Kiri

Ministeeriumid 27.08.2022 nr 1-4/22/1165-2 Keskkonnaministri määruse „Laialehise nestiku, soohiilaka ja kollase kiviriku püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” muutmise eelnõu dokumentide kooskõlastamiseks esitamine Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks keskkonnaministri 14. septembri 2005. a määruse nr 61 „Laialehise nestiku, soohiilaka ja kollase kiviriku püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” muutmise eelnõu dokumendid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas minister Lisad: 1. Laialehise nestiku, soohiilaka ja kollase kiviriku püsielupaikade kaitse alla võtmise ja kaitse-eeskirja määruse eelnõu 2. Laialehise nestiku, soohiilaka ja kollase kiviriku püsielupaikade kaitse alla võtmise ja kaitse-eeskirja määruse eelnõu seletuskiri Kadri Kasuk, 5664 4509 [email protected] Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU 27.08.2022 KESKKONNAMINISTER MÄÄRUS Tallinn Keskkonnaministri 14. septembri 2005. a määruse nr 61 „Laialehise nestiku, soohiilaka ja kollase kiviriku püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” muutmine Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 2 alusel. § 1. Määruse muutmine Keskkonnaministri 14. septembri 2005. a määruses nr 61 „Laialehise nestiku, soohiilaka ja kollase kiviriku püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” tehakse järgmine muudatus: 1) paragrahvi 2 lõike 4 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks; 2) määruse lisas esitatud Pahtpää kollase kiviriku püsielupaiga kaart tunnistatakse kehtetuks. § 2. Muudatuste põhjendused Määruse seletuskirjas1 on esitatud põhjendused määruse muutmise kohta. § 3. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. § 4. Menetluse läbiviimine Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 31. oktoobri 2019. a käskkirjaga nr 1-2/19/707 algatatud haldusmenetluses. Menetluse ülevaade on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas. § 5. Vaidlustamine Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. ___________________ 1 Määruse seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee. Erki Savisaar Keskkonnaminister Meelis Münt Kantsler  Keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri 14. septembri 2005. a määruse nr 61 „Laialehise nestiku, soohiilaka ja kollase kiviriku püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” muutmine” eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Vastavalt looduskaitseseaduse § 10 lõikele 2 on keskkonnaminister 14. septembri 2005. a määrusega nr 61 „Laialehise nestiku, soohiilaka ja kollase kiviriku püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” võtnud kaitse alla Põlva maakonnas Räpina vallas Pahtpää kollase kiviriku püsielupaiga. Püsielupaikade määruse muutmise eelnõu on koostatud, et muuta kehtetuks Pahtpää kollase kiviriku püsielupaik. Püsielupaiga maa-ala liideti Kirmsi looduskaitsealaga, seega muutus kaitstava loodusobjekti tüüp. Keskkonnaministri määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna spetsialist Kadri Kasuk (tel 5664 4509, e-post [email protected]), eelnõu kaitsekorra otstarbekust on kontrollinud Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialist Riina Kotter (tel 503 7128, e-post [email protected]). Eelnõu õigusliku ekspertiisi on teinud Keskkonnaameti õigusosakonna vanemjurist Reelika Metshein (tel 5697 7994, e-post [email protected]), keeleliselt toimetanud Siiri Soidro (tel 640 9308, e-post [email protected]). Keskkonnaministeeriumi kontaktisik eelnõu ministeeriumitevahelisel kooskõlastamisel ja kinnitamisel on Marika Erikson (tel 626 2880, e-post [email protected]). 