Ministeeriumid
31.08.2022 nr 1-4/22/199-2
Lepna tammiku looduskaitseala moodustamise ja
kaitse-eeskirja eelnõu kooskõlastamiseks esitamine
Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Lepna tammiku
looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri” eelnõu koos seletuskirjaga.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Madis Kallas
Minister
Lisad: 1. Määruse eelnõu
2. Määruse seletuskiri
3. Kaitseala kaart
4. Hoiuala kaart
Kadri Paomees, 5343 6313
[email protected]
Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
EELNÕU
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Tallinn
Lepna tammiku looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri1
Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1, § 11 lõike 1 ja § 12
alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Ala kaitse alla võtmine ja kaitse-eesmärk
(1) Looduskaitsealana võetakse kaitse alla Saare maakonnas Saaremaa vallas Põlluküla
ja Röösa külas asuv ala, mille nimeks saab Lepna tammiku looduskaitseala2
(edaspidi kaitseala).
(2) Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta:
1) metsaökosüsteemi, elustiku mitmekesisust, ohustatud ja kaitsealuseid liike;
2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning
loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab
I lisas. Need on vanad loodusmetsad (9010*)3 ja vanad laialehised metsad (9020*);
3) kaitsealust liiki, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ja selle
elupaika. See liik on kaunis kuldking (Cypripedium calceolus).
(3) Kaitseala maa-ala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse
piiramise astmele Lepna tammiku sihtkaitsevööndisse.
(4) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas
määruses ettenähtud erisustega.
§ 2. Kaitseala piir
Kaitseala välis- ja vööndi piirid on esitatud kaardil määruse lisas4.
§ 3. Kaitseala valitseja
Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.
§ 4. Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused
Määruse seletuskirjas5 on esitatud põhjendused:
1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele;
2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta;
3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta;
4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndi piiride kulgemise kohta;
5) kaitsekorra kohta.
2. peatükk
KAITSEALA KAITSEKORD
§ 5. Lubatud tegevus
(1) Inimestel on lubatud viibida ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi
kogu kaitsealal.
(2) Kaitsealal on lubatud jahipidamine ja kalapüük.
(3) Kaitsealal on lubatud kuni 30 osalejaga rahvaürituse korraldamine, rohkem kui 30
osalejaga rahvaürituse korraldamine on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul.
(4) Telkimine ja lõkke tegemine on kaitsealal lubatud kohas, mis on kaitseala valitseja
nõusolekul selleks ettevalmistatud ja tähistatud. Telkimine ja lõkke tegemine selleks
ettevalmistamata ja tähistamata kohas on lubatud kaitseala valitsemise või kaitse korraldamisega
seotud tegevustel, järelevalve- ja päästetöödel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval
teadustegevusel.
(5) Kaitsealal on lubatud:
1) jalgrattaga sõitmine radadel;
2) sõidukiga sõitmine väljaspool teed ja maastikusõidukiga sõitmine järelevalve- ja
päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja
nõusolekul teostataval teadustegevusel ning muul juhul kaitseala valitseja nõusolekul;
3) ujuvvahendiga sõitmine.
(6) Kaitseala valitseja nõusolekul on kaitsealal lubatud:
1) koosluse kujundamine vastavalt kaitse eesmärgile;
2) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus;
3) olemasolevate ehitiste hooldustööd;
4) olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd ja veerežiimi taastamine.
§ 6. Keelatud tegevus
(1) Kaitsealal on keelatud, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi:
1) majandustegevus;
2) loodusvarade kasutamine;
3) uute ehitiste püstitamine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul tee ja
tehnovõrgu rajatise püstitamine ning rajatise püstitamine kaitseala tarbeks .
(2) Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid;
3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist;
5) anda projekteerimistingimusi;
6) anda ehitusluba;
7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole
vaja anda veeluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist;
8) jahiulukeid lisasööta.
§ 7. Tegevuse kooskõlastamine
(1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab
kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist
või kaitseala seisundit.
(2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuse juures ei ole
arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta
kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides
nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse
õiguspärasuse suhtes.
3. peatükk
LÕPPSÄTTED
§ 8. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
§ 9. Määruse muutmine
(1) Kingissepa Rajooni TSN Täitevkomitee 19. mai 1959. a otsuse nr 71 „Looduskaitse
organiseerimisest Kingissepa rajoonis” lisa „Looduskaitse alla võetavate objektide ja maaalade
nimekiri” punkt 22 „Sepna tammik” tunnistatakse kehtetuks.
(2) Kingissepa Rajooni TSN Täitevkomitee 3. aprilli 1965. a otsuse nr 32 „Looduse
kaitsest Kingissepa rajoonis” lisa 2 „Kohaliku tähtsusega loodukaitseobjektide loetelu” II osa
„Pargid, metsapargid ja puistud” punkt 19 „Lepna tammik“ tunnistatakse kehtetuks.
(3) Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2006. a määruses nr 176 „Hoiualade kaitse alla võtmine
Saare maakonnas” tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõike 1 punkt 62 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„62) Tõnija hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas
nimetatud elupaigatüüpide – kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210),
loodude (6280*), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510), puisniitude (6530*),
liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade
(9020*) ja puiskarjamaade (9070) kaitse ning II lisas nimetatud liigi kauni kuldkinga
(Cypripedium calceolus) elupaiga kaitse;”;
2) määruse lisas esitatud Tõnija hoiuala kaart „Tõnija” asendatakse käesoleva määruse
lisas 2 esitatud kaardiga „Tõnija” (lisatud).
§ 10. Menetluse läbiviimine
Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 18. märtsi 2021. a käskkirjaga
nr 1-2/21/152 algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on
esitatud käesoleva määruse seletuskirjas.
§ 11. Vaidlustamine
Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja
omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või
käsutamist.
1
Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse
kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50).
2
Ala on kaitse alla võetud Kingissepa Rajooni TSN Täitevkomitee 19. mai 1959. a otsusega nr 71
„Looduskaitse organiseerimisest Kingissepa rajoonis” ja nimetatud ka Kingissepa Rajooni TSN
Täitevkomitee 3. aprilli 1965. a otsuses nr 32 „Looduse kaitsest Kingissepa rajoonis”. Tulenevalt
Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000
võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 2 alapunktist 449 hõlmab kaitseala Tõnija loodusala, kus
tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku
alade kohta kehtivaid erisusi.
3
Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi
92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.
4
Kaitseala välis- ja vööndi piirid on kantud määruse lisas esitatud kaardile, mille koostamisel on
kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda
Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ja
maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).
5
Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee.
Kaja Kallas
Peaminister Madis Kallas
Keskkonnaminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär
Lisa 1. Lepna tammiku looduskaitseala
Lisa 2. Tõnija
Vabariigi Valitsuse määruse
„Lepna tammiku looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri” eelnõu
SELETUSKIRI
1. Sissejuhatus
Looduskaitseseaduse § 10 (edaspidi ka LKS) lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta
ala kaitse alla ja kehtestada ala kaitsekord. Eelnõukohase määrusega muudetakse olemasoleva
kaitseala Lepna tammiku kaitsekorda, moodustatakse Lepna tammiku looduskaitseala (edaspidi
kaitseala) ja kehtestatakse kaitse-eeskiri. Kaitseala laiendus toimub Tõnija hoiuala väärtuslike
metsaelupaigatüüpide arvelt. Seoses eeltooduga muudetakse ka Tõnija hoiuala piiri ja kaitse-
eesmärke, arvestades loodusväärtuste leviala ja esinduslikkust.
Kaitseala asub Saare maakonnas Saaremaa vallas Põlluküla ja Röösa külas.
Kaitseala territoorium on olnud kaitse all alates 1959. aastast, kui Kingissepa rajooni TSN
Täitevkomitee 19. mai otsusega nr 71 „Looduskaitse organiseerimisest Kingissepa rajoonis”
võeti kaitse alla Lepna tammik.
Vastavalt LKS § 91 lõikele 1 kehtivad enne selle seaduse jõustumist kaitse alla võetud
kaitsealade ja kaitstavate looduse üksikobjektide kaitseks kehtestatud kaitse-eeskirjad ja
kaitsekord seni, kuni looduskaitseseaduse alusel kehtestatakse uued kaitse-eeskirjad. Seega ei
võeta määrusega kaitse alla uut ala, vaid kinnitatakse kaitse all olevale alale kehtivate
õigusaktide kohane kaitsekord.
Eelnõukohase määrusega muudetakse looduskaitseseaduse § 13 lõike 1 alusel olemasoleva
kaitseala kaitse-eesmärke, kaitsekorda, kaitseala piiri ja koostatakse kaitse-eeskiri. Ühtlasi
muudetakse Tõnija hoiuala kaitse-eesmärke ja piire. Muudatuse on tinginud vajadus kehtestada
alale looduskaitseseadusega kooskõlas olev kaitse-eeskiri (seni alal kaitse-eeskiri puudus) ning
tagada nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja
taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50; edaspidi loodusdirektiiv) I lisas
nimetatud metsaelupaigatüüpide kaitse ja II lisas nimetatud liigi kaitse. Looduskaitseala jääb
tervenisti Natura 2000 võrgustikku kuuluva Tõnija loodusala koosseisu.
Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise
osakonna vanemspetsialist Kadri Paomees (tel 5343 6313, e-post
[email protected]), eelnõu kaitsekorra otstarbekust on kontrollinud
Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialist Nele Saluveer
(tel 5693 9110, e-post
[email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud
Keskkonnaameti üldosakonna jurist Reelika Metshein (tel 5697 7994, e-post
[email protected]). Keskkonnaministeeriumi kontaktisik eelnõu
ministeeriumitevahelisel kooskõlastamisel ja kinnitamisel on Marika Erikson, (tel 626 2880,
[email protected]), keeleliselt toimetanud Siiri Soidro (tel 640 9308, e-post
[email protected]).
2. Eelnõu sisu, piirangute ja kaitse alla võtmise põhjendus
2.1. Kaitse-eesmärkide vastavus kaitse alla võtmise eeldustele
1
Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta metsaökosüsteemi, elustiku mitmekesisust, ohustatud ja
kaitsealuseid liike ning loodusdirektiivi elupaigatüüpe, mida loodusdirektiiv nimetab I lisas.
Need on vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*) ning liik, mida
loodusdirektiiv nimetab II lisas: kaunis kuldking (Cypripedium calceolus).
Vastavalt LKS §-le 7 on kaitseala kaitse alla võtmise eeldused ohustatus, haruldus, tüüpilisus,
teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelistest lepingutest tulenev
kohustus ning linnu- ja loodusdirektiivi rakendamine. Lepna tammiku looduskaitseala kaitse
all olemise eelduseks on alale eesmärgiks seatud väärtuste ohustatus ja haruldus ning
loodusdirektiivist tulenev rahvusvaheline kohustus.
Haruldased ja ohustatud looduslikud metsakooslused. Lepna tammiku looduskaitsealal
asuvad looduslikud metsakooslused – elupaigatüübid vanad loodusmetsad (9010*) ja vanad
laialehised metsad (9020*) – on haruldaste ja ohustatutena lisatud loodusdirektiivi I lisasse ning
märgitud esmatähtsa elupaigana, mille kaitse tagamisel on Euroopa Liidul ja selle
liikmesriikidel eriline vastutus. Need elupaigatüübid on intensiivse metsamajanduse tõttu
muutunud Euroopa boreaalses piirkonnas haruldaseks ja seetõttu on ohustatud ka paljud nende
kooslustega seotud liigid, kes kasutavad eespool nimetatud elupaigatüüpe elupaigana või
toitumisalana. Loodusdirektiivi ülesanne on kaitsta ohustatud liike ja nende elupaiku ning
aidata kaasa looduse mitmekesisuse säilimisele ja taastamisele. Loodusdirektiivi artikli 6
punkti 1 kohaselt tuleb liikmesriikidel kehtestada direktiivi lisades nimetatud elupaigatüüpide
ning liikide ja nende elupaikade kaitseks kaitsemeetmed, mis vastavad nende elupaigatüüpide
ja liikide ökoloogilistele nõudlustele. Vanad loodusmetsad (9010*) on inimmõjuta või vähese
inimmõjuga metsad. Intensiivse metsamajandamise tõttu on vanadele loodusmetsadele
iseloomuliku puistuga metsad kadumisohus. Vanad laialehised metsad (9020*) kui üleminek
läänetaiga ja nemoraalsete metsade vahel on Eestis haruldane elupaigatüüp, kuna seda leidub
võrdlemisi väikeste laikudena piiratud aladel.
Kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) on Eesti ja Euroopa kõige suuremate õitega
orhideeliik ja ühtlasi Eesti üks suurema õiega taimi. Kõige enam leiukohti on Saaremaal (ligi
veerand), isendirohkemad populatsioonid on Lääne-Eestis ja läänesaartel ning Järva- ja
Jõgevamaal. Harva leidub kuldkinga Lõuna-Eestis. Kaunis kuldking kuulub
II kaitsekategooriasse ja on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku (2008) alusel ohulähedane
liik. Kuldking on Eestis põhiliselt metsataim, kuid kasvab ka niitudel, puisniitudel ja kadastikes.
Metsataimena ohustab kaunist kuldkinga enim metsaraie, eelkõige sellised raieviisid, millega
rikutakse mullapinda. Niitudel kasvavaid taimi ohustab enim võsastumine. Viimasel ajal on
täheldatud kauni kuldkinga arvukuse vähenemist. Näiteks 2007. aastal tehtud üleriigilise kauni
kuldkinga inventuuri käigus ei leitud kauni kuldkinga isendeid ligikaudu veerandis varem
registreeritud leiukohtades (Kull, T.; Sarv, A. Kauni kuldkinga kaitse tegevuskava).
Loodusdirektiivi rakendamine
Loodusdirektiivi ülesanne on kaitsta ohustatud looma- ja taimeliike ning nende elupaigatüüpe
ja kasvukohti ning aidata kaasa looduse mitmekesisuse säilimisele ja taastamisele.
Loodusdirektiivi artikli 6 punkti 1 kohaselt tuleb liikmesriikidel kehtestada direktiivi lisades
nimetatud elupaigatüüpide ning liikide ja nende elupaikade kaitseks vajalikud kaitsemeetmed,
mis vastavad nende elupaigatüüpide ja liikide ökoloogilistele nõudlustele. Lepna tammiku
looduskaitseala kuulub Tõnija loodusala koosseisus üleeuroopalisse kaitsealade võrgustikku
Natura 2000. Loodusala eesmärk on loodusdirektiivi looduslike elupaikade ning loodusliku
taimestiku ja loomastiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide kaitse.
2
Lisaks eespool nimetatud loodusväärtustele on Lepna tammiku looduskaitseala kaitse all
hoidmine oluline teistegi haruldaste ja ohustatud taime- ja loomaliikide kaitseks. Samas pole
nende kõikide eraldi kaitse-eesmärgina nimetamine vajalik, kuna eesmärgiks seatavate
katusliikide, nende elupaikade ja koosluste kaitseks kehtestatav kaitsekord tagab kaudselt ka
nende kaitse. See tähendab, et kaitsekorra väljatöötamisel on lähtutud kaitse-eesmärgina
loetletud liikide ja koosluste ökoloogilistest nõudlustest. Seeläbi tagatakse kaitse kõikidele
liikidele, kelle elupaigaks on kaitse-eesmärgiks olev kooslus, või ka neile liikidele, kelle
elupaigaeelistused sarnanevad eesmärgina loetletud katusliikide omadega. Kaitseala kaitse-
eesmärgiks on seatud need kooslused ja kaitsealused liigid, kelle kaitse jaoks on tegemist
esindusliku ja soodsa seisundi säilitamiseks olulise alaga. Kaitse-eesmärgiks on seatud ka need
liigid, kelle kaitse sellel alal on loodus- või linnudirektiivist tulenev rahvusvaheline kohustus
või kelle soodsa seisundi säilimiseks pikaajaliselt (säilimiseks pikas perspektiivis) ei piisa ainult
isendikaitsest. Teisi kaitsealuseid liike ei ole kaitsekorra määramisel aluseks võetud, kuid nende
puhul on arvestatud, et eesmärgiks seatavate katusliikide ja koosluste alusel kehtestatav
kaitsekord tagab ka nende kaitse. Kaitse-eeskirjas sätestatud kaalutlusõiguse (LKS § 14 lõige
2) teostamisel lähtutakse sellisel juhul LKS §-s 55 sätestatud isendikaitse nõuetest. Teiste
sõnadega tuleb nende liikide puhul kaitseala valitseja nõusolekul lubatud tegevusteks ja
kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud tegevusteks nõusolekut andes arvestada, et kavandatud
tegevus ei oleks vastuolus LKS §-s 55 sätestatud isendikaitse põhimõtetega. Isendikaitse väldib
konkreetsete isendite surmamist, kahjustamist ja hävitamist, kuid ei taga nende liikide
elupaikade säilimist sellises mahus, et oleks tagatud nende liikide püsiv pikaajaline säilimine
nende levikualal.
Teadaolevatest III kaitsekategooria liikidest, mida ei ole loetletud kaitseala kaitse-eesmärgina,
kasvab 2011. aastal tehtud inventuuri andmetel kaitsealal harilik käoraamat (Gymnadenia
conopsea). Selle liigi korral tuleb arvestada, et kaitseala valitseja võib LKS §-s 55 sätestatud
isendikaitse sätetele tuginedes seada lisaks kaitse-eeskirjas esitatud piirangutele liigispetsiifilisi
tingimusi, mis on vajalikud isendikaitseks.
2.2. Kaitse alla võtmise otstarbekus
Lepna tammiku looduskaitseala on 1959. aastast kaitse all olnud kompaktne metsaala, millel
on oluline tähtsus loodusliku mitmekesisuse säilitamisel. Looduskaitsealaga liidetav Tõnija
hoiuala osa on olnud kaitse all alates 2006. aastast. Ala jätkuv kaitse all hoidmine on oluline
eeskätt loodusdirektiivi metsaelupaigatüüpide kaitse eesmärgil. Kaitseala eesmärkideks
lisatavad haruldased ja ohustatud looduslikud metsakooslused, metsa elupaigatüübid – vanad
loodusmetsad (9010*) ja vanad laialehised metsad (9020*) – on alal määratud 2019. aastal
Renno Nellise tehtud inventuuride käigus ja 2020. aastal Kadri Paomehe tehtud inventuuri
käigus. Vanu loodusmetsi on kaitsealal 1,4 ha ja need on esinduslikkusega C (küllaltki
väärtuslik). Vanu laialehiseid metsi on kaitsealal 12,4 ha esinduslikkusega A (üliväärtuslik),
9,6 ha esinduslikkusega B (väärtuslik) ja 2 ha esinduslikkusega C (küllaltki väärtuslik). Lisaks
eespool kirjas olevale on Lepna tammiku looduskaitseala kaitse all hoidmine põhjendatud
asjaoluga, et tegemist on ülepinnaliselt Natura 2000 võrgustikku kuuluva alaga.
