Kiri

Ministeeriumid 29.08.2022 nr 1-4/19/5117-2 Rapla maakonna parkide ja puistute kaitse alt väljaarvamise eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Rapla maakonna parkide ja puistute kaitse alt väljaarvamine” eelnõu dokumendid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas minister Lisad: 1. Määruse eelnõu 2. Määruse seletuskiri Marica-Maris Paju, 740 7138 [email protected] Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU 27.03.2019 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Tallinn Rapla maakonna parkide ja puistute kaitse alt väljaarvamine Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel. § 1. Kaitse alt välja arvamine Loodusobjektide looduskaitseväärtuse kadumise tõttu arvatakse kaitse alt välja järgmised Rapla maakonnas asuvad kaitstavad pargid ja puistud: 1) Atla allee Rapla vallas (KLO1200383)1; 2) Eidapere park Kehtna vallas (KLO1200276); 3) Hagudi põlispuude grupp Rapla vallas (KLO1200540); 4) Hernemäe kasesalu Rapla vallas (KLO1200303); 5) Hiie-Sunda kasesalu Rapla vallas (KLO1200176); 6) Jaaneri kasesalu Rapla vallas (KLO1200364); 7) Kaiu põlispuud Rapla vallas (KLO1200355); 8) Keava põlispuud Kehtna vallas (KLO1200388); 9) Kuimetsa põlispuud Rapla vallas (KLO1200393); 10) Lellapere põlispuud Kehtna vallas (KLO1200361); 11) Luuka kasesalu Rapla vallas (KLO1200338); 12) Maidla põlispuud Märjamaa vallas (KLO1200090); 13) Mihkli-Andrese kasesalu Rapla vallas (KLO1200400); 14) Nõmme kasesalu Kohila vallas (KLO1200371); 15) Päärdu põlispuud Märjamaa vallas (KLO1200407); 16) Purku kooli park koos männikuga Rapla vallas (KLO1200406); 17) Reinu kasesalu Kohila vallas (KLO1200363); 18) Saueaugu kasesalu Kohila vallas (KLO1200327). § 2. Kaitse alla võtmise otsuste kehtetuks tunnistamine Paragrahvis 1 nimetatud kaitstavate loodusobjektide kaitse alt väljaarvamisega tunnistada kehtetuks järgmised kaitse alla võtmise otsused: 1) Märjamaa Rajooni TSN Täitevkomitee 27. mai 1958. a otsuse nr 48 „Looduskaitse organiseerimisest Märjamaa rajoonis” lisa „Kohaliku kaitse alla kuuluvad objektid Märjamaa rajoonis“ punktis 1 nimetatud Maidla park; 2) Märjamaa Rajooni TSN Täitevkomitee 14. septembri 1960. a otsuse nr 85 „Looduskaitse laiendamisest Märjamaa rajoonis” lisa 2 „Kohaliku kaitse alla kuuluvad objektid Märjamaa rajoonis” alapunkti 2 „Pargid endiste mõisade juures” loetelus nimetatud Päärdu park; 3) Rapla Rajooni TSN Täitevkomitee 2. juuni 1961. a üldkohustusliku otsuse nr 2 „Kultuurimälestusmärkide ja looduskaitse kindlustamiseks Rapla rajoonis” alajaotuse „I Pargid” punktid 8 (Kaiu park), 9 (Kuimetsa park), 10 (Keava park), 13 (Lellapere park), 31 (Järvakandi kooli park, käesoleval ajal Purku park) ja 35 (Hagudi kooli park), alajaotuse „II Alleed” punkt 1 (Atla allee), alajaotuse „VI Puudesalud, männikud, tammikud” punktid 7 (Nõmme kasesalu), 14 (Reinu kasesalu), 15 (Saueaugu kasesalu), 20 (Jaaneri kasesalu), 28 (Hiie-Sunda kasesalu), 38 (Luuka kasesalu), 41 (Mihkli-Andrese kasesalu) ja 50 (Rebase tammik); 4) Rapla Rajooni TSN Täitevkomitee 28. oktoobri 1974. a otsuse nr 258 „Muudatuste ja täienduste kohta rajooni looduskaitse objektide nimekirjas” punkti 2 alapunktid 11 (Maidla põlispuude grupp), 14 (Päärdu põlispuude grupp) ja 15 (Lellapere põlispuude grupp); 5) Rapla Rajooni RSN Täitevkomitee 24. novembri 1981. a otsuse nr 268 „Looduskaitse kohta Rapla rajoonis” lisa 2 „Riikliku kaitse all olevad kohaliku tähtsusega looduskaitseobjektid Rapla rajoonis” alajaotuse „Pargid” punktid 4 (Eidapere metskonna park), 22 (Purku kooli park koos männikuga) ja 25 (Hagudi kooli park), alajaotuse „Põlispuude grupid ja puudesalud” punktid 1 (Hernemäe kasesalu), 2 (Kaiu kasesalu), 4 (Kuimetsa põlispuud), 9 (Keava põlispuud), 11 (Lellapere põlispuud), 17 (Nõmme kasesalu), 18 (Reinu kasesalu), 19 (Saueaugu kasesalu), 28 (Maidla põlispuud), 36 (Jaaneri kasesalu), 41 (Hiie-Sunda kasesalu), 43 (Mihkli-Andrese kasesalu), 46 (Luuka kasesalu) ja 52 (Päärdu põlispuud) ning alajaotuse „Alleed” punkt 1 (Atla allee); 6) Vabariigi Valitsuse 14. mai 2002. a määrus nr 160 „Raplamaa kaitsealuste parkide välispiiride kirjeldused”. § 3. Otsuste kehtetuks tunnistamise põhjendus Põhjendused parkide ja puistute kaitse alt välja arvamise kohta on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas. § 4. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. § 5. Menetluse läbiviimine Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 27. märtsi 2019. a käskkirjaga nr 271 algatatud haldusmenetluses. Menetluse ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas2. § 6. Vaidlustamine Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. 1 Sulgudes on siin ja edaspidi märgitud keskkonnaregistri kood (KKR). 2 Määruse seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee. Kaja Kallas Peaminister Madis Kallas Keskkonnaminister Taimar Peterkop Riigisekretär  Vabariigi Valitsuse määruse „Rapla maakonna parkide ja puistute kaitse alt väljaarvamine” SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Vabariigi Valitsuse määrus „Rapla maakonna parkide ja puistute kaitse alt väljaarvamine” on ette valmistatud looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 10 lõike 1 alusel. Eelnõukohase määrusega arvatakse kaitse alt välja Rapla maakonnas 18 kaitsealust parki ja puistut, mis on minetanud looduskaitseväärtuse või hävinud. Loodusobjektide kaitse alt väljaarvamisele ja vastavate kaitse alla võtmise otsuste kehtetuks tunnistamisele kohaldatakse looduskaitseseaduse § 13 lõike 1 kohast menetlust. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu on koostanud Keskkonnameti looduskaitse planeerimise osakonna spetsialist Marica-Maris Paju (tel 5336 5805, e-post [email protected]), eelnõu vastavust looduskaitseseadusele ja seletuskirja nõuetekohast vormistust on kontrollinud Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialist Riina Kotter (tel 503 7128, e-post [email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaameti üldosakonna jurist Maiu Paloots (tel 730 4422, e-post [email protected]) ja keeleliselt on toimetanud Siiri Soidro (tel 640 9308, e-post [email protected]). Keskkonnaministeeriumi kontaktisik eelnõu ministeeriumitevahelisel kooskõlastamisel ja kinnitamisel on Marika Erikson (tel 626 2880, e-post [email protected]). Kõikide määruses nimetatud objektide seisundit hindasid 2013. aastal Tallinna Botaanikaaia töötajad Anu Kaur, Kalle Kõllamaa, Olev Abner, Mare Raidma ja Sille Janson (töö „Rapla maakonna parkide ja puistute piiride ekspertiisi aruanne”; edaspidi TBA eksperdid) ning 2017. aastal tegid välitöid Marica-Maris Paju, Kristi Pai ja Riina Kotter. 2021. aasta suvel hindas maahoolduse büroo peaspetsialist Gunnar Sein neljal alal (Luuka kasesalu, Reinu kasesalu, Saueaugu kasesalu ja Hernemäe kasesalu) keskkonnaregistriandmetel esinevate pool- looduslike koosluste olemasolu ja väärtust. 2. Eelnõu sisu, kaitse alt välja arvamise põhjendus Määruses käsitletud pargid ja puistud on kaitse alla võetud nii Eesti Vabariigi algusaastatel kui ka enne taasiseseisvumist asjaomase ametiasutuse otsuse või käskkirjaga. Tulenevalt Ülemnõukogu 23. veebruari 1990. a otsuse „Eesti NSV seaduse „Eesti looduse kaitse kohta” kehtestamine” punktist 4 laieneb alates 15. märtsist 1990. a looduse kaitse ja kasutamisega seotud suhetele, mis on tekkinud enne 15. märtsi 1990. a, Eesti NSV seadus „Eesti looduse kaitse kohta”. 9. juulil 1994. a jõustunud kaitstavate loodusobjektide seaduse § 30 lõige 6 sätestas, et kõik enne nimetatud seaduse jõustumist moodustatud kaitsealade ja kaitstavate looduse üksikobjektide kaitseks kehtestatud kaitse-eeskirjad ja kaitsekord jäävad kehtima kuni nimetatud seadusega sätestatud korras uue kaitse-eeskirja rakendamiseni niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus kehtiva seadusega. Sisuliselt annab sama regulatsiooni ka kehtiva looduskaitseseaduse § 91 lõige 1, mille kohaselt enne selle seaduse jõustumist kehtestatud kaitse-eeskirjad ja kaitsekord jäävad kehtima kuni nimetatud seaduse alusel uue korra kehtestamiseni või kaitsekorra kehtetuks tunnistamiseni. Looduskaitseseaduse § 13 lõikest 1 tulenevalt kohaldatakse loodusobjekti kaitse alla võtmise otsuse kehtetuks tunnistamisel sama seaduse §-des 8 ja 9 loodusobjekti kaitse alla võtmise kohta sätestatut. Looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 kohaselt võtab kaitseala, sh pargi, puistu või arboreetumi kaitse alla Vabariigi Valitsus ning lähtudes eeltoodust ja haldusmenetluse seaduse § 68 lõikest 2 tunnistab senise kaitse-eeskirja või kaitsekorra kehtetuks samuti Vabariigi Valitsus. Pargid ja puistud, sh arboreetumid, dendraariumid, selektsiooniaiad, on kaitse alla võetud eri ajal eri taseme otsustega, seega tunnistatakse kehtetuks kõik määruses nimetatud kaitse alt väljaarvatavate parkide ja puistute kaitse alla võtmist puudutavate otsuste vastavad osad. Ajalooliste parkide kaitse alla võtmisel ja piiritlemisel on arvestatud põhimõtet kaitsta parki kui tervikut, st nii pargi elus (põlispuud, pargi puistu ja neist sõltuvad elustikurühmad, sh eriti kaitsealused liigid), kui ka eluta (pargi ajalooline struktuur, pargi piirded jm kultuuriväärtused) väärtusi. Määruses käsitletavad pargid on rajatud pärast Põhjasõda ja seetõttu on põlispuude võimalik suurim vanus 200–250 aastat, mis on mitme lehtpuuliigi jaoks ka võimalik eluea piir. Eesti parkide suurem rekonstrueerimine vastavalt muutunud moesuundadele, sh laiendamine ja uusistutused, toimus 19. sajandi teisel poolel. Tolleaegne pargistruktuur, põlised puud ja pargi esteetiline olemus olid peamised kaitse alla võtmise põhjused 20. sajandi keskpaiku. Loodusobjekti looduskaitseseaduse § 7 lõike 1 kohaseks kaitse alla võtmise eelduseks on selle ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelisest lepingust tulenev kohustus. Parkide peamised kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskirja (edaspidi parkide kaitse-eeskiri) kohased kaitseväärtused on ajalooliselt kujunenud planeering, dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtuslik puistu ning pargi- ja aiakunsti hinnalised kujunduselemendid. Säilinud väärtuste (pargiruumi terviklikkus, struktuurielemendid, nagu avatud alad, pargi teestik ja veekogud) hetkeseisu kindlakstegemiseks ja kaitsevajaduse üle otsustamiseks kasutati määruse ettevalmistamisel Rahvusarhiivi avaliku kaardirakenduse ja Maa-ameti ajalooliste kaartide kaardirakenduse kaarte ning kultuurimälestiste riikliku registri andmeid. Mitmel korral oli ainukeseks võimaluseks hinnata pargi varasemat struktuuri toetudes ainult Venemaa üheverstasele kaardile, sest muid ajaloolisi kaarte avalikes andmebaasides ei leidunud. Alljärgnevas tabelis nimetatud pargid on kättesaadavatele ajaloolistele kaartidele tuginedes tõenäoliselt rajatud väikeste lihtsate parkidena, mis oma puistu vanuse, pikaajalise hooldamatuse ja tormide tõttu on käesolevaks ajaks kaotanud suurema osa kunagisest väärtusest. Määruses käsitletud pargid (säilinud pargiosad) on tunnustatud pargiarhitekt E. Brafmani määratluses väikepargid, mille pindala on kuni 5 ha, vaid Hagudi koolipargi pindala on u 10 ha. Ükski parkidest ei ole tuginedes vanadele kaartidele olnud suurejooneline rohkete elementidega mõisapark, v.a Päärdu mõisapark, mis on asunud eri tasapindadel (terrassidel) ja mille koosseisus on olnud mitu tiiki. Määruses kajastatud puistud ja salud koosnevad kodumaistest puuliikidest ja on enamasti kaitse alla võetud maastikukujunduse seisukohast lähtuvalt kui „panoraammetsatukad, mis täiendavad