Kiri

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/22-1004 - Matsi-Kärneri tammiku kaitse alt väljaarvamine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 20.09.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/67683a2f-e9b1-45d1-ad0f-d6ad8b64a7f7 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/67683a2f-e9b1-45d1-ad0f-d6ad8b64a7f7?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Ministeeriumid 29.08.2022 nr 1-4/21/6307-2 Matsi-Kärneri tammiku kaitse alt välja arvamisega seotud dokumentide kooskõlastamiseks esitamine Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Matsi-Kärneri tammiku kaitse alt väljaarvamine” eelnõu koos seletuskirjaga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas minister Lisad: 1. Määruse eelnõu 2. Määruse seletuskiri Reet Reiman, 5689 3268 [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU 29.08.2022 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Tallinn Matsi-Kärneri tammiku kaitse alt väljaarvamine Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel. § 1. Kaitse alt väljaarvamine Looduskaitselise otstarbekuse puudumise tõttu arvatakse looduskaitse alt välja Rapla maakonnas Rapla vallas Kuku külas asuv Matsi-Kärneri tammik (KLO1000531)1. § 2. Kaitse alla võtmise otsuste kehtetuks tunnistamine Paragrahvis 1 nimetatud kaitseala kaitse alt väljaarvamisega tunnistatakse kehtetuks Rapla maavalitsuse 20. oktoobri 1992. a määruse nr 97 „Objektide looduskaitse alla võtmine, nimetuse muutmine, pindalade ning uute pindalade kinnitamine” punkt 1.9, millega võeti kaitse alla Rapla vallas Kuku külas Purila o/ü metsakvartali nr 40 eraldused 10 ja 14 (kokku 4,7 ha) eesmärgiga kujundada seal tamme peapuuliigiga puistu. Ala nimetati Matsi-Kärneri tammikuks. § 3. Kaitse alt väljaarvamise põhjendused Põhjendused kaitseala kaitse alt väljaarvamise kohta on esitatud määruse seletuskirjas2. § 4. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. § 5. Menetluse läbiviimine Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 18. märtsi 2021. a käskkirjaga nr 151 algatatud haldusmenetluses. Menetluse ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas. § 6. Vaidlustamine Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. 1 Keskkonnaregistri kood (KKR). 2 Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee. Kaja Kallas Peaminister Madis Kallas Keskkonnaminister Taimar Peterkop Riigisekretär  Vabariigi Valitsuse määruse „Matsi-Kärneri tammiku kaitse alt väljaarvamine” SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Vabariigi Valitsuse määrus „Matsi-Kärneri tammiku kaitse alt väljaarvamine” on ette valmistatud looduskaitseseaduse (edaspidi ka LKS) § 10 lõike 1 alusel. Eelnõukohase määrusega arvatakse looduskaitseliste väärtuste puudumise tõttu kaitse alt välja Matsi-Kärneri tammik (edaspidi ka kaitseala), mis asub Rapla maakonnas Rapla vallas Kuku külas, ja tunnistatakse kehtetuks otsus, millega võeti tammik kaitse alla. Ala looduskaitse alt väljaarvamisega kaotatakse alal kehtinud looduskaitselised piirangud. Kaitstava loodusobjekti kaitse alla võtmise otsuste kehtetuks tunnistamisel kohaldatakse looduskaitseseaduse § 13 lõike 1 kohaselt looduskaitseseaduse §-des 8 ja 9 sätestatut. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna spetsialist Reet Reiman (tel 5689 3268, e-post [email protected]), eelnõu vastavust looduskaitseseadusele ja seletuskirja nõuetekohast vormistust on kontrollinud Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialist Eleri Laidma (tel 5304 7558, e-post [email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaameti õigusosakonna jurist Johanna Jürima (tel 5699 8712, e-post [email protected]) ja keeleliselt on toimetanud Siiri Soidro (tel 640 9308, e-post [email protected]). Keskkonnaministeeriumi kontaktisik eelnõu ministeeriumitevahelisel kooskõlastamisel ja kinnitamisel on Marika Erikson (tel 626 2880, e-post [email protected]). Kaitseala seisundit on hinnanud 2013. a Olev Abner (Tallinna Botaanikaaed) ja 2019. a Sulev Järve (Dendro SJ OÜ) ning neid hinnanguid on käesolevas seletuskirjas kasutatud. 2. Eelnõu sisu, kaitse alt väljaarvamise põhjendused Matsi-Kärneri tammiku kaitseala on moodustatud Rapla maavalitsuse 20. oktoobri 1992. a määrusega nr 97 „Objektide looduskaitse alla võtmine, nimetuse muutmine, pindalade ning uute pindalade kinnitamine”, mille punktiga 1.9 võeti kaitse alla Rapla vallas Kuku külas Purila o/ü metsakvartali nr 40 eraldused 10 ja 14 (kokku 4,7 ha) eesmärgiga kujundada seal tamme peapuuliigiga puistu. Ala nimetati Matsi-Kärneri tammikuks. Alal puudub LKS-kohane kaitse- eeskiri, kehtib LKS-järgne piiranguvööndi režiim. Keskkonnaregistrisse on kantud tammiku välispiir (kahe lahustükina) kunagiste metsakorralduse planšettide alusel ning praegu on Keskkonnaregistris ala pindala 3,9 ha. 1992. aasta määrusel kaart puudub ja samuti pole määruses viidet selle kohta nagu oleks kaart olnud määruse lahutamatu lisa. Vastavalt LKS § 91 lõikele 1 jäävad enne looduskaitseseaduse jõustumist moodustatud kaitsealade ja looduse üksikobjektide kaitseks kehtestatud kaitse-eeskirjad ja kaitsekord kehtima kuni nimetatud seaduse alusel kehtestatud kaitse-eeskirjade jõustumiseni või kaitse kehtetuks tunnistamiseni. LKS § 7 kohaselt on kaitse alla võtmise, sealjuures kaitse jätkamise eelduseks loodusobjekti ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus, rahvusvahelisest lepingust tulenev kohustus või kui see on vajalik nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) rakendamiseks. Vastavalt LKS § 13 lõikele 1 kohaldatakse loodusobjekti kaitse alla võtmise otsuse kehtetuks tunnistamisel seaduse §-des 8 ja 9 loodusobjekti kaitse alla võtmise kohta sätestatut. Arvestades LKS § 8 lõiget 4 võib jätta loodusobjekti kaitse alla võtmata või loobuda objekti kaitsest, kui see ei ole otstarbekas. Otstarbekuse korral hinnatakse eelkõige seda, kas on olemas alternatiivseid meetmeid, mis aitaksid loodusobjekti ohustavaid tegureid vähendada või vältida, ning seda, kas kaitse on vajalik, arvestades selle väärtuse seisundit. LKS § 10 lõike 1 kohaselt võtab ala kaitsealana kaitse alla Vabariigi Valitsus ning lähtudes eeltoodust ja haldusmenetluse seaduse § 68 lõikest 2 tunnistab senise kaitse-eeskirja või kaitsekorra kehtetuks samuti Vabariigi Valitsus. Kehtetuks tunnistatakse kõik kaitseala kaitse alla võtmist puudutava otsuse vastavad osad. Matsi-Kärneri tammiku kaitse alt väljaarvamise ettepaneku tegemisel on kasutatud Dendro SJ OÜ (ekspert Sulev Järve) 2019. aastal koostatud hinnangut „Rapla maakonnas Rapla vallas asuvate Matsi-Kärneri tammiku (KLO1000531) ning Rebase ja Tori tammikute (KLO1000011) seisundi ja kaitsestaatuse kohta” (edaspidi eksperdihinnang) ning Olev Abneri 2013. aastal koostatud hinnangut „Rapla maakonna parkide ja puistute piiride ekspertiisi aruanne“. Samuti on Keskkonnaameti spetsialistid alaga tutvunud kohapeal ja eelpool nimetatud ekspertiise täiendanud vastavalt muutunud olukorrale (nt on 2019. a ekspertiisis kasutatud metsaregistri andmed aegunud ning idapoolsel lahustükil tehti 2020. a alguses raie). Lisaks on analüüsitud maa-ameti geoportaalis erinevaid kaardikihte (sh ajaloolised kaardid). Keskkonnaamet hindas ala kaitse all hoidmise ja kaitsekorra uuendamise vajalikkust ning jõudis järeldusele, et ala kaitsmise jätkamine pole otstarbekas. Kaitseala kaitse alt väljaarvamise otsuse tegemisel analüüsiti esmalt seda, kas loodusobjektil on jätkuvalt olemas kaitse alla võtmise eeldused ja seejärel, kas kaitse jätkamine kaitstava loodusobjektina on nende eelduste säilitamiseks vajalik. 