Kiri

Ministeeriumid Meie 29.08.2022 nr 1.1-10.1/6765-1 Kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine Austatud minister, Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis on koos seletuskirjaga kättesaadav õigusaktide eelnõude elektroonilise kooskõlastamise süsteemi EIS vahendusel http://eelnoud.valitsus.ee/. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister Lisad: 1. Eelnõu 11 lk; 2. Seletuskiri 37 lk. Kertu Fedotov 6113048 [email protected] Lisaadressaadid: Finantsinspektsioon Eesti Pank Maksu- ja Tolliamet AS Pensionikeskus FinanceEstonia MTÜ Eesti Pangaliit MTÜ Eesti Kindlustusseltside Liit Eesti Kindlustusmaaklerite Liit Aktsiaselts Cresco Väärtpaberid Aktsiaselts KAWE KAPITAL Aktsiaselts KIT Finance Europe Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 AS Redgate Capital Grünfin AS 2  EELNÕU 15.07.2022 Kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus § 1. Kogumispensionide seaduse muutmine Kogumispensionide seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Täiendav kogumispension on hüvitis, mille saamiseks omandatakse vabatahtliku pensionifondi osakuid või sõlmitakse täiendava kogumispensioni kindlustusleping vastavalt käesolevas seaduses sätestatud tingimustele või sõlmitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1238 üleeuroopalise personaalse pensionitoote (PEPP) kohta (ELT L 198, 25.07.2019, lk 1–63) kohane üleeuroopalise personaalse pensionitoote (edaspidi PEPP) leping (artikli 2 punktis 4 nimetatud PEPPi leping, edaspidi PEPPi leping) ning mille suhtes kohaldatakse tulumaksuseaduses sätestatud soodustusi.“; 2) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Vabatahtlik pensionifond võib olla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1238 artiklites 5–7 sätestatud korras sama määruse artikli 2 punktis 2 nimetatud PEPPina registreeritud pensionifond (edaspidi PEPPina registreeritud pensionifond).“; 3) paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses: „(12) Pensioni investeerimiskontot kasutava isiku surma korral on tema pärandvara pankroti puhul pankrotihalduril või täitemenetluses tema pärandvarale sissenõude pööramisel kohtutäituril õigus pöörata sissenõue ka tema pensioni investeerimiskontole ja selle kaudu soetatud finantsvarale. Muudel juhtudel on pensioni investeerimiskontole ja selle kaudu soetatud finantsvarale sissenõude pööramine keelatud.“; 4) paragrahvi 5 lõige 21 tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) PEPPina registreeritud pensionifondile ja PEPPi lepingule kohaldatakse käesolevat seadust ning käesolevas paragrahvis nimetatud õigusakte, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2019/1238 ei tulene teisiti.“; 6) paragrahvi 53 lõiked 1–21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Täiendava kogumispensioni saamiseks omandab isik vabatahtliku pensionifondi osakuid, sõlmib kindlustusandjaga täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu või sõlmib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1238 artikli 2 punktis 15 nimetatud PEPPi pakkujaga (edaspidi PEPPi pakkuja) PEPPi lepingu. (2) Isik võib samal ajal omada ja omandada mitme vabatahtliku pensionifondi osakuid, sõlmida täiendava kogumispensioni kindlustuslepinguid ühe või mitme kindlustusandjaga ning sõlmida PEPPi lepinguid ühe või mitme PEPPi pakkujaga. (21) Isiku eest võib täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu kindlustusmakseid tasuda ja sissemakseid teha vabatahtliku pensionifondi osakute omandamiseks ning PEPPi lepingusse tema tööandja.“; 1  EELNÕU 15.07.2022 7) paragrahvi 53 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Täiendav kogumispension makstakse välja käesolevas seaduses, vabatahtliku pensionifondi tingimustes, täiendava kogumispensioni kindlustuslepingus ja PEPPi lepingus sätestatud tingimustel ja korras.“; 8) paragrahvi 53 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) PEPPi lepingu ega PEPPina registreeritud pensionifondi suhtes ei kohaldata käesoleva seaduse §-des 54 ja 541, § 55 lõigetes 1–4 ning §-des 56–65 sätestatut.“; 9) paragrahvi 55 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Vabatahtliku pensionifondi osakute vahetamise korral toimub ühe pensionifondi osakute tagasivõtmine ja teise pensionifondi osakute väljalaskmine. Selle tulemusel omandab isik pensionifondi osakute tagasivõtmishinna eest vastava arvu teise pensionifondi osakuid, tasudes viimaste eest sama päeva puhasväärtuse ulatuses.“; 10) paragrahvi 55 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Vabatahtliku pensionifondi osakuid vahetatakse investeerimisfondide seaduses ja pensionifondide tingimustes ettenähtud korras ning sellele kohaldatakse käesoleva seaduse § 23 lõigetes 2 ja 3 ning § 26 lõike 2 esimeses lauses ja lõigetes 3–5 kohustusliku pensionifondi osakute vahetamise kohta sätestatut, arvestamata § 24 lõikes 5 sätestatud vahetustehingu tähtpäeva.“; 11) paragrahvi 55 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses: „(5) Vabatahtliku pensionifondi, mis ei ole PEPPina registreeritud pensionifond, osakuid ei saa vahetada PEPPina registreeritud pensionifondi osakute vastu. (6) PEPPina registreeritud pensionifondi osakuid saab vahetada teise PEPPina registreeritud pensionifondi osakute vastu, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1238 artiklis 44 sätestatut või kanda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1238 artiklites 52–56 sätestatud korras PEPPi pakkujate vahetamise käigus osakute tagasivõtmisel saadud summa teise PEPPi lepingusse.“; 12) seaduse 3. peatükki täiendatakse 4. jaoga järgmises sõnastuses: „4. jagu Väljamaksed PEPPi lepingust § 651. PEPPi väljamaksed (1) PEPPi lepingu tingimustega võib sätestada, mis vanusest alates on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1238 artikli 2 punktis 3 nimetatud PEPPi säästjal õigus sama artikli punktis 9 sätestatud PEPPi pensionimaksetele või punktis 10 sätestatud muudele PEPPi väljamaksetele. (2) Õigus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud PEPPi pensionimaksetele tekib, kui PEPPi säästjal on riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud vanaduspensioniikka jõudmiseni jäänud viis aastat, samuti siis, kui tal on tuvastatud puuduv töövõime.“; 13) paragrahvis 722 asendatakse tekstiosa „ja § 63 lõikes 3“ tekstiosaga „, § 63 lõikes 3 ja §-s 651“; 2  EELNÕU 15.07.2022 14) paragrahvi 727 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata PEPPi lepingu suhtes.“. § 2. Investeerimisfondide seaduse muutmine Investeerimisfondide seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 5 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Vabatahtlik pensionifond võib muu hulgas olla tööandja pensionifond või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1238 üleeuroopalise personaalse pensionitoote (PEPP) kohta (ELT L 198, 25.07.2019, lk 1–63) artiklites 5–7 sätestatud korras sama määruse artikli 2 punktis 2 nimetatud üleeuroopalise personaalse pensionitoote ehk PEPPina registreeritud pensionifond (edaspidi PEPPina registreeritud pensionifond).“; 2) paragrahvi 24 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Pensionifondi nimetuses tuleb kasutada sõna „pensionifond“, välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1238 artikli 2 punktis 2 nimetatud üleeuroopalise personaalse pensionitoote puhul.“; 3) paragrahvi 25 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses: „(21) Eurofondile ja alternatiivfondile, mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1238 artiklites 5–7 sätestatud korras registreeritud sama määruse artikli 2 punktis 2 nimetatud üleeuroopalise personaalse pensionitoote ehk PEPPina (edaspidi vastavalt PEPPina registreeritud eurofond ja PEPPina registreeritud alternatiivfond), kohaldatakse käesolevat seadust käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt, kui nimetatud määrusest ei tulene teisiti. (22) PEPPina registreeritud pensionifondile kohaldatakse käesolevat seadust käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2019/1238 ei tulene teisiti. Lisaks kohaldatakse PEPPina registreeritud pensionifondi suhtes käesoleva seaduse § 46 lõigetes 2 ja 3, § 124 lõikes 2, § 1372 lõigetes 1–4, lõike 5 punktides 1 ja 3, lõigetes 6–8 ning § 1373 lõigetes 1–4 ja 13 tööandja pensionifondi kohta sätestatut.“; 4) paragrahvi 36 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) PEPPina registreeritud eurofondi ega PEPPina registreeritud alternatiivfondi tingimusi või põhikirja ei või muuta selliselt, et fond ei ole enam vastavalt PEPPina registreeritud eurofond või PEPPina registreeritud alternatiivfond.“; 5) paragrahvi 45 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kohustusliku pensionifondi, tööandja pensionifondi, PEPPina registreeritud pensionifondi ega muu vabatahtliku pensionifondi tingimusi ei või muuta selliselt, et fond ei ole enam vastavalt kohustuslik pensionifond, tööandja pensionifond, PEPPina registreeritud pensionifond või muu vabatahtlik pensionifond.“; 6) paragrahvi 64 lõikes 8 asendatakse tekstiosa „Pensionifondi“ tekstiosaga „Pensionifondi, välja arvatud PEPPina registreeritud pensionifondi,“; 7) paragrahvi 140 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses: 3  EELNÕU 15.07.2022 „(61) PEPPina registreeritud eurofond võib ühineda üksnes teise PEPPina registreeritud eurofondiga ja PEPPina registreeritud alternatiivfond võib ühineda üksnes teise PEPPina registreeritud alternatiivfondiga.“; 8) paragrahvi 166 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) PEPPina registreeritud pensionifond võib ühineda üksnes teise PEPPina registreeritud pensionifondiga.“; 9) paragrahvi 166 lõikes 3 asendatakse sõnad „tööandja pensionifond“ sõnadega „tööandja pensionifond ega PEPPina registreeritud pensionifond“; 10) paragrahvi 166 lõikes 5 asendatakse sõna „pensionifondile“ sõnadega „muule pensionifondile kui PEPPina registreeritud pensionifondile“; 11) paragrahvi 166 lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(10) Ühendatava ja ühendava muu vabatahtliku pensionifondi kui PEPPina registreeritud pensionifondi osakuomanikel on õigus nõuda oma osakute käesoleva seaduse § 144 lõikes 1 sätestatu kohast tagasivõtmist või vahetamist teise vabatahtliku pensionifondi osakute vastu, arvestades kogumispensionide seaduses vabatahtliku pensionifondi osakute tagasivõtmise ja vahetamise kohta sätestatut.“; 12) paragrahvi 301 lõike 1 teises lauses asendatakse sõnad „tööandja pensionifondi“ sõnadega „tööandja pensionifondi ega PEPPina registreeritud pensionifondi“; 13) paragrahvi 304 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) PEPPina registreeritud pensionifondi, PEPPina registreeritud eurofondi ja PEPPina registreeritud alternatiivfondi valitseja suhtes kohaldatakse käesolevat osa, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2019/1238 ei tulene teisiti. Lisaks kohaldatakse PEPPina registreeritud pensionifondi valitseja suhtes käesoleva seaduse § 362 lõigetes 4, 6 ja 7, §-s 3631, § 3632 lõikes 1, lõike 2 punktides 1, 3 ja 4, lõigetes 3–5 ning §-s 3681 tööandja pensionifondi valitsemise kohta sätestatut.“; 14) paragrahvi 455 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Finantsinspektsioonil on õigus rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1238 artiklites 63 ja 67 sätestatud meetmeid. Finantsinspektsioon avalikustab nimetatud artiklite kohaste meetmete alusel tehtud otsuse kohta teate oma veebilehel vastavalt nimetatud määruse artikli 63 lõikele 4 ja artiklile 67.“; 15) paragrahvi 463 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kui haldusakt jäetakse täitmata, on sunniraha ülemmäär füüsilise isiku puhul esimesel korral kuni 5000 eurot ja järgnevatel kordadel kuni 50 000 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks, kokku kuni 5 000 000 eurot või summa, mis vastab kuni kahekordsele rikkumise tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule.“; 16) paragrahvi 463 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Kui haldusakt jäetakse täitmata, on sunniraha ülemmäär juriidilise isiku puhul esimesel korral kuni 32 000 eurot ja järgnevatel kordadel kuni 100 000 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks, kokku kuni 5 000 000 eurot või kuni kümme protsenti juriidilise isiku kogukäibest vastavalt viimasele kättesaadavale juhtimisorgani kinnitatud 4  EELNÕU 15.07.2022 raamatupidamisaruandele või summa, mis vastab kuni kahekordsele rikkumise tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule. Kui juriidiline isik on emaettevõtja või sellise emaettevõtja tütarettevõtja, kes peab koostama konsolideeritud raamatupidamisaruandeid, siis on esimeses lauses nimetatud kogukäive aastane kogukäive või vastav tululiik viimase kättesaadava konsolideeritud raamatupidamisaruande järgi, mille on heaks kiitnud kõrgeima taseme emaettevõtja juhtimisorgan.“; 17) seadust täiendatakse paragrahviga 5033 järgmises sõnastuses: „§ 5033. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1238 nõuete rikkumine (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1238 artikli 5 lõikes 1 ning artiklites 6, 7, 18–48, 50 ja 52–56 sätestatud nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.“. § 3. Kindlustustegevuse seaduse muutmine Kindlustustegevuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seadust täiendatakse §-ga 2212 järgmises sõnastuses: „§ 221². Üleeuroopalise personaalse pensionitoote (PEPP) pakkumise ja turustamisega seotud kohustused (1) Kui kindlustusandja on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1238 üleeuroopalise personaalse pensionitoote (PEPP) kohta (ELT L 198, 25.07.2019, lk 1–63) artikli 2 punktis 2 nimetatud üleeuroopalise personaalse pensionitoote pakkuja või turustaja sama artikli punkti 15 või 16 tähenduses, on ta kohustatud järgima nimetatud määruses sätestatud nõudeid. (2) Kui vahendaja on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1238 artikli 2 punktis 2 nimetatud üleeuroopalise personaalse pensionitoote turustaja sama artikli punkti 16 tähenduses, on ta kohustatud järgima nimetatud määruses sätestatud nõudeid.“; 2) paragrahvi 224 täiendatakse lõikega 17 järgmises sõnastuses: „(17) Finantsinspektsioonil on õigus rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1238 artiklites 63 ja 67 sätestatud meetmeid. Finantsinspektsioon avalikustab nimetatud artiklite kohaste meetmete alusel tehtud otsuse kohta teate oma veebilehel vastavalt nimetatud määruse artikli 63 lõikele 4 ja artiklile 67.“; 3) seadust täiendatakse paragrahviga 2632 järgmises sõnastuses: „§ 2632. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1238 nõuete rikkumine (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1238 artikli 5 lõikes 1 ning artiklites 6, 7, 18–47, 50 ja 52–56 sätestatud nõuete rikkumise eest - karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.“. 5  EELNÕU 15.07.2022 § 4. Krediidiasutuste seaduse muutmine Krediidiasutuste seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses: „(51) Kui krediidiasutus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1238 üleeuroopalise personaalse pensionitoote (PEPP) kohta (ELT L 198, 25.07.2019, lk 1–63) artikli 2 punktis 2 nimetatud üleeuroopalise personaalse pensionitoote pakkuja või turustaja sama artikli punkti 15 või 16 tähenduses, on ta kohustatud järgima nimetatud määruses sätestatud nõudeid.“; 2) paragrahvi 103 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Finantsinspektsioonil on õigus rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1238 artiklites 63 ja 67 sätestatud meetmeid. Finantsinspektsioon avalikustab nimetatud artiklite kohaste meetmete alusel tehtud otsuse kohta teate oma veebilehel vastavalt nimetatud määruse artikli 63 lõikele 4 ja artiklile 67.“; 3) paragrahvi 104¹ lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kui haldusakt jäetakse täitmata või seda täidetakse ebakohaselt, on sunniraha ülemmäär füüsilise isiku puhul esimesel korral kuni 5000 eurot ja järgmistel kordadel kuni 50 000 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks, kokku kuni 5 000 000 eurot või summa, mis vastab kuni kahekordsele rikkumise tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule.“; 4) paragrahvi 104¹ täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Kui haldusakt jäetakse täitmata või seda täidetakse ebakohaselt, on sunniraha ülemmäär juriidilise isiku puhul esimesel korral kuni 32 000 eurot ja järgmistel kordadel kuni 100 000 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks, kokku kuni 5 000 000 eurot või kuni kümme protsenti aastasest netokäibest, sealhulgas brutotulust, mis kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 575/2013 koosneb komisjoni- ja teenustasudest ning intressi- ja muudest sellesarnastest tuludest, või summa, mis vastab kuni kahekordsele rikkumise tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule. Kui juriidiline isik on emaettevõtja tütarettevõtja, on esimeses lauses nimetatud brutotuluks kogutulu eelmise majandusaasta konsolideeritud aastaaruande järgi.“; 5) seadust täiendatakse §-ga 13420 järgmises sõnastuses: „§ 13420. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1238 nõuete rikkumine (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1238 artikli 5 lõikes 1 ning artiklites 6, 7, 18–48, 50 ja 52–56 sätestatud nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.“. § 5. Tulumaksuseaduse muutmine Tulumaksuseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 4 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „lõigetes 2 ja 3“ tekstiosaga „lõigetes 2, 3 ja 31“; 2) paragrahvi 13 lõike 3 punkt 15 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 6  EELNÕU 15.07.2022 „15) ametniku, töötaja või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikme eest tasutud §-s 28 sätestatud täiendava kogumispensioni kindlustusmakseid, vabatahtliku pensionifondi osakute soetamiseks makstud summasid ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1238 üleeuroopalise personaalse pensionitoote (PEPP) kohta (ELT L 198, 25.07.2019, lk 1–63) artikli 2 punktis 4 nimetatud PEPPi lepingu (edaspidi PEPPi leping) sissemakseid, mis ei ületa 15 protsenti talle kalendriaasta jooksul makstud ja tulumaksuga maksustatud väljamaksete summast ega 6000 eurot;“; 3) paragrahvi 17 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(11) Tulumaksuga ei maksustata lõikes 1 nimetatud intressi, mis on saadud kogumispensionide seaduse §-s 31 nimetatud pensioni investeerimiskontol (edaspidi pensioni investeerimiskonto) olnud raha eest soetatud finantsvaralt või mille aluseks olev investeerimisfondi tulu on käesoleva seaduse 51. peatüki sätete kohaselt maksustatud või § 312 lõike 2 kohaselt tulumaksust vabastatud.“; 4) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses: „(12) Tulumaksuga ei maksustata lõikes 1 nimetatud intressi, mis on saadud PEPPi lepingu alusel. PEPPi lepingu väljamaksed maksustatakse § 21 alusel.“; 5) paragrahvi 171 lõikes 7 asendatakse sõnad „ega pensionifondi osakut“ sõnadega „, pensionifondi osakut ega PEPPi lepingut“; 6) paragrahvi 20 lõikes 31 asendatakse sõna „kogumispensioni“ sõnadega „kogumispensioni kindlustuslepingu või PEPPi lepinguna sõlmitud kindlustuslepingu“; 7) paragrahvi 20 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Lõigetes 1–4 ning §-des 201 ja 21 nimetamata kindlustussummasid ja -hüvitisi ning elukindlustuslepingu lõpetamisel makstavat tagasiostuväärtust, samuti lõikes 3 nimetatud lepingu alusel makstud surmajuhtumi kindlustuse hüvitisi ega sellise lepingu alusel pensioni investeerimiskontole laekuvaid kindlustushüvitisi ei maksustata tulumaksuga.“; 8) paragrahvi 201 lõike 3 punktis 1 ja § 21 lõike 4 punktis 1 asendatakse sõnad „vahetult enne vanaduspensioniiga“ sõnadega „kuni vanaduspensionieani“; 9) paragrahvi 21 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Tulumaksuga maksustatakse täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu kindlustusvõtjale ja kindlustatud isikule, vabatahtlikust pensionifondist osakuomanikule ning PEPPi lepingu Euroopa Parlamendi ja nõukogu (EL) määruse 2019/1238 artikli 2 punktis 3 nimetatud PEPPi säästjale (edaspidi PEPPi säästja) ja sama artikli punktis 6 nimetatud PEPPi pensionisaajale (edaspidi PEPPi pensionisaaja) tehtavad väljamaksed, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 2–7 toodud erisusi. Tulumaksuga maksustatakse § 28 lõikes 11 nimetatud täiendava kogumispensioni tagamise eesmärgil moodustatud eraldise negatiivne muutus ning täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu ja PEPPi lepingu soodustatud isikule ja teistele esimeses lauses nimetatud isikute pärijatele tehtavad väljamaksed.