-Viru maakonnas.
Haruline võtmehein on spetsiifilisele kasvukohale spetsialiseerunud väga väikese
konkurentsivõimega liik. Sobivaks biotoobiks on kuivemad ja liigirikkamad madala hõreda
rohustuga paluniidud või veel kidurama taimestikuga puhmastumata nõmmeniidud. Aja jooksul
on leitud harulist võtmeheina ka üksikutest ebatüüpilistest leiukohtadest (nt palumetsast teeraja
servalt), kuid need leiukohad pole olnud püsivad11.
Paluniidud on enamasti kujunenud palumetsadest, harvem laanemetsadest ning mahajäetud
söödistunud põldude asemele. Eristatakse kuivi ja niiskeid paluniite. Kuivad paluniidud on
liivmuldadel, kujunenud on need raiete või põlengute tagajärjel, primaarselt ka luidete ja
7
Stešević, A., Berg, C. (2015). Botrychium matricariifolium, a new fern species for the flora of Montenegro.
Acta Bot. Croat. 74 (1), 181–186.
8
Pawlikowski, P. (2011). Botrychium virginianum (ophioglossaceae) rediscovered in Poland. Polish Botanical
Journal 56(1): 81–84.
9
Lengyel, A. (2009). New occurrence of botrychium matricariifolium (retz.) A. Braun ex w. D. J. Koch in Hungary.
Acta Botanica Hungarica 51(1–2), pp. 99–104
10
Mesipuu, M. Harulise võtmeheina (Botrychium matricariifolium) sigiva asurkonna ohustatuse hinnang 2017.
Eesti liikide punane nimestik. Liikide ohustatuse hindamised. Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS).
Keskkonnaagentuur (13.08.2020).
11
Mesipuu, M. (2018). Kaitsealuste võtmeheinte valikuliste leiukohtade inventuur ja elupaikade seisundi
eksperthinnang. Kättesaadav KeA-st.
4
liivikute taimestumisel12. Niisked paluniidud asuvad peamiselt saviliivmuldadel13. Paluniite on
varem karjatatud, kuid praeguseks on paljud alad hooldusest välja langenud.
Sarnaselt paluniitudele on nõmmeniidud kujunenud raiete või põlengute tagajärjel
nõmmemetsadest, primaarselt lahtiste luidete ja liivikute taimestumisel või põllunduseks
vähesobivatel maadel söötidest. Eestis on rohkem levinud kuivad nõmmeniidud, niiskeid niite
leidub harva. Nõmmeniitude taimkate on tavaliselt hõre ja madalakasvuline ning liivmuld on
tugevalt happelise reaktsiooniga, toitainevaene ja taimekasvuks ebasoodsate tingimustega14. Ka
nõmmeniite on varem karjatatud, kuid tänapäeval võib see olla raskendatud alade väikse
pindala tõttu.
Palu- ja nõmmeniidud on Eestis valdavalt asendunud palu- ja nõmmemetsadega. Tänapäeval
on nõmme- ja paluniidud säilinud väikeste ribade või laikudena nõmme- või palumetsade
lagendikel või servades ning pärisaruniitude servaaladel15. Puisniitude kõrval on nõmme- ja
paluniidud kõige ohustatumad niidutüübid Eestis16.
Liigi säilimiseks on vajalik teadaolevate kasvukohtade hea seisundi saavutamine ja säilitamine.
Virgiinia võtmehein (Botrychium virginianum)
Tegemist on 20‒40 cm kõrguse taimega17, mis on taksonoomiliselt väga keerukas. Virgiinia
võtmeheina võsu võib olla kas fertiilne või vegetatiivne. Fertiilse võsu igas eoslas valmib
tuhandeid paksukestalisi ja pikaealisi eoseid. Virgiinia võtmeheina eosed valmivad ja lenduvad
juulis. Eesti punases nimestikus on liik arvatud nii 2008. kui ka 2017. aasta hindamisel
väljasuremisohus olevate liikide (EN – endangered) kategooriasse.
Eestis teadaolevast 30 kasvukohast on kümme registreeritud Pärnu maakonnas, üheksa Ida-
Viru maakonnas, kolm Järva maakonnas, kaks Harju, Tartu ja Valga maakonnas ning üks
kasvukoht nii Jõgeva kui ka Viljandi maakonnas.
Virgiinia võtmehein kasvab Eestis üldjuhul metsaga seotud poolavatud kasvukohtades.
Ümbritsev metsatüüp võib varieeruda soostunud, kõdusoo-, palu-, laane- või salumetsa vahel.
Virgiinia võtmeheinale sobiva metsasihi või kraavinõlva taimestik on tavaliselt liigirikas,
keskmise tihedusega või hõre. Kui siht külgneb kraaviga, on sihi tasapind ümbritseva metsa
tasapinnast enamasti kõrgem ning alati parasniiske (aastakümneid tagasi toimunud kraavitusel
välja kaevatud pinnas on ladustatud sihile). Kuna muld on liivane ja kerge lõimisega, siis on
sellel hea vee läbilaskvus, mis on võtmeheina paljunemiseks ja arenguks vajalik tingimus.
Sihid, mis on tekkinud vaid kraavi tegemise tõttu (mitte kvartalisihtidena), on vahel
tasandamata ja seetõttu eriti kõrge nõlvaga (kõrgus isegi 2‒3 m), mis parandab mullavee
liikuvust veelgi.
12
Pärandkoosluste Kaitse Ühing. (2007). 171 hoiuala poollooduslike koosluste kaitsekorralduskava aastateks
2008–2011.
13
Paal, J. (1999). Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsioon. Tartu.
12
Mesipuu, M. (2011). Aru- ja soostunud niitude hoolduskava. Pärandkoosluste Kaitse Ühing.
15
Mesipuu, M. (2018). Kaitsealuste võtmeheinte valikuliste leiukohtade inventuur ja elupaikade seisundi
eksperthinnang. Kättesaadav KeA-st.
16
Mesipuu, M. (2011). Aru- ja soostunud niitude hoolduskava. Pärandkoosluste Kaitse Ühing.
17
M. Mesipuu. (2003). Virgiinia võtmehein ilmutab end jälle. Eesti Loodus 02–03.
5
Virgiinia võtmeheinale sobiliku metsasihi taimestikus ei domineeri märkimisväärselt
toitainelembeseid ruderaale (kõrvenõges, vaarikas, angervaks jt), taimestik on pigem madal ja
hõredapoolne. Kuna võtmeheintel puudub tavapärane vegetatiivne paljunemine, nende
juurestik on väga lihtne ja aeglase kasvuga, siis on juurkonkurentsi madal tase koosluses liigi
säilimiseks väga oluline. Hõreda liigirikka taimestiku metsasihil tagab ümbritsev kõrge mets,
puude ladvad sihi kohal sageli liituvad ja loovad varjukad või poolvarjukad valgustingimused.
Hämarus hoiab tagasi mitmesuguste kõrgema kasvuga dominantliikide vohamist (nt
jäneskastik), samuti vähendab põõsastumist. Virgiinia võtmeheinale sobivad metsasihid ei ole
üldjuhul mootorsõidukitega sõidetavad, st tihendamata pinnasega ja lisatäitematerjalita.
Leidub ka üksikuid avatumaid, niiduelupaikadelaadseid kasvukohti, mis piirnevad siiski alati
metsaga (nt Rassi, Saueaeugu, Arvila leiukohad). Valgusküllasemates kasvukohtades näib
generatiivsete isendite osakaal suurem olevat, kuid samas on tugevam ruumikonkurents.
Üksikisendeid on leitud ka metsamassiivide seest (jänesekapsa kuusik, salukuusik,
kõdusookuusik). Herbaar- ja kartoteekandmetes on kasvukohana kõige enam mainitud
segametsade sihte, kraavikaldaid ja lagendikke. 2018. aasta inventuuri aruandest selgub, et
virgiinia võtmeheina arvukamad leiukohad paiknevad enamasti kaitsealadel või nende piiril,
kus keskealist või vana metsa ei ole suurte lankidena raiutud.
Võrreldes kümne aasta taguse ajaga on virgiinia võtmeheina leiukohti juurde avastatud. See ei
tulene liigi seisundi paranemisest, vaid pigem sellest, et taimeliigi tundmine välitöid tegevate
botaanikute seas on paranenud ning sobivas biotoobis on süstemaatilisemalt tehtud välitöid.
Tegelikkuses on virgiinia võtmehein väga ohustatud tänapäeva metsamajanduslike tööde tõttu,
sealhulgas nii raiete kui ka olemasolevate kuivendussüsteemide intensiivse renoveerimise tõttu.
2018. aasta inventuuri käigus ilmnes, et mitmed vanade herbaarandmete põhjal välja valitud
piirkonnad, kust liiki otsiti ja sobilikku kooslust leidus, ostusid liigile sobimatuks eelkõige just
hiljutiste kuivenduskraavide laiendamiste või süvendamiste ning piirnevate sihtide täitmise ja
metsaraiete tõttu.
Kummeli-võtmehein (Botrychium multifidum)
Kaitse-eesmärgiks olev kummeli-võtmehein on II kaitsekategooria sõnajalgtaim. Tegemist on
kuni 32 cm kõrguse rohtse mitmeaastase eluviisiga taimega. Kummeli-võtmeheina võsu võib
olla kas fertiilne või vegetatiivne. Võsu fertiilne osa kuivab pärast eoste lendumist, kuid
lehekujuline osa on talvehaljas. Fertiilse võsu igas eoslas valmib tuhandeid paksukestalisi ja
pikaealisi eoseid. Kummeli-võtmeheina eosed valmivad ja lenduvad augusti teises pooles.
Kummeli-võtmeheina isendid on pikaealised. Stabiilsetes tingimustes võib üks isend elada
mitukümmend aastat, viibides mõnel aastal soikeolekus ja seejärel uuesti maapinnale ilmuda.
Eesti punases nimestikus on liik arvatud nii 2008. kui ka 2017. aasta hindamisel
väljasuremisohus olevate liikide (EN – endangered) kategooriasse18, mistõttu tuleb kaaluda
liigi arvamist I kaitsekategooriasse.
Liik on Eestis levinud hajusalt mandriosas. Teadaolevast 21 kasvukohast neli on registreeritud
Võru ja Tartu maakonnas, kolm Pärnu ja Põlva maakonnas, kaks Järva ja Ida-Viru maakonnas
ning üks Harju, Lääne-Viru ja Valga maakonnas.
18
Mesipuu, M. Kummeli-võtmehein (Botrychium multifidum) sigiva asurkonna ohustatuse hinnang 2017. Eesti
liikide punane nimestik. Liikide ohustatuse hindamised. Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS).
Keskkonnaagentuur (13.08.2020).
6
Kummeli-võtmehein kasvab Eestis kaht tüüpi kooslustes. Klassikaline kasvukoht on palu- või
nõmmeniit nagu harulisel võtmeheinalgi ning leidub kohti, kus need kaks liiki ka koos kasvavad
(Poogandi, Perajärve). Erinevalt harulisest võtmeheinast kasvab kummeli-võtmeheina ka
pärisaruniidul, kus rohustu on kõrgem ja tihedam. See viitab liigi veidi paremale võimekusele
juur- ja valguskonkurentsis hakkama saada. Siiski on tavaliselt tegu üleminekukooslusega ühelt
niidutüübilt teisele ning enamasti paikneb kummeli-võtmehein sealgi kõige kuivemas ja
liivasemas laigus või servas.
Kummeli-võtmehein kasvab ka metsakoosluses, enamasti happelisel turbamullal, näiteks
metsaradade või turbaaukude ääres. Püsivad populatsioonid võivad metsaga seotud elupaigas
moodustuda juhul, kui on stabiilne ja sobiva koormusega häiring (nt matkarajal või metsasihil
kõndimine). Ilma häiringuta tõrjuvad turbamullal levivad puhmarindeliigid (kanarbik, pohl,
sinikas jt) kummeli-võtmeheina välja.
Lisaks eespool nimetatud loodusväärtustele on püsielupaikade kaitse alla võtmine oluline
teistegi haruldaste ja ohustatud taimeliikide kaitseks. Kasvukohtades kasvab hulgaliselt teisi
taimeliike, näiteks II kaitsekategooria liigid karvane maarjalepp (Agrimonia pilosa), õrn tarn
(Carex disperma), ainulehine soovalk (Malaxis monophyllos), nokktarn (Carex rhynchophysa),
kaunis kuldking (Cypripedium calceolus). III kaitsekategooriast on käpaliste sugukonnast
esindatud laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine), suur käopõll (Listera ovata), pruunikas
pesajuur (Neottia nidus-avis), vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii) ning lisaks kollaliste
sugukonda kuuluv sõnajalgtaim harilik ungrukold (Huperzia selago).
Kaitsekorra väljatöötamisel on lähtutud kaitse-eesmärgiks nimetatud virgiinia võtmeheina,
harulise võtmeheina ja kummeli-võtmeheina ökoloogilistest nõudlustest. Seeläbi tagatakse
kaitse kõikidele liikidele, kelle elupaigaeelistused sarnanevad eesmärgiks nimetatud
võtmeheinte omadega. Teisi kaitsealuseid liike ei ole kaitse-eesmärkidena nimetatud, kuid
nende puhul on arvestatud, et püsielupaiga kaitsekord tagab ka nende liikide kaitse. Kaitse-
eeskirjas sätestatud kaalutlusõiguse teostamisel saavutatakse eespool nimetatud liikide puhul
kaitse-eesmärk (LKS § 14 lõige 2) LKS §-s 55 sätestatud isendikaitse kaudu. Teiste sõnadega
tuleb nende liikide puhul püsielupaiga (edaspidi ka PEP) valitseja nõusolekul lubatud
tegevusteks ja PEP-i valitseja nõusolekuta keelatud tegevusteks nõusolekut andes arvestada, et
kavandatud tegevus ei oleks vastuolus LKS §-s 55 sätestatud isendikaitse põhimõtetega.
2.2. Kaitse alla võtmise otstarbekus
Haruline võtmehein kuulub Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. a määruse nr 195 „I ja II
kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loeteluˮ § 1 lõike 1 punkti 3 kohaselt
I kaitsekategooria taimeliikide hulka, virgiinia võtmehein kuulub sama määruse § 1 lõike 1
punkti 4 kohaselt I kaitsekategooria taimeliikide hulka ning kummeli-võtmehein kuulub sama
määruse § 5 lõike 3 punkti 12 kohaselt II kaitsekategooria taimeliikide hulka.
I kaitsekategooriasse arvatakse liigid, mis on Eestis haruldased, on väga piiratud alal, vähestes
elupaikades, isoleeritult või väga hajusate asurkondadena või liigid, mis on hävimisohus, mille
arvukus on inimtegevuse mõjul vähenenud, elupaigad ja kasvukohad rikutud kriitilise piirini ja
väljasuremine Eesti looduses on ohutegurite toime jätkumisel väga tõenäoline (LKS § 46 lõige
1). II kaitsekategooriasse arvatakse liigid, kes on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või
väheneb ning levik Eestis väheneb ülekasutamise, elupaikade hävimise või rikkumise
7
tagajärjel, ning liigid, kes võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda
hävimisohtu (LKS § 46 lõige 2).