2.1. Kaitse-eesmärkide vastavus kaitse all hoidmise eeldustele Matsi-Kärneri tammiku kaitse alla võtmise eesmärk 1992. aastal oli puistust tamme-enamusega puistu kujundamine. Kaitseala moodustati kohaliku tähtsusega kaitsealana ja kaitse alla võtmise otsuse järgi oli ala moodustamise eesmärk kujundada kaitse alla võetavatest eraldistest tamme peapuuliigiga puistu. Keskkonnaregistri andmetel (seisuga 04.11.2021) ei ole kaitsealal registreeritud ohustatud, haruldasi ja piirkonnale ainuomaseid liike, kooslusi ega elupaigatüüpe. Kaitsealal ei ole registreeritud selliseid liike, kes vajaksid spetsiaalset kaitsekorda või majandamist, mida poleks võimalik rakendada majandatavatel aladel ka väljaspool kaitseala. Keskkonnaameti hinnangul on tegemist on taludevahelise metsasaluga, kus kasvavad Eestis laialt levinud ja vastavale kooslusele (kuuseenamusega segamets) omased liigid, mille riikliku kaitse all hoidmine ei ole vajalik. Nagu ka ekspertiisis märgiti, on alal mõningane maastikku ilmestav ja mitmekesistav väärtus, kuid see ei ole ala riikliku kaitse all hoidmise eelduseks LKS § 7 tähenduses. 2 Kaitseala põhjapoolsele lahustükile ulatub muinsuskaitsealuse objekti ohvrikivi (kinnismälestis nr 12178) kaitsevöönd ja kahe lahustüki vahel elektriliini all asub muinsuskaitsealune kultusekivi (kinnismälestis nr 12175), mille kaitsevöönd ulatub osaliselt mõlemale Matsi-Kärneri tammiku lahustükile. Nimetatud objektid on kaitstud muinsuskaitseseaduse alusel ja nende objektide jaoks ei ole eraldi kaitseala moodustamine vajalik. Eksperthinnangu kohaselt puudub kaitsealal üleriigiline ajaloolis-kultuuriline ja esteetiline väärtus, mida peaks kaitsma riiklikul tasandil. Keskkonnaamet on analüüsinud ala seost kohalike ja laiemalt tuntud isikutega ning teadaolevalt ei ole alal teadaolevalt seoseid kohalike ja laiemalt tuntud isikutega. Kuna välitöödel on tuvastatud, et metsasalus on hooldatud rajad, võib ala pidada paikkondliku tähtsusega puhkealaks, mida kasutavad peamiselt ümberkaudsed elanikud liikumiseks, ning seda võimalust ala kaitse alt välja arvamine ei vähenda. Eeltoodust tulenevalt puuduvad alal kaitse alla võtmise eeldused. Tammiku kujundamiseks ei ole peale kaitse alla võtmist eesmärgipäraseid tegevusi (kaitseala valitseja suunamisel tammiku kujundamine) tehtud ning ala on kujunenud ja arenenud looduslikult. Kirdepoolsel lahustükil on maaomanik teinud erinevaid raieid. Viimati oli alal kehtiv metsateatis aastatel 2019–2020 ja selle alusel oli lubatud teha sanitarraiet. 2021. aasta kevade seisuga, on ala raiutud üsna lagedaks ning kasvama on jäetud üksikud kuused ja tammed. Kuna teostatud raie ületas metsateatisega lubatut, algatati selle kohta süüteomenetlus. Edelapoolsel lahustükil ei ole viimastel aastatel metsateatisi esitatud ega hooldusraieid tehtud. Kujundavaid raieid on varasemalt tehtud Matsi kinnistul väljaspool kaitseala jääval osal (eraldistel 13 ja 14). 2.2. Kaitse all hoidmise otstarbekus Matsi-Kärneri tammiku kaitseala koosneb kahest lahustükist. Metsad (ka väljaspool kaitstava ala piiri) on inimtegevusest (raied) tugevasti mõjutatud, kuid kui lähtuda algsest kaitse alla võtmise eesmärgist (tammiku kujundamine), on ala kujunemiseks inimese sekkumine olnud ka vajalik. Kaitseala kirdepoolsel lahustükil kasvavad üksikud väga noored tammed ja kuused. Alal tehti 2020. aastal harvendusraiet. Metsaregistri andmetel oli seal umbes 60-aastane kuuseenamusega sinilille kasvukohatüübi puistu (60% KU, 30% TA), mida kinnitab ka 2019. aastal koostatud ekspertiis. Alal kasvavad tammed on kõrgelt laasunud ja suhteliselt väikese võraga, mis on koos kuuskedega tugevas konkurentsis kasvades ka täiesti normaalne. Selliste puude riikliku kaitse all hoidmine ei ole vajalik, kuna alal puuduvad üleriigiliselt olulised looduskaitselised väärtused. Kahe lahustüki vahele jääb 1970. aastatel rajatud Kohila-Rapla vaheline kõrgepingeliin (sh liinikoridor). Kaitseala edelapoolsel lahustükil on tammesid rohkem, kuid nende vanus ei ole väga kõrge, jäädes metsaregistri andmetel alla 80 aasta. Tammiku liigiline koosseis ja täius on erinevad. Alale jääval Matsi kinnistul on mõni aasta tagasi sanitarraiega välja raiutud kuused ja kased ning selle tulemusel on tekkinud hõre tammepuistu, mille seisundi võib lugeda rahuldavaks. Teistel kinnistutel on valdavalt kuuseenamusega segamets, kus viimastel aastatel ei ole Keskkonnaameti andmetel raieid tehtud. Puud on kõrgelt laasunud ja umbes 60-aastased. Tegemist on tavalise taludevahelise metsaalaga, mille peamine väärtus on eelkõige maastiku mitmekesistamine ja põlluliikidele varjevõimaluste pakkumine. Valdav osa kaitsealusest tammikust on looduslikult kujunenud kuuseenamusega segamets, kus pole tähelepanuväärseid puid, pigem on see tavaline majandusmets, millel puudub kõrge looduskaitseline väärtus. Puistuna ei ole selline kooslus haruldane ja selliseid kooslusi leidub mujalgi Eestis. Kaitseala edelapoolset lahustükki läbib rada, mida tõenäoliselt kasutavad ümberkaudsed elanikud. Sellel viitab asjaolu, et rada on hooldatud ja osaliselt niidetud madalmuruseks. 3 Kaitseala kaitse alt välja arvamise korral nähakse peamise ohuna metsaalal raietegevust. Samas kui arvestades ala algset moodustamise eesmärki (tammiku kujundamine), on mõningane raietegevus selle eesmärgi saavutamiseks suisa vajalik. Siiski on praktikas teada, et lageraieid tehakse tammikutes väga harva, sest tammikute küpsusvanus jääb vahemikku 150–200 aastat ja pigem neid ei raiuta. Vastavate tunnusliikide olemasolul on tammiku kaitsmine võimalik ka vääriselupaikade kaitse kaudu, kuid eramaadel on see vabatahtlik. Alal on mõningane lokaalne puhkemajanduslik väärtus, mida selle riikliku kaitse alt välja arvamine ei vähenda ega ohusta. Tegemist on terves ulatuses eramaaga, mida ümberkaudsed elanikud kasutavad tõenäoliselt igapäevaste tegevuste käigus (jalutamine jms) ja metsa kõrvalsaaduste (seened, marjad) korjamiseks. Selliste tegevuste jaoks ei ole vajalik ala riikliku kaitse all hoida. Puhkemajandusliku väärtusega alad võivad, aga ei pea olema kaitsealad. Ala riikliku kaitse alt välja arvamine ei vähenda ega ohusta eespool nimetatud väärtusi. Neid on võimalik säilitada ka ilma riikliku kaitseta ja seda teeb pigem kohalik kogukond. Samuti on kohalikul omavalitsusel võimalik võtta ala kohaliku kaitse alla. Ala riikliku kaitse alt väljaarvamise korral kaovad LKS §-st 31 tulenevad piirangud metsade majandamisele, ehitustegevusele, sõidukitega ja maastikusõidukitega sõitmisele, telkimisele, lõkke tegemisele ja rahvaürituse korraldamisele. Edaspidi on neid tegevusi lubatud teha üldise korra alusel. Arvestades asjaolusid, et kaitsealal ei ole registreeritud ohustatud, haruldasi ja piirkonnale ainuomaseid liike, kooslusi ega elupaigatüüpe, kaitsealal puudub üleriigiline ajaloolis-kultuuriline ja esteetiline väärtus, mida peaks kaitsma riiklikul tasemel, ning kaitseala ei ole arvatud Natura linnu- ega loodusalade hulka, ei ole kaitseala riikliku kaitse all hoidmine vajalik. Tegemist on täies ulatuses eraomanduses oleva taludevahelise metsaalaga. Rapla maakonnaplaneeringus ei ole Matsi-Kärneri tammikut eraldi käsitletud, kuid rohevõrgustiku kaardile on ala edelapoolne lahustükk märgitud kui pargiala. Alal tegutsevate või seal elavate liikide (sh ei ole välistatud ka kaitsealused liigid) kaitse on tagatud looduskaitseseaduse isendikaitset reguleerivate sätetega. Samuti tuleb lisada, et kõnealuse ala läheduses on mitu kaitseala (Rabivere maastikukaitseala, Linnuraba looduskaitseala, Hagudi park, Rebase ja Tori tammikud jt), mis pakuvad linnu- ja loomaliikidele mitmekesiseid elupaiku. Euroopa Liidus elurikkuse strateegia aastani 2030 üheks eesmärgiks on range kaitse alla võtta vähemalt 30% maismaast ja 30% merealast, et kaitsta elurikkuse ja kliimaväärtusega alasid. 