“; 10) paragrahvi 21 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(11) Väljamaksena ei käsitata: 1) üles öeldud täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu tagastusväärtust kogumispensionide seaduse § 63 lõikes 52 sätestatud juhul; 7  EELNÕU 15.07.2022 2) lõppenud täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu kindlustuspensioni kogumispensionide seaduse § 63 lõikes 53 sätestatud juhul; 3) vabatahtliku pensionifondi osakute tagasivõtmist osakute vahetamisel või kogumispensionide seaduse § 64 kohaselt täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu sõlmimisel; 4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu (EL) määruse 2019/1238 artiklite 52 ja 53 kohast PEPPi pakkuja vahetamist ega sama määruse artikli 44 kohast PEPPi lepingu investeerimisvariandi muutmist.“; 11) paragrahvi 21 täiendatakse lõigetega 32 ja 33 järgmises sõnastuses: „(32) Paragrahvi 4 lõikes 2 sätestatud määraga maksustatakse PEPPi säästjale ja PEPPi pensionisaajale tehtavad PEPPi lepingu järgmised väljamaksed: 1) pärast seda, kui PEPPi pensionisaaja on jõudnud kogumispensionide seaduse § 651 lõikes 2 sätestatud ikka, kuid mitte enne, kui PEPPi lepingu sõlmimisest on möödunud viis aastat, Euroopa Parlamendi ja nõukogu (EL) määruse 2019/1238 artikli 2 punktis 15 nimetatud PEPPi pakkuja (edaspidi PEPPi pakkuja) tehtavad väljamaksed; 2) PEPPi säästjale PEPPi pakkuja likvideerimisel tehtavad väljamaksed. (33) Kui PEPPi leping on sõlmitud lõike 11 punktis 4 sätestatud PEPPi pakkuja vahetamise või investeerimisvariandi muutmise käigus, arvestatakse viieaastast tähtaega nimetatud lepingutest varasema sõlmimisest.“; 12) paragrahvi 21 lõiget 4 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) PEPPi lepingu väljamakseid, mida tehakse PEPPi pensionisaajale pärast kogumispensionide seaduse § 651 lõikes 2 sätestatud ikka jõudmist perioodiliselt vähemalt üks kord kolme kuu jooksul kuni tema surmani või vähemalt kuni tähtajani, mis on arvutatud väljamaksete alguses tema vanusele vastanud üle-eelmise kalendriaasta kohta Statistikaameti avaldatud, täisaastateks ümardatud, meeste ja naiste keskmiselt elada jäänud aastate alusel.“; 13) paragrahvi 21 lõikes 5 asendatakse sõna „kindlustuslepingu“ sõnadega „kindlustuslepingu ja PEPPi lepinguna sõlmitud kindlustuslepingu“; 14) paragrahvi 21 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(7) Lõikeid 3, 31 ja 4 kohaldatakse ka lõikes 3 nimetamata riigis samaväärsetel alustel tegutseva vabatahtliku pensionifondi osakuomanikule tehtavatele väljamaksetele, kui on täidetud mõlemad alljärgnevad tingimused: 1) pensionifondi osakuid on õigus Eestis piiriüleselt pakkuda; 2) Eesti ja pensionifondi tegevuskoha riigi vahel kehtib välisleping, mis võimaldab Maksu- ja Tolliametil saada selle riigi maksuhaldurilt teavet, mida on vaja § 4 lõikes 2 sätestatud maksumäära ja käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud maksuvabastuse kohaldamiseks.“; 15) paragrahvi 23 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Tuluna käesoleva paragrahvi lõike 2 tähenduses ei käsitata § 201 lõigetes 1 ja 4 ning § 21 lõigetes 2, 3 ja 32 nimetatud väljamakseid ega pensioni investeerimiskontole laekunud tulu.“; 16) paragrahvi 28 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) PEPPi lepingu sissemaksete summa, välja arvatud summa, mis on lepingusse kantud Euroopa Parlamendi ja nõukogu (EL) määruse 2019/1238 artikli 44 kohase 8  EELNÕU 15.07.2022 investeerimisvariandi muutmise või artiklite 52 ja 53 kohase PEPPi pakkuja vahetamise käigus.“; 17) paragrahvi 28 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(11) Lõike 1 punktis 1 ja lõikes 13 nimetatud kindlustusmaksete osa arvutamise põhimõtted kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Kindlustuslepingu alusel kindlustuspensioni tagamise eesmärgil moodustatud tehnilise eraldise negatiivne muutus, mis tuleneb kogumispensionide seaduse § 63 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu (EL) määruse 2019/1238 artikli 58 alla mittekuuluvate kindlustuskaitsete eest arvestatud tasude maha arvamisest, lisatakse füüsilise isiku maksustatavale tulule.“; 18) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses: „(13) Lõike 1 punktis 3 arvestatakse PEPPi lepinguna sõlmitud kindlustuslepingu sissemaksete summa hulka üksnes selle lepingu alusel tasutud kindlustusmaksete osa, mille eesmärk on tagada kindlustussumma maksmine kindlustuspensionina.“; 19) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 91 järgmises sõnastuses: „(91) PEPPi lepingu puhul maksustatakse tulumaksuga käesoleva seaduse §-s 21 sätestatud tingimustel mitteresidendile PEPPi pakkuja poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu (EL) määruse 2019/1238 artikli 2 punktis 23 nimetatud Eesti allkontolt tehtud väljamaksed.“; 20) paragrahvi 315 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) investeerimisfondile, mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu (EL) määruse 2019/1238 artiklites 5–7 sätestatud korras registreeritud sama määruse artikli 2 punktis 2 nimetatud PEPPina.“; 21) paragrahvi 40 lõike 2 punktist 4 jäetakse välja tekstiosa „kogumispensionide seaduse §-s 31 nimetatud“; 22) paragrahvi 41 punktis 6 asendatakse tekstiosa „ja pensioni investeerimiskontolt tehtud väljamakselt, stipendiumilt, toetuselt, hasartmänguvõidult ning perehüvitiste seaduse alusel makstavalt hüvitiselt (§ 19 lõige 2, § 20 lõiked 1–3, § 201 lõige 1, § 21 lõige 1, § 29 lõige 9)“ tekstiosaga „, pensioni investeerimiskontolt ja PEPPi lepingust tehtud väljamakselt, stipendiumilt, toetuselt, hasartmänguvõidult ning perehüvitiste seaduse alusel makstavalt hüvitiselt (§ 19 lõige 2, § 20 lõiked 1–3, § 201 lõige 1, § 21 lõige 1, § 29 lõiked 9 ja 91)“; 23) paragrahvi 571 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) PEPPi pakkuja on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile deklaratsiooni PEPPi lepingu alusel kalendriaastal saadud sissemaksete kohta, arvestades käesoleva seaduse § 28 lõike 1 punktis 3 ning lõigetes 11 ja 13 sätestatut.“; 24) paragrahvi 571 lõike 5 esimeses lauses asendatakse sõna „pensionifondide“ sõnadega „pensionifondide, välja arvatud PEPPina registreeritud pensionifondide,“. § 6. Võlaõigusseaduse muutmine Võlaõigusseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 428 lõiget 2 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses: 9  EELNÕU 15.07.2022 „31) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1238 üleeuroopalise personaalse pensionitoote (PEPP) kohta (ELT L 198, 25.07.2019, lk 1–63) artiklites 5–7 sätestatud korras sama määruse artikkel 2 punktis 2 nimetatud üleeuroopalise personaalse pensionitoote ehk PEPPina registreeritud elukindlustuslepingu (edaspidi PEPPina registreeritud elukindlustusleping) korral vormikohasel põhiteabedokumendil esitatud andmed vastavalt sama määruse artiklites 26–28 ja 33 sätestatule;“; 2) paragrahvi 428 lõike 2 punktis 4 asendatakse sõna „kindlustuslepingu“ sõnadega „kindlustuslepingu ja PEPPina registreeritud elukindlustuslepingu“; 3) paragrahvi 428 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punkte 42 ja 43 ei kohaldata PEPPina registreeritud elukindlustuslepingu suhtes.“; 4) paragrahvi 429 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) PEPPina registreeritud elukindlustuslepingu korral tuleb kindlustusvõtjale esitada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/1238 artiklites 35–37 sätestatule PEPPi pensionihüvitise teatis ning muu teave vastavalt sama määruse artiklites 38 ja 39 sätestatule.“; 5) paragrahvi 430 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses: „(8) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata käesoleva seaduse § 428 lõike 2 punktis 31 ja § 429 lõikes 5 nimetatud teabe edastamisele.“. § 7. Väärtpaberite registri pidamise seadus Väärtpaberite registri pidamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: (11) Pensioniregistris ei registreerita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1238 üleeuroopalise personaalse pensionitoote (PEPP) kohta (ELT L 198, 25.07.2019, lk 1–63) artiklites 5–7 sätestatud korras sama määruse artikkel 2 punktis 2 nimetatud üleeuroopalise personaalse pensionitoote ehk PEPPina registreeritud pensionifondi osakuid ega nendega tehtavaid toiminguid ning sellise fondi suhtes ei kohaldata käesolevas seaduses pensionifondi kohta sätestatut.“; 2) paragrahvi 51 lõike 4 sissejuhatavas lauseosas asendatakse tekstiosa „punktides 1–3“ tekstiosaga „punktides 1, 3“; 3) paragrahvi 51 lõiget 4 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: „6) isiku e-posti aadress ja telefoninumber.“; 4) paragrahvi 20 lõige 41 tunnistatakse kehtetuks. § 8. Väärtpaberituru seaduse muutmine Väärtpaberituru seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 47 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses: „(8) Kui käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktis 4 või 5 nimetatud investeerimisteenuse raames pakutakse või turustatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1238 10  EELNÕU 15.07.2022 üleeuroopalise personaalse pensionitoote (PEPP) kohta (ELT L 198, 25.07.2019, lk 1–63) artikli 2 punkti 15 või 16 tähenduses sama artikli punktis 2 nimetatud üleeuroopalist personaalset pensionitoodet (PEPP), kohaldatakse investeerimisühingu ja tema osutatava investeerimisteenuse suhtes käesolevas osas sätestatut, kui samast määrusest ei tulene teisiti.“; 2) seadust täiendatakse §-ga 23614 järgmises sõnastuses: „§ 23614. Järelevalve Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/1238 nõuete täitmise üle „Finantsinspektsioonil on õigus rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/1238 artiklites 63 ja 67 sätestatud meetmeid. Finantsinspektsioon avalikustab nimetatud artiklite kohaste meetmete alusel tehtud otsuse kohta teate oma veebilehel vastavalt nimetatud määruse artikli 63 lõikele 4 ja artiklile 67.“; 3) paragrahv 23787 tunnistatakse kehtetuks; 4) seadust täiendatakse §-dega 23788 ja 23789 järgmises sõnastuses: „§ 23788. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1238 nõuete rikkumine (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1238 artikli 5 lõikes 1 ning artiklites 6, 7, 18–47, 50 ja 52–56 sätestatud nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot. § 23789. Menetlus Käesolevas peatükis nimetatud väärtegude kohtuväline menetleja on inspektsioon.“. § 9. Seaduse jõustumine (1) Käesoleva seaduse § 1 punktid 3 ja 4 ning § 5 jõustuvad 2023. aasta 1. jaanuaril. (2) Käesoleva seaduse § 7 punktid 2 ja 3 jõustuvad 2024. aasta 1. jaanuaril. (3) Käesoleva seaduse § 5 punkte 3, 7, 15 ja 21 rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2022. aasta 1. jaanuarist. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, 2022 Algatab Vabariigi Valitsus (allkirjastatud digitaalselt) 11  Kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga tehakse täpsustused seadustes, mis reguleerivad täiendavat kogumispensioni ja vastavaid pensioniskeeme pakkuvaid finantssektori ettevõtjaid, et tagada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/1238 üleeuroopalise personaalse pensionitoote (PEPP) kohta (ELT L 198, 25.07.2019, lk 1–63) (PEPP määrus) sujuv rakendamine. Tegemist on uue vabatahtliku pensioniskeemiga EL ühisturul, mille tingimused, registreerimine, pakkumine, turustamine ja järelevalve on reguleeritud otsekohalduvas PEPP määruses. Olemasolevatest vabatahtlikest pensioniskeemidest muudab PEPPi erinevaks muuhulgas asjaolu, et püütud on saavutada selle pensioniskeemi kaasaskantavust. See tähendab, et kui pensionikoguja kolib mõnda teise EL liikmesriiki elama, võiks tal olla võimalik jätkata pensionikogumist oma olemasolevas PEPPis ja kui uues liikmesriigis on ettenähtud maksusoodustused pensioniskeemi sissemaksetele, siis saada osa neist soodustustest. Maksuküsimuste reguleerimiseks on Euroopa Komisjon andnud 2017. aasta 29. juunil välja soovituse C(2017) 4393 personaalsete pensionitoodete, nende hulgas PEPPi maksustamise kohta1. Sellega soovitatakse liikmesriikidel kohaldada oma III samba maksusoodustusi ka PEPPile. Eelnõuga lisatakse PEPP III samba pensioniskeemide ringi ning laiendatakse PEPPi sisse- ja väljamaksetele III samba maksusoodustusi. PEPP määrus rakendus 2022. aasta 22. märtsist. Eelnõu on kavandatud seadusena jõustuma üldises korras, tulumaksuseaduse muudatuste jõustumine on planeeritud 1. jaanuariks 2023, eelnõu § 5 punktide 3, 7, 15 ja 21 tagasiulatuva rakendamisega alates 2022. aasta 1. jaanuarist. 2023. aasta 1. jaanuariks on planeeritud ka eelnõu § 1 punktide 3 ja 4 (kogumispensionide seaduse § 31 täiendamine lõikega 12 ja § 5 lõike 21 kehtetuks tunnistamine). Eelnõu § 7 punktid 2 ja 3 (väärtpaberite registri pidamise seaduse § 51 lõike 4 muudatused) on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2024. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna nõunik Kertu Fedotov ([email protected]; 6113 048) ning maksu- ja tollipoliitika osakonna nõunik Elo Haugas ([email protected]; 611 3230). Eelnõu juriidilise kvaliteedi osas tegi ettepanekuid Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna nõunik Marge Kaskpeit (tel 611 3611, [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse kogumispensionide seadust (KoPS, RT I, 31.03.2022, 2), investeerimisfondide seadust (IFS,RT I, 03.06.2022, 15), kindlustustegevuse seadust (KindlTS, 1 https://ec.europa.eu/info/sites/default/files/170629-personal-pensions-recommendation_en.pdf RT I, 29.03.2022, 4), krediidiasutuste seadust (KAS, RT I, 20.06.2022, 11), tulumaksuseadust (TuMS, vastavalt eelnõu jõustumisele RT I 20.06.2022, 85 ja RT I, 20.06.2022, 86), võlaõigusseadust (VÕS, RT I, 15.03.2022, 15), väärtpaberite registri pidamise seadust (EVKS, vastavalt eelnõu jõustumisele RT I, 07.12.2021, 15 ja RT I, 05.05.2022, 37) ja väärtpaberituru seadust (VPTS, RT I, 03.06.2022, 21). Eelnõu ei ole seotud muude menetluses olevate eelnõudega, aga on seotud Euroopa Liidu õigusaktidega – PEPP määruse rakendamisega. Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Eelnõu eesmärk 2.1. PEPP määrus Euroopa Komisjoni hinnangul on EL kodumajapidamised on ühed maailma suurimad säästjad, ent suuremat osa neist säästudest hoitakse lühikese tähtajaga hoiustena pangakontodel. Suur osa liikmesriikide vanaduspensionidest makstakse aga riiklikest pensioniskeemidest. EL aluslepingute kohaselt on liikmesriikidel oma pensionisüsteemide korraldamisel küll ainupädevus, kuid paigutades rohkem sularahas ja pangahoiustel olevaid sääste pikaajalistesse investeeringutesse, sealhulgas vabatahtlikesse pensioniskeemidesse, oleks sellest kasu nii üksikisikutel, kes saaksid vanaduspõlves suuremat sissetulekut, kui ka majandusel laiemas mõttes. PEPPiga ei soovita asendada liikmesriikide olemasolevaid pensioniskeeme, aga sellega soovitakse laiendada investeerimisvõimalusi riikides, kus personaalsed pensioniskeemid juba eksisteerivad või tekitada selline turg riikides, kus seda veel ei ole. Olemasolevad personaalsed pensioniskeemid ei ole liikmesriigiti küllaldaselt ühtlustatud, mistõttu ei ole EL ühisturg selles valdkonnas seni ka toiminud. Seda omakorda on nähtud takistusena EL elanike tööleasumisel või pensionipõlve veetmiseks mõnes teises liikmesriigis. Nii peaks PEPP kaasa aitama pensioniks säästmise võimaluste laiendamisele, seda eelkõige liikuvate töötajate jaoks, ja EL ühisturu loomisele PEPPi pakkujate jaoks. Suurem turg omakorda pakuks täiendavat rahastust institutsionaalsetele investoritele ja edendaks investeeringuid reaalmajandusse. PEPP määrus kehtestab PEPPi registreerimise korra ja ühtlustab PEPPi tingimusi, investeerimispoliitikat, nõudeid pakkumisele ja turustamisele, PEPPi vahetamise, teenuse piiriülese osutamise ja PEPPi kaasaskantavuse reegleid. Kokkuvõttes ongi PEPP üleeuroopaline suuresti standardiseeritud pensioniskeem, mis eelduslikult võiks olla kättesaadav kõigis liikmesriikides. Pensionikoguja jaoks laieneb nii pensioniskeemide kui nende pakkujate valik, sealhulgas tekib võimalus valida ka piiriüleseid pakkujaid ja liikuda teise liikmesriiki ilma, et tingimata tuleks lahkuda oma olemasolevast pensioniskeemist. PEPP määruse artikli 6 punkti 1 kohaselt on õigus PEPPi pakkuda mõnes EL liikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutusel2, elukindlustusega tegeleval kindlustusandjal3, tööandjapensioni kogumisasutusel, kellel on liikmesriigi õiguse kohaselt lubatud pakkuda ka personaalseid pensioniskeeme ja kelle sellise tegevuse üle teostatakse järelevalvet4, eurofondil ja eurofondi valitsejal5, alternatiivfondi valitsejal6 ja investeerimisühingul, kes pakub portfelli 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL artikli 19 alusel antud tegevusluba. 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ artikli 20 alusel antud tegevusluba. 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2341 alusel antud tegevusluba. 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ alusel antud tegevusluba. 6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/61/EL alusel antud tegevusluba. 2 valitsemise teenust7. Nimetatud finantssektori ettevõtjad võivad oma pakutavaid PEPPe ka turustada. Kui teenusepakkuja valdkondlik õigus lubab turustada teiste pakkujate tooteid, võib kõnealune teenusepakkuja seda teha ka PEPPi puhul. Lisaks lubab PEPP määruse artikli 10 lõige 2 PEPPe turustada mõnes EL liikmesriigis registreeritud kindlustusvahendajal8 ja tegevusloa saanud investeerimisühingul, kellel on õigus tegeleda investeerimisnõustamisega9. Seega on nii PEPPi pakkujate kui turustajate puhul eeldatud, et neil on õigus EL liikmesriigis tegutseda ja nad on EL finantssektori õigusega reguleeritud. Selleks, et PEPPi pakkuda, tuleb PEPP määrusele vastav pensioniskeem registreerida „PEPP“ nimetuse all. Taotlemine käib läbi oma riigi finantsjärelevalve asutuse (Eestis Finantsinspektsioon). Kui finantsjärelevalve asutuse PEPPi registreerimise otsus on positiivne, teavitab ta sellest Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalveasutust (EIOPA). Viimane registreerib PEPPi ja selle pakkuja avalikus keskregistris. EIOPA peetavas keskregistris avaldatakse lisaks PEPPile ja selle pakkujale teave ka selle kohta, millistes liikmesriikides seda PEPPi pakutakse või milliste liikmesriikide kohta on võimalik avada PEPPi allkontosid. 2015. aastal elas 11,3 miljonit tööealist ELi kodanikku (vanuses 20–64 aastat) muus liikmesriigis kui see, mille kodanikud nad on, ning 1,3 miljonit liidu kodanikku töötas ühes ja elas teises liikmesriigis. Selleks, et PEPP oleks kaasaskantav, näeb PEPP määrus ette allkontode süsteemi, mille mõte on selles, et pensionikoguja saaks jätkata kogumist oma PEPPi ka siis, kui ta liigub teise liikmesriiki ja muutub selle residendiks, ning saaks ka uues riigis kasutada PEPPi sisse- või väljamaksetele rakenduvaid soodustusi, kui need antud riigis ette nähtud on. Allkontot kasutatakse kogumisperioodi jooksul tehtud sissemaksete ja väljamaksete perioodil tehtud väljamaksete üle arvestuse pidamiseks, et neile sisse- ja väljamaksetele oleks võimalik rakendada soodustuste eelduseks olevaid tingimusi. Esimene allkonto avatakse PEPPi lepingu sõlmimisel. Kui algselt oli eesmärgiks see, et allkontod oleksid võimalikud kõigi liikmesriikide kohta, siis PEPP määruse menetluse käigus sellisest nõudest loobuti. Võimaldada allkontosid kõigi EL liikmesriikide kohta oleks olnud PEPPi potentsiaalsetele pakkujatele väga suureks väljakutseks (kõigi riikide PEPPi maksureeglite tundmine). PEPP määrusesse jäi kohustus pakkuda vähemalt kahe riigi allkontot. Selle nõude täitmiseks ettenähtud üleminekuperiood on PEPP määruse kohaselt kolm aastat, mis tähendab, et hiljemalt 2025. aasta 22. märtsiks peab PEPPi pakkuja võimaldama vähemalt kahte allkontot. Kui pensionikoguja liigub teise liikmesriiki ja selle riigi kohta tema PEPPi pakkuja allkontot ei võimalda, on pakkuja kohustatud võimaldama PEPPi pakkuja vahetamist. Sellisel juhul ei kohaldata vahetamisele muidu rakenduvat viieaastast tähtaega, samuti peab vahetamine antud juhul olema pensionikogujale tasuta. Ühtlasi lubab PEPP määrus jätkata sissemaksete tegemist endisele allkontole, millisel juhul ei pruugi aga uue liikmesriigi kehtestatud soodustused sissemaksetele kohalduda. Kuivõrd PEPPi määruse eesmärgiks on muuhulgas ka pensionitoodete EL-ülest ühisturgu edendada, siis võivad PEPPi pakkujad ja PEPPi turustajad osutada oma teenuseid ka teistes EL liikmesriikides. Teenuste osutamise vabaduse või asutamisvabaduse alusel võib PEPPe pakkuda ja PEPPi turustajad võivad turustada PEPPe vastuvõtva liikmesriigi territooriumil pärast seda, kui nad on kõnealuse liikmesriigi jaoks avanud allkonto. 7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL alusel antud tegevusluba. 8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/97 kohaselt registreeritud. 9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL alusel antud tegevusluba. 