maastiku dekoratiivset iluˮ1, v.a Matsi-Kärneri tammik, mis võeti kaitse alla tammiku kujundamiseks. Tuginedes parkide kaitse-eeskirjale on puistute peamised kaitseväärtused dendroloogilised (sh tähelepanuväärne vanus, liigiline koosseis), ökoloogilised (astmelaud rohelises võrgustikus) ja esteetilised (maastiku ilmestamine, puhkeväärtus). Looduslike puistute puhul ei hinnatud planeeringut ega pargiarhitektuurilisi elemente. Nelja kasesalu puhul kaaluti võimalust alal riikliku kaitse jätkamiseks eesmärgiga kaitsta 1 Rapla rajooni TSN Täitevkomitee 18.08.1964 otsus nr 92 „Looduskaitsest Rapla rajoonis“ 2 poollooduslikke kooslusi, kuid inventuuri tulemus väärtuslike poollooduslike koosluste esinemist ei kinnitanud. Käesolevaks ajaks ei ole määruses käsitletud ja tabelis 1 märgitud parkidel säilinud looduskaitseseaduses ega kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskirjas nimetatud kriteeriumidele vastavat üleriigilist looduskaitselist väärtust ning nende edasine kaitse riiklikul tasandil ei ole vajalik ega otstarbekas. Tabelis 1 on tuginedes ajalooliste kaartide analüüsile ning välitöödel tuvastatud säilinud väärtuste seisundile esitatud põhjendused, miks need pargid riikliku kaitse alt välja arvatakse. Teadaolevatel andmetel on ainult Maidla põlispuude grupi territooriumilt leitud looduskaitsealuseid liike. Muudes parkides ja puistutes neid 2016. aasta detsembri seisuga ei ole. Juhul kui pargis või puistus on ehitis- või arheoloogiamälestisi või on alal pärandkultuuriobjekte, siis on vastav märge lisatud märkuste lahtrisse ning lisatud on objekti registrikood. Tabelis 1 on märkuste lahtris kirjas ka info, kas ja kuidas kajastatakse looduskaitsealuseid objekte omavalitsuse haldusreformieelses üldplaneeringus, sh kas ja milliseid ettepanekuid kaitsealuste loodusobjektide kohta on tehtud. Juhul kui ala oli planeeringus märgitud miljööväärtuslikuks või ilmnes välitöödel tähelepanuväärivaid detaile küsiti menetluse ettevalmistamisel omavalitsuse seisukohta, kas omavalitsus soovib ala võtta kaitse alla kohalikul tasandil. Juhul kui objektil puudus ekspertide arvates kaitseväärtus ja välitööd seda kinnitasid, siis kohaliku omavalitsuse eelnevat seisukohta ala kohaliku kaitse alla võtmise kohta ei küsitud. Kui loodusobjekt arvatakse kaitse alt välja, toob see kaasa muudatuse üldplaneeringus (kaovad piirangud). Raplamaa parkide ja puistute väärtuste kirjeldamisel on lisaks kasutatud TBA ekspertide hinnangut, Ü/K „Metsaprojekt” Eesti Metsakorralduskeskuse (edaspidi Metsakorralduskeskus) 1980. aastal koostatud tööd „Rapla rajooni pargid”, keskkonnaregistrit, Maa-ameti pärandkultuuri ja planeeringute kaardirakendust, Rahvusarhiivi avalikku kaartide infosüsteemi, Kultuurimälestiste riiklikku registrit ning 2016. ja 2017. aasta välitöö materjale. Otsuse tegemisel on tuginetud ka Keskkonnaministeeriumi parkide töörühma 1998. aastal valminud kaitsealuste parkide, puistute ja istandike nimistute korrastamise metoodilisele juhendile. Tabel 1. Rapla maakonna parkide ja puistute kaitse alt väljaarvamise põhjendused. EO – eraomand, MO – munitsipaalomand, RO – riigiomand, JRO – jätkuvalt riigi omandis olev maa, KR – keskkonnaregister, PLK – pool-looduslik kooslus, KmR – kultuurimälestiste riiklik register, KeA – Keskkonnaamet Nr Objekt Asukoht Märkused 1. Atla allee Rapla vald, Atla allee on osa kunagisest Atla mõisapargist, mis KLO1200383 Atla küla võeti 1959. aastal kohaliku tähtsusega objektina kaitse alla seoses Mahtra sõja sündmuspaikadega. Allee koosneb peamiselt harilikust vahtrast, millele lisaks on üksikud vanad pärnad ning tõenäoliselt loodusliku uuendusena lisandunud erivanuselised jalakad ja saared (nakatunud saaresurmaga). Allees puuduvad märkimisväärsete mõõtmetega põlispuud. Allee asub mosaiikses maastikus, kus vahelduvad avatud 3  ja metsased alad, mistõttu sel puudub suur ökoloogiline väärtus. TBA ekspertide 2013. aasta hinnangul ilmestab allee maastikku ja vääriks seetõttu kaitset üksikobjektina, kuid mitte enam endises (ca 700 m) ulatuses. M. Paju visuaalsel hinnangul oli allee seisund 2016. aastal halb: palju alleepuid oli välja langenud, puud on erivanuselised, sh põlispuid on üksikud, suur hulk puid on tüvevigastuste ja võrakahjustustega (eriti saarepuud) ning kujutavad ohtu liiklejatele. Allee üldise halva seisundi tõttu arvatakse see riikliku kaitse alt välja. Objekti pindala on 4 ha (EO 3,14 ha, RO 0,86 ha). 2. Eidapere park Kehtna vald, Park võeti kaitse alla 1981. aastal kohaliku (Eidapere Eidapere alevik tähtsusega objektina (pargina). metskonna park) KLO1200276 Eidapere pargi puhul on TBA ekspertide (2013) hinnangul tegemist suhteliselt noore ja lihtsa planeeringuga väikese (0,72 ha) pargiga, mille looduskaitseline väärtus (sh ökoloogiline) on väike. Märkimisväärsete mõõtmetega põlispuud puuduvad. Kehtna valla kehtinud üldplaneeringus on ala märgitud perspektiivse üldkasutatava hoone maana. Kuna park on oma olemuselt väikesepindalaline asulasisene endise metskonnahoone ees olev hooldatud haljasala, mida ekspertide hinnangul ei ole otstarbekas kaitsta, arvatakse see riikliku kaitse alt välja. Objekti pindala on keskkonnaregistris 0,9 ha (EO 0,05 ha, MO 0,74 ha, RO 0,07 ha). 