2021. a sügiseks ei ole veel täpselt otsustatud, kui palju üks või teine liikmesriik selle eesmärgi saavutamiseks peaks panustama. Eelkõige mõeldakse siin Natura 2000 võrgustikku arvatud alasid ja nende tõhusamat ning tulemuslikumat kaitset. Eestis on nn Natura otsused üldjoontes riiklikul tasemel tehtud ning uusi alasid võetakse juurde vaid juhul kui mõnda praegu Natura 2000 võrgustikku kuuluvat ala laiendatakse. Matsi-Kärneri tammik ei ole arvatud Natura 2000 alade võrgustikku ja seda ei ole kavas ka võrgustikku lisada, kuna alal ei ole registreeritud selliseid liike ja elupaikasid, mis vajaksid riiklikku või üle-Euroopalist kaitsmist. Isegi kui alal inventeeritaks potentsiaalsed laialehised metsad (9020*), oleks tegemist teistest suurematest massiividest eraldiseisva üliväikese killuga, mis ei moodusta teiste aladega sidusat tervikut ning kooslus ei saaks arvestatavaks elupaigatüübiks areneda. Samuti ei ole tegemist põlise suure metsaalaga, mille kaitsele samuti elurikkuse strateegia raames rohkem tähelepanu pööratakse. 4 3. Menetluse kirjeldus Keskkonnaamet koostas Matsi-Kärneri tammiku kaitse alt välja arvamise väljatöötamise kavatsuse, mida tutvustati maaomanikele ja teistele huvilistele ajavahemikul 21.05.–10.06.2020. Vastavasisuline teavitus ilmus Keskkonnaameti kodulehel ja maaomanikele saadeti kirjad. Väljatöötamise kavatsuse tutvustamiseks toimus ka avalik arutelu (vastava ettepaneku alusel), kus osalesid kohaliku omavalituse esindaja ja üks maaomanik. Koosolekul räägiti Rapla vallavalitsuse esindajale võimalusest võtta ala kohaliku kaitse alla, kuid hiljem Keskkonnaametile saadetud kirjas (registreeritud 09.10.2020 nr 7-4/20/17012 all) märkisid nad, et ei ole sellest huvitatud. Vabariigi Valitsuse määruse „Matsi-Kärneri tammiku kaitse alt välja arvamine” avalik väljapanek toimus ajavahemikul 20.07.-01.09.2021. Materjalid olid kättesaadavad Rapla valla veebilehel (www.rapla.kovtp.ee) ja Keskkonnaameti veebilehel (www.keskkonnaamet.ee). Teade materjalide avalikustamise kohta avaldati veebilehel Ametlikud Teadaanded 15.07.2021 (www.ametlikudteadaanded.ee), üleriigilise levikuga ajalehes Õhtuleht 20.07.2021 ja kohalikus ajalehes Raplamaa Sõnumid 21.07.2021. Samuti saadeti teade kõikidele maaomanikele (7) ja huvigruppidele (Erametsaliit ja MTÜ Eesti Metsa Abiks). Looduskaitseseaduse §-s 9 sätestatud kaitse alt välja arvamise menetluse käigus saadeti kaitsealal paikneva 5 kinnisasja 6 eraomanikule, Rapla vallavalitsusele, MTÜ-le Eesti Metsa Abiks ja Erametsaliidule teade määruse eelnõu avaliku väljapaneku kohta. Kodanikuühendused tegid ettepaneku avaliku arutelu korraldamiseks. 14. oktoobril kell 15 toimus avalik arutelu MS Teams’i keskkonnas, osales 15 inimest. Koosolekul avaldatud arvamused ja ettepanekud on kajastatud protokollis (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis nr 7-4/21/23261 all). Pärast koosolekut esitas oma ettepanekud ja kommentaarid veel Rapla vallavalitsus (lisatud tabelisse). Määruse eelnõule esitas ettepanekuid 4 keskkonnaühendust (MTÜ Eesti Metsa Abiks, MTÜ Roheline Pärnumaa, Raplamaa Loodushoiu MTÜ ja Päästame Eesti Metsad MTÜ), 6 eraisikut ja Rapla vallavalitsus. Esitatud ettepanekud ja arvamused ning Keskkonnaameti vastused on toodud alljärgnevas tabelis. Keskkonnaamet vastas kõikidele ettepanekutele kirjalikult. Samuti saatis Matsi kinnistu omanik seisukoha, et nemad toetavad jätkuvalt kaitseala kaitse alt välja arvamist. 5 Ettepaneku/vastuväite esitaja Ettepanek, küsimus, vastuväide, kommentaar Keskkonnaameti vastus MTÜ Roheline Pärnumaa  Mis põhjusel algatas Keskkonnaamet Matsi-Kärneri tammiku kaitse  Eelmine avalik väljapanek, mis toimus ajavahemikul 21.05.-10.06.2020 alt välja arvamise menetluse koos avaliku väljapanekuga uuesti? Mille oli Matsi-Kärneri tammiku riikliku kaitse alt välja arvamise kavatsuse poolest erineb eelmine kaitse alt välja arvamise määruse eelnõu praegu tutvustamine maaomanikele. Tegemist ei olnud määruse eelnõuga. menetluses olevast eelnõust? Uuendusena on KeA viimastel aastatel praktiseerinud esimese sammuna VTK koostamist, mis võimaldab maaomanikke ja huvilisi kaasata juba varases otsustusetapis. Keskkonnaminister algatas 18.03.2021 käskkirjaga nr 51 Matsi-Kärneri tammiku riikliku kaitse alt välja arvamise menetluse. 2021. a augustis avalikustati määruse eelnõu ja seletuskiri. Sisuliselt VTK ja määruse eelnõu koos seletuskirjaga teineteisest oluliselt ei erine. Olulisim erinevus seisneb avalikustamise protsessis, kuna määruse eelnõu ja seletuskirja avalikustamine tehakse LKS § 9 lõike 3 järgi, mis tähendab, et kinnisasja omanikule ja kohalikule omavalitsusele ning teistele teadaolevatele huvilistele (nt Erametsaliit, MTÜ Eesti Metsa Abiks) saadetakse vastavasisuline teade tähitult posti teel või rahvastikuregistris märgitud e- posti aadressil. Teade avaldatakse ka üleriigilise levikuga ajalehes Õhtuleht ja kohalikus ajalehes (antud juhul Raplamaa Sõnumid) ning veebilehel Ametlikud Teadaanded. Samuti on materjalid kättesaadavad Rapla valla ja Keskkonnaameti kodulehel.  Millal tehti kõnealusel alal muinsuskaitsealuse ohvrikivi juures  Metsateatised esitati Näägo kinnistu eraldistele 2 (lageraie) ja 3 raie(d)? Kas see toimus metsateatis(t)e alusel. Mis asjaoludel lubas (sanitaarraie) 21. novembril 2019. Mõlemad teatised said lubava otsuse 9. amet seal raiuda? detsembril 2019 metsateatise lisas välja toodud tingimuste ja soovitustega. Muuhulgas oli tingimustes välja toodud, et nii mälestisel kui ka selle kaitsevööndis tuleb ära hoida sügavate roobaste tekkimine ja vajadusel kohtuda enne raie teostamist kohapeal Muinsuskaitseameti esindajaga, et leppida täpsemalt kokku raie ulatus ja viis mälestise kaitsevööndis ning metsa väljaveotee asukoht. Samuti oli soovitustes kirjas, et raietöid mitte teha lindude pesitsusajal 15. märtsis 31. juulini. Keskkonnaametile teadaolevalt tehti raied 2020. a varakevadel (enne aprilli algust) ning raieid tehes rikuti nii kehtestatud reegleid kui ka metsateatises esitatud soovitusi. Selles osas on algatatud süüteomenetlus. Alal puudub LKS alusel kehtestatud kaitse-eeskiri. Seega kehtib seal LKS § 31 järgne piiranguvööndi režiim ning see tähendab, et teatud kitsendustega on võimalik seal metsa majandada.   Kas pärast kaitse alt välja arvamise määruse eelnõu eelmist avalikku Keskkonnaametile teadaolevalt ei ole Matsi-kärneri tammiku alal peale väljapanekut on kaitse alt välja arvatava Matsi-Kärneri tammiku alal 2020. a varakevadet raieid teostatud. Samuti ei ole esitatud metsateatisi. toimunud veel raieid ja mis asjaoludel?  Eelmine avalikustamise voor oli mõeldud maaomanikele. Kas  VTK saadeti kõikidele maaomanikele, keda konkreetne ettepanek keskkonnaorganisatsioonidel ei ole keskkonnaasjades osalemise puudutas ning kohalikule omavalitsusele. Praktikas selguvad huvigrupid õigust? Samuti kas ja mil määral on igaühe õigus tervise- ja üldjuhul avalikustamise raames ja seetõttu avaldatakse kõik teated alati ka heaoluvajadustele vastavale keskkonnale seotud konkreetses Keskkonnaameti veebilehel, kust on kõigil huvilistel võimalik infot leida. piirkonnas kinnisvara omamisega? Seetõttu me ei nõustu väitega, et sellisel avalikustamisel puudus keskkonnaorganisatsioonidel osalemise õigus. Seda kinnitab ka asjaolu, et VTK raames laekusid seisukohad ja vastuväited kolmelt keskkonnaühenduselt – MTÜ Eesti Metsa Abiks, Päästame Eesti Metsad MTÜ ja Raplamaa Loodushoiu MTÜ ning ühelt eraisikult. Samuti kajastati teemat kohalikus ajalehes Raplamaa Sõnumid (17.06.2020). Kui eelmine ja nüüdne määrus ja seletuskiri on identsed, siis kas VTK avalikustamise käigus tegi MTÜ Eesti Metsa Abiks ettepaneku Keskkonnaamet ei võtnud mitte ühegi keskkonnaorganisatsiooni ega avaliku arutelu korraldamiseks, mis toimus 29.07.2020 Raplas. Arutelu füüsilise isiku ainsatki seisukohta arvesse? Eelmises avalikustamise osales lisaks Keskkonnaametile üks maaomanik ning kohaliku voorus esitasid seisukohti küllaltki paljud isikud. Kui Keskkonnaamet omavalitsuse esindaja. keskkonnaasjades osalemiseks õigustatud isikute põhjendatud Eelmises avalikustamise voorus esitasid asjast huvitatud seisukohti ja vastuväiteid süstemaatiliselt eirab ja Keskkonnaametil on keskkonnaühendused oma ettepanekud ja seisukohad. Kõiki esitatud kohe alguses eesmärgiks võetud kavandatud määrus algsel kujul läbi ettepanekuid kaaluti ja neile vastati kirjalikult. Samuti korraldati avalik suruda, siis mis funktsioon on niisugusel avalikustamisel ja kuidas on arutelu. KeA on oma otsuste kujundamisel lähtunud alale koostatud Keskkonnaameti selline tegevus kooskõlas Aarhusi konventsiooniga? eksperthinnangust, mis ütleb, et ala riikliku kaitse all hoidmine ei ole vajalik.   