Looduskaitseseaduse § 48 lõigete 1 ja 2 kohaselt tagatakse I kaitsekategooria liikide kõikide
teadaolevate elupaikade või kasvukohtade kaitse kaitsealade või hoiualade moodustamise või
püsielupaikade kindlaksmääramisega; II kaitsekategooria liikide vähemalt 50 protsendi
teadaolevate ja keskkonnaregistris registreeritud elupaikade või kasvukohtade kaitse
kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega lähtuvalt
alade esinduslikkusest. Vastavalt LKS § 3 lõikele 2 loetakse liigi seisund soodsaks, kui selle
asurkonna arvukus näitab, et liik säilib kaugemas tulevikus looduslike elupaikade või
kasvukohtade elujõulise koostisosana, kui liigi looduslik levila ei kahane ning liigi asurkondade
pikaajaliseks säilimiseks on praegu ja tõenäoliselt ka edaspidi olemas piisavalt suur elupaik.
Kuni pindalalise kaitstava loodusobjekti moodustamiseni on LKS § 55 lõike 7 alusel tagatud
isendite kaitse (st keelatud kaitse alla võetavate võtmeheinte taimede kahjustamine, korjamine
ja hävitamine), kuid see ei ole pikaajalise ja tulemusliku kaitse (liigi soodsa seisundi)
tagamiseks piisav.
Punase nimestiku kohaselt on I ja II kaitsekategooriasse kuuluvate võtmeheinte ohustatuse
hinnang väljasuremisohus (EN – endangered) asurkonna suuruse (leiukohtade ja isendite)
vähenemise ning vähese leviku ulatuse ja asustatava pindala tõttu. Kuigi looduskaitseseadusest
tulenev miinimumnõue 50% kummeli-võtmeheina kasvukohtade kaitse tagamisel on täidetud,
tuleb lähtuvalt liigi ohustatusest kaaluda kummeli-võtmeheina arvamist I kaitsekategooriasse.
Oluline on tagada võimalikult paljude Eesti tasandil esinduslike kasvukohtade kaitse, et
ennetada kummeli-võtmeheina väljasuremist Eestis.
PEP-ide kaitse-eesmärgiks olev haruline võtmehein on sõnajalgtaim, mida leidub Eestis harva
ja mis kasvab peamiselt Lõuna-Eesti liivastes piirkondades. Lähtudes IUCN 2017. aasta punase
nimestiku ohustatud liikide hinnangu andmetest, on haruline võtmehein levinud peamiselt
Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Põhja-Aasias. Skandinaavia maades on ohtramalt leiukohti
Rootsis, vähemal määral Norras ja Soomes. Soomes on liik hinnatud väljasuremisohus olevaks
(EN – endangered). Liigi populatsiooni üldist arvukust Euroopas on hinnatud vähenevaks
tulenevalt maa- ja põllukasutustavade muutustest.
Keskkonnaregistri 22.02.2022 seisuga on liigi arvukus Eestis 104 isendit. Viimastel vaatlustel
(22.02.2022 seisuga) pole keskkonnaregistri andmetel harulise võtmeheina seitsmes leiukohas
isendeid leitud ehk enam kui pooltes kasvukohtades võib liik olla hääbumisohus. 2018. aasta
inventuuri käigus tehti ettepanek kanda arhiivi kaks harulise võtmeheina leiukohta, kusjuures
uusi leiukohti inventuuri käigus ei tuvastatud. Varem teadaolevatest leiukohtadest on kokku
arhiivi kantud seitse, millest kolm paiknesid kaitstavatel ja neli väljaspool kaitstavaid alasid.
Peamiseks põhjuseks on toodud kasvukoha seisundi halvenemine või koguni hävimine. Ka
Jälevere PEP-is viimasel vaatlusel taimi ei tuvastatud, kuid loodetavasti suudetakse luua
hooldustööde (raie) käigus liigile sobivamad kasvutingimused, mille tulemusena taimed
eospangast taas tärkavad. Kuna liigi leiukohtade arv järjest väheneb, on vajalik tagada kõikide
teadaolevate kasvukohtade aktiivne kaitse, et vältida niigi väikeste populatsioonide ja väheste
leiukohtade lõplikku hävimist.
Isendite arv harulise võtmeheina kasvukohtades on väga väike, enamasti on tegu
paariisendiliste leiukohtadega, harvemal juhul kümmekonna isendiga. 2020. aasta juunikuus
leiti Valga maakonnas Karula rahvuspargis lähiaastate kõige esinduslikum ja isendirohkem
8
kasvukoht. Kasvukohas loendati 79 harulise võtmeheina taime19, mis moodustab kõigi
leiukohtade isendite koguarvukusest 76%. See tähendab, et ülejäänud leiukohtades kasvab 24%
liigi teadaolevates kasvukohtades loendatud isenditest (25 isendit).
Harulise võtmeheina teadaolevatest leiukohtadest üks jääb rahvuspargi sihtkaitsevööndisse, üks
osaliselt looduskaitseala piirangu- ja sihtkaitsevööndisse, üks maastikukaitseala- ning kuus
rahvuspargi piiranguvööndisse. Kõik liigi leiukohad asuvad (kavandatavatel) kaitstavatel
aladel, sh kolme leiukoha kaitseks on kavas moodustada püsielupaik. Püsielupaikade
moodustamisega tagatakse kõikide teadaolevate harulise võtmeheina kasvukohtade kaitse.
PEP-ide kaitse-eesmärgiks olev virgiinia võtmehein on sõnajalgtaim, mille levik Eesti
mandriosas on hajus. Saartelt pole liiki seni leitud. Lähtudes IUCN 2017. a punase nimestiku
ohustatud liikide hinnangu andmetest, on virgiinia võtmehein laialdaselt levinud. Liiki leidub
kogu põhjapoolkeral ja Lõuna-Ameerikas, kuid sellegi poolest on kogu levila piires tegemist
haruldase liigiga. Skandinaavia maadest leidub virgiinia võtmeheina Rootsis ja ka Soomes.
Sarnaselt Eestile on ka Soomes hinnatud liik väljasuremisohus (EN – endangered) olevate
liikide kategooriasse. Liigi populatsiooni üldist trendi on hinnatud vähenevaks, kuna isendite
arv väheneb jätkuvalt ja populatsioonid on väga killustunud.
2020. aastal leiti kaks ning 2021. aastal samuti kaks liigi ebaloomulikku/juhuslikku kasvukohta
põlevkivikaevanduse puistangualadel. Kuigi tegemist on sekundaarsete elupaikadega, tuleb
tagada ka nende kasvukohtade kaitse, kui tegemist on elujõulise populatsiooniga. Arvukama
leiukoha kaitseks moodustatakse Mustanina püsielupaik.
Püsielupaika ei moodustada nelja teadaoleva virgiinia võtmeheina kasvukoha kaitseks:
leiukohad KLO9335114, KLO9342379, KLO9345090 ja KLO9345091. Virgiinia võtmeheina
leiukoht KLO9335114 on keskkonnaregistrisse kantud 2014. aastal, kasvukohas registreeriti
kolm taime, 2018. aasta inventuuri käigus isendeid ei leitud. Kasvukohaks on kõdusookuusik
(allmaakaevanduse alal). Kuna tegemist on liigi jaoks ebatüüpilise kasvukohaga – leiukoht
paikneb metsamassiivi sees, mitte sihil või lagendikul –, võib tegemist olla jätkusuutmatu
kasvukohaga. Sellegipoolest tuleb leiukohas vältida metsaraiet. Leiukoht koodiga
KLO9342379 kanti keskkonnaregistrisse 2020. aastal, kui liigi jaoks ebaloomulikust
kasvukohast, Sirgala põlevkivikaevanduse karjääri puistangualalt leiti üheisendiline virgiinia
võtmeheina kasvukoht. Kasvukohaks on endine põlendik leht- ja okaspuu segametsas. 2021.
aasta kordusvaatlusel antud leiukohast isendeid ei leitud, kasvukoht pole muutunud. Eelnevalt
nimetatud vaatluse käigus, 2021. aasta suvel, tuvastati piirkonnast uued leiukohad
KLO9345090 ja KLO9345091. Nimetatud leiukohad paiknevad samuti Sirgala
põlevkivikaevanduse karjääri puistangualal. Leiukohtadest tuvastati vastavalt kaks ja kolm
isendit. Kuna tegemist on sekundaarse kasvukohaga ja üksikisendiliste leiukohtadega, mis ei
pruugi olla elujõulised, ei moodustada nimetatud leiukohtade kaitseks püsielupaika. Eelnevalt
nimetatud virgiinia võtmeheina kasvukohti tuleb järgnevatel aastatel seirata, et saada parem
ülevaade nende jätkusuutlikkusest.
Isendite arv kasvukohades on väga kõikuv ja küündib ühest isendist paarisaja isendiga
leiukohtadeni. Keskkonnaregistri 22. veebruari 2022. a seisuga on liigi arvukus Eestis 1091
isendit, millest 787 ehk 72% isenditest asub kaitstavatel aladel. Virgiinia võtmeheina
teadaolevatest leiukohtadest 11 jäävad kaitsealade sihtkaitsevööndisse, kolm kaitsealade
piiranguvööndisse ning kaks osaliselt kaitseala sihtkaitse- ja piiranguvööndisse. Püsielupaikade
19
Keskkonnaregistri kood KLO9342283.
9
moodustamisega tagatakse kõigi teadaolevalt elujõuliste ja jätkusuutlike kasvukohtade kaitse
(87% kõigist kasvukohtadest).
Tuginedes IUCN 2017. aasta punase nimestiku ohustatud liikide hinnangu andmetele20, on
kummeli-võtmehein peamiselt levinud Euraasia ja Põhja-Ameerika tsirkumpolaarses vöötmes.
Skandinaavia maades on leiukohti palju, eriti Rootsis, kuid seal vähenevad liigi populatsioonid
kiiresti. Soomes on liigi seisund hinnatud ohulähedaseks (NT – near threatened), liik väheneb
riigi lõunapoolsetes piirkondades. Kummeli-võtmeheina üldist populatsioonide arvukust
peetakse vähenevaks
Kummeli-võtmeheina enamik leiukohtadest on vaid ühe-kaheisendilised, mis kaovad kiiresti
(tõenäoliselt piisava suurusega sobiva elupaigalaigu puudumise või stohhastiliste mõjutegurite
tõttu). Keskkonnaregistrisse on 22. veebruari 2022. a seisuga kantud 21 leiukohast 15-s liigi
arvukus alla kümne isendi, millest ühel juhul viimasel vaatlusel isendeid registreeritud pole ja
seitsmel juhul on registreeritud vaid üks isend. Pikas perspektiivis pole nõnda väheste
isenditega kasvukohad tõenäoliselt elujõulised ja võivad kergesti ka juhuslike tegurite tagajärjel
hääbuda. Ka arvukamaid, sh kaitstavatel aladel asuvaid leiukohti ohustavad mitmesugused
antropogeensed tegurid. Näiteks on Gorodenka leiukohas (sihtkaitsevööndis) jalgrajast
kujunenud rööbastee, piiranguvööndis asuvasse Hiiu leiukohta rajati jalgtee asemele laudtee,
mis hävitas osa isendeid ja kasvukoha. Hiiu kasvukohas on kavas ka Pääsküla raba taastamine,
mis võib mõjutada võtmeheina kasvukohta ebasoodsalt. Suigu leiukohas on kasvukohta läbivat
jalgrada regulaarselt kasutatud matkarajana. Jalgraja pideva kasutusega metsa keskkonnas
kaasnes võtmeheintele sobivalt mõõdukas häiring, mis tagas omakorda soodsa seisundi eoste
levikuks ja paljandas naabruses piisavalt turbapinnast. Tudusoo taastamise käigus suleti sihiga
piirnev kraav ja matkarada suunati ümber laudteele, mistõttu on oodata kummeli-võtmeheina
seisundi halvenemist piisava häiringu puudumise tõttu.
Ohuteguriteks on ka võsastumine (Kostkova kavandatav PEP, Suigu leiukoht), üleujutus (nt
Hiiu kasvukohas kobraste tegevuse tagajärjel) ja võõrliikide vohamine (Kostkova kavandatavas
PEP-is lupiinid). Kuna ühtegi arvukat ja samas ohustamata kummeli-võtmeheina populatsiooni
praegu ei ole, on liigi seisund kriitiline ning oluliseks tuleb pidada ka väikeseisendilisi
populatsioone, mis paiknevad stabiilsemates tingimustes avakooslustes, mida regulaarselt või
aeg-ajalt hooldatakse (Arula, Poogandi, Palupõhja). Viimati nimetatud kummeli-võtmeheina
kasvukohad asuvad kaitstavatel aladel, kehtestatud kaitsekord tagab liigi elupaikade säilimise
eeldusel, et ka edaspidi jätkatakse kasvukohtade aktiivset hooldamist.
Kaitse all pole praegu üle kolme isendiga kasvukohtadest kaks, mis kuuluvad ühtlasi nelja Eesti
esinduslikuima kasvukoha hulka. On kavas moodustada ühe kummeli-võtmeheina esindusliku
kasvukoha kaitseks täiendav püsielupaik, millega tagatakse 74% teadaolevate kummeli-
võtmeheina kasvukohtade kaitse. Üks kummeli-võtmeheina kasvukoht paikneb kavandatava
virgiinia võtmeheina Arvila kasvukohas, kuid tegemist on pigem väikesearvulise kasvukohaga,
kus pole generatiivseid isendeid leitud, mis viitab, et seegi kasvukoht võib olla hääbumas.
Kummeli-võtmeheina teadaolevatest kasvukohtadest viis jääb kaitsealade sihtkaitsevööndisse,
üheksa kaitsealade piiranguvööndisse. Liikide kaitse ja võõrliikide ohjamise planeerimise
komisjoni 18.08.2020 koosolekul tõstatati püsielupaiga moodustamine väga esindusliku
Rootsiküla kummeli-võtmeheina kasvukoha (KKR kood KLO9340864) kaitseks, kuid kuna
suurem osa leiukohast (enamik isenditest kasvab seal) on eraomandusse kuuluva elamumaa
sihtotstarbega maaüksus, jäetakse kaalutlusotsuse alusel püsielupaik kasvukoha kaitseks siiski
20
Christenhusz, M., Bento Elias, R., Dyer, R., Ivanenko, Y., Rouhan, G., Rumsey, F. & Väre, H. 2017.
Botrychium virginianum. The IUCN Red List of Threatened Species 2017.
10
moodustamata ning maaomanikke on teavitatud isendikaitse vajadusest. Püsielupaikade
moodustamisega on tagatud esinduslikemate kummeli-võtmeheina kasvukohtade kaitse.
Virgiinia võtmeheina, harulise võtmeheina ja kummeli-võtmeheina väheesinduslikes ning
kummeli-võtmeheina Rootsiküla esinduslikus kasvukohas, mida ei võeta PEP-ina kaitse alla,
jääb kehtima isendikaitse.