Uue kaitse-eeskirjaga arvatakse Lepna tammik ja seal asuvad metsad sihtkaitsevööndisse. Eesti
pindalast moodustab mets umbes poole (ligikaudu 2,2 miljonit ha), olles seega riigi suurim
väärtus. Olemasolevatele kaitstavatele aladele range kaitse alla võetavate laane-, salu- ja
soovikumetsade liitmisega täidetakse nii looduskaitse arengukavas kui ka metsanduse
arengukavas aastani 2020 seatud eesmärke: parandada metsade range kaitse tüpoloogilist
esindatust. Eesti rangelt kaitstavate metsade tüpoloogilist esindatust ja selles olevaid
3
puudujääke analüüsis A. Lõhmus 2016. aastal („Eesti rangelt kaitstavate metsade tüpoloogiline
analüüs”). Suuremad vajakud olid laane-, salu- ja soovikumetsade kaitstuse hulgas. Teemaga
tegeles edasi Keskkonnaministeeriumi kokku kutsutud range kaitse töörühm, analüüsile järgnes
vajakute suuruse täpsustamine ja nende katmiseks vajalike alade kaardistamine. Kontseptsiooni
eesmärk on see, et tagataks Eestis vanadele (st vähemalt 100-aastastele) metsadele iseloomuliku
elustiku säilimine kõigis metsatüüpides, milleks tuleb range kaitse alla võtta vähemalt 20%
kõigi metsatüüpide pindalast. Puudujääki sellest eesmärgist nimetatakse metsavajakuks, mida
arvestatakse pindalaliselt hektarites ja protsendist koguhulgast. Uue kaitse-eeskirjaga võetakse
range kaitse alla (arvatakse sihtkaitsevööndisse) u 25 ha vanu metsi (sh 12 ha laanemetsi, 0,3 ha
salumetsi ja 3,8 ha soovikumetsi).
Uue kaitsekorraga lisatakse kaitseala kaitse-eesmärkide hulka II kategooria kaitsealune
taimeliik kaunis kuldking (Cypripedium calceolus). Liiki kasvab kaitsealal 3,4 ha suurusel alal.
2.3. Kaitstava loodusobjekti tüübi valik
Kuna kaitsealal on peamine kaitse-eesmärk looduslike elupaikade ja liikide kaitse looduslike
protsesside kaudu, rakendatakse kaitstava loodusobjekti tüübina looduskaitseala. Hoiuala
kaitsekord ei võimalda näiteks piirata rahvaürituste korraldamist. Püsielupaigana kaitstakse
ainult konkreetse liigi elupaika, mitte erinevate väärtustega looduskompleksi.
2.4. Kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndi piirid
Kaitseala ja hoiuala piiritlemisel on lähtutud põhimõttest, et kaitsealasse ja hoiualasse on
hõlmatud kaitset vajavad loodusväärtused ning ala piirid peavad olema looduses selgelt
tuvastatavad ja üheselt mõistetavad. Seetõttu on piiritlemisel kasutatud selgepiirilisi ja ajas vähe
muutuvaid objekte (kiviaiad, mõõdistatud maaüksused) või selgepiirilise orientiiri puudumisel
ka mõttelisi sirgeid koordinaatidega kirjeldatud punktide vahel. Koordinaadid on esitatud
tasapinnaliste ristkoordinaatidena meetermõõdustikus ja geodeetilisel kujul. Kaitseala ja
hoiuala piirid on kantud kaardile, kasutades alusena Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja
maakatastri andmeid.
Kaitseala ja hoiuala piirid viiakse kooskõlla katastripiiride ja põhikaardiga ning hoiualast
arvatakse välja õuemaad ja mõned loodusdirektiivi elupaigatüübile mittevastavad alad.
Kokkuvõttes väheneb Tõnija loodusala pindala 2,1 ha. Lepna tammiku looduskaitseala pindala
suureneb hoiualal asuvate väärtuslike metsade arvelt ja Tõnija hoiuala pindala väheneb selle
võrra. Kogu Lepna tammiku looduskaitsealale jääv ala arvatakse Lepna tammiku
sihtkaitsevööndisse.
Piiride ja vööndi määramisel on lähtutud kaitseväärtuste olemasolust ja kaitsekorrast tulenevast
ohutegurite vältimise võimalusest ning sellest, et piir oleks üheselt arusaadav ja looduses
tuvastatav. Kaitseala sihtkaitsevöönd on kaitseala osa, kus on loodusvarade kasutamine ja
majandustegevus keelatud vastavalt looduskaitseseadusest ja kaitse-eeskirjast tulenevast
korrast. Sihtkaitsevööndi üks eesmärk on kaitseala väljakujunenud või kujundatavate koosluste
säilitamine ja nende kaitse.
Lepna tammiku pindala on 16,1 ha. Tõnija hoiualast liidetakse Lepna tammiku
looduskaitsealaga u 5,3 ha eramaad ja u 3,7 ha riigimaad, et tagada väärtuslike metsakoosluste
kaitse. Maaomandilt jaguneb Lepna tammiku looduskaitseala järgmiselt: u 17,9 ha kuulub
4
eraomandisse ja u 7,15 ha riigiomandisse. Kavandatava kaitseala pindala on 25,05 ha. Osaliselt
on muutus tingitud ka piiri korrigeerimisest vastavalt uuele põhikaardile.
Vana kaitsekorraga kaitsealadel kehtib LKS § 91 lõike 4 kohaselt piiranguvööndi kaitsekord.
Vastavalt eelnõukohasele kaitse-eeskirjale arvatakse kogu ala sihtkaitsevööndisse (kaitseala
koosneb ühest sihtkaitsevööndist (Lepna tammiku)). Sihtkaitsevööndi koosseisu arvati kogu
ala, kuna seal on inventeeritud metsaelupaigatüübid vanad loodusmetsad ja vanad laialehised
metsad. Sihtkaitsevöönd on vajalik selleks, et säilitada metsakooslusi, mida ohustab peamiselt
metsaraie. Oluline on seada piiranguid kõikidele raieliikidele, mis on vajalikud elupaikade
soodsa seisundi tagamiseks. Piiranguvööndi kaitsekord ei taga rangelt kaitstava
metsaelupaigatüübi säilimist, kuna piiranguvööndis on lubatud hooldusraied. Elupaikade
säilitamise kaudu hoitakse ka tüüpilist maastikuilmet ja kaitstakse looduse mitmekesisust.
Piiritlemise alusena kasutati piiri parema jälgitavuse huvides kaitseala lääne-, lõuna- ja idaosas
kiviaeda (kiviaed jääb kaitsealast välja). Kaitseala põhjaosas, kus maastikulised alused
puudusid, on kasutatud maaüksuste piire ja mõttelisi sirgeid. Mõtteline sirge kulgeb Madara
maaüksuse (85801:002:0392) punktist ristkoordinaatidega X 6 475 181,834 ja Y 437 547,081
kagu poole sama maaüksuse punkti ristkoordinaatidega X 6 475 123,069 ja Y 437 642,520 ning
seejärel edasi kagu poole kiviaia punkti ristkoordinaatidega X 6 475 070,103 ja Y 437 747,792.
Hoiuala läänepoolse lahustüki piir kulgeb Paikamäe maaüksuse (85801:002:0580) tee punktist
(tee jääb hoiualast välja) ristkoordinaatidega X 6 475 024,797 ja Y 436 733,930 mõttelise
sirgena sama maaüksuse piiri punkti ristkoordinaatidega X 6 475 009,100 ja Y 436 766,400,
sealt edasi mööda katastriüksuste piire kuni Põlde maaüksuse (85801:002:0549) idanurka ja
sealt edasi mõttelise sirgena Lepna tammiku looduskaitseala nurka. Sealt kulgeb piir mööda
kiviaia serva kuni punkti ristkoordinaatidega X 6 474 523,142 ja Y 437 407,137, sealt mööda
kõlviku piiri kuni kiviaiani, edasi mööda kiviaeda (kiviaed jääb hoiualast välja) ja
katastriüksuste piire kuni Härmaniidu maaüksuse (71401:001:1200) kiviaia punktini
ristkoordinaatidega X 6 474 541,937 ja Y 436 762,648 ning sealt mõttelise sirgena sama
maaüksuse piiri punktini ristkoordinaatidega X 6 474 593,487 ja Y 436 762,971. Edasi kulgeb
piir mööda katastriüksuste piire kuni Paikamäe maaüksuse (85801:002:0580) piiril asuva
punktini ristkoordinaatidega X 6 474 776,364 ja Y 436 628,123, sealt mõttelise sirgena sama
maaüksuse tee servas oleva punktini ristkoordinaatidega X 6 474 994,037 ja Y 436 694,219 ja
sealt mööda tee serva kuni tee punktini ristkoordinaatidega X 6 475 024,797 ja Y 436 733,930.