Kui palju on 1) Eestis ja 2) Raplamaal looduslikke tammikuid ja  Üle Eesti on 32 tammikut, mis on varasemalt kaitse all olnud või on tammesegametsi, et ühe niisuguse võib ilma sisulise aruteluta ja praegugi. Raplamaal on neid 5. Tamme-enamusega metsaeraldisi on üle kaalumiseta kaitse alt välja arvata? Kui Keskkonnaamet peab Eesti umbes 6800 ha. Raplamaale jääb tamme-enamusega eraldisi u 470 looduslikku tammikut/tammesegapuistut sedavõrd väärtusetuks, et ha. Eksperthinnangu järgi on tegemist nooremapoolse kuuse-enamusega puistul ei ole eluõigust, siis kas minimaalsetki kaitset hävitamise eest puistuga, kus osaliselt on tammed välja raiutud. väärivad vaid dendropargid? Me ei saa nõustuda väitega, et asja pole kaalutud ja toimunud pole sisulist arutelu.  Mis ulatuses ja mis põhjusel lubati piiranguvööndis sanitaarraiet?  Sanitaarraie puhul oli tegemist kaalutlusotsusega. Matsi-Kärneri tammiku Kuidas sai Keskkonnaamet välja anda lageraieloa, mis hõlmas puhul on tegemist puistuga, kus kehtib parkide eeskiri. § 7. Tegevus pargis ohvrikivi kaitsevööndit, kui osal loaga hõlmatud eraldisest on lageraie (2) Pargi valitseja nõusolekuta on pargis keelatud: 1) puuvõrade või keelatud? põõsaste kujundamine ja puittaimestiku raie. Tammiku eesmärgiks on tammed, seega keelati sanitaarraie käigus tammede raiumine ning nende juurte kahjustamine. Metsateatis väljastati tingimustega ning need olid metsateatise lisas välja toodud. Ülevaade esitatud tingimustega saadeti MTÜ-le Roheline Pärnumaa 04.08.2021. a kirjaga nr 2-6/21/346-2). Raie ohvrikivi kaitsevööndis kooskõlastati Muinsuskaitseametiga. Ohvrikivi ja Kultusekivi ei ole looduskaitsealused objektid, vaid tegemist 7  on muinsuskaitsealuste objektidega ja nende osas annab hinnanguid ja kooskõlasusi Muinsuskaitseamet. Seega kooskõlastati metsateatis Muinsuskaitseametiga 06.12.2020 ja nende esitatud tingimused saadeti MTÜ-le Roheline Pärnumaa 04.08.2021. a kirjaga nr 2-6/21/346-2  Antud raie ebaseaduslikkuse uurimiseks alustati järelevalveosakonna  Millal alustati Keskkonnaameti/Keskkonnainspektsiooni poolt Rapla büroos väärteomenetlus 08.12.2020. Seoses suure keskkonnakahju ebaseadusliku raie uurimiseks süüteomenetlus ja kas see menetlus tuvastamisega lõpetati väärteomenetlus 21.05.2021 ning algatati kestab veel? kriminaalmenetlus, mis on hetkel veel käimas. MTÜ Roheline Pärnumaa  Korraldada avalik arutelu videosilla kaudu osalemise võimalusega.  Avalik arutelu toimus 14.10.2021. MTÜ Päästame Eesti Metsad  Raplamaa Loodushoiu MTÜ  Liita kaitsealaga 15-20 m kaugusel kaitstavast alast asuv  Ei nõustu kaitseala laiendamisega ja ohvrikivi liitmisega kaitsealaga. eraisikud (5) muinsuskaitsealune ohvrikivi, et säilitada kivi ümbrus ja vältida Ohvrikivi on muinsuskaitsealune objekt, mida kaitstakse lageraieid. Muinsuskaitseseaduse alusel. Topeltkaitse ei ole vajalik. Kivi ümbruses  toimunud lageraie osas on algatatud süüteomenetlus.   Liita kaitsealaga Matsi kinnistul (katastriüksus 66903:001:0462)  Ei nõustu kaitseala laiendamisega Matsi kinnistul eraldistele 13 ja 14, paiknevad kaks tammeenamusega eraldist (nr 13 ja 14) nagu see oli kuna seal ei ole registreeritud selliseid liike ja kooslusi, mis vajaksid algselt kavandatud ja märgitud Rail Balticu trassi koridori asukoha riiklikku kaitset. Pelgalt ala suurendamise eesmärgil alasid ei suurendata. määramise skeemil. Piirangud peavad olema põhjendatud ja vajalikud. Viide algselt kavandatud kaitsealale RB skeemil on vananenud info. Kaardi koostamise juures on kasutatud kihte seisuga 18.05.2016 ja Matsi-Kärneri tammiku kohta pärines info aastast 2010, kui Keskkonnaameti HJR regioonis oli koostamisel VV määruse eelnõu „Rapla maakonna kaitsealuste parkide ja puistute piirid“. Määruse eelnõul puudus ekspertiis ja sellega ei mindud edasi ning protsess jäi pooleli. Esimene ekspertiis telliti aastal 2013, mis ütles muuhulgas, et Matsi-Kärneri edasine kaitse all hoidmine ei ole vajalik.  Läbi tuleks viia ornitoloogilisi uuringuid ja uurida ka käsitiivalisi.  Ala on käsitletud kahes ekspertiisis ja meil pole põhjust kahelda ekspertide pädevuses. Oleme seisukohal, et kui alal leiduks selliseid liike, mis vajaksid tingimata riiklikku kaitset, oleks see info teada. Ala on pigem oluline varje- ja toitumisala avamaastiku liikidele. Käsitiivaliste jaoks ei ole tegemist tüüpilise alaga.  Ei nõustu Matsi-Kärneri tammiku kaitse alt välja arvamisega.  Keskkonnaamet on tellinud 2 ekspertiisi (Abner 2013 ja Järve 2019), mis Alternatiivina arvata see kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute mõlemad ütlevad, et Matsi-Kärneri tammiku edasine kaitse all hoidmine hulka (nagu Rebase ja Tori tammikud) ei ole vajalik, kuid Rebase ja Tori tammikud peaksid ka edaspidi kaitse alla jääma. 8    Määruse seletuskirjas esitatud väited ei vasta tõele, ala kaitse alt välja Meil ei ole põhjust kahelda ekspertide pädevuses, sest kui nad oleksid arvamise eelnõu on koostatud ilma selleks vajalikku teavet omamata leidnud, et Matsi-Kärneri tammik vääriks ka edaspidi riiklikku kaitset, (ala ei ole hinnanud ökoloog) oleks nad seda ka öelnud. MTÜ Eesti Metsa Abiks  Ekspertiisis, seletuskirjas ja reaalses elus on vastuolud puistute  KeA on tellinud ekspertiisid lähtuvalt ala eesmärgist. Nõustume, et iga olukorra ja ohustatuse kohta, kuna ekspertiis on kitsalt põllumajandusmaastikus paiknev metsaala on liikidele oluline, kuid see ei dendroloogiline, aga alal on laiem ökoloogiline väärtus. tähenda, et ala peaks tingimata olema riikliku kaitse all. Erinevate tegevuste puhul (ka väljaspool kaitstavaid alasid) tuleb arvestada taimede vegetatsiooniperioodi ja loomade-lindude pesitsusaegadega.   Sulev Järve seisukoht tammede ja tammiku seisundi kohta on  Meil pole põhjust kahelda eksperdi pädevuses ning kui ta oleks leidnud, arusaamatu ja seda ei saa kaitse alt välja arvamise juures aluseks võtta. et ala väärib ka edaspidi riiklikku kaitset, oleks ta seda öelnud, olenemata Kui alal ei ole kaitse all, võidakse seal teha lageraie või raadamine, sellest, kas tegemist on ökoloogi või dendroloogiga. hakata kaevandama või tegelema kinnisvara arendusega. Metsateatiste LKS järgi on metsade majandamine võimalik ka kaitseala kooskõlastamine väljapool kaitstavaid alasid käib automaatselt. piiranguvööndis, kuhu praeguse korra järgi kuulub ka Matsi-kärneri tammiku kaitseala. Teoreetiliselt kui ala jääks edaspidi kaitse alla, oleks seal maksimaalselt võimalik piiranguvööndi režiim, kuna puuduvad sellised väärtused, mis vajaksid rangemat kaitset. Raie ei ole ka kaitsealal välistatud. Raadamine eeldab vastava alusdokumendi olemasolu ja selle vajadus peab olema põhjendatud.  Seletuskirjas on looduskaitseseaduse § 7 (kaitse jätkamise eeldused)  KeA on eelduste hindamisel (viide §-le 7) lähtunud eksperthinnangutest tõlgendatud valesti. Ala ei tohiks kaitse alt välja arvata ainult sellel ehk kui alal ei ole kaitse alla võtmiseks eeldusi, siis ei oleks sellel eeldusi põhjusel, et ala seisund on halvenenud. Seletuskirjas puudub analüüs ka kaitse jätkamiseks. Väärtusi tuleb kaitsta seal, kus need on tuvastatud, selle kohta, miks alal puudub kaitse-eeskiri ja kaitsekorralduskava sest iga seatud kitsendus peab olema põhjendatud. ning miks on piirid tähistamata. Kuigi seletuskirjas on öeldud, et ala seisund on halvenenud, ei ole see kindlasti ainsaks põhjuseks ala kaitse alt välja arvamisel. Korduvalt on selgitatud, et alal puuduvad sellised väärtused, mis vajaksid tingimata riiklikku kaitset. Seletuskirjas ei esitata analüüsi selle kohta, miks alal puudub kaitse-eeskiri või kaitsekorralduskava. Kõikidel kaitsealadel, mis kunagi on kaitse alla võetud, on olemas tollel hetkel kehtinud seaduste järgne kaitse-eeskiri, kuid LKS § 91 lõike 1 järgi jääb see kehtima uue eeskirja kehtestamiseni või kaitse kehtetuks tunnistamiseni, kuid mitte kauemaks kui 1. mai 2023. Kuna alal ei ole kehtiva LKS järgset eeskirja, ei ole sellel ka kaitsekorralduskava, kuid viimane ei ole LKS § 25 lõike 1 järgi kohustuslik. Nõustume, et ala on tähistamata, kuid see pole kindlasti kaitse alt välja arvamise juures oluline.  