2.3. Kaitstava loodusobjekti tüübi valik
Kaitstava loodusobjekti tüübiks on valitud püsielupaik. Peamine väärtus püsielupaikades on
virgiinia võtmeheina, harulise võtmeheina ja kummeli-võtmeheina kasvukohad, kus tuleb
määrusega sätestada piirangud sellises ulatuses ja kaitsekorraga, mis tagab nende liikide ja
kasvukohtade soodsa seisundi. Keskkonnaregistri kohaselt ei ole planeeritavates
püsielupaikades muid olulise tähtsusega loodusväärtusi, sh liike teistsuguse ökoloogilise
nõudlusega, sellises ulatuses, mis põhjendaksid muu kaitstava ala tüübi (nt looduskaitseala)
valikut. Püsielupaiga tüübi valiku korral on võimalik kohaldada optimaalse suurusega alal just
võtmeheinte kaitseks kaitsekorda, kus rakendatakse liikide kaitse tagamisel vajalikke
piiranguid. Ühtlasi tagatakse kaitse mitmetele II ja paljudele III kaitsekategooria liikidele, kes
on virgiinia võtmeheina ning harulise ja kummeli-võtmeheinaga sarnase ökoloogilise
nõudlusega.
2.4. Püsielupaikade välis- ja vööndite piirid
2.4.1. Piiritlemise ja tsoneerimise üldpõhimõtted
Püsielupaikade piiritlemisel on lähtutud põhimõttest, et sinna oleks hõlmatud kasvukohaks
olevad kooslused ja nende säilimiseks vajalik puhver. Puhver on eelkõige vajalik alal asuvate
niidu- ja metsakoosluste soodsate tingimuste säilitamiseks.
Kaitstav ala peab hõlmama ala, kus inimtegevusel võib kõige tõenäolisemalt olla kaitstavate
võtmeheinte kasvukohale nii oluline positiivne kui ka negatiivne mõju. Siinjuures on positiivse
mõju all peetud silmas parendavat mõju, mis võib kaasneda näiteks puittaimestiku
harvendamise, kasvukoha niitmise või karjatamisega. Oluline on, et alade piiritlemine
võimaldab ohutegureid vältida optimaalses ulatuses ning leevendada juba realiseerunud
ohutegurite mõju looduskaitseliste tööde abil, olles samal ajal proportsionaalne maaomanikele
kaasnevate piirangute osas.
Enamik niidukooslusi on kasutusest väljalangemise tõttu ajapikku võsastunud ja metsastunud,
mistõttu on nende pindala kohati lähikümnenditel märgatavalt vähenenud ja koos sellega ka
niidul kasvavatele võtmeheintele sobilik kasvuala. Kuna paluniitude elupaigalaigud on
väikesed, siis on harulise võtmeheina ja kummeli-võtmeheina püsielupaikade piiritlemisel
võimaluse korral arvestatud kasvukoha ümber 20 m puhverala kasvukohas liigse varju
vältimiseks. Metsakoosluses kasvava virgiinia võtmeheina püsielupaikade piiritlemisel on
arvestatud, et leiukoha ümbrusesse jääks vähemalt 30 m puhverala, mis tagab vajalike niiskus-
ja valgustingimuste säilimise kasvukohas. Kui leidub erandeid ja vähendatakse puhverala
ulatust, selgitatakse seda täpsemalt konkreetse püsielupaiga kirjelduse juures.
11
Lisaks eelnevale on püsielupaiga piiritlemisel arvestatud, et ala piirid peavad olema looduses
selgelt tuvastatavad ja üheselt mõistetavad. Seetõttu on piiritlemisel kasutatud selgepiirilisi ja
ajas vähe muutuvaid objekte (kraavide kaldad, teede radade ja sihtide servad, katastriüksuste
piirid), kusjuures piir kulgeb põhikaardile märgitud tee, kraavi või sihi telgjoonest 2 m kaugusel
ning iga püsielupaiga puhul on selgitatud, kas tee, kraav või siht on arvatud püsielupaika või
mitte. Nende puudumisel on piiritlemisel kasutatud geograafiliste koordinaatidega fikseeritud
mõttelisi sirgjooni. Püsielupaiga piir on kantud kaardile, kasutades alusena Eesti 2021. aasta
põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri 2022. aasta jaanuari andmeid.
Maaparandussüsteemi PEP-i jääva osa (kraav) arvamine virgiina võtmeheina PEP-i koosseisu
on vajalik, et võimaldada vähemalt osaliselt veerežiimi taastamist (voolutakistuste
eemaldamine) või välistada selle edaspidist hooldust (kraavide süvendamine, laiendamine).
Lisaks on kraavide hõlmamine PEP-i vajalik, kuna nende kaldad sobivad virgiinia
võtmeheinale kasvukohaks.
PEP-i maa-ala on vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele
tsoneeritud kas sihtkaitsevööndisse või piiranguvööndisse. Sihtkaitsevööndisse on kavandatud
olemasoleva kraavitusega virgiina võtmeheina püsielupaigad, kuna piiranguvööndi kaitsekord
ei võimalda reguleerida kraavide hooldustöid. Kraavide hooldamine võib oluliselt kahjustada
virgiinia võtmeheina kasvukohti. Selleks et välistada metsa tavapärast majandamist, on
virgiinia võtmeheina püsielupaigad ka sel põhjusel tsoneeritud sihtkaitsevööndisse.
Harulise ja kummeli-võtmeheina kavandatavates püsielupaikades on kavas kehtestada
piiranguvööndi kaitsekord. Kuivadel paluniitudel puudub kuivendamise vajadus ja seetõtu pole
vaja reguleerida maaparandussüsteemide hooldamist. Samuti pole vaja keelata täielikult
majandustegevust ja sellest tulenevalt kaaluda rangema kaitsekorra kehtestamist.
Piiranguvööndi kaitsekord on kavandatud kehtestada virgiinia võtmeheina kasvukohas, kus
puuduvad kuivenduskraavid (Mustanina). Piiranguvööndi kaitsekord on piisav, et tagada
harulise ja kummeli-võtmeheina ning kraavituseta virgiinia võtmeheina kasvukoha kaitse.
Sealjuures võimaldab piiranguvööndi kaitsekord majandada püsielupaikadesse jäävat metsa
püsimetsana ja virgiinia võtmeheina puhul keelata uuendusraie liigi püsielupaigas.
Varem pole käsitletavad püsielupaigad kuulunud ühegi kaitstava ala koosseisu. Püsielupaikade
kogupindala on 92,08 ha ja see on arvatud 86,12 ha ulatuses sihtkaitsevööndisse ja 5,96 ha
ulatuses piiranguvööndisse. Sihtkaitsevöönditesse jääb 33,27 ha era- ja 52,85 ha riigimaad,
piiranguvöönditesse 1,45 ha eramaad, 4,4 ha riigimaad ning 0,11 ha munitsipaalmaad.
2.4.2. Püsielupaikade välispiirid ja tsoneering
Arvila virgiinia ja kummeli-võtmeheina püsielupaik asub Ida-Viru maakonnas Alutaguse
vallas Arvila külas. Püsielupaik asub Savala–Arvila kõrvalmaantee vahetus läheduses.
Püsielupaigas on esindatud nii virgiinia võtmehein (leiukohad KLO9300978, KLO9310282)
kui ka kummeli-võtmehein (leiukoht KLO9340866). Püsielupaik on 39,09 ha suurune ning jääb
terves ulatuses riigimaale ja sihtkaitsevööndisse.
Esmakirje virgiinia võtmeheina olemasolu kohta kasvukohas pärineb 2002. aastast. 2018. aastal
loendati kasvukohas kokku 27 isendit. Kummeli-võtmeheina isendeid leiti esimest korda
2011. aasta riikliku seire käigus. 2018. aasta inventuuri käigus isendeid ei leitud, kuid
2020. aastal leiti taas kolm taime. Viimati toimunud inventuuri käigus on lisatud täpsustuseks,
12
et kasvukohas puudub järelkasv, kuna generatiivseid isendeid pole leitud. Niiduribal, kus
kummeli-võtmehein teadaolevalt kasvab, on kõrge rohustu ja kasvukohas on kilpjala ohtrus
suurenenud, mistõttu pole kummeli-võtmeheina jaoks kasvutingimused soodsad. Nii virgiinia
võtmeheina kui ka kummeli-võtmeheina kasvukohtade soodsa seisundi tagamiseks on vaja teha
hooldustöid kasvukohatingimuste parandamiseks.
Virgiinia võtmeheina Arvila populatsioon koosneb kolmest osapopulatsioonist. Leiukoht
KLO9300978 paikneb kahe osapopulatsioonina parasniiskes poolvarjukas kuivendamise
mõjuga männi-kuuse segametsas ning leiukoht KLO9310282 paikneb kruusatee peenra ja
kruusatee ning metsa vahele jääval (ligikaudu 10 m laiune) parasniiskel liigirikkal niidualal
(kattub osaliselt kummeli-võtmeheina kasvukohaga leiukoht KLO9340866). Leiukohaga
piirneval metsaeraldisel kasvab mõõdukalt kuivendatud keskealine jänesekapsa-mustika
kasvukohatüübi okasmets. Osa virgiinia võtmeheintest kasvab pooleteise kuni kahe meetri
kaugusel kruusatee servast, osa metsaserva lähedal.
Planeeritava püsielupaiga ulatust on võrreldes 2011. aasta ettepanekuga veidi vähendatud,
suurendades püsielupaika kasvukohtade vahetusse ümbrusesse jääva puhverala ulatust ning
vähendades kasvukohtadest kaugemal asuva ala ulatust. Püsielupaik jääb maaparandussüsteemi
reguleeriva võrgu mõjuvööndisse (KOPLI/TP-779 MÄETAGUSE), eesvoolukraavid
püsielupaika maaparandussüsteemide kaardirakenduse andmetel ei läbi.
Arvila PEP-i välispiir kulgeb mööda sihi ja põhikaardile kantud kruusatee serva nii, et siht jääb
püsielupaigast välja ja tee jääb püsielupaika. Piiritlemisel on arvestatud, et PEP-i idaküljele jääv
kruusatee on hõlmatud tervenisti PEP-i, et võimaldada reguleerida tee hooldus- ja
rekonstrueerimistöid. Idaküljel pole 30 m puhver tagatud, kuid tõenäoliselt ei hakka teisel pool
teed tehtavad tegevused püsielupaika negatiivselt mõjutama, mistõttu pole põhjendatud
lisapiirangute kehtestamine. Püsielupaiga läänepiiri piiritlemisel pole võimalik ega otstarbekas
30 m puhverala jätta, kuna PEP-i läänepoolses küljes paiknevatel metsaeraldistel 26, 13 ja 27
on 2020. aasta seisuga tehtud raie ning virgiinia võtmeheina kasvuks pole seal sobilikke
kasvutingimusi säilinud. Samuti pole liiki teisel pool sihti ega kraavi leitud, kuna rohustu on
seal pigem ebasoodne. Kraavi hõlmamine PEP-i on vajalik, et võimaldada reguleerida selle
hooldustöid. Ülejäänud alal puuduvad maastikulised piiritlemise alused, mistõttu on
piiritlemisel aluseks võetud kasvukoht ja seda hõlmav 30 m puhverala. PEP-i lõunaosas läbib
piir maastikul käänupunkti koordinaatidega X = 6 570 114,670 ja Y = 683 201,654.
Keskkonnaregistri andmetel asuvad püsielupaigas III kaitsekategooriasse kuuluvate
taimeliikide pruunika pesajuure (Neottia nidus-avis) ja laialehise neiuvaiba (Epipactis
helleborine) kasvukohad. Püsielupaiga moodustamisega tagatakse ühtlasi nende liikide
kasvukohtade kaitse.
Auvere virgiinia võtmeheina püsielupaik asub Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas
Auvere külas. Püsielupaik piirneb Lodu käpaliste püsielupaigaga, on 25,72 ha suurune ning
jääb täies ulatuses eramaale ja sihtkaitsevööndisse.
2014. aastal on Thea Kull teinud ettepaneku moodustada püsielupaik nokktarna (Carex
rhynchophysa) kasvukoha kaitseks, mis kattub osaliselt virgiinia võtmeheina kasvkohaga.
Kasvukohas (leiukoht KLO9336443) on registreeritud 20 nokktarna isendit, liigi ohustatuse
hinnang on kriitilises seisus (CR – critically endangered). Otstarbekas on piiritleda ühine
püsielupaik virgiinia võtmeheinale ja nokktarnale.
Esmakirje virgiinia võtmeheina olemasolust (leiukoht KLO9336433) kasvukohas pärineb
2014. aastast. 2018. aasta inventuuri käigus loendati kasvukohas neli virgiinia võtmeheina
13
taime, millest üks oli generatiivne. Virgiinia võtmeheina kasvukoha lähiümbruskonnas on
tegemist soostunud segametsaga.
Auvere PEP-i välispiir kulgeb mööda katastripiire, Lodu käpaliste püsielupaiga piiri
(käänupunkt maastikul X = 6 579 302,796 ja Y = 722 427,773) ning elektriliini trassi serva
(45 m elektriliinist). Püsielupaiga lääneosas kulgeb piir elektriliini trassi servas asuvast
käänupunktist koordinaatidega X = 6 578 537,486 ja Y = 722 247,533 mõttelise sirgena
katastripiirile ligikaudu 30 m puhveralaga nokktarna kasvukohast.
Keskkonnaregistri andmetel asuvad püsielupaigas II kaitsekategooriasse kuuluvate taimeliikide
nokktarna (Carex rhynchophysa), õrna tarna (Carex disperma), sagristarna (Carex irrigua),
ainulehise soovalgu (Malaxis monophyllus) ja osaliselt kauni kuldkinga (Cypripedium
calceolus) ning III kaitsekategooriasse kuuluvate vööthuul-sõrmkäpa (Dactylorhiza fuchsii),
pruunika pesajuure (Neottia nidus-avis), laialehise neiuvaiba (Epipactis helleborine) ja suure
käopõlle (Listera ovata) kasvukohad. Püsielupaiga moodustamisega tagatakse ühtlasi nende
liikide kasvukohtade kaitse. Virgiinia võtmeheina kasvukohas ja selle lähiümbruses (vähemalt
30 m kasvukoha piirist) tuleb kujundusraiete tegemisel ja muude hooldustööde korraldamisel
arvestada virgiinia võtmeheina kui ohustatuima liigi elupaiganõudlust.
Kuningaküla virgiinia võtmeheina püsielupaik asub Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas
Kuningakülas. Püsielupaik piirneb Alutaguse rahvuspargiga ning on 3,2 ha suurune ja jääb täies
ulatuses riigimaale ja sihtkaitsevööndisse.
Kasvukoht (leiukoht KLO9337800) kanti registrisse 2015. aastal, kui seal loendati 17 isendit.
2017. aastal loendati kasvukohast 11 isendit. Kasvukohaks on metsasihi serv ja kraaviperv
naadi-angervaksa kasvukohatüübis. Ümbritsevat metsa on lähikümnendil raiutud, kuid
metsasiht pole liigselt kannatada saanud ning ala on osaliselt säilinud virgiinia võtmeheinale
sobiva kasvukohana. Püsielupaik jääb maaparandussüsteemi reguleeriva võrgu mõjuvööndisse
(KÕRTSI/TTP-214 PERMISKÜLA), maaparandussüsteemi kaardirakenduse andmetel jääb
eesvoolukraav püsielupaiga idaserva.
Kuningaküla PEP-i välispiir kulgeb mööda metsasihi serva ning mõttelisi sirgeid. Idapiirile jääv
siht on erandkorras 1 m puhvriga PEP-i arvatud, kuna ühtib seal Alutaguse rahvuspargi piiriga.