3. Hagudi põlispuude Rapla vald, Hagudi park võeti kultuurilistel ja esteetilistel grupp (Hagudi park) Hagudi alevik eesmärkidel kaitse alla 1961. aastal kohaliku KLO1200540 tähtsusega objektina. Endine Hagudi kooli park sai 1968. aastal tormis kannatada. Metsakorralduskeskus tegi ettepaneku park kaitse alt välja arvata juba oma 1980. aasta ülevaates. Rapla valla kehtinud üldplaneeringus on ala mainitud kaitsealuse pargina ning märgitud, et ei tehta ettepanekuid omavalitsuse kaitsealuste loodusobjektide kaitsetingimuste muutmiseks. TBA ekspertide 2013. aasta hinnangul ei ole 4  endisel koolipargil tähelepanuväärset planeeringut ning tegemist on tavalise sinilille kasvukohatüübi kuuse-enamusega puistuga, mille edasine kaitse ei ole otstarbekas, mistõttu põlispuude grupp arvatakse riikliku kaitse alt välja. Ala on endine koolipark, mis asub jätkuvalt riigiomandis oleval maal. Seetõttu küsiti menetluse ettevalmistamise käigus Rapla Vallavalitsuse eelnevat seisukohta pargi (põlispuude grupi) kohalikul tasemel kaitse alla võtmise osas. Vallavalitsus ei soovinud võtta parki kaitse alla kohalikul tasandil. Objekti pindala on 9,9 ha (EO 0,11 ha, MO 9,66 ha, RO 0,16 ha). 4. Hernemäe kasesalu Rapla vald, Kasesalu võeti kaitse alla 1964. aastal kohaliku KLO1200303 Tolla küla tähtsusega objektina. 1982. aastal oli Rapla rajooni RSN TK 24.11.1981 a otsuse nr 268 andmetel kaitse all 12 puust koosnev kasesalu. TBA ekspertide 2013. aastal antud hinnangu alusel on kahes lahustükis paiknevas kasesalus elus vaid üksikud vanad puud. Puuduvad andmed, kas kased on isekülvsed või istutatud. Visuaalselt sarnaneb ala vana karjakopliga Ernemäe ja Tolla talu juures. Vanadel puudel on koduümbrust ilmestav emotsionaalne väärtus. Puistul puudub eraldiseisev suur ökoloogiline väärtus. Kuna puistu on sisuliselt hävinud, ei ole edasine kaitse puistuna vajalik ega otstarbekas ja tuginedes ekspertarvamusele arvatakse kasesalu riikliku kaitse alt välja. KR PLK kihil on ala arvel elupaigatüübina 6510 (punanupuga madalikuniidud). 2021. aastal tehtud välitöö elupaigatüübi esinemist ei kinnitanud, kuna ala lõunapoolne lahustükk on kujunenud õuealaks. Põhjapoolsel üksikute põlispuudega lahustükil on küll elustiku mitmekesisust toetav väärtus, kuid puudub väärtus poolloodusliku kooslusena, mistõttu puudub vajadus riiklikul tasandil kaitseks. Objekti pindala on 2,4 ha (EO 2,34 ha, MO 0,05 ha). 5. Hiie-Sunda kasesalu Rapla vald, Puistu võeti 1959. aastal kaitse alla seoses KLO1200176 Raka küla 1905. aasta revolutsioonisündmustega ja oli seotud ka 20. sajandi keskpaiku tegutsenud 5  kohaliku looduskaitsetegelase Leon Talisooga. Kasesalu on kahe lahustükina, mis on endiste Hiie ja Sunda talude koplid. Alal on levinud pärismaised puuliigid. TBA ekspertide 2013. aasta hinnangul on kasesalu pindala väike, puistu on koosseisult tavaline ja silmapaistvate mõõtmetega puud salus puuduvad. Muinsuskaitseameti andmetel (10.12.2018 e-kiri)) ei ole ala kohta piisavalt kohapärimust, et see kaitse alla võtta. 2021. aastal tehtud välitöö põhjal on kasesalu lõunapoolne lahustükk kujunenud õuealaks. Põhjapoolsest osast on kujunenud mets, millel puudub väärtus pool-loodusliku kooslusena. Alal on küll elustiku mitmekesisust toetav väärtus, kuid see ei kvalifitseeru taastatavaks puisniiduks. Tuginedes ekspertide arvamusele arvatakse kasesalu riikliku kaitse alt välja. Objekti pindala on 2,3 ha (kõik eraomandis). 6. Jaaneri kasesalu Rapla vald, Kasesalu võeti kultuurilistel ja esteetilistel KLO1200364 Raela küla eesmärkidel kaitse alla 1961. aastal kohaliku tähtsusega objektina. Tegemist on vana tõenäoliselt isekülvse kaasiku osaga, mida 1981. aasta aktis kirjeldatakse kui kase-kuuse segasalu. TBA ekspertide 2013. aasta hinnangul on põlistest kaskedest enamik hävinud ning säilinud on umbes kümme vanemat puud nüüdseks metsastunud endise karjakopli alal. Säilinud puude kaitse ei ole otstarbekas. Endise Raikküla valla üldplaneeringus on tehtud ettepanek kasesalu kaitse alt välja arvata. Tuginedes ekspertarvamusele arvatakse kasesalu riikliku kaitse alt välja. Objekti pindala on 2,4 ha (EO 1,89 ha, RO 0,08 ha, JRO 0,45 ha). 7. Kaiu põlispuud Rapla vald, Kaiu põlispuude grupp on endine Kaiu mõisapark, KLO1200355 Vana-Kaiu küla mis võeti kaitse alla 1959. aastal kohaliku tähtsusega objektina (pargina). Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel oli park liigivaene - pargis kasvasid vaid kodumaised lehtpuud ning üksikud lehised ja nulud ning peahoonetagune osa pargist oli metsistunud juba 6  1975. aastaks. Samuti ei ole ka 1980. aasta Metsakorralduskeskuse töös märgitud silmapaistvate struktuurielementide (n puude ridade, tiikide vmt) ega suuremõõtmeliste põlispuude olemasolu. TBA ekspertide 2013. aasta töös puudub puistu seisundihinnang ja ei ole välja toodud eksootide ega muude silmapaistvate puude olemasolu, märgitakse vaid, et pargiruum on säilinud. Pargis on kultuurimälestis kultusekivi (KmR reg nr 11932). Eesti Rahvusarhiivi kaartide kogus puuduvad Kaiu mõisa pargi plaanid, mistõttu ei ole võimalik hinnata pargi varasemaid väärtusi, sh teede võrgul põhinevat struktuuri. 2016. aasta välitööde ajal oli osaliselt piirdeaiaga ümbritsetud pargiruum ja üksikud hajusalt kasvavad põlispuud säilinud. Park oli täis kasvanud looduslikku saare, jalaka ja vahtra uuendust, mistõttu on pargi struktuur kadunud ning ka teestik ei ole maastikus jälgitav. Park on liigivaene, seal ei ole eksoote (va üksikud lehised). Kodumaiste liikide hulka kuuluvad põlispuud ei ole erakordsete mõõtmetega. Puudegrupp toimib ökoloogilise astmelauana värvulistele, kuid mitte suuremate loomade jaoks. Seetõttu puudub Kaiu põlispuudel üleriigiline looduskaitseväärtus ja objekt arvatakse riikliku kaitse alt välja. Objekti pindala on 2,69 ha (EO 2,62 ha, MO 0,07 ha). 8. Keava põlispuud Kehtna vald, Park võeti kaitse alla 1959. aastal kohaliku KLO1200388 Linnaaluste küla tähtsusega objektina. Keava põlispuude grupp on endine mõisapark. 