Hoiuala idapoolse lahustüki idapiir kulgeb Ilumäe maaüksuse (85801:002:0378) kiviaia
punktist ristkoordinaatidega X 6 475 684,511 ja Y 438 242,426 mööda kiviaeda (kiviaed jääb
hoiualast välja) kuni Lehtmetsa maaüksuse (85801:002:0032) põhjanurka, sealt mööda
katastriüksuse piiri kuni Rauna maaüksuse (85801:002:0255) lõunanurka ja sealt mõttelise
sirgena kuni Madarama maaüksuse kiviaia otsani ristkoordinaatidega X 6 475 360,500 ja
Y 438 518,900. Edasi kulgeb piir mööda maaüksuste piire kuni Mägeva maaüksuse
(85801:005:0116) kõlvikupiiri punktini ristkoordinaatidega X 6 474 273,409 ja Y 438 518,791.
Lõunapiir kulgeb kõlvikupiiri punktist ristkoordinaatidega X 6 474 273,409 ja Y 438 518,791
mõttelise sirgena Maidla maaüksuse (85801:002:0173) kirdenurka, sealt edasi mööda
katastriüksuste piire kuni Maadevahe jõeni, kust piir kulgeb mööda jõe serva (jõgi jääb
hoiualast välja) kuni punktini ristkoordinaatidega X 6 474 573,028 ja Y 437 600,380 ja sealt
mõttelise sirgena Lepna tammiku looduskaitseala punktini ristkoordinaatidega
X 6 474 577,681 ja Y 437 591,908. Edasi läheb piir mööda kaitseala serva kuni Küüni
maaüksuse (85801:002:0517) lõunanurgani, sealt mööda Linnumäe maaüksuse
(85801:002:0399) piiri kuni kõlviku punktini ristkoordinaatidega X 6 475 000,275 ja
5
Y 437 161,073, sealt mööda kõlviku piiri kuni kiviaiani ja sealt mööda kiviaeda Linnumäe
maaüksuse piiri punktini ristkoordinaatidega X 6 474 945,049 ja Y 437 073,657. Edasi läheb
piir mööda Kummi (85801:002:0445) ja Jaagu (85801:002:0156) maaüksuste kõlvikupiire kuni
Jaagu maaüksuse piiri punktini ristkoordinaatidega X 6 475 178,642 ja Y 437 086,858. Edasi
läheb piir mööda katastriüksuste piire kuni Küüni maaüksuse (85801:002:0517) punktini
ristkoordinaatidega X 6 475 142,232 ja Y 437 214,438, sealt mõttelise sirgena Lembe
maaüksuse (85801:005:0162) läänenurka ja sealt mööda katastriüksuste piire kuni Kuru
maaüksuse (85801:002:0284) piiri punkti ristkoordinaatidega X 6 475 389,842 ja Y
437 435,670, sealt sama maaüksuse piiri punkti ristkoordinaatidega X 6 475 413,397 ja Y
437 490,770. Sealt läheb piir mõttelise sirgena Lembitu maaüksuse (85801:002:0376) punkti
ristkoordinaatidega X 6 475 409,500 ja Y 437 575,700 ja sealt mõttelise sirgena sama
maaüksuse piiri puntki ristkoordinaatidega X 6 475 461,186 ja Y 437 577,697, sealt läheb piir
mõttelise sirgena Röösamõisa maaüksuse (85801:002:0578) idanurka ja sealt mõttelise sirgena
Lembitu maaüksuse punkti ristkoordinaatidega X 6 475 540,700 ja Y 437 682,100. Edasi
kulgeb piir nii, et Lembitu maaüksusele jäävad hooned jäävad hoiualast välja ja mööda
katastriüksuse piiri punktini ristkoordinaatidega X 6 475 467,176 ja Y 437 774,235. Sealt läheb
piir mõttelise sirgena Lehtmetsa maaüksuse (85801:002:0031) puuderivini punktis
ristkoordinaatidega X 6 475 517,521 ja Y 437 800,485, edasi mööda puuderivi kuni maaüksuse
piirini, sealt mööda katastriüksuse piiri kuni punktini ristkoordinaatidega X 6 475 506,483 ja Y
437 884,889, sealt mõttelise sirgena Ilumäe maaüksuse (85801:002:0378) kõlvikupiiri punktini
ristkoordinaatidega X 6 475 518,613 ja Y 437 905,396 ja sealt mööda kõlviku piiri kuni kiviaia
punktini ristkoordinaatidega X 6 475 684,511 ja Y 438 242,426.
Hoiualast arvatakse välja Linnumäe maaüksusele (85801:002:0399) jäävad noored metsad, mis
ei vastanud elupaigatüübi tunnustele juba hoiuala moodustamise ajal, Küüni maaüksusele
(85801:002:0430), Lehtmetsa maaüksusele (85801:002:0031) ja Lembitu maaüksusele
(85801:002:0376) jäävad õuemaad ning Rauna maaüksusele jääv hoone (85801:002:0594).
Lisaks korrigeeritakse piiri vastavalt põhikaardile.
2.5. Kaitsekord
2.5.1. Kaitsekorra kavandamine
Kaitsekorra väljatöötamisel on arvestatud kaitsealal asuvaid loodusväärtusi (eksperdid Renno
Nellis, Kadri Paomees, Ants Animägi).
Kaitse-eeskirjaga kehtestatavad piirangud on sätestatud ulatuses, mis tagab kaitsealal asuvate
liikide ja looduslike elupaikade soodsa seisundi ning on proportsionaalne muude huvide suhtes.
Kaitseala kaitse-eeskiri seab kitsendused omandiõigusele (Eesti Vabariigi põhiseaduse
(edaspidi PS) § 32). Keskkonda mõjutava tegevuse õigusliku regulatsiooni aluseks on PS §-st
5 tulenev loodusvarade ja loodusressursside kui rahvusliku rikkuse säästva kasutamise
põhimõte. Elu- ja looduskeskkonna säästmise ja sellele tekitatud kahju hüvitamise kohustus
tuleneb PS §-st 53. Tulenevalt PS §-dest 5, 32 ja 53 ning keskkonnaseadustiku üldosa seaduse
ja looduskaitseseaduse alusel võib omandiõigust piirata. Omandiõiguse põhiolemuse
säilimiseks peavad seadusest tulenevad piirangud olema proportsionaalsed ehk piirangu
eesmärgi saavutamiseks sobivad, vajalikud ja mõõdukad. Kaitse-eeskirjaga piirangute
seadmise eesmärk on alal leiduvate loodusväärtuste säilimine. Ühtlasi täidetakse
loodusdirektiivist riigile tulenev kohustus tagada loodusväärtuste kaitse Natura 2000 võrgustiku
alal. Neid eesmärke saab lugeda õiguspäraseks, kuna abinõud, mis soodustavad eesmärgi
6
saavutamist, on õiguslikult sobivad: kaitseala moodustamine ja loodusväärtusi kahjustavatele
tegevustele piirangute seadmine aitab kaasa kaitseala eesmärkide täitmisele. Abinõu on vajalik,
kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise isikut vähem koormava abinõuga, mis on
vähemalt sama efektiivne. Kaitse-eeskirja regulatsiooni eesmärgi (loodusväärtuste säilimine)
täitmiseks ei ole muid vähemalt sama efektiivseid, kuid isikuid vähem koormavaid meetmeid.
Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt isikutele antud õigusesse
sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Eesti ja Euroopa
loodusväärtuste säilimine on oluline eesmärk. Alale kaitse tagamisega ja tegevustele piirangute
seadmisega ala loodusväärtused säilivad, loodusväärtusi kahjustavate tegevuste elluviimisel
need hävivad.
Metsamajandusliku tegevuse ja ettevõtluse korral on teada risk, et tegevust ei saa võimaldada
juhul, kui see kahjustab loodust või elukeskkonda. Ettevõtlusvabadus ei anna isikule õigust
nõuda rahvusliku rikkuse ega riigi vara kasutamist oma ettevõtluse huvides. Omandiõigus,
õigus vabale eneseteostusele ning ettevõtlusvabadus ei ole piiramatud õigused. Eeltoodust
tulenevalt on jõutud järeldusele, et kaitse-eeskirja eesmärk säilitada loodusväärtusi kaalub üles
omandiõiguse ja ettevõtlusvabaduse riive. Järgnevates kaitsekorra peatükkides on esitatud
kitsenduste kaupa põhjendused, miks need piirangud on vajalikud.
Lepna tammiku looduskaitseala ja Tõnija hoiuala asetsevad kõrvuti ning kaitsekorra muutmise
tõttu muudetakse ka nende piire. Tõnija hoiuala piiri korrigeerimisel on lähtutud Lepna
tammiku looduskaitseala kavandatavast piirist, mida mööda hoiuala piir osaliselt kulgeb. Osa
praegusest Tõnija hoiualast arvatakse Lepna tammiku looduskaitseala koosseisu. Lepna
tammiku looduskaitsealaga liidetakse Tõnija hoiuala väärtuslikud metsaelupaigatüübid.
Hoiualast kaitsealasse arvataval osal paiknevad väga väärtuslikud metsaelupaigatüübid vanad
loodusmetsad (9010*) ja vanad laialehised metsad (9020*). Samuti on vaja korrigeerida
moodustatava Lepna tammiku looduskaitseala ja Tõnija hoiuala piire, sest aluskaart on
täpsustunud ja kaitse alt arvatakse välja õuemaad, ning ühtlasi Tõnija loodusala piire.
Korrigeerimise ja muutmise tulemusena on Tõnija hoiuala uus pindala 154,5 ha.