3 Üldine põhimõte on, et piiriülese pakkumise puhul kohaldub vastava sektori regulatsioon, aga teenuste osutamise vabaduse kasutamine tööandja kogumispensioni asutuste ja alternatiivfondi valitsejate poolt käib vastavalt PEPPi määruse artiklile 15. PEPPi määrus reguleerib muu hulgas ka PEPPi klientide ja potentsiaalsete klientide teavitamist ning nõustamist. Seejuures tuleb arvestada nii PEPPi pikaajalist olemust, kui kliendi nõudmisi ja vajadusi ning piiranguid lepingust väljumisel. PEPPi pakkuja on kohustatud koostama PEPPi põhiteabedokumendi. See asendab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1286/2014 kohast kombineeritud jae- ja kindlustuspõhiste investeerimistoodete põhiteabedokumenti, mida PEPPi kohta siis koostama ega esitama ei pea. Kui pakutakse erinevaid investeerimisvõimalusi, siis põhi-PEPPi kohta tuleb koostada eraldi PEPPi põhiteabedokument, teiste investeerimisvõimaluste kohta võib koostada üldise põhiteabedokumendi, milles omakorda on lubatud viidata teistele dokumentidele, mis neid investeerimisvõimalusi detailsemalt kirjeldavad. Kui vajalikku teavet nende alternatiivsete investeerimisvõimaluste kohta ei ole võimalik esitada ühes põhiteabedokumendis, tuleb iga investeerimisvariandi kohta koostada ja esitada eraldi põhiteabedokument. PEPPi põhiteabedokument tuleb avaldada iga EL liikmesriigi kohta, kus PEPPi teenuste osutamise vabaduse või asutamisvabaduse alusel turustatakse ning see peab sisaldama ka teavet nii kogumise kui väljamaksete perioodi tingimuste kohta selles konkreetses liikmesriigis. Põhiteabedokumendid avaldatakse PEPPi pakkujate veebilehtedel. PEPPi lepingu kehtivuse ajal tuleb PEPPi määruse kohaselt PEPPi pakkujal esitada PEPPi säästjale pensionihüvitise teatis. See hõlmab isikustatud teavet konkreetse lepingu kohta ja andma ülevaate kogutud summa kohta. Pensionihüvitise teatis esitamise sagedus on kord aastas. Lisaks on PEPPi pakkujad kohustatud PEPPi säästjaid teavitama saabuvast väljamaksete perioodi algusest, erinevatest väljamaksete võimalustest ning õigusest muuta lepingus valitud väljamaksete liiki. Kui PEPPi leping hõlmab mitut allkontot, teavitatakse PEPPi säästjat eraldi iga allkonto väljamaksete perioodi algusest. Kui PEPPi säästja juba saab väljamakseid, teavitab PEPPi pakkuja teda tehtud väljamaksetest ning alternatiivsetest väljamaksete võimalustest. Viimane on oluline eelkõige juhul, kui PEPPi pensionisaajal on investeerimisrisk ka väljamaksete faasis. Määrusega julgustatakse PEPPi pakkujaid kasutama jätkusuutlikke investeeringuid reaalmajandusse, ennekõike taristuprojektidesse ja -ettevõtetesse ning arvestama investeeringute tegemisel ja riskide juhtimisel keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegureid. Teave viimase kohta tuleb muu hulgas kättesaadavaks teha ka PEPPi säästjatele. PEPPi puhul on lubatud pakkuda nii ühte kui mitut investeerimisvõimalust, sealhulgas on aga kohustus pakkuda põhi-PEPPi, mis on PEPPi määruses teistest investeerimisvõimalustest detailsemalt reguleeritud. Oluline on see, et põhi-PEPP peab sisaldama, kas kapitaligarantiid või tuleb investeeringute tegemisel kasutada riskimaandamise meetmeid, mille eesmärk on vältida kapitali kaotust. Sobivate riskimaandamise meetmetena nähakse nii konservatiivset investeerimisstrateegiat (võetakse vähem riske) kui elutsükli strateegiat, mis riskipositsiooni aja jooksul järk-järgult vähendab. Eesmärk on tagada, et säiliks vähemalt tehtud sissemaksete summa, millest on maha arvatud kõik tasud. Sama kehtib ka kapitaligarantiiga põhi-PEPPi puhul sellele garanteeritud intressimäära määratlemisel. Kui pakutakse mitut investeerimisvõimalust, siis peab PEPPi säästjale olema tagatud võimalus 4 muuta valitud investeerimisvõimalust ja seda vähemalt viie aasta möödumisel PEPPi lepingu sõlmimisest või viimasest investeerimisvõimaluse muutmisest. Tingimus, et investeerimisvõimalust peab olema viie aasta möödumisel võimalik muuta, on miinimumnõue, st PEPPi pakkuja võib oma klientidele võimaldada ka sagedasemat muutmist. Põhi-PEPPile on määrusega kehtestatud ka tasude piirmäär – tasud ei või ületada 1% kogutud vara väärtusest. Kui PEPPi pakutakse fondina, st eurofond, alternatiivfond või pensionifond registreeritakse PEPPina, siis peab sellisel fondil olema depositoorium. Eurofondina registreeritud PEPPi puhul on depositooriumi kohustus sätestatud sektoriaalses õiguses. Pensionifondi ja alternatiivfondi puhul sellist kohustust ei ole, mistõttu kehtestab kohustuse PEPPi määrus. Täpsemalt on nõutud, et PEPPe pakkuvad tööandja kogumispensioni asutused ja alternatiivfondide valitsejad järgiksid depositooriumi määramisel ning selle ülesannete ja kontrollikohustuste täitmisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/65/EÜ sätestatut ehk eurofondide depositooriume puudutavaid nõudeid. Konkurentsi suurendamiseks on määruses eraldi reguleeritud ka PEPPi säästja õigust vahetada PEPPi pakkujaid. PEPPi pakkujat saab vahetada, kui PEPPi lepingu sõlmimisest on möödunud vähemalt viis aastat. Seega saab pakkujaid vahetada kõige tihemini iga viie aasta järel. Vahetada võib nii samas riigis asutatud PEPPi pakkujaid kui ühe riigi PEPPi pakkuja teise riigi PEPPi pakkuja vastu, reeglid on ühesugused. Mida PEPPi pakkuja vahetamiseks teha tuleb ja kuidas vahetustehing toimub, on reguleeritud PEPPi määruses. Oluline on silmas pidada, et vahetamisel tuleb ka uue sõlmitava PEPPi lepingu puhul avada kõik eelmise PEPPi lepingu allkontod. Seega on PEPPi pakkujate vahetamise võimalused praktikas tegelikult oluliselt piiratud ja võivad olla väga erinevad sõltuvalt sellest, milliste riiki praeguste või endiste residentidega on PEPPi säästjate näol tegemist. Väiksema pensionituru puhul ei pruugi peale selles riigis asutatud PEPPi pakkujate teisi potentsiaalseid pakkujaid leidudagi, kes oleksid valmis selle riigi kohta allkonto avama või on selliseid pakkujaid väga vähe. Määrus näeb ette, et vahetamist tuleb võimaldada vähemalt nende PEPPi lepingute puhul, mis on kogumisfaasis. Väljamaksete faasi puhul ei ole aga näiteks eluaegse annuiteedi puhul vahetamise võimaluse pakkumine elukindlustusseltsile kohustuslik. Kui PEPPi pakkuja vahetamise käigus lahkutakse põhi-PEPPist, siis puudub pakkujal kohustus anda selles lepingus muidu sisalduvat kapitaligarantiid vahetamisele. Ehk kui muidu oleks tehtud sissemaksete summa, millest on maha võetud tasud, pidanud vähemalt säilima, siis lepingust lahkumisel PEPPi pakkuja vahetamisel see garantii kehtima ei pea ning sõltuvalt tegelikest investeerimistulemustest võib PEPPi säästja olla siin ka rahas kaotanud. PEPPi vahetamise tasu ei või määruse järgi ületada 0,5% uude PEPPi lepingusse ülekantavast summast või kui portfellivalitsemise teenusena pakutava PEPPi vahetamisel võimaldatakse väärtpaberite üleandmist, siis nende väärtusest. Kui PEPPi säästja vahetab elukohta ja muutub teise riigi residendiks, kuid tema PEPPi pakkujal ei ole valmidust avada tema uue residentriigi kohta allkontot, saab PEPPi säästja PEPPi pakkuja vahetamist kasutada ilma, et rakenduks viieaastane tähtaja piirang. Samuti ei ole PEPPi pakkujal lepingu lõppemisel antud juhul õigust võtta tasu (vahetamise tasu). PEPPi väljamaksete viise määrus detailsemalt ei reguleeri. Põhimõte on, et valikus võiksid olla kõik erinevad väljamaksete lahendused: eluaegne ja tähtajaline pension ning ühekordne väljamakse. Siiski on liikmesriikidel lubatud eelistada teatud liiki väljamakseid. Seega võib 5 näiteks väljamaksete maksustamine sõltuda sellest, millise väljamaksete liigiga on tegemist. Näiteks on Eestis kolmanda samba puhul eluaegne ja vähemalt keskmiselt elada jäänud aastatele jaotatud tähtajaline pension tulumaksuvabad, lühemad tähtajalised pensionid ja ühekordsed väljamaksed aga maksustatud tulumaksuga, määras 10 protsenti. Määrus lubab aga kehtestada liikmesriikidel ka piiranguid teatud väljamaksetele, näiteks seada piirmäär ühekordsele väljamaksele, et suuremas osas kasutataks just eluaegset või tähtajalist pensionit (näiteks, et ühekordne väljamakse ei või ületada 30% kogutud summast vms). Selle, kuidas pensionile jäädes raha välja võtma hakata, peaks PEPPi säästja määruse kohaselt saama määrata PEPPi lepingu sõlmimisel ja iga uue allkonto avamisel. Samuti peaks väljamaksete viisi saama muuta PEPPi pakkuja vahetamisel, aasta enne pensionile jäämist ja pensionile jäädes. Kui PEPPi leping võimaldab erinevat liiki väljamakseid, on PEPPi pakkuja kohustatud võimaldama allkontode kohta erinevate väljamaksete viiside määratlemist. Arvestades, et PEPPi pakkujad on liikmesriikides asutatud erinevad finantssektori teenusepakkujad, teostavad järelevalvet nende tegevuse üle ka kohalikud finantsjärelevalve asutused (Eesti puhul on selleks Finantsinspektsioon), koordineeriv roll on aga EIOPA-l. Karistused ja muud meetmed, mida kohaldatakse määruses kehtestatud nõuete rikkumise eest, tuleb kehtestada liikmesriikidel. Karistuste piirmäärad on sätestatud aga määrusega. Et võetud meetmetel oleks hoiatav mõju laiemale avalikkusele, näeb määrus ette rikkumist puudutavate otsuste ja määratud karistuste avalikustamise. Erandiks on olukorrad, kus avaldamine ohustaks finantsturgude stabiilsust või pooleli olevat uurimist. Ühtlasi täidab avalikustamine tarbijakaitselisi eesmärke, sest hoiatab PEPPide eest, mille turustamisel rikutakse määruses kehtestatud nõudeid. PEPPi määruses olevate nõuete rikkumiste korral tuleb liikmesriikidel ette näha halduskaristused. Halduskaristuste ja muude haldusmeetmete loetelu, mis peab finantsjärelevalve asutusele, st Eesti puhul Finantsinspektsioonile ettenähtud olema, on esitatud artiklis 67. Seejuures on PEPPi määruse artiklis 67(3) toonitatud, et halduskaristusi või muid haldusmeetmeid peab saama rikkumise korral kohaldada vastavalt liikmesriigi õiguses sätestatud tingimustele PEPPi pakkujate juhtorgani ja kõrgema juhtkonna ning teiste füüsiliste isikute suhtes, kes on rikkumise eest vastutavad. PEPPi määruse kohaselt tuleks halduskaristuste ja muude haldusmeetmete puhul võtta arvesse, et haldustrahvidel oleks hoiatav mõju, samuti selliseid tegureid nagu rikkumisest tulenev kindlaks tehtud rahaline kasu, rikkumise raskusaste ja kestus ning kui see on asjakohane, peaksid need hõlmama trahvi vähendamist tulenevalt koostööst finantsjärelevalve asutusega. Halduskaristuste kehtestamisel ja avaldamisel tuleb samas järgida põhiõiguste hartas sätestatud põhiõigusi. EL-i õigusest tulenevaid kohustusi kohaldada teatud rikkumiste korral kõrgema määraga rahalisi sanktsioone (sh haldustrahve) käsitletakse Eesti õiguses läbi sunniraha instituudi. Haldussunni meetmed, sh sunniraha ei sobi aga rakendada olukorras, kus rikkumist ei ole võimalik ennetada ega kõrvaldada. Karistusõiguslike meetmete rakendamine, s.h. väärtegude menetlemine on nn viimane abinõu (ultima ratio). PEPPi määruse artikli 67 punkt 2 näeb ette, et liikmesriigid tagavad, et nende õigus- ja haldusnormidega on ette nähtud karistused ja muud haldusmeetmed vähemalt järgmisteks juhtudeks: a) artikli 6 lõikes 1 osutatud finantsettevõtja on saavutanud PEPPi registreerimise vale- või eksitavaid andmeid esitades või mõnel muul ebaausal viisil artikleid 6 ja 7 rikkudes; 6  b) artikli 6 lõikes 1 osutatud finantsettevõtja pakub või levitab tooteid nimetuste „üleeuroopaline personaalne pensionitoode“ või „PEPP“ all, kuigi nimetatud tooted on nõuetekohaselt registreerimata; c) PEPPi pakkuja ei ole artiklit 18 või 19 rikkudes võimaldanud kaasaskantavuse teenust või esitanud artiklite 20 ja 21 kohaselt nõutud teavet selle teenuse kohta või ei ole täitnud IV ja V peatükis, artiklites 48 ja 50 ning VII peatükis sätestatud nõudeid ja kohustusi; d) depositoorium ei ole täitnud talle artiklist 48 tulenevaid kontrollikohustusi. Sellest lähtuvalt lisatakse eelnõuga väärteo koosseisud ka eelpool viidatud PEPPi määruses nimetatud normide rikkumise eest, et tagada kooskõla EL-i õigusega. 2.2. Eesti pensionisüsteem ja kehtiv regulatsioon Eesti pensionisüsteem koosneb kolmest sambast. I ja II sammas kokku peaksid tagama keskmise pensioni, mille suurus on 40% keskmisest palgast, ja ülejäänu tuleks koguda III sambas või kasutades muid, pensionisüsteemi väliseid võimalusi. Keskmine I samba brutopensioni suhe Eesti keskmisse brutopalka oli 2021. aasta lõpus 36%, samade näitajate netosuhe aga 43%. Vanaduspensionäre, kes saavad ka II sambast pensionit, on veel suhteliselt vähe, mistõttu II sammas asendusmäära praegu oluliselt ei mõjuta. Kuigi III sambaga liitumine on viimasel ajal tõusnud, kasutatakse seda praktikas siiski veel vähe. 2021. aasta lõpu seisuga oli III sambaga liitunud umbes 179 500 inimest. Seejuures liitus umbes 73 000 inimest III sambaga 2020. aastal, mil liitumise hoogustumine oli tingitud seaduse muudatusest, mis säilitas III samba pensioniea vanuses 55 aastat neile, kes on liitunud III sambaga enne 2021. aastat. Keskmine III samba sissemakse10 oli 2020. aastal 2,7% ja 2019. aastal 3,5% sambaga liitunud isiku palgast (arvutusse ei ole hõlmatud isikuid, kes sissemakseid üldse ei teinud). Omakorda neist, kes tegid 2020. aastal sissemakseid, olid umbes 60% Eesti keskmist palka ületava palgaga. Keskmiselt oli III sambaga liitunul 2021. aasta lõpu seisuga sambas vara 3 687 euro, mediaan aga vaid 871 eurot. III samba statistika näitab, et III samba hõlmatus on liialt väike, kogutavad summad pole piisavad ja III sambasse kogujad on eelkõige kõrgepalgalised. Tihti võetakse kogutud raha välja veel enne, kui pensioniikka üldse jõutakse – 2021. aastal olid 20% III sambast väljamaksete saajatest nooremad kui 55-aastased. Tulemusena ei panusta III sammas praegu piisavalt asendusmäära ehk pensioni ja palga suhte tõusu. PEPPi nähakse kui uut vabatahtlikku pensionitoodet, mistõttu läheks see Eestis III samba ehk täiendava kogumispensioni alla. Selleks täiendatakse käesoleva eelnõuga KoPSi ja lisatakse III samba regulatsiooni PEPPi lepingud kui ühed võimalikud III samba tooted. Samuti tehakse vajalikud täpsustused teistes finantssektori seadustes, et tagada PEPPi määruse sujuv rakendus. Kui seni on III sambas raha koguda olnud võimalik vabatahtlikus pensionifondis või sõlmides elukindlustusseltsiga täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu, siis PEPPi näol lisanduvad valikusse ka hoiused, portfellivalitsemise leping ning eurofondid ja alternatiivfondid, mis on PEPPina registreeritud. PEPP võib olla ka elukindlustuslepingu vormis. Samuti võimaldatakse eelnõuga luua vabatahtlikku pensionifondi, mis registreeritakse PEPPina. Nimelt ei eelda IFS eraldi tegevusluba tööandja pensionifondi valitsemiseks, aga see on hõlmatud vabatahtliku 10 2021. aasta sissemaksete andmed selguvad suvel 2022. 7 pensionifondi valitsemise tegevusloaga. PEPPi määruse kohaselt omakorda, on tööandjapensioni kogumisasutustel aga lubatud PEPPi pakkuda, kui neil on siseriiklikult õigus pakkuda ka individuaalseid pensioniskeeme. Seega saab Eesti puhul öelda, et vabatahtliku pensionifondi valitseja puhul on need määruse tingimused täidetud ning PEPP võib olla vabatahtliku pensionifondi vormis (tööandja pensionifond PEPP olemuslikult olla ei saakski). Kuivõrd tegemist on eraldiseisvate pensionifondidega, on tagatud ka PEPPina registreeritud vabatahtliku pensionifondi ja tööandja pensionifondi vara ja kohustuste eraldatus, nagu seda on määruses sätestatu kohaselt nõutud. PEPPina registreeritud pensionifondi pakkumisel tuleb fondivalitsejal lähtuda kogumispensionide seaduses ja investeerimisfondide seaduses sätestatust, arvestades PEPPi määrusest tulenevaid erisusi. Seejuures tuleb täita just tööandja pensionifondi ja selle valitsemise suhtes sätestatud nõudeid, mis on kohati rangemad kui tavalise vabatahtliku pensionifondi puhul. Ka ülejäänud PEPPide pakkumisel tuleb esmajoones lähtuda PEPPi määrusest ja seejärel juba sektoriaalsest õigusest. Kogumispensionide seadus suuri piiranguid III samba toodetele ei sea. Olulisimad neist on seotud pensioniea ja maksusoodustuste rakendumisega. III samba pensioniiga on vanaduspensioniiga miinus viis aastat. Kui raha võetakse välja varem, tuleb väljamakselt tasuda tulumaks 20%. Väljamaksetele pensionieas rakenduvad soodustused. Eluaegne ja vähemalt keskmiselt elada jäänud aastatele jaotatud tähtajaline pension on maksuvabad, lühemad tähtajalised pensionid ja ühekordsed väljamaksed maksustatud tulumaksuga määras 10%. Viimasel juhul peab vastavalt lepingu sõlmimisest või pensionifondi osakute omandamisest olema möödunud ka vähemalt viis aastat. Eelnõu kohaldab samu reegleid ka PEPPi lepingutele. Samuti hõlmab eelnõu PEPPi lepingu sissemaksed olemasolevate III samba sissemaksete alla, mida on võimalik teha tulumaksuvabalt kuni 15% ulatuses maksustatavast tulust, kuid mitte suuremas summas kui 6 000 eurot aastas. Vastavad täpsustused tehakse eelnõuga ka tulumaksuseaduses. 2.3. Eelnõu väljatöötamiskavatsus Eelnõu on vajalik otsekohalduva PEPP määruse rakendamiseks. Eelnõu suhtes ei ole väljatöötamiskavatsust koostatud. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 3.1. Eelnõu § 1 – kogumispensionide seaduse (KoPS) muutmine KoPS § 2 lõige 3. Eelnõuga täpsustatakse täiendava kogumispensioni definitsiooni selliselt, et lisaks senistele vabatahtlikele pensionifondidele ja täiendava kogumispensioni kindlustuslepingutele hõlmaks see ka PEPPi määruses sätestatule vastavaid PEPPi lepinguid. Sellega laieneb pensionitoodete ring, mida III sambas raha kogumiseks kasutada saab. Sätestatakse, et täiendav kogumispension on hüvitis, mille saamiseks omandatakse vabatahtliku pensionifondi osakuid või sõlmitakse täiendava kogumispensioni kindlustusleping vastavalt KoPS-s sätestatud tingimustele või sõlmitakse PEPPi määruse artikli 2 punktis 4 nimetatud PEPPi leping ning mille suhtes kohaldatakse tulumaksuseaduses sätestatud soodustusi. KoPS § 3 lõige 21. Paragrahv määratleb pensionifondi liigid. Seoses PEPPi lepingu lisandumisega täiendatakse paragrahvi uue lõikega, milles täpsustatakse, et vabatahtlik pensionifond võib olla ka PEPPi määruse artiklites 5–7 sätestatud korras selle määruse artikli 8 2 punktis 2 nimetatud üleeuroopalise personaalse pensionitoote ehk PEPPina registreeritud pensionifond. PEPPi lubatud pakkujad on loetletud PEPPi määruse artikli 6 punktis 1 ja nendeks on mõnes EL liikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutused, elukindlustusega tegelevad kindlustusandjad, tööandjapensioni kogumisasutused, kellel on liikmesriigi õiguse kohaselt lubatud pakkuda ka personaalseid pensioniskeeme ja kelle sellise tegevuse üle teostatakse järelevalvet, eurofondid ja eurofondi valitsejad, alternatiivfondi valitsejad ning investeerimisühingud, kes pakuvad portfelli valitsemise teenust. Vastavalt IFS-le saab tööandja pensionifonde valitseda fondivalitseja, kellel on vabatahtliku pensionifondi valitsemise tegevusluba. Kuivõrd PEPP ei saa olla tööandja pensionifond, saabki see antud juhul olla muu vabatahtliku pensionifondi kujul. Seetõttu tehaksegi vastav täpsustus ka KoPSis. KoPS § 31 lõige 12. Eelnõuga lisatakse KoPSi pensioni investeerimiskonto paragrahvi uus lõige, milles sätestatakse sellele kontole ja konto kaudu soetatud finantsvarale sissenõude pööramise erisused. Kehtivas KoPS-s on see küsimus lahendatud läbi § 5 lõikes 21 esitatud viite IFS § 64 lõigetes 11 ja 13 kohustusliku pensionifondi osaku kohta sätestatud kohaldumisele. Eelnõuga ei tehta siin sisulist muudatust, aga sätestatakse vastavad põhimõtted KoPS-s ja loobutakse viitest IFS-le. II samba puhul kehtib põhimõte, et üldiselt ei saa pensionivarale sissenõuet pöörata. Erand kehtib vaid olukorras, kus pensionikoguja on surnud ja tema pärandvara suhtes on välja kuulutatud pankrot. 2023. aasta 1. jaanuarist avaneb kohtutäituritel võimalus arestida võlglasest II sambaga liitunud isiku nõue väljamakse saamiseks Pensionikeskuselt, mis tähendab, et kui raha hakatakse II sambast välja maksma, saab sealt siis enne väljamakse tegemist pidada kinni võlgade katteks vajaliku summa. 2023. aasta 1. jaanuaril jõustub ka IFS § 64 lõike 11 muudatus (võetud vastu 2022. aasta 18. mai investeerimisfondide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega), mis lubab võlgu katta pärandvara hulka kuuluvate osakute arvelt ka siis, kui pärandvarale ei ole pankrotti välja kuulutatud, kuid surnud osakuomanikul on võlad ja pärandvara suhtes algatatakse täitemenetlus. Pärimise korral ei lähe pärijatele mitte üksnes pärandvara, aga ka võlad. Uues sõnastuses IFS § 64 lõike 11 kohaselt ei pea pärija ise oma finantsvahendeid päritavate võlgade tasumiseks kasutama. Pensioni investeerimiskonto puhul kehtivad samad reeglid, mis kohustusliku pensionifondi osakutele sissenõude pööramisel. Selguse huvides aga viite kasutamisest loobutakse. Nimelt on pensioni investeerimiskonto puhul pensionivara laiem – see võib hõlmata nii raha, kui aktsiaid, võlakirju, fondiosakuid jm finantsinstrumente. Lisaks viitab uues sõnastuses IFS § 64 lõige 11, et sissenõude saab pöörata pärandvara hulka kuuluvatele kohustusliku pensionifondi osakutele, mis on võlgnikust pärandaja pensionikontol, pensioni investeerimiskontol olevat raha ja selle eest soetatud finantsvara pensionikontol aga ei registreerita. Mõeldud on aga, et kehtib sama põhimõte, et sissenõude saab pärandvarale antus olukorras pöörata, kui see ei ole pärija II sambasse veel liikunud. Eelnõuga sätestataksegi vastavad põhimõtted KoPS §-s 31 ja võetakse pensioni investeerimiskonto eripärasid arvesse – pensioni investeerimiskontot kasutava isiku surma korral on tema pärandvara pankroti puhul pankrotihalduril või täitemenetluses tema pärandvarale sissenõude pööramisel kohtutäituril õigus pöörata sissenõue ka tema pensioni investeerimiskontole ja selle kaudu soetatud finantsvarale, muudel juhtudel on pensioni investeerimiskontole ja selle kaudu soetatud finantsvarale sissenõude pööramine keelatud. Sissenõude pööramisel pensioni investeerimiskontole või selle kaudu soetatud finantsvarale kohalduvad juba täitemenetluse seadustiku vastavad sätted (eelkõige §-d 115 ja 124). KoPS § 5 lõige 21, mis lihtsalt viitab IFS § 64 lõigete 11 ja 13 kohaldamisele, tunnistatakse eelnõuga kehtetuks. Mõlemad muudatused jõustuvad 1. jaanuaril 2023, mil jõustub ka IFS § 64 uues sõnastuses lõige 11. Muudatus ei puuduta PEPPi lepingut. 