Kiri

NÕUKOGU OTSUS Tallinn 19. august 2022 nr 16 2023. -2026. aasta töötuskindlustusmakse määrade ja 2023. aasta tööturuteenuste ja –toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määra kehtestamise ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele Võttes aluseks töötuskindlustuse seaduse § 28 lõike 2 punktid 2 ja 21, § 381 lõiked 1-2 ning § 41 lõiked 1-3 ning Töötuskindlustusmakse määrade arvestus aastateks 2023-2026 (lisatud otsusele) 1. Teha tervise- ja tööministri kaudu Vabariigi Valitsusele ettepanek kehtestada 2023.- 2026. aasta töötuskindlustusmakse määrad: 1.1 kindlustatu töötuskindlustusmakse määr alljärgnev protsent töötuskindlustuse seaduse §-s 40 nimetatud summadelt: 2023 2024 2025 2026 1,6% 1,6% 1,6% 1,6% 1.2 tööandja töötuskindlustusmakse määr alljärgnev protsent töötuskindlustuse seaduse §-s 40 nimetatud summadelt: 2023 2024 2025 2026 0,8% 0,8% 0,8% 0,8% 2. Teha tervise- ja tööministri kaudu Vabariigi Valitsusele ettepanek kehtestada tööturuteenuste ja –toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite 2023. aasta määrad: 2.1. 25,5% töötuskindlustushüvitiste sihtfondi laekuvatest kindlustatu töötuskindlustusmaksetest; 2.2. 25,5% koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi laekuvatest tööandja töötuskindlustusmaksetest. 3. Eesti Töötukassa juhatusel edastada nõukogu ettepanek koos selle aluseks oleva arvestusega tervise- ja tööministrile hiljemalt 19. augustiks 2022. (allkirjastatud digitaalselt) Peep Peterson nõukogu esimees  Lisa Eesti Töötukassa nõukogu 19. august 2022 otsusega nr 16 TÖÖTUSKINDLUSTUSMAKSE MÄÄRADE ARVESTUS AASTATEKS 2023‒2026 August 2022 Sisukord Kokkuvõte............................................................................................................................................ 3 1. Eesti majanduse makroprognoos ................................................................................................ 5 2. Töötuskindlustuse tulud .............................................................................................................. 7 3. Töötuskindlustuse kulud ............................................................................................................. 8 3.1 Töötuskindlustushüvitis ...................................................................................................... 8 3.2 Koondamishüvitis .............................................................................................................. 13 3.3 Maksejõuetushüvitis ......................................................................................................... 14 3.4 Hüvitistelt makstav sotsiaalmaks ...................................................................................... 16 3.5 Aktiivsed tööturumeetmed ............................................................................................... 16 3.6 Tegevuskulud .................................................................................................................... 20 4. Töötuskindlustuse tulude ja kulude koondarvestus.................................................................. 20 4.1 Sihtkapitali ülekantavate vahendite määr ........................................................................ 20 4.2 Töötuskindlustuse tulud ja kulud aastani 2026................................................................. 22 Lisa 1. Töötuskindlustuse tulude ja kulude prognoosimisel kasutatud alusandmed ja metoodika.. 24 Lisa 2. Töötuskindlustuse tulude ja kulude arvestus aastatel 2022–2026 maksemääraga 2,4%, eurodes ............................................................................................................................................. 25 Lisa 3. Töötukassa teenuste kuluprognoos programmide ja rahastamisallikate lõikes aastateks 2022‒2026......................................................................................................................................... 27 Lisa 4. Töötukassa teenuste kuluprognoos programmide ja teenuste lõikes aastateks 2022‒2026 28  Töötuskindlustusmakse määrade arvestus aastateks 2023‒2026 Kokkuvõte Töötuskindlustusmakse määrade arvestus aastateks 2023–2026 annab hinnangu töötuskindlustuse tuludele ja kuludele kehtiva töötuskindlustusmakse määra korral järgmiseks neljaks aastaks ning hindab tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite vajadust. Arvestuse koostamise aluseks on Rahandusministeeriumi (edaspidi ka RM) 2022. aasta suvine majandus- prognoos (edastatud töötukassale 04.08.22). Rahandusministeeriumi 2022. aasta suvise majandusprognoosi kohaselt muutub selle aasta teises pooles ja järgmise aasta alguses olukord majanduses keerulisemaks, kuid hakkab järgmise aasta teises pooles taas taastuma. Aastases vaates prognoosib RM selle aasta SKP kasvuks 1% ja järgmiseks aastaks 0,5%. Oodata on mõningast töötuse kasvu – selle aasta töötuse määraks prognoosib RM 6% ja järgmiseks aastaks 6,4%. Käesolevat aastat iseloomustab kiire hinna- ja palgakasv – RM prognoosi kohaselt kasvavad sel aastal hinnad 19,5% ja palgad 11%. 2023. aasta teises pooles oodatakse majandusolukorra paranemist ning ülejäänud prognoosiperioodil SKP kasvab, töötus väheneb ning hinna- ja palgakasv aeglustuvad. Töötuskindlustusmakse määrade arvestuses on toodud välja, milliseks kujunevad töötuskindlustuse tulud ja kulud töötuskindlustuse sihtfondide lõikes ning kui suur osa sihtfondidesse laekuvatest töötuskindlustusmaksetest tuleb kanda tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali, et see võimaldaks katta aktiivsete tööturumeetmetega seotud kulud. Ülevaade sihtfondidest ja sihtkapitalist rahastatavatest kuludest on toodud joonisel 1. Arvestuse koostamisel kasutatud metoodika kirjeldus on toodud lisas 1. Töötuskindlustuse tulude ja kulude prognoosid on toodud lisas 2. Joonis 1. Töötuskindlustusvahendite kasutamine Allikas: töötuskindlustuse seadus Seoses töötuse kasvu ning kiire palga- ja hinnakasvuga suurenevad käesoleval ja järgmisel aastal nii hüvitiste kui ka aktiivsete tööturumeetmete kulud. Samuti hakkavad töötuskindlustuse kulusid mõjutama Euroopa Sotsiaalfondi vahendite lõppemine ning vastavate kulude eeldatav üleminek töötuskindlustusvahenditele. Töötuskindlustuse tulud on 2023. aastal prognoosi kohaselt 289,5 miljonit eurot ja kulud 284,5 miljonit eurot. Aktiivsete tööturumeetmete rahastamiseks tuleb 2023. aastal kanda sihtkapitali 25,5% töötuskindlustusmakse laekumistest. Aastatel 2024‒2026 aga on  Töötuskindlustusmakse määrade arvestus aastateks 2023‒2026 sihtkapitalist rahastatavate teenuste kulud suuremad kui maksimaalne võimalik ülekantavate vahendite maht ning tänaste teenustega (samas mahus) jätkamiseks tuleb leida alternatiivseid katteallikaid või loobuda osade teenuste (senisel tasemel) osutamisest. Töötuskindlustuse tulem on 2022. ja 2023. aastal positiivne (vastavalt 11,1 miljonit eurot ja 5 miljonit eurot), kuid alates 2024. aastast hakkavad töötuskindlustuse kulud ületama jooksva aasta tulusid. Töötuskindlustuse netovara väärtus 2023. aasta lõpus 522 miljonit eurot ja 2026. aasta lõpuks 508,9 miljonit eurot. 1. Eesti majanduse makroprognoos Eesti majandus on 2020. aasta kevadel alanud koroonakriisist kiiresti taastunud ning oli käesoleva aasta alguses tugevas seisus. Samas on nii Eesti kui ka ülejäänud maailma majanduse edasine käekäik mõjutatud veebruaris alanud Venemaa sõjalisest agressioonist Ukrainas. SKP kasvas 2022. aasta esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 4,3%. Majandusharude lõikes oli areng laiapõhjaline ja otsest sõja mõju SKP-le veel näha ei olnud. Hõive on taastunud koroonaviiruse kriisi põhjustatud langusest, kuid tegevusalade lõikes on taastumine olnud erinev (majutuses ja toitlustuses on hõive võrreldes kriisieelse ajaga endiselt viiendiku võrra madalam; napilt on kriisieelsele tasemele jõudnud töötajate arv töötlevas tööstus; samas on hõive kiiresti kasvanud info ja side tegevusalal, finantssektoris, kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse tegevusalal ja avalikus sektoris). Töötuse määr ulatus 2022. aasta esimeses kvartalis 5,5%-ni ja teises kvartalis 5,8%-ni. Registreeritud töötute arv püsis aasta alguses stabiilne, kuid on alates märtsi keskpaigast kasvanud Ukraina sõjapõgenike arvelt (juuli lõpus oli töötuna arvel 47,3 tuhat inimest, kellest ca 10% moodustasid Ukraina sõjapõgenikud). Keskmine brutopalk kasvas esimeses kvartalis 8,1% ehk 1 593 euroni. Hinnakasv on käesoleval aastal järjest kiirenenud, juulis tõusid tarbijahinnad aastavõrdluses 22,8%. Erinevate institutsioonide majandusprognooside kohaselt muutub selle aasta teises pooles ja järgmise aasta alguses olukord majanduses keerulisemaks, kuid hakkab järgmise aasta teises pooles taas taastuma. Rahandusministeeriumi 2022. aasta suvise majandusprognoosi järgi kasvab SKP sel aastal 1% ja järgmisel aastal 0,5%. Oodata on töötuse mõningast suurenemist – järgmise aasta töötuse määraks prognoosib RM 6,4%. Käesolevat aastat iseloomustavad kiire hinna- ja palgakasv – RM prognoosib selle aasta hinnakasvuks 19,5% ja palgakasvuks 11%. 