Korrigeeritakse ja täiendatakse ka Tõnija hoiuala kaitse-eesmärke vastavalt uuemate
inventuuride tulemustele. Tõnija hoiuala kaitse-eesmärkidest arvatakse välja elupaigatüüp
lubjavaesel mullal liigirikkad niidud (6270*), kuna see on olnud valemäärang (alal on
inventeeritud lubjarikkad elupaigatüübid), ja punaselg-õgija (Lanius collurio), kuna liik on
kaitstud elupaigatüüpide kaitsega. Eesmärkide hulka lisatakse elupaigatüübid lubjarikkal mullal
kuivad niidud (6210), puiskarjamaad (9070) ja vanad loodusmetsad (9010*) ning kauni
kuldkinga (Cypripedium calceolus) elupaiga kaitse. Lubjarikkal mullal kuivasid niitusid on
hoiualal 24,3 ha esinduslikkusega B ja C, puiskarjamaasid esineb 25,8 ha esinduslikkusega B
ja C ning vanu loodusmetsasid esineb 1,6 ha esinduslikkusega C. Kadastikud (5130), lood
(6280*), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (6530*), liigirikkad
madalsood (7230) ja vanad laialehised metsad (9020*) jäävad endiselt hoiuala kaitse-
eesmärkideks, sest on alale tüüpilised ja väärtuslikud elupaigatüübid. Hoiuala kaitse-
eesmärgiks ei seata hoiuala lõunaosas asuvaid soostuvaid ja soo-lehtmetsi (9080*), kuna
tegemist on madala esinduslikkusega elupaigatüübiga, kus on näha olulist kuivenduse mõju.
Vastavalt kaitseala ja hoiuala kaitse-eesmärkidele tuleb muuta ka Tõnija loodusala kaitse-
eesmärke.
Kaitseala seniste piiride muutmiseks ja kaitsekorra uuendamiseks muudetakse Vabariigi
Valitsuse 27. juuli 2006. a määrust nr 176 „Hoiualade kaitse alla võtmine Saare maakonnas”
ning tunnistatakse eelnõukohase määrusega kehtetuks Kingissepa rajooni TSN Täitevkomitee
7
19. mai 1959. a otsuse nr 71 „Looduskaitse organiseerimisest Kingissepa rajoonis” lisas
„Looduskaitse alla võetavate objektide ja maaalade nimekiri” punkt 22 „Sepna tammik” ja
Kingissepa rajooni TSN Täitevkomitee 3. aprilli 1965. a otsuse nr 32 „Looduse kaitsest
Kingissepa rajoonis” lisa 2 „Kohaliku tähtsusega loodukaitseobjektide loetelu” II osa „Pargid,
metsapargid ja puistud” punkt 19 „Lepna tammik”.
Vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele on kaitseala tervikuna
määratud (hooldatavaks) sihtkaitsevööndiks. Ala on tervenisti metsamaa.
Pilliroo ja adru varumist ei ole kaitse-eeskirjas reguleeritud, kuna kaitsealal ei leidu pilliroogu
ega adru.
Kaitsealal ei ole poollooduslikke kooslusi. Seetõttu ei reguleerita kaitse-eeskirjas tegevusi
poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks.
Eraldi lautri või paadisilla püstitamist või laiendamist välja ei tooda. Kaitseala või kinnistu
tarbeks ei ole lautrit või paadisilda vaja püstitada või laiendada, sest Maadevahe jõgi ei ole
paadiga sõitmiseks sobiv ja nende tegemiseks vajadus puudub.
2.5.2. Sihtkaitsevööndi kaitsekord
2.5.2.1. Lubatud tegevused
Kaitse-eeskirja kohaselt on inimestel lubatud kaitsealal viibida, korjata marju, seeni ja muid
metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal. Samuti on lubatud jahipidamine ja kalapüük. Inimeste
liikumist ja loodusandide kasutamist pole piiratud, kuna need ei kahjusta kaitseala kaitse-
eesmärke ja tegu ei ole suure külastuskoormusega ega -väärtusega alaga, juhuslik külastus ei
kahjusta kaitseala kaitse-eesmärkide saavutamist.
Kaitsealal on lubatud rahvaürituse korraldamine, kusjuures rohkem kui 30 osalejaga
rahvaürituse korraldamine on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul. Väikese osalejate
arvuga rahvaürituse korraldamine ei tekita kaitsealal olulist kahju, kuid osalejate arvu piiramine
on vajalik liigse inimkoormuse ohjamiseks. Suur inimhulk võib kahjustada elupaiku ja pinnast,
suurendada reostuskoormust ning häirida elustikku. Rahvaüritus on organiseeritud üritus,
näiteks matk, orienteerumis-, jalgratta- vm spordiüritus, õppus, meelelahutus- vm üritus.
Piirang võimaldab rahvaürituste korraldamist ilma kaitseala valitseja nõusolekuta, kuid samas
väldib suuremaid rahvakogunemisi, mida kaitseala taristu ei pruugi mahutada või võib
rahvaüritusega kaasneda elustiku liigne häirimine. Seega on kavandatud piisav paindlikkus
ürituste võimaldamiseks eeldusel, et need ei ohusta loodusväärtusi.
Kaitsealal on telkimine ja lõkke tegemine lubatud kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul
selleks ettevalmistatud ja tähistatud. Telkimine ja lõkke tegemine selleks ettevalmistamata ja
tähistamata kohas on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul ning kaitseala valitsemise ja kaitse
korraldamisega seotud tegevusel, järelevalve- ja päästetöödel ning kaitseala valitseja
nõusolekul teostataval teadustegevusel. Siis saab kaitseala valitseja suunata lõkkekoha sinna,
kus selle mõju loodusväärtustele oleks minimaalne. Kaitsealuste liikide elupaiku ja
metsakooslusi võib kahjustada telkimisega kaasnev võimalik liigne tallamine. Vales kohas
lõkke tegemine võib kahjustada kaitsealuseid taimi ning põhjustada kulu- ja metsapõlenguid.
Praegu kaitsealal kaitseala valitseja nõusolekul selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohti ei ole,
samuti puudub praegu otsene vajadus puhkekohtade loomiseks.
8
Kaitsealal on lubatud jalgrattaga sõitmine radadel. Ehitusseadustiku § 92 lõike 1 kohaselt on
tee inimeste, sõidukite või loomade liikumiseks või liiklemiseks ettenähtud rajatis. Kaitsealale
ei jää teid, mis oleks sõidukiga läbitavad, ja neid pole võimalik kooslusi kahjustamata ka rajada.
Sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine väljaspool teid on lubatud järelevalve- ja
päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja
nõusolekul teostataval teadustegevusel ja muul juhul kaitseala valitseja eraldi nõusolekul.
Muudel tingimustel pole väljaspool teid sõitmine lubatud, sest see kahjustab taimkatet ja
kaitsealuste liikide kasvukohti. Ujuvvahendiga sõitmine on lubatud, kuigi Maadevahe jõe puhul
on tegemist madala jõega. Siiski jäetakse võimalus seal näiteks kanuuga sõita, sest kaitseala
kaitse-eesmärke see ei kahjusta.
Kaitseala valitseja nõusolekul on kaitsealal lubatud koosluse kujundamine vastavalt kaitse-
eesmärgile ja kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus. Koosluse
kujundamisena võib kaitseala valitseja sihtkaitsevööndis lubada näiteks kujundusraiet üksikute
puude väljaraiumiseks või häilude raiumist metsakoosluste mitmekesisuse taastamiseks.
Raietega võib lubada puistute liigilise mitmekesisuse kujundamist ja metsade bioloogilise
mitmekesisuse suurendamist. Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud
kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus. Näiteks kaitse-eesmärgiks
seatud taimeliikidele paremate valgustingimuste tagamiseks võib vajaduse korral lubada
kujundusraied, millega eemaldatakse liiki liigselt varjutavad, peale kukkunud ja võrasse
kasvavad puud. Kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalikud tegevused on
tegevused, mis on vajalikud liikide elupaikade seisundi parandamiseks ja liigilise
mitmekesisuse suurendamiseks ning mille tegemist kaitseala valitseja saab vastavalt vajadusele
suunata.
Kaitseala valitseja nõusolekul lubatud olemasolevate ehitiste hooldustööd. Teede
hooldustöödele, nagu langenud puude eemaldamine, ei ole vajalik kaitseala valitseja nõusolek.
Muudel juhtudel on vajalik kaitseala valitseja nõusolek.
Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud olemasolevate
maaparandussüsteemide hoiutööd ja veerežiimi taastamine. Olemasolevate
maaparandussüsteemide hoiutöid lubatakse juhul, kui nende hooldamine ei avalda ulatuslikku
negatiivset mõju ala loodusväärtustele ja see on vajalik, kui maaparandussüsteemi hooldamata
jätmine tekitaks kahju väljaspool kaitseala piiri asuvatele aladele. Kaitseala valitsejale antud
küsimuses kaalutlusõiguse andmise eesmärk on leida kompromiss maaparandussüsteemi
toimimise ja loodusväärtuste kaitse vahel. Hooldustööde lubamisel hindab Keskkonnaamet
ühelt poolt tegevuse potentsiaalset mõju ala loodusväärtustele, teisalt kaalub, kas hooldamata
jätmine tekitaks kahju väljaspool kaitseala asuvatele aladele. Maaparandussüsteemide
hooldustööd, milleks on vajalik kaitseala valitseja nõusolek, on näiteks puittaimestiku raiumine,
veejuhtme sügavuse ja põhjalaiuse taastamine sette eemaldamisega, truubi ja regulaatori settest
puhastamine, truubiotsakute korrastamine ja voolutakistuse eemaldamine, välja arvatud kui
voolusängist kõrvaldatakse voolutakistusena üksikuid esemeid, nagu langenud puud, suuremad
kivid, prügi. Samuti ei ole kaitseala valitseja nõusolekut vaja rohttaimede niitmiseks. Samas on
oluline, et ka nende tööde tegemisel arvestataks ala kaitse-eesmärke ega kahjustataks
loodusväärtusi. Kaitseala valitseja saab maaparandussüsteemide hoiutöödele nõusoleku
andmisel seada vajaduse korral ajalisi jm piiranguid, et piirnevad loodusväärtused säiliksid
soodsas seisundis.