Kuigi metsaeraldisel 23 on tehtud 2020. aasta seisuga raie, on selle ala hõlmamine vajalik, et
tagada liigi levikukoridor tulevikus, kuna metsasiht on liigile potentsiaalselt sobiv kasvukoht.
Mujal kulgeb PEP-i piir mõtteliste sirgetena ümber virgiinia võtmeheina kasvukoha, läbides
käänupunkte koordinaatidega X = 6 563 624,669 ja Y = 717 968,378 ning X = 6 563 520,193
ja Y = 717 988,737. Piiritlemisel arvestati, et virgiinia võtmeheina kasvukohale jääks vähemalt
30 m laiune puhver, sest vaid nii on liigi kasvukohas võimalik tagada ka püsielupaika
ümbritseva metsa raiumise järel liigile sobilik mikrokliima. Seetõttu on ka idapoolses osas
hõlmatud püsielupaika osa eraldisest 28, mis on kasvuks sobimatu, kuna eraldisel on tehtud
raie, kuid eesmärk on edaspidi raieid vältida ja tagada piisav puhverala kasvuala ümber.
Keskkonnaregistri andmetel asub püsielupaigas III kaitsekategooriasse kuuluva taimeliigi
laialehise neiuvaiba (Epipactis helleborine) kasvukoht, lisaks ulatub püsielupaika osaliselt
põhja-nahkhiire (Eptesicus nilssonii) elupaik. Püsielupaiga moodustamisega tagatakse ühtlasi
nende liikide elupaikade ja kasvukohtade kaitse.
14
Mustanina virgiinia võtmeheina püsielupaik asub Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas
Mustanina külas. Püsielupaik moodustatakse leiukoha KLO9342380 kaitseks. Püsielupaik on
4,23 ha suurune ning jääb täies ulatuses riigimaale ja piiranguvööndisse.
Keskkonnaregistri andmetel on leiukoht registreeritud 2020. aastal, kui kasvukohas loendati 20
virgiinia võtmeheina isendit, 2021. aasta kordusvaatlusel loendati 79 isendit ning täpsustati
kasvukoha piire keskkonnaregistris. Püsielupaiga moodustamise otstarbekust 2018. aasta
inventuuri aruandes käsitletud pole, kuna tegemist on hiljem leitud liigi leiukohaga. Kasvukoht
on liigi jaoks ebatüüpiline, tegemist on Sirgala karjääri põlevkivikarjääri pealmaakaevanduse
puistangualaga. Kasvukohaks on rekultiveeritud puistanguala leht- ja okaspuu segametsas.
Virgiinia võtmeheina kasvukoht piirneb kaitseväe Sirgala harjutusväljaga, mida on kavas
laiendada ja seetõttu jääb püsielupaik harjutusvälja alale. Teadaolevalt plaanitakse kaitseväe
tarbeks harjutusvälja mets suurel määral raadata, kasvukohta võib ohustada puistangu
tasandamine.
Püsielupaiga välispiir kulgeb mõtteliste sirgetena ümber kasvukoha puhverala (35 m) ning läbib
maastikul käänupunkte koordinaatidega X =6 578 966,700 ja Y = 709 310,802;
X = 6 578 765,759 ja Y = 709 470,861; X = 6 578 873,043 ja Y = 709 602,179 ning
X = 6 579 066,303 ja Y = 709 440,137. Selleks, et tagada kasvukoha kindlam säilimine ning
laienemisvõimalus, on tavapärasest suurema puhvriga piiritlemine vajalik. Ümbritseva metsa
raie muudab kasvukoha tuultele avatuks, misläbi võib puistu muutuda tormihellaks (tormimurd,
-heide). Seetõttu on arvestatud eelnimetatud ohuteguriga ning ennetava meetmena on
püsielupaika hõlmatud tavapärasest suurema puhvriga kasvuala.
Keskkonnaregistri andmetel asub püsielupaigas III kaitsekategooriasse kuuluva taimeliigi suure
käopõlle (Listera ovata) kasvukoht. Püsielupaiga moodustamisega tagatakse ühtlasi selle liigi
kasvukoha kaitse.
Rassi virgiinia võtmeheina püsielupaik asub Järva maakonnas Türi vallas Rassi külas.
Püsielupaik asub Parasi–Põikva–Rassi kõrvalmaantee ääres. Püsielupaik on 0,53 ha suurune
ning jääb täies ulatuses riigimaale ja sihtkaitsevööndisse.
Esmakirje liigi olemasolu kohta kasvukohas (leiukoht KLO9337799) pärineb 2015. aastast.
2018. aastal loendati kasvukohas üheksa isendit, millest seitse olid generatiivsed. Tegemist on
liigirohke niiduribaga kruusatee ja metsa vahel. Isendid paiknevad kruusatee servast 2–3 m
kaugusel, mõned ka päris metsa piiril pajupõõsaste varjus.
Rassi PEP-i välispiir kulgeb mööda mõttelisi sirgeid, tee serva (tulenevalt tee laiusest on tee
PEP-st välja arvatud 3,5 m laiuselt tee telgjoonest), metsasihi serva (siht jääb PEP-st välja) ja
tiigi kallast, kusjuures viimane on PEP-ist välja arvatud mööda Eesti põhikaardile kantud
seisuveekogu piiri (pindobjekti serva). PEP-i idaosas on vähendatud puhverala ulatust, kuna
kasvukoht on sobimatu ja piirneb teega. Eeldatavasti tegevused teisel pool maanteed ei mõjuta
kasvukoha seisundit, kuid võimaldavad siiski reguleerida tee hooldus- ja rekonstrueerimistöid
kasvukohapoolses tee servas. Selleks et tagada piisav minimaalse laiusega (30 m) puhverala
virgiinia võtmeheina kasvukoha ümber selle mikrokliima säilitamiseks, on PEP-i põhja- ja
läänepiir piiritletud looduslike piiride puudumisel mõtteliste sirgetena, arvestades vajaliku
puhverala laiust. Maastikul läbib sihi servast maantee serva kulgev välispiir käänupunkti
koordinaatidega X = 6 504 403,142 ja Y = 577 310,901.
15
Saueaugu virgiinia võtmeheina püsielupaik asub Järva maakonnas Türi vallas Saueaugu
külas. Püsielupaik piirneb Kõnnumaa-Väätsa metsise püsielupaigaga. Püsielupaiga pindala on
5,66 ha ja sellest asub 81,1% ehk 4,59 ha eramaal ja 18,9% ehk 1,07 ha riigimaal ning see on
tsoneeritud sihtkaitsevööndisse.
Kasvukoht kanti keskkonnaregistrisse esimest korda 2016. aastal, kui loendati kasvukohast
(leiukoht KLO9337994) 133 isendit. 2018. aasta inventuuri käigus loendati kasvukohas 121
virgiinia võtmeheina taime, millest 109 olid generatiivsed. Riikliku keskkonnaseire käigus on
2019. aastal tuvastatud 158 taime. Kasvukoht kuulub kolme Eesti kõige esinduslikuma
populatsiooni hulka, mis on praeguseks keskkonnaregistris registreeritud. Kasvukohaks on
liigirikas niiduriba kruusatee ja kraavi vahel, kasvukoha kõrval paikneb keskealine
kõdusoomets. Põhipopulatsiooni (leiukoht KLO9337994) lähedalt võsastuvalt metsasihilt leiti
2018. aastal inventuuri käigus veel neli virgiinia võtmeheina isendit (leiukoht KLO9340854).
Püsielupaik jääb maaparandussüsteemi reguleeriva võrgu mõjuvööndisse (KAITSEMETSA
TTP-449), eesvoolukraav püsielupaika maaparandussüsteemide kaardirakenduse andmetel ei
läbi.
PEP koosneb kahest lahustükist. PEP-i põhjapoolse lahustüki välispiir kulgeb mööda kraavi
(1 m puhvriga, kraav jääb PEP-ist välja), katastripiiri, elektriliini trassi serva (paralleelselt
elektriliini trassiga, jättes elektriliini 10 m puhveralaga PEP-ist välja) ning mõttelisi sirgeid.
PEP-i ida-põhjapiir on viidud Kõnnumaa-Väätsa metsise püsielupaiga välispiirini ning ühtlasi
Ussisoo–Saueaugu tee katastripiirini, et kahe kaitstava ala vahele ei jääks kaitseta ala riba.
Püsielupaiga idaosas kulgeb piir elektriliini trassi servas asuvast käänupunktist koordinaatidega
X =6 539 285,462 ja Y = 581 343,946 mõttelise sirgena katastripiirile ning läänepiir mõttelise
sirgena kraavi puhvrile. PEP-i loodeosa ja idapiir kattub vähesel määral Kõnnumaa-Väätsa
metsise püsielupaiga piiranguvööndiga, mille asemel moodustatakse ala tõhusama kaitse
eesmärgil Saueaugu virgiinia võtmeheina püsielupaiga sihtkaitsevöönd ning vastavalt
vähendatakse metsise püsielupaiga ulatust. PEP-i loodenurk on piiritletud mööda kraavi nii, et
virgiinia võtmeheina kasvukohale jääks vähemalt 30 m puhverala seniste valgustingimuste
säilimiseks. Kraavile on piiritletud 1 m laiune puhverala ja kraav on loodeosas PEP-ist välja
arvatud. Loodepoolne serv ulatub piisavalt kaugele liigi kasvukohast ning tõenäoliselt ei avalda
tegevused teisel pool teed negatiivset mõju, mistõttu pole kraavi 2 m puhveralaga PEP-i
hõlmatud. Nii on ka piirid looduses arusaadavamad ja PEP-i piiritlus loogilisem.
Lõunapoolse lahustüki välispiir kulgeb mööda elektriliini trassi serva (10 m elektriliinist) ja
mõttelisi sirgeid. Lahustüki põhjapoolne serv on piiritletud elektriliini trassini tavapärasest
suurema puhveralaga kasvukoha servast (60 m), et tagada võimalus liigi laienemiseks
põhipopulatsiooni poole ja aidata kaasa kasvukoha taastumisele. Mujal on lahustüki piir
piiritletud mõtteliste sirgetena, arvestades 30 m puhverala ulatust ümber kasvukoha, ja see läbib
maastikul käänupunkte koordinaatidega X = 6 539 109,399 ja Y = 581 366,978 ning X =
6 539 125,339 ja Y = 581 445,658.
Kargaja virgiinia võtmeheina püsielupaik asub Tartu maakonnas Peipsiääre vallas Kargaja
ja Põdra külas. Kasvukohaks on kraaviga külgnev metsasiht keskealises kõdusoo-segametsas.
Püsielupaiga pindala on 9,55 ha ja see jääb 31,1% ehk 2,96 ha ulatuses eramaale ja 68,9% ehk
6,59 ha ulatuses riigimaale ning on tsoneeritud sihtkaitsevööndisse.
Liigi leidumine kasvukohas (leiukoht KLO9308086) on registreeritud juba 1937. aastal.
2018. aasta vaatluse käigus leiti kasvukohast kolm (neist üks generatiivne) virgiinia võtmeheina
taime. Püsielupaik jääb maaparandussüsteemi reguleeriva võrgu mõjuvööndisse
16
(KARGOJA(TTP-361)), eesvoolukraav püsielupaika maaparandussüsteemide kaardirakenduse
andmetel ei läbi.
Kargaja PEP-i välispiir kulgeb mööda katastripiire ja mõttelisi sirgeid. PEP-i on piiritletud selle
põhjaosas paiknev kraav, mis on virgiinia võtmeheina potentsiaalne kasvukoht, koos 30 m
laiuse puhveralaga, et oleks võimalik säilitada mõlemal kraavikaldal virgiinia võtmeheinale
sobilikud valgustingimused. Katastripiiride vahel on PEP piiritletud mõtteliste sirgetena, piir
läbib maastikul käänupunkti koordinaatidega X = 6 487 089,733 ja Y = 681 678,742.
Keskkonnaregistri andmetel asub püsielupaigas II kaitsekategooriasse kuuluva taimeliigi
karvase maarjalepa (Agrimonia pilosa) ja III kaitsekategooriasse kuuluva laialehise neiuvaiba
(Epipactis helleborine) kasvukoht. Püsielupaiga moodustamisega tagatakse ühtlasi selle liigi
kasvukoha kaitse.
Iia virgiinia võtmeheina püsielupaik asub Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas Iia külas.
Püsielupaik asub Kõpu–Tõramaa–Jõesuu kõrvalmaantee lähistel. Püsielupaik on 2,37 ha
suurune ning jääb terves ulatuses riigimaale ja sihtkaitsevööndisse.
Leiukoht (KLO9340862) avastati 2018. aastal, kui otsiti virgiinia võtmeheina vanade
herbaarandmete põhjal määratud eelvalikualalt. Kasvukohast leiti neli isendit (neist kaks
generatiivset). Kasvukohaks on kraaviga piirnev kuuse-segametsa metsasiht. Püsielupaik jääb
maaparandussüsteemi reguleeriva võrgu mõjuvööndisse (TEESSOO-VAINRISTI (PÜ-68)),
eesvoolukraav püsielupaika maaparandussüsteemide kaardirakenduse andmetel ei läbi.
PEP-i välispiir kulgeb mööda katastripiiri ja mõttelisi sirgeid. PEP-i piiri viimine üle tee pole
otstarbekas, kuna tegevused teisel pool maanteed ei mõjuta eeldatavasti kasvukoha seisundit,
mistõttu on PEP-i kirdenurgas puhverala ulatust vähendatud. Kuna ülejäänud alal puuduvad
maastikulised alused, kulgeb püsielupaiga välispiir mõtteliste sirgetena minimaalse
puhveralana (30 m) ümber kasvukoha, läbides maastikul käänupunkte koordinaatidega X =
6 467 375,200 ja Y = 567 873,055; X = 6 467 165,568 ja Y = 567 904,779 ning X =
6 467 187,301 ja Y = 568 024,732.
Jälevere harulise võtmeheina püsielupaik asub Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas
Jälevere külas. Kasvukohaks on paluniidukooslus, kunagise pinnase häiringuga alal, kus on
maapinna ebatasasused. Püsielupaiga pindala on 0,76 ha ja see asub 18,4% ehk 0,14 ha
riigimaal ja 81,6% ehk 0,62 ha eramaal ning on tsoneeritud piiranguvööndisse.
Leiukoht (KLO9337858) on keskkonnaregistrisse kantud 2015. aastal, kui registreeriti kahe
harulise võtmeheina taime olemasolu, 2018. aasta vaatluse käigus taimi enam ei leitud.
Kasvukoha ümbruses kasvab noor männik, liigile sobivat kooslust on kasvukohas vähe.
PEP-i lõunapiir kulgeb mööda teeserva ja katastripiiri kuni selle nurgapunktini. Ülejäänud
püsielupaiga piiritlemiseks puuduvad maastikulised alused sobiliku puhverala jätmiseks,
mistõttu on püsielupaika hõlmatud mõtteliste sirgetena liigile sobilik kasvukoht koos ligikaudse
puhveralaga 20 m, et säilitada liigile sobivad valgustingimused. Piir läbib maastikul
käänupunkte koordinaatidega = 6 496 836,830 ja Y = 581 174,008 ning Y = 6 496 829,190 ja
Y = 581 086,927.