2016. aasta välitöödel selgus, et pargiruum on säilinud osaliselt, samuti on olemas üksikud puudegrupid ja tiigid. Kuna park on jaotunud mitme eramaaomandi vahel, mis on osaliselt ka tootmismaa, siis on endisest pargist kujunenud peamiselt kodude ümbruse hooldatud haljastus. Seetõttu on ajalooline teestik, mis on nähtav 1899. aasta Venemaa üheverstasel kaardil, kadunud ja asendunud uue funktsiooniga teedega. Põlispuude rühmal puudub tähtsus ökoloogilise astmelauana, sest objekt ei moodusta sidusat tervikut ja asub vähem kui ühe kilomeetri kaugusel metsasest Kõnnumaa maastikukaitsealast. Alal on mitu kultuurimälestist ja 7  pärandkultuuriobjekt Keava mõisa varemed, mille hoidmise kaudu on väärtuslikemate põlispuude kaitse tagatud, kuna need moodustavad ansambli, mis jääb Keava mõisa peahoone kaitsevööndisse. Kehtna valla seletuskirja koostamise aegses üldplaneeringus olid põlispuud märgitud kaitsealuse objektina, mis on kohaliku tähtsusega väärtusliku maastiku osa ning mõisamaastiku kaitse on tagatud planeeringu kaudu. TBA ekspertiisis (2013) haruldase liigina nimetatud mägivaher ja neli põlispuud, mis on jämedamad kui 3 m, ei ole piisav põhjus hoida ala riikliku kaitse all ning see arvatakse kaitse alt välja. Keava põlispuud on osa kohaliku tähtsusega väärtuslikust maastikust. Pindala 4,4 ha (EO 4,21 ha, MO 0,17 ha). 9. Kuimetsa põlispuud Rapla vald, Objekt võeti kaitse alla 1959. aastal kohaliku KLO1200393 Kuimetsa küla tähtsusega objektina (pargina). Kuimetsa põlispuude grupp on väike säilinud osa endisest Kuimetsa mõisapargist, mis on rajatud Kuimetsa linnuse alale. Peahoone on hävinud, säilinud kõrvalhooned ja põlispuud ei moodusta ansamblit. Puudegrupp on erivanuseline ning liigivaene, peamiselt kasvavad seal vahtrad, pärnad ja saared, eksootidest ebatsuuga ja hall pähklipuu. Puud ilmestavad Kuimetsa asulat. Põlispuud kasvavad kultuurimälestise Kuimetsa linnus (KmR reg nr 15193) territooriumil, mis tagab väärtuslikemate üksikpõlispuude kaitse. Ala on ühtlasi pärandkultuuriobjekti Kuimetsa kloostrimõisa asukoht. TBA ekspertide 2013. aasta hinnangul on mõisapargi terviklikkus uusehituste tõttu kadunud, planeering on halvasti jälgitav ja pargipuistust on välja langenud suur osa vanadest puudest. Tuginedes eksperthinnangule arvatakse põlispuud riikliku kaitse alt välja. Objekti pindala on 2,1 ha (EO 0,62 ha, MO 1,33 ha, RO 0,15 ha,). 10. Lellapere põlispuud Kehtna vald, Park võeti kaitse alla 1959. aastal kohaliku KLO1200361 Lellapere küla tähtsusega objektina. Lellapere põlispuude grupp on endine mõisapark. Tuginedes Venemaa üheverstasele kaardile (1903) 8  on park olnud väike ja lihtsa struktuuriga, mis Metsakorralduskeskuse töö põhjal oli juba 1979. aastal lihtne, ilma erilise kujunduseta puistu ümber mõisahoone. Puistu on liigivaene, peamised suured puud on vahtrad, saared ja pärnad. Põlispuude rühmal puudub eraldiseisev tähtsus ökoloogilise astmelauana, kuna läheduses on suurel hulgal metsatukkasid, mis astmelaua funktsiooni täidavad. Puudel on mõningane tähtsus nõukogude ajal ehitatud eluhoonete ümbruse kõrghaljastusena. TBA ekspertide 2013. aasta hinnangul on tormide tõttu mõisapargi puistust välja langenud suur osa vanadest puudest ja hävinud on enamik peahoone aseme ümbruse pargipuistust (säilinud on lühike vahtra-allee) ning suur osa pargist on jagatud kruntideks. Tuginedes ekspertarvamusele on pargi kompositsioon hävinud, edasine kaitse ei ole otstarbekas ja põlispuud arvatakse riikliku kaitse alt välja. Objekti pindala on 1,4 ha (kõik eraomandis). 11. Luuka kasesalu Rapla vald, Kasesalu võeti kultuurilistel ja esteetilistel KLO1200338 Mõisaaseme ja eesmärkidel kaitse alla 1961. aastal kohaliku Alu-Metsküla tähtsusega objektina. küla Ala on kaitse alla võetud põlise kasepuisniiduna, mis on olnud talu kopliks. TBA ekspertide 2013. aasta hinnangul on tegemist puisniidulaadse kõrge esteetilise väärtusega kaseharvikuga. Rapla valla seletuskirja koostamise aegses üldplaneeringus on ala mainitud kaitsealuse puistuna ning märgitud, et ei tehta ettepanekuid omavalitsuse kaitsealuste loodusobjektide kaitsetingimuste muutmiseks. Luuka talu ümbrus, sh kasesalu, on osa miljööväärtuslikust alast. Kuigi ala on puisniiduilmeline, on see KR andmetel endine Luuka talu koppel ja seetõttu ei vaja kaitset üleriigilisel tasemel. 2021. aastal tehtud välitöö ei kinnitanud pool- loodusliku koosluse esinemist, kuna senise kaitsealuse ala põhjapoolne osa on kujundatud õuealaks. Lõunapoolsel üksikute põlispuudega lahustükil on elustiku mitmekesisust toetav väärtus, kuid see ei kvalifitseeru puisniiduks ja seetõttu puudub vajadus riiklikul tasandil kaitseks. Kuna kasesalu oli kehtinud ülplaneeringus osa 9  miljööväärtuslikust alast, küsiti menetluse ettevalmistamise käigus Rapla Vallavalitsuse eelnevat seisukohta kasesalu kohalikul tasemel kaitse alla võtmise osas. Vallavalitsus ei soovinud võtta kasesalu kaitse alla kohalikul tasandil. Objekti pindala on 4,4 ha (EO 4,38 ha, RO 0,01 ha). 12. Maidla põlispuud Märjamaa vald, Põlispuud võeti kaitse alla 1958. aastal kohaliku KLO1200090 Maidla küla tähtsusega objektina (pargina). Maidla põlispuud on endine Maidla mõisapark. Tuginedes Venemaa üheverstasele kaardile ja muinsuskaitsearhiivi materjalidele on pargiruum säilinud, kuid hävinud on pargiarhitektuurilised elemendid (nt puudest kujundid, terrassid, vaatesihid). Pargialal kasvavad mõned heas seisus põlispuud. Pargis kasvavad üksikud põlistammed on esteetilise välimusega, kuid väikese ümbermõõdu tõttu ei kvalifitseeru kaitsealuseks looduse üksikobjektiks. Peahoone on aastaid varemetes ja pargi territooriumile ei jää muid mõisahooneid. Pargi hääbumist näitab fakt, et 1974. aastal hinnati park ümber põlispuude rühmaks. 2016. aasta ülevaatuse ajal oli mõisahoone varemete tagune ala pargi tunnusteta võsastunud tihnik. Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel on alal mälestis asulakoht (reg nr 12072), samuti jääb alale pärandkultuuriobjekt Maidla mõis ja kool. Keskkonnaregistri andmetel on alal registreeritud kaks kaitsealust liiki: põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii) ja harivesilik (Triturus cristatus). Mõlema liigi kaitse tagatakse isendikaitse kaudu ja KeA kaalutlusotsuse alusel võimalikule tegevusele antud tingimuste kaudu. Harivesiliku kudetiik asub väljaspool seni kaitsealuse pargi piire endise kohaliku karjääri alal, mistõttu pargi kaitse alt välja arvamine ei too kaasa muutusi liigi kaitserežiimi tagamisel, sest eelkõige tagatakse kaitse kudealadele. Tartu Ülikooli ning MTÜ Põhjakonn ekspertide Riinu Rannapi, Piret Pappeli ja Wouter de Vries’i hinnangul ei ole kuulu Maidla põlispuudega kattuv harivesiliku leiukoht nende leiukohtade nimekirja, kuhu ekspertide arvates oleks otstarbekas püsielupaika moodustada. TBA ekspertide 2013. aasta hinnangul on enamik pargi põhiosas (hoone tagaküljel) asunud puistust 10  väljalangenud ning mõisaansambel on hävinud. Kuna üksikud säilinud põlispuud ei moodusta kompositsioonilist tervikut ja ei ole erakordsete mõõtmetega arvatakse park riikliku kaitse alt pargina välja. Objekti pindala on 2,8 ha (EO 2,54 ha, RO 0,25 ha). 13. Mihkli-Andrese Rapla vald, Kasesalu võeti kaitse alla 1959. aastal kohaliku kasesalu Oela ja Raka tähtsusega objektina. KLO1200400 küla TBA ekspertide 2013. aasta hinnangul on tegemist tavaliste kodumaiste liikidega segapuistuga, mille kooseisus on hulk harilikke saari ja haabasid. Silmapaistvate mõõtmetega puud puuduvad. . Väärtuste puudumise tõttu ja tuginedes ekspertide arvamusele arvatakse ala riikliku kaitse alt välja. Objekti pindala on 2,6 ha (tervikuna eraomandis). 14. Nõmme kasesalu Kohila vald, Kasesalu võeti kultuurilistel ja esteetilistel KLO1200371 Mälivere küla eesmärkidel kaitse alla 1961. aastal kohaliku tähtsusega objektina. Tegemist on vana ja tõenäoliselt isekülvse kaasiku väikese osaga. TBA ekspertide 2013. aasta hinnangul on kasesalu vähemalt osaliselt hävinud. 2017. aasta välitöödel selgus, et KR kaardil olevast kaitstava objekti piirist põhja pool kasvab samuti mitu vana kaske. Objektil puudub eraldiseisvana nii ökoloogiline kui ka esteetiline väärtus. Kohila valla haldusreformieelses üldplaneeringus ei ole objekti mainitud. Kuigi KR kaardil on ala piirid tõenäoliselt nihkes, ei ole looduses säilinud puistuosal kaitseväärtust, edasine kaitse on ebaotstarbekas ja ala arvatakse riikliku kaitse alt välja. Objekti pindala on 0,5 ha (EO 0,17 ha, RO 0,34 ha). 15. Päärdu põlispuud Märjamaa vald, Põlispuud võeti kaitse alla 1960. aastal kohaliku KLO1200407 Päärdu küla tähtsusega objektina (pargina). Põlispuude grupp on endine Päärdu mõisapark. Vene üheverstasel kaardil ja 1859. aasta mõisakaardil (EAA.3724.5.1482 leht 2) on näha looklevate teede ja auringiga pargiala. Metsakorralduskeskuse 1980. aasta töö andmetel oli pargialal säilinud mitmeid eksoote, kuid alal oli palju kuivanud puid. Pargi hääbumist näitab fakt, 11  et 1974. aastal hinnati park ümber põlispuude grupiks. 2016. aasta ülevaatuse ajal oli mõisahoone ümbrus kujundatud vanade puudega müüriga ümbritsetud ja suletud koduaiaks. Mõisakompleks (sh peahoone (reg nr 15377) ja park (reg nr 15378)) on kultuurimälestis, mis tagab ka väärtuslikemate säilinud põlispuude kaitse. Mõisa peahoone on pärandkultuuriobjekt Päärdu kool. Endise Vigala valla üldplaneeringus Päärdu põlispuude kohta info puudub. Vanadel mõisakaartidel näha olev pargistruktuur (esiväljak, tagaväljaku terrassid, metsapark) on osaliselt säilinud, samuti on säilinud peahoone, kuid TBA ekspertide 2013. aasta hinnangul on suurem osa vanadest väärtuslikest pargipuudest hävinud. Tuginedes ekspertide arvamusele arvatakse park kaitse alt välja. Objekti pindala on 4,9 ha (tervikuna eraomandis). 16. Purku kooli park Rapla vald, Park võeti kultuurilistel ja esteetilistel eesmärkidel koos männikuga Purku küla kaitse alla 1961. aastal kohaliku tähtsusega (Purku park) objektina. KLO1200406 Metsakorralduskeskuse töö andmetel rajati Purku (Järvakandi) kooli park 1924. aastal, st park on veel suhteliselt noor ja seal puuduvad märkimisväärsete mõõtmetega põlispuud. Park oli rajamise ajal üks liigirikkamaid (kooli)parke Raplamaal. TBA ekspertide 2013. aasta hinnangul on pargi liigirikkus osaliselt säilinud ja lisatud on palju uusistutusi. Enamik uusistutusi on tehtud eramaale väljaspool kaitsealuse pargi piire asuvale endisele turuplatsile. Parki kasutatakse küla puhkekeskusena. Pargis on kultuurimälestised Järvakandi ministeeriumikooli hoone (reg nr 447180) ja Vabadussõja mälestussammas (reg nr 27154). Pargis asuv endine Järvakandi vallamaja on pärandkultuuriobjekt. Pargi riikliku kaitse alt väljaarvamine ei mõjuta mälestiste seisundit. Rapla valla koostatavas üldplaneeringus on kavandatud Purku pargi ala määrata Purku-Põlma väärtusliku maastiku ala osana. Kuna park on väike, puud ja hooned ei moodusta silmapaistvat ansamblit, alal on peamiselt puhkeotstarve ja ekspertide poolt pakutud laiendusalal on erakollektsiooniaed (2013. aastal 12  59 nimetust puittaimi), siis ei ole alal üleriigilist looduskaitselist väärtust ja see arvatakse riikliku kaitse alt välja. Objekti pindala on 2 ha (EO 0,25 ha, MO 1,79 ha). 17. Reinu kasesalu Kohila vald, Kasesalu võeti kultuurilistel ja esteetilistel KLO1200363 Pahkla küla eesmärkidel kaitse alla 1961. aastal kohaliku tähtsusega objektina. Tegemist on vana tõenäoliselt isekülvse kaasiku osaga, mille kohta on teada, et talu perepoeg olla need 1898. aastal heinamaad puhastades kasvama jätnud. Puude esialgne arv ei ole teada. Puude otsene kaitse alla võtmise põhjus ei ole teada. TBA ekspertide 2013. aasta hinnangul on kasesalu pindala väike (0,4 ha), puistu koosneb kodumaistest metsaliikidest. Kuna ala on metsastunud pärast II Maailmasõda ning silmapaistvate mõõtmetega puud puuduvad, siis ei ole selle kaitse vajalik ega otstarbekas ja kasesalu arvatakse riikliku kaitse alt välja. 