2.5.2.2. Keelatud tegevused
9
Kaitsealal on keelatud majandustegevus, loodusvarade kasutamine ja uute ehitiste püstitamine,
v.a kaitseala valitseja nõusolekul tee ja tehnovõrgu rajatise püstitamine ning rajatise
püstitamine kaitseala tarbeks, st tegevused, mis ei lähtu sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärkidest,
kuna selle käigus võivad hävida metsakooslused ja kaitsealused taimeliigid, mille säilitamine
on sätestatud kaitse-eesmärgina. Vastavalt majandustegevuse seadustiku üldosa seadusele on
majandustegevus iga iseseisvalt teostatav, tulu saamise eesmärgiga püsiv tegevus, mis ei ole
seadusest tulenevalt keelatud. Tegevus, mille suhtes on kehtestatud teatamis- või loakohustus,
loetakse samuti majandustegevuseks ka juhul, kui selle eesmärk ei ole tulu saamine. Seega kõik
kaitse-eeskirja kaitsekorra üldpõhimõtete peatükis või sihtkaitsevööndi peatükis reguleeritud
tegevused, mis on määrusega lubatud või lubatud kaitseala valitseja nõusolekul ja mida tehakse
tulu saamise eesmärgiga, ning tegevused, mis on lubatud või lubatud kaitseala valitseja
nõusolekul ja millega kaasneb teatamis- või loakohustus, on kaitseala sihtkaitsevööndis lubatud
majandustegevused. Kaitse-eeskirjaga lubatakse sihtkaitsevööndis majandustegevusi, mis ei
kahjusta kaitseala kaitse-eesmärki või seisundit. Kehtiva kaitsekorra järgi on alal keelatud uute
ehitiste püstitamine. Seega tehakse leevendus, et tee ja tehnovõrgu rajatise püstitamine ning
rajatise püstitamine kaitseala tarbeks on lubatud. Majapidamisi ega suuremaid teid
sihtkaitsevööndis ei ole. Uute ehitiste püstitamine on sihtkaitsevööndis keelatud, et vältida seal
paiknevate väärtuslike koosluste ja kaitsealuste liikide elupaikade kahjustumist. Ehitamine võib
pöördumatult hävitada elupaiku ja võib eeldada raadamist, kuivendamist jms. Erandina on
kaitseala valitseja nõusolekul sihtkaitsevööndis lubatud tee ja tehnovõrgu rajatise püstitamine
ning rajatise püstitamine kaitseala tarbeks. Kaitsealal asuvad teed on mõeldud liikumiseks
jalgsi, mitte sõidukitega, ja sellest lähtutakse ka uute teede rajamisel. Kuna ehitamise mõju
kaitse-eesmärkidele sõltub paljudest asjaoludest, sealhulgas ehitise iseloomust, tehnoloogiast,
asukohast ja mahust, siis ei ole määrusega võimalik ette näha igasse olukorda sobivaid
tingimusi ja see on jäetud kaitseala valitseja igakordseks kaalutlusotsuseks. Kaitseala tarbeks
vajalike rajatiste alla kuuluvad eelkõige seal liikumiseks vajalikud rajatised (sh purded, truubid,
ligipääsuteed), koosluste ja liikide elupaikade taastamiseks vajalikud rajatised ning
loodushariduse edendamiseks vajalikud rajatised (sh laudteed, kuivkäimlad). Kuna ehitamise
mõju nii kaitse-eesmärkidele kui ka ümbritsevale alale (tallamine, häirimine, väärtuste
hävitamine jne) sõltub suuresti ehitise eripärast, nagu asukoht, kasutatav tehnoloogia, ehituse
maht ja aeg, siis tuleb seda iga kord eraldi hinnata, mistõttu on see tegevus jäetud kaitseala
valitseja igakordseks kaalutlusotsuseks.
2.5.2.3. Tegevuste kooskõlastamine kaitseala valitsejaga
Tegevused, mis on keelatud, kui selleks ei ole kaitseala valitseja nõusolekut, on määratud
vastavalt looduskaitseseaduse § 14 lõikele 1. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal
keelatud muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet, koostada maakorralduskava ja
teha maakorraldustoiminguid, kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut, lisasööta
jahiulukeid, lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, anda
projekteerimistingimusi ja anda ehitusluba ning rajada uut veekogu, mille pindala on suurem
kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda veeluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist.
Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja
nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärkide saavutamist või kaitseala
seisundit. Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole
arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta
kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides
nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse
10
õiguspärasuse osas.
Praktikas on tingimuste esitamine kõige enam kasutatav võte, millega välditakse kaitsealadel
majandustegevuse kahjustavat mõju. Enamasti ei keelata tegevust, mis on kaitse-eeskirjas
lubatud kaitseala valitseja nõusolekul, vaid püütakse kaalutlusõiguse kaudu leida lahendusi, kus
tegevus loodusväärtusi ei kahjusta, ühitades looduskaitse ja arendushuvid.
3. Menetluse kirjeldus
Lepna tammiku looduskaitseala moodustamise väljatöötamise kavatsuse avalik väljapanek
toimus 3. aprillist 5. maini 2020. a Keskkonnaameti veebilehel. LKS §-s 9 sätestatud kaitse alla
võtmise menetluse käigus saadeti teade kaitseala moodustamise väljatöötamise kavatsuse kohta
maaomanikele, Saaremaa Vallavalitsusele, Riigimetsa Majandmise Keskusele ning Laimjala ja
Valjala jahiseltsile. Parandusettepanekuid ja vastuväiteid võis esitada kuni 5. maini 2020.
Väljatöötamise kavatsus koos ettepanekutega saadeti Keskkonnaministeeriumisse algatamiseks
17. augusti 2020. a kirjaga nr 7-4/20/13898.
Lepna tammiku looduskaitseala kaitse-eeskirja avalik väljapanek toimus 27. septembrist
15. oktoobrini 2021. a Keskkonnaameti Kuressaare kontoris. Teated kaitse-eeskirja avaliku
väljapaneku ja avaliku arutelu mittetoimumise kohta ilmusid 28. septembril 2021. a üleriigilise
levikuga ajalehes Õhtuleht ja 24. septembril 2021. a kohalikus ajalehes Meie Maa. Ametlikus
väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmus kaitse-eeskirja eelnõu avalikustamise teade
22. septembril 2021. a. Lepna tammiku looduskaitseala kaitse-eeskirja eelnõu materjalidega oli
võimalik tutvuda ka Keskkonnaameti koduleheküljel.
Looduskaitseseaduse §-s 9 sätestatud kaitse alla võtmise menetluse käigus saadeti teade kaitse-
eeskirja eelnõu avalikustamise kohta maaomanikele. Teavitus saadeti ka Riigimetsa
Majandamise Keskusele, Saaremaa Vallavalitsusele ning Laimjala ja Valjala jahiseltsile. Kirjas
paluti teha parandusettepanekuid ja esitada vastuväited. Kirjad sisaldasid teadet, et kui
vastuväiteid ega ettepanekuid kirjas nimetatud tähtajaks ei esitata, loetakse seda kaitse-eeskirja
muutmise eelnõuga nõustumiseks. Nimetatud ajaks saabus Keskkonnaametile kaks
arvamust/ettepanekut, millele Keskkonnaamet ka vastas.
11
Ettepaneku esitaja Arvamus/ettepanek Keskkonnaameti vastus
Saaremaa Lähtuvalt hoiualaga samade kaitseväärtuste olemasolust selle idapiiril Muudatuste kavandamisel Lepna tammiku looduskaitsealal ja Tõnija
Vallavalitsus tuleb olemasolevat Tõnija hoiuala oluliselt laiendada riigimaa katastrite hoiualal on lähtutud üldisest põhimõttest tagada loodusväärtuste kaitse
Kuressaare metskond 945 (38601:004:0223) ja Kuressaare metskond 573 olemasolevatel kaitsealustel objektidel. Olemasolevaid kaitstavaid alasid
(38601:004:0609) arvelt. Sellega suureneks maastikukaitseala ligikaudu laiendatakse üldjuhul ainult väga põhjendatud juhtudel, näiteks kui ala
116 ha olulise looduskaitselise väärtusega maa-ala võrra, kus asuvad kaitse alla mitte võtmine ohustab kaitsealuse liigi säilimist või seisundit
niidukooslused ja kasvavad keskkonnaregistri andmetel mitmed Eestis/Euroopas või on tegemist I kaitsekategooriasse kuuluva liigiga.
kaitsealused liigid. 2014. aastal Euroopa Komisjoni koostatud Eesti Natura 2000 võrgustiku
loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpide piisavushinnangu järgi on Eestis
elupaigatüüpide kaitseks moodustatud alasid piisavalt. Seetõttu ei ole
Tõnija hoiualaga piirnevate alade kaitse alla võtmine elupaigatüüpide
kaitse eesmärgil ja loodusala piiride laiendamine loodusdirektiivi
elupaigatüüpide kaitseks vajalik ja põhjendatud. Väärtuste kaitset
tõhustatakse juba olemasolevatel kaitstavatel aladel.