9 KoPS § 5 lõiked 21 ja 4. Paragrahv reguleerib teiste seaduste kohaldamist. Lõige 21 ei puuduta PEPPi, aga on seotud II sambaga ja eelnõus esitatud KoPS § 31 uue lõikega 12 (vt ka vastavaid selgitusi). Kuivõrd eelnõu sätestab pensioni investeerimiskontot puudutava sissenõude pööramise erisuse KoPS §-s 31, siis pole viide IFSi kohustusliku pensionifondi osakule sissenõude pööramise sätetele enam vajalik. Seetõttu tunnistatakse KoPS § 5 lõige 21 kehtetuks. Eelnõuga lisatakse paragrahvi 5 lõige 4, milles täpsustatakse, et PEPPina registreeritud pensionifondile ja PEPPi lepingule kohaldatakse KoPSi ja KoPS §-s 5 nimetatud teisi õigusakte, kui PEPPi määrusest ei tulene teisiti. Üldine loogika on, et kohaldub PEPPi määrus ja selle rakendusaktid ning EL valdkondlik õigus, et sõltuvalt PEPPi pakkujast vastav finantssektori regulatsioon. KoPS § 53 lõiked 1–21, 3 ja 5. Paragrahvis on III samba ehk täiendava kogumispensioni üldsätted. Eelnõuga lisatakse lõigetesse 1–21 ja 3 viited PEPPi lepingule ning täiendatakse paragrahvi uue lõikega, kus täpsustatakse, mida olemasolevast täiendava kogumispensioni regulatsioonist PEPPi lepingule ei kohaldata. Lõikes 1 sätestatakse, et täiendava kogumispensioni saamiseks omandab isik vabatahtliku pensionifondi osakuid, sõlmib kindlustusandjaga täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu või sõlmib PEPPi määruse artikli 2 punktis 15 nimetatud PEPPi pakkujaga PEPPi lepingu. Sättesse on lisatud viide PEPPi lepingule, mis tähendab, et laieneb III samba pensionitoodete valik. Lisaks senistele vabatahtlikele pensionifondidele ja täiendava kogumispensioni kindlustuslepingutele saab III sambas pensioni koguda edaspidi ka PEPPi lepingu alusel. Vastavalt otsekohalduvale PEPPi määrusele võib PEPP olla samuti fondi või kindlustuslepingu vormis (PEPPina registreeritud pensionifond, eurofond, alternatiivfond või kindlustusleping), aga ka hoiuse või portfellihaldusteenuse vormis (so krediidiasutuse või investeerimisühingu pakutav PEPP). Lõige 2: III sambas võib isikul olla raha korraga ka mitmes pensionifondis ja/või kindlustuslepingus. Sama hakkab kehtima PEPPi puhul, mistõttu lisatakse eelnõuga lõikesse 2 viide ka PEPPi lepingule, mida on siis samuti lubatud sõlmida mitu ja seda nii ühe kui erinevate PEPPi pakkujatega. Lõikes 21 on täpsustatud, et kolmanda samba sissemakseid on õigus teha oma töötajate, teenistujate ning juhtimis- ja kontrollorgani liikmete eest ka tööandjal. Kuigi PEPP ei ole olemuslikult tööandja pensioniskeem, ei ole põhjust siiski selle puhul keelata tööandja sissemakseid. Ka praegu ei ole eraldi tööandja pensionifonde Eestis loodud, kuid tööandjatel on võimalik teha sissemakseid individuaalsetesse pensioniskeemidesse. Eelnõuga lisatakse lõikesse 21 viide PEPPi lepingule ja sätestatakse, et isiku eest võib täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu kindlustusmakseid tasuda ja sissemakseid teha vabatahtliku pensionifondi osakute omandamiseks ning PEPPi lepingusse tema tööandja. Lõikes 3 on sätestatud, et täiendav kogumispension makstakse välja KoPS-s, vabatahtliku pensionifondi tingimustes ja täiendava kogumispensioni kindlustuslepingus sätestatud tingimustel ja korras. Seoses PEPPi lepingu lisandumisega täiendatakse eelnõuga seda loetelu PEPPi lepingu tingimustega. Kui raha on kogutud PEPPi lepingu alusel, siis juhindutakse väljamaksete tegemisel eelnõuga KoPS-i lisatavas §-s 651 ja PEPPi lepingus sätestatust. Lõikes 5 on sätestatud, et PEPPi lepingu ega PEPPina registreeritud pensionifondi suhtes ei kohaldata KoPS §-des 54 ja 541, § 55 lõigetes 1–4 ning §-des 56–65 sätestatut, mis reguleerivad Eestis siseriiklikult pakutavat III sammast. Vastav PEPPi regulatsioon on kehtestatud PEPPi määruses ja eelnõuga KoPS-i listavas §-s 651. 10 KoPS § 55 lõiked 11, 4–6. Paragrahv reguleerib vabatahtliku pensionifondi osakute vahetamise üldisi põhimõtteid. Lõike 4 kohaselt kohaldatakse vabatahtliku pensionifondi osakute vahetamisele kohustusliku pensionifondi osakute vahetamise kohta sätestatut. Täpsemalt sätestab lõige 4, et kohaldatakse KoPS § 23 lõigetes 2–4 ja §-s 26 kohustusliku pensionifondi osakute vahetamise kohta sätestatut. Seaduse muudatustega, mis tegid raha kogumise II sambas vabatahtlikuks, muudeti ulatuslikult kohustusliku pensionifondi osakute vahetamise sätteid. Valikusse lisandus pensioni investeerimiskonto ja vahetamist puudutavad paragrahvid said uue sõnastuse. Seejuures jäi tähelepanuta, et nende muudatuste tulemusel KoPS § 55 lõikes 4 esitatud viited selliselt enam ei toimi. Tekkinud viga parandatakse eelnõuga. Selleks lisatakse paragrahvi lõige 11 ja antakse lõikele 4 uus sõnastus. Need muudatused ei puuduta PEPPina registreeritud pensionifondi, mille vahetamine on reguleeritud PEPPi määruses. Lõikes 11 taasesitatakse KoPSi kohustusliku pensionifondi osakute vahetamise regulatsiooni muutmisel kaduma läinud põhimõte, et vabatahtliku pensionifondi osakute vahetamise korral toimub ühe pensionifondi osakute tagasivõtmine ja teise pensionifondi osakute väljalaskmine. Selle tulemusel omandab isik pensionifondi osakute tagasivõtmishinna eest vastava arvu teise pensionifondi osakuid, tasudes viimaste eest sama päeva puhasväärtuse ulatuses. Lõikele 4 antakse uus sõnastus ja täpsustatakse selles esitatud viiteid KoPS §-dele 23 ja 26. Eelpool viidatud põhjustel ei ole KoPS § 23 lõikele 4 viitamine siin enam kohane, mistõttu jäetakse see viide välja ja sätestatakse selle asemel KoPS § 55 lõikes 4 endas, et vabatahtliku pensionifondi osakute vahetamine toimub IFS-s ja vahetamisega seotud pensionifondide tingimustes ettenähtud korras ning et sellele kohaldatakse KoPS § 23 lõigetes 2 ja 3 ning § 26 lõike 2 esimeses lauses ja lõigetes 3–5 kohustusliku pensionifondi osakute vahetamise kohta sätestatut, arvestamata § 24 lõikes 5 sätestatud vahetustehingu tähtpäeva. KoPS § 26 lõige 3 reguleerib olukorda, kus kohustusliku pensionifondi osakute tagasivõtmine on keelatud ja sätestab, kuidas siis toimitakse. Samu reegleid kohaldatakse samas olukorras ka vabatahtliku pensionifondi osakute vahetamisel. Pensionikeskus teeb sellisel juhul vahetustehingu esimesel võimalusel pärast takistavate asjaolude äralangemist, aga siin ei saa kohaldada KoPS § 26 lõikes 2 viidatud KoPS § 24 lõikes 5 sätestatud osakute vahetustehingute tähtpäevi, mis on II samba spetsiifilised. Eelnõuga lisatakse paragrahvi lõiked 5 ja 6, mis täpsustavad PEPPina registreeritud pensionifondi osakute vahetamisega seonduvat. Lõikes 5 sätestatakse, et vabatahtliku pensionifondi, mis ei ole PEPPina registreeritud pensionifond, osakuid ei saa vahetada PEPPina registreeritud pensionifondi osakute vastu. PEPP muutub küll osaks Eesti III sambast, kuid arvestades selle eripärasid ja asjaolu, et PEPP peab muu hulgas olema vahetatav piiriüleselt, hoitakse PEPPi pensioniskeeme selles mõttes eraldi, et liikumine teistest III samba pensioniskeemidest PEPPi ei ole võimalik ega vastupidi. Selleks, et piiriülene liikumine oleks võimalik, näeb PEPPi määrus ette eraldi allkontode avamise liikmesriikide põhiselt, mille residendiks pensionikoguja parasjagu on, et oleks võimalik täita erinevates liikmesriikides pensionikogumisele antud maksusoodustustele seatud tingimusi. Ka PEPPide vahetamisel peab olema tagatud samade allkontode avamine uues PEPPi lepingus. Nii ei ole mõeldav, et selline vahetamine saaks toimuda PEPPi ja muude III samba pensioniskeemide vahel. Kui PEPPi leping võimaldab väljamakseid varem kui pensionieas, siis on küll võimalik PEPPi lepingust raha välja võtta (arvestada tuleb maksutagajärgedega) seejärel kogumist tavalises III samba skeemis alustada. Sama ka vastupidi. See, kuidas toimub ühe PEPPina registreeritud pensionifondi osakute vahetamine teise PEPPina registreeritud pensionifondi osakute vastu või liikumine ühest PEPPi lepingust teise laiemalt, on reguleeritud PEPPi määruses. Lõikes 6 täpsustataksegi, et PEPPina registreeritud 11 pensionifondi osakuid saab vahetada teise PEPPina registreeritud pensionifondi osakute vastu, arvestades PEPPi määruse artiklis 44 sätestatut või kanda nimetatud määruse artiklites 52–56 sätestatud korras PEPPi pakkujate vahetamise käigus osakute tagasivõtmisel saadud summa teise PEPPi lepingusse. KoPS § 651. Seadusesse lisatakse uus paragrahv, milles kehtestatakse nõuded PEPPi väljamaksetele. PEPP hakkab konkureerima teiste III samba pensioniskeemidega ja PEPPi suhtes kohaldatakse vastavalt Euroopa Komisjoni antud soovitustele ka samu maksureegleid, mis seni III samba puhul kehtinud on. PEPPi koheldakse sarnaselt olemasolevatele III samba pensioniskeemidele, mistõttu ei seata väljamaksetele PEPPist ka täiendavaid piiranguid. Nii sätestataksegi lõikes 1, et PEPPi lepingu tingimustega võib sätestada, millisest vanusest alates on PEPPi säästjal (defineeritud PEPPi määruse artikli 2 punktis 3) õigus PEPPi pensionimaksetele või muudele PEPPi väljamaksetele. Vastavalt PEPPi määruse artikli 2 punktile 9 mõeldakse PEPPi pensionimaksete all sama määruse artikli 58 lõikes 1 sätestatud vormis väljamakseid (so eluaegne ja tähtajaline pension, ühekordne väljamakse ning nende võimalikud kombinatsioonid), mida tehakse seoses pensionile jäämise või eeldatava pensionile jäämisega. PEPPi määruse artikli 2 punkti 10 kohaselt loetakse muudeks PEPPi väljamakseteks muid lisahüvitisi, millele PEPPi pensionisaajal on vastavalt PEPPi lepingule õigus ja seda eelkõige väljamaksete näol, mida tehakse lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel või kui lepinguga kaetakse biomeetrilisi riske. Lõike 1 kohaselt jääbki see, kas ja millal on võimalik raha PEPPi lepingust välja võtta enne pensioniikka jõudmist või kas sellega kaetakse ka muid kindlustusriske kui üleelamisrisk, PEPPi lepingu reguleerida. Nii on see ka olemasolevate III samba pensioniskeemide puhul. Pensioniea sätestab lõige 2. Ka siin ei nähta PEPPi suhtes ette erisusi võrreldes olemasolevate III samba pensioniskeemidega. PEPPi pensioniiga on sama, mis III sambal üldiselt. See tähendab, et PEPPi säästjal tekib PEPPi pensionimaksetele õigus, kui tal on riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud vanaduspensioniikka jõudmiseni jäänud viis aastat, samuti siis, kui tal on tuvastatud puuduv töövõime. KoPS § 722. Paragrahv sisaldab rakendussätet, mis puudutab puuduva töövõime määratlust. Nimelt loetakse KoPSi puhul puuduva töövõime tingimus täidetuks ka isikul, kellel on tuvastatud täielik töövõimetus riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel. Sama peaks kehtima ka PEPPi puhul, mistõttu lisatakse kõnealusesse rakendussättesse viide ka KoPS §-le 651. KoPS § 727 lõige 5. Paragrahvis on kehtestatud rakendussätted, mis puudutavad III samba pensioniiga. Põhimõte, et III samba pensionieaks on vanaduspensioniiga miinus viis aastat, kehtib alates 2021. aasta 1. jaanuari. Varem oli III samba pensioniiga 55 aastat. Rakendussätetega jäeti neile isikutele, kes on III sambaga liitunud enne 2021. aasta 1. jaanuari, varasem pensioniiga (55 aastat) kehtima (vt täpsemaid reegleid KoPS §-st 727). Arvestades, et PEPPi määrus rakendus 2022. aasta 22. märtsil, ei ole PEPPi lepinguid enne 2021. aastat keegi sõlminud. Seega ei saa siin ka varasem III samba pensioniiga kehtida. Nii täpsustataksegi lõikes 5, et antud paragrahvi PEPPi lepingu suhtes ei kohaldata. 3.2. Eelnõu § 2 – investeerimisfondide seaduse (IFS) muutmine IFS § 5 lõige 2. Paragrahvis on defineeritud kohustuslik ja vabatahtlik pensionifond. Seejuures on lõikes 2 täpsustatud, et vabatahtlik pensionifond võib olla muu hulgas ka tööandja pensionifond. Seoses PEPPi lisandumisega muudetakse eelnõuga lõiget 2 ja lisatakse sinna viide ka PEPPi määruse kohasele PEPPina registreeritud pensionifondile. PEPP võib olla seega vabatahtliku pensionifondi vormis. 12 IFS § 24 lõige 4. Paragrahvis 24 on reguleeritud fondi ärinime või nimetuse kasutamist. PEPPina registreeritud fondi puhul lähtutakse PEPPi määrusest, mistõttu täpsustatakse eelnõuga, et lõikes 4 sätestatud nõuet, et pensionifondi nimetuses tuleb kasutada sõna „pensionifond“, PEPPi puhul ei kohaldata. IFS § 25 lõiked 21 ja 22. Paragrahvis on sätestatud, millistele fondidele IFS avaliku fondi osa sätteid kohaldatakse ja mis ulatuses kohaldatakse. Eelnõuga täiendatakse kõnealust paragrahvi kahe uue lõikega ja sätestatakse, et vastava fondi regulatsiooni IFS-s kohaldatakse PEPPina registreeritud sellisele fondile vaid niivõrd, kuivõrd PEPPi määrusest ei tulene teisiti. Nii sätestatakse lõikes 21, et eurofondile ja alternatiivfondile, mis on PEPPi määruse artiklites 5–7 sätestatud korras registreeritud sama määruse artikli 2 punktis 2 nimetatud üleeuroopalise personaalse pensionitoote ehk PEPPina, kohaldatakse IFSi § 25 lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt, kui PEPPi määrusest ei tulene teisiti. Analoogselt sätestatakse lõikes 22, et PEPPina registreeritud pensionifondile kohaldatakse IFSi § 25 lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt, kui PEPPi määrusest ei tulene teisiti. Lisaks kohaldatakse PEPPina registreeritud pensionifondi suhtes tööandja pensionifondi regulatsiooni ehk IFS § 46 lõigetes 2 ja 3, § 124 lõikes 2, § 1372 lõigetes 1–4, lõike 5 punktides 1 ja 3, lõigetes 6–8, ning § 1373 lõigetes 1–4 ja 13 tööandja pensionifondi kohta sätestatut. Nimelt võib PEPPi pakkujaks olla muu hulgas tööandjapensioni kogumisasutus ja seda eeldusel, et tal on siseriiklikult lubatud valitseda ka individuaalseid pensioniskeeme. PEPPi määrus tugineb omakorda sellele, et pakkujad on ise EL vastava valdkondliku õigusega reguleeritud. Seega pensionifondi kontekstis tähendab see, et PEPPi puhul ei saa olemuslikult olla tegemist tööandja pensionifondiga, see saab olla muu vabatahtlik pensionifond, kuid sellisele fondile kohalduvad siiski ka tööandja pensionifondi suhtes kehtivad nõuded niivõrd, kuivõrd need on kohaldatavad. Näiteks IFS § 1373 puhul, mis reguleerib tööandja pensionifondi valitsemise üleandmise loa taotluse menetlemist ja loa andmise erisusi, ei ole lõiked 5–12 kohaldatavad. Seda põhjusel, et need reguleerivad olukorda, kus fondi valitsemise üleminek toob kaasa piiriülese pakkumise ja sätestavad, et sellisel juhul ei pea tööandja pensionifondi piiriülese pakkumise regulatsiooni lisaks veel kohaldama. PEPPi puhul aga vastavalt PEPPi määrusele tööandja pensionifondide piiriülest regulatsiooni ei kohaldatagi, see on aga PEPPi määruses reguleeritud (artiklid 15 ja 16). PEPPi määruse artikleid 15 ja 16 tuleb seega kohaldada ka siis, kui PEPPina registreeritud pensionifondi vara valitsemise üleandmise tulemusel tekib piiriülene pakkumine teise EL liikmesriiki. IFS § 36 lõige 41. Eurofondi ja pensionifondide puhul kehtib põhimõte, et fondi tingimusi või põhikirja ei või muuta selliselt, et fond ei ole enam vastavalt eurofond või kohustuslik või vabatahtlik pensionifond. PEPPi eripära arvestades peaks sama kehtima ka PEPPina registreeritud fondi puhul. IFS §-s 36 on sätestatud fondi tingimuste ja põhikirja üldsätted, mistõttu täpsustatakse eelnõuga lisatavas lõikes 41, et PEPPina registreeritud eurofondi ega PEPPina registreeritud alternatiivfondi tingimusi või põhikirja ei või muuta selliselt, et fond ei ole enam vastavalt PEPPina registreeritud eurofond või PEPPina registreeritud alternatiivfond. PEPPina registreeritud pensionifondi puudutav analoogne säte lisatakse IFS § 45 lõikesse 1, kus on vastav põhimõte pensionifondidele kehtestatud. PEPPi ei saa seega mõnda teist liiki fondiks ümber muuta. Kui PEPPi enam pakkuda ei soovita, siis tuleb PEPPina registreeritud fondi valitsemine üle anda või fond likvideerida. IFS § 45 lõige 1. Pensionifondide tingimuste muutmise erisused on sätestatud IFS §-s 45. Eelnõuga täpsustatakse lõikes 1, et kohustusliku pensionifondi, tööandja pensionifondi, PEPPina registreeritud pensionifondi ega muu vabatahtliku pensionifondi tingimusi ei või muuta selliselt, et fond ei ole enam vastavalt kohustuslik pensionifond, tööandja pensionifond, 13 PEPPina registreeritud pensionifond või muu vabatahtlik pensionifond. Pensionifondide puhul kehtis selline piirang ka varem. Eelnõuga vaid täpsustatakse, et kui pensionifondi pakutakse PEPPina, ei saa ka seda muuta hiljem näiteks tavaliseks vabatahtlikuks pensionifondiks. Sarnased piirangud sätestatakse ka PEPPina registreeritud eurofondile ja alternatiivfondile (vt IFS § 36 lõike 41 selgitust). IFS § 64 lõige 8. Paragrahvis 64 on kehtestatud pensionifondi osaku erisused. Lõike 8 kohaselt registreeritakse pensionifondi osakud vastavalt väärtpaberite registri pidamise seaduses sätestatule. Muude avalike fondide puhul kohalduvad IFS § 60–63. Nii on eurofondi ja alternatiivfondi puhul võimalik valida, kas registrit peab fondivalitseja ise või annab ta need ülesanded edasi muule isikule. Nõuded registripidamisele on kehtestatud IFS §-des 61–63. Erandiks on olukord, kus fondi osakud või aktsiad registreeritakse Eesti väärtpaberite registris, millisel juhul IFS §-des 61–63 sätestatut ei kohaldata ning kohaldub EVKS. Eelnõuga muudetakse IFS § 64 lõiget 8 ja jäetakse kõnealusest pensionifondide erinormist välja PEPPina registreeritud pensionifond. Seega ei registreerita PEPPina registreeritud pensionifondi osakuid EVKSi kohaselt pensioniregistris, aga kohalduvad IFSi üldised sättes fondiosakute registreerimise kohta. Seega on ka PEPPina registreeritud pensionifondi puhul fondivalitsejal valida, kas pidada registrit ise, järgides IFS § 61–63 sätestatut või anda see ülesanne edasi muule isikule. Nii on muuhulgas lubatud osakute registreerimine ka Eesti väärtpaberite registris ja eelnõu kehtestab ühesugused registripidamise nõuded kõigile PEPPina registreeritud fondidele, sõltumata sellest, kas tegemist on pensionifondi, eurofondi või alternatiivfondi vormis pakutava PEPPiga. Vastavalt muudetakse ka EVKS § 13, kus tehakse erand PEPPina registreeritud pensionifondile, mille osakuid pensioniregistris ei registreerita (vt EVKS § 13 lg 11 selgitust). Arvestades ühelt poolt, et PEPPi määrus ei näe ette registripidajale sellist rolli, nagu see on Eesti pensionisüsteemis pensioniregistri pidajal (osakute väljalaske ja tagasivõtmise korraldamine, vahetustehingute tegemine, maksuarvestus, väljamaksete tegemine) ning teisalt, et PEPPina registreeritud eurofondi ega alternatiivfondi osakuid ega aktsiaid pensioniregistris ei registreerita, ei ole otstarbekas ka PEPPina registreeritud pensionifondi osakute registreerimine pensioniregistris. IFS § 140 lõige 61. Paragrahv reguleerib fondide ühinemise üldnõudeid. Eelnõuga lisatakse uus lõige, milles täpsustatakse, et PEPPina registreeritud eurofond võib ühineda üksnes teise PEPPina registreeritud eurofondiga ja PEPPina registreeritud alternatiivfond võib ühineda üksnes teise PEPPina registreeritud alternatiivfondiga. PEPPina registreeritud fondile laiendatakse senist pensionifondide suhtes kehtivat erisust, et fond saab ühineda üksnes sama liiki fondiga. Nii saab kohustuslik pensionifond ühineda üksnes teise kohustusliku pensionifondiga, tööandja pensionifond üksnes teise tööandja pensionifondiga jne. Sama kohaldatakse ka PEPPina registreeritud fondide puhul (vt ka IFS § 166 lg 21 selgitust). IFS § 166 lõiked 21, 3, 5 ja 10. Paragrahvis on kehtestatud pensionifondide ühinemist puudutavad erisused. Eelnõu jätab kehtima põhimõtte, et pensionifond saab ühineda vaid sama liiki pensionifondiga. Nii sätestatakse lõikes 21, et PEPPina registreeritud pensionifond võib ühineda üksnes teise PEPPina registreeritud pensionifondiga. PEPPina registreeritud pensionifond ei saa ühineda kohustusliku pensionifondi, tööandja pensionifondi või muu vabatahtliku pensionifondiga, mis pole PEPPina registreeritud, ega laiemalt muu fondiga. Lõige 3: Tulenevalt sellest, et vabatahtlike pensionifondide hulka lisanduvad PEPPina registreeritud pensionifondid, täpsustatakse lõike 3 sõnastust, et see kehtiks nö tavalistele vabatahtlikele pensionifondidele ehk muudele vabatahtlikele pensionifondidele kui tööandja 14 pensionifond või PEPPina registreeritud pensionifond. Põhimõte on ikka sama – nö tavaline vabatahtlik pensionifond võib ühineda teise tavalise vabatahtliku pensionifondiga. Lõikes 5 täpsustatakse, et pensionifondi all mõeldakse siin muud pensionifondi