2021. aastal tehtud välitöö ei kinnitanud alal pool- loodusliku koosluse esinemist. Ala on olnud varem niidetav ja/või karjatatav, kuid on tänaseks metsastunud. Tekkinud puistul on elustiku mitmekesisust toetav väärtus, kuid see ei kvalifitseeru puisniiduks ja seetõttu puudub vajadus riiklikul tasandil kaitseks. Objekti pindala on 0,4 ha (kõik eraomandis). 18. Saueaugu kasesalu Kohila vald, Kasesalu võeti kultuurilistel ja esteetilistel KLO1200327 Mälivere küla eesmärkidel kaitse alla 1961. aastal kohaliku tähtsusega objektina. Tegemist on vana tõenäoliselt isekülvse kaasiku osaga, mis on märgitud juba 1899. aasta kaardil metsana. Kasesalu väärtuseks märgitakse 1981. aastal põliseid kaski. TBA ekspertide 2013. aasta hinnangul on põlistest kaskedest enamik hävinud ja esimeses rindes valitsevad kuused. 2016. aasta ülevaatusel selgus, et alal moodustas osa suuremast metsaalast, mistõttu sel puudub eraldiseisvana ka maastikku ilmestav väärtus. Alal on küll kohalik ökoloogiline väärtus, kuid arvestades, et see paikneb suurepindalalise Rabivere maastikukaitseala läheduses (ca 1 km) ei ole vajalik kasesalu kaitse riiklikul tasandil ja ala arvatakse riikliku kaitse alt 13  välja. 2021. aastal tehtud välitöö ei kinnitanud ala kõrget kaitseväärtust pool-loodusliku kooslusena. Alal on küll elustiku mitmekesisust toetav väärtus, kuid see ei kvalifitseeru taastatavaks puisniiduks ja seetõttu puudub vajadus riiklikul tasandil kaitse jätkamiseks. Objekti pindala on 2 ha (EO 1,35 ha, RO 0,49 ha). Määruses käsitletavaid Rapla maakonnas asuvaid parke ja puistuid on 18 (kokku 51,8 ha). Neist kuus asuvad tervikuna eraomandis oleval maal (kokku 35,27 ha) ja 14 objekti on segaomandis (kokku munitsipaalomandis 13,6 ha, riigi omandis 2,43 ha ja jätkuvalt riigiomandis oleval maal 0,45 ha). 3. Menetluse kirjeldus Eelnõukohase määruse menetlus algatati ja viidi läbi keskkonnaministri 27. märtsi 2019 käskkirja nr 1-2/19/271 alusel ning selle avalik väljapanek toimus 17. juunist 30. juunini 2019 Keskkonnaameti Tartu ja Rapla kontoris, Kehtna, Kohila, Märjamaa ja Rapla Vallavalitsuses. Teade avaliku väljapaneku kohta ilmus väljaandes Ametlikud Teadaanded (19.06.2019, nr 1486119), üleriigilise levikuga ajalehes Postimees (17.06.2019), maakondliku levikuga ajalehes Raplamaa Sõnumid (19.07.2019), samuti eelnimetatud kohalike omavalitsuste kodulehel. Looduskaitseseaduse § 9 kohase kaitse alt välja arvamise menetluse käigus saadeti 60-le kinnisasja omanikule, kelle elukoha andmed on rahvastikuregistrist leitavad, avaliku väljapaneku kohta väljastusteatega teade, millele oli lisatud määruse eelnõu ja info, et seletuskirjaga on võimalik tutvuda elektroonselt Keskkonnaameti kodulehel. Samuti anti teada, et soovikorral saadetakse seletuskiri kodusel aadressil tavakirjaga või e-aadressil. Ühtegi taotlust seletuskirja saamiseks ei esitatud. Keskkonnaamet tegi ettepaneku arutada asja ilma avaliku aruteluta. Teates oli märkus, et vastava ettepanekuta avalikku arutelu ei korraldata. Ühtegi soovi korraldada avalik arutelu ei esitatud ja avalikku arutelu ei toimunud. Omniva tagastas hoiutähtaja möödumisel Keskkonnaametile 16 kirja, millele adressaat järele ei läinud, sh kuus kirja, mille samal aadressil elav teine adressaat on kätte saanud. Kuna meedia erinevates infokanalites avaldati Keskkonnaameti teade, mis tüüpi objektid kaitse alt välja arvatakse ja kus saab menetluses olevate objektidega tutvuda, ning määrusega kaotatakse piirangud looduskaitseväärtuse kaotanud objektidelt, mitte ei kehtestata uusi piiranguid, otsustas Keskkonnaamet mitte korraldada täiendavat avalikku väljapanekut ning Keskkonnaamet loeb, et Raplamaa parkide/puistute kaitse alt väljaarvamisest on piisavalt teavitatud. Määruse eelnõu ja seletuskiri saadeti e-kirjaga kaheksale eramaaomanikule, Kehtna, Kohila, Märjamaa ja Rapla Vallavalitsusele, Maanteeametile ja riigimaa esindajale Riigimetsa 14 Majandamise Keskusele. Määruse eelnõu kooskõlastasid kõik asjasse puutuvad asutused vaikimisi. Maaomanikelt ühtegi ettepanekut ei laekunud, kuid huvilised esitasid ühe vastuväite ja kaks taotlust, kus sooviti täiendavaid selgitusi, miks loodusobjektid kaitse alt välja arvatakse. Ülevaade seisukohtadest on esitatud tabelis 2. Tabel 2. Huvilistelt avaliku väljapaneku perioodil laekunud seisukohad. KeA – Keskkonnaamet Arvamuse esitaja Arvamuse kokkuvõte Menetleja otsus nimi ja seos eelnõuga Kodanik E.M Kodanik tundis muret, et kogu Eestis, KeA jäi väljaarvatavate objektide (huviline) s.h Rapla maakonnas, arvatakse kaitse osas esialgsele seisukohale. alt välja parke, puistuid ja hiiepuid ning Kodanikule selgitati, milles soovis teada, millisel eesmärgil on seisneb Raplamaa parkide ja kaitse alt väljaarvamise protsess puistute kaitse alt välja arvamise algatatud ja miks ei arutata küsimust menetluse sisu, kuidas protsess avalikult. on ülesehitatud, s.h kuidas Kodanik saatis ka teise kirja, milles toimub avalikustamine, kusjuures avaldas arvamust avalikustamise teadete rõhutati, et KeA ei väldi asja vähesuse kohta ning juhtis tähelepanu avalikku arutelu, vaid see viiakse asjaolule?, et KeA kasutab 2013. aastast läbi kirjalikus vormis. Samuti pärineva eksperthinnangu andmeid. tutvustati, mis on määruses käsitletud ja seni keskkonnaregistris arvel olevate parkide-puistute kaitse-eesmärk ning põhjendati miks ja millised objektid arvatakse kaitse alt välja. Vastuses kodaniku teisele kirjale selgitati, millistes trükiväljaannetes teateid avaldatakse. Samuti kinnitati, et KeA ei arva kaitse alt välja objekte, millel on säilinud teatav kaitseväärtus ning lisaks eksperthinnangutele kasutavad KeA spetsialistid erinevate riiklike registrite andmeid ja teevad välitöid objektide hetkeseisu kindlaks tegemiseks. 