Kostkova kummeli-võtmeheina püsielupaik asub Võru maakonnas Setomaa vallas Kostkova
külas. Püsielupaiga pindala on 0,53 ha ja see asub 79,2% ehk 0,42 ha eramaal ja 20,8% ehk
0,11 ha munitsipaalomandis ning on tsoneeritud piiranguvööndisse.
17
Esmakirje liigi olemasolust kasvukohas (leiukoht KLO9309900) pärineb juba 1998. aastast,
kasvukohas on toimunud regulaarne seire (Värska SJA6175000 seirejaam). 2008. aastal
loendati kasvukohas rekordarv taimi, kokku 108 isendit. Pärast seda on kasvukohas liigi
arvukus järk-järgult vähenenud ja 2018. aasta inventuuri käigus loendati 42 kummeli-
võtmeheina isendit. Varasemaga võrreldes olid taimed kidurad, sealjuures puudusid
generatiivsed võsud. Kasvukohaks on noorte ja keskealiste mändidega samblane paluniidu
laiguke kultuuristatud heinamaa ja männimetsa vahel, võtmeheinad paiknevad niidulapil
hõredalt. Kinnistul, kus võtmeheina elupaik asub, ei toimu elupaiga alal niitmist ega
karjatamist, mistõttu on kasvukoht hakanud võsastuma. Paluniiduga piirnevale heinamaale on
kasvanud tihedad männi- ja kasetukad, mis paiknevad leiukoha lõunapoolses küljes ja
varjutavad niitu. Võrreldes 2011. aasta ettepanekuga on PEP-i ulatus 0,09 ha võrra vähendatud,
kuna põhjapoolne osa on võsastunud ega sobi seetõttu kasvukohaks. Püsielupaiga piir ulatub
ka Varahoidla (93401:005:0098) maaüksusele, et tagada kasvukoha piisava avatuse säilimine.
PEP-i välispiir kulgeb mööda pinnastee serva (2 m puhvriga) ja mõttelisi sirgeid. Kuna
maastikulised alused põhja-, lääne- ja lõunaosas PEP-i piiritlemiseks puuduvad, kulgevad piirid
mõtteliste sirgetena, läbides maastikul käänupunkte koordinaatidega X = 6 428 336,496 ja Y =
716 478,703 ning X = 6 428 256,690 ja Y = 716 462,295. Mõttelised sirged kulgevad viisil,
mis tagavad, et PEP-i oleks arvatud liigi leiukoht, minimaalne liigile potentsiaalselt sobilik
kasvuala ning selle ümber paiknev puhverala (ligikaudu 20 m), mis on vajalik liigile liigse varju
vältimiseks liigi kasvukohas. PEP-i lõunapiiri piiritlemisel on arvestatud, et tagatud oleks
kasvukoha avatus, mis on oluline päikesepaiste jõudmiseks liigi elupaika. Niidukasvukohas on
esmatähtis, et niidu toitelisus ei suureneks, sest see toob kaasa taimekoosluse muutumise ja
rohukasvu suurenemise-tihenemise. Kui varjukus suureneb, suureneb ka toitelisus, niiskus ja
taimeliikide konkurents. Nii väikese niidu puhul nagu Kostkovas on ümbritseval varjul väga
suurt efekt, varjud ulatuvad üle kogu kasvukoha. Praegu on Varahoidla katastriüksusel niidetav
ala, mis tuleb vähemalt kavandatava püsielupaiga ulatuses niisugusena ka säilitada. Seetõttu on
liigset varjutust võimalik vältida, kui arvata PEP-i koosseisu ligikaudu 15 m laiune riba
Varahoidla maaüksusest.
Kuutsi harulise võtmeheina püsielupaik asub Võru maakonnas Rõuge vallas Kuutsi külas.
Kasvukoht on kuiv ja liivane lõunakallak aia ääres, seega pole tegemist liigi jaoks tavapärase
kasvukohaga nõmme- või paluniidul. Püsielupaik on 0,03 ha suurune ning jääb terves ulatuses
riigimaale ja piiranguvööndisse.
Mõniste Talurahvamuuseumi aianurk, kus haruline võtmehein (leiukoht KLO9342332)
2019. aastal (neli taime) tuvastati, on niidetav ja seda külastavad õppegrupid ja teised huvilised.
Kasvukohta niidetakse pärast harulise võtmeheina eoste lendumist. Tegemist on teadaolevalt
ainukese avalikus kasutuses oleva ja külastatava kasvukohaga. Aianurgas kasvab üle 50
taimeliigi, ala on eraldatud piirdega ning sinna lubatakse huvilised talurahvamuuseumi töötajate
juuresolekul ja videovalve all. Kasvukohas liigutakse mööda selleks ettevalmistatud rada.
PEP-i välispiir kulgeb mööda katastripiire, nendevahelisi mõttelisi sirgeid ja mõttelise
pikendusena põhikaardijärgsest hoone servast. Kasvukohta ümbritsevat muuseumi õueala ja
teemaad niidetakse, mistõttu pole põhjendatud selle ala arvamine puhveralana püsielupaika, et
säilitada kasvukohta ümbritseval alal sobivaid tingimusi (niitmine).
Varese harulise võtmeheina püsielupaik asub Võru maakonnas Võru vallas Varese külas.
Püsielupaik on 0,41 ha suurune ning jääb täies ulatuses eramaale ja piiranguvööndisse.
18
Keskkonnaregistri andmetel on leiukoht registreeritud 2020. aastal, kasvukohas (leiukoht
KLO9342284) loendati kolm harulise võtmeheina isendit. Taimed kasvavad kasvukohas kitsa
ribana ja populatsiooni seisundit on hinnatud keskmiseks. Püsielupaiga moodustamise
otstarbekust 2018. aasta inventuuri aruandes käsitletud pole, kuna tegemist on hilisema
leiukohaga. Kasvukohaks on jänesekapsa-pohla kasvukohatüüp, üleminekuala palumetsalt
laanemetsa. Tõenäoliselt on ala varem kas kultuuristatud või on see looduslikult uuenenud
okaspuudega. Paluniidu laik on veel kamardumata, kuid selleks et ala niiduna säiliks, on tarvilik
metsa harvendada.
Püsielupaiga piiritlemisel puuduvad maastikulised alused sobiliku puhverala jätmiseks. Põhja-
ja lõunasuunal on püsielupaika hõlmatud mõtteliste sirgetena liigile sobilik kasvukoht koos
minimaalse puhveralaga (20 m), mis on vajalik liigile liigse varju vältimiseks kasvukohas. Ida-
ja lääneosas on piir tõmmatud samuti mõtteliste sirgetena, kuid olemasolevat kasvukohta
ümbritsev puhverala on jäetud suurem (ligikaudu 30–40 m), kuna seal on tegemist
potentsiaalselt sobiliku kasvukohaga, kuhu liik saab levida, kui raie tulemusel valgustingimusi
parandada. PEP-i välispiir kulgeb kõikjal mõtteliste sirgetena, läbides maastikul käänupunkte
koordinaatidega X = 6 418 731,161 ja Y = 665 577,033; X = 6 418 684,360 ja Y = 665 507,874;
X = 6 418 647,608 ja Y = 665 533,663 ning X = 6 418 687,873 ja Y = 665 607,028.
Kuna kasvukoht hakkab vaikselt kinni kasvama, on vähemalt kavandatava püsielupaiga piires
vajalik säilitada kasvukoha avatus päikesele. Kasvukohas on esmatähtis, et ala toitelisus ei
suureneks, sest see toob kaasa taimekoosluse muutumise ja rohukasvu suurenemise-tihenemise.
Kui varjukus suureneb, suureneb ka toitelisus, niiskus ja taimeliikide konkurents. Kasvukoha
metsastumisel pole harulisele võtmeheinale sobilikud valgustingimused enam tagatud.
2.5. Kaitsekord
2.5.1. Kaitsekorra kavandamine
Kaitsekorra kavandamisel on lähtutud põhimõttest, et see peab võimaldama ohutegureid vältida
optimaalses ulatuses ning leevendada juba realiseerunud ohutegurite mõju looduskaitseliste
tööde abil, olles samal ajal proportsionaalne maaomanikele kaasnevate piirangute osas.
Püsielupaikade kaitse-eeskirja ja tsoneeringu aluseks on Pärandkoosluste Kaitse Ühingu
2018. aasta eksperdihinnang. PEP-i kaitsekord tuleneb looduskaitseseaduses (§ 14 lõige 1, § 30
ja 31) sätestatust.
Määrusega seatakse kitsendused Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) §-st 31 tulenevale
ettevõtlusvabadusele ja §-st 32 tulenevale omandiõigusele. Keskkonda mõjutava tegevuse
õigusliku regulatsiooni aluseks on PS §-st 5 tulenev loodusvarade ja loodusressursside kui
rahvusliku rikkuse säästva kasutamise põhimõte. Elu- ja looduskeskkonna säästmise ja sellele
tekitatud kahju hüvitamise kohustus tuleneb PS §-st 53. Tulenevalt PS §-dest 5, 32 ja 53 ning
keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja looduskaitseseaduse alusel võib omandiõigust piirata.
Omandiõiguse põhiolemuse säilimiseks peavad seadusest tulenevad piirangud olema
proportsionaalsed ehk piirangu eesmärgi saavutamiseks sobivad, vajalikud ja mõõdukad.
Kaitse-eeskirjaga piirangute seadmise eesmärk on alal leiduvate loodusväärtuste (püsiksannika
kasvukohtade) säilimine. Alale kaitse tagamisega ja tegevustele piirangute seadmisega
püsiksannika kasvukohad säilivad, loodusväärtusi kahjustavate tegevuste elluviimisel need
hävivad.
19
Metsamajandus- ja kaevandamisalase ettevõtluse korral on teada risk, et tegevust ei saa
võimaldada juhul, kui see kahjustab loodust või elukeskkonda. Ettevõtlusvabadus ei anna
isikule õigust nõuda rahvusliku rikkuse ega riigi vara kasutamist oma ettevõtluse huvides.
Omandiõigus ja ettevõtlusvabadus ei ole piiramatud õigused. Kaitse-eeskirjaga alale seatud
eesmärk kaalub üles omandiõiguse ja ettevõtlusvabaduse riive. Järgnevates kaitsekorra
peatükkides on esitatud kitsenduste kaupa põhjendused, miks need piirangud on vajalikud.
Kaitse-eeskirjas ei ole reguleeritud pilliroo ja adru varumist, kuna püsielupaikades ei leidu
pilliroo ja adru varumiseks sobilikke alasid. Reguleeritud ei ole ka kalapüüki ega sõitmist
veealal, sest püsielupaikades puuduvad kalastamiseks või veesõidukitega sõitmiseks sobilikud
veekogud. Samuti ei reguleerita kaitse-eeskirjaga lautri püstitamist ja laiendamist, kuna
püsielupaigas puuduvad sellised veekogud, kuhu võiks tekkida vajadus lautri rajamiseks.
2.5.2. Kaitsekorra üldpõhimõtted
Püsielupaikades kehtivad kaitsekorra üldpõhimõtted on kooskõlas looduskaitseseadusega,
samas on määruses sätestatud mõningaid leevendavaid erisusi.
Inimestel on lubatud viibida, pidada jahti ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi
kõikjal püsielupaikades. Eeldatavasti ei viibi nende tegevuste puhul alal sellisel hulgal inimesi,
et juhuslik tallamine kahjustaks püsielupaikadesse jäävaid võtmeheinte kasvukohti, seega pole
põhjendatud nende piiramine.
Mõnevõrra piiratakse sõidukitega sõitmist. Jalgrattaga on lubatud sõita kõikidel PEP-ide alale
jäävatel teedel ja radadel, kuid mitte väljaspool neid. Mootorsõidukiga on lubatud sõita vaid
teedel. Maastikusõidukiga võib teedel sõita liiklusseaduse §-s 154 ettenähtud juhtudel ja korras.
Teed käsitletakse ehitusseadustiku paragrahvi 92 järgi, mille kohaselt on tee rajatis, mis on ette
nähtud inimeste, sõidukite või loomade liikumiseks või liiklemiseks. Seega ei saa lugeda
autodega sõitmise tulemusel tekkinud roopaid rajatud pinnasteeks. Piirangud sõitmisele on
vajalikud, sest sõitmine maastikul võib kahjustada isendeid ja pinnast ning seeläbi
püsielupaikade kaitseväärtusi. Kaitseala teedel sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmisele
kohalduvad liiklusseaduses sätestatud nõuded ja piirangud. Sealhulgas tuleb arvestada, et
maastikusõidukit tohib teel liikumiseks kasutada liiklusseaduse §-s 154 nimetatud juhul, st
jõgede, teede ja muude takistuste ületamiskohtades ning lumega kaetud teel, mis ei ole
mootorsõidukitele ajutiselt läbitav, ning teel, kus seda lubab sellekohane
liikluskorraldusvahend, samuti politsei- ja tollitöötajad ametiülesannete täitmisel, haige
toimetamisel haiglasse, päästetööde tegemisel ning muudel juhtudel, mis on seotud
ametiülesannete täitmisega (nagu elektri- ja sideliinide hooldus- ja parandustööde tegemine või
muud sellised tegevused). Muudel juhtudel on sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine
väljaspool teid ja jalgrattaga sõitmine väljaspool radasid lubatud järelevalve- ja päästetöödel,
kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel (sh koosluse kujundamine,
niitmine, võsatõrje), kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ja kaitse-
eeskirjaga lubatud tegevusel, sealhulgas olemasolevate rajatiste hooldustöödel ja
piiranguvööndis metsamajandustöödel. Teistel tingimustel pole väljaspool teid sõitmine
lubatud. Kehtiva põhikaardi järgi asub Arvila, Saueaugu ning Kuutsi püsielupaigas pinnastee,
mujal püsielupaikades ei ole põhikaardile kantud teid. Jälevere püsielupaigas paikneb kehtiva
põhikaardi kohaselt rada.
Püsielupaikades lubatakse rahvaürituste korraldamist kaitseala valitseja nõusolekul. Ainult
Kuutsi harulise võtmeheina püsielupaigas, mis on tsoneeritud piiranguvööndisse, on olemas
20
rahvaürituse korraldamiseks ettevalmistatud koht. Kuutsi kasvukoht on piiratud aiaga ja asub
turvakaamera vaateväljas, seetõttu on kasvukoha kaitse tõhusalt tagatud ning sinna pääseb ligi
üksnes Mõniste talurahvamuuseumi töötajate juhendamisel, kes on teadlikud liigi olemasolust
ja elupaiganõudlusest ning tutvustavad soovi korral harulist võtmeheina ka muuseumi
külastajatele. Tegemist on keskkonnahariduslikult väga olulise tegevusega ning kuna
kasvukoht on hästi kaitstud, pole põhjendatud lisameetmete rakendamine või osalejate
piirmäära kehtestamine. Mujal püsielupaikade piiranguvööndites puuduvad rahvaürituse
korraldamiseks ettevalmistatud kohad, matkarajad ja laudteed, mille olemasolu aitaks
leevendada rahvaüritusega kaasneda võivat tallamisest tingitud negatiivset mõju ja kus
piiranguvööndites ei saa LKS alusel rahvaürituse korraldamist reguleerida. Neid pole ka
edaspidi põhjendatud rajada. Seetõttu on mujal rahvaürituse korraldamine lubatud üksnes
püsielupaiga valitseja nõusolekul. Mustanina püsielupaik hakkab kuuluma kaitseväe Sirgala
harjutusväljaku laiendusalale. Kaitseväeõppuste kui rahvaürituste korraldamine püsielupaika
jääval alal on keelatud, et vältida kasvukoha liigset tallamist ning seeläbi isendite ja kasvukoha
kahjustamist. Selleks et tagada võtmeheinte ja nende elupaikade soodne seisund, saab anda
rahvaürituseks nõusoleku üksnes põhjendatud juhul, kui üritust ei ole võimalik läbi viia
väljaspool püsielupaika ning üritusel on teaduslik, keskkonnahariduslik vm tähtsus. Oluline on
piirata sellisel üritusel osalejate arvu ja suunata see kohta, kus mõju kaitsealustele
võtmeheintele oleks minimaalne.