2023. aasta teisest poolest oodatakse majandusolukorra paranemist ning ülejäänud prognoosiperioodil SKP kasvab, töötus väheneb ning hinna- ja palgakasv aeglustuvad. Tabel 1. Hiljutiste makroprognooside põhinäitajad Prognoosi NÄITAJA, ALLIKAS 2020 2021 2022pr 2023pr 2024pr 2025pr 2026pr avaldamise aeg SKP reaalkasv (%) Rahandusministeeriumi 2022.a. suvine prognoos 1,0 0,5 3,0 2,5 2,0 august 2022 Rahandusministeeriumi 2022.a. kevadine prognoos -1,0 1,2 3,2 2,7 2,6 aprill 2022 Eesti Panga 2022.a. juuni prognoos -3,0 8,3 1,5 1,9 3,1 - - juuni 2022 Eesti Panga 2022.a. märtsi prognoos -0,4 2,0 3,5 - - märts 2022 Euroopa Komisjoni kevadprognoos (Eesti) 1,0 2,4 - - - mai 2022 Euroopa Komisjoni kevadprognoos (EL) -5,9 5,4 2,7 2,3 - - - mai 2022 Töötuse määr (%) Rahandusministeeriumi 2022.a. suvine prognoos 6,0 6,4 6,1 6,0 6,0 august 2022 Rahandusministeeriumi 2022.a. kevadine prognoos 7,2 8,3 7,2 6,7 6,4 aprill 2022 Eesti Panga 2022.a. juuni prognoos 6,9 6,2 5,6 6,8 6,6 - - juuni 2022 Eesti Panga 2022.a. märtsi prognoos 6,7 7,1 6,3 - - märts 2022 Euroopa Komisjoni kevadprognoos (Eesti) 6,8 6,9 - - - mai 2022 Euroopa Komisjoni kevadprognoos (EL) 7,2 7,0 6,7 6,5 - - - mai 2022 Hõive muutus (%) Rahandusministeeriumi 2022.a. suvine prognoos 2,9 0,5 0,2 0,1 0,0 august 2022 Rahandusministeeriumi 2022.a. kevadine prognoos -0,1 -1,2 1,1 0,4 0,0 aprill 2022 -2,2 -0,5 Eesti Panga 2022.a. juuni prognoos 3,1 0,8 -0,8 - - juuni 2022 Eesti Panga 2022.a. märtsi prognoos 0,3 0,6 1,1 - - märts 2022 Keskmise brutopalga nominaalkasv (%) Rahandusministeeriumi 2022.a. suvine prognoos 11,0 7,4 5,0 4,6 4,5 august 2022 Rahandusministeeriumi 2022.a. kevadine prognoos 2,9 6,9 7,0 5,6 3,6 4,5 5,0 aprill 2022 Eesti Panga 2022.a. juuni prognoos 10,7 8,2 6,1 - - juuni 2022  Töötuskindlustusmakse määrade arvestus aastateks 2023‒2026 Prognoosi NÄITAJA, ALLIKAS 2020 2021 2022pr 2023pr 2024pr 2025pr 2026pr avaldamise aeg Eesti Panga 2022.a. märtsi prognoos 7,9 7,0 6,4 - - märts 2022 1 Tarbijahinnaindeksi muutus (%) Rahandusministeeriumi 2022.a. suvine prognoos 19,5 6,7 1,0 1,5 1,9 august 2022 Rahandusministeeriumi 2022.a. kevadine prognoos 12,7 2,1 1,2 1,7 2,0 aprill 2022 -0,4 4,6 Eesti Panga 2022.a. juuni prognoos 15,1 4,3 1,9 - - juuni 2022 Eesti Panga 2022.a. märtsi prognoos 10,2 2,4 1,7 - - märts 2022 Euroopa Komisjoni kevadprognoos (Eesti) -0,6 4,5 11,2 2,5 - - - mai 2022 Euroopa Komisjoni kevadprognoos (EL) 0,7 2,9 6,8 3,2 - - - mai 2022 Allikad: 1) Rahandusministeerium: 2022. aasta (esialgne) suvine majandusprognoos (edastatud töötukassale 04.08.22); 2022. aasta kevadine majandusprognoos. https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigieelarve-ja-majandus/majandusprognoosid 2) Eesti Pank: Rahapoliitika ja Majandus 2/2022 https://haldus.eestipank.ee/sites/default/files/publications/2022/06/RPM_2_2022_est_0.pdf Rahapoliitika ja Majandus 1/2022. https://haldus.eestipank.ee/sites/default/files/2022-03/rpm_1_2022_est.pdf 3) Euroopa Komisjon: European Economic Forecast. Spring 2022. https://economy-finance.ec.europa.eu/publications/european-economic-forecast-spring- 2022_en Registreeritud töötute arvu prognoosimisel lähtub töötukassa rahandusministeeriumi makroprognoosi näitajatest. Lisaks võetakse prognoosi koostamisel arvesse muutusi seadusandluses ja inimeste käitumises töötuna registreerimisel. Näiteks ei ole töötuna registreerimisel enam eelnevate aastatega võrreldes nii suur mõju töövõimereformil2 ning registreeritud töötute arv sõltub valdavalt üldisest tööturuolukorrast. Alates 2022. aasta märtsist on registreeritud töötute arvu mõjutanud ka Ukraina sõjapõgenike lisandumine registreeritud töötute hulka. Töötukassa prognoosi kohaselt muutub aastatel 2022‒2026 registreeritud töötute arv sarnaselt RM töötute üldarvu prognoosile (vt joonis 2). 2021. aastal oli töötuna arvel keskmiselt päevas ca 49 800 inimest, mida oli ca 2 700 võrra rohkem kui 2020. aastal. Käesoleva aasta märtsist hakkas registreeritud töötute arv Ukraina sõjapõgenike tõttu kasvama, viimastel kuudel on registreeritud töötute arv kasvanud ka ülejäänud registreeritud töötute arvu suurenemise tõttu. Prognoosi kohaselt jätkub tõusutrend 2023. aasta esimese kvartalini, mil registreeritud töötute arv ulatub ca 53 500-ni. 2022. aasta keskmiseks registreeritud töötute arvuks prognoosime ca 47 700, mida on ca 2 100 võrra vähem kui aastal 2021.3 2023. aastal on prognoosi kohaselt registreeritud töötuid keskmiselt ca 49 400 (ca 1 700 võrra rohkem kui aastal 2022). Aastateks 2024‒2026 prognoosime ca 4‒5 tuhande võrra väiksemat töötute arvu kui 2023. aastal. Registreeritud töötute arvu muutused toimuvad suurel määral nende registreeritud töötute arvelt, kelle töövõime ei ole vähenenud. Mainitud grupis on registreerituid töötuid 2022. aastal keskmiselt ca 37 100, 2023. aastaks tõuseb nende keskmine arv 38 500-le. Peale 2023. aastat hakkab selles grupis registreeritud töötute arv vähenema jõudes 2024. aastaks keskmiselt ca 34 600 registreeritud töötuni. 2025. ja 2026. aastal on registreeritud töötuid, kelle töövõime ei ole vähenenud aastas keskmiselt ca 33 600. Vähenenud töövõimega registreeritud töötute arv muutub aastatel 2022‒2026 väiksemas ulatuses ‒ kui 2023. aastaks kasvab vähenenud töövõimega registreerituid töötute arv ca 10 900, siis 2026. aastal on neid prognoosi kohaselt ca 10 300. 1 Euroopa Komisjoni prognoosis on antud tarbijahindade harmoneeritud indeks (harmonised index of consumer prices). Seetõttu on erinevused 2020. ja 2021. aasta Eesti näitajates. 2 Osalise töövõimega inimesed peavad täitma aktiivsustingimusi, üks võimalus neid täita on töötuna arvelolek. 3 2021. aasta keskmiselt suurem registreeritud töötute arv tuleneb esimese kvartali kõrgemast töötute arvust, peale seda hakkas registreeritud töötute arv märkimisväärselt langema. 6  Töötuskindlustusmakse määrade arvestus aastateks 2023‒2026 Joonis 2. Töötute ja registreeritud töötute arv 2006‒2021, prognoos aastateks 2022‒2026 (keskmiselt päevas) Allikas: töötukassa, statistikaamet, rahandusministeerium 2. Töötuskindlustuse tulud Töötuskindlustuse tuludeks on laekumised töötuskindlustusmaksetest ja töötuskindlustus- vahenditelt teenitav intressitulu. Töötuskindlustusmakse määr on alates 2015. aastast olnud 2,4% (kindlustatutel 1,6% ja tööandjatel 0,8%)4 ning töötuskindlustusmakse laekumised on koos üldise hõive- ja palgakasvuga aasta-aastalt suurenenud (vt joonis 3). Aastatel 2017‒2019 kasvasid töötuskindlustusmakse laekumised ca 9‒10% aastas. Ka 2020. aastal, mil koroonakriisi tõttu hõive vähenes ja palgakasv aeglustus, töötuskindlustusmakse laekumised suurenesid, kuid võrreldes eelnevate aastatega väiksemas ulatuses (2,8%). 2021. aastal suurenes töötuskindlustusmaksete laekumine 8% ning makseid laekus 231,7 miljonit eurot. 4 Töötuskindlustuse seaduse §41 kohaselt on kindlustatute töötuskindlustusmakse määr vahemikus 0,5 kuni 2,8 protsenti ning tööandjate töötuskindlustusmakse määr vahemikus 0,25 kuni 1,4 protsenti. 7  Töötuskindlustusmakse määrade arvestus aastateks 2023‒2026 Joonis 3. Töötuskindlustusmakse määr ja töötuskindlustusmakse laekumised 2002–2021, prognoos aastateks 2022–2026 kehtiva maksemäära korral Märkus: 2009. aasta kohta on joonisel kajastatud kõrgeim aasta jooksul kehtinud maksemäär. Allikas: töötukassa, rahandusministeerium Rahandusministeeriumi 2022. aasta suvise majandusprognoosi kohaselt laekub kehtiva maksemäära juures töötuskindlustusmakseid 2022. aastal 263,7 miljonit eurot ja 2023. aastal 283,4 miljonit eurot (tekkepõhine arvestus). Järgnevatel aastatel töötuskindlustusmakse laekumine järk-järgult kasvab (ca 4‒5% aastas), jõudes 2026. aastaks 328 miljoni euroni. Töötukassa hoiab rahalisi vahendeid riigiga sõlmitava hoiulepingu alusel riigi kontsernikonto koosseisu kuuluval arvelduskontol. Vastavalt töötukassa ja valitsuse vahel 16. jaanuaril 2012 sõlmitud hoiulepingule tasub RM töötukassale riigi kontsernikonto koosseisu kuuluvatel arvelduskontodel hoitava raha jäägilt intressi, mille suurus on võrdne riigi likviidsete finantsvarade tulususega, kuid mitte väiksem kui 0%. Kui 2020. ja 2021. aastal oli likviidsusreservi tulusus negatiivne (vastavalt -0,25% ja -0,29%) ja töötukassa töötuskindlustusvahenditelt intressitulu ei teeninud, siis alates 2023. aastast prognoosib RM likviidsusreservi tulususeks 1,2‒1,4% aastas ning prognoositav intressitulu jääb aastatel 2023‒2026 vahemikku 6,2‒7,1 miljonit eurot aastas. 3. Töötuskindlustuse kulud 3.1 Töötuskindlustushüvitis Töötuskindlustushüvitis määratakse olenevalt kindlustusstaažist 180, 270 või 360 päevaks ning hüvitise päevamäär on esimesel sajal päeval 60% (varasemalt kuni 2021. aasta juulini 50%) ja seejärel 40% eelnevast töötasust. Hüvitisele rakendub vajadusel nii miinimumsuurus (50% eelmise kalendriaasta ühe kalendripäeva töötasu alammäärast) kui ka maksimumsuurus (vastavalt 60% ja 40% kolmekordsest Eesti keskmisest ühe kalendripäeva töötasust). Töötuskindlustushüvitise kulude prognoosimiseks on vaja prognoosida töötuskindlustushüvitise määramiste arv (sh 180/270/360-päevaste gruppide lõikes), hüvitise keskmine päevamäära suurus ja hüvitise maksmise keskmine kestus. Töötuskindlustushüvitise määramiste arvu prognoosi aluseks on uute registreeritud töötute arvu prognoos, mis on koostatud RM makroprognoosi näitajate alusel. Samuti arvestatakse eelnevat aegrida, kui suur osa uutest töötutest hüvitisele kvalifitseerub. Lisaks on arvesse võetud, et alates 2018. aastast on hüvitise saajate osatähtsust uutest registreeritud töötutest tõstnud juhtimis- ja 8  Töötuskindlustusmakse määrade arvestus aastateks 2023‒2026 kontrollorgani liikmed.5 Selle ja järgmise aasta uute registreeritud töötute kvalifitseerumise koefitsienti mõjutavad Ukraina sõjapõgenikest registreeritud töötud, kes töötuskindlustus- hüvitisele enamasti ei kvalifitseeru. Töötukassa prognoosi kohaselt on 2022. aastal Eestis keskmiselt ligi 47 700 registreeritud töötut ehk mõnevõrra vähem kui 2021. aastal. Uute registreeritud töötute arv küll 2022. aastal kasvab, kuid seda suuresti Ukraina sõjapõgenike tõttu, mistõttu on töötuskindlustushüvitise määramiste osatähtsus uutest registreeritud töötutest tavapärasest oluliselt madalam. Eelnevat arvestades jääb töötuskindlustushüvitise määramiste arv võrreldes 2021. aastaga siiski võrdlemisi samale tasemele. Töötukassa prognoosib, et töötuskindlustushüvitise määramise otsuseid on 2022. aastal 27 198 (2021. aastal 27 720 määramise otsust). 2023. aastal registreeritud töötute arv kasvab, kuid prognoosi kohaselt lisandub suurem osa töötuid siiski 2022. aastal ning 2023. aastal uute töötute arv ja seeläbi ka töötuskindlustushüvitise määramiste arv langeb. Töötukassa prognoosib, et 2023. aastal on aastas kokku 26 733 töötuskindlustusehüvitise määramise otsust. Järgnevatel aastatel langeb koos registreeritud töötute arvu vähenemisega töötuskindlustushüvitise määramiste arv suhteliselt stabiilselt jõudes 2026. aastaks 2019. aasta tasemele. Töötuskindlustushüvitise määramise otsuste arvu prognoos on esitatud joonisel 4. Joonis 4. Töötuskindlustushüvitise määramiste arv ja määramiste osakaal uute registreeritud töötute arvust 2016‒2021, prognoos aastateks 2022‒2026 Allikas: töötukassa 180-päevasele töötuskindlustushüvitisele kvalifitseerub kindlustatu, kellel on kindlustusstaaži vähemalt 12 kuud, kuid mitte rohkem kui 5 aastat, 270-päevasele hüvitisele kindlustatu, kellel on kindlustusstaaži 5 kuni 10 aastat ning 360-päevasele hüvitisele kindlustatu, kelle kindlustusstaaž on pikem kui 10 aastat. Töötuskindlustushüvitiste määramiste arv nimetatud gruppide lõikes on toodud joonisel 5. Jooniselt on näha, et 2020. aastal oli seoses koroonakriisiga töötuskindlustus- hüvitise saajate hulgas tavapärasest rohkem pikema kindlustusstaažiga inimesi ehk 180-päevaste määramiste osakaal oli varasemast madalam. 