kui PEPPina registreeritud pensionifondi. Et pensionifondide osakud registreeritakse pensioniregistris, siis sätestab lõige 5, et Finantsinspektsioon teeb pensionifondile ühinemisloa andmise või sellest keeldumise otsuse viivitamata teatavaks ka pensioniregistri pidajale. PEPPina registreeritud pensionifondi osakuid pensioniregistris ei registreerita, mistõttu lõige 5 siin ka ei kohaldu. Lõikes 10 on sätestatud vabatahtlike pensionifondide ühinemisega seonduva osakute tagasivõtmise ja vahetamise erisused, mis PEPPina registreeritud pensionifondi puhul ei ole selliselt kohaldatavad. Seega täpsustatakse lõike 10 sõnastust ja jäetakse PEPPina registreeritud pensionifond välja, mille puhul kohaldub siis IFS § 144 lõikes 1 sätestatud üldnorm. IFS § 301 lõige 1. Paragrahv reguleerib pensionifondi depositooriumile seatud lisatingimusi. Seejuures sätestab lõige 1, et pensionifondi depositooriumiks võib olla üksnes krediidiasutus, mis on kantud aktsiaseltsina või välisriigi äriühingu filiaalina Eesti äriregistrisse. PEPPina registreeritud pensionifondi, aga ka eurofondi ja alternatiivfondi puhul lähtutakse depositooriumi määramisel PEPPi määruses sätestatust. Sel põhjusel täpsustatakse eelnõuga lõike 1 teise lause sõnastust ja sätestatakse, et esimeses lauses sätestatut ei kohaldata PEPPina registreeritud pensionifondi depositooriumi suhtes. Nii on see kehtivas sõnastuses teise lause kohaselt praegu ka tööandja pensionifondi depositooriumi puhul. IFS § 304 lõige 11. Paragrahvis on täpsustatud, mil viisil kohaldatakse IFS fondivalitseja osa erinevat liiki fonde valitsevate fondivalitsejate suhtes. Eelnõuga täiendatakse paragrahvi uue lõikega, milles täpsustatakse, et PEPPina registreeritud pensionifondi, PEPPina registreeritud eurofondi ja PEPPina registreeritud alternatiivfondi valitseja suhtes kohaldatakse IFS 5. osa, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 2019/1238 ei tulene teisiti. Samuti sätestatakse, et PEPPina registreeritud pensionifondi valitseja suhtes kohaldatakse ka IFS § 362 lõigetes 4, 6 ja 7, §-s 3631, § 3632 lõikes 1, lõike 2 punktides 1, 3 ja 4, lõigetes 3–5 ning §-s 3681 tööandja pensionifondi valitsemise kohta sätestatut. Vastavalt PEPPi määruse artikli 6 punktile 1 c) võivad PEPPi pakkujaks olla muu hulgas direktiivi (EL) 2016/2341 kohaselt tegevusloa saanud või registreeritud tööandja kogumispensioni asutused, mis on liikmesriigi õiguse kohaselt saanud loa pakkuda personaalseid pensionitooteid ja mille üle tehakse järelevalvet. PEPPi määruse retsitaal 27 selgitab aga omakorda, et mitte seada ohtu finantsstabiilsust ning võttes arvesse liikmesriikide tööandjapensioni kogumisasutuste erinevat organisatsioonilist struktuuri ja järelevalve korraldust, tuleb PEPPi pakkumise õigus anda vaid neile tööandja kogumispensioni asutustele, millel on riigisisese õiguse alusel lubatud samuti pakkuda personaalseid pensionitooteid ja mille üle tehakse järelevalvet. Ühtlasi tuleb finantsstabiilsuse tagamiseks hoida kõiki PEPPi ärivaldkonnale vastavaid varasid ja kohustusi eraldi, nii et neid ei ole võimalik üle kanda asutuse muusse kogumispensionide ärivaldkonda. Eestis on sellised nõuded täidetud vabatahtliku pensionifondi valitseja tegevusluba omavatel pensionifondi valitsejatel. Lisaks selgitab sama retsitaal, et PEPPe pakkuvad tööandjapensioni kogumisasutused peaksid samuti igal ajal järgima direktiivis (EL) 2016/2341 sätestatud asjakohaseid standardeid, sealhulgas üksikasjalikumaid investeerimisnorme, mille on kehtestanud liikmesriigid, kus nad on registreeritud või tegevusloa saanud kooskõlas direktiiviga (EL) 2016/2341 kõnealuse direktiivi ülevõtmisel, ning juhtimissüsteemi käsitlevaid norme, kuni PEPPi määrusest endast ei tulene sellekohaseid rangemaid nõudeid. IFS § 455 lõige 31. Paragrahv sätestab järelevalve alused ja vastava IFS osa kohaldamise (IFS 6. osa – „Järelevalve ja vastutus“. Eelnõuga lisatakse paragrahvi uus lõige, milles sätestatakse, et Finantsinspektsioonil on õigus rakendada PEPPi määruse artiklites 63 ja 67 sätestatud 15 meetmeid ning, et Finantsinspektsioon avalikustab nimetatud artiklite kohaste meetmete alusel tehtud otsuse kohta teate oma veebilehel vastavalt sama määruse artikli 63 lõikele 4 ja artiklile 67. PEPPi määruse kohaselt tuleb karistused ja muud meetmed, mida kohaldatakse määruses kehtestatud nõuete rikkumise eest, kehtestada liikmesriikidel (karistuste piirmäärad on siiski sätestatud PEPPi määruses). Et võetud meetmetel oleks hoiatav mõju laiemale avalikkusele, näeb määrus ette rikkumist puudutavate otsuste ja määratud karistuste avalikustamise. Erandiks on olukorrad, kus avaldamine ohustaks finantsturgude stabiilsust või pooleli olevat uurimist. Ühtlasi soovitakse läbi avalikustamise täita tarbijakaitselisi eesmärke, sest see hoiataks pensionikogujaid PEPPide eest, mille turustamisel rikutakse PEPPi määruses kehtestatud nõudeid. PEPPi määruse artikkel 63 sätestabki, et pädevad asutused võivad keelata või piirata PEPPi turustamist või levitamist oma liikmesriigis või oma liikmesriigist, ning reguleerib tingimusi, millal sellist keelamist või piiramist võib rakendada. PEPPi määruse artiklis 67 on kehtestatud halduskaristused ja muud meetmed, mida pädevad asutused võivad vajadusel rakendada. Nii on kõnealuses artiklis sätestatud peamiste halduskaristuste ja muude haldusmeetmete loetelu, mis peab liikmesriigi pädevale asutusele, kelleks Eestis on antud juhul Finantsinspektsioon, ettenähtud olema. IFS § 463 lõiked 2 ja 3. Eelnõuga muudetakse IFS sunniraha paragrahvi, kus on sätestatud sunniraha igakordse rakendamise ülemmäär. Kehtiv finantsvaldkonna regulatsioon tagab Finantsinspektsioonile õiguse aegsasti sekkuda finantsjärelevalve subjektide tegevusse ja ennetada finantssüsteemi toimimisele negatiivselt mõjuvaid probleeme eelkõige mittekaristusliku iseloomuga meetmetega, so tehes vastava ettekirjutuse keelatud tegevuse lõpetamiseks ja õigusaktides sätestatud nõude täitmiseks. Ettekirjutuste täitmine on tagatud haldussunniga – sunniraha rakendamise võimalusega ja seda ei käsitleta karistusõigusliku meetmena. EL õigus finantssektoris määratleb rahalise sanktsiooni ulatuse. Eelnõuga muudetakse lõike 2 sõnastust ja täiendatakse paragrahvi lõikega 3, et tagada normi õigusselgus ja kooskõla PEPPi määruse artikli 67 punktiga 3, millest tulenevad kõrgendatud ülemmääraga haldustrahvi kohaldamise kohustused. Nende kohaselt tuleb juriidilise isiku puhul kohaldada trahvimeedet (ingl. k. administrative penalty), mille suurus on nii füüsilise kui juriidilise isiku puhul kuni 5 000 000 eurot või juriidilise isiku puhul kuni 10% tema käibest. Samuti peab olema võimalik kohaldada sellist trahvimeedet, mis vastab kuni kahekordsele kasule, mis on saadud sellisest õigusrikkumisest, kui seda on võimalik kindlaks määrata. Lõikele 2 antakse vastavalt uus sõnastus ja sätestatakse, et haldusakti täitmata jätmise korral on sunniraha ülemmäär füüsilise isiku puhul esimesel korral kuni 5 000 eurot ja järgnevatel kordadel kuni 50 000 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks, kokku kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordsele rikkumise tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastav summa. Lisatavas lõikes 3 sätestatakse, et haldusakti täitmata jätmise korral on sunniraha ülemmäär juriidilise isiku puhul esimesel korral kuni 32 000 eurot ja järgnevatel kordadel kuni 100 000 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks, kokku kuni 5 000 000 eurot või kuni kümme protsenti juriidilise isiku kogukäibest vastavalt viimasele kättesaadavale juhtimisorgani kinnitatud raamatupidamise aruandele või kuni kahekordsele rikkumise tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastav summa. Kui juriidiline isik on emaettevõtja või sellise emaettevõtja tütarettevõtja, kes peab koostama konsolideeritud raamatupidamise aruandeid, siis on esimeses lauses nimetatud kogukäive aastane kogukäive või vastav tululiik viimase kättesaadava konsolideeritud raamatupidamise aruande järgi, mille on heaks kiitnud kõrgeima taseme emaettevõtja juhtimisorgan. Sarnaselt näevad ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/91/EL, millega muudetakse direktiivi 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks 16 investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta seoses depositooriumi ülesannete, tasustamispoliitika ja karistustega (UCITS V) artiklid 99 ja 99a ette liikmesriigile kohustuse kohaldada kõrge määraga karistusi ning loetelu rikkumistest, mille suhtes peab olema võimalik neid karistusi kohaldada. Haldustrahvi määrad on samad, mis PEPPi määruses sätestatud määrad (juriidilise isiku puhul kuni 5 000 000 eurot või 10% käibest, füüsilise isiku puhul kuni 5 000 000 eurot ning haldustrahv, mis on sama suur kui kahekordne kasu, mis saadi õigusrikkumise tulemusel, kui seda on võimalik kindlaks teha). Seega viivad eelnõus esitatud muudatused IFS § 463 ühtlasi kooskõlla ka viidatud UCITS V direktiivis sätestatuga. IFS § 5033. Seadust täiendatakse uue karistusnormiga, mida Finantsinspektsioon saab kohaldada PEPPi määruses sätestatud nõuete rikkumise korral. Täpsemalt olukorras, kus rikutakse PEPPi määruse artikli 5 punktis 1 ning artiklites 6, 7, 18–48, 50 ja 52–56 sätestatud nõudeid. Eesti õiguses kehtivaid maksimaalseid karistusmäärasid arvesse võttes sätestab ka eelnõu, et füüsilise isiku puhul on võimalik karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut ja juriidilist isikut kuni 400 000 eurot (sellised on ka teised Eesti finantssektori seadustes sätestatud väärteokaristuste maksimummäärad). Oluline on, et karistuse suurus oleks finantsasutusele mõjus ja proportsionaalne rikkumisest saadud tulu silmas pidades, et see heidutaks hoiduma nõuete rikkumisest. Seetõttu ei saa toetada ELi õiguse ülevõtmisele selliselt, et karistuste asemel on ettenähtud vaid sunniraha kohaldamise võimalus. Selliselt jääksid PEPPi määruse eesmärgid täitmata. Ettekirjutuse või sunniraha määramine annab võimaluse puuduste kõrvaldamiseks, kuid karistustel on ka rikkumist ennetav üldpreventiivne eesmärk. Lisaks peab arvestama sellega, et olukorras, kus kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine on kaasa toonud negatiivne tagajärje, et ole sunniraha määramine asjakohane ega proportsionaalne meede. Seetõttu näeb eelnõu ette ka väärteomenetluse. Sarnast lähenemist on kohaldatud ka teiste EL määruste rakendamiseks vajalike muudatuste tegemisel (vt näiteks IFS § 5031 ja 5032). 3.3. Eelnõu § 3 – kindlustustegevuse seaduse (KindlTS) muutmine KindlTS § 2211. Seadust täiendatakse uue paragrahviga, milles sätestatakse kindlustusandja ja vahendaja kohustused seoses PEPPi pakkumise ja turustamisega. Kui kindlustusandja hakkab pakkuma või turustama või vahendaja turustama PEPPi, tuleb neil täita PEPPi määruses vastavalt PEPPi pakkumisele ja turustamisele kohalduvaid nõudeid (lõiked 1 ja 2). KindlTS ja VÕS vastav regulatsioon kohaldub niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus PEPPi määruses sätestatuga. PEPPi määruse artikli 23 punkti (1)a) kohaselt peavad kindlustusandjad ja - vahendajad täitma turustamise direktiivi 2016/97 V ja VI peatükis sätestatud nõudeid, välja arvatud artiklites 20, 23 ja 25 ning artikli 30 lõikes 3 sätestatud nõudeid kindlustuspõhiste investeerimistoodete turustamise kohta. Sellest lähtuvalt tehaksegi vastavad täpsustused KindlTS-s ja VÕS-i alusel kohalduvates teavitamise sätetes (vt ka punkti 3.6). KindlTS § 224 lõige 17. Paragrahvi lisatakse uus lõige, milles sätestatakse, et Finantsinspektsioonil on õigus rakendada PEPPi määruse artiklites 63 ja 67 sätestatud meetmeid ning et nimetatud artiklite kohaste meetmete alusel tehtud otsuse kohta avalikustab Finantsinspektsioon teate oma veebilehel vastavalt nimetatud määruse artikli 63 lõikele 4 ja artiklile 67. PEPPi määruse kohaselt tuleb karistused ja muud meetmed, mida kohaldatakse määruses kehtestatud nõuete rikkumise eest, kehtestada liikmesriikidel (karistuste piirmäärad on siiski sätestatud PEPPi määruses). Et võetud meetmetel oleks hoiatav mõju laiemale avalikkusele, näeb määrus ette rikkumist puudutavate otsuste ja määratud karistuste avalikustamise. Erandiks on olukorrad, kus avaldamine ohustaks finantsturgude stabiilsust või pooleli olevat uurimist. Ühtlasi soovitakse läbi avalikustamise täita tarbijakaitselisi eesmärke, sest see hoiataks pensionikogujaid PEPPide eest, mille turustamisel rikutakse PEPPi määruses 17 kehtestatud nõudeid. PEPPi määruse artikkel 63 sätestabki, et pädevad asutused võivad keelata või piirata PEPPi turustamist või levitamist oma liikmesriigis või oma liikmesriigist, ning reguleerib tingimusi, millal sellist keelamist või piiramist võib rakendada. PEPPi määruse artiklis 67 on kehtestatud halduskaristused ja muud meetmed, mida pädevad asutused võivad vajadusel rakendada. Nii on kõnealuses artiklis sätestatud peamiste halduskaristuste ja muude haldusmeetmete loetelu, mis peab liikmesriigi pädevale asutusele, kelleks Eestis on antud juhul Finantsinspektsioon, ettenähtud olema. KindlTS § 2632. Seadust täiendatakse uue karistusnormiga, mida Finantsinspektsioon saab kohaldada PEPPi määruses sätestatud nõuete rikkumise korral. Täpsemalt olukorras, kus rikutakse PEPPi määruse artikli 5 punktis 1 ning artiklites 6, 7, 18–47, 50 ja 52–56 sätestatud nõudeid. Eesti õiguses kehtivaid maksimaalseid karistusmäärasid arvesse võttes sätestab ka eelnõu, et füüsilise isiku puhul on võimalik karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut ja juriidilist isikut kuni 400 000 eurot (sellised on ka teised Eesti finantssektori seadustes sätestatud väärteokaristuste maksimummäärad). Oluline on, et karistuse suurus oleks finantsasutusele mõjus ja proportsionaalne rikkumisest saadud tulu silmas pidades, et see heidutaks hoiduma nõuete rikkumisest. Seetõttu ei saa toetada ELi õiguse ülevõtmisele selliselt, et karistuste asemel on ettenähtud vaid sunniraha kohaldamise võimalus. Selliselt jääksid PEPPi määruse eesmärgid täitmata. Ettekirjutuse või sunniraha määramine annab võimaluse puuduste kõrvaldamiseks, kuid karistustel on ka rikkumist ennetav üldpreventiivne eesmärk. Lisaks peab arvestama sellega, et olukorras, kus kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine on kaasa toonud negatiivne tagajärje, et ole sunniraha määramine asjakohane ega proportsionaalne meede. Seetõttu näeb eelnõu ette ka väärteomenetluse. Sarnast lähenemist on kohaldatud ka teiste EL määruste rakendamiseks vajalike muudatuste tegemisel (vt näiteks KindlTS § 2631). 3.4. Eelnõu § 4 – krediidiasutuste seaduse (KAS) muutmine KAS § 2 lõige 51. Paragrahv reguleerib seaduse kohaldamist, eelnõuga lisatakse sinna uus lõige, milles täpsustatakse, et kui krediidiasutus on PEPPi pakkuja või turustaja, peab ta täitma PEPPi määruses sätestatud nõudeid. KAS ja VÕS vastav regulatsioon kohaldub niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus PEPPi määruses sätestatuga. KAS § 103 lõige 31. Paragrahvi, mis reguleerib ettekirjutust ja muid Finantsinspektsiooni kasutatavaid meetmeid, lisatakse uus lõige, milles sätestatakse, et Finantsinspektsioonil on õigus rakendada PEPPi määruse artiklites 63 ja 67 sätestatud meetmeid ning et nimetatud artiklite kohaste meetmete alusel tehtud otsuse kohta avalikustab Finantsinspektsioon teate oma veebilehel vastavalt nimetatud määruse artikli 63 lõikele 4 ja artiklile 67. PEPPi määruse kohaselt tuleb karistused ja muud meetmed, mida kohaldatakse määruses kehtestatud nõuete rikkumise eest, kehtestada liikmesriikidel (karistuste piirmäärad on siiski sätestatud PEPPi määruses). Et võetud meetmetel oleks hoiatav mõju laiemale avalikkusele, näeb määrus ette rikkumist puudutavate otsuste ja määratud karistuste avalikustamise. Erandiks on olukorrad, kus avaldamine ohustaks finantsturgude stabiilsust või pooleli olevat uurimist. Ühtlasi soovitakse läbi avalikustamise täita tarbijakaitselisi eesmärke, sest see hoiataks pensionikogujaid PEPPide eest, mille turustamisel rikutakse PEPPi määruses kehtestatud nõudeid. PEPPi määruse artikkel 63 sätestabki, et pädevad asutused võivad keelata või piirata PEPPi turustamist või levitamist oma liikmesriigis või oma liikmesriigist, ning reguleerib tingimusi, millal sellist keelamist või piiramist võib rakendada. PEPPi määruse artiklis 67 on kehtestatud halduskaristused ja muud meetmed, mida pädevad asutused võivad vajadusel rakendada. Nii on kõnealuses artiklis sätestatud peamiste halduskaristuste ja muude haldusmeetmete loetelu, mis peab liikmesriigi pädevale asutusele, kelleks Eestis on antud juhul Finantsinspektsioon, ettenähtud olema. 18 KAS § 1041 lõiked 2 ja 3. Eelnõuga muudetakse KAS sunniraha paragrahvi, kus on sätestatud sunniraha igakordse rakendamise ülemmäär. Kehtiv finantsvaldkonna regulatsioon tagab Finantsinspektsioonile õiguse aegsasti sekkuda finantsjärelevalve subjektide tegevusse ja ennetada finantssüsteemi toimimisele negatiivselt mõjuvaid probleeme eelkõige mittekaristusliku iseloomuga meetmetega, so tehes vastava ettekirjutuse keelatud tegevuse lõpetamiseks ja õigusaktides sätestatud nõude täitmiseks. Ettekirjutuste täitmine on tagatud haldussunniga – sunniraha rakendamise võimalusega ja seda ei käsitleta karistusõigusliku meetmena. EL õigus finantssektoris määratleb rahalise sanktsiooni ulatuse. Eelnõuga muudetakse lõike 2 sõnastust ja täiendatakse paragrahvi lõikega 3, et tagada normi õigusselgus ja kooskõla PEPPi määruse artikli 67 punktiga 3, millest tulenevad kõrgendatud ülemmääraga haldustrahvi kohaldamise kohustused. Nende kohaselt tuleb juriidilise isiku puhul kohaldada trahvimeedet (ingl. k. administrative penalty), mille suurus on nii füüsilise kui juriidilise isiku puhul kuni 5 000 000 eurot või juriidilise isiku puhul kuni 10% tema käibest. Samuti peab olema võimalik kohaldada sellist trahvimeedet, mis vastab kuni kahekordsele kasule, mis on saadud sellisest õigusrikkumisest, kui seda on võimalik kindlaks määrata. Lõikele 2 antakse vastavalt uus sõnastus ja sätestatakse, et haldusakti täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral on sunniraha ülemmäär füüsilise isiku puhul esimesel korral kuni 5 000 eurot ja järgnevatel kordadel kuni 50 000 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks, kokku kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordsele rikkumise tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastav summa. Lisatavas lõikes 3 sätestatakse, et haldusakti täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral on sunniraha ülemmäär juriidilise isiku puhul esimesel korral kuni 32 000 eurot ja järgnevatel kordadel kuni 100 000 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks, kokku kuni 5 000 000 eurot või kuni kümme protsenti juriidilise isiku kogukäibest vastavalt viimasele kättesaadavale juhtimisorgani kinnitatud raamatupidamise aruandele või kuni kahekordsele rikkumise tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastav summa. Kui juriidiline isik on emaettevõtja või sellise emaettevõtja tütarettevõtja, kes peab koostama konsolideeritud raamatupidamise aruandeid, siis on esimeses lauses nimetatud kogukäive aastane kogukäive või vastav tululiik viimase kättesaadava konsolideeritud raamatupidamise aruande järgi, mille on heaks kiitnud kõrgeima taseme emaettevõtja juhtimisorgan. Sarnaselt näevad ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (CRD) artiklid 66 ja 67 lõige 2 ette liikmesriigile kohustuse kohaldada kõrge määraga karistusi ning loetelu rikkumistest, mille suhtes peab olema võimalik neid karistusi kohaldada. Haldustrahvi määrad on samad, mis PEPPi määruses sätestatud määrad (juriidilise isiku puhul kuni 5 000 000 eurot või 10% käibest, füüsilise isiku puhul kuni 5 000 000 eurot ning haldustrahv, mis on sama suur kui kahekordne kasu, mis saadi õigusrikkumise tulemusel, kui seda on võimalik kindlaks teha). Seega viivad eelnõus esitatud muudatused KAS § 1041 ühtlasi kooskõlla ka viidatud CRD direktiivis sätestatuga. KAS § 13420. Seadust täiendatakse uue karistusnormiga, mida Finantsinspektsioon saab kohaldada PEPPi määruses sätestatud nõuete rikkumise korral. Täpsemalt olukorras, kus rikutakse PEPPi määruse artikli 5 punktis 1 ning artiklites 6, 7, 18–48, 50 ja 52–56 sätestatud nõudeid. Eesti õiguses kehtivaid maksimaalseid karistusmäärasid arvesse võttes sätestab ka eelnõu, et füüsilise isiku puhul on võimalik karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut ja juriidilist isikut kuni 400 000 eurot (sellised on ka teised Eesti finantssektori seadustes sätestatud väärteokaristuste maksimummäärad). 