Lõkke tegemist lubatakse püsielupaikades vaid püsielupaiga valitseja nõusolekul. Püsielupaiga
valitseja saab lubada lõkke tegemist näiteks võtmeheinte kasvukohtade või püsielupaikades
paiknevate niidukoosluste taastamisel või hooldamisel tekkivate raiejäätmete põletamiseks.
Selleks et mitte kahjustada võtmeheinte jaoks sobilikke kasvukohti, on suure kohapealse
mõjuga lõkke tegemine lubatud vaid püsielupaiga valitsejaga kooskõlastatud kohas ja
põhjendatud juhtudel.
Püsielupaikades on võtmeheinte, vajaduse korral ka muude kaitsealuste liikide elutingimuste
säilitamiseks või parandamiseks lubatud koosluste kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile
sõltuvalt liikide kasvukohanõudlusest. Võtmeheinte kasvukohtade säilitamiseks vajalikud
tegevused on määratud nende liikide kaitse tegevuskavaga21, jooksvalt võib tekkida vajadus
teha ka muid erakorralisi töid. Haruline ja kummeli-võtmehein võivad vajada pinnase
häiringute ja päikesele avatud häilude tekitamist, et tagada kasvukohtade soodne seisund.
Harulise võtmeheina ja kummeli-võtmeheina kasvukohtade säilimise eelduseks on nende
hooldamine, mistõttu on see tegevus püsielupaikades oluline. Ka virgiinia võtmeheina
kasvukohtades võib osutuda vajalikuks niitmine, võsa raiumine või väiksema läbimõõduga
(kuni 10 cm) puude raie, kui rohustu ja võsa või puistu rinne on kasvukohas liiga tihe ja varjutab
liigselt võtmeheina.
Võtmeheina püsielupaikades võsaraie tegemisel tuleb raidmed PEP-ist eemaldada või põletada
need püsielupaiga valitsejaga kooskõlastatud kohas, kuna allesjäänud raidmed takistavad
isendite kasvamist. Virgiinia võtmeheina püsielupaikades tuleb töid teha soovitavalt külmunud
pinnasega kas käsitsi või kergtehnikat (nt ATV) kasutades. Harulise ja kummeli-võtmeheina
püsielupaikades on tööd lubatud ka sügisel ja kevadel, kuna liigid taluvad mõõdukat häiringut.
Vältida tuleb kasvukohtades pinnase kahjustamist, näiteks liigniiskel ajal rööbaste tekitamine.
Virgiinia võtmeheina kasvukohas on kõrgtaimestikku niitmine üldjuhul lubatud 1. augustist
20. septembrini, keelatud on kasvukoha niitmine enam kui kord vegetatsiooniperioodi jooksul
(välja arvatud invasiivsete liikide või suureneva ohtrusega dominantliikide tõrjumiseks).
Kummeli-võtmeheina kasvukohas on sobivaim kooslust niita mai lõpust jaanipäevani, kui seal
21
Eelnõu on kättesaadav Keskkonnaametis.
21
ei ole maaspesitsevaid (kaitsealuseid) linnuliike. Harulise võtmeheina niitmise aeg ei ole nii
oluline, kuna isendid jäävad osalt niitmiskõrgusest allapoole, kuid tihedama rohustuga
kasvukohtades on soovituslik niitmisaeg alates jaanipäevast. Niidus tuleb püsielupaikadest
kokku koguda ja kasvukohalt eemaldada, et vältida võtmeheinte mattumist niite alla.
Vastuolusid võib tekkida leiukohtades, kus virgiinia võtmeheinaga kaaslevaks liigiks on kaunis
kuldking, näiteks kavandatavas Auvere püsielupaigas, kus kuldkinga leiuala ulatub ka sihi
kõrval olevasse metsa. Valgustingimuste parandamine (nt harvendusraiega) virgiinia
võtmeheina kasvukohaga külgnevas metsas võib soodsalt mõjuda kuldkingale, kuid on
potentsiaalne oht võtmeheinale. Seetõttu on 30 m raadiuses virgiinia võtmeheina kasvukohast
lubatud metsakoosluse kujundamine vaid virgiinia võtmeheina elupaigatingimuste
parandamiseks püsielupaiga valitseja nõusolekul.
Liikide elutingimuste säilitamiseks võib olla vajalik kopratammide lammutamine, et vältida
kasvukohaks oleva ala liigniiskeks muutumist või soostumist.
Püsielupaikades on keelatud telkimine, kuna selle käigus võidakse tallata võtmeheinte isendeid
ja kasvukohti. Telkimiseks on püsielupaikades potentsiaalselt sobilikke paiku väga vähe,
eeskätt niitudel, ja püsielupaikade väikest pindala arvestades on otstarbekam leida telkimiseks
sobiv koht väljaspool püsielupaika. Püsielupaikades puuduvad ettevalmistatud telkimiskohad
ja külastuskoormuse väiksena hoidmiseks ei ole põhjendatud niisuguste rajatiste rajamine.
Vajalik tegevus püsielupaikade poollooduslikel kooslustel on nende ilmet ja liigikoosseisu
tagav tegevus, nagu puu- ja põõsarinde harvendamine, niitmine ja loomade karjatamine.
Metsakooslustel on vajalik häilude rajamine eeskätt metsasihtidele ja kraaviservadesse, kus
kasvavad võtmeheinad, et oleks tagatud piisavalt valgust kasvuks. Ka poollooduslike koosluste
(aladel on inventeeritud elupaigatüüp liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*))
kujundamisel tuleb järgida eespool olevaid suuniseid niitmise ja raie aja, niite ja raidmete
kogumise ning muude tingimuste kohta. Alternatiivina võib alasid igal aastal mõõdukalt
karjatada. Karjatamise puhul tuleb lähtuda sellest, et vegetatsiooniperioodi lõpuks võiks
madalmuruseks olla söödud mitte rohkem kui 50% kasvukohast. Keelatud on rohustu niitmine
muruniidukiga. Väga hõreda ja madala rohustuga niiduelupaiga puhul võib erandkorras
kasutada muruniidukit, kuid niita ei tohi rohkem kui üks kord suve teises pooles. See piirang
aitab säilitada looduslikku liigilist mitmekesisust ja võimaldab võtmeheintel viljuda.
2.5.3. Tegevuste kooskõlastamine kaitseala valitsejaga
Tegevused, mis on püsielupaiga valitseja nõusolekuta keelatud, on määratud vastavalt
looduskaitseseaduse § 14 lõikele 1. Püsielupaiga valitseja nõusolekuta on püsielupaikades
keelatud muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet, koostada maakorralduskava ja
teha maakorraldustoiminguid, kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut, lisasööta
jahiulukeid, lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, seada
projekteerimistingimusi ja anda ehitusluba ning rajada uut veekogu, mille pindala on suurem
kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda veeluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist.
Püsielupaiga valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab püsielupaiga
valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada püsielupaikade kaitse-eesmärkide saavutamist või
püsielupaiga seisundit. Kui tegevust ei ole püsielupaiga valitsejaga kooskõlastatud või
tegevuses ei ole arvestatud püsielupaiga valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel
tegevus ei kahjusta püsielupaiga kaitse-eesmärgi saavutamist või püsielupaiga seisundit, ei teki
22
isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast
ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas.
Praktikas on tingimuste esitamine kõige enam kasutatav võte, millega välditakse kaitstavatel
aladel majandustegevuse kahjustavat mõju. Enamasti ei keelata tegevust, mis on kaitse-
eeskirjas lubatud püsielupaiga valitseja nõusolekul, vaid püütakse kaalutlusõiguse kaudu leida
lahendusi, kus tegevus loodusväärtusi ei kahjusta, ühitades looduskaitse ja arendushuvid.
2.5.4. Sihtkaitsevöönd
2.5.4.1. Sihtkaitsevööndi eesmärgid
Sihtkaitsevöönd on loodud väljakujunenud või kujunevate metsa- ja niidukoosluste, seal
leiduvate virgiinia võtmeheina ja muude kaitsealuste liikide kasvukohtade säilitamiseks.
Sihtkaitsevööndis paiknevad virgiinia võtmeheina kasvukohad ning neid ümbritsev raie- ja
veerežiimi muutuste suhtes tundlik ala ulatuses, kus see hõlmab maaparandussüsteemide osi
või metsamajandamise tavavõtete suhtes tundlikku piirkonda. Ülekaalukalt olulisim negatiivne
mõju virgiinia võtmeheina kasvukohaks olevatele kooslustele on metsamajandamine ning
veerežiimi muutused. Sihtkaitsevööndi kaitsekord võimaldab neid tegevusi efektiivselt
reguleerida, mis on virgiinia võtmeheina kasvukohtade soodsa seisundi säilimisel määrava
tähtsusega.
2.5.4.2. Lubatud tegevused sihtkaitsevööndis
Olemasolevate maaparandussüsteemide hooldamist lubatakse vaid püsielupaiga valitseja
nõusolekul. Olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutöid lubatakse vaid juhul, kui nende
hooldamine ei avalda negatiivset mõju ala loodusväärtustele ja on vajalik, kui
maaparandussüsteemi hooldamata jätmine tekitaks kahju väljaspool püsielupaika asuvatele
aladele. Püsielupaiga valitseja jälgib, et kraavide hooldustöid tehtaks minimaalses vajalikus
mahus, st veerežiim oleks sobilik püsielupaigaga piirnevate alade toimimiseks, kuid ka
püsielupaika jäävate koosluste säilimiseks. Eesvoolu hooldamine Kuningaküla püsielupaigas
on lubatud minimaalses vajalikus mahus (eemaldada voolutakistused ja sete), mujal
püsielupaikades eesvoolud puuduvad. Oluline on ka tingimuste seadmine hooldustööde
tegemisele, näiteks eemaldatava sette paigutamisele. Virgiinia võtmeheinale sobiva
maaparandussüsteemi hooldustööna saab käsitleda vaid kraavinõlva võsast puhastamist.
Keelatud on kraavide süvendamine, laiendamine ja pinnase teisaldamine, mis hävitab otseselt
liigi kasvukoha.
Olemasolevate rajatiste hooldamine on lubatud püsielupaiga valitseja nõusolekul. Arvila, Rassi
Saueaugu ja Iia PEP-is tuleb arvestada, et tee hooldustööde käigus ei satuks teekattematerjal
teega piirnevale alale, kuna kasvukohad paiknevad teepeenra läheduses. Mattumine
teekattematerjali alla hävitab võtmeheina kasvuks sobiliku kasvuala. Tee servades heina ja võsa
purustamine jäätmaaniidukiga on lubatud alates septembrist (eosed valmivad juulis) tingimusel,
et pinnast ei kahjustata. Nõue on vajalik selleks, et teeäärseid taimi enne viljumist kogemata
maha ei niidetaks. Vajalikuks võib osutuda ka truupide puhastamine, et vältida kasvukohaks
oleva ala liigniiskeks muutumist või soostumist.
23
2.5.4.3. Keelatud tegevused sihtkaitsevööndis
Sihtkaitsevööndis on kooskõlas kaitse-eeskirjaga sätestatud erisustega keelatud
majandustegevus, loodusvarade kasutamine ning uute ehitiste püstitamine, välja arvatud
püsielupaiga valitseja nõusolekul tee- ja tehnovõrgu rajatise või tootmisotstarbeta rajatise
püstitamine püsielupaiga tarbeks või püsielupaigas paikneva kinnistu tarbeks. Vastavalt
majandustegevuse seadustiku üldosa seadusele on majandustegevus iga iseseisvalt teostatav,
tulu saamise eesmärgiga püsiv tegevus, mis ei ole seadusest tulenevalt keelatud. Tegevus, mille
suhtes on kehtestatud teatamis- või loakohustus, loetakse samuti majandustegevuseks ka juhul,
kui selle eesmärk ei ole tulu saamine. Seega kõik kaitse-eeskirja kaitsekorra üldpõhimõtete
peatükis või sihtkaitsevööndi peatükis reguleeritud tegevused, mis on määrusega lubatud ja
mida tehakse tulu saamise eesmärgiga, ning tegevused, mis on lubatud püsielupaiga valitseja
nõusolekul ja millega kaasneb teatamis- või loakohustus, on püsielupaikades lubatud
majandustegevus. Kaitse-eeskirjaga lubatakse sihtkaitsevööndis majandustegevust, mis ei
kahjusta püsielupaiga kaitse-eesmärki või seisundit.
Kavandatavates virgiinia võtmeheinte püsielupaikades on keelatud tavapärane
metsamajandamine, kuna igasugune järsk valgustingimuste muutus kasvukohas on
potentsiaalne oht liigi säilimisele. Liigikaitselisest aspektist on lubatud kujundusraietena
näiteks metsa- ja kraavisihtide hooldamine vastavalt võtmeheinte kaitse tegevuskavas
soovitatule. Metsasihtide ja kraavide hooldamisel tuleb arvestada, et väljaraiutud materjali ei
tohi ladustada ega põletada kaitsealuste liikide leiukohtades. Kuna kraavisihid on virgiinia
võtmeheina peamised kasvukohad, ei tohi raiutud materjali mitte mingil juhul kraavisihtidele
ladustada. Tegevused on lubatud kuiva või külmunud pinnasega, sealjuures tuleb raiutud
materjal alalt eemaldada.
Sihtkaitsevööndisse arvatud virgiinia võtmeheinte PEP-ides on keelatud loodusvarade (nt
põlevkivi, turvas) kaevandamine. Tegevus on ohuteguriks eelkõige Arvila, Kuningaküla ja
Saueaugu püsielupaigas, mis jäävad põlevkivi- ja turbamaardla aladele. Rassi püsielupaik jääb
Kesk-Eesti üldgeoloogilise kaardistamise uuringualale, kus seni maavara või maardlaid
registreeritud pole. Maavara kaevandamisega kaasnevad veerežiimi (ohutegur virgiinia
võtmeheina kasvukohas) ja pinnasemuutused mõjuvad kaitsealuste võtmeheinte
kasvukohtadele halvasti või lausa hävitavalt.