2021. aastal 180-päevaste määramiste osakaal mõnevõrra kasvas, kuid jäi siiski alla tavapärase taseme. Töötukassa prognoosib 2022. aastaks 2021. aastaga sarnast 180-päevaste määramiste osakaalu. Alates 2023. aastast jõuab 180- 5 Alates 2017. aasta maist lisandusid töötuskindlustushüvitise saajate hulka äriühingu juhtimis- ja kontroll- organi liikmed. Äriühingu juhtimis- ja kontrollorgani liikmed ei saa töötuna arvele tulla, kui neil ei ole õigust töötuskindlustushüvitist saada. 9  Töötuskindlustusmakse määrade arvestus aastateks 2023‒2026 päevaste määramiste osakaal 2020. aastal alanud koroonakriisi eelsele tasemele ning jääb sinna püsima. Joonis 5. Töötuskindlustushüvitise jaotus 180, 270 ja 360-päevaste gruppide vahel 2016–2021, prognoos 2022–2026 Allikas: töötukassa Töötuskindlustushüvitise keskmise päevamäära suuruse prognoosimisel on lähtutud RM keskmise palga prognoosist ning hüvitise saajate varasema töötasu ja Eesti keskmise palga suhtest. Vastavalt töötuskindlustuse seadusele võetakse hüvitise suuruse määramisel aluseks isiku kolmele viimasele töötamise kuule eelnenud üheksa kuu töötasu. Töötuskindlustushüvitise määramise andmete põhjal on keskmise töötasu arvestamise aluseks võetav ajavahemik pikem kui üheksa kalendrikuud (olenevalt hüvitise grupist 14, 11 või 10 kalendrikuud), sest alati ei ole kõigil kolmele viimasele töötamise kuule eelnenud üheksal kuul töötasu laekunud ning seetõttu on vajalik keskmise palga arvestamisel hõlmata veelgi varasemate kuude töötasusid. Samuti on pikem viitaeg keskmise töötasu arvestamise perioodi lõpu ja töötuskindlustushüvitise avalduse esitamise kuupäevade vahel (olenevalt hüvitise grupist 6–7 kalendrikuud). Joonisel 6 on kujutatud töötuskindlustushüvitise saajate keskmist eelnevat töötasu ja selle suhet Eesti keskmisesse palka (arvestatud on iga vastava aasta viitaega keskmise töötasu lõpu kuupäeva ja töötuskindlustushüvitise avalduse esitamise kuupäeva vahel ning keskmise tasu arvestamise aluseks olevat perioodi). Jooniselt on näha, et hüvitiste aluseks olev keskmine päevatasu on aasta- aastalt tõusnud, mis on seotud Eesti keskmise palga tõusuga. Lisaks on näha, et pikema kindlustusstaažiga inimeste eelnev palk on olnud kõrgem. Näiteks 2021. aastal moodustas 180- päevase hüvitisele kvalifitseeruvate töötute keskmine töötasu 68,9%, 270-päevase hüvitisesaajate töötasu 83,0% ning 360-päevase hüvitise saajate töötasu 98,8% Eesti keskmisest palgast. Samas on jooniselt näha, et hüvitise saajate keskmine palk ei ole kasvanud samas tempos Eesti keskmise palgaga. Näiteks on 180-päevase hüvitise saajate palga osakaal olnud Eesti keskmisest viimastel aastatel langustrendis. Rahandusministeerium prognoosib järgnevateks aastateks jätkuvat Eesti keskmise palga kasvu, seega eeldame, et ka hüvitise saajate keskmine päevatasu kasvab, kuid palga osakaal Eesti keskmisest püsib suhteliselt stabiilsena. 10  Töötuskindlustusmakse määrade arvestus aastateks 2023‒2026 Joonis 6. Töötuskindlustushüvitise saajate keskmine palk võrreldes Eesti keskmise palgaga aastatel 2016‒2021, prognoos 2022‒2026 Allikas: töötukassa, statistikaamet, rahandusministeerium Eelnevat arvestades prognoosib töötukassa, et seoses Eesti keskmise palga kasvuga suureneb ka töötuskindlustushüvitise keskmine päevamäär. 2022. aastal määratud 180, 270 ja 360-päevaste hüvitiste korral on hüvitise päevamäär esimesel 100 päeval vastavalt 22,3; 26,3; ja 30,3 eurot. 2023. aastal määratud 180, 270 ja 360-päevaste hüvitiste korral on hüvitise päevamäär esimesel 100 päeval vastavalt 23,9; 28,2; ja 32,6 eurot. Järgnevatel aastatel jätkavad hüvitise päevamäärad tempokalt kasvamist, sh avaldub 2022. ja 2023. aastaks prognoositud kiire palgakasv päevamäära hüppelises kasvus 2024. aastal. Töötuskindlustushüvitise maksmise kestus on tihedalt seotud majandusolukorraga. Majanduskriisi süvenedes pikeneb hüvitise maksmise kestus oluliselt (seda oli näha nii 2009. aasta majandus- kui ka 2020. aasta koroonakriisi korral).6 2020. aastal pikenes hüvitise maksmise kestus märgatavalt seoses koroonakriisiga. 2021. aasta esialgsed andmed7 näitavad, et hüvitise maksmise kestus on tavapärasest kõrgem, kuid jääb alla 2020. aasta taseme (vt joonis 7Joonis 7). Töötukassa prognoosib lähiaastateks tavapärasest pikemat hüvitise maksmise kestust kõikides gruppides, seajuures 2022. aastal mõnevõrra pikemat kestust kui 2020. aastal. 2023. aastast hakkab tööturuolukorra taastumisel hüvitise maksmise kestus siiski järk-järgult lühenema. 6 Hüvitise maksmise kestuse pikenemine 2018. ja 2019. aastatel oli suurel määral tingitud äriühingute juhtimis- ja kontrollorgani liikmete osakaalust töötuskindlustushüvitise saajate seas, nende hüvitise maksmise kestus oli mõnevõrra pikem kui teistel hüvitise saajatel. 7 Prognoosi koostamise hetkeks ei ole kõigi 2021. aastal määratud hüvitiste perioodid veel lõppenud ning seetõttu on hüvitiste kestused toodud hinnanguliselt. 11  Töötuskindlustusmakse määrade arvestus aastateks 2023‒2026 Joonis 7. Keskmine töötuskindlustushüvitise maksmise kestus 2016–2020, prognoos 2021–2026 Allikas: töötukassa Eelnevast tulenevalt prognoosib töötukassa 2022. aasta töötuskindlustushüvitise sotsiaalmaksuta kuluks 103,4 miljonit eurot ning 2023. aasta kuluks 103,5 miljonit eurot. Ülejäänud prognoosiperioodil on töötuskindlustushüvitise sotsiaalmaksuta kulu suurusjärgus 109,5‒112,1 miljonit eurot aastas (vt tabel 2). Töötuskindlustushüvitise kulude prognoosimisel on arvestatud ka hüvitise vastutsükliliseks muutmisega (plaanitud alates 2023. aasta juulist), kuid kuna registreeritud töötute arv jääb prognoosi kohaselt kogu vaadeldava perioodi vältel tasemele, mille korral hüvitist makstakse praegusel tasemel (st toimub ühekordne pikendamine ja töötuskindlustushüvitis määratakse 180/270/360 päevaks), siis täiendavaid kulusid vaadeldaval perioodil vastutsüklilise töötuskindlustushüvitisega ei kaasne. Vastutsüklilise töötuskindlustushüvitise rakendumisel on eeldatud, et kohustused võetakse täies mahus üles hüvitise esmakordsel määramisel. Tabel 2. Töötuskindlustushüvitise määramiste arvu, hüvitise keskmise suuruse, hüvitise kestuse ja hüvitise sotsiaalmaksuta kulu prognoos perioodil 2022–2026 2022 2023 2024 2025 2026 Määramise otsuste arv kokku 27 198 26 733 25 910 25 452 25 037 … 180 päevaks 11 741 11 929 11 658 11 545 11 356 … 270 päevaks 7 081 6 611 6 312 6 107 6 008 … 360 päevaks 8 377 8 192 7 940 7 800 7 673 180-päevase hüvitise päevamäär esimesel 100 22,3 23,9 26,1 27,6 28,7 päeval, EUR 270-päevase hüvitise päevamäär esimesel 100 26,3 28,2 30,7 32,4 33,6 päeval, EUR 360-päevase hüvitise päevamäär esimesel 100 30,3 32,6 35,4 37,1 38,7 päeval, EUR Keskmine päevamäär 1 25,8 27,6 30,0 31,7 32,9 180-päevase hüvitise keskmine kestus päevades 123,1 121,9 118,2 117,1 115,9 270-päevase hüvitise keskmine kestus päevades 173,3 171,6 170,4 169,5 168,7 360-päevase hüvitise keskmine kestus päevades 222,8 220,6 214,0 211,8 209,7 Töötuskindlustushüvitise sotsiaalmaksuta kulu 103 418 056 103 489 061 109 535 415 110 324 273 112 092 870 Allikas: töötukassa 12  Töötuskindlustusmakse määrade arvestus aastateks 2023‒2026 3.2 Koondamishüvitis Töötajale, kes koondatakse ja kelle töö- või teenistussuhe tööandja juures on kestnud 5–10 aastat, makstakse hüvitist töötaja eelneva ühe kuu keskmise palga ulatuses ning üle 10-aastase staažiga töötajatele kahe kuu keskmise palga ulatuses. Koondamishüvitise kulude prognoosimiseks on vaja prognoosida koondamishüvitise määramiste arv ja koondamishüvitise suurus. Koondamishüvitise määramiste arvu leidmiseks kasutatakse koondamishüvitise määramiste ja töötuskindlustushüvitise määramiste arvu vahelist suhtarvu, sest koondamishüvitise saajad on potentsiaalsed töötuskindlustushüvitise taotlejad. Töötuskindlustushüvitise määramise aluseks olevate töösuhte lõpu põhjuste statistikast on näha, et aastatel 2017–2019 ja 2021 tõusis töötuskindlustushüvitise saajate hulgas võlaõigusliku lepingu lõpetamiste osakaal ja vähenes koondamiste osakaal (2020. aastal oli koondamiste osakaal koroonakriisi tõttu kõrge). Prognoosis on eeldatud, et koondamiste osakaal töösuhte lõpu põhjuste hulgas väheneb veel ja see langus avaldub ka koondamishüvitise määramiste ja töötuskindlustushüvitise esmakordsete määramiste vahelises suhtarvus. Aastatel 2018–2020 on antud suhtarv olnud keskmiselt ca 34%, mis on ca 5% madalam kui keskmine osakaal aastatel 2014–2016. Prognoosis on eeldatud, et koondamishüvitiste määramiste osakaal töötuskindlustushüvitiste määramistest langeb 2024.‒2026. aastaks 30 protsendini. 2022. ja 2023. aastal on koondamishüvitiste määramiste suhtarvuks vastavalt 32,6 ja 32 protsenti, mis on keerulisema majandusolukorra tõttu kõrgem kui ülejäänud prognoosiperioodil (vt joonis 8). Joonis 8. Koondamishüvitise saajate arv ja osakaal töötuskindlustushüvitise esmakordsetest määramistest 2014‒2021, prognoos perioodiks 2022‒2026 Allikas: töötukassa Koondamishüvitise määramiste arv suureneb käesoleval aastal võrreldes 2021. aastaga ca pooleteist tuhande võrra (7 581 määramist aastas) ning püsib kõrgemal tasemel ka 2023. aastal (7 357 määramist). Ülejäänud aastatel on määramiste arv madalam ja jääb vahemikku ca 6,5‒6,7 tuhat. Järgnevalt on vaadeldud, kui suur on hüvitise saajate hulgas erineva tööstaažiga inimeste osakaal, sest koondamishüvitise suurus sõltub hüvitise saaja staažist. 2020. aastal alanud koroonakriisi eelsetel aastatel oli 5‒10-aastase staažiga koondamishüvitise saajate osakaal koondamishüvitise saajatest keskmiselt 37%. Aastatel 2020 ja 2021 antud osakaal küll veidi tõusis, kuid aastateks 13  Töötuskindlustusmakse määrade arvestus aastateks 2023‒2026 2022‒2026 prognoosime eelmiste aastate keskmise põhjal 5‒10-aastase staažiga koondamis- hüvitise saajate osakaaluks 37%. Koondamishüvitise keskmine suurus on seotud hüvitise saajate eelneva keskmise töötasuga ning koos keskmise palga kasvuga on oodata ka koondamishüvitise suuruse kasvu. Võrreldes koondatute keskmist palka ja Eesti keskmist palka perioodil 2016–2021 ilmneb, et viimasel aastal moodustas koondamishüvitist saanud isikute palk keskmiselt 92,7% Eesti keskmisest palgast, olles koroonakriisi ajal veidi madalam. 