19 Oluline on, et karistuse suurus oleks finantsasutusele mõjus ja proportsionaalne rikkumisest saadud tulu silmas pidades, et see heidutaks hoiduma nõuete rikkumisest. Seetõttu ei saa toetada ELi õiguse ülevõtmisele selliselt, et karistuste asemel on ettenähtud vaid sunniraha kohaldamise võimalus. Selliselt jääksid PEPPi määruse eesmärgid täitmata. Ettekirjutuse või sunniraha määramine annab võimaluse puuduste kõrvaldamiseks, kuid karistustel on ka rikkumist ennetav üldpreventiivne eesmärk. Lisaks peab arvestama sellega, et olukorras, kus kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine on kaasa toonud negatiivne tagajärje, et ole sunniraha määramine asjakohane ega proportsionaalne meede. Seetõttu näeb eelnõu ette ka väärteomenetluse. Sarnast lähenemist on kohaldatud ka teiste EL määruste rakendamiseks vajalike muudatuste tegemisel (vt näiteks KAS §-d 1348 ja 13412). 3.5. Eelnõu § 5 – tulumaksuseaduse (TuMS) muutmine Tulumaksuseadusesse lisatakse viited PEPPi lepingule ja kohaldatakse neile samu maksureegleid, mis kehtivad III sambale. III samba sissemaksete mahaarvamine maksustatavast tulust on reguleeritud TuMS §-s 28 ja väljamaksete maksustamine §-s 21. Kui isik on pensioni kogumise ajal elanud mitmes EL liikmesriigis, ei sõltu PEPPi lepingu väljamaksete maksustamine siiski ainult TuMS §-s 21 või § 29 lõikes 91 sätestatust. Kas väljamakse kuulub maksustamisele Eestis või ka mõnes teises liikmesriigis, mille resident PEPPi lepingu väljamakse saaja on või on pensioni kogumise ajal olnud, ning milline maksumäär kokkuvõttes kohaldub, sõltuvad ka selle teise riigi maksuregulatsioonist ja Eestiga sõlmitud topeltmaksustamise vältimise lepingus kokkulepitust. Topeltmaksustamise vältimise lepingute alusel võivad III samba väljamaksed liigituda pensioni, kasu vara võõrandamisest või ka muu tulu artikli alla. See, milline artikkel kohaldub, sõltub nii väljamaksega seotud asjaoludest kui ka konkreetse lepingu sõnastusest. Üldjuhul saab väljamaksele kohaldada pensioni artiklit kui isik on töötanud ning ta saab pärast pensioniikka jõudmist III sambast perioodilisi makseid. Kui isik ei ole kunagi töötanud, siis tuleks vaadata, kas konkreetse maksulepingu pensioniartikli sõnastus sätestab varasema töötamise nõude või mitte. Kui isik saab III samba väljamakse ühekordse summana, siis võib saadav tulu liigituda vara võõrandamisest saadavaks kasuks. TuMS § 4 lõige 2. Paragrahvis on sätestatud maksumäärad. Eelnõuga muudetakse lõiget 2, kus on teatud liiki kogumispensioni väljamaksetele kehtestatud soodsam maksumäär (10%) ja lisatakse sinna viide PEPPi lepingust tehtavatele väljamaksetele. PEPPi leping loob uued võimalused vabatahtlikult pensioni kogumiseks ning maksustamisel koheldakse PEPPi lepinguid sarnaselt vabatahtlikele pensionifondidele ja täiendava kogumispensioni kindlustuslepingutele. Ehk teisisõnu – PEPPi sisse- ja väljamaksetele hakkavad kohalduma III samba maksusoodustused. PEPPi määrus PEPPi lepingu maksustamist ei reguleeri, seda küsimust puudutab Euroopa Komisjoni 2017. aasta 29. juuni soovitus C(2017) 4393 personaalsete pensionitoodete, nende hulgas PEPPi maksustamise kohta, millega soovitataksegi liikmesriikidel kohaldada PEPPi lepingutele oma III samba maksusoodustusi. Soovitused tuginevad võrdse kohtlemise põhimõttele ja lähtuvad Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitest 21, 45, 49, 56 ja 63 ning Euroopa Kohtu otsustest. TuMS § 13 lõike 3 punkt 15. Lõige 3 reguleerib tööandja makstavaid hüvitisi ja väljamakseid, mida tulumaksuga ei maksustata. Punkti 15 kohaselt ei kuulu tulumaksuga maksustamisele tööandja poolt oma ametniku, töötaja või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikme eest tasutud III samba sissemaksed, mis ei ületa 15% talle kalendriaasta jooksul makstud ja 20 tulumaksuga maksustatud väljamaksete summast ega 6000 eurot. Eelnõuga täpsustatakse punkti 15 sõnastust ja lisatakse olemasolevate III samba pensioniskeemide kõrvale viide PEPPi lepingule. Seega võib tööandja edaspidi teha oma töötaja, ametniku, juhtimis- või kontrollorgani liikme eest sissemakseid ka PEPPi lepingusse tulumaksuvabalt eelpool mainitud ulatuses. TuMS § 17 lõiked 11 ja 12. Paragrahv reguleerib intressi maksustamist. Lõikesse 11, mis sätestab, millist intressi ei maksustata, lisatakse viide intressile, mis on teenitud pensioni investeerimiskontol olnud raha eest soetatud finantsvaralt. Muudatus on seotud pensioni investeerimiskontoga. TuMS § 40 lõike 2 punktis 4 on sätestatud, et tulumaksu ei peeta kinni residendist füüsilisele isikule makstavalt intressilt (§ 17 lõige 1) ning kindlustushüvitiselt (§ 20 lõige 3), kui maksumaksja on tulumaksu kinnipidajat teavitanud, et intress või kindlustushüvitis on saadud pensioni investeerimiskontol olnud raha eest soetatud finantsvaralt. Eelnõuga sätestatakse ka TuMS § 17 lõikes 11, et selliselt intressilt tulumaksu ei maksta. II samba puhul investeeringutelt teenitud tulu üldiselt eraldi maksustamisele ei kuulu, tulumaks tasutakse väljamakselt (eluaegse ja pika tähtajalise pensioni korral on väljamaksed tulumaksuvabad). Lõikes 12 sätestatakse täiendav erand PEPPi lepingu alusel teenitud intressile – ka sellist intressi ei maksustata, kuna TuMS § 21 kohaselt maksustatakse väljamaksed PEPPi lepingust. PEPPi leping võib muu hulgas olla näiteks investeerimisriskiga hoiuse kujul. TuMS § 171 lõige 7. Paragrahv reguleerib tulu finantsvaralt, millelt tekkivat tulumaksukohustust on võimalik investeerimiskontot kasutades edasi lükata. Lõike 7 kohaselt ei käsitata investeerimiskonto lubatud finantsvarana kogumispensioni kindlustuslepingut ega pensionifondi osakut (TuMS §-d 28 ja 281). Seoses PEPPi lepingu lisandumisega täiendatakse nimetatud lõiget viitega PEPPi lepingule. PEPPi lepingul on oma maksurežiim (sissemaksete tulust maha arvamine, väljamaksete puhul olenevalt asjaoludest võimalikud erinevad maksumäärad või maksuvabastus)) nagu teistel pensioniskeemidel, mistõttu ei ole see leping investeerimiskonto instrumendina kasutatav. TuMS § 20 lõiked 31 ja 5. Paragrahv reguleerib kindlustushüvitiste maksustamist. Lõige 31 teeb erandi III samba investeerimisriskiga elukindlustuslepingule, sätestades, et sellisel juhul maksustatakse väljamaksed TuMS § 21 alusel. Investeerimisriskiga elukindlustuslepingut on PEPPi määruse kohaselt lubatud pakkuda ka PEPPina, mistõttu lisatakse eelnõuga lõikesse 31 viide ka PEPPi lepingule. Lõige 5: Investeerimisriskiga elukindlustusleping võib olla ka pensioni investeerimiskonto finantsvara. Et II samba puhul kogumisfaasis teenitud tulu ei maksustata ja maksustatakse väljamakse TuMS § 201 alusel, siis parandatakse eelnõuga ka see pensioni investeerimiskonto kaudu tehtud investeeringut puudutav ebakõla ja lisatakse lõikesse 5 viide investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel pensioni investeerimiskontole laekuvatele kindlustushüvitistele. Muudatus ei puuduta PEPPi lepingut. TuMS § 201 lõike 3 punkt 1. Lõige 3 sätestab II samba väljamaksed, mida ei maksustata tulumaksuga. Muu hulgas ei maksustata tulumaksuga väljamakseid, mis tehakse isikule, kellel on tuvastatud puuduv töövõime või kellel oli puuduv töövõime vahetult enne vanaduspensioniiga. Kuivõrd vanaduspensionieas töövõimet enam ei määrata, on TuMS § 201 lõike 3 punktis 1 sätestatud, et väljamakset ka sellisele isikule, kellel oli vanaduspensioniikka jõudes puuduv töövõime, ei maksustata. Kuivõrd määratlus „vahetult enne“ ei pruugi olla piisavalt selge, täpsustatakse sõnastust ja sätestatakse, et tulumaksuga ei maksustata väljamakseid, mis tehakse isikule, kellel on tuvastatud puuduv töövõime või kellel oli puuduv 21 töövõime kuni vanaduspensionieani. Samasugune muudatus tehakse ka TuMS § 21 lõike 4 punktis 1, kus on analoogne norm III samba väljamaksetele. TuMS § 21 lõiked 1, 11, 32 ja 33, lõike 4 punktid 1 ja 4 ning lõiked 5 ja 7. Paragrahv reguleerib III samba väljamaksete maksustamist. Regulatsiooni täiendatakse tulenevalt PEPPi lepingu lisandumisest ja sellele III samba maksureeglite kohaldamisest. Lõikes 1 on üldsäte, mis ütleb, et tulumaksuga maksustatakse täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu kindlustusvõtjale ja kindlustatud isikule ning vabatahtlikust pensionifondist osakuomanikule tehtavad väljamaksed, arvestades lõigetes 2–7 toodud erisusi. Samuti, et tulumaksuga maksustatakse § 28 lõikes 11 sätestatu kohane täiendava kogumispensioni tagamise eesmärgil moodustatud eraldise negatiivne muutus ning täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu soodustatud isikule ja teistele esimeses lauses nimetatud isikute pärijatele tehtavad väljamaksed. Eelnõuga lisatakse lõikesse 1 viited PEPPi lepingust tehtavatele väljamaksetele. Kui väljamakse tehakse sõltuvalt PEPPi lepingu vormist kas soodustatud isikule või PEPPi säästja või pensionisaaja pärijatele, maksustatakse selline väljamakse 20% tulumaksu määraga. Sama määraga maksustatakse ka PEPPi väljamakse, mis tehakse PEPPi säästjale, kes ei ole veel III samba pensionieas ehk vanuses vanaduspensioniiga miinus viis aastat või kui PEPPi lepingu sõlmimisest on möödunud vähem kui viis aastat. Kui PEPPi lepingu sõlmimisest on vähemalt viis aastat möödunud ja PEPPi säästja jõuab III samba pensioniikka, siis selliste väljamaksete maksustamine on reguleeritud lõigetes 2–7. Mõisted „PEPPi säästja“ ja „PEPPi pensionisaaja“ on defineeritud PEPPi määruses. PEPPi säästja all peetakse silmas PEPPi pakkujaga PEPPi lepingu sõlminud füüsilist isikut (PEPPi määruse artikli 2 punkt 3). PEPPi pensionisaaja all peetakse silmas füüsilist isikut, kes saab PEPPi väljamakseid (PEPPi määruse artikli 2 punkt 6). Lõikes 11 on täpsustatud, mida III samba väljamaksena ei käsitata. Need juhtumid hõlmavad ühes täiendava kogumispensioni kindlustuslepingus kogutud raha ülekandmist teise täiendava kogumispensioni kindlustuslepingusse või pensionifondi osakute tagasivõtmist erinevate vahetustehingute käigus. III sambas saab ühe vabatahtliku pensionifondi osakuid vahetada teise vabatahtliku pensionifondi osakute vastu, vahetada täiendava kogumispensioni kindlustuslepingut teise vastu, liikuda täiendava kogumispensioni kindlustuslepingust vabatahtlikku pensionifondi ja vastupidi. Kõigil sellistel juhtudel pensionikogujale väljamakset ei tehta ja raha liigub otse ühest pensioniskeemist teise. Eelnõuga eraldatakse kirjeldatud tehingud eraldi punktidesse ning lisatakse loetellu PEPPi pakkuja vahetamine ja PEPPi lepingu investeerimisvariandi muutmine. Tehingud ise on reguleeritud PEPPi määruses (artiklid 44, 52 ja 53) ja väljamakset PEPPi säästjale siin samuti ei tehta. Lõige 32. Kui PEPPi säästja jõuab III samba pensioniikka ja PEPPi lepingu sõlmimisest on vähemalt 5 aastat möödas, kohalduvad väljamaksetele maksusoodustused. Kui raha võetakse välja korraga või mitmes osas, kuid seda ei jaotata vähemalt keskmiselt elada jäänud aastatele, siis sellised väljamaksed maksustatakse, nagu ka teiste III samba skeemide puhul, 10% tulumaksu määraga. Sellise madalama tulumaksu määraga maksustatakse ka väljamaksed, mida tehakse PEPPi säästjale PEPPi pakkuja likvideerimise korral. Lõikes 33 on täpsustatud, kuidas viieaastast tähtaega loetakse. Nimelt, kui PEPPi leping sõlmitakse PEPPi pakkuja vahetamise või investeerimisvariandi muutmise käigus, siis ei alga viie aasta arvestus otsast peale, vaid seda loetakse PEPPi lepingutest varaseima sõlmimisest. Kui isik otsustab sõlmida mitu PEPPi lepingut, siis peetakse viie aasta arvestust iga lepingu puhul eraldi. Lõike 4 punktis 1 täpsustatakse analoogselt TuMS § 201 lõike 3 punktile 1 puuduva töövõime määratlust. Väljamakseid puuduva töövõimega isikule ei maksustata tulumaksuga, samuti ei 22 maksustata lõike 3 punkti 1 kohaselt väljamakset, mis tehakse isikule, kellel oli puuduv töövõime vahetult enne vanaduspensioniiga. Kuivõrd määratlus „vahetult enne“ ei pruugi olla piisavalt selge, täpsustatakse sõnastust ja sätestatakse, et tulumaksuga ei maksustata väljamakseid, mis tehakse isikule, kellel on tuvastatud puuduv töövõime või kellel oli puuduv töövõime kuni vanaduspensionieani. PEPPi lepingu lisandumisega seonduvalt lisatakse lõikesse 4 punkt 4, kus defineeritakse PEPPi pensionisaajale tehtavad PEPPi lepingu väljamaksed, mis tulumaksuga maksustamisele ei kuulu (seda siis lisaks puuduva töövõimega isikutele või kuni vanaduspensionieani puuduva töövõimega olnud isikutele tehtavatele väljamaksetele). Sarnaselt olemasolevatele III samba pensioniskeemidele ei maksustata tulumaksuga PEPPi lepingu väljamakseid, mida tehakse PEPPi pensionisaajale pärast III samba pensioniikka (defineeritud KoPS § 651 lõikes 2) jõudmist perioodiliselt vähemalt üks kord kolme kuu jooksul kuni tema surmani või vähemalt kuni väljamaksete alguses tema vanusele vastanud üle-eelmise kalendriaasta kohta Statistikaameti avaldatud, täisaastateks ümardatud, meeste ja naiste keskmiselt elada jäänud aastate alusel arvutatud tähtajani. Ehk teisisõnu – eluaegne ja vähemalt keskmiselt elada jäänud aastatele jaotatud pension, mida makstakse pensionieas kord kuus või kord kvartalis, on maksuvaba. Lõikesse 5 lisatakse samuti viide PEPPi lepingule. Täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu ja PEPPi lepinguna sõlmitud kindlustuslepingu alusel makstud surmajuhtumi kindlustuse hüvitisi ei maksustata tulumaksuga. Mõeldud on kindlustuslepinguid, kus kindlustusvõtja pensioni kogumise perioodil sureb – sellisel juhul on ette nähtud surmajuhtumi kindlustuse hüvitise maksmine. Sellise lisariski eest tasutud kindlustusmaksed ei ole maksustamisperioodi tulust maha arvatavad. Lõige 7 (ei puuduta PEPPi) reguleerib kolmandas riigis tegutseva vabatahtliku pensionifondi osakuomanikule tehtavate väljamaksete maksustamist. Kui osakuomanik on Eesti resident ja saab selliseid väljamakseid, siis juhul, kui sellise pensionifondi osakuid on üldse õigus Eestis piiriüleselt pakkuda ning Eesti ja pensionifondi tegevuskoha riigi vahel kehtib välisleping, mis võimaldab Maksu- ja Tolliametil saada selle riigi maksuhaldurilt TuMS § 4 lõikes 2 sätestatud maksumäära kohaldamiseks vajalikku teavet, kohaldatakse III samba väljamaksete maksusoodustusi samadel tingimustel ka nendele väljamaksetele. Eelnõu koostamise käigus tuvastati, et maksuvabastuse laiendamisel vähemalt keskmiselt elada jäänud aastatele jaotatud tähtajalisele pensionile pensionifondist on vastav viide jäänud lõikesse 7 lisamata. Eelnõuga see viga parandatakse ja lisatakse viide ka lõike 4 kohaldamisele ning omakorda lõike 7 punkti 2 viide kolmanda riigi maksuhaldurilt saadavale lõikes 4 sätestatud maksuvabastuse kohaldamiseks vajalikule teabele. Korrektne analoogne norm kolmanda riigi kindlustusandjaga sõlmitud kindlustuslepingute kohta on lõikes 6. TuMS § 23 lõige 5. Paragrahv reguleerib maksuvaba tulu. II ja III samba väljamaksed ei mõjuta isiku muu tulu maksustamist – neid väljamakseid ei võeta arvesse isiku maksuvaba tulu arvestamisel. Väljamakseid, mis ei ole maksustatavad, ei käsitata tuluna ja väljamaksete jaoks, mis on maksustatud 10% või 20% tulumaksu määraga, on TuMS § 23 lõikes 5 kehtestatud erand. Eelnõuga lisatakse TuMS §-i 21 lõikena 32 10% tulumaksu määraga maksustatavad PEPPi väljamaksed, mistõttu vajavad täiendamist ka TuMS § 23 lõikes 5 esitatud viited TuMS §-le 21. Ühtlasi lisatakse eelnõuga lõikesse 5 viide tulule, mis laekub pensioni investeerimiskontole. II samba puhul ei ole investeeringutelt kogumisfaasis teenitav tulu üldiselt küll eraldi maksustatav (TuMS § 201 alusel maksustatakse II samba väljamakse), aga teatud juhtudel võib pensioni investeerimiskonto kaudu tehtud investeeringult teenitud tulu maksustamist siiski ette tulla. 23 Eelkõige võib see puudutada pensioni investeerimiskontole laekuvaid dividende. Kui üldjuhul maksab Eesti äriühing oma kasumit dividendidena jaotades sellelt 20% määras tulumaksu ja dividendi saaval füüsilisel isikul sellelt täiendavalt maksu tasuda ei tule, siis TuMS §-s 501 on sätestatud erikord n.ö regulaarsete kasumijaotiste maksustamiseks. Selle kohaselt maksustatakse äriühingu jaotatud kasum, mis ei ületa eelmise kolme kalendriaasta keskmist jaotatud kasumit, 14% tulumaksu määraga. Sellisel juhul peetakse füüsilisele isikule makstavalt dividendilt kinni tulumaks 7% määras, et tagada aktsionäride/osanike ühetaoline maksukoormus, olenemata äriühingule kohalduvast maksurežiimist. Vastasel juhul tekiks maksustamisel ebavõrdsus nii erinevatelt Eesti äriühingutelt saadud dividendide kui ka potentsiaalselt ühelt ja samalt äriühingult saadud dividendide lõikes (kolme aasta keskmist ületav kasumijaotis maksustatakse tavamääraga ja seega võib osa jaotatavast kasumist olla maksustatud 14% ja osa 20% maksumääraga). Sellised dividendid (samuti välismaa äriühingult saadud dividendid ja intressid), millelt on tulumaks kinni peetud) võetakse ilma TuMS § 23 lõike 5 muudatuseta arvesse ka pensioni investeerimiskontot kasutava isiku tuluna, ehkki tulu muutub inimesele kättesaadavaks alles väljamaksete saamise faasis. Sellise tulu hõlmamine isiku maksuvaba tulu arvestusse ei ole seega põhjendatud. TuMS § 28 lõiked 1, 11 ja 13. Paragrahv reguleerib III samba kindlustusmakseid ning pensionifondi osakute soetamiseks makstud summasid, mida residendist füüsilisel isikul on õigus oma maksustamisperioodi tulust maha arvata. Eelnõu kohtleb PEPPi lepinguid sarnaselt senisele III sambale, mistõttu antakse pensionikogujatele, kes valivad PEPPi lepingu, samuti õigus sellesse lepingusse tehtavate sissemaksete mahaarvamiseks maksustamisperioodi tulust. Eelnõu ei muuda III samba sissemaksete maksuvabastuse piirmäärasid (15% maksumaksja sama maksustamisperioodi Eestis maksustatavast tulust, millest on tehtud TuMS 6. peatükis lubatud mahaarvamised, kuid mitte rohkem kui 6 000 eurot). Nimetatud piirmäärade raames saab maksuvabastust kasutada edaspidi ka PEPPi lepingu puhul. Kui pensionikogujal on mitu III samba pensioniskeemi, rakenduvad need piirmäärad kõigi pensioniskeemide peale kokku. Nagu III samba puhul praegugi, ei ole ka PEPPi sissemaksete suhtes kehtiva maksusoodustuse puhul vahet, kas tegemist on Eesti kindlustusandjaga sõlmitud täiendava kogumispensioni kindlustuslepinguga või Eesti vabatahtliku pensionifondi osakutega või on selliste pensioniskeemide pakkuja mõni teise lepinguriigi teenusepakkuja. PEPPi lepingut eristab teistest pensioniskeemidest see, et selles on võimalik eristada erinevate lepinguriikide allkontosid, mida kasutatakse selleks, et ühest riigist teise kolides ei oleks inimesel vaja uut pensioniskeemi valida, vaid ta saaks jätkata sissemaksete tegemist olemasolevasse skeemi, kuid seda nii, et uutele sissemaksetele kohalduksid uue riigi maksusoodustused, kui selles riigis sellised soodustused ette on nähtud. PEPPi määruse kohaselt on PEPPi pakkujal kohustus pakkuda allkontosid siiski vaid vähemalt kahe lepinguriigi jaoks, rohkemate allkontode pakkumine on vabatahtlik. Kui pensionikoguja kolib riiki, mille jaoks tema PEPPi leping allkontot ei võimalda, siis on tal õigus oma PEPPi leping uue PEPPi lepingu vastu vahetada, mis aga samuti eeldab kõigi varasemate riikide kohta allkontode avamist, et neis riikides kogutud summade üle oleks tagatud eraldi arvestus. Kui pensionikoguja soovib, siis võib ta jätkata ka sissemaksete tegemist oma vanale allkontole, sel juhul aga ei ole sissemaksetele maksusoodustuse kohaldumine enam tagatud. TuMS § 28 on kõigi III samba pensioniskeemide puhul (mitte ainult PEPPi leping) sedavõrd paindlik, et aktsepteerib ka teiste riikide pensioniskeeme ja annab sissemaksetele maksusoodustuse (15% tulust ja 6 000 euro piirmäärade ulatuses). Seega, kui pensionikoguja, kellel on PEPPi leping mõnes teises lepinguriigis juba olemas, muutub Eesti residendiks ja tema PEPPi pakkuja Eesti 24 allkontot ei võimalda, saab ta jätkata sissemaksete tegemist PEPPi lepingusse ja TuMS §-s 28 kohaselt siiski nende sissemaksete puhul maksusoodustust kasutada. Kui teatud tingimustel on Eestis lubatud ka kolmanda riigi samaväärsesse pensioniskeemi tehtud sissemakseid maksustatavast tulust maha arvata, siis PEPPile see ei laiene, kuna PEPPi pakkujad saavadki PEPPi määruse kohaselt olla üksnes EL lepinguriikide teenusepakkujad. III sambasse võivad oma teenistujate, töötajate ning juhtimis- ja kontrollorgani liikmete eest sissemakseid teha ka tööandjad. Eelnõu laiendab seda õigust ka PEPPi lepingutele. Põhimõtet, et kui maksumaksja eest on III samba sissemakseid teinud ka tööandja TuMS § 13 lõike 3 punkti 15 kohaselt, kasutab viidatud 15% ja 6 000 euro piirmäärasid kõige pealt tööandja, ei muudeta. Lõikes 1 on loetletud III samba sissemaksed, mida on lubatud maksustamisperioodi tulust maha arvata. Eelnõuga lisatakse lõikesse 1 punkt 3, millega arvatakse selliste sissemaksete hulka PEPPi lepingu sissemaksed. Nagu täiendava kogumispensioni kindlustuslepingute ja vabatahtliku pensionifondi osakute omandamise puhul, ei saa ka PEPPi lepingu puhul maha arvata neid summasid, mis on lepingusse kantud toodete vahetamise käigus. PEPPi puhul täpsemalt summasid, mis on lepingusse kantud PEPPi määruse artikli 44 kohase investeerimisvariandi muutmise või artiklite 52 ja 53 kohase PEPPi pakkuja vahetamise käigus. Lõige 11. Kui fondiosakute puhul saab maksustamisperioodi tulust maha arvata nende soetamiseks makstud summad, siis kindlustuslepingu puhul on lubatud maha arvata see osa kindlustusmaksetest, mille eesmärk on tagada kindlustussumma maksmine kindlustuspensionina. Lõikes 11 on sätestatud, et kindlustusmaksete osa arvutamise põhimõtted kehtestatakse rahandusministri määrusega ning on täpsustatud, et kindlustuspensioni tagamise eesmärgil moodustatud kindlustuslepingu tehnilise eraldise negatiivne muutus, mis tuleneb mõne täiendava kindlustuskaitse eest arvestatud tasude mahaarvamisest, lisatakse füüsilise isiku maksustatavale tulule. Seega, kui lisaks üleelamisriskile kaetakse lepinguga ka mõnda muud kindlustusriski, siis sissemaksetele antud maksusoodustus sellele osale kindlustusmaksest ei laiene. Samu põhimõtteid kohaldatakse eelnõuga ka kindlustuslepinguna sõlmitud PEPPi lepingule, lisades lõikesse 11 vastavad viited. Lõikes 13 täpsustatakse, et PEPPi lepinguna sõlmitud kindlustuslepingu sissemaksete summa hulka, mida lõige 1 lubab maksustamisperioodi tulust maha arvata, arvestatakse üksnes selle lepingu alusel tasutud kindlustusmaksete osa, mille eesmärk on tagada kindlustussumma maksmine kindlustuspensionina. Täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu puhul on vastav põhimõte sätestatud lõike 1 punktis 1. PEPP võib olla aga erinevas vormis (kindlustusleping, fond, hoius, portfellihalduse teenus), mistõttu ei ole seda täpsustust tehtud lõike 1 punktis 3, vaid see on sätestatud eraldi lõikes 13, puudutades üksnes kindlustuslepingu vormis sõlmitud PEPPi lepingut. TuMS § 29 lõige 91. Paragrahv reguleerib maksustamisele kuuluvat mitteresidendi tulu. Kui tegemist on mitteresidendiga, kes on mingil perioodil kogunud PEPPi lepingusse raha Eesti allkontole, siis väljamaksete saamisel maksustab Eesti vastavalt TuMS §-s 21 sätestatule selle osa väljamaksetest, mis tehakse Eesti allkontolt. Maksustamisel kohalduvad TuMS § 21 tingimused, mis tähendab, et olenevalt sellest, kas pensioni saamise tingimused on täidetud ja mil viisil pensioni välja võetakse, on väljamakse kas maksuvaba või maksustatakse see 10% või 20% tulumaksu määraga. Mitteresidendile tehtavaid väljamakseid PEPPi lepingu Eesti allkontolt käsitletakse Eesti allika tuluna ja need kuuluvad vastavalt maksustamisele. 