Määruse seletuskirjas toodud põhjendused ei põhine olemasolevale  Nõustume, et nii kohapealset olukorda hinnates, kui ka metsaregistri olukorrale ja kaitse alt välja arvamise järgseid ohtusid on alahinnatud. andmetel tuginedes on alal ja osaliselt ka väljaspool kaitstavat ala osaliselt EMA on kohapealse vaatluse käigus tuvastanud, et tammik on kujundatud tammik. Seda on teinud maaomanik. See on positiivne näide 9  kujundatud rohkem kui poolel kaitsealal ja see on nähtav ka sellest, kuidas maaomanikud suudavad oma maid hooldada, tuues välja metsaregistris. Samuti on tammik kujundatud Matsi kinnistu eraldistel alal esinevad väärtused. 13 ja 14.   Jääb arusaamatuks, millisele inventuurile tuginedes on seletuskirjas KeA on tuginenud Sulev Järve 2019. a koostatud ja Olev Abneri 2013. a öeldud, et tegemist on taludevahelise metsasaluga, kus kasvavad Eestis koostatud ekspertiisidele. Samuti oleme teinud kohapealseid vaatlusi ning laialt levinud ja vastavale kooslusele omased liigid, mille riikliku analüüsinud muud olemasolevat infot (metsaregister, keskkonnaregister). kaitse all hoidmine ei ole vajalik.   Ei nõustu seletuskirjas tooduga, et puistuna ei ole selline kooslus Oleme nõus, et tammikuid on maastikus vähe, kuid pelgalt see ei ole haruldane ja selliseid kooslusi leidub mujalgi, kuna tammikud on põhjuseks, miks need tuleks kaitse alla võtta. Tamm ei ole Eestis Eestis vähelevinud. kaitsealune liik ja lisaks puuduvad alal sellised väärtused, mis vajaksid riiklikku kaitset. Kõnealune puistu on pigem tamme-enamusega puistu, mitte nn puhas tammik ning see on suurematest metsa-aladest eraldi olev ala.   Ei nõustu sellega, et väljaspool kaitseala oleval alal oleks tagatud Tegemist on eramaadel asuva kaitsealaga, mistõttu ei saa seda kuidagi puhkeväärtuste, kuna maaomanikud võivad metsa maha võtta. Samuti võrdsustada suurte kaitsealadega, kus lisaks looduskaitselistele väärtustele võivad nad jätta metsarajad hooldamata ja seejärel metsas liikumise on eesmärk tagada puhkeväärtuste säilimine. Paljudel kaitsealadel on keelata. Ei saa välistada ka kinnisvara arendamist või maanteede loodud suurepärased puhkevõimalused (rajad, puhkekohad) koos vajaliku ehitust. taristuga, üldjuhul on need riigimaadel. Nõustume, et kaitstavatel objektidel peab olema ligipääs päikesetõusust kuni loojanguni, aga ei enamat. Ala pindala on 3,9 ha ja tegemist on põllumajandusmaastikust ümbritsetud metsaalaga. KeA hinnangul ei ole see kindlasti selline ala, mida kasutaksid juhuslikud matkajad ja puhkajad kaugemalt. Tegemist on taludevahelise metsatukaga, mida tõenäoliselt kasutavad ümberkaudsed elanikud ühest talust teise jalgsi liikumiseks. Maaomanikul on mõjuvatel põhjustel õigus oma kinnistul liikumist piirata ning see, kas kinnistu on kaitsealal või mitte, ei ole siin määravaks. Kaitseala kaitsekord ei võimalda maaomanikele seada selliseid kohustusi, mis keelaksid tal piirata oma maal liikumist. Kinnisvara arendamine ja maanteede ehitamine eeldavad suuremaid projekte ja kooskõlastusi.   Ala peab olema kaitse all, kuna muidu võidakse see kohe maha võtta. KeA ei nõustu, et väljaarvamine võrdub kohe lageraie. Oleme ka Kaitsealuse maa osas saab maaomanik taotleda loodushoiutoetusi ja varasemalt selgitanud, et looduse kaitsmise juures ei tohiks alahinnata maamaks on poole väiksem. Edaspidi on lootust, et piirangute eest maaomanikku kui tema kinnistul asuvate väärtuste esmast kaitsjat. hakatakse maksma õiglast kompensatsiooni. Loodushoiutoetusi makstakse aladel, kus on inventeeritud Natura 2000 poollooduslikud kooslused, Matsi-Kärneri tammiku kaitsealal selliseid kooslusi ei ole. Maamaksusoodustus on piiranguvööndis 50% 10  maksumäärast. Matsi-Kärneri kaitseala suurus on 3,9 ha ja kaitse alt välja arvamisel on maamaksuga seonduvad muutused väga marginaalsed (kogu kaitseala kohta alla 5 euro). KeM pressiteate (28.09.2021) järgi on 2022. a riigieelarvesse arvestatud vahendid looduskaitseliste piirangute hüvitamiseks kaitsealade piiranguvööndite metsaaladel väljaspool Natura 2000 alasid. Samas pole veel teada, kas see hõlmab ainult püsielupaikade piiranguvööndeid või ka kaitsealasid.  Erinevad läheduses kavandatavad objektid (Rail Balticu raudtee,  Tallinn-Rapla maantee, võimalik turbatootmine Hagudi rabas)  Alasid kaitstakse eelkõige neil leiduvate väärtuste põhiselt ning seal kus kahjustavad looduskeskkonda, mida Matsi-Kärneri tammiku kaitseala väärtused esinevad. Arvestades ala suurust (3,9 ha), vanust (50-60 aastat) jätkuv kaitse all hoidmine aitaks leevendada. Kaitstavad alad peavad ja asukohta (metsatukk põllumajandusmaastikus), on siiski tegemist alaga, olema lähestikku ja väiksemate alade kaudu omavahel seotud. millel ei ole kõrget looduskaitselist väärtust ning see ei suureneks ka aja jooksul. Eelkõige ongi takistuseks ala väiksus ja ümbritsevalt maastikult tulev tugev servaefekt, mis mõjutab ala mikrokliimat, valgustingimusi jne.   Ala säilitada edaspidi kas kaitsealana või kaitsealuste parkide,  Sellele ettepanekule on vastatud VTK avalikustamise järgselt arboreetumite ja puistute hulgas, üksikobjektina või liites selle mõne (28.07.2020) teise kaitstava alaga. Liita kaitsealaga Matsi kinnistul (katastriüksus 66903:001:0462) tammeenamusega eraldised (nr 13 ja 14). Eraisik E.H. (3 pöördumist)  Korraldada avalik arutelu videosilla vahendusel.  Avalik arutelu toimus 14.11.2021.   Vastavalt Euroopa Liidu elurikkuse strateegiale on vajalik suurendada Elurikkuse strateegia üheks eesmärgiks on laiendada Euroopa Liidus kaitse alla oleva ala hulka. Raplamaal on juba niigi riikliku kaitse alt olemasolevaid Natura 2000 alasid, kaitstes rangelt väga suure elurikkuse välja arvatud hulgaliselt lodusobjekte (puistud, pargid, üksikpuud), ja suure kliimaväärtusega alasid. Eesti territooriumist on kaitstavate mis on nimetatud strateegiaga vastuolus. Matsi-Kärneri tammiku lodusobjektidega kaetud veidi üle 19% maismaast ja sellest Natura 2000 kaitseala kaitse alt välja arvamine üksnes suurendab nimetatud võrgustikku on arvatud veidi üle 17%. Eestis on nn Natura otsused vastuolu. üldjoontes riiklikul tasemel tehtud ning uusi alasid võetakse juurde vaid juhul, kui mõnda praegu Natura 2000 võrgustikku kuuluvat ala laiendatakse. Matsi-Kärneri tammik ei ole avatud Natura 2000 võrgustikku ning seda ei ole kavas võrgustikku ka lisada, kuna alal puuduvad sellised liigid ja kooslused, mis tingimata vajaksid riikliku või üle-Euroopalise kaitse alla võtmist. Eestis on eesmärk keskenduda metsaelupaikade ja liikide kaitsele teistel kaitsealadel. Raplamaal ei ole kaitse alt välja arvatud ühtegi Natura 2000 võrgustikku kuuluvat loodusobjekti. Viimase määrusega (VV määrus nr 24, 24.04.2020) arvati kaitse alt välja 12 üksikobjekti, mis olid minetanud oma looduskaitselise väärtuse või olid hävinud.  Elurikkuse strateegia üheks eesmärgiks on laiendada Natura 2000  alasid. Järelikult on strateegial ka muid eesmärke ning kirjas esitatud Nõustume, et strateegia ainsaks eesmärgiks ei ole ainult Natura võrgustiku vastuväide on ebapiisav. laiendamine, vaid see hõlmab kogu EL hõlmava suurema kaitsealade 11  võrgustiku loomist, olemasolevate alade laiendamist, looduse taastamise kava käivitamist, meetmete kehtestamist ülemaailmse elurikkuse probleemi lahendamiseks jne. Antud juhul tõime oma eelmises kirjas välja, et elurikkus strateegia üheks eesmärgiks on laiendada Euroopa Liidus olemasolevaid Natura 2000 alasid, kaitstes rangelt väga suure elurikkuse ja kliimaväärtusega alasid. Matsi-Kärneri tammik ei ole arvatud Natura 2000 võrgustikku. Tegemist siseriikliku kaitse all oleva alaga.   