5–10-aastase staažiga töötajatel oli vastav osakaal 2021. aastal 91,5% ning üle 10-aastase staažiga töötajatel 93,4%. Kuna 2022. ja 2023. aastal on RM prognoosi järgi majandusolukord keerulisem ja ajalooliselt on majanduslikult keerulisematel aastatel olnud hüvitise saajate keskmine palk võrreldes Eesti keskmise palgaga veidi madalam, siis prognoosime 2022. aastaks 5‒10 aastase staažiga koondatute keskmise palga osakaaluks Eesti keskmisest palgast ca 90% ja 2023. aastaks 91%. Ülejäänud aastatel prognoosime antud staažigrupi keskmise palga osakaaluks 92%. Üle 10-aastase staažiga koondamishüvitise saajate töötasu osakaaluks keskmisest palgast prognoosime läbi prognoosiperioodi 94%. Koondamishüvitise suuruse prognoosimisel on arvestatud ka seda, et hüvitise suuruse aluseks olev keskmine palk arvestatakse maksmise otsusele eelnenud kolmele kuule eelnenud üheksa töötamise kuu keskmise palga alusel. Töötuskindlustuse andmekogu andmed näitavad, et töötasu arvestamise aluseks on ca 10 kuud, mille tõttu on prognoosis arvestatud koondamishüvitise maksmise otsuse kuule eelnenud kolmele kuule eelnenud kümne kuu Eesti keskmist palka. Kui 2021. aastal oli koondamishüvitise keskmiseks suuruseks 2 123 eurot, siis 2022. aastaks prognoosime hüvitise suuruseks 2 419 eurot. Hüvitise suurus kasvab koos keskmise palgaga ja jõuab 2026. aastaks 3 133 euroni. Eelnevast tulenevalt prognoosib töötukassa koondamishüvitise sotsiaalmaksuta kuluks 2022. aastal ligikaudu 18,3 miljonit ja 2023. aastal 19,7 miljonit eurot. Ülejäänud prognoosiperioodil jääb koondamishüvitise kulu vahemikku 19,3–20,2 miljonit eurot aastas (vt tabel 3). Tabel 3. Koondamishüvitise saajate arvu, keskmise hüvitise suuruse ja hüvitise sotsiaalmaksuta kulu prognoos perioodil 2022–2026 2022 2023 2024 2025 2026 Koondamishüvitise saajate arv 7 581 7 357 6 685 6 567 6 459 staaž 5...10 aastat 2 805 2 722 2 473 2 430 2 390 staaž üle 10 aasta 4 776 4 635 4 211 4 137 4 069 Koondamishüvitise keskmine suurus 2 419 2 676 2 887 2 996 3 133 staaž 5...10 aastat 1 429 1 605 1 746 1 813 1 895 staaž üle 10 aasta 3 001 3 305 3 556 3 692 3 860 Koondamishüvitise kulu sotsiaalmaksuta 18 340 352 19 688 756 19 297 056 19 676 270 20 237 091 Allikas: töötukassa 3.3 Maksejõuetushüvitis Tööandja maksejõuetuse korral hüvitatakse töötajale saamata jäänud töötasu, puhkusetasu ning töölepingu ülesütlemisel saamata jäänud hüvitis. Maksejõuetushüvitise kulude prognoosimiseks on vaja prognoosida hüvitise määramiste arv ja hüvitise suurus. Maksejõuetushüvitise määramiste arv on ajalooliselt sõltunud üsna tugevalt makromajanduslikest muutustest. Hüvitise määramiste arvu prognoosimisel lähtutakse seetõttu maksejõuetushüvitise määramiste arvu ja SKP kasvu vahelisest seosest. Käesolevaks aastaks prognoosib RM majanduskasvu aeglustumist, kuid kuna aasta esimeses pooles on maksejõuetushüvitise määramiste arv olnud keskmisest madalam, siis prognoosime, et hüvitise saajate arv jääb sel aastal 2021. aastaga sarnasele tasemele. Järgmisel aastal aeglustub majanduskasv veelgi, millest tulenevalt ka maksejõuetushüvitise saajate arv tõuseb 1 350-ni. Alates 2024. aastast 14  Töötuskindlustusmakse määrade arvestus aastateks 2023‒2026 majanduskasv kiireneb ja hüvitise saajate arv väheneb, aastatel 2024‒2026 jääb hüvitise määramiste arv vahemikku 1 150‒1 230 määramist aastas. Maksejõuetushüvitise suurust prognoosime Eesti keskmise palga alusel. Selleks leiame esmalt hüvitise saajate keskmise palga suhte Eesti keskmisesse palka ning seejärel prognoosime Eesti keskmise palga alusel hüvitise saajate palga. Maksejõuetushüvitise saajate keskmise palga arvutamisel võetakse aluseks neile viimase kuue töötamise kuu eest arvestatud tasud. Prognoosimisel võtame hüvitisesaajate keskmise palga ja riigi keskmise palga suhte leidmisel arvesse, et töösuhte lõppemise kuupäeva ja hüvitise määramise otsuse kuupäeva vahel esineb viitaeg. Varasemate andmete pealt on leitud, et keskmiselt on viitajaks ca 7 kuud. Joonisel 9 on toodud keskmine maksejõuetushüvitise suurus aastate lõikes ja kõrvutatud seda hüvitise saajate kuue kuu keskmise palgaga enne töösuhte lõppu ning sama perioodi kaalutud Eesti keskmise palgaga. Hüvitise saajate töötasu osakaal Eesti keskmisest palgast on olnud läbi aastate kõikuv, aga kui välja jätta erandlikud aastad 2016 ja 2018, mil hüvitise saajate keskmine töötasu oli mõjutatud ühe ettevõtte majandusraskustesse sattumisest, on viimaste aastate keskmine hüvitise saajate kuue kuu keskmise palga osakaal kaalutud Eesti keskmisest palgast ca 80%. Eeldame, et vastav osakaal kehtib ka prognoosiperioodi jäävatel aastatel. Joonis 9. Maksejõuetushüvitise saajate keskmine palk ja keskmine maksejõuetushüvitise suurus võrreldes kaalutud Eesti keskmise palgaga 2016‒2021 ning prognoos 2022‒2026 Allikas: töötukassa, statistikaamet, rahandusministeeriumi prognoos Maksejõuetushüvitise keskmine suurus on muutunud samas tempos hüvitise saajate keskmise palgaga. Kuivõrd makstava hüvitise summale rakendatakse Eesti keskmise palgaga seotud piirmäära, siis on hüvitise ja palga suhtarvu muutumine mõjutatud hüvitise saajate ning Eesti keskmise palga suhte muutumisest. Kui 2021. aastal oli keskmine maksejõuetushüvitise summa 2 908 eurot, mis jäi alla kahele eelnenud aastale, siis 2022. aastaks prognoosime keskmiseks hüvitise summaks 3 599 eurot. Aastatel 2023‒2026 suureneb keskmine hüvitise summa ühtlaselt jõudes 2026. aastaks 4 667 euroni. Eelnevast tulenevalt prognoosib töötukassa maksejõuetushüvitise sotsiaalmaksuta kuluks 2022. aastal 4,5 miljonit eurot, kulu tõuseb hüvitise saajate arvu ning keskmise hüvitise summa suurenemise tõttu 2023. aastal 5,4 miljoni euroni. Hüvitise saajate arvu vähenemise ning keskmise hüvitise summa suurenemise tõttu jääb hüvitise kulu ülejäänud prognoosiperioodil vahemikku 5,3‒5,4 miljonit eurot aastas (vt tabel 4). 15  Töötuskindlustusmakse määrade arvestus aastateks 2023‒2026 Tabel 4. Maksejõuetushüvitise määramiste arvu, keskmise hüvitise ja hüvitise sotsiaalmaksuta kulu prognoos perioodil 2022–2026 2022 2023 2024 2025 2026 Maksejõuetushüvitise määramiste arv 1 250 1 350 1 230 1 200 1 150 Maksejõuetushüvitise keskmine suurus 3 599 3 986 4 297 4 461 4 667 Maksejõuetushüvitise kulu sotsiaalmaksuta 4 498 750 5 381 411 5 285 198 5 353 596 5 367 294 Allikas: töötukassa 3.4 Hüvitistelt makstav sotsiaalmaks Töötuskindlustusvahenditest tasutakse ka hüvitistelt arvestatud sotsiaalmaks: töötuskindlustus- hüvitistelt 13% ning koondamis- ja maksejõuetushüvitistelt 33%. Tuginedes eelpool toodud hüvitiste kuluprognoosidele on hüvitistelt maksatava sotsiaalmaksu prognoositav kulu 2022. aastal 21 miljonit eurot ja 2023. aastal 21,7 miljonit eurot. Aastatel 2024–2026 ulatub sotsiaalmaksu kulu 22,4–23 miljoni euroni. 3.5 Aktiivsed tööturumeetmed Aktiivseid tööturumeetmeid rahastatakse erinevatest finantseerimisallikatest (töötuskindlustus- vahendid, riigieelarve, välisvahendid) ja erinevate programmide alusel:  19.11.2020 Vabariigi Valitsuse poolt vastu võetud määrus „Tööhõiveprogramm 2021–2023“ (edaspidi tööhõiveprogramm või THP).  Tervise- ja tööministri 25.11.2014 käskkirjaga nr 2010 kinnitatud toetuse andmise tingimused „Karjäärinõustamise kättesaadavuse suurendamine“ (edaspidi TAT-1).8  Tervise- ja tööministri 04.12.2014 käskkirjaga nr 222 kinnitatud toetuse andmise tingimused „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ (edaspidi TAT-2).  Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 27.03.2015 käskkirjaga nr 57 kinnitatud toetuse andmise tingimused „Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale“ (edaspidi TAT-3).  Tervise- ja tööministri 5. juuli 2021. a käskkirja nr 78 kinnitatud toetuse andmise tingimused „Tööturuteenuste osutamine COVID-19 kriisi mõjude leevendamiseks“ (edaspidi REACT).  Tervise- ja tööministri 17. märts 2022. a käskkirja nr 50 kinnitatud toetuse andmise tingimused „Noortele tööturuteenuste osutamine COVID-19 kriisi mõjudest taastumiseks“ (edaspidi RRF).  Sotsiaalkaitseministri 12.12.2020 käskkirjaga nr 119 kinnitatud toetuse andmise tingimused „Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi toetuse kasutamise tingimused“ (edaspidi EGF). Nimetatud programmide mahud/kuluprognoosid aastateks 2022-2026 finantseerimisallikate lõikes on toodud lisas 3. 8 TAT-1 alusel osutati aastatel 2015-2021 (osaliselt) karjäärinõustamist töötavatele ja mitteaktiivsetele inimestele ning koolinoortele. Alates 2021. aasta keskpaigast finantseeritakse neid kulusid töötukassa tegevuskuludest. Aastatel 2021-2023 rahastatakse TAT-1-st karjääriteenuste arendamisega seotud tegevusi. Kuna TAT-1 programmi rahastatakse 85% ESF vahenditest ja 15% riigieelarvest (töötuskindlustusvahenditest kaasfinantseeringut ei ole) ning programmist teenuseid enam ei osutata, ei ole käesolevas arvestuses TAT-1 kulusid eraldi välja toodud. 16  Töötuskindlustusmakse määrade arvestus aastateks 2023‒2026 Töötuskindlustusmakse määrade arvestuses on hõlmatud töötuskindlustusvahenditest rahastatavate teenuste kulud (THP; TAT-2 ja TAT-3 kaasfinantseering). Välisvahendite lõppemisel on eeldatud, et vastavate teenuste rahastamine liigub üle töötuskindlustusvahenditele. Tööhõiveprogrammist (THP) finantseeritakse töötute ja tööotsijate teenuseid, alaealise töötamise toetust (alates 2022. aastast) ning osaliselt töötust ennetavaid meetmeid (osaliselt rahastatakse välisvahenditest). THP-d rahastatakse peamiselt töötuskindlustusvahenditest, millele lisandub riigieelarveline eraldis (viimastel aastatel 18 000 eurot). Prognoosis on arvestatud, et THP kulusid rahastatakse riigieelarvest iga-aastaselt samal tasemel nagu 2022. aastal (18 000 eur). THP töötute ja tööotsijate teenuste kulude prognoosimisel on lähtutud prognoositavast klientide arvust, teenuste vajadusest ning hinna- ja palgakasvust. Teenuste vajaduse prognoosimisel on aluseks, kui suur osa kuu jooksul arvel olnud töötutest on eelnevatel aastatel teenustel osalenud. Lisaks on eeldatud, et nende teenuste maht, millel osalemine koroonakriisi tõttu 2020.