25 TuMS § 315 punkt 3. Paragrahv nimetab investeerimisfondid, mille tulu ei maksustata tulumaksuga ehk mille suhtes ei kohaldata TuMS § 312–314. Sellisteks fondideks on kehtiva TuMS § 315 kohaselt nii Eestis moodustatud pensionifondid kui ka muus lepinguriigis moodustatud pensionifondid (mille suhtes teostatakse finantsjärelevalvet ja mille kohta või mille fondivalitseja kohta kehtivad usaldatavusnõuded on vähemalt niisama ranged, kui on sätestatud pensionifondi fondivalitsejale IFS-s). PEPPina registreeritud fondide teisiti kohtlemiseks puudub põhjus, mistõttu laiendatakse eelnõuga seda regulatsiooni ka investeerimisfondidele, mis on PEPPi määruse artiklites 5–7 sätestatud korras registreeritud PEPPina. Hõlmatud on nii PEPPina registreeritud pensionifondid kui ka PEPPina registreeritud eurofondid ja alternatiivfondid. TuMS § 40 lõike 2 punkt 4. Muudatus puudutab II samba pensioni investeerimiskontot. TuMS § 40 lõike 2 punktist 4 jäetakse pensioni investeerimiskonto nimetamisel välja viide KoPS §-le 31, kuna eelnõu kohaselt mainitakse pensioni investeerimiskontot esmakordselt TuMS § 17 lõikes 11, kus see mõiste ka defineeritakse. TuMS § 41 punkt 6. Paragrahvis on sätestatud väljamaksed, millelt peetakse tulumaks kinni. Punkti 6, kus muuhulgas on nimetatud erinevaid pensioniväljamakseid, lisatakse viide PEPPi lepingu väljamaksetele ning täiendatakse TuMSi viidete loetelu PEPPi lepingu väljamaksete maksustamist puudutava viitega § 29 lõikele 91. TuMS § 571 lõiked 31 ja lõike 5 esimene lause. Paragrahv reguleerib maksusoodustuste kasutamisega seonduvat informatsioonikohustust. Eelnõuga lisatakse paragrahvi lõige 31, milles sätestatakse, et PEPPi pakkuja on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile deklaratsiooni PEPPi lepingu alusel kalendriaastal saadud sissemaksete kohta, arvestades TuMS § 28 lõike 1 punktis 3 ning lõigetes 11 ja 13 sätestatut. Deklareerida tuleb PEPPi lepingusse laekunud sissemaksed, v.a need, mis on laekunud toodete vahetamise käigus. Kindlustuslepinguna sõlmitud PEPPi lepingu puhul deklareeritakse kindlustuspensioni maksmise eesmärgil kogutud kindlustusmaksete osa. Lõikes 5 on sätestatud deklareerimise kohustus seoses vabatahtliku pensionifondi osakute soetamisega. Et PEPPina võib registreerida ka vabatahtliku pensionifondi, täpsustatakse eelnõuga, et lõikes 5 ei peeta silmas PEPPina registreeritud pensionifonde. Vastav deklareerimise kohustus sätestatakse lõikes 31. 3.6. Eelnõu § 6 – võlaõigusseaduse (VÕS) muutmine PEPPi määruse artikli 23 punkti (1)a) kohaselt peavad kindlustusandjad täitma turustamise direktiivi 2016/97 V ja VI peatükis sätestatud nõudeid, välja arvatud artiklites 20, 23 ja 25 ning artikli 30 lõikes 3 sätestatud nõudeid kindlustuspõhiste investeerimistoodete turustamise kohta. Sellest lähtuvalt tehakse vastavad täpsustused ka VÕS-i alusel kohalduvates teavitamise sätetes. VÕS § 428 lõiked 2 ja 6. Paragrahv reguleerib kindlustuslepingut sõlmida soovivale isikule avaldatavat teavet. Eelnõuga lisatakse lõikesse 2 punkt 31, milles täpsustatakse, et PEPPina registreeritud elukindlustuslepingu puhul tuleb lepingut sõlmida soovivat isikut teavitada PEPPi määruse artiklites 26–28 ja 33 sätestatu kohaselt PEPPi määruses ettenähtud põhiteabedokumendil. Lõike 2 punkt 4 näeb ette muu investeerimisriskiga elukindlustuslepingu kui täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu korral vormikohasel põhiteabedokumendil andmete esitamise vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1286/2014, mis käsitleb kombineeritud jae- ja kindlustuspõhiste investeerimistoodete (PRIIPid) põhiteabedokumente 26 (ELT L 352, 09.12.2014, lk 1–23), kohaselt. Kui elukindlustusleping on registreeritud PEPPina, siis viidatud PRIIPide põhiteabedokumendi nõuded ei kohaldu ning põhiteabedokument tuleb koostada ja esitada PEPPi määruses sätestatut arvestades. Selleks muudetakse vastavalt eelnõuga ka lõike 2 punkti 4 sõnastust. Punkt 4 kohaldub edaspidi seega investeerimisriskiga elukindlustuslepingute puhul, mis ei ole täiendava kogumispensioni kindlustuslepingud ega registreeritud ka PEPPina. Lõikes 6 sätestatakse omakorda, et lõike 2 punkte 42 ega 43 ei kohaldata PEPPina registreeritud elukindlustuslepingute suhtes. Seda põhjusel, et vastavalt PEPPi määrusele ei kohaldu PEPPina registreeritud elukindlustuslepingu puhul Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi (EL) 2016/97, mis käsitleb kindlustustoodete turustamist (uuesti sõnastatud) artiklid 20, 23, 25 ega 30(3). VÕS § 429 lõige 5. Paragrahvi, mis reguleerib kindlustusvõtja teavitamist kindlustuslepingu kehtivuse ajal, lisatakse uus lõige, milles sätestatakse, et PEPPina registreeritud elukindlustuslepingu puhul tuleb kindlustusvõtjale esitada PEPPi määruse artiklites 35–37 sätestatu kohane pensionihüvitise teatis ning muu teave vastavalt määruse artiklites 38 ja 39 sätestatule. PEPPi puhul kehtib põhimõte, et esmajoones tuleb lähtuda PEPPi määruses sätestatust ning seejärel EL sektoriaalsest õigusest ja siseriiklikest normidest niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus PEPPi määruses sätestatuga. VÕS § 430 lõige 8. Paragrahv reguleerib seda, mis vormis peab teavitamine toimuma. Nii PEPPi põhiteabe kui pensionihüvitise teatise ja muu PEPPi määruse kohaselt avaldamisele kuuluva teabe puhul on teavitamise vorm aga samuti reguleeritud PEPPi määruses. Eelnõuga täpsustataksegi, et VÕS § 430 ei kohaldata VÕS § 428 lõike 2 punktis 31 ja § 429 lõikes 5 sätestatud PEPPi puudutava teabe puhul. 3.7. Eelnõu § 7 – väärtpaberite registri pidamise seaduse (EVKS) muutmine EVKS § 13 lõige 11. Paragrahvis on sätestatud pensioniregistrit ja pensioniregistri pidajat puudutavad üldsätted. Eelnõuga sätestatakse, et pensioniregistris ei registreerita PEPPina registreeritud pensionifondi osakuid ega nendega tehtavaid toiminguid ning sellise fondi suhtes ei kohaldata EVKS-s pensionifondi kohta sätestatut. Kui muidu on fondide puhul fondivalitsejal valida, kas pidada registrit ise või anda see ülesanne edasi mõnele teisele isikule, siis pensionifondide puhul näeb IFS § 64 lõige 8 ette, et nende osakud tuleb registreerida vastavalt EVKS-s sätestatule. Arvestades, et PEPPi määrus ei näe ette registripidajale sellist rolli, nagu see on Eesti pensionisüsteemis pensioniregistri pidajal (osakute väljalaske ja tagasivõtmise korraldamine, vahetustehingute tegemine, maksuarvestus, väljamaksete tegemine), aga ka seda, et PEPPina registreeritud eurofondi ega alternatiivfondi osakuid või aktsiaid pensioniregistris ei registreerita, ei ole eelnõu koostamisel peetud otstarbekaks ka PEPPina registreeritud pensionifondi osakute registreerimist pensioniregistris. PEPPina registreeritud pensionifondi puhul ei saaks pensioniregistri pidaja osutada neid teenuseid, mida ta osutab teiste pensionifondide puhul, registri ümbertegemine aga selliselt, et see arvestaks PEPPi määruses sätestatuga, tooks kaasa lisakulu. Samal ajal on Eesti väärtpaberite registril piisav funktsionaalsus olemas. Seega kohaldatakse kõigi PEPPina registreeritud fondide puhul IFSi üldisi sätteid fondiosakute registreerimise kohta ja see jääb fondivalitseja valida, kas pidada registrit ise, järgides IFS § 61–63 sätestatut või anda see ülesanne edasi teisele isikule. PEPPina registreeritud fondi osakuid või aktsiaid ei saa eelnõu järgi registreerida küll pensioniregistris, kuid lubatud on nende registreerimine Eesti väärtpaberite registris. Eelnõu kehtestab ühesugused registripidamise nõuded kõigile PEPPina registreeritud fondidele, sõltumata sellest, kas tegemist on pensionifondi, eurofondi või alternatiivfondi vormis pakutava PEPPiga. 27 EVKS § 51 lõige 4. Paragrahv reguleerib väärtpaberikonto eriliiki – pensionikontot – ja selle lõikes 4 on kehtestatud andmete loetelu, mis pensionikonto kohta registrisse kantakse. Eelnõuga jäetakse lõike 4 preambulist välja viide EVKS § 5 lõike 4 punktile 2 ja lisatakse selle asemel lõikesse 4 uus punkt 6, milles sätestatakse, et pensionikonto kohta kantakse registrisse isiku e-posti aadress ja telefoninumber. Tavalise väärtpaberikonto puhul kantakse registrisse konto omaja aadress, mis ei ole pensioniregistri puhul pensionikoguja kontaktandmetena aga praktiline. Kui pensioniregistri pidajal peaks tekkima vajadus pensionifondi osakuomanikuga ühendust võtta, on efektiivsemaks e-posti aadressi või telefoninumbri olemasolu. EVKS § 20 lõige 41. Muudatus ei puuduta PEPPi lepingut. EVKS § 20 lõige 41 viitab pensionikonto omaniku teavitamisele KoPS § 52 lõikes 5 sätestatud tingimustel ja korras. Kõnealune KoPS regulatsioon ise on aga alates 2021. aasta 1. septembrist kehtetu. Seega on üleliigne ka EVKS § 20 lõige 41, mis eelnõuga kehtetuks tunnistatakse. 3.8. Eelnõu § 8 – väärtpaberituru seaduse (VPTS) muutmine VPTS § 47 lõige 8. PEPPi määruse kohaselt võib PEPPi pakkuda ka investeerimisühing, kellel on väärtpaberiportfelli valitsemise tegevusluba. PEPPi võib omakorda turustada ka investeerimisühing, kellel on investeerimisnõustamise tegevusluba. Eelnõuga lisatakse VPTS § 47 lõige 8, milles täpsustatakse, et kui VPTS § 43 lõike 1 punktis 4 või 5 nimetatud investeerimisteenuse (so väärtpaberiportfelli valitsemine või investeerimisnõustamine) raames pakutakse või turustatakse PEPPi, kohaldatakse investeerimisühingu ja tema osutatava investeerimisteenuse suhtes VPTS 3. osas sätestatut, kui PEPPi määrusest ei tulene teisiti. Kehtib sama põhimõte, mis teiste PEPPina pakutavate finantsteenuste puhul – esmalt tuleb lähtuda PEPPi määrusest ja seejärel sektoriaalsest õigusest. VPTS § 23614. Eelnõuga täiendatakse VPTS järelevalve peatükki (seaduse 6. osa 24. peatükk) uue paragrahviga, milles sätestatakse, et Finantsinspektsioonil on õigus rakendada PEPPi määruse artiklites 63 ja 67 sätestatud meetmeid ning, et Finantsinspektsioon avalikustab nimetatud artiklite kohaste meetmete alusel tehtud otsuse kohta teate oma veebilehel vastavalt sama määruse artikli 63 lõikele 4 ja artiklile 67. PEPPi määruse kohaselt tuleb karistused ja muud meetmed, mida kohaldatakse määruses kehtestatud nõuete rikkumise eest, kehtestada liikmesriikidel (karistuste piirmäärad on siiski sätestatud PEPPi määruses). Et võetud meetmetel oleks hoiatav mõju laiemale avalikkusele, näeb määrus ette rikkumist puudutavate otsuste ja määratud karistuste avalikustamise. Erandiks on olukorrad, kus avaldamine ohustaks finantsturgude stabiilsust või pooleli olevat uurimist. Ühtlasi soovitakse läbi avalikustamise täita tarbijakaitselisi eesmärke, sest see hoiataks pensionikogujaid PEPPide eest, mille turustamisel rikutakse PEPPi määruses kehtestatud nõudeid. PEPPi määruse artikkel 63 sätestabki, et pädevad asutused võivad keelata või piirata PEPPi turustamist või levitamist oma liikmesriigis või oma liikmesriigist, ning reguleerib tingimusi, millal sellist keelamist või piiramist võib rakendada. PEPPi määruse artiklis 67 on kehtestatud halduskaristused ja muud meetmed, mida pädevad asutused võivad vajadusel rakendada. Nii on kõnealuses artiklis sätestatud peamiste halduskaristuste ja muude haldusmeetmete loetelu, mis peab liikmesriigi pädevale asutusele, kelleks Eestis on antud juhul Finantsinspektsioon, ettenähtud olema. VpTS § 23787 ja § 23789. Eelnõuga tunnistatakse VPTS § 23787 kehtetuks, kuid seda üksnes normitehnilistel põhjustel. Sama paragrahv lisatakse eelnõuga seadusesse uuesti, kuid uue numbriga – §-na 23789. Sisulist muudatust ei tehta. Vahele lisandub lihtsalt paragrahv, milles sätestatakse PEPPi määruses sätestatud nõuete rikkumise puhuks karistusnormid. 28 VPTS § 23788. Seadust täiendatakse uue karistusnormiga, mida Finantsinspektsioon saab kohaldada PEPPi määruses sätestatud nõuete rikkumise korral. Täpsemalt olukorras, kus rikutakse PEPPi määruse artikli 5 punktis 1 ning artiklites 6, 7, 18–47, 50 ja 52–56 sätestatud nõudeid. Eesti õiguses kehtivaid maksimaalseid karistusmäärasid arvesse võttes sätestab ka eelnõu, et füüsilise isiku puhul on võimalik karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut ja juriidilist isikut kuni 400 000 eurot (sellised on ka teised Eesti finantssektori seadustes sätestatud väärteokaristuste maksimummäärad). Oluline on, et karistuse suurus oleks finantsasutusele mõjus ja proportsionaalne rikkumisest saadud tulu silmas pidades, et see heidutaks hoiduma nõuete rikkumisest. Seetõttu ei saa toetada ELi õiguse ülevõtmisele selliselt, et karistuste asemel on ettenähtud vaid sunniraha kohaldamise võimalus. Selliselt jääksid PEPPi määruse eesmärgid täitmata. Ettekirjutuse või sunniraha määramine annab võimaluse puuduste kõrvaldamiseks, kuid karistustel on ka rikkumist ennetav üldpreventiivne eesmärk. Lisaks peab arvestama sellega, et olukorras, kus kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine on kaasa toonud negatiivne tagajärje, et ole sunniraha määramine asjakohane ega proportsionaalne meede. Seetõttu näeb eelnõu ette ka väärteomenetluse. Sarnast lähenemist on kohaldatud ka teiste EL määruste rakendamiseks vajalike muudatuste tegemisel (vt näiteks VPTS § 23774–23780, 23783–23786). 3.9. Eelnõu § 9 – seaduse jõustumine Eelnõu on planeeritud jõustuma üldises korras. Tulumaksuseaduse muudatused on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2023, sealjuures rakendatakse pensioni investeerimiskontot puudutavaid muudatusi (eelnõu § 5 punktid 3, 7, 15 ja 21) tagasiulatuvalt alates 2022. aasta 1. jaanuarist. See võimaldab 2023. aastal 2022. aasta kohta deklaratsioonide esitamisel lähtuda juba neist uutest reeglitest. 2023. aasta 1. jaanuaril jõustuvad ka eelnõu § 1 punktid 3 ja 4 ehk KoPS § 3 1 lõige 12 ja § 5 lõike 21 kehtetuks tunnistamine, mis puudutavad pensioni investeerimiskontoga seonduvat täitemenetlust ja arvestavad kohustusliku pensionifondi osakute suhtes rakenduvat IFS muudatust, mis samuti jõustub 1. jaanuaril 2023. Erandina üldisest eelnõu jõustumise normist jõustuvad ka eelnõu § 7 punktid 2 ja 3 (EVKS § 51 lõike 4 muudatused hiljem – 2024. aasta 1. jaanuaril. Pikem jõustumisaeg on siin tingitud arendustöödest, mis Pensionikeskusel tuleb nende muudatuste rakendamiseks teostada. 3.10. Muudatuste kooskõla põhiseadusega Eelnõus esitatud muudatused on puutumuses põhiseaduse (edaspidi PS) §-ga 32, kuivõrd pensionivara on rahas hinnatav nõudeõigus. PS § 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud. Omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvituse eest. Igaühel, kelle vara on tema nõusolekuta võõrandatud, on õigus pöörduda kohtusse ning vaidlustada vara võõrandamine, hüvitus või selle suurus. Samuti sätestab PS § 32, et igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kitsendused saavad tuleneda vaid seadustest. Omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt. Seadus võib üldistes huvides sätestada vara liigid, mida tohivad Eestis omandada ainult Eesti kodanikud, mõnda liiki juriidilised isikud, kohalikud omavalitsused või Eesti riik. Pärimisõigus peab olema tagatud. Eelnõus esitatud muudatused ei sea täiendava kogumispensioniga liitunud isikutele täiendavaid kohustusi. PEPPi määrus pakub uusi võimalusi pensionikogumiseks. Pensioni kogumine III sambas ja määruse rakendumisel tekkivate uute pensioniskeemide kasutamine on aga vabatahtlikud. Eelnõu kohandab kogumispensioni ja erinevaid finantssektorit puudutavaid õigusakte, et need arvestaksid PEPPi määrusega. 29 Uutele pensioniskeemidele kohaldatakse eelnõuga olemasolevat III samba regulatsiooni niivõrd, kuivõrd PEPPi määrusest ei tulene teisiti. Uusi piiranguid pensionivara valdamisele, kasutamisele või käsutamisele eelnõuga ei seata. PEPPi lepingute pakkumise kontekstis on eelnõul puutumus PS §-ga 31, mis sätestab, et Eesti kodanikel on õigus tegelda ettevõtlusega ning koonduda tulundusühingutesse ja -liitudesse, selle õiguse kasutamise tingimused ja korra võib sätestada seadus. See, millised ettevõtted võivad pakkuda PEPPi lepinguid või neid turustada, tuleneb PEPPi määruse artiklitest 6(1) ja 10. Samuti on PEPPi lepingu tingimused sätestatud PEPPi määrusega. Eelnõuga viiakse asjasse puutuvad finantssektori õigusaktid PEPPi määrusega kooskõlla. Eeltoodut arvesse võttes tuleb eelnõus esitatud muudatusi pidada põhiseadusega kooskõlas olevaks. 4. Terminoloogia Eelnõuga võetakse kasutusele järgmised PEPPi määruses kasutatud terminid: a) PEPPi leping, so PEPPi määruse artikli 2 punktis 4 nimetatud PEPPi leping ehk PEPPi säästja ja PEPPi pakkuja vaheline leping, mis vastab artiklis 4 sätestatud tingimustele. PEPPi leping hõlmab mistahes PEPPi ega sõltu sellest, millises vormis PEPPi pakutakse (fond, kindlustusleping, hoius, portfelli valitsemise teenus); b) PEPPi allkonto, so PEPPi säästja või PEPPi pensionisaaja isiku nimele registreeritud isiklik pensionikonto, mida kasutatakse selliste tehingute üle arvestuse pidamiseks, mis võimaldavad PEPPi säästjal teha regulaarseid sissemakseid pensioni tarbeks ja PEPPi pensionisaajal saada PEPPi väljamakseid (PEPPi määruse artikli 2 punkt 5). PEPPi allkonto mõte on, et pensionikogujal oleks võimalik kasutada PEPPi lepingu sissemaksetele mõeldud maksusoodustusi selles riigis, kus ta sissemaksete tegemise ajal parajasti resident on, aga ka see, et väljamaksete ajal oleks võimalik eristada summasid, mis on ühes või teises liikmesriigis kogutud; c) PEPPi pakkuja, so PEPPi määruse artikli 2 punktis 15 nimetatud PEPPi pakkuja ehk artikli 6 lõikes 1 osutatud finantsettevõtja, kellel on luba PEPPi väljatöötamiseks ja selle turustamiseks. PEPPi pakkuja saab olla EL liikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutus, elukindlustusega tegelev kindlustusandja, tööandjapensioni kogumisasutus, kellel on liikmesriigi õiguse kohaselt lubatud pakkuda ka personaalseid pensioniskeeme ja kelle sellise tegevuse üle teostatakse järelevalvet (so Eesti mõistes pensionifondi valitseja, kellel on vabatahtliku pensionifondi valitsemise tegevusluba), eurofond ja eurofondi valitseja, alternatiivfondi valitseja ning investeerimisühing, kes pakub portfelli valitsemise teenust; d) PEPPi säästja, so PEPPi määruse artikli 2 punktis 3 nimetatud PEPPi säästja ehk PEPPi pakkujaga PEPPi lepingu sõlminud füüsiline isik; e) PEPPi pensionisaaja, so PEPPi määruse artikli 2 punktis 6 nimetatud PEPPi pensionisaaja ehk füüsiline isik, kes saab PEPPi väljamakseid; f) PEPPina registreeritud pensionifond, so PEPPi määruse artiklites 5–7 sätestatud korras sama määruse artikli 2 punktis 2 nimetatud üleeuroopalise personaalse pensionitoote ehk PEPPina registreeritud pensionifond; g) PEPPina registreeritud eurofond, so PEPPi määruse artiklites 5–7 sätestatud korras sama määruse artikli 2 punktis 2 nimetatud üleeuroopalise personaalse pensionitoote ehk PEPPina registreeritud eurofond; h) PEPPina registreeritud alternatiivfond, so PEPPi määruse artiklites 5–7 sätestatud korras sama määruse artikli 2 punktis 2 nimetatud üleeuroopalise personaalse pensionitoote ehk PEPPina registreeritud alternatiivfond; 30  i) PEPPina registreeritud elukindlustusleping, so PEPPi määruse artiklites 5–7 sätestatud korras sama määruse artikli 2 punktis 2 nimetatud üleeuroopalise personaalse pensionitoote ehk PEPPina registreeritud elukindlustusleping. 