Mitu puistut on Raplamaal riikliku kaitse all?  Rapla maakonnas on seisuga 01.10.2021 kaitse all 27 objekti, mille Mitmel juhul on vastulaused rahuldatud ning objekt on jäänud riikliku tüübiks on märgitud „park, arboreetum või puistu“. kaitse alt välja arvamata? Palun esitada andmed viimase kahe aasta Aastatel 2019-2021 on KeA dokumendihaldussüsteemi andmetel kohta vabariiklikus ulatuses. toimunud 13 erinevat menetlust seoses kaitsealuste objektide (pargid, puistud, kaitsealused üksikobjektid jms) riikliku kaitse alt välja arvamisega. Nende menetlustega on kokku seotud 109 objekti. Erinevate avalikustamiste käigus on esitatud 14 ettepanekut, millest 3 puhul on KeA otsustanud menetlusest välja võtmise kasuks, kas siis kaitse jätkamise või täiendavate uuringute teostamiseks. Otsuse muutmise aluseks on uue olulise info laekumine. Nt Valgamaal laekus avalikustamise käigus info, et Malluste männikute alalt on leitud II kaitsekategooria liigi männisinelase elupaik. Männisinelase kaitseks on plaanis moodustada looduskaitseala pindalaga 73,7 ha, kaitseala asub riigimaal. Eraisik T.S.  Matsi-Kärneri tammik peaks kaitse all olema samas ulatuses nagu on  Kirjas viidatud kaardi koostamise juures on kasutatud kihte seisuga märgitud kirjas viidatud kaardil (Rapla maakonnaplaneeringu Rail 18.05.2016 ja Matsi-Kärneri tammiku kohta pärines info aastast 2010, kui Balticu trassi koridor). Sobiv kaitstava ala vorm on kas kaitseala, Keskkonnaameti HJR regioonis oli koostamisel VV määruse eelnõu kaitsealune park , arboreetum ja puistu, üksikobjekt või liitmine mõne „Rapla maakonna kaitsealuste parkide ja puistute piirid“. Määruse eelnõul olemasoleva kaitstava alaga. puudus ekspertiis ja sellega ei mindud edasi ning protsess jäi pooleli. Esimene ekspertiis telliti aastal 2013, mis ütles muuhulgas, et Matsi- Kärneri edasine kaitse all hoidmine ei ole vajalik. Kodanikule on varasemalt (19.08.2020 nr 7-16/20/9898-7) selgitatud, miks ei peeta põhjendatuks Matsi-Kärneri tammiku kaitseala laiendamist. KeA järgib põhimõtet, et kõik seatavad piirangud peavad olema põhjendatud, vajalikud ja kohased. Pelgalt ala suurendamise eesmärgil ühtegi kaitseala ei laiendata.  Ala peaks olema kaitse all, kuna tamme- ja tamme-segapuistud on KeA on jätkuvalt seisukohal, et riikliku kaitse alt välja arvamine ei võrdu Rapla maakonnas ja ka laiemalt vähelevinud ja nende kaitsmine on lageraiega. Nõustume, et tamme- ja tamme-segapuistud vajavad väärtuste oluline. Ala ohustab lageraie. Tamme-enamusega metsaosa võiks säilitamiseks teadlikku majandamist, kuid siinkohal ei tohiks alahinnata ja kuuluda elupaigatüüpi vanad laialehised metsad (9020*). mitte usaldada ka maaomanikku. Pigem on oluline edaspidi panustada 12  maaomanike teadlikkuse tõstmisele, et osataks oma metsi heaperemehelikult majandada. Matsi-Kärneri tammik ei ole lisatud Natura 2000 võrgustikku. Alal ei ole teadaolevalt registreeritud kaitsealuseid liike ja Natura 2000 võrgustiku raames kaitstavaid elupaigatüüpe. Eelkõige on ala puhul tegemist põldude vahel asuva väikse metsatükiga, millel ei ole kõrget looduskaitselist väärtust. Eelkõige pakub see varjevõimalusi seda ümbritseval avatud maastiku elavatele ja toituvatele liikidele. Nõustume, et ala võiks aastakümnete pärast kuuluda elupaigatüüpi 9020*, kuid siis on selle puhul tegemist üksiku teistest suurematest massiividest eraldioleva killuga. Praktikas tagatakse Natura elupaikade kaitse Natura 2000 võrgustiku aladel ning seal, kus elupaigad on laiema levikuga. Samuti vaadatakse seda, mis väärtushinnang on elupaigatüübil ja kas selle kaitsmine on anutud juhul põhjendatud. Eramaadel ei seata üldjuhul piiranguid nn potentsiaalsetele elupaikadele ehk aladele, mis võivad elupaigaks kujuneda alles aastakümnete pärast. Matsi-Kärneri tammik ei ole arvatud Natura 2000 võrgustikku ja seda ei ole ka plaanis teha.  Alal leidub kaitsealustest liikidest pruunikas pesajuur ning  Pruunika pesajuure osas on KeA vastanud 16.06.2020 kirjaga nr 7- kaitsealuseid liike võib veelgi olla. 16/20/9898-2. Alal ei ole täiendavaid inventuure läbi viidud. Rapla vallavalitsus  Teevad ettepaneku jätta Matsi-Kärneri tammik riikliku kaitse alla:  Keskkonnaamet on oma praeguse otsuse puhul lähtunud kahes  1. Matsi-Kärneri puistu on suhteliselt noor ning tammiku ekspertarvamusest, mis mõlemad ütlevad, et Matsi-Kärneri tammiku kujunemiseks on vaja teha hooldusraieid. kaitsmine riiklikul tasandil ei ole põhjendatud. Keskkonnaametil ei ole  2. Arvestades riigi poolt planeeritud suuri taristuobjekte, mis läbivad põhjust kahelda ekspertide pädevuses ja nende antud hinnangutes. Kuku küla ja Hagudi piirkonda, tasakaalustaks kaitse all olev  Hooldustöid puistu kujundamiseks saab teha ka väljapool kaitseala ning loodusobjekt tekitatud kahju loodusele. seda on maaomanik juba ka praegu teinud.  3. Kohalikud Hagudi aleviku inimesed on 18.10.2021 esitanud esialgse  Keskkonnaameti praegune otsus ei ole kuidagi seotud suurte üleriigiliste ettepaneku Rapla vallavalitsusele sooviga kaitsta Hagudi raba. Selles taristuprojektidega. Kohalikul omavalitsusel on võimalik samuti oma rõhutatakse Matsi-Kärneri tammiku olulisust ning ühtse terviku piirkonna alasid kohalikul tasemel kaitsta ning selle kohta on praeguseks kujunemisel peab hindama kõiki ümbritsevaid väärtusi. ka mujalt Eestist tuua positiivseid näiteid (Nt Ess-soo maastikukaitseala,  4. Puuduvad täiendavad ekspertarvamused tammiku kui Lustimäe puhkeala, Rehatse maastikukaitseala jne). looduskeskkonna kohta  Üldplaneeringus märgitud „kaitstav (säilitatav) metsamaa“ ala säilitamine  5. Rapla valla kehtivas üldplaneeringus aastani 2025 on märgitud on KOV otsus, kuna ÜP või DP alusel võetakse alasid kaitse alla volikogu Matsi-Kärneri tammiku ala „kaitstav“ (säilitatav) metsamaa“, mis otsusega. peaks ka edaspidi nii jääma.  6. Kohalik kogukond ei taha, et Matsi-Kärneri tammik arvataks riikliku kaitse alt välja. MTÜ Eesti Metsa Abiks 1. Alal peaks olema looduskaitseline ekspertiis, mis peab sisaldama ka 1. Keskkonnaamet on lähtunud kahest ekspertiisist (Abner, 2013 ja Järve (pöördumine avaliku arutelu ornitoloogilist lähenemist ja käsitiivaliste uurimist. Mis on põhjendus, 2019), mis mõlemad leiavad, et ala kaitsmine riiklikul tasemel ei ole järgselt) et alal ei leita väärtust või tulevikupotentsiaali? põhjendatud. Keskkonnaametil ei ole põhjust nendes ekspertiisides 13  kahelda. Nõustume, et iga metsaala on ornitoloogiliselt oluline, kuid nagu varasemalt selgitatud, ei sõltu lindude pesitsemine kaitsealast. Matsi Kärneri tammik on väikse pindalaga põldudest ümbritsetud metsatukk, pakkudes eelkõige varjevõimalusi avamaastiku liikidele. Käsitiivaliste osas on juba varasemalt selgitanud, et ala ei ole neile tüüpiline elupaik. Nagu ka avalikul arutelul selgitati, ei tellita erinevaid inventuure lihtsalt inventuuri pärast. Iga inventuuri tellimisele eelneb analüüs, mida sellega soovitakse välja selgitada või teada saada. Samuti eelneb igale inventuurile või uuringule ka kameraalne töö, mille käigus koondatakse seni teadaolev info. Riikliku kaitse alla võetakse üldiselt sellised alad, mis paistavad teiste seast kuidagi eriliselt silma, seal on kaitsealuste liikide leiukohad või sellised elupaigad, mis pakuvad mitmekesiseid võimalusi erinevatele liikidele ja kooslustele. Matsi Kärneri tammiku peamine ülesanne on varjevõimaluste pakkumine ümberkaudsetele avamaastiku liikidele. Ala on juba varasemalt rikutud elektriliini rajamisega , mille käigus raiuti liinikoridor läbi puistu. Samuti on ala ka varasemalt majandatud. 