Uute ehitiste (välja arvatud püsielupaiga valitseja nõusolekul tee-, tehnovõrgu rajatise või
tootmisotstarbeta rajatise püstitamine püsielupaigas paikneva kinnistu või püsielupaiga
tarbeks), sh maaparandussüsteemi ja selle osade püstitamine on püsielupaigas keelatud, et
vältida virgiinia võtmeheina kasvukohtade otsest kahjustamist ja hävimist või nende seisundi
halvenemist ehitustegevusega kaasneva veerežiimi ja valgustingimuste (veerežiimi muutustega
kaasneb alade kiirem võsastumine) muutuste tõttu.
Ehitiste püstitamine keelatakse, et vältida võtmeheinte kasvukohtade otsest kahjustamist ja
hävimist või nende seisundi halvenemist. Püsielupaikades on lubatud uute rajatiste püstitamist
püsielupaiga valitseja nõusolekul püsielupaiga tarbeks (nt infotahvlid, tõkkepuud).
Püsielupaiga tarbeks vajalike rajatiste alla kuuluvad eelkõige koosluste ja liikide elupaikade
taastamiseks vajalikud rajatised. Keelatud on olemasolevate teede laiendamine
püsielupaigapoolsel küljel, kuna ehitustööde käigus võivad taimed mattuda pinnaskatte alla,
mis hävitab otseselt liikide kasvukoha (ohutegur Arvila, Rassi, Saueaugu ja Iia PEP-is).
Püsielupaiga valitseja nõusolekuta on keelatud matkataristu (nt uue laudtee) rajamine või
parkimisalade loomine. Kinnistu tarbeks võib lubada maakaabelliinide vm rajatiste rajamist
juhul, kui nende rajamise ja edaspidise hooldamise käigus ei kahjustata võtmeheinte isendeid
24
ega kasvukohti. Keelatud on selliste rajatiste (nt üksikkraavide) rajamine, mis põhjustavad
muutusi püsielupaiga veerežiimis.
Keelatud on uute maaparandussüsteemide rajamine, kuna see toob endaga kaasa aastakümneid
muutumatuna püsinud veerežiimi muutuse ja mõjub kasvukohta kuivendavalt. Veerežiimi
muutused mõjuvad negatiivselt virgiinia võtmeheina kasvukohta, kuna liik eelistab
parasniiskeid kasvukohti. Kuivendamisega muudetakse pika aja jooksul sobilikuks muutunud
mikroklimaatilist keskkonda.
2.5.5. Piiranguvöönd
2.5.5.1. Piiranguvööndi eesmärgid
Piiranguvöönd on loodud niidukoosluste, seal leiduvate harulise võtmeheina, kummeli-
võtmeheina ja muude kaitsealuste liikide kasvukohtade säilitamiseks.
2.5.5.2. Lubatud tegevused piiranguvööndis
Piiranguvööndis on lubatud majandustegevus, arvestades kaitse-eeskirjas sätestatud erisusi, mis
on määratud § 5 lõigetes 2 ja 3, §-s 6 ja §-s 14.
Piiranguvööndis on lubatud raie, välja arvatud uuendusraie Mustanina püsielupaigas, kuna seal
kasvab virgiinia võtmehein, mis vajab valgus- ja niiskustingimuste säilimiseks püsivat
metsakooslust. Igasugune järsk valgustingimuste muutus võib mõjuda ebasoodsalt liigi
säilimisele, mistõttu ei saa uuendusraieid lubada. Uuendusraie on lubatud kuivas niiduelupaigas
kasvavate kummeli-võtmeheina ja harulise võtmeheina püsielupaikades, kuna mõlemad liigid
on valgusnõudlikumad võrreldes virgiinia võtmeheinaga ja kasvukoha avamine
päikesevalgusele mõjub soodsalt. Piiranguvööndis on lubatud koosluse loodusliku tasakaalu,
liikide ja koosluse vanuse mitmekesisuse säilitamiseks virgiinia võtmeheina Mustanina
püsielupaigas sanitaarraie tingimusel, et täius peab säilima vähemalt 30%, üksikpuude rinnet
säilitada vähemalt 40 tm mahus. Raidmeid pole lubatud ladustata virgiinia võtmeheina
kasvukohta. Puidu kokkuvedu on lubatud kõikides piiranguvööndites vaid külmunud pinnasega
või püsielupaiga valitseja nõusolekul külmumata pinnaselt, kui pinnas seda võimaldab.
Piiranguvööndisse kuuluvatesse PEP-idesse ei jää veekogusid, sh tiike, mistõttu pole vajalik
reguleerida veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmist.
2.5.5.3. Keelatud tegevused piiranguvööndis
Piiranguvööndis on keelatud ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise püstitamine, välja arvatud
rajatise püstitamine püsielupaiga valitseja nõusolekul. Tegevused keelatakse, et vältida
võtmeheina kasvukohtade otsest kahjustamist ja hävimist ning leviku laiendamise võimaluste
vähenemist, Mustanina püsielupaigas ka seisundi halvenemist ehitustegevusega kaasneva
valgustingimuste muutuste tõttu. Püsielupaikades lubatakse uute rajatiste püstitamist
püsielupaiga valitseja nõusolekul püsielupaiga tarbeks (nt infotahvlid, tõkkepuud). Lisaks võib
paigaldada püsielupaiga valitseja nõusolekul maakaablit vm rajatisi, kui nende rajamine ei
kahjusta võtmeheinte isendeid ega kasvukohta.
25
Lisaks on keelatud puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine, kuna need tegevused
võivad kahjustada kaitsealuste liikide kasvukohtade seisundit. Valgustingimuste säilitamiseks
tuleb poollooduslikes kasvukohtades võtmeheinte kasvukohtade ümbrus säilitada võimalikult
lagedana (rohumaa kõlvikuna) ja seda ei tohi metsastada. Samuti ei või puhtpuistuid kujundada
ega energiapuistuid rajada olemasolevale metsamaale, et mitte vähendada sealset liigirikkust ja
elupaiga sobivust.
Keelatud on maavara kaevandamine, kuna sellega rikutakse pinnast, mis võib kahjustada
kaitsealuste liikide kasvukohtade seisundit. Mustanina püsielupaik jääb endisele põlevkivi
kaevandusalale, kus pole tõenäoline maavara uuesti kaevandamine. Jälevere püsielupaik
piirneb kruusa leiualaga, kus kaevandamine toimub väljaspool püsielupaika. Jälevere
püsielupaigas säilinud niiduala on väga väike, millest osa moodustab karjäärist veetud
kamardunud pinnasemägi. Pinnase ladustamine liigi kasvukohta on vähendanud harulisele
võtmeheinale sobilikku kasvupinda ja edaspidi ei tohi sinna pinnast enam ladustada.
Keelatud on uue veekogude ja uue maaparandussüsteemi rajamine. Kummeli-võtmeheina ja
harulise võtmeheina piiranguvööndisse arvatud püsielupaikades pole põhjendatud uute
maaparandussüsteemide ja muude kraavide rajamise lubamine, kuna see vähendab liigile
sobiva kasvukoha pindala ning tegemist on kuivade kasvukohtadega, mistõttu puudub
eeldatavasti neis vajadus kuivendussüsteemide rajamiseks majanduslikul eesmärgil. Samuti
pole tegevus lubatud virgiinia võtmeheina Mustanina püsielupaigas, kuna
maaparandussüsteemide ja muude kraavide rajamine võib negatiivselt mõjuda kasvukoha
niiskusrežiimile ning kahjustada virgiinia võtmeheina soodsat seisundit.
Piiranguvööndis on keelatud biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine, v.a
põllumaadel, kuna biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine väljaspool põllumaid
põhjustab muutusi koosluse looduslikus liigilises koosseisus ning kahjustab võtmeheinte
kasvukohti. Püsielupaikadesse ei kuulu õuemaid, kuid Kostkova ja Varese püsielupaika on
hõlmatud ligikaudu 0,54 ha põllumaid, et tagada püsielupaikade lõunapiiril kasvukohtade
piisav valgustatus. Kostkova kummeli-võtmeheina kasvukoht paikneb põhikaardi kohaselt nii
metsa- kui ka põllumaa kõlvikul, võimalik et tegemist on kunagise sööti jäänud põllumaaga,
millest on ajapikku kujunenud paluniidu laiguke. Põllumaade taastamine ega laiendamine
võrreldes käesoleval ajal kasutuses oleva põllumaaga pole lubatud, et mitte vähendada
võtmeheintele kasvukohaks sobivate alade pindala ning mitte suurendada riski, et põllumaadelt
võib ümbritsevasse kasvukohta sattuda biotsiidi, taimekaitsevahendi või väetise jääke.
Piiranguvööndis on keelatud puidu kokkuvedu külmumata pinnasel, v.a püsielupaiga valitseja
nõusolekul, kui pinnas seda võimaldab.
Need piirangud tulenevad looduskaitseseaduse § 31 lõigetest 2 ja 3 ning on suunatud vööndi
kaitse-eesmärkide saavutamisele.
3. Menetluse kirjeldus
I ja II kaitsekategooria võtmeheinte püsielupaikade kaitse alla võtmise ettepaneku ja
väljatöötamise kavatsus saadeti 2021. aastal 3. veebruarist 5. veebruarini kõigile
menetlusosalistele tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks tähtajaga 15. märts 2021. Saadetud
kirjas selgitati, et kui kirja saaja ei ole nimetatud kuupäevaks ettepanekuid teinud, siis
arvestame, et tal ei ole vastuväiteid võtmeheinte püsielupaikade kaitse alla võtmise ja
kavandatava kaitsekorra kohta. Kohalikel omavalitsustel paluti ühtlasi teada anda
26
kavandatavate püsielupaikade kaitsekorra vastuolust kehtestatud või menetluses olevate
planeeringutega ja edastada teave nende planeeringutega kavandatu kohta.
Tabelis 1 on kaasamise käigus esitatud huvigruppide ettepanekud ja vastuväited ning
Keskkonnaameti seisukohad.
27
Tabel 1. Maaomanike jt huvigruppide arvamused ja ettepanekud kaitse-eeskirja eelnõu tutvustamisel
Ettepaneku tegija Ettepaneku sisu Tulemus
Saueaugu püsielupaik (edaspidi PEP)
Suurepere maaüksuse Pole nõus PEP-i moodustamisega, esitas järgnevad põhjendused ja Ettepanekuga ei arvestatud. Selgitused olid järgmised:
(93701:001:0190) omanik ettepanekud: 1. Kirjeldati virgiinia võtmeheinale sobilikke kasvutingimusi
1. Liigile sobilik kasvukoht on säilitatud ega ole majandusmetsas ning liiki ja kasvukohta ohustavaid tegureid, mistõttu on
kahjustatud. oluline tagada liigi kasvukoha kaitse ja raiekeeld.
2. Ettepanek moodustada PEP kõrval asuvale riigimaale, kus on 2. Selgitati, et piirnev riigimaa on arvatud samuti püsielupaika,
tegemist sama kasvukohaga. aga sinna jääb vaid väike osa kasvukohast.
3. Piirangute seadmine pole põhjendatud ega pruugi olla kooskõlas 3. Selgitati põhiõiguste kasutamise kitsendamist ning et kohustus
põhiseadusega (edaspidi PS), olles vara hävitav. Pakutud võtta kaitse alla kõik I kaitsekategooria liigid tuleneb otse
kompensatsioonivõimalused on väikesed, võrreldes metsa LKS-st, mis on kooskõlas PS-iga. Selgitati, et kinnisasja
majandamise käigus saadava tuluga ning puudub huvi ja soov omandamise hind sõltub lepingu sõlmimise hetke
PEP-i hõlmatud maa-ala alahinnatuna riigile müüa. turuolukorrast, kirjeldati Natura 2000 erametsamaa toetuse
hüvitisemäära ja tulumaksusoodustust ning juhiti tähelepanu,
et kogu maaüksusele majanduspiirang ei kohaldu.
Altsaare maaüksuse Ettepanek jätta kavandatud lõunapoolne püsielupaiga lahustükk Ettepanekuga ei arvestatud. Selgitused olid järgmised:
(93701:001:1360) omanik PEP-ist välja, kuna: 1. Selgitati, et võtmeheinte metsaelupaikade puhul tuleb
1. 2018. aasta inventuuril alusel leiti alalt ainult neli isendit, kasvukohta ümbritsevat kooslust PEP-i hõlmata vähemalt
mistõttu pole proportsionaalne eraomandile seada 30 m 30 m raadiuses, mis on oluline ka väikestele populatsioonidele
puhverala. 2018. aasta inventuur on oluliste piirangute seadmise sobilike kasvutingimuste säilimiseks liigi kasvukohas, kuna
jaoks aegunud ega kirjelda lõunapoolse osa arvamist PEP-i üksikud isendid võivad juhuslike tegurite tõttu kergesti
piisavalt. kahjustada saada. Kirjeldati, et 2018. aasta eksperdihinnangut
2. Saueaugu PEP lõunapoolne lahustükk on liigile sobimatu ei saa pidada aegunuks, kuna kasvukohatingimused pole
kasvukoht, mistõttu pole piirangute seadmine põhjendatud. PEP- vahepeal eeldatavasti muutunud. Eksperdihinnangus on peetud
i osal on puhverala osaliselt 60 m, mis pole kooskõlas kirjeldatud põhjendatuks ka väiksemaarvulise leiukoha kaitseks PEP-i
vajadustega. moodustamist eraldiseisva lahustükina.
3. Tegemist on oluliselt piirava meetmega, mis takistab ligipääsu ja 2. Selgitati, et eksperdihinnangus on seda populatsiooni
maa haldamist. käsitletud eraldi alampopulatsioonina, kuna alal säilinud
4. On teadlik taimede olemasolul kehtivast isendikaitsest ning kasvutingimused on raiete tõttu võrreldes põhipopulatsiooniga
arvestades, et senine majandustegevus on sobivad tingimused erinevad. Nii alampopulatsioon kui ka põhipopulatsioon
taimedele loonud, on tõenäoline et ilma skv režiimita alal on paiknevad samas liigile sobivas kasvukohatüübis. Püsielupaiga
majandamine populatsioonile ka edaspidi positiivne. ulatus on tavapärasest 30 m puhvrist laiem, et PEP-i kaasata
liigile potentsiaalselt sobiv kasvukoht metsasihil, kus
metsakooslus on valdavalt raiumata ja kus on tõenäosus liigi
levimiseks. VTK-sse on nüüdseks lisatud vastav selgitus.
28
Ettepaneku tegija Ettepaneku sisu Tulemus
3. Viidati, et maaüksusele ligipääs pole täielikult piiratud.
Lubatud on jalgsi liikumine, piiratud on sõidukitega sõitmine
väljaspool teid ja radu. Näidati teisi võimalusi
mootorsõidukitega maaüksusele pääsemiseks.
4. Selgitati, et virgiinia võtmehein kasvab metsaga seotud
poolavatud kasvukohtades ning pole teada, kui arvukas oli
alampopulatsioon enne raiete tegemist. Seega ei saa väita, et
raie liigile sobis. Metsamajandamine on teadaolevalt liigi üks
peamisi ohutegureid, kuna kasvukoha lähiümbruse raied
muudavad radikaalselt valgustingimusi ja alustaimestikku ja
soodustavad ala kiiret võsastumist.
Rassi PEP
Transpordiamet Ettepanek korrigeerida PEP-i piiri lähtuvalt kasvuala piiridest, Ettepanekuga arvestati. Tee jäeti teeservani PEP-ist välja ja juhiti
jättes välja riigitee. tähelepanu, et taimed paiknevad kruusatee servast mõne meetri
kaugusel, mistõttu on oluline vältida teehoiutööde käigus
ehitusmaterjali sattumist püsielupaika või taimedele.