‒2021. aastal vähenes, järgnevatel aastatel (järk-järgult) taastub. THP alusel töötutele ja tööotsijatele osutatavatest teenustest kõige enam osalevad inimesed tööturukoolitusel, järgnevad nõustamisteenused ja palgatoetus (vt joonis 10). Joonis 10. THP töötute teenusel osalejate osakaal kuu jooksul arvel olevatest töötutest 2013‒2021, prognoos 2022‒2026 Allikas: töötukassa Töötust ennetavate meetmete ja alaealise töötamise toetuse kulu prognoosimisel on aluseks võetud senine teenusel osalemiste trend ning hinna- ja palgakasv. THP-st finantseeritakse tööandja koolitustoetust, mille maht kasvas 2021. aastal märgatavalt seoses digioskuste arendamise koolituste lisandumisega. Tasemeõppe puhul finantseeritakse THP-st 2022. aastal üksnes nende teenusel osalemine, kes alustasid tasemeõpet enne 1. augustit 2020 (teisi tasemeõppes osalejaid rahastatakse TAT-2-st), 2023. aastast aga kõik tasemeõppes osalemised. Seetõttu suureneb THP tasemeõppe eelarve ühelt miljonilt 2022. aastal üheksale miljonile 2023. aastal. Kehtiv THP on kinnitatud aastateks 2021‒2023. Tulenevalt suuremast registreeritud töötute arvust (sh Ukraina sõjapõgenikud) ning kiirest palga- ja hinnakasvust on selle ja järgmise aasta THP prognoositud kulud suuremad kui VV määruses kinnitatud mahud (kinnitatud THP-s kulud 2022. aastal kuni 43,3 miljonit eurot ja 2023. aastal kuni 51,9 miljonit eurot; prognoositud kulud 17  Töötuskindlustusmakse määrade arvestus aastateks 2023‒2026 ületavad THP-s kinnitatud maksimaalseid kulusid 2022. aastal 1,7 miljonit eurot9 ja 2023. aastal 10 miljonit eurot). Seoses TAT-3 vahendite lõppemisega 2023. aastal lisandub THP-sse täiendavalt kulusid 8,5 miljoni euro ulatuses vähenenud töövõimega inimestele teenuste osutamiseks ning THP eelarve puudujääk kujuneb seetõttu veelgi suuremaks (kokku 18,5 miljonit eurot). Programmi „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ (TAT-2) kulude osas on käesolevas arvestuses lähtutud kinnitatud eelarvest aastateks 2022 ja 2023, mille järgi rahastusest 85% moodustavad Euroopa Sotsiaalfondi vahendid; 2,8% riigieelarve; 12,2% töötuskindlustuse vahendid. 2022. aastal finantseeritakse TAT-2-st osaliselt alaealise töötamise toetust, meedet Minu esimene töökoht ning töötust ennetavate meetmeid (tasemeõppes osalemise toetust ja tööturukoolitust töötavatele inimestele). Osasid seniseid TAT-2 teenuseid rahastatakse 2022‒2023 REACT-ist (vanaduspensioniealiste töölesaamise toetamine, piirkondlik töökoha loomise toetus, Minu esimene töökoht Eestis ning 2023. aastal töötust ennetavate meetmete koolitust) ja 2022‒2025 RRF-ist (meedet Minu esimene töökoht alates 01.04.2022 alustanud). Nende programmide lõppemise järgselt on arvestatud, et vastavaid kulusid hakatakse rahastama töötuskindlustus- vahenditest. Programmi „Tööturuteenused töövõimereformi sihtrühmale“ (TAT-3) osas on arvestatud, et aastatel 2022 ja 2023 finantseeritakse kulusid 85% ulatuses Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest ja 15% ulatuses töötuskindlustusvahenditest. Programmi lõppemise järgselt on arvestatud, et programmi kulusid rahastatakse töötuskindlustusvahenditest (THP-st). TAT-3 kulude prognoosimisel on lähtutud prognoositavast vähenenud töövõimega klientide arvust, teenuste vajadusest ning hinna- ja palgakasvust. Nende teenuste vajaduse prognoosimisel, millel saavad osaleda üksnes registreeritud töötud, on aluseks võetud, kui suur osa kuu jooksul arvel olnud vähenenud töövõimega töötutest on seni teenust vajanud. Nende teenuste vajaduse prognoosimisel, millel saavad lisaks registreeritud töötutele osaleda ka töötavad vähenenud töövõimega inimesed, on lähtutud senisest teenusel osalemise trendidest. Lisaks on TAT-3 teenuste vajaduse prognoosimisel eeldatud, et nende teenuste maht, millel osalemine koroonakriisi tõttu 2020.‒2021. aastal vähenes, järgnevatel aastatel (järk-järgult) taastub. Kõige enam osalevad vähenenud töövõimega töötud tööturukoolitusel, palgatoetusel ja nõustamisteenustel (vt joonis 11). 9 THP kulude prognoosimisel on arvestatud ka reservi. 2022. aasta kuludes moodustab reserv ca 0,9 miljonit eurot. Seega arvestuslik puudujääk prognoositud teenuse vajaduse, töötute arvu ning hinna- ja palgakasvu juures on 0,8 miljonit eurot. Töötukassa jälgib eelarve täitmist ja vajadusel võtab meetmeid kulude kokkuhoiuks, et mitte ületada 2022. aasta kinnitatud THP eelarve mahtu. 18  Töötuskindlustusmakse määrade arvestus aastateks 2023‒2026 Joonis 11. Vähenenud töövõimega töötute teenusel osalejate osakaal kuu jooksul arvel olevatest vähenenud töövõimega töötutest 2016‒2021, prognoos 2022‒2026 Allikas: töötukassa Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi toetust (EGF) kaasfinantseeritakse tööhõive- programmi töötute ja tööotsijate teenuste eelarvest ning täiendavat kulu programmist töötuskindlustusvahenditele ei lisandu. Kokku on 2023. aasta teenuste kulu prognoosi järgi 92,8 miljonit eurot, sh töötuskindlustus- vahenditest rahastatakse teenuseid 72,2 miljonit eurot (vt lisa 3). Tööturuteenuste kulu programmide lõikes on toodud joonisel 12. Tööhõiveprogrammi kulud moodustavad 2023. aasta teenuste kogukulust 67% (61,8 miljonit), TAT-3 teenuste kulud 22% (20,6 miljonit, millest TK kulu 10,3 miljonit: kaasfinantseering 1,8 miljonit ja hetkel katteta kulu 8,5 miljonit). TAT-2 kulud 2023. aastal on 385 tuhat eurot, millest TK kaasfinantseering moodustab ca 47 tuhat eurot. Teistest programmidest täiendavaid kulusid töötuskindlustusvahenditele 2023. aastal ei lisandu. Joonis 12. Tööturuteenuste kulu programmide lõikes, prognoos 2022‒2026 Allikas: töötukassa. Prognoosi kohaselt on teenuste kulu 2023. aastal võrreldes 2022. aastaga ca 13% kõrgem, sh THP kulud kasvavad 37%. THP kulude kasvu mõjutab suuresti tasemeõppe kulude täielik ületulemine THP-sse (2022. aastal on enamus kulusid kaetud TAT-2-st). THP tasemeõppe kulud suurenevad ühelt miljonilt 2022. aastal üheksale miljonile 2023. aastal. THP töötute ja tööotsijate teenuste kulu suureneb 2023. aastal võrreldes 2022. aastaga ca 16% võrra, mis on eelkõige tingitud palga- ja hinnakasvust, aga ka teenusel osalemiste kasvust (tulenevalt suuremast klientide arvust ja osalemise määra kasvust). 19  Töötuskindlustusmakse määrade arvestus aastateks 2023‒2026 Suurima osakaalu teenuste kuludest (üle erinevate programmide) moodustavad 2023. aastal koolituskulud töötutele (35%) ning ennetavate meetmete koolituskulud (19%). Järgnevad palgatoetused (17%) ja eriteenused vähenenud töövõimega inimestele (10%) (vt joonis 13). Võrreldes 2022. aastaga suurenevad 2023. aastal kõige enam koolituskulud töötutele (4,3 miljonit, 15%). Täpsemad kulud teenuste ja programmide lõikes on toodud lisas 4. Joonis 13. Tööturuteenuste kulu miljonites eurodes teenusgruppide lõikes 2016‒2021, prognoos 2022‒2026 Allikas: töötukassa 3.6 Tegevuskulud Töötukassa tegevuskulud on käesolevas arvestuses prognoositud üldistatult. Täpsem tegevuskulude eelarve, kus vaadatakse järgmise aasta reaalseid vajadusi iga kululiigi lõikes detailsemalt, koostatakse ja esitatakse töötukassa nõukogule igal aastal tavaliselt oktoobris. 2022. aasta tegevuskulude puhul on lähtutud käesolevaks aastaks kinnitatud tegevuskulude eelarvest (55,9 miljonit eurot). 2023. aasta kulude prognoosimisel on võetud arvesse teadaolevate järgmisel aastal tegevuskulusid mõjutavate muudatustega ning arvestatud RM palga- ja hinnakasvu prognoosiga. Prognoosi kohaselt on töötukassa tegevuskulud 2023. aastal 62 miljonit eurot, kasvades järk-järgult 2026. aastaks 73,7 miljoni euroni. 4. Töötuskindlustuse tulude ja kulude koondarvestus Järgnevalt on vaadatud, kui suur osa sihtfondidesse laekuvatest töötuskindlustusmaksetest tuleb kanda tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali, et see võimaldaks katta aktiivsete tööturu- meetmetega seotud kulud ning milliseks kujunevad töötuskindlustusvahendite tulud ja kulud sihtfondide lõikes. 4.1 Sihtkapitali ülekantavate vahendite määr Jooksva aasta aktiivsete tööturumeetmete kulud kaetakse üldjuhul sama aasta töötuskindlustus- makse laekumistest sihtkapitali kantavatest vahenditest (nt 2022. aastal tööturumeetmeteks vajaminevad vahendid kantakse töötuskindlustusmaksete laekumistest üle sihtkapitali sama aasta jooksul jne). 2022. aastal on sihtkapitali ülekantavate vahendite määr 19,8%.10 10 Vabariigi Valitsuse 09.09.2021 määrus nr 86 “Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määr 2022. aastal”. 20  Töötuskindlustusmakse määrade arvestus aastateks 2023‒2026 2021. aasta lõpu seisuga oli tööturuteenuste ja toetuste sihtkapitali maht 46,3 miljonit eurot (so eelnevatel aastatel sihtkapitali kogunenud vahendid). Kui 2019. aasta lõpus ulatus sihtkapitali maht veel üle 100 miljoni euro (102,9 miljonit eurot), siis 2020. aastal koroonakriisi tõttu lisandunud ajutiste kriisimeetmete (töötasu hüvitis, töötasu toetus)11 tõttu on sihtkapitali maht praeguseks enam kui poole väiksem (sh kanti aktiivsete meetmete kulude katmiseks kindlustatute ja tööandjate sihtfondidest sihtkapitali 2020. aastal täiendavalt 193 mln eurot ehk 30% sihtfondidesse eelnevatel aastatel kogunenud vahenditest). Sihtkapitali ülekantavate vahendite määra arvestamisel võetakse aluseks töötuskindlustusmakse laekumiste prognoos ja töötuskindlustuvahenditest rahastatavate aktiivsete tööturumeetmete kuluprognoos ning eeldatakse, et kindlustatute ja tööandjate makselaekumistele kehtib sama ülekantavate vahendite määr. Aktiivsete tööturumeetmete osutamiseks tuleb 2023. aastal kanda sihtkapitali 25,5% töötuskindlustusmakse laekumistest – sellisel juhul kantakse sihtkapitali 72,2 miljonit eurot, sh 46,9 miljonit kindlustatute maksetest ning 25,3 miljonit eurot tööandjate maksetest (vt tabel 5). Alates 2024. aastast on seoses Euroopa Sotsiaalfondi vahendite lõppemisega ning seniste TAT-2 ja TAT-3 alusel osutatud teenuste edasise rahastamisega töötuskindlustusvahenditest sihtkapitalist rahastatavate teenuste kulud suuremad kui maksimaalne võimalik ülekantavate vahendite maht (30%). Teenustega jätkamiseks tuleb seega leida alternatiivseid katteallikaid, loobuda osade teenuste osutamisest või osutada teenuseid senisest väiksemas mahus. Tabel 5. Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavad vahendid 2022–2026, eurodes 2022 2023 2024 2025 2026 Töötuskindlustusmaksete laekumine 263 667 244 283 260 717 298 939 447 313 806 049 327 964 710 Teenused töötuskindlustusvahenditest 49 428 490 72 181 772 91 596 705 97 765 960 101 651 423 Sihtkapitali ülekantavate vahendite määr 19,8% 25,5% 30,0% 30,0% 30,0% Tulud Ülekantavad vahendid sihtkapitali 52 206 114 72 231 483 89 681 834 94 141 815 98 389 413 sh I sihtfondist 33 933 974 46 950 464 58 293 192 61 192 180 63 953 118 sh II sihtfondist 18 272 140 25 281 019 31 388 642 32 949 635 34 436 295 Investeerimistulu sihtkapitalilt 0 588 491 596 149 628 685 635 109 SIHTKAPITALI KOGUTULU 52 206 114 72 819 974 90 277 983 94 770 500 99 024 522 Kulud Tööhõiveprogramm (va kriisimeetmed) 43 247 615 51 832 204 63 599 309 65 953 591 68 107 568 Tööhõiveprogramm: kinnitatud mahtu ületav kulu 1 711 217 9 964 437 TAT-2 teenused: kaasfinantseering 1 738 228 46 982 TAT-2 teenuste kulu ESF rahastuse lõppemisel 6 814 237 10 191 138 11 481 632 TAT-3 teenused TVR sihtrühmale: 15% kaasfinantseeringut 2 731 430 1 806 533 TAT-3 teenuste kulu ESF rahastuse lõppemisel 8 531 617 21 183 159 21 621 231 22 062 223 SIHTKAPITALI KOGUKULU 49 428 490 72 181 772 91 596 705 97 765 960 101 651 423 Jooksvate tulude ja kulude vahe SIHTKAPITALI TULEM 2 777 624 638 202 -1 318 722 -2 995 460 -2 626 901 Varad SIHTKAPITAL (aasta lõpu seisuga) 49 040 917 49 679 119 48 360 398 45 364 938 42 738 037 Märkused: 2022. aasta ülekantavate vahendite määr on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 09.09.2021 määrusega nr 86 “Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määr 2022. aastal”. Ülekantavate vahendite määr 2023. aastal on ümardatud kümnendiku protsendipunktini. 