Riigimetsa Põhjus, miks on jätkuvalt vajalik kahe erineva kaitstava loodusobjekti Keskkonnaamet kaalus kaitseala ja hoiuala liitmist ning jõudis järeldusele,
Majandamise tüübi kõrvuti eksisteerimine, jääb selgitamata. Sedavõrd väikesel alal võib et alade liitmine terves ulatuses ei ole otstarbekas. Keskkonnaamet on
Keskus see põhjustada maaomanikes segadust ja risk mõista reegleid valesti seisukohal, et kõik elupaigatüübid ja liigid ei pea asuma looduskaitsealal.
sellega kindlasti suureneb. Planeeritaval Lepna tammiku looduskaitsealal on peamine kaitse-eesmärk
metsaelupaikade kaitse looduslike protsesside kaudu, seetõttu rakendatakse
kaitstava loodusobjekti tüübina looduskaitseala. Tõnija hoiualale jäävad
peamiselt poollooduslikud kooslused, mis säilivad koostöös inimesega.
Seetõttu ei ole hoiualal rangemad piirangud vajalikud.
Kauni kuldkinga eesmärgiks seadmisel on nimetatud pindala, aga see pole Seletuskirja peatükis 2.1 on toodud kaitse-eesmärkide vastavus kaitse alla
kindlasti peamine iseloomustaja, kas otsus on põhjendatud. Kaunist võtmise eeldustele. Samas peatükis on toodud, et lisaks kaitse-
kuldkinga kaitstakse täna paljudel kaitsealadel (sh hoiualad, eesmärkidena nimetatud loodusväärtustele on Lepna tammiku
püsielupaigad), kuid sellele vaatamata ei keskenduta tegelikult kõrge looduskaitseala kaitse all hoidmine oluline teistegi haruldaste ja ohustatud
esinduslikkusega kohtade kaitsele. See, et liik alal esineb ja tema heaoluga taime- ja loomaliikide kaitseks. Samas pole nende kõikide eraldi kaitse-
arvestatakse, on üks asi, aga kas siis sellest võiks välja lugeda, et antud eesmärgina nimetamine vajalik, kuna eesmärgiks seatavate katusliikide,
alal teiste liikidega ei arvestata üldse? Eraldi eesmärgiks seadmine vajaks nende elupaikade ja koosluste kaitseks kehtestatav kaitsekord tagab
paremat põhjendust hetkel kirja pandust ning ka eelnevat analüüsi, kas see kaudselt ka nende kaitse. See tähendab, et kaitsekorra väljatöötamisel on
ikka on vajalik. lähtutud kaitse-eesmärgina loetletud liikide ja koosluste
ökoloogilistest nõudlustest. Seeläbi tagatakse kaitse kõikidele liikidele,
kelle elupaigaks on kaitse-eesmärgiks olev kooslus, või ka neile liikidele,
kelle elupaigaeelistused sarnanevad eesmärgina loetletud katusliikide
omadega.
12
4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu koostamisel on arvestatud nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning
loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50).
Loodusdirektiivi artikli 2 lõike 1 kohaselt on nimetatud direktiivi eesmärk looduslike
elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsmisega aidata kaasa bioloogilise
mitmekesisuse säilimisele Euroopa Liidu liikmesriikide territooriumil. Loodusdirektiivi artikli
3 lõigete 1 ja 2 kohaselt luuakse Euroopa ökoloogiline võrgustik Natura 2000, mille loomisse
annab oma panuse iga liikmesriik võrdeliselt sellega, millisel määral leidub tema territooriumil
loodusdirektiivis nimetatud looduslikke elupaigatüüpe ja liikide elupaiku. Vastavalt Vabariigi
Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000
võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 2 alapunktile 449 on Natura 2000 võrgustiku
loodusalaks esitatud Tõnija loodusala, mis hõlmab Lepna tammiku looduskaitseala. Seetõttu
tuleb Lepna looduskaitsealal tegevuse kavandamisel hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele,
arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi.
Tõnija loodusala on kinnitatud Natura 2000 võrgustiku alaks Euroopa Komisjoni 12. novembri
2007. a otsusega 2008/24/EÜ, millega võeti vastavalt loodusdirektiivile vastu boreaalses
biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade esimene ajakohastatud loetelu
(teatavaks tehtud numbri K(2007) 5402 all, ELT L 12, 15.01.2008, lk 118–382). Viimati
ajakohastati boreaalse biogeograafilise piirkonna loodusalade nimekirja Euroopa Komisjoni 21.
jaanuari 2021. a rakendusotsusega (EL) 2021/158, millega võeti vastu boreaalses
biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade loetelu neljateistkümnes
uuendatud versioon (teatavaks tehtud numbri C(2021) 18 all, ELT L 51, 15.02.2021, lk 1–186).
Pärast määruse jõustumist tehakse Euroopa Komisjonile ettepanek lisada Tõnija loodusala
kaitse-eesmärkide hulka kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), lubjarikkal mullal kuivad
niidud (6210), vanad loodusmetsad (9010*) ja puiskarjamaad (9070). Samuti tehakse ettepanek
arvata kaitse-eesmärkide hulgast välja lubjavaesel mullal liigirikkad niidud (6270*). Pärast
määruse jõustumist tehakse Euroopa Komisjonile ettepanek muuta Tõnija loodusala piire.
Loodusala piirid viiakse kooskõlla katastripiiride ja põhikaardiga ning arvatakse välja õuemaad
ja mõned loodusdirektiivi elupaigatüübile mittevastavad alad.
Tõnija loodusala piiride muutmisel jäävad loodusalast välja järgmised katastriüksused: Küüni,
Pärdi ja Rauna. Loodusala osakaal väheneb järgmistel katastriüksustel: Lehtmetsa, Lembitu ja
Linnumäe.
5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused
Määruse mõju on positiivne loodus- ja elukeskkonnale, aidates looduskeskkonna säilitamisega
kaasa inimeste põhivajaduste ja elukvaliteedi tagamisele. Määruse kaitse-eesmärkide
täiendamine metsaelupaigatüüpidega aitab kaasa väärtuslike metsaelupaikade säilitamisele ja
nende soodsa seisundi saavutamisele.
Uue kaitse-eeskirja kehtestamine aitab kaasa rahvusvaheliste kohustuste täitmisele, seega on
mõju välissuhetele positiivne. Looduse mitmekesisuse ehk elurikkuse säilitamise ja
suurendamise vajaduse sätestavad nii strateegia Euroopa 2020 kui ka tegevuskava
13
Ressursitõhus Euroopa. Sellest tulenevalt on elurikkuse vähenemise peatamiseks ja
taastamiseks kinnitatud EL elurikkuse strateegia aastani 2020 (KOM(2011)2441), mis seab
liikmesriigile konkreetsed ja mõõdetavad eesmärgid elurikkuse (liikide ja elupaikade seisundi)
parandamiseks. Kinnitatav õigusakt toetab otseselt nende eesmärkide saavutamist. Lääne-Eesti
saared kuuluvad UNESCO biosfääri programmiala (programm MAB ehk Man and Biosphere)
koosseisu ning kaitstavad alad (kaitse- ja hoiualad ning püsielupaigad) on programmiala nn
tuum- ja puhveraladeks (sihtkaitsevööndid on tuumaladeks, piiranguvööndid ja hoiualad on
puhveraladeks), mille hea seisund tagab biosfääri programmiala hea seisundi.
Määruse jõustumisel puudub oluline mõju sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule,
majandusele, regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, kuna
ala on juba varem kaitse all vana kaitsekorraga alana Lepna tammik.
Planeeringud tuleb kooskõlla viia kehtestatud õigusaktidega. Seega mõjutab määruse
kehtestamine ka kehtestatud planeeringuid. Teadaolevalt vastuolusid kehtivate planeeringutega
ei ole, mistõttu oluline mõju selles küsimuses puudub. Eelnõu avalikustamise käigus saadeti
kohalikule omavalitsustele ja maaomanikele arvamuse avaldamiseks eelnõu materjalid. Selle
käigus ei esitatud vastuväiteid, et määruse jõustumine takistaks kehtivate planeeringute
teostamist. Looduskaitseseaduse § 9 lõike 71 punktide 3 ja 4 järgi on avalikustamise üks
eesmärk saada menetlusosalistelt neile teadaolevaid andmeid, mis on eelnõuga seotud.
Vastavalt maamaksuseaduse §-le 4 kaasneb määruse jõustumisega kohaliku omavalitsuse
maamaksutulude mõningane vähenemine. Maamaksuseaduse § 4 lõike 3 kohaselt hakkab
maamaksusoodustus kehtima kaitse-eeskirja jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril.
Maamaksuseaduse § 4 lõike 1 punkti 11 kohaselt kaitsealade sihtkaitsevööndi maalt maamaksu
ei maksta. Kuna hoiuala pindala väheneb u 2,1 ha, suureneb selles osas kohaliku omavalitsuse
maamaksutulu. Samas arvatakse u 9 ha hoiualale jäävat ala kaitseala koosseisu (moodustatava
kaitseala pindala on kokku 25,05 ha), kus hakkab kehtima sihtkaitsevööndi kaitsekord ja ühtlasi
100% maksusoodustus. Kokkuvõttes väheneb Saaremaa Vallavalitsuse maamaksutulu u 45
euro võrra aastas.