2. Mismoodi on juhtunud, et 4,7 ha maast on saanud 4,0 ha maad? Kas 2. Nagu avalikul arutelul selgitati, siis jah 1992. a määruse juures kaardid 1992. a kaardid puuduvad? Kas see mõõtmise erinevus saab tõesti olla puuduvad. Samuti puudub vastavas määruses ka viide, et kaardid oleksid nii suur? Antud küsimuse osas oleks vaja võrrelda kaarte ja tekste, et olnud määruse lahutamatuks lisaks. Võrreldes maa-ameti ajalooliste selgitada välja, milline ala on kaitse alt välja arvestatud või oli tehtud kaartide rakenduses 1994. a põhikaarti, kus kaitsealade piirid on kantud mõõtmisviga. põhikaardile ja praegu kehtivate kaitseala piiridega kaarti, siis need ei erine. See on hetkel ainus teadaolev võrdlusmaterjal kaitseala moodustamise algusaegsete kaartidega. 3. Kas Keskkonnaamet on uurinud, kui palju on Eestis tammikuid ning 3. Erinevaid statistilisi andmeid puistute koosseisu, tagavara ja muude kui palju on neid Rapla ja Harju maakonnas. Kui palju on Eestis eri andmete kohta leiab Keskkonnaagentuuri kodulehelt vanuseklassides olevaid tammikuid protsendiliselt metsamaa kohta? https://keskkonnaagentuur.ee/keskkonnaagentuuri- Kui palju on selliseid ligi 60-aastaseid tammikuid veel Eestis? Leiate, tegevusvaldkonnad/mets/valjaanded-ulevaated, kus muuhulgas on et need andmed võiksid kajastuda seletuskirjas. Samuti küsite, et kas ülevaatlikud andmed metsainventeerimisest Eestis. Kui sellised teiste tammikute kaitse on Eestis tagatud ja kuidas on tammikute statistilised analüüsid on juba olemas, ei pea KeA vajalikuks veel eraldi pindala muutunud viimasel aastasajal. Kas selliseid hinnanguid on analüüside tegemist. Matsi-Kärneri tammiku kaitseala kaitse alt välja tehtud? arvamise määruse eelnõu seletuskirja ei ole selliseid statistilisi analüüse lisatud. Leiame, et selle info lisamine ei ole vajalik, kuna see ei anna lisandväärtust, mille tulemusel otsus muutuks. Keskkonnaregistri järgi (seisuga november 2021) on Eestis kaitse all ligikaudu 30 tammikut. Täpset arvu on keeruline välja tuua, kuna lisaks nendele puistutele, mis on registrisse kantud nimelaiendiga „tammik“, on paljudel suurtel Natura 2000 võrgustikku arvatud kaitsealadel üheks kaitse-eesmärgiks elupaigatüüp vanad laialehised metsad (9020*) ning nende hulgas on samuti palju tamme-enamusega puistuid. Mitmed 14  varasemalt tammikuna kaitse all olnud puistud on liidetud kaitsealade koosseisu, kuna enamasti on tegemist olnud topeltkaitsega aladega. Samuti on tamm üheks vanades mõisaparkides leiduvatest puudest ja pargid on teiste hulgas kaitseala eritüübina kaitstud objektid ning parkide koosseisus on kaitse alla ka hulgaliselt tammesid. Veel võib välja tuua algatuse 100 tamme pargid, mille raames istutati Eesti 100. sünnipäevaks rohkem kui 30 tammeparki, -salu või –alleed. See näitab, et tammesid väärtustatakse ning võimalusel rajatakse juurde uusi puistuid. Seletuskirjades esitatakse konkreetset ala puudutav info. Analüüs tammikute olemuse, pindalade, tagavarade jms kohta on üldisem ja ei puuduta konkreetselt Matsi-Kärneri tammiku kaitseala ning selle teadaolevaid väärtusi. 4. Miks Keskkonnaamet arvab, et tammede võra on liiga väike ning 4. Nagu varasemalt korduvalt selgitatud, on otsuse puhul lähtutud kahest millele selle hinnangu andmisel tuginetakse? Miks vaadatakse kitsalt eksperthinnangust – Abner 2013 ja Järve 2019, mis on hinnanud ala dendroloogilisest vaatenurgast samas kui metsades peavadki tammedel väärtust lähtuvalt selle esialgsest kaitse alla võtmise eesmärgist. olema pikemad tüved ja kitsam võra, mis tuleneb teiste puude lähedusest. 5. Kaitsealal ei ole tehtud kaitsekorralduslikku inventuuri, ei ole välja 5. Alale ei ole koostatud looduskaitseseaduse järgset kaitse-eeskirja, kuna selgitatud, mida oleks vaja, et kaitse-eesmärgid oleksid paremini kehtiva looduskaitseseaduse vastuvõtmisel hakati eelkõige uuendama täidetud. Jääb mulje, et Keskkonnaamet ei ole jätkuva kaitse jaoks kaitse-eeskirju nendel aladel, mis on arvatud Natura 2000 võrgustikku. midagi teinud. Selliseid alasid on Eestis ligikaudu 15 000 km2. Need alad olid ja on ka praegu prioriteetsemad nii eeskirjade ja kaitsekorralduskavade koostamisel kui ka erinevate kaitsekorralduslike tööde planeerimisel ja korraldamisel. See on ka kindlasti üheks põhjuseks, miks on Matsi- Kärneri tammiku kaitseala jäänud tähelepanuta. 6. Igas maakonnas ja vallas, samuti asulate ümber on oluline, et seal 6. Nõustume, et looduslike alade olemasolu asulate ümbruses on oluline, oleks looduslikud alad, mitmekülgsus, erinevus, mis mõjub hästi aga kas kõik sellised alad peaksid olema riikliku kaitse all, ei ole kindlasti vaimsele tervisele. oluline. Riiklik kaitse ei tähenda kindlasti seda, et need alad oleksid kuidagi väärtuslikumad või mõjuksid paremini vaimsele tervisele. Eestis populaarsed puhkealad ei ole samuti kõik looduskaitse all. Hagudi ümbruses on ka praegu mitmeid looduslikke alasid, mis ei ole senini looduskaitse all olnud ning nende riikliku kaitse alla võtmist ei kavandata ka tulevikus. Vaatamata sellele lisavad need alad piirkonnale mitmekesisust. Võrreldes Matsi-Kärneri tammiku kaitseala lähemat ümbrust 1990. aastate keskpaiga kaartidega, siis ei ole suuremate looduslike massiivide osas väga suuri muudatusi toimunud. Pigem on suurenenud sellise ala osakaal, mis varasemalt oli hooldatud, kuid viimastel aastatel enam mitte. 15 7. Antud kaitsealal on olemas kultuuriline ja traditsiooniline väärtus, 7. Nagu ka avalikul arutelul selgitati, siis ohvrikivi ja lohukivi on juba kuna samas metsas asuvad muinsuskaitsealused kivid. Selline praegu muinsuskaitse all ja nende eraldi looduskaitse alla võtmine ei ole metsatukk on aineseks muinasjuttudele, erinevatele rahvajuttudele jne. vajalik. Pigem püütakse vältida topeltkaitset, kuna see ei lisa aladele või objektidele lisaväärtust. Samuti selgitati koosolekul, et kultuuriväärtuste kaitse on üheks eesmärgiks rahvusparkides. Eestis on 6 rahvusparki ja nende pindalad, väärtused ja kaitse-eesmärgid ei ole Matsi-Kärneri tammiku kaitsealaga mitte kuidagi võrreldavad. Muinasjuttude, rahvajuttude ja üleüldiselt folkloori teke ei ole sõltuv sellest, kas ala on kaitse all või mitte. Erinevad pärimused tekivad siiski seal, kus on selleks ainest, kuid nn harilik pärimus (ka vaimne kultuur) võib üldtunnustatud tuumikfolkloori kõrval eksisteerida väga edukalt igal pool. See on meie igapäevane elu, suhtlemine oma naabrite ja kogukonnaga erinevates situatsioonides jne. Kõige selle juures ei ole oluline, kas ala või piirkond, kus igapäevane elu toimub, oleks riikliku kaitse all või mitte. 8. Kas kaitseala kaotamine on elurikkus strateegiaga kooskõlas? 8. Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030 üheks eesmärgiks on, et 2030. aastaks oleks Euroopa Liidus range kaitse all 30% maismaast ja 30% merest. See tähendab üle-Euroopalist eesmärki ning eelkõige räägitakse selle eesmärgi saavutamise juures Natura 2000 võrgustikku arvatud aladest. Samas ei ole praeguseks veel konkreetselt kokku lepitud iga riigi panust selle eesmärgi saavutamisel. Matsi-Kärneri tammik ei ole arvatud üle-Euroopalisse Natura alade võrgustikku ja Eestil ei ole kavas seda sinna ka lisada. Kindlasti ei tähenda see, et väljaspool Natura 2000 võrgustikku olevad kaitsealad oleksid ebaolulised, kuid konkreetsel juhul arvestades Matsi-Kärneri tammiku kaitseala suurust ja teadaolevaid väärtusi, ei saa seda kõrvutada suurte kaitsealadega (ka nendega, mis ei kuulu Natura 2000 võrgustikku), kus liikidel ja elupaikadel on võimalik laieneda/levida ning areneda. Matsi-Kärneri tammik on tugevalt mõjutatud ümbritsevast ning isegi kui seal inventeeritaks potentsiaalsed loodusdirektiivi elupaigatüübid (näiteks vanad laialehised metsad), oleks see teistest suurtest aladest niivõrd eraldatud ja erinevate alade vahel ei tekiks sidusust. Samuti ei ole selle ala puhul tegemist põlise suure metsaalaga, mille kaitsele elurikkuse strateegia raames rohkem tähelepanu pööratakse. 9. Kaitseala kõrval asuv ohvrikivi ja selle kaitsevöönd tuleks liita 9. Oleme samale ettepanekule juba varasemalt vastanud ja selles osas ei kaitsealaga. Üheks oluliseks argumendiks on ka see, et kivi ümber on ole seisukoht muutunud. Kõnealune raie ohvrikivi ümbruses ei olnud tehtud lageraie, samas kui kaitsealal ei ole tehtud nii intensiivset raiet. sõltuv kaitsevööndist. Metsateatise väljastamisel esitati ka tingimused ja soovitused, mida raie tegija aga eiras. Seega leiame, et tõenäoliselt oleks kehtestatud reegleid rikutud ka siis, kui alal oleks olnud topeltkaitse. 