2. Eelnõu sisu Kirmsi hoiuala territoorium on olnud kaitse all alates 2005. aastast, kui see võeti Vabariigi Valitsuse määrusega nr 183 „Hoiualade kaitse alla võtmine Põlva maakonnasˮ kaitse alla nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50, edaspidi loodusdirektiiv) I lisas nimetatud elupaigatüüpide rabade (7110*)1, siirdesoode ja õõtsiksoode (7140) ning siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitseks. Piirkonna loodusväärtuste parema ja otstarbekama kaitse eesmärgil liideti üheks alaks Kirmsi hoiuala, Kirmsi variala, metsavajakutest laanemetsad ning Pahtpää kollase kiviriku püsielupaiga territoorium. Selleks moodustati Kirmsi looduskaitseala ning Vabariigi Valitsus kinnitas 13. jaanuari 2022. a määrusega nr 3 „Kirmsi looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri” alale kaitse-eeskirja. Püsielupaiga maa-ala on osa terviklikust loodusväärtuste kompleksist, mistõttu oli otstarbekas ala looduskaitsealaga liita. Pahtpää kollase kiviriku püsielupaiga sihtkaitsevöönd arvati kaitseala Kirsmi sihtkaitsevööndisse, kus kehtestati liigi ja selle elupaiga kaitseks sobiv kaitsekord. Püsielupaiga kaitseala koosseisu arvamisega seati eesmärgiks ka kollase kiviriku kaitse. Püsielupaigana kaitstakse ainult konkreetse liigi elupaika, mitte erinevate väärtustega looduskompleksi. Kirmsi looduskaitseala hõlmab täielikult Natura 2000 võrgustiku Kirmsi loodusala. Natura võrgustikku kuuluva Kirmsi loodusala piirid viiakse kaitsealaga ühtivaks. Loodusala eesmärgiks seatakse kollase kiviriku kui loodusdirektiivi II lisa liigi kaitse. 1 Elupaigatüübi nimetuse järel sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt loodusdirektiivi I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid. 1 Looduskaitsealaga liideti kollase kiviriku püsielupaiga territooriumina 4,9 ha eramaad. Püsielupaiga looduskaitsealaga liitmise tõttu puudub vajadus ala edasiseks kaitsmiseks püsielupaigana ning sihtkaitsevööndi kaitsekord tagab liigi soodsa seisundi säilimise. 3. Menetluse kirjeldus Eelnõukohase määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 31. oktoobri 2019. a käskkirjaga nr 1-2/19/707 algatatud haldusmenetluses. Avalikul väljapanekul tutvustati Kirmsi looduskaitseala kaitse-eeskirja eelnõud ja seletuskirja 22. mais 2020 kuni15. juunini 2020. Dokumentidega oli võimalik tutvuda Keskkonnaameti veebilehel www.keskkonnaamet.ee ja Räpina valla kodulehel www.rapina.ee. Kuulutus ilmus üleriigilise levikuga ajalehes Õhtuleht ja kohalikus ajalehes Lõunaleht 21. mail 2020. Ametlikes Teadaannetes ilmus kuulutus 22. mail 2020. Teavituskirjad saadeti lisaks maaomanikele ka Räpina Vallavalitsusele, Riigimetsa Majandamise Keskusele ja Keskkonnainspektsioonile. Kirjad sisaldasid teadet, et kui vastuväiteid ega parandusettepanekuid kirjas nimetatud tähtajaks (15.06.2020) ei esitata, arvestatakse, et menetlusosalistel vastuväited puuduvad. Lisaks tehti kirjas ettepanek arutada asja ilma avaliku aruteluta. Laekus kaks ettepanekut avaliku arutelu korraldamiseks. Seejärel saadeti 2. juunil 2020 välja teated avaliku arutelu toimumise kohta. Avalik arutelu toimus Keskkonnaameti Räpina kontoris 17. juunil 2020. Avaliku väljapaneku ajal ei esitatud ettepanekuid ja vastuväiteid Pahtpää kollase kiviriku püsielupaiga aluse territooriumi hõlmamise kohta kaitseala koosseisu. Keskkonnaamet saatis püsielupaigaga seotud maaomanikele 18. jaanuaril 2022 kirja nr 7-4/22/1103-2, milles teavitas Kirmsi looduskaitseala kaitse-eeskirja vastu võtmise otsusest ja kavatsusest esitada keskkonnaministrile määruse eelnõu püsielupaiga kehtetuks tunnistamiseks. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu koostamisel on arvestatud EL õigusakti nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50). Loodusdirektiivi artikli 2 lõike 1 kohaselt on nimetatud direktiivi eesmärk looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsmisega kaasa aidata bioloogilise mitmekesisuse säilimisele EL liikmesriikide territooriumil. Loodusdirektiivi artikli 3 lõigete 1 ja 2 kohaselt luuakse Euroopa ökoloogiline võrgustik Natura 2000, mille loomisse annab panuse iga liikmesriik võrdeliselt sellega, millisel määral leidub tema territooriumil loodusdirektiivis nimetatud looduslikke elupaigatüüpe ja liikide elupaiku. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 2 alapunktile 101 on Natura 2000 võrgustiku loodusalaks esitatud Kirmsi loodusala, mis hõlmab Kirmsi hoiuala. Seetõttu tuleb Kirmsi looduskaitsealal tegevuse kavandamisel hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi. Kirmsi loodusala on kinnitatud Natura 2000 võrgustiku alaks Euroopa Komisjoni 12. novembri 2007. a otsusega 2008/24/EÜ, millega võeti vastavalt nõukogu direktiivile 92/43/EMÜ vastu boreaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade esimene 2 ajakohastatud loetelu (teatavaks tehtud numbri K(2007) 5402 all, ELT L 12, 15.01.2008, lk 118–382). Viimati ajakohastati boreaalse biogeograafilise piirkonna loodusalade nimekirja Euroopa Komisjoni 21. jaanuari 2021. a rakendusotsusega (EL) 2021/158, millega võeti vastu boreaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade loetelu neljateistkümnes uuendatud versioon (teatavaks tehtud numbri C(2021) 18 all, ELT L 51, 15.02.2021, lk 1–186). Kirmsi loodusala piirid viiakse vastavusse Kirmsi looduskaitseala piiridega. Euroopa Komisjonile tehakse ettepanek lisada kollase kiviriku kui direktiivi II lisa liigi kaitse loodusala eesmärgiks. 5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused Määruse mõju on positiivne loodus- ja elukeskkonnale, aidates looduskeskkonna säilitamisega kaasa inimeste põhivajaduste ja elukvaliteedi tagamisele. Kuigi määrusega tunnistatakse kehtetuks Pahtpää kollase kiviriku seni kehtinud püsielupaik, ei jää ala kaitse alt välja, vaid see on liidetud Kirmsi looduskaitsealaga. See aitab tagada piirkonna metsa- ja sooelupaikade ning kaitsealuste ja ohustatud liikide, samuti nende elupaikade kaitse. Kehtestatav kaitsekord arvestab ala eesmärgiks olevate väärtuste kaitse vajadusi ja selle rakendamine tagab nende säilimise. Uue kaitse-eeskirja kehtestamine aitab kaasa rahvusvaheliste kohustuste täitmisele, seega on mõju välissuhetele positiivne. Looduse mitmekesisuse ehk elurikkuse säilitamise ja suurendamise vajaduse sätestavad nii strateegia Euroopa 2020 kui ka Ressursitõhusa Euroopa tegevuskava. Sellest tulenevalt on elurikkuse vähenemise peatamiseks ja taastamiseks kinnitatud EL elurikkuse strateegia aastani 2030 (COM(2020) 380), mis seab liikmesriigile konkreetsed ja mõõdetavad eesmärgid elurikkuse (liikide ja elupaikade seisundi) parandamiseks aastaks 2030. Kinnitatav õigusakt toetab otseselt nende eesmärkide saavutamist. Ala on juba riikliku kaitse all, mistõttu puudub määruse jõustumisel oluline mõju sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule, majandusele, regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Määruse jõustumine ei too kaasa uute organisatsioonide moodustamist. Teadaolevalt vastuolusid kehtivate planeeringutega ei ole, mistõttu oluline mõju selles küsimuses puudub. Maamaksuseaduse § 4 lõike 1 punkti 11 kohaselt kaitsealade sihtkaitsevööndi maalt maamaksu ei maksta. Kuna püsielupaik on tsoneeritud Pahtpää kollase kiviriku püsielupaiga sihtkaitsevööndisse ja Kirmsi looduskaitseala on samuti tervikuna sihtkaitsevööndi režiimiga, siis kohaliku omavalitsuse tulubaas maamaksu osas ei muutu. Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 20 võib riik kinnisasja omanikuga kokkuleppel omandada kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab, kinnisasja väärtusele vastava tasu eest. Maa riigile omandamisega lisakulusid ei kaasne, kuna alal oli juba varem sihtkaitsevööndi kaitsekord. Samal põhjusel ei suurene kulud metsatoetustele. Alal ei ole poollooduslikke kooslusi. 3 6. Määruse vaidlustamine Määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada, esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse. Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Seega vastavad määruses üldkorralduse tunnustele sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates. 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 8. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastatakse teiste ministeeriumitega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. 4 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/22-0995 - Laialehise nestiku, soohiilaka ja kollase kiviriku püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 19.09.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c526bdd7-dd06-4caf-a3d6-81ec723adf45 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c526bdd7-dd06-4caf-a3d6-81ec723adf45?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main