15 Kodanik R. P Kodanik soovis teada millisel eesmärgil Kodanikule selgitati, milles (huviline) on algatatud Rapla maakonna parkide ja seisneb Raplamaa parkide ja puistute kaitse alt väljaarvamine ja puistute kaitse alt välja arvamise soovis teada, kas need raiutakse pärast menetluse sisu, kuidas protsess protsessi maha ja miks ei korraldata on ülesehitatud, s.h kuidas avalikku arutelu. toimub avalikustamine, ning mis on määruses käsitletud ja seni keskkonnaregistris arvel olevate parkide-puistute kaitse-eesmärk ning põhjendati miks ja millised objektid arvatakse kaitse alt välja. Kodanikule selgitati, et RMK haldab riigimaid/metsi ja ei saa raiuda eramaadel. Samuti selgitati, et kaitse alt välja arvamine ei tähenda automaatselt raieluba. Enamus kaitse alt väljaarvatavaid objekte asuvad eramaadel. Kodanik E. H Kodanik avaldas arvamust, et Rapla KeA jäi väljaarvatavate objektide (huviline) maakonna parkide ja puistute kaitse alt osas esialgsele seisukohale. väljaarvamise käskkirjas puudub Kodanikule selgitati, milles asjakohane motivatsioon ja kirjeldus, seisneb Raplamaa parkide ja millest kaitseväärtuse kadumine seisneb puistute kaitse alt välja arvamise ning esitas vastuväite kõikide puistute, menetluse sisu, kuidas protsess kuid esmajoones Nõmme kasesalu, on ülesehitatud, ning mis on Reinu kasesalu, Saueaugu kasesalu ja määruses käsitletud ja seni Hiies-Sunda kasesalu kaitse alt välja keskkonnaregistris arvel olevate arvamiseks. Samuti soovis kodanik parkide-puistute kaitse-eesmärk teada kuidas otsust vaidlustada. ning põhjendati miks ja millised objektid arvatakse kaitse alt välja. Samuti selgitati otsustuste vaidlustamise korda. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Euroopa Liidu õigus ei reguleeri otseselt määruse eelnõus käsitletud küsimusi. 5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused Maamaksuseaduse (edaspidi MaaMS) § 4 lõike 2 kohaselt makstakse looduskaitseseaduse §-s 31 sätestatud piiranguvööndi maalt maamaksu vastavalt 50% maamaksumäärast, sh riik maksab maamaksu JRO maalt. Eelnõu kohase määrusega korrigeeritakse kohalike omavalitsuste eelarvesse laekuva ja riigi eelarvest kompenseerimist vajava maamaksu suurust. Kuna määrusega arvatakse nimetatud objektid kaitse alt välja, siis määruse jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuarist alates hakkavad nende kinnistute omanikud maamaksu maksma vastavalt üldisele korrale. Kuna kaitse alt väljaarvatavad pargid asuvad erinevates omavalitsustes, nende kogupindala on väike (51,8 ha), MaaMS § 4 lõike 1 punktide 6 ja 10 kohaselt munitsipaalmaalt 16 (13,6 ha) ja ühiskondlikult kasutatavalt maalt maamaksu ei arvestata, siis on maamaksu suurenemine kohalikele omavalitsustele väheoluline ega mõjuta oluliselt valdade tulubaasi. Määruse jõustumisel, st parkide kaitse alt välja arvamisel puudub oluline mõju loodus- ja elukeskkonnale, kaitstavate liikide ja elupaikade seisund ei muutu, kuna nimetatud aladel ei ole registreeritud I ja II kaitsekategooria kaitsealuseid liike ega esmatähtsaid kaitsealuseid liike loodusdirektiivi tähenduses (v.a endises Maidla mõisapargis) ning loodusalasid, kus asuksid loodusdirektiivi kriteeriumitele vastavaid elupaigatüübid. Maidla mõisapargis on registreeritud kaks II kaitsekategooria liiki, sh loodusdirektiivi II ja IV lisa liik harivesilik, kelle kui veeliigi jaoks ei ole park esmane elupaik. Mõlema liigi kaitse tagatakse isendite kaitsega. Samuti puudub määruse jõustumisel mõju sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule, majandusele, regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Määruse jõustumine ei puuduta rahvusvaheliste kohustuste täitmist ega too kaasa uute organisatsioonide moodustamist. Määruse eelnõul on puutumus ühinemiseelse Juuru, Kaiu, Kehtna, Kohila, Käru, Märjamaa, Raikküla, Rapla ja Vigala valla üldplaneeringuga ning uutes ühinenud omavalitsustes tuleb täpsustada kaitsealuste parkide ja puistute arv ja kustutada määruses nimetatud loodusobjektid planeeringukaardilt. Muus osas määrus valdade üldplaneeringu põhimõtteid ei muuda. Vastavalt looduskaitseseadusele on parkide ja puistute territoorium piiranguvöönd, kus kehtivad piirangud maaomanikule ning mitmed tegevused on lubatud vaid kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul. Kui hävinud või looduskaitselise väärtuse kaotanud loodusobjektid on keskkonnaregistrist kustutatud, väheneb Keskkonnaameti halduskoormus. Kuna eraomandis olev maa, mille sihtotstarbeline kasutamine oli varasemalt oluliselt piiratud, arvatakse kaitse alt välja, siis ei teki riigil edaspidi kohustust kõnealuse maa LKS § 20 alusel riigile omandamiseks. EELISEe andmetel ei ole ükski kaitse alt väljaarvatav objekt saanud Natura metsatoetust ega toetust poolloodusliku koosluse hooldamiseks. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Määruse vaidlustamine Määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada, esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse. Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Seega vastavad määruses üldkorralduse tunnustele sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates. 8. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastatakse teiste ministeeriumidega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. 17 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/22-1005 - Rapla maakonna parkide ja puistute kaitse alt väljaarvamine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Sotsiaalministeerium Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 20.09.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a0d64966-3dcd-4255-a3a6-1521a4232625 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a0d64966-3dcd-4255-a3a6-1521a4232625?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main