Vastavalt LKS §-le 20 võib riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga omandada kinnisasja, mille
sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab, kinnisasja väärtusele vastava tasu eest.
Kriteeriumid, mille järgi kaitstavat loodusobjekti sisaldavat kinnisasja omandatakse, on
sätestatud Vabariigi Valitsuse 8. juuli 2004. a määruses nr 242 „Kaitstavat loodusobjekti
sisaldava kinnisasja riigi poolt omandamise ja ettepanekute menetlemise kord ning kriteeriumit,
mille alusel loetakse ala kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt piiravaks ning
kinnisasja väärtuse määramise kord ja alused” (edaspidi kord). Korra § 3 lõike 1 kohaselt
omandab riik kaitstava loodusobjekti kaitse korraldamise eesmärgil kokkuleppel kinnisasja
omanikuga kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab ning mis
asub kogu ulatuses kaitsealal, hoiualal või püsielupaigas või sisaldab kaitstavat looduse
üksikobjekti. Korra § 31 lõige 2 sätestab juhud, kui kaitseala sihtkaitsevööndis on kaitsekorra
tõttu kinnisasja sihtotstarbeline kasutamine oluliselt piiratud. Kogu ala (17,9 ha eramaad ja 7,15
ha riigimaad) kaitsekord piirab oluliselt kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist (metsamaa). Maa-
ameti tehingute andmebaasi alusel toimus Saaremaa vallas 2021. a (jaanuar – november)
metsamaaga 205 tehingut kogusummas 7 611 483 eurot, ühe hektari hind oli keskmiselt
4 194,6 eurot.
Natura 2000 alal asuva erametsamaa omanikule antakse toetust, et kompenseerida Natura 2000
metsaalade majandamisest saamata jäänud tulu. Erametsaomanikel on võimalus taotleda Natura
14
alal paikneva metsaala majandamisel saamata jäänud tulu kompensatsiooni. Toetust võib
taotleda vähemalt 0,3 ha suuruse, taotleja omandis oleva metsaala kohta, mis asub Natura 2000
võrgustiku alal ja on kantud metsaalana keskkonnaregistrisse. Toetuse määr Natura 2000
piiranguvööndis, hoiualal ja projekteeritaval alal asuva ühe hektari metsaala kohta on kuni 60
eurot aastas (seda võidakse vähendada, kui eelarvest ei jätku raha kõikide taotluste
rahuldamiseks), sihtkaitsevööndis 110 eurot hektari kohta aastas. Lepna tammiku
looduskaitseala moodustamisega arvatakse kaitseala koosseisus sihtkaitsevööndisse erametsa
17,9 ha (piiranguvööndist 12,6 ha ja hoiualalt 5,3 ha). Erametsamaa toetusega seoses kaasneb
riigile määruse kehtestamisega lisakulu 895 eurot aastas, kuna erametsamaa ala läheb
piiranguvööndist ja hoiualalt, kus metsatoetuse määr on 60 eurot/ha aastas, sihtkaitsevööndisse.
Alale ei jää poollooduslikke kooslusi, mistõttu ei kaasne määruse jõustumisega vastava toetuse
maksmise kulusid.
Lepna tammiku kaitsekorra uuendamisega arvatakse sihtkaitsevööndisse juurde 7,15 ha
riigimetsa. Vastavalt Riigimetsa Majandamise Keskuse arvutustele vähendab range kaitse
Saaremaal puidukasutuse tulu keskmiselt 100 eurot hektari kohta aastas. Lähtudes sellest, et ka
piirangutega metsade majandamine oli varem kitsendatud ja vastavalt Riigimetsa Majandamise
Keskuse arvutustele on majanduspiirangutega metsade kavandatavaks raiemahuks ligikaudu
1/10 majandusmetsa lankide keskmisest, ulatub iga-aastane saamata jäänud puidutulu
lisapiirangute seadmisel ligikaudu 10 euroni hektari kohta aastas. Kogu ala puhul on tegemist
küpse metsaga. Arvestades alal asuva küpse metsa osakaalu, kus lähima kümne aasta jooksul
oleks võimalik piirangute muutmiseta raiet teha, on saamata jääv tulu keskmiste määrade järgi
ligikaudu 72 eurot aastas. Keskkonnaagentuuri uuringu kohaselt jääb keskmiselt 40%
raieküpsetel aladel väljastatud metsateatistest realiseerimata muudel põhjustel (ebasoodsad
ilmastikuolud, puiduturu olukord jne).
Eramaadel saamata jääva puidutulu arvutamise aluseks on võetud Natura 2000 metsaalade
metsaressursi keskmine väärtus, mille alusel arvutati keskmine eeldatav aastane tootlus. Selle
järgi on saamata jääv puidutulu sihtkaitsevööndis 134 eurot/ha ja piiranguvööndis 72 eurot/ha
aastas. Sihtkaitsevööndi kaitsekorraga võrdsustakse ka hoiualale jäävad kaitse-eesmärgiks
olevad natura metsaelupaigatüübid ja selles osas saamata jäävat puidutulu juurde ei teki, sest
neid ei saa juba praegu majandada. Käesoleva määrusega tsoneeritakse erametsa hoiualalt
5,3 ha ja piiranguvööndist 12,6 ha sihtkaitsevööndisse. Kuna hoiualale jääv mets on ka praegu
inventeeritud metsaelupaigatüüpideks, siis on saamata jääva puidutulu hinnanguline väärtus
eramaal 781,2 eurot aastas.
SMI 2020 aruande järgi on keskmine metsa tagavara Saare maakonnas 203 tm/ha. Eesti Metsa-
ja Puidutööstuse Liidu tellimusel Ernst & Young Baltic AS läbi viidud metsa- ja puidusektori
sotsiaalmajandusliku mõju analüüsi kohaselt oli 2019. aastal ühe m3 puidu töötlemisel metsa-
ja puidutööstuse poolt (metsamajandus, puidu töötlemine ja mööblitootmine) loodav
lisandväärtus 193,3 eurot. Sees on ka metsaomanike saamata jääv puidutulu (toodud eespool).
Sama uuringu järgi on ühe m3 puidu raiest laekuv otsene ja kaudne maksutulu 95 eurot raietsükli
kohta. Keskkonnaagentuuri arvestuste järgi jääb piiranguvööndist sihtkaitsevööndisse
tsoneerimisel võimalikust metsa majandamise mahust kasutamata eramaal u 30%, riigimaal
RMK hinnangul 10%. Kui metsa tagavara oleks 203 tm/ha, jääks eeltoodud hinnangu järgi
muudatuste tulemusel ning otsest ja kaudset maksutulu täiendavalt laekumata lühiperspektiivis
hinnanguliselt u 80 tuhat eurot ja metsa- puidutööstuse poolt lisandväärtus loomata u
162 tuhande euro ulatuses. Arvestades pikaajalist mõju majandusele ehk ka järgmist raietsüklit
(metsa raietsükliks on arvestatud keskmiselt 80 aastat) väheneb maksutulu aastas u tuhande
15
euro ulatuses ning lisandväärtus u kaks tuhat eurot. Arvestades aastase inflatsiooniga 2% jääb
riigil saamata tulusid u 272 tuhat eurot ja kogulisandväärtust loomata u 554 tuhande euro
väärtuses. Eeldusel, et selle muudatuse tõttu sektoris loodav lisandväärtus arvestuslikult
väheneb, võib see mõjutada kuni u 0,05 töökohta metsa- ja puidutöötlemise sektoris. Arvutuse
eelduseks on teoreetiline võimalus, et täna kaitse all mitteolev ressurss võetaks koheselt
kasutusse, mis erinevate piirangute tõttu praktikas saaks realiseeruda vaid piiratud ulatuses
(takistused metsaseaduses, ilmastikus, turuhinnas ja omaniku tahtes).
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
7. Vaidlustamine
Määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada,
esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse.
Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi
muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Seega
vastavad määruses üldkorralduse tunnustele sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või
valdajale õigused ja kohustused, mis on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning
puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike
1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks
tegemisest arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse
kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates.
8. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu kooskõlastatakse teiste ministeeriumidega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu.
16
Vabariigi Valitsuse määrus
„Lepna tammiku looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri”
Lisa
LEPNA TAMMIKU LOODUSKAITSEALA
LEPPEMÄRGID
katastripiir
külapiir
kaitseala välispiir
Lepna tammiku sihtkaitsevöönd
Mõõtkava 1 : 5 000 0 300
Katastriüksused: Maa-amet, aprill 2021
Aluskaart: ETAK, 2020. a versioon m
Vabariigi Valitsuse määrus
„Hoiualade kaitse alla võtmine Saare maakonnas”
Lisa
(muudetud)
TÕNIJA HOIUALA
LEPPEMÄRGID
katastripiir
külapiir
Tõnija hoiuala
0 500
Mõõtkava 1 : 10 000
Katastriüksused: Maa-amet, aprill 2021
Aluskaart: ETAK, 2020. a versioon m
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: KEM/22-1014 - Lepna tammiku looduskaitseala moodustamise ja kaitse-eeskirja eelnõu
Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 21.09.2022 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/35d2f0c6-abd7-419f-aebe-f1a5b3297ddf
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/35d2f0c6-abd7-419f-aebe-f1a5b3297ddf?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main