16  10. Kohalik omavalitsus ja kohalikud inimesed on looduskaitseala 10. Kohalikul omavalitsusel (KOV) on tulenevalt seadustest erinevaid kaotamise vastu. Kohalikul omavalitsusel ei ole kindlust, et nad võimalusi ala kaitsmiseks (kohaliku kaitse alla võtmine) või säilitamiseks saaksid selle ala kaitse alla võtta, kui maaomanikud nõus ei ole. (erinevad alaga seotud planeeringud kooskõlastab KOV). Samuti saab Kohalikel omavalitsustel ei ole võimalik hüvitada piirangutest KOV ala eraldi väärtustada, lisades selle üldplaneeringu kaardil rohelade tulenevat saamatajäänud tulu. Omanikud ei ole seni saanud võrgustikku. kompensatsiooni, aga see kord muutub. Kehtiva kaitsekorra järgi on maaomanikule ainus kompensatsioon maamaksu soodustus, mis ala suurust arvestades on väga marginaalne. Praegu teadaoleva info järgi hakatakse järgmisest aastast maaomanike avalduste põhjal neile toetusi maksma ka väljaspool Natura 2000 võrgustikku jäävatel looduskaitsealustel maadel. 11. Keskkonnaamet ei saatnud MTÜ-le Eesti Metsa Abiks koosoleku 11. Inimliku eksituse tõttu ei saatnud KeA MTÜ-le Eesti Metsa Abiks kutset. Samuti ei olnud Keskkonnaameti kodulehel seda infot veel eraldi koosoleku kutset. Avaliku arutelu teade ja link aruteluga liitumiseks nädal enne koosolekut. See ilmus sinna hiljem ja oli muu info vahel lisati Keskkonnaameti kodulehele 11. oktoobril, koosolek toimus 14. (Matsi-Kärneri kaitseala teemat ei tõstetud esimeseks). oktoobril. Vaatamata eksimusele oli positiivne siiski näha, et MTÜ Eesti Metsa Abiks oli koosolekul esindatud. Segaseks jääb väide „Matsi-Kärneri kaitseala teemat ei tõstetud esimeseks“. Keskkonnaameti kodulehel on iga pooleli oleva kaitseala kaitse-eeskirja menetluse kohta eraldi leht ning neid ei tõsteta kuidagi ringi vastavalt info lisamise kuupäevale. Järgitakse põhimõtet, et hiljem lisatud teated on eespool Viimati lisati Matsi-Kärneri tammikuga seotud menetluse lehele 14.10 toimunud koosoleku protokoll. OÜ Pikavere-Pikkjärve Põllud Omanik toetab Keskkonnaameti seisukohta kinnistu kaitse alt välja ja Metsad (Matsi kinnistu) arvata, kuna kinnistul puudub kaitsealune kooslus MTÜ Roheline Pärnumaa, MTÜ Roheline Pärnumaa esitas 29.08.2021 Matsi-Kärneri kaitstava Mõlemale kirjasaatjale selgitatud, et kuna menetluse materjale ei ole veel sama kiri ka eraisik T. S. ala laiendamise ettepaneku. KeA käsitles seda oma 24.09.2021 Keskkonnaministeeriumile esitatud, siis ei ole sinna jõudnud ka saadetud vastuskirjas väga põgusalt, leides et laiendada ei ole vaja ettepanekud Matsi-Kärneri tammiku kaitseala laiendamise kohta. (samamoodi, nagu Keskkonnaameti paar ametnikku väidavad juba Keskkonnaamet on ettepanekuid käsitlenud kui avalikustamise ajal pikemat aega ning ilma asjakohaste inventuuride ja hinnangute esitatud arvamusi ja ettepanekuid ning neile on kirjalikult vastatud. läbiviimiseta, et Matsi-Kärneri tammik ei vääri riiklikku kaitset). Siiski Kõik esitatud ettepanekud ja arvamused koondatakse käesolevasse tuleb kaitseala laiendamise ettepanekut menetleda kooskõlas tabelisse ning esitatakse korraga Keskkonnaministeeriumile edasiseks looduskaitseseaduse (LKS) §-dega 8-13 hoolimata Keskkonnaameti otsustamiseks. ametnike isiklikest arvamustest ja võimalikest antipaatiatest kaitseala vastu. Kuna konkreetse kaitseala laiendamise menetluse käigu kohta teavet antud ei ole, küsib MTÜ Roheline Pärnumaa käesolevaga Keskkonnaametilt ja Keskkonnaministeeriumilt nimetatud menetluse ajakava. Kahtlustades, et Keskkonnaministeerium ei ole oma allasutuselt Keskkonnaametilt Matsi-Kärneri kaitseala laiendamise ettepanekut mingil põhjusel saanud, edastab MTÜ Roheline Pärnumaa 29.08.2021 17 Keskkonnaametile saadetud ettepaneku Keskkonnaministeeriumile käesoleva kirjaga (vt manus). Kaitse alla võtmise (sh kaitstava loodusobjekti laiendamise) ettepanekute menetlemisega, mh asjakohaste ekspertiiside läbiviimisega tegeleb teadaolevalt suuremas osas siiski Keskkonnaamet. 18 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Euroopa Liidu õigus ei reguleeri otseselt määruse eelnõus käsitletud küsimusi. 5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused Käesoleva määrusega arvatakse praegu riikliku kaitse all olev Matsi-Kärneri tammik (pindalaga 3,9 ha) kaitse alt välja. Ala kuulub piiranguvööndisse ja on tervenisti eraomandis. Looduse mitmekesisuse ehk elurikkuse säilitamise ja suurendamise vajaduse sätestavad nii Euroopa 2030 kui ka Ressursitõhusa Euroopa tegevuskava. Sellest tulenevalt on elurikkuse vähenemise peatamiseks ja taastamiseks kinnitatud EL elurikkuse strateegia aastani 2030 (KOM(2020) 380), mis seab liikmesriigile konkreetsed ja mõõdetavad eesmärgid elurikkuse (liikide ja elupaikade seisundi) parandamiseks aastaks 2030. Matsi-Kärneri tammik ei kuulu Natura 2000 alade võrgustikku ning see on kaitse all siseriiklike õigusaktide alusel. Planeeringud tuleb kooskõlla viia kehtestatud õigusaktidega. Seega võib määruse kehtestamine mõjutada ka kehtestatud planeeringuid. Teadaolevalt vastuolusid kehtivate planeeringutega ei ole, mistõttu oluline mõju selles küsimuses puudub. Eelnõu avalikustamise käigus saadeti kohalikule omavalitsusele ja maaomanikele arvamuse avaldamiseks eelnõu materjalid. Kohalik omavalitsus pidi Keskkonnaametile teada andma oma seisukohast seoses käesoleva määrusega. Kui VTK avalikustamise ajal 2020. a suvel ei olnud kohalikul omavalitsusel huvi alal kaitse jätkamiseks, siis 2021. a avalikustamise ajal oli nende seisukoht muutunud ja Rapla vald oli pigem riikliku kaitse alt välja arvamise vastu leides, et kui kohalik kogukond on kaitse alt välja arvamise vastu, siis võiks ala riiklik kaitse ka jätkuda. Vastavalt maamaksuseaduse §-le 4 kaasneb määruse jõustumisega kohaliku omavalitsuse maamaksutulu mõningane suurenemine. Maamaksuseaduse § 4 lõike 2 kohaselt makstakse LKS §-s 31 sätestatud piiranguvööndi maalt maamaksu 50% maamaksumäärast. Kuna looduskaitse alt arvatakse välja vaid 3,9 ha suurune ala, siis on Rapla valla eelarvesse lisanduv maamaks väga väike ega mõjuta oluliselt valla tulubaasi. Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 20 võib riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga omandada kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab, kinnisaja väärtusele vastava tasu eest. Matsi-Kärneri tammik on piiranguvööndi režiimiga kaitstav ala, mis ei ole seni takistanud maa sihtotstarbelist kasutamist ning kuna ala arvatakse riikliku kaitse alt välja, ei teki riigil maade omandamisega seoses kulutusi. Eramaadel on alates 2022. a kevadest väljaspool Natura 2000 alasid võimalik taotleda metsatoetust, mille suurus on 60 eurot hektari kohta. Selleks kuluks u 234 eurot aastas (eeldusel, et kõik maaomanikud toetust ka taotleksid). Ala arvatakse riikliku kaitse alt välja ja seega neid kulusid riigile ei teki. Määruse jõustumisel puudub oluline mõju loodus- ja elukeskkonnale, kaitstavate liikide ja elupaikade seisund ei muutu, samuti puudub mõju sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule, majandusele, regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Määruse jõustumine ei puuduta rahvusvaheliste kohustuste täitmist ega too kaasa uute organisatsioonide moodustamist. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Määruse vaidlustamine Määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada, esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse. Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Seega vastavad määruses üldkorralduse tunnustele sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates. 8. Eelnõu kooskõlastamine Määrus kooskõlastatakse teiste ministeeriumitega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. 20