5. Eelnõu kooskõla Euroopa Liidu õigusega Eelnõu on seotud Euroopa Liidu õigusega, sellega tehakse täpsustused seadustes, mis reguleerivad täiendavat kogumispensioni ja vastavaid pensioniskeeme pakkuvaid finantssektori ettevõtjaid, et tagada otsekohalduva PEPPi määruse sujuv rakendamine Eestis. Eelnõus esitatud muudatused arvestavad PEPPi määruses sätestatut ja on sellega kooskõlas. 6. Seaduse mõjud Eelnõu rakendamine ei oma mõju sotsiaalvaldkonnale, regionaalarengule, elu- ja looduskeskkonnale, riigi julgeolekule, välissuhetele ega riigiasutuste korraldusele. Eelnõuga viiakse kogumispensioni ja finantssektori õigusaktid kooskõlla PEPPi määrusega. Määrus on aga otsekohalduv, mis tähendab, et kui eksisteerib PEPPi lepingute pakkumine, on pensionikogujatel võimalik neid lepinguid sõlmida ka ilma, et Eesti õiguses selline leping eraldi nimetatud oleks. Eelnõu hõlmab PEPPi lepingud III samba alla ja arvestades, et neile uutele pensioniskeemidele kohaldatakse eelnõuga ka III samba maksusoodustusi, võib eelnõu rakendamisega ette näha majanduslikke mõjusid. 6.1. Majanduslikud mõjud Sihtrühm 1 – pensionikogujad 2021. aasta lõpu seisuga oli III sambaga liitunud umbes 179 500 inimest, kellest omakorda umbes 144 000 on vanuses 18–60 aastat, 21 300 on alla 18 ja 15 800 on üle 60. Pensionikogujate potentsiaalseks sihtrühmaks on aga kogu Eesti tööealine elanikkond – umbes 655 000 inimest. Kui palju toob PEPP III sambaga liituvaid inimesi juurde, on keeruline prognoosida. PEPPi tõttu teenuste valik küll laieneb, kuid pensionifondi ja kindlustuslepingu vormis pensioniks raha kogumise võimalused on meie pensionisüsteemis olemas ka praegu. PEPPi määrus lubab PEPPina registreerida küll ka eurofondi ja alternatiivfondi, kuid on küsitav, kas see nõudlust oluliselt suurendaks. Võrreldes olemasoleva III sambaga oleksid uuenduslikumad portfelli valitsemise teenuse või hoiuse vormis PEPPid. Ilmselt ei ole aga põhjust eeldada, et selliste teenuste puudumine III sambas seni oluliselt sambaga liitumist oleks mõjutanud. PEPPi sissemaksed mõjutavad pensionikoguja sissetulekut kohe ja tulevikus. Kohene mõju tekib netopalga vähenemise kaudu. Eelnõus esitatud TuMSi muudatused laiendavad III samba maksusoodustusi PEPPi lepingule, mis tähendab, et sissemaksed, mis on kuni 15% maksustamisperioodi maksustatavast tulust ja ei ületa 6 000 eurot, saab maksustatavast tulust maha arvata. Praktikas oli keskmine III samba sissemakse määr aga 2020. aastal 2,7% ja 2019. aastal 3,5%. Arvestades senist III samba praktikat on tabelis nr 1 vaadatud mõju netopalgale, kui PEPPi sissemakse määr oleks 2% või 4%. Sõltuvalt brutopalgast on mõju netopalgale mõnevõrra erinev. Erinevus tekib maksuvabast tulust erineva sissetuleku korral. Kui brutopalk on väiksem või võrdne maksuvaba tulu määraga, so 500 eurot või on suurem kui 2 100 eurot kuus, ja sissemakse määr on 4%, väheneb netopalk 4,1% võrra. Kui maksemäär on poole väiksem (2%), on mõju netopalga vähenemisele samuti poole väiksem. Kui II sambaga liitunud isiku kuupalk jääb 500 ja 2 100 euro vahele, väheneb netopalk 4%-lise sissemakse määra puhul natuke alla 4% ja 2%-lise sissemakse määra kasutamisel natuke alla 2%. 31 Tabel nr 2 „Netopalga muutus PEPPi 4% sissemakse puhul“ Brutopalk (EUR) 500 1 000 1 500 2 100 3 000 Netopalk (EUR) 482 871,2 1 223,5 1 619,5 2 313,6 Netopalk PEPPi 4% sissemakse puhul (EUR) 462 839,2 1 175,5 1 552,3 2 217,6 Netopalga muutus protsendina -4,1% -3,7% -3,9% -4,1% -4,1% Allikas: Rahandusministeeriumi arvutused Tulevikus avaldub PEPPi sissemakse mõju III sambaga liitunud isikule eelkõige tema pensionivara suurenemise kaudu (eeldades, et ei toimu olemasoleva III samba pensioniskeemi asendamist PEPPiga, aga tegemist on uute või täiendavate sissemaksetega). See, kui palju mõjutab PEPP III sambaga liitunud isiku pensionit, sõltub peamiselt sissemakse suurusest, palga kasvust, kui sissemakse sellega arvestab, maksete tegemise perioodi pikkusest, investeeringutelt teenitud tootlusest ja raha väljavõtmise viisist pensionieas. Mõjutegureid, mida pikaajaliselt prognoosida, on palju ja tulenevalt pikaajaliste prognooside ebatäpsusest, ei ole võimalik ka täpselt prognoosida mõju pensioni suurusele. Mõjuhinnangu lihtsustamiseks on järgnevalt eeldatud, et PEPPi sissemakse on määratud protsendina palgast ning et palga kasv on tulevikus võrdne II samba tootlusega. Tabelis nr 2 on toodud prognoositav mõju pensioni ja palga suhtele erineva brutopalgaga inimeste korral. Kui vaadata keskmise palgaga ehk umbes 1 500 eurot teenivat inimest ja eeldada, et tema I samba ja II samba pension (ilma makse määra tõstmata) suhtena keskmisesse palka on umbes 40%, siis kogudes 40 aastat PEPPi lepingusse 4% sissemakseid tehes täiendavalt juurde, tõuseks tema pensioni ja palga suhe peaaegu 50%-ni (olemasolevaid III samba pensioniskeeme või muid sääste ei ole arvesse võetud). Kui PEPPi lepingu tootlus osutub palgakasvust kiiremaks, on mõju suurem ja vastupidi. Tabel nr 2 „PEPPi lepingu sissemakse mõju pensioni ja palga suhtele“ Kogumis- periood PEPPi sissemakse 2% 4% Brutopalk 500 1 500 3 000 500 1 500 3 000 Pensioni ja palga 10 aastat 1% 1% 1% 2% 2% 2% suhe PEPPi 20 aastat 2% 2% 2% 4% 4% 4% sissemaksetest 30 aastat 3% 3% 3% 6% 6% 6% 40 aastat 4% 4% 4% 8% 8% 8% Allikas: Rahandusministeeriumi arvutused Asendusmäära muutuse arvutamisel on eeldatud, et PEPPi lepingust võetakse raha välja tähtajalise pensionina, mis on jaotatud keskmiselt elada jäänud aastatele. Kui pensioni väljamaksmise periood on lühem, on pension selle võrra suurem, kuid siis tuleb arvestada, et pension PEPPi lepingust lõpeb varem kui inimesed keskmiselt elavad (pensionieas umbes 20 aastat). III sambaga liitumine ja PEPPi lepingu sõlmimine on isiku jaoks vabatahtlikud. Seega on kohanemisvajadus sihtrühmal väga väike. Kui PEPPi leping sõlmitakse ja hakatakse tegema regulaarseid sissemakseid, on mõju pensionikogujale pidev. 32 Ebasoovitavate mõjude riskina saab välja tuua võimaluse, et sõlmitakse PEPPi leping, mida hiljem kahetsetakse. Arvestades, et sissemakse suurust saab muuta, PEPPi lepingut saab vahetada teise PEPPi lepingu vastu ja pensionikogumise võib ka lõpetada, ei ole risk siiski kaalukas. Kokkuvõttes sõltub mõju sellest, kui palju toob PEPP täiendavaid sääste ja kui palju leiab see kasutust asendusena olemasolevatele pensioniskeemidele. Omakorda seda mõjutab inimeste eelistuste kõrval ka PEPPi pakkumise olemasolu. Kui otsustatakse PEPPi leping sõlmida ja sissemaksed jäävad senise III samba keskmise tasemele, on mõju pensionikoguja palgale võrdlemisi ebaoluline. Mõju pensioni suurusele saab pidada oluliseks, kui PEPPi leping sõlmitakse piisavalt vara ja sissemakseid tehakse piisavalt pika aja jooksul. III sambaga liitumine ja PEPPi lepingu sõlmimine on vabatahtlikud ja iga pensionikoguja saab ise otsustada, kas pensioniks rohkem koguda või mitte. Sihtrühm 2 – PEPPi pakkujad ja turustajad: kindlustusandjad, pensionifondi, eurofondi ja alternatiivfondi valitsejad, krediidiasutused, investeerimisühingud ja kindlustusvahendajad PEPP määruse artikli 6 punkti 1 kohaselt on õigus PEPPi pakkuda EL liikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutusel, elukindlustusega tegeleval kindlustusandjal, tööandjapensioni kogumisasutusel, kellel on liikmesriigi õiguse kohaselt lubatud pakkuda ka personaalseid pensioniskeeme ja kelle sellise tegevuse üle teostatakse järelevalvet (Eestis pensionifondivalitseja, kellel on vabatahtliku pensionifondi valitsemise luba), eurofondil ja eurofondi valitsejal, alternatiivfondi valitsejal ja investeerimisühingul, kes pakub portfelli valitsemise teenust. Nimetatud finantssektori ettevõtjad võivad oma pakutavaid PEPPe ka ise turustada. Lisaks lubab PEPP määruse artikli 10 punkt 2 PEPPe turustada EL liikmesriigis registreeritud kindlustusvahendajal ja EL liikmesriigis tegevusloa saanud investeerimisühingul, kellel on õigus tegeleda investeerimisnõustamisega. Nii PEPPi pakkujate kui turustajate puhul on eeldatud, et neil on õigus EL liikmesriigis tegutseda ja nad on EL finantssektori õigusega reguleeritud. PEPPi määrus rakendus 2022. aasta 22. märtsil. Seni ei ole ühtegi PEPPi Eestist registreeritud. PEPPi pakkumine on vabatahtlik ning keeruline on prognoosida, kas Eestis PEPPe pakkuma hakatakse ja kui hakatakse, siis kui palju selliseid uusi pensioniskeeme juurde tekib. Arvestades, et PEPPi pakkujateks ja turustajateks võivad olla erinevad finantssektori turuosalised, on potentsiaalne sihtgrupp suur. Võib aga arvata, et vähemalt esialgu III sambasse uusi teenusepakkujaid ja uusi pensioniskeeme oluliselt ei lisandu. Elukindlustuse tegevusluba on kahel kindlustusandjal: Compensa Life Vienna Insurance Group SE ja Swedbank Life Insurance SE. Lisaks tegutseb Eestis neli EL liikmesriigi elukindlustusandja filiaali: "INVL Life", Uždaroji akcinė draudimo bendrovė Eesti filiaal, ERGO Life Insurance SE Eesti filiaal, Mandatum Life Insurance Company Limited Eesti filiaal ja SEB Life and Pension Baltic SE Eesti filiaal. Fondivalitsejaid on Eestis 11: Aktsiaselts LHV Varahaldus, AS Avaron Asset Management, AS Birdeye Capital, AS SEB Varahaldus, AS Trigon Asset Management, EfTEN Capital AS, Limestone Platform AS, Luminor Pensions Estonia AS, Northern Horizon Capital AS, Swedbank Investeerimisfondid AS ja Tuleva Fondid AS. Osadel neist on luba valitseda vaid konkreetset liiki fonde – vabatahtlik pensionifond, eurofond või alternatiivfond, osadel aga on luba mitme erinevat liiki fondi valitsemiseks ja või/luba pakkuda portfelli valitsemise teenust (vt täpsemalt tabelist nr 3). Tabel nr 3. „Fondivalitsejad“ 33  Fondivalitseja Vabatahtliku Eurofondi Alternatiivfondi Portfelli pensionifondi valitsemise valitsemise luba valitsemise valitsemise luba teenuse luba luba Aktsiaselts LHV X X X Varahaldus AS Avaron Asset X X Management AS Birdeye Capital X AS SEB Varahaldus X X AS Trigon Asset X Management EfTEN Capital AS X Limestone Platform X X X AS Luminor Pensions X Estonia AS Northern Horizon X Capital AS Swedbank X X X Investeerimisfondid AS Tuleva Fondid AS X Allikas: Finantsinspektsioon Krediidiasutusi on Eestis üheksa: AS Inbank, AS LHV Pank, AS SEB Pank, AS TBB pank, Bigbank AS, Coop Pank AS, Holm Bank AS, Luminor Bank AS ja Swedbank AS. Filiaalina tegutsevad Eestis veel viis EL liikmesriigi krediidiasutust: AS Citadele banka Eesti filiaal, Nordea Bank Abp Eesti filiaal, OP Corporate Bank plc Eesti filiaal, PayEx Sverige AB Eesti filiaal ja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal. Portfelli valitsemise teenuse tegevusluba on neljal investeerimisühingul: Aktsiaselts Cresco Väärtpaberid, Aktsiaselts KAWE KAPITAL, Aktsiaselts KIT Finance Europe, Grünfin AS. PEPPe võivad turustada investeerimisühingud, kellel on investeerimisnõustamise tegevusluba ja kindlustusvahendajad. Vastava tegevusloaga investeerimisühinguid on Eestis neli (Aktsiaselts Cresco Väärtpaberid, Aktsiaselts KAWE KAPITAL, Aktsiaselts KIT Finance Europe ja AS Redgate Capital). Kindlustusvahendajad jagunevad kindlustusagentideks ja kindlustusmaakleriteks. Vahendajate nimekirjas on kindlustusvahendajaid väga palju (kindlustusmaaklereid üle 40 ja kindlustusagente alla 400), kuid elukindlustuslepinguid vahendavad neist väga vähesed (agente ja kindlustusmaaklereid kokku umbes 20). Kui vaadata kindlustusmaaklereid, siis 2021. aasta andmetel vahendati elukindlustuslepingutest peamiselt õnnetusjuhtumi- ja haiguskindlustuse elukindlustuslepinguid, omakorda muude elukindlustuslepingute seas oli populaarseim kindlustusliik riskielukindlustus, annuiteetmakseid vahendati 150 000 euro väärtuses ning investeerimisriskiga elukindlustuse lepingute makseid ei vahendatud üldse. Viimased 2 võiksid aga olla just lepingud, mille vormis saaks pakkuda PEPPi. Lisaks lubab PEPP määruse artikli 2 punkt 16 PEPPe turustada artikli 6 lõikes 1 osutatud finantsettevõtjal, kellel on luba turustada selliseid PEPPe, mida ta ei ole ise välja töötanud. Näiteks võib fondivalitsejal olla muu hulgas investeerimisnõustamise tegevusluba, mis 34 võimaldaks sellisel juhul turustada PEPPe, mida fondivalitseja ise ei paku (investeerimisnõustamise tegevusluba on näiteks fondivalitsejatel Aktsiaselts LHV Varahaldus, AS Avaron Asset Management ja AS SEB Varahaldus). Samuti võimaldab näiteks KindlTS § 4 kindlustusandjal kõrvaltegevusena tegutseda teise kindlustusandja, krediidiasutuse, fondivalitseja või investeerimisühingu agendina, kui see ei ohusta tema finantsseisundit, usaldusväärsust ega kindlustusvõtjate, kindlustatute, soodustatud isikute või teiste isikute huve, kellele ta teenust osutab. Ka krediidiasutus võib tegutseda kindlustusagendina (AS SEB Pank ja Swedbank AS seda ka teevad) või osutada investeerimisnõustamise teenust. Pikas perspektiivis pakuks PEPP uue teenusena uut ärivõimalust ning selle kaudu täiendavat tulu PEPPi pakkujatele ja turustajatele. Võib aga arvata, et ka juhul, kui pakkumine tekiks, võtaks aega enne, kui mahud piisavalt suureks saavad. III samba ajalugu on enam kui 20 aastat ja 2021. aasta lõpu seisuga oli vara maht 0,67 miljardit eurot. Sihtrühma kohanemisvajadus sõltub mõnevõrra teenusepakkujast (varasema III sambas tegutsemise kogemuse olemasolu), aga on mõjutatud ka spetsiifilistest nõuetest, mis on kehtestatud PEPP määrusega (näiteks allkontode võimaldamine jms). PEPPi pakkumine ega turustamine ei ole aga kohustuslikud. Seega saab kohanemisvajaduse hinnata väikseks või keskmiseks. Kui otsustatakse PEPPi pakkuma hakata, on mõju pidev, sest tegemist on pikaajaliste lepingutega. Ebasoovitava mõjuna saab välja tuua võimaluse, et PEPPi pakkumise lisandumisel võib see osaliselt hakata asendama seniseid III samba pensioniskeeme ja selle võrra nende mahtusid või kasvu mõnevõrra vähendada. Eelnõu kohaldab PEPPi lepingutele III samba reegleid ja sellega mingeid eeliseid võrreldes seniste III samba pensioniskeemidega PEPPile ei anta. Pakkumise tekkimisel hakkavad pensioniskeemid konkureerima tootluse, tasude jms tingimuste poolest. Vähemalt esialgu tuleb mõju sihtrühmale pidada kokkuvõttes ebaoluliseks. 6.2. Muudatuste mõju halduskoormusele Eelnõu rakendamine ei suurenda halduskoormust. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Eelnõuga laiendatakse III samba maksusoodustusi PEPPi lepingutele, sissemaksete piirmäärasid aga ei muudeta. III samba sissemaksed summas kuni 15% maksustamisperioodi maksustatavast tulust, kuid mitte rohkem kui 6 000 eurot, saab pensionikoguja oma maksustatavast tulust maha arvata. Seni on need soodustused rakendunud sissemaksete tegemisel vabatahtlikku pensionifondi või täiendava kogumispensioni kindlustuslepingusse. Lisaks lubab TuMS § 28 maksustamisperioodi tulust maha arvata ka sissemakseid, mis tehakse mõne teise lepinguriigi samaväärsesse pensioniskeemi või TuMS § 28 lõikes 12 sätestatud tingimustel ka kolmanda riigi pensioniskeemi tehtavaid sissemakseid. Seda samade piirmäärade (15% ja 6 000 eurot) raames. Seega on juba praegu võimalik pensioniskeemide ring, mille puhul rakenduksid maksusoodustused, küllaltki lai. Et PEPPina võib pakkuda erinevat liiki fonde, aga seda võib pakkuda ka hoiuse või portfelli valitsemise teenusena, laiendab eelnõu maksusoodustustele kvalifitseeruvate pensioniskeemide ringi mõnevõrra veel. Võimalike mõjude kontekstis tuleb aga arvestada, et TuMS-ga antud maksusoodustusi praktikas kogu nende ulatuses enamasti ei kasutata. Kuigi maksustatavast tulust on mahaarvatavad sissemaksed 15% ulatuses maksustatavast tulust, kuid mitte üle 6 000 euro, jääb 35 keskmine III samba sissemakse praktikas 3% ringi (2020. aastal oli see 2,7% ja 2019. aastal 3,5%). Kui PEPPi hakatakse Eestis pakkuma ja III samba sissemaksed suurenevad selle võrra täiendavalt, siis mõjutab see riigieelarvet nii positiivselt kui negatiivselt. Negatiivne mõju tekiks täiendavast tulumaksu laekumise vähenemisest (sissemaksete maksusoodustuse kasutamine) läbi vastava tulumaksutagastuse. Mõju sõltub nii inimeste arvust, kes muidu III sambasse raha ei koguks, kuid PEPPi lisandumisel otsustavad seda teha, kui täiendavate sissemaksete suurusest, mida muidu III sambasse ei oleks laekunud. 2021. aasta lõpu seisuga oli III sambaga liitunud umbes 179 500 inimest. Nende puhul võiks pigem eeldada, et sissemaksete kasv, kui see leiab aset, ei ole mõjutatud PEPPi lisandumisest. Pigem võib PEPP asendada osaliselt olemasolevaid III samba pensioniskeeme. Ka uute liitujate puhul on väga keeruline hinnata, kui palju oleks neid inimesi, kes otsustavad III sambas raha koguma hakata just põhjusel, et valikusse lisandub PEPP. Viimase aastaga (2021/2020. a) kasvas III sambaga liitunute arv 8% (so 13 230 inimese võrra). Samuti on väga keeruline prognoosida täiendavaid sissemakseid, mida hakatakse tegema ka tänu PEPPi pakkumise lisandumisele. Tabelis nr 4 on esitatud mõned stsenaariumid PEPPi mõjust riigile laekuvale tulumaksule. Arvutused on tehtud 2025. aasta tulumaksu laekumise prognoosi näitel, arvestades, et praegu Eestis PEPPi pakkumist ei eksisteeri ning pakkumise tekkimine võtab aega. Arvutustes on tehtud lihtsustus, et uute liitujate keskmine palk on võrdne Eesti keskmise palgaga, mis liitujate väikest arvu arvestades võib aga tähendada, et kulu on mõnevõrra alahinnatud. Nimelt näitab III sambasse sissemaksete tegemise statistika, et mida rohkem on inimesi, kes sissemakseid teevad, seda lähemal on keskmise sissemaksete tegija palk Eesti keskmisele palgale, kui aga sissemaksete tegijaid on vähe, on nende keskmine palk Eesti keskmisest palgast kõrgem. Võimalik palga erinevus mõjutab prognoosi aga kokkuvõttes vähem kui inimeste arv ja nende poolt tehtavad täiendavad sissemaksed. Tabel nr 4 „Täiendavate III samba sissemaksete mõju erinevad stsenaariumid tulumaksu laekumisele 2025. aasta näitel (miljon EUR)“ Uued III sambaga liitujad, kes valivad PEPPi 5 000 10 000 Keskmine PEPPi lepingu 2% -0,4 -0,8 sissemakse määr 4% -0,9 -1,7 Allikas: Rahandusministeeriumi arvutused Teisest küljest tõstavad täiendavad III samba sissemaksed inimeste pensioneid tulevikus. Riigieelarve jaoks tähendab see potentsiaalelt väiksemaid kulutusi muudele sotsiaaltoetustele. Kõrgemad pensionid suurendavad lisaks ka tarbimist ning selle läbi ka maksulaekumist ning majanduskasvu. Kavandataval muudatusel puudub mõju kohalikele omavalitsustele. 8. Rakendusaktid Eelnõuga ei anta uusi volitusnorme määruste kehtestamiseks. Muutmist vajavad järgmised määrused: a) Rahandusministri 2003. aasta 27. jaanuari määrus nr 16 „Maksustamisperioodi tulust mahaarvatava täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu kindlustusmaksete osa 36  arvutamise põhimõtted“; b) Rahandusministri 2010. aasta 29. novembri määrus nr 60 „Tulumaksuseadusest, sotsiaalmaksuseadusest, kogumispensionide seadusest ja töötuskindlustuse seadusest tulenevate deklaratsioonide ja tõendite vormide kinnitamine ning nende täitmise ja esitamise korrad“. Nimetatud määrustesse lisatakse viited PEPPi lepingutele. 9. Seaduse jõustumine Eelnõu on planeeritud jõustuma üldises korras. Tulumaksuseaduse muudatused on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2023, sealjuures rakendatakse pensioni investeerimiskontot puudutavaid muudatusi (eelnõu § 5 punktid 3, 7, 15 ja 21) tagasiulatuvalt alates 2022. aasta 1. jaanuarist. See võimaldab 2023. aastal 2022. aasta kohta deklaratsioonide esitamisel lähtuda juba neist uutest reeglitest. 2023. aasta 1. jaanuaril jõustuvad ka eelnõu § 1 punktid 3 ja 4 ehk KoPS § 3 1 lõige 12 ja § 5 lõike 21 kehtetuks tunnistamine, mis puudutavad pensioni investeerimiskontoga seonduvat täitemenetlust ja arvestavad kohustusliku pensionifondi osakute suhtes rakenduvat IFS muudatust, mis samuti jõustub 1. jaanuaril 2023. Erandina üldisest eelnõu jõustumise normist jõustuvad ka eelnõu § 7 punktid 2 ja 3 (EVKS § 51 lõike 4 muudatused) hiljem – 2024. aasta 1. jaanuaril. Pikem jõustumisaeg on siin tingitud arendustöödest, mis Pensionikeskusel tuleb nende muudatuste rakendamiseks teostada. 10. Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele, Finantsinspektsioonile ja Eesti Pangale ning selle suhtes küsitakse arvamust Pensionikeskuselt, Maksu- ja Tolliametilt, FinanceEstonialt, Eesti Pangaliidult, Eesti Kindlustusseltside Liidult, Eesti Kindlustusmaaklerite Liidult ning investeerimisühingutelt Aktsiaselts Cresco Väärtpaberid, Aktsiaselts KAWE KAPITAL, Aktsiaselts KIT Finance Europe, AS Redgate Capital ja Grünfin AS. Algatab Vabariigi Valitsus ……………………2022 (allkirjastatud digitaalselt) 37 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/22-0991 - Kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 19.09.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/73691703-f959-4ae4-9854-dee31f739100 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/73691703-f959-4ae4-9854-dee31f739100?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main