11 Ajutistele kriisimeetmetele (töötasu hüvitis, töötasu toetus) kulus töötuskindlustusvahenditest 2020. aastal 255,9 miljonit eurot ja 2021. aastal 36,6 miljonit eurot (lisaks kulus 2021. aastal kriisimeetmeteks 55,8 miljonit eurot riigieelarvest). 21  Töötuskindlustusmakse määrade arvestus aastateks 2023‒2026 4.2 Töötuskindlustuse tulud ja kulud aastani 2026 Töötuskindlustuse tulude ja kulude arvestuses võetakse aluseks eelnevates peatükkides esitatud töötuskindlustuse tulude (töötuskindlustusmakse laekumised, intressitulu) ja kulude (hüvitised ja hüvitistelt makstav sotsiaalmaks, aktiivsed tööturumeetmed, tegevuskulud) prognoosid. Töötuskindlustuse tulude ja kulude koondarvestus sihtfondide lõikes aastani 2026 on esitatud lisas 2. Seoses Ukraina sõjast tingitud töötuse kasvu ning kiire palga- ja hinnakasvu tingimustes kasvavad käesoleval ja järgmisel aastal nii hüvitiste kui ka aktiivsete tööturumeetmete kulud. Töötuskindlustuse tulud on 2023. aastal prognoosi kohaselt 289,5 miljonit eurot ja kulud 284,5 miljonit eurot ning tulem ligikaudu 5 miljonit eurot. Järgmise aasta lõpuks on prognoositav töötuskindlustuse netovara maht 522 miljonit eurot (vt tabel 6). Tabelis 6 on esitatud RM 2022. aasta suvise majandusprognoosi alusel koostatud töötus- kindlustuse tulude ja kulude prognoos 2023. aastaks kehtiva maksemäära (2,4%) korral. Eraldi on välja toodud vabad vahendid töötuskindlustushüvitise sihtfondis (I SF) ning koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondis (II SF), sest II sihtfondi vahenditest võib katta I sihtfondi puudujääki, vastupidi aga mitte. Välja on toodud vahendite maht ka tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitalis, millega sihtfondide puudujääke katta ei saa. Tabelist on näha, et kuigi töötuskindlustuse 2023. aasta kogutulem on positiivne, siis I sihtfondi kulud ületavad tulusid ca 3,9 miljonit euro võrra, tulenedes peamiselt teenuste kulude katmiseks sihtkapitali ülekantavate vahendite vajaduse kasvust, kuid ka tegevuskulude suurenemisest. I sihtfondi negatiivne tulem jääb püsima ka ülejäänud prognoosperioodil (vt lisa 2). Tabel 6. Töötuskindlustuse 2023. aasta tulude ja kulude prognoos sihtfondide lõikes maksemääraga 2,4%, eurodes 2023 Koondamise ja Töötus- tööandja Tööturuteenuste kindlustus- KOKKU maksejõuetuse ja -toetuste Reservkapital hüvitise hüvitise sihtkapital sihtfond sihtfond Tulud 289 464 308 139 937 114 75 603 366 72 819 974 1 103 855 Töötuskindlustusmaksete laekumine 283 260 717 137 169 002 73 860 232 72 231 483 0 Investeerimistulu 6 203 591 2 768 111 1 743 134 588 491 1 103 855 Kulud 284 478 878 143 796 305 68 500 801 72 181 772 0 Töötuskindlustushüvitis 103 489 061 103 489 061 0 0 0 Koondamishüvitis 19 688 756 0 19 688 756 0 0 Maksejõuetuse hüvitis 5 381 411 0 5 381 411 0 0 Hüvitistelt tasutav sotsiaalmaks 21 726 733 0 21 726 733 0 0 Tööturuteenused ja -toetused TK 72 181 772 72 181 772 0 vahenditest Töötukassa tegevuskulu 62 011 145 40 307 244 21 703 901 0 0 Tulem 4 985 430 -3 859 192 7 102 565 638 202 1 103 855 Netovara väärtus 31.12.2022 516 965 919 230 675 945 145 261 151 49 040 917 91 987 905 Muutus reservkapitali tulemi arvelt 0 717 506 386 349 0 0 Netovara väärtus 31.12.2023 521 951 348 227 534 259 152 750 065 49 679 119 0 Alates 2024. aastast ületavad töötuskindlustuse kulud jooksva aasta tulusid – põhjuseks välisvahenditest rahastatavate teenuste (eelduslik) üleminek töötuskindlustusvahenditele. Alates 2024. aastast töötuskindlustuse netovara väheneb, jõudes 2026. aasta lõpuks 508,9 miljoni euroni. Töötuskindlustuse netovarad vähenesid märkimisväärselt 2020. aastal, mil koroonakriisi tõttu rahastati töötuskindlustusvahenditest ajutisi kriisimeetmeid (töötasu hüvitis, töötasu toetus). Kui 22  Töötuskindlustusmakse määrade arvestus aastateks 2023‒2026 enne 2020. aastat võimaldanuks töötuskindlustuse netovara vajadusel katta töötuskindlustuse 5-6 aasta kulud12, siis alates 2021. aastast jaguks töötuskindlustuse netovarast vähem kui kahe aasta kulude katmiseks. Koos töötuskindlustuskulude kasvuga on netovara ja töötuskindlustuse suhtarv järgnevatel aastatel langustrendis ning töötukassa võimekus kriisiolukorras töötuskindlustus- vahendite arvelt paindlikult reageerida seetõttu järjest väiksem (vt joonis 14). Joonis 14. Töötuskindlustuse netovara ja kogukulu ning nende suhtarv 2013‒2021, prognoos 2022‒2026 Allikas: töötukassa 12 Töötuskindlustuse netovara on suhestatud sama aasta töötuskindlustuse kogukuluga. 23  Töötuskindlustusmakse määrade arvestus aastateks 2023‒2026 Lisa 1. Töötuskindlustuse tulude ja kulude prognoosimisel kasutatud alusandmed ja metoodika Alusandmed Metoodika Registreeritud töötute arv  Tööotsijate ja tööturuteenuste riikliku registri andmed registreeritud töötute kohta. Registreeritud töötute arvu hindamisel lähtutakse rahandusministeeriumi  Statistikaameti andmed tööturunäitajate kohta. prognoositud töötute arvust ja üldist majandusolukorda kajastavatest  Rahandusministeeriumi majandusprognoosi andmed töötute arvu kohta. näitajatest. Lisaks arvestatakse muutusi seadusandluses ja inimeste käitumises töötuna registreerimisel. Töötuskindlustusmakse laekumine Rahandusministeeriumi majandusprognoosi andmed töötuskindlustusmakse laekumise (tekkepõhine) kohta. Töötuskindlustushüvitis  Töötuskindlustuse andmekogu andmed töötuskindlustushüvitise saajate ning hüvitise Hindamaks töötuskindlustushüvitise määramisega ülesvõetavaid suuruse ja kestuse kohta. kohustusi, on vaja leida ja omavahel siduda järgmised andmed:  Statistikaameti andmed töötute arvu ja Eesti keskmise palga kohta.  töötuskindlustushüvitise määramise otsuste arv;  Rahandusministeeriumi majandusprognoosi andmed töötute arvu ja keskmise palga  määratud töötuskindlustushüvitiste keskmine päevamäära kohta. suurus esimesel 100 päeval ja alates 101. päevast;  määratud töötuskindlustushüvitiste maksmise keskmine kestus päevades. Koondamishüvitis  Töötuskindlustuse andmekogu andmed koondamishüvitise saajate ja hüvitise suuruse Hindamaks koondamishüvitise kulu, on vaja leida ja omavahel siduda kohta. järgmised andmed:  Statistikaameti andmed töötute arvu, keskmise palga ja majanduskasvu kohta.  koondamishüvitise määramiste arv, kelle eelnev tööstaaž on 5-  Rahandusministeeriumi majandusprognoosi andmed keskmise palga, töötute arvu ja 10 aastat ning enam kui 10 aastat; majanduskasvu kohta.  hüvitise keskmine suurus 5-10 aasta tööstaaži korral ning enam kui 10-aastase tööstaaži korral. Maksejõuetushüvitis  Töötuskindlustuse andmekogu andmed maksejõuetushüvitise saajate ja hüvitise Hindamaks maksejõuetushüvitise kulu on vaja leida ja omavahel siduda suuruse kohta. järgmised andmed:  Statistikaameti andmed keskmise palga ja majanduskasvu kohta.  isikute arv, kellele määratakse maksejõuetushüvitis;  Rahandusministeeriumi majandusprognoosi andmed keskmise palga ja majanduskasvu  hüvitise keskmine suurus. kohta. Aktiivsed tööturumeetmed ja  19.11.2020 Vabariigi Valitsuse poolt vastu võetud määrus „Tööhõiveprogramm 2021– Hindamaks tööturuteenuste kulu on vaja leida ja omavahel siduda sihtkapitali ülekantavate vahendite 2023“. järgmised andmed: määr  Tervise- ja tööministri 04.12.2014 käskkirjaga nr 222 kinnitatud toetuse andmise  teenustel osalemiste arv kuu jooksul tingimused „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives  teenuse maksumus kuus osalemiseks“ .  Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 27.03.2015 käskkirjaga nr 57 kinnitatud Sihtkapitali ülekantavate vahendite määra arvestamisel on aluseks võetud toetuse andmise tingimused „Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale“. töötuskindlustusvahenditest rahastatavate teenuste kuluprognoosid ja  Töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise registri arvestatud, kui suure osa töötuskindlustusmakse laekumisest peab üle andmed teenuste saajate ja teenuste osutamise kulude kohta. kandma tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali, et katta teenuste  Rahandusministeeriumi majandusprognoosi andmed töötute arvu, palgakasvu ja osutamiseks vajalik vahendite maht; seejuures silmas pidades, et inflatsiooni kohta. ülekantavate vahendite määr saab olla kuni 30%. Tegevuskulud  Töötukassa jooksva aasta eelarve ja teadaolevad täiendavad kulud järgmistel aastatel.  Rahandusministeeriumi majandusprognoosi andmed töötute arvu, palgakasvu ja inflatsiooni kohta. 24  Töötuskindlustusmakse määrade arvestus aastateks 2023‒2026 Lisa 2. Töötuskindlustuse tulude ja kulude arvestus aastatel 2022–2026 maksemääraga 2,4%, eurodes 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 1 SKP reaalkasv 4,1% -3,0% 8,3% 1,0% 0,5% 3,0% 2,5% 2,0% 2 Keskmine palk 1 407 1 448 1 548 1 718 1 845 1 936 2 026 2 117 3 Keskmise palga kasv 7,4% 2,9% 6,9% 11,0% 7,4% 5,0% 4,6% 4,5% 4 Tarbijahinnaindeks 2,3% -0,4% 4,6% 19,5% 6,7% 1,0% 1,5% 1,9% 5 Töötuse määr (15-74a) 4,5% 6,9% 6,2% 6,0% 6,4% 6,1% 6,0% 6,0% 6 Töötute arv (ILO töötute arv) 31 300 48 400 43 100 42 854 45 765 44 002 42 895 43 086 7 Registreeritud töötute arv (keskmiselt päevas) 32 124 47 163 49 800 47 681 49 415 45 223 43 999 43 813 8 Likviidsusreservi tulusus 0,09% 0,11% 0% 0% 1,2% 1,2% 1,3% 1,4% 9 Töötuskindlustusmakse määr: kindlustatud 1,6% 1,6% 1,6% 1,6% 1,6% 1,6% 1,6% 1,6% 10 Töötuskindlustusmakse määr: tööandjad 0,8% 0,8% 0,8% 0,8% 0,8% 0,8% 0,8% 0,8% 11 Sihtkapitali ülekantavate vahendite määr 16,1% 17,6% / 30% 30,0% 19,8% 25,5% 30,0% 30,0% 30,0% Tulud 12 Töötuskindlustusmaksed kokku (tekkepõhine) 208 808 969 214 621 781 231 730 310 263 667 244 283 260 717 298 939 447 313 806 049 327 964 710 13 I SF: kindlustatute töötuskindlustusmaksed 135 725 830 139 504 158 150 624 701 171 383 708 184 119 466 194 310 640 203 973 932 213 177 061 14 II SF: tööandjate töötuskindlustusmaksed 73 083 139 75 117 623 81 105 609 92 283 535 99 141 251 104 628 806 109 832 117 114 787 648 15 Ülekantavad vahendid sihtkapitali 33 618 244 57 825 212 69 519 093 52 206 114 72 231 483 89 681 834 94 141 815 98 389 413 16 I SF-st sihtkapitali ülekantavad vahendid 21 851 859 37 586 388 45 187 410 33 933 974 46 950 464 58 293 192 61 192 180 63 953 118 17 II SF-st sihtkapitali ülekantavad vahendid 11 766 385 20 238 824 24 331 683 18 272 140 25 281 019 31 388 642 32 949 635 34 436 295 18 Investeerimistulu 849 453 846 281 0 0 6 203 591 6 263 416 6 683 861 7 138 660 19 TÖÖTUSKINDLUSTUSE KOGUTULU 209 658 422 215 468 062 231 730 310 263 667 244 289 464 308 305 202 863 320 489 910 335 103 370 20 I SF KOGUTULU 114 346 865 102 414 839 105 437 291 137 449 734 139 937 114 138 747 859 145 580 003 152 113 944 21 II SF KOGUTULU 61 509 548 55 067 212 56 773 926 74 011 395 75 603 366 75 073 165 78 943 565 82 677 072 22 SK KOGUTULU 33 698 346 57 907 521 69 519 093 52 206 114 72 819 974 90 277 983 94 770 500 99 024 522 23 RESERVI KOGUTULU 103 664 78 490 0 0 1 103 855 1 103 855 1 195 843 1 287 831 Kulud 24 Hüvitised ja hüvitistelt makstav sotsiaalmaks 97 831 500 200 597 343 113 048 128 147 238 409 150 285 961 156 469 417 157 956 150 160 718 775 25 Töötuskindlustushüvitise sotsiaalmaksuta kulu 64 712 298 137 518 805 80 741 522 103 418 056 103 489 061 109 535 415 110 324 273 112 092 870 26 Koondamishüvitise kulu ilma sotsiaalmaksuta 14 632 651 25 699 490 12 576 063 18 340 352 19 688 756 19 297 056 19 676 270 20 237 091 27 Maksejõuetushüvitise kulu ilma sotsiaalmaksuta 3 725 531 8 156 242 3 607 318 4 498 750 5 381 411 5 285 198 5 353 596 5 367 294 28 Sotsiaalmaks hüvitistelt 14 761 019 29 222 806 16 123 225 20 981 251 21 726 733 22 351 748 22 602 011 23 021 520 29 Teenused töötuskindlustusvahenditest 35 940 703 295 735 698 81 278 520 49 428 490 72 181 772 91 596 705 97 765 960 101 651 423 30 Tööhõiveprogramm (va kriisimeetmed) 33 249 489 37 403 146 41 727 963 43 247 615 51 832 204 63 599 309 65 953 591 68 107 568 31 Tööhõiveprogramm: kriisimeetmed (töötasu hüvitis, töötasu toetus) 255 926 062 36 557 319 32 Tööhõiveprogramm: kinnitatud mahtu ületav kulu 1 711 217 9 964 437 33 TAT-2 teenused: kaasfinantseering 513 330 1 738 228 46 982 34 TAT-2 teenuste kulu ESF rahastuse lõppemisel 6 814 237 10 191 138 11 481 632 25  Töötuskindlustusmakse määrade arvestus aastateks 2023‒2026 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 35 TAT-3 teenused TVR sihtrühmale: 15% kaasfinantseeringut 2 691 214 2 406 490 2 479 909 2 731 430 1 806 533 36 TAT-3 teenuste kulu ESF rahastuse lõppemisel 8 531 617 21 183 159 21 621 231 22 062 223 37 Tegevuskulud 38 642 502 42 394 022 46 366 689 55 880 129 62 011 145 64 944 899 69 006 736 73 744 809 38 TÖÖTUSKINDLUSTUSE KOGUKULU 172 414 704 538 727 063 240 693 337 252 547 028 284 478 878 313 011 021 324 728 847 336 115 007 39 I SF KOGUKULU 89 829 925 165 074 919 110 879 870 139 740 140 143 796 305 151 749 599 155 178 652 160 026 996 40 II SF KOGUKULU 46 644 077 77 916 446 48 534 947 63 378 398 68 500 801 69 664 717 71 784 235 74 436 588 41 SK KOGUKULU 35 940 703 295 735 698 81 278 520 49 428 490 72 181 772 91 596 705 97 765 960 101 651 423 Jooksvate tulude ja kulude vahe 42 TULEM 39 938 135 -323 259 001 -8 963 027 11 120 216 4 985 430 -7 808 158 -4 238 936 -1 011 638 43 I SF TULEM 21 063 585 -62 660 080 -5 442 579 -2 290 406 -3 859 192 -13 001 740 -9 598 649 -7 913 052 44 II SF TULEM 13 042 077 -22 849 234 8 238 979 10 632 997 7 102 565 5 408 449 7 159 330 8 240 484 45 SK TULEM 472 053 -237 828 177 -11 759 427 2 777 624 638 202 -1 318 722 -2 995 460 -2 626 901 46 RESERVI TULEM 5 360 419 0 0 0 1 103 855 1 103 855 1 195 843 1 287 831 Varad 47 NETOVARA (I SF, II SF, SK ja RESERV) 838 067 732 514 808 730 505 845 703 516 965 919 521 951 348 514 143 190 509 904 254 508 892 616 48 Vabad vahendid I SF-s 430 071 080 238 408 930 232 966 351 230 675 945 227 534 259 215 250 025 206 428 673 199 352 712 49 Vabad vahendid II SF-s 213 107 647 126 389 175 134 628 154 145 261 151 152 750 065 158 544 863 166 122 738 174 813 963 50 Sihtkapital 102 901 100 58 022 721 46 263 293 49 040 917 49 679 119 48 360 398 45 364 938 42 738 037 51 Reserv 91 987 905 91 987 905 91 987 905 91 987 905 91 987 905 91 987 905 91 987 905 91 987 905 Märkused: I SF – töötuskindlustushüvitiste sihtfond, II SF – koondamise ja tööandja maksejõuetuse hüvitise sihtfond, SK – tööturuteenuste ja –toetuste sihtkapital. TAT-2 – „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ TAR-3 – „Tööturuteenused töövõimereformi sihtrühmale“ 2022. aasta ülekantavate vahendite määr on kinnitatud Vabariigi Valitsuse määrusega. Tabelis on arvutused teostatud ümardamata arvudega. 26  Töötuskindlustusmakse määrade arvestus aastateks 2023‒2026 Lisa 3. Töötukassa teenuste kuluprognoos programmide ja rahastamisallikate lõikes aastateks 2022‒2026 TK – töötuskindlustusvahendid; RE – riigieelarve; VF – välisvahendid Programm 2022 2023 2024 2025 2026 Märkus Tööhõiveprogramm Kokku 44 976 832 61 814 640 63 617 309 65 971 591 68 125 568 THP on kinnitatud aastateks 2021-2023. TK 43 247 615 51 832 204 63 599 309 65 953 591 68 107 568 Aastateks 2024+ saab THP koostamisel arvestada eelduslikult juba prognoositud teenuste mahuga. RE 18 000 18 000 18 000 18 000 18 000 2022. aastal lisandus THP-sse alaealise töötamise toetus ja 2023. aastal VF - - - - - tasemeõppetoetus, mida rahastati eelnevalt TAT-2-st Katteta 1 711 217 9 964 437 Kinnitatud THP mahtu ületav kulu TAT-2: „Tööturuteenuste osutamine Kokku 14 244 191 385 000 6 814 237 10 191 138 11 481 632 tagamaks paremaid võimalusi hõives TK 1 738 228 46 982 - - - osalemiseks“ RE 398 401 10 768 - - - ESF 12 107 562 327 250 - - - Katteta - - 6 814 237 10 191 138 11 481 632 TAT-2, REACT ja RRF lõppemisel tekkivad katteta kulud TAT-3: „Tööturuteenused töövõimereformi Kokku 18 209 535 20 575 168 21 183 159 21 621 231 22 062 223 sihtrühmale“ TK 2 731 430 1 806 533 - - - RE - - - - - ESF 15 478 105 10 237 019 - - - Katteta - 8 531 617 21 183 159 21 621 231 22 062 223 TAT-3 lõppemisel tekkivad katteta kulud REACT: Tööturuteenuste osutamine COVID- Kokku 2 626 062 6 370 458 - - - 19 kriisi mõjude leevendamiseks TK - - - - - RE - - - - - VF 2 626 062 6 370 458 - - - Katteta - - - - - Arvestatud TAT-2 katteta kulude all RRF: Tööturuteenuste osutamine noortele Kokku 2 054 022 3 645 608 3 568 885 731 485 - TK - - - - - RE - - - - - VF 2 054 022 3 645 608 3 568 885 731 485 - Katteta - - - - - Arvestatud TAT-2 katteta kulude all EGF: Globaliseerumisega Kohanemise Kokku 95 658 24 852 - - - Euroopa Fondi toetus TK - - - - - Sisaldub THP kuludes RE - - - - - VF 95 658 24 852 - - - Katteta - - - - - KOKKU Kokku 82 206 301 92 815 727 95 183 590 98 515 445 101 669 423 TK 47 717 273 53 685 718 63 599 309 65 953 591 68 107 568 RE 416 401 28 768 18 000 18 000 18 000 VF 32 361 410 20 605 187 3 568 885 731 485 - Katteta 1 711 217 18 496 054 27 997 396 31 812 369 33 543 855 27 Lisa 4. Töötukassa teenuste kuluprognoos programmide ja teenuste lõikes aastateks 2022‒2026 Programm Teenus 2022 2023 2024 2025 2026 Märkus THP Tööturukoolitus 24 456 044 28 279 817 27 319 754 28 030 097 28 755 464 Palgatoetus 5 816 428 6 421 367 6 662 521 6 355 673 6 630 980 Koolitustoetus tööandjatele (ennetavad meetmed) 3 274 606 3 602 066 3 890 232 4 084 743 4 288 981 Ettevõtlusega alustamise toetus 2 510 000 2 667 600 2 667 600 2 667 600 2 667 600 Tööpraktika 1 554 711 2 288 545 2 671 303 2 944 672 3 072 226 Tasemeõppes osalemise toetus (ennetavad meetmed) 1 041 138 9 025 200 10 679 040 11 796 000 12 338 616 2023 ületulek TAT-2st Nõustamisteenused (psühholoogiline , võla- ja sõltuvusnõustamine) 907 840 1 023 466 1 018 331 1 018 672 1 045 033 Tööharjutus 692 031 766 684 807 008 828 782 843 003 Alaealise töötamise toetus 615 925 914 095 1 005 504 1 085 944 1 151 101 2022 ületulek TAT-2st Tööklubi 99 524 157 515 175 084 201 708 205 169 Ettevõtluse toetamise teenused 88 921 107 469 116 138 131 067 133 316 Individuaalne töölerakendamine 3 217 3 432 3 465 3 518 4 181 Tööturukoolitus töötavatele (ennetavad meetmed) 417 Stipendium 1 771 479 2 107 831 2 082 091 2 141 888 2 178 640 Sõidu- ja majutustoetus 1 262 653 1 505 998 1 489 842 1 539 723 1 567 184 Reserv 881 899 2 943 554 3 029 396 3 141 504 3 244 075 KOKKU 44 976 833 61 814 640 63 617 309 65 971 591 68 125 568 TAT-2 Tasemeõppes osalemise toetus (ennetavad meetmed) 6 499 920 2023 üleminek THP-sse Tööturukoolitus töötavatele (ennetavad meetmed) 5 709 185 5 957 377 6 255 246 6 568 009 2023 REACT, edasi katteta Minu esimene töökoht 1 480 086 3 033 689 3 964 728 2022-2025 (osaliselt) RRF, edasi katteta Piirkondlik töökoha loomise toetus 500 000 527 500 555 458 2022-2023 REACT, edasi katteta Vanaduspensioniealiste töölesaamise toetamine 356 860 374 703 393 438 2022-2023 REACT, edasi katteta Alaealise töötamise toetus 240 000 2022 üleminek THP-sse Personalikulu ja kaudsed kulud (TAT2) 274 074 334 980 Tööturukoolituse kvaliteedi parendamine (TAT2) 40 925 50 020 KOKKU 14 244 190 385 000 6 814 237 10 191 138 11 481 632 TAT-3 Rehabilitatsioon 4 511 874 4 957 665 5 106 375 5 235 316 5 333 740 TAT-3 teenused 2023 osaliselt ja edasi täielikult Palgatoetus 3 860 384 4 369 485 4 462 429 4 598 020 4 743 887 katteta Tööturukoolitus 3 550 632 4 047 123 4 115 390 4 156 924 4 217 113 Töölesõidu toetus 2 614 950 2 622 795 2 648 498 2 688 491 2 739 034 Kaitstud töö 540 000 924 847 952 311 981 404 1 012 710 Sõidu- ja majutustoetus 536 785 612 188 638 779 647 463 655 898 Nõustamisteenused (psühholoogiline , võla- ja sõltuvusnõustamine) 391 991 432 391 430 428 434 772 441 067 Stipendium 380 561 454 201 474 910 475 376 478 586 Tööpraktika 349 228 466 905 602 190 620 487 640 172 Tugiisikuga töötamine 346 110 380 918 392 986 411 678 414 089 Ettevõtlusega alustamise toetus 321 750 339 300 351 000 351 000 351 000 Tööharjutus 235 933 295 069 309 250 309 233 311 044 Kogemusnõustamine 215 832 241 762 251 455 257 804 262 651  Töötuskindlustusmakse määrade arvestus aastateks 2023‒2026 Tööandja teavitamine ja nõustamine 125 084 133 440 134 747 136 782 139 354 Tööruumide kohandamine 90 000 100 000 100 980 102 505 104 432 Tehniliste vahendite andmine 65 000 100 000 100 980 102 505 104 432 Individuaalne töölerakendamine 27 763 35 541 41 871 42 504 43 303 Tööklubi 27 658 39 137 42 727 42 724 42 974 Ettevõtluse toetamise teenused 18 000 22 403 25 854 26 245 26 738 KOKKU 18 209 535 20 575 168 21 183 159 21 621 231 22 062 223 REACT Rahvusvahelise kaitse saaja töötamise toetamine 1 281 464 494 659 Piirkondlik töökoha loomise toetus 595 166 625 401 Vanaduspensioniealiste töölesaamise toetamine 297 139 330 426 Minu esimene töökoht Eestis 280 000 20 000 Tööturukoolitus töötavatele (ennetavad meetmed) 4 691 462 Tööturukoolituse arendamine ja nõustamisvara koostamine 172 293 208 510 KOKKU 2 626 062 6 370 458 - - - RRF Minu esimene töökoht 1 954 022 3 445 608 3 468 885 631 485 Koolitusprogramm (RRF) 100 000 200 000 100 000 100 000 KOKKU 2 054 022 3 645 608 3 568 885 731 485 - EGF Tasemeõppes osalemise toetus 84 388 24 852 Mobiilsustoetus 11 270 KOKKU 95 658 24 852 - - - KOKKU 82 206 300 92 815 727 95 183 590 98 515 445 101 669 423 29  Ministeeriumid Meie 26.08.2022 nr 1.2-2/115-1 Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Töötuskindlustusmakse määrad aastatel 2023–2026” eelnõu. Palume eelnõu kooskõlastada kiireloomulisena 31. augustiks 2022. Vabariigi Valitsus peab töötuskindlustusmakse määrad kehtestama hiljemalt 1. oktoobriks 2022. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Peep Peterson tervise- ja tööminister Lisa: 1. eelnõu 2. seletuskiri 3. Eesti Töötukassa nõukogu otsus Lisaadressaadid: Eesti Töötukassa Eesti Ametiühingute Keskliit Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO Eesti Tööandjate Keskliit Ingrid Erm-Eks 6269 218 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  EELNÕU 24.08.2022 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Töötuskindlustusmakse määrad aastatel 2023–2026 Määrus kehtestatakse töötuskindlustuse seaduse § 41 lõike 4 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse kindlustatu ja tööandja töötuskindlustusmakse määrad aastateks 2023–2026. § 2. Kindlustatu töötuskindlustusmakse määr Kindlustatu töötuskindlustusmakse määr aastatel 2023–2026 on 1,6% töötuskindlustuse seaduse §-s 40 nimetatud summadelt. § 3. Tööandja töötuskindlustusmakse määr Tööandja töötuskindlustusmakse määr aastatel 2023–2026 on 0,8% töötuskindlustuse seaduse §-s 40 nimetatud summadelt. § 4. Määruse kehtetuks tunnistamine Vabariigi Valitsuse 9. septembri 2021. a määrus nr 85 „Töötuskindlustusmakse määrad aastateks 2022–2025 ” tunnistatakse kehtetuks. § 5. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2023. a. Kaja Kallas Peaminister Peep Peterson Tervise- ja tööminister Taimar Peterkop Riigisekretär  Vabariigi Valitsuse määruse „Töötuskindlustusmakse määrad aastatel 2023–2026” eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Töötuskindlustuse seaduse (edaspidi TKindlS) § 41 lõike 3 alusel esitab Eesti Töötukassa (edaspidi töötukassa) nõukogu valdkonna eest vastutava ministri (tervise- ja tööminister) kaudu Vabariigi Valitsusele järgmise nelja aasta töötuskindlustusmakse määrade kohta ettepaneku hiljemalt jooksva kalendriaasta 21. augustiks. Töötukassa nõukogu otsustas 19. augustil 2022 teha Vabariigi Valitsusele ettepaneku kehtestada aastateks 2023–2026 kindlustatu töötuskindlustusmakse määraks 1,6% ja tööandja töötuskindlustusmakse määraks 0,8% (kokku 2,4%). TKindlS § 41 lõike 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus kindlustatu ja tööandja töötuskindlustusmakse määrad järgmiseks neljaks kalendriaastaks hiljemalt jooksva kalendriaasta 1. oktoobriks. 1.2 Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu valmistas ette ja seletuskirja koostas Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna nõunik Ingrid Erm-Eks (tel 626 9218; [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Virge Kuningas-Turu (tel 626 9114; [email protected] ). Seletuskirja mõjude osa on koostanud analüüsi ja statistika osakonna nõunik Deisi Pohlak (tel: 626 9195; [email protected]). 1.3 Märkused Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse määruse „Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määr 2023. aastal“ eelnõuga. Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Määruse eesmärk Eelnõu eesmärk on töötukassale ülesannete täitmiseks vajalike töötuskindlustusvahendite tagamine aastateks 2023-2026. 3. Eelnõu sisu Eelnõu koosneb viiest paragrahvist. Paragrahv 1 sätestab määruse reguleerimisala – kindlustatu ja tööandja töötuskindlustusmakse määrade kehtestamine aastateks 2023–2026. Paragrahvid 2 ja 3 sätestavad kindlustatu ja tööandja töötuskindlustusmakse määrad aastateks 2023–2026. Töötukassa nõukogu tegi 19. augustil 2022 Vabariigi Valitsusele ettepaneku jätta töötuskindlustusmakse määrad järgmiseks neljaks aastaks praegusele tasemele – kindlustatu maksemäär 1,6% ja tööandja maksemäär 0,8%. Töötukassa lähtus töötuskindlustusmakse määra prognoosimisel Rahandusministeeriumi 2022. aasta suvisest majandusprognoosist. Rahandusministeeriumi 2022. aasta suvise majandusprognoosi kohaselt muutub selle aasta teises pooles ja järgmise aasta alguses olukord 1 majanduses keerulisemaks, kuid hakkab järgmise aasta teises pooles taastuma. Aastases vaates prognoositakse selle aasta SKP kasvuks 1% ja järgmiseks aastaks 0,5%. Oodata on mõningast töötuse kasvu – selle aasta töötuse määraks prognoositakse 6% ja järgmiseks aastaks 6,4%. Käesolevat aastat iseloomustab kiire hinna- ja palgakasv. Prognoosi kohaselt kasvavad sel aastal hinnad 19,5% ja palgad 11%. 2023. aasta teises pooles oodatakse majandusolukorra paranemist ning ülejäänud prognoosiperioodil SKP kasvab, töötus väheneb ning hinna- ja palgakasv aeglustuvad. Töötuse määr ulatus 2022. aasta esimeses kvartalis 5,5%-ni ja teises kvartalis 5,8%-ni. Registreeritud töötute arv püsis aasta alguses stabiilne, kuid on alates märtsi keskpaigast kasvanud Ukraina sõjapõgenike arvelt (juuli lõpus oli töötuna arvel 47,3 tuhat inimest, kellest ca 10% moodustasid Ukraina sõjapõgenikud). 2022. aasta keskmiseks registreeritud töötute arvuks prognoositakse ca 47 700. 2023. aastal on prognoosi kohaselt registreeritud töötuid keskmiselt ca 49 400. Aastateks 2024‒2026 prognoositakse ca 4‒5 tuhande võrra väiksemat töötute arvu kui 2023. aastal. Kui maksemäär on 2,4%, laekub Rahandusministeeriumi esialgse suvise majandusprognoosi kohaselt töötuskindlustusmakseid 2023. aastal 283,3 miljonit eurot. Hüvitiste kulu koos sotsiaalmaksuga on 2023. aastal 150,3 miljonit eurot. Töötuskindlustuse kogukulu on 284,5 miljonit eurot. Töötuskindlustuse tulude ja kulude arvestus maksemääraga 2,4% aastateks 2022–2026 on esitatud tabelis 1. Töötuskindlustushüvitis Töötukassa prognoosi kohaselt on 2022. aastal Eestis keskmiselt ligi 47 700 registreeritud töötut ehk mõnevõrra vähem kui 2021. aastal. Uute registreeritud töötute arv küll 2022. aastal kasvab, kuid seda suuresti Ukraina sõjapõgenike tõttu, kes töötuskindlustushüvitisele enamasti ei kvalifitseeru, mistõttu on töötuskindlustushüvitise määramiste osatähtsus uutest registreeritud töötutest tavapärasest oluliselt madalam. 2023. aastal registreeritud töötute arv kasvab, kuid prognoosi kohaselt lisandub suurem osa töötuid siiski 2022. aastal ning 2023. aastal uute töötute arv ja seeläbi ka töötuskindlustushüvitise määramiste arv langeb. Töötukassa prognoosib, et 2023. aastal on aastas kokku 26 733 töötuskindlustushüvitise määramise otsust. 2022. aasta töötuskindlustushüvitise sotsiaalmaksuta kuluks prognoositakse 103,4 miljonit eurot ning 2023. aasta kuluks 103,5 miljonit eurot. Ülejäänud prognoosiperioodil on töötuskindlustushüvitise sotsiaalmaksuta kulu suurusjärgus 109,5‒112,1 miljonit eurot aastas. Töötuskindlustushüvitise kulude prognoosimisel on arvestatud ka hüvitise vastutsükliliseks muutmisega (plaanitud alates 2023. aasta juulist), kuid kuna registreeritud töötute arv jääb prognoosi kohaselt kogu vaadeldava perioodi vältel tasemele, mille korral hüvitist makstakse praegusel tasemel (st toimub ühekordne pikendamine ja töötuskindlustushüvitis määratakse 180/270/360 päevaks), siis täiendavaid kulusid vaadeldaval perioodil vastutsüklilise töötuskindlustushüvitisega ei kaasne. Kindlustushüvitis koondamise korral (koondamishüvitis) Koondamishüvitise määramiste arv suureneb 2022. aastal võrreldes 2021. aastaga ca pooleteist tuhande võrra (7 581 määramist aastas) ning püsib kõrgemal tasemel ka 2023. aastal (7 357 määramist). 2024-2026. aastatel on määramiste arv madalam ja jääb vahemikku ca 6,5‒6,7 tuhat. Kui 2021. aastal oli koondamishüvitise keskmiseks suuruseks 2 123 eurot, siis 2022. aastaks prognoositakse hüvitise suuruseks 2 419 eurot. Hüvitise suurus kasvab koos keskmise palgaga ja jõuab 2026. aastaks 3 133 euroni. Töötukassa prognoosib koondamishüvitise sotsiaalmaksuta kuluks 2022. aastal ligikaudu 18,3 miljonit ja 2023. aastal 19,7 miljonit eurot. Ülejäänud prognoosiperioodil jääb koondamishüvitise kulu vahemikku 19,3–20,2 miljonit eurot aastas. 2 Hüvitis tööandja maksejõuetuse korral (maksejõuetushüvitis) Käesolevaks aastaks prognoosib Rahandusministeerium majanduskasvu aeglustumist, kuid kuna aasta esimeses pooles on maksejõuetushüvitise määramiste arv olnud keskmisest madalam, siis prognoosib töötukassa, et hüvitise saajate arv jääb sel aastal 2021. aastaga sarnasele tasemele. Järgmisel aastal aeglustub majanduskasv veelgi, millest tulenevalt ka maksejõuetushüvitise saajate arv tõuseb 1 350-ni. Alates 2024. aastast majanduskasv kiireneb ja hüvitise saajate arv väheneb. Aastatel 2024‒2026 jääb hüvitise määramiste arv vahemikku 1 150‒1 230 määramist aastas. Maksejõuetushüvitise keskmine suurus on muutunud samas tempos hüvitise saajate keskmise palgaga. Kuivõrd makstava hüvitise summale rakendatakse Eesti keskmise palgaga seotud piirmäära, siis on hüvitise ja palga suhtarvu muutumine mõjutatud hüvitise saajate ning Eesti keskmise palga suhte muutumisest. Kui 2021. aastal oli keskmine maksejõuetushüvitise summa 2 908 eurot, mis jäi alla kahele eelnenud aastale, siis 2022. aastaks prognoositakse keskmiseks hüvitise summaks 3 599 eurot. Aastatel 2023‒2026 suureneb keskmine hüvitise summa ühtlaselt jõudes 2026. aastaks 4 667 euroni. Töötukassa prognoosib maksejõuetushüvitise sotsiaalmaksuta kuluks 2022. aastal 4,5 miljonit eurot. Kulu tõuseb hüvitise saajate arvu ning keskmise hüvitise summa suurenemise tõttu 2023. aastal 5,4 miljoni euroni. Hüvitise saajate arvu vähenemise ning keskmise hüvitise summa suurenemise tõttu jääb hüvitise kulu ülejäänud prognoosiperioodil vahemikku 5,3‒5,4 miljonit eurot aastas. Aktiivsed tööturumeetmed Prognoosi kohaselt on teenuste kulu 2023. aastal võrreldes 2022. aastaga ca 13% kõrgem. Suurima osakaalu teenuste kuludest (üle erinevate programmide) moodustavad 2023. aastal koolituskulud töötutele (35%) ning