Täiendavate selgituskirjade järel rohkem arvamusi ega ettepanekuid ei esitatud.
Lisaks küsiti juba enne kaasamist Rootsiküla kummeli-võtmeheina kasvukoha eramaaomanikult arvamust elamumaale püsielupaiga moodustamise
kohta. Maaüksuse omanik, kelle maaüksusele olemasoleva hoonestuse lähistele õuemaale jääb suurem osa sellest kasvukohast, oli kategooriliselt
vastu püsielupaiga moodustamisele. Mõlemat Rootsiküla kummeli-võtmeheina kasvukohta jääva eramaa omanikku teavitati isendikaitse vajadusest
ja liigi elupaiganõudlusest.
29
4. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused
Määruse mõju on positiivne loodus- ja elukeskkonnale, aidates looduskeskkonna säilitamisega
kaasa inimeste põhivajaduste ja elukvaliteedi tagamisele. Määrus aitab paremini tagada
kaitsealuste liikide elupaikade ja niidukoosluse kaitset.
Uue kaitse-eeskirja kehtestamine aitab kaasa rahvusvaheliste kohustuste täitmisele, seega on
mõju välissuhetele positiivne. Looduse mitmekesisuse ehk elurikkuse säilitamise ja
suurendamise vajaduse sätestavad nii strateegia Euroopa 203022 kui ka tegevuskava
Ressursitõhus Euroopa. Sellest tulenevalt on elurikkuse vähenemise peatamiseks ja
taastamiseks kinnitatud EL elurikkuse strateegia aastani 2030 (COM(2020) 380), mis seab
liikmesriigile konkreetsed ja mõõdetavad eesmärgid elurikkuse (liikide ja elupaikade seisundi)
parandamiseks aastaks 2030. Kinnitatav õigusakt toetab otseselt nende eesmärkide saavutamist.
Määruse jõustumisega ei kaasne olulist mõju sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule,
majandusele, regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele.
Püsielupaigad pole varasemalt riikliku kaitse all olnud. Kavandatav sihtkaitsevööndi režiimiga
püsielupaigad (kokku 86,12 ha) paiknevad 52,85 ha ulatuses riigimaal ning 33,27 ha eramaal,
piiranguvööndi režiimiga püsielupaigad (kokku 5,96 ha) paiknevad 1,45 ha ulatuses riigimaal
4,4 ha eramaal ning 0,11 ha munitsipaalmaal.
Planeeringud tuleb kooskõlla viia kehtestatud õigusaktidega. Teadaolevalt vastuolusid
kehtivate planeeringutega ei ole, mistõttu oluline mõju selles küsimuses puudub. Eelnõu
avalikustamise käigus saadeti kohalikele omavalitsustele ja maaomanikele arvamuse
avaldamiseks eelnõu materjalid. Selle käigus ei esitatud vastuväiteid, et määruse jõustumine
takistaks kehtivate planeeringute teostamist.
Vastavalt maamaksuseaduse § 4 lõike 1 punkti 11 kohaselt püsielupaikade sihtkaitsevööndi
maalt maamaksu ei maksta ja lõike 2 alusel makstakse piiranguvööndi maalt maamaksu 50
protsenti maamaksumäärast. Maamaksuseaduse § 4 lõike 3 kohaselt hakkab
maamaksusoodustus kehtima kaitse-eeskirja jõustumisel järgneva aasta 1. jaanuaril. Seega
kaasneb kaitsekorra kehtestamisel kohaliku omavalitsuse maamaksutulude vähenemine
sihtkaitsevööndi maal 100% ja piirangukaitse vööndi maal 50%. Selle tulemusena väheneb tulu
Alutaguse vallal 110 eurot, Setomaa vallal 0,6 eurot, Peipsiääre vallal 30 eurot, Türi vallal 15
eurot, Põhja-Sakala vallal 7 eurot, Võru vallal 0,7 eurot ning Narva-Jõesuu linnal 70 eurot
aastas.
Vastavalt LKS §-le 20 võib riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga omandada kinnisasja, mille
sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab, kinnisasja väärtusele vastava tasu eest.
Pärast võtmeheinade püsielupaikade kaitse-eeskirja kehtestamist on kinnisasja omanikul õigus
teha ettepanek püsielupaiga sihtkaitsevööndis asuva maa riigi poolt omandamiseks, kui ala
kaitsekord piirab lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 8. juuli 2004. a määruses nr 242 23 esitatud
tingimustest oluliselt selle sihtotstarbelist kasutamist. Maa-ameti tehingute andmebaasi alusel
toimus 2021. aastal Alutaguse vallas 3224 ha maatulundusmaaga 297 tehingut kogusummas 5
737 185 eurot, Peipsiääre vallas 1707 ha maatulundusmaaga 266 tehingut kogusummas 14
442 283 eurot, Narva-Jõesuu linnas 565 ha maatulundusmaaga 49 tehingut kogusummas 1
987 454 eurot, Türi vallas 2200 ha maatulundusmaaga 195 tehingut kogusummas 11 069 760,
22
Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/resource.html?uri=cellar:a3c806a6-9ab3-11ea-9d2d-
01aa75ed71a1.0012.02/DOC_1&format=PDF
23
Vabariigi Valitsuse 8. juuli 2004. a määrus nr 242 „Kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja riigi poolt
omandamise ja ettepanekute menetlemise kord ning kriteeriumid, mille alusel loetakse ala kaitsekord kinnisasja
sihtotstarbelist kasutamist oluliselt piiravaks, ning kinnisasja väärtuse määramise kord ja alused”.
30
Põhja-Sakala vallas 1738 ha maatulundusmaaga 188 tehingut kogusummas 10 101 862 eurot,
Võru vallas 2016 ha maatulundusmaaga 344 tehingut kogusummas 10 312 685 eurot, Rõuge
vallas 2024 ha maatulundusmaaga 238 tehingut kogusummas 9 867 777 eurot ja Setomaa vallas
1462 ha maatulundusmaaga 241 tehingut kogusummas 7 586 935 eurot. Tehingute
koguväärtust ja pindala puudutavad andmed kuvatakse vaid juhul, kui on toimunud vähemalt
viis tehingut. Kavandatavasse püsielupaika jääb u 33,3 ha sihtkaitsevööndis paiknevaid
eramaid, mille sihtotstarbeline kasutamine on eeldatavasti oluliselt piiratud. Seega oli nende
tehingute põhjal ühe hektari maatulundusmaa müügihind keskmiselt 4878 eurot, millest
tulenevalt täiendava omandamiskohustusega 33,3 ha maatulundusmaa sihtotstarbega eramaa
riigile ostmise korral oleks selle hind umbes 162 360 eurot. Tegemist on hüpoteetilise
summaga, kuna maid omandatakse riigile maaomaniku taotluse alusel. Arvestades seni esitatud
maade omandamise taotluste hulka, on huvi maade riigile müümise vastu eeldatavalt
tagasihoidlik ja määruse jõustumine ei avalda olulist mõju juba võetud kohustustele. Vajalike
vahendite lisataotlust menetletakse üldises korras riigieelarve koostamise protsessis kooskõlas
riigi eelarvestrateegiaga ja arvestades eelarvelisi võimalusi.
Moodustatavate püsielupaikade koosseisu jäävad elupaigatüübid liigirikkad niidud lubjavaesel
mullal (6270*)), mida püsielupaikades on inventeeritud 0,3 ha (2021. aasta inventuuri kohaselt
C esinduslikkusega).
Kaitstaval loodusobjektil on võimalik taotleda toetust poolloodusliku koosluse hooldamiseks,
mida rahastatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 65 lõikes
1 nimetatud Eesti maaelu arengukava 2014–2020 kohaselt Maaelu Arengu Euroopa
Põllumajandusfondist (EAFRD). Arengukava järgi on kogu perioodi poollooduslike koosluste
hooldamise toetuse eelarveks kavandatud 40 miljonit eurot. Püsielupaikadesse jääb 0,3 ha
looduslikke rohumaid, mis vastavad poollooduslike koosluste tunnustele. Toetust võib taotleda
vähemalt 0,1 hektari suuruse hoolduskõlbliku poolloodusliku koosluse või selle osa kohta. Selle
tingimuse kohaselt on praegu toetusõiguslike alade tegelik pindala 0,23 ha, kuid arvestades
koosluse taastamise vajadust on ühest toetusõiguslikuks mittekvalifitseeruvast rohumaast
võimalik kujundada elupaik pindalaga 0,1 ha, sealhulgas võib tulevikus (nt uue inventuuri
järgselt) antud pindala suureneda. Kehtiv toetusmäär püsielupaikadesse jäävate poollooduslike
koosluste hooldamiseks on maaeluministri 22. aprilli 2015. a määruse nr 38 „Poolloodusliku
koosluse hooldamise toetus” § 3 lõigete 5 ja 6 alusel niidu karjatamise puhul 150 eurot hektari
kohta aastas ning niitmise korral 85 eurot aastas. Alade hooldamiseks võib riigile täiendav
hooldamisekulu olla umbes 54 eurot aastas kui arvestada ka rohumaa taastamise vajalikkusega,
võivad hooldusega seotud kulud tõusta 77 euroni aastas.
Võtmeheinade püsielupaikade kaitse-eeskirja kehtestamisega arvatakse kaitse alla 52,8 ha riigi
metsamaad, millest küpset või valmivat metsa on 23,6 ha ulatuses. Riigimetsa Majandamise
Keskuse arvutuste kohaselt jääb Ida-Viru, Järva, Viljandi ning Tartu maakonnas
majandusmetsa range kaitse alla võtmisel riigil metsa majandamata jätmisel saamata tulu
keskmiselt 120 eurot hektari kohta aastas. Sihtkaitsevööndisse arvatud metsade majandamine
pole varem kitsendatud olnud. Arvestades lisanduvate piirangutega alal asuva küpse ja valmiva
metsa osakaalu, kus lähima kümne aasta jooksul oleks võimalik piirangute muutumiseta raiet
teha, on saamata jääv tulu ligikaudu 2800 eurot aastas. Keskkonnaagentuuri uuringu kohaselt
jääb keskmiselt 40% raieküpsetel aladel väljastatud metsateatistest realiseerimata muudel
põhjustel (ebasoodsad ilmastikuolud, puiduturu olukord jne).
Eramaadel saamata jääva puidutulu arvutamise aluseks on võetud Natura 2000 metsaalade
metsaressursi keskmine väärtus, mille alusel arvutati keskmine eeldatav aastane tootlus. Selle
31
järgi on saamata jääv puidutulu sihtkaitsevööndis 134 eurot /ha aastas. Käesoleva määrusega
tsoneeritakse seni 33,25 ha kaitseta erametsa sihtkaitsevööndisse.
Natura 2000 alal asuvale erametsamaale on õigus taotleda toetust, mida makstakse Maaelu
Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) ning kaasfinantseeritakse Eesti riigi
eelarvest. Toetuse eesmärk on kompenseerida metsaomanikele osaliselt looduse kaitsmise tõttu
metsast saamata jäävat tulu. Toetuse andmise tingimused ja kord on kehtestatud 22. aprilli 2015.
a määrusega nr 39 „Natura 2000 erametsamaa toetusˮ, mille kohaselt on toetuse määr
sihtkaitsevööndis, sh projekteeritaval alal asuva metsaala ühe hektari kohta 110 eurot aastas.
Toetust on võimalik taotleda enam kui 0,3 ha suurusele metsamaale. Võtmeheinade
püsielupaikade kaitse-eeskirja kinnitamisega suureneb erametsa osakaal sihtkaitsevööndis
33,25 ha (kokku skv-s 33,3 ha eramaid), mis paiknes varem väljaspool kaitstavat ala. Seega
suureneb Natura 2000 erametsatoetuse hinnanguline maksumus riigile 3660 euro võrra aastas.
Metsatoetuse taotlejate arv on viimastel aastatel jäänud umbes 70% juurde võimalikust
taotlejate arvust. Seega võib prognoosida tegelikuks lisakuluks umbes 2562 eurot aastas.
SMI 2020 aruande24 järgi on Eesti keskmine metsa tagavara maakondade arvestuses 203 tm/ha.
See on üldistatud keskmine, kuna püsielupaikadesse jäävad valdavalt sooservades paiknevad
metsad, on tagavara keskmisest madalam. Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tellimusel Ernst
& Young Baltic AS läbi viidud metsa- ja puidusektori sotsiaalmajandusliku mõju analüüsi25
kohaselt oli 2019. aastal ühe m3 puidu töötlemisel metsa- ja puidutööstuse poolt
(metsamajandus, puidu töötlemine ja mööblitootmine) loodav lisandväärtus 193,3 eurot. Sees
on ka metsaomanike saamata jääv puidutulu (toodud eespool). Sama uuringu järgi on ühe m3
puidu raiest laekuv otsene ja kaudne maksutulu 95 eurot raietsükli kohta. Keskkonnaagentuuri
arvestuste järgi jääb sihtkaitsevööndisse tsoneerimisel võimalikust metsa majandamise mahust
kasutamata 100%, ning piiranguvööndis 70%. Kui metsa tagavara oleks 203 tm/ha, jääks
eeltoodud hinnangu järgi muudatuste tulemusel ning otsest ja kaudset maksutulu täiendavalt
laekumata lühiperspektiivis hinnanguliselt 1,7 miljonit eurot ja metsa- puidutööstuse poolt
lisandväärtus loomata 3,5 miljoni euro ulatuses. Arvestades pikaajalist mõju majandusele ehk
ka järgmist raietsüklit (metsa raietsükliks on arvestatud keskmiselt 80 aastat), väheneb
maksutulu aastas ca 22 tuhande euro ulatuses ning lisandväärtus ca 44 tuhat eurot. Arvestades
aastase inflatsiooniga 1%, jääb riigil saamata tulusid ca 4,4 miljonit eurot ja kogulisandväärtust
loomata ca 9 miljoni euro väärtuses. Eeldusel, et selle muudatuse tõttu sektoris loodav
lisandväärtus arvestuslikult väheneb, võib see mõjutada kuni ~1 töökohta metsa- ja
puidutöötlemise sektoris. Arvutuse eelduseks on teoreetiline võimalus, et täna kaitse all
mitteolev ressurss võetaks koheselt kasutusse, mis erinevate piirangute tõttu praktikas saaks
realiseeruda vaid piiratud ulatuses (takistused metsaseaduses, ilmastikus, turuhinnas ja omaniku
tahtes).
Püsielupaikade valitsemiseks ja kaitse korraldamiseks vajalikud kulutused kavandatakse
Keskkonnaministeeriumi valitsemisala eelarves.
5. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
24
SMI 2020. a aruanne
25
Metsa- ja puidusektori sotsiaalmajandusliku mõju analüüs (empl.ee)
32
6. Vaidlustamine
Määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada,
esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse.
Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi
muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Seega
vastavad määruses üldkorralduse tunnustele sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või
valdajale õigused ja kohustused, mis on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning
puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike
1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks
tegemisest arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse
kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates.
7. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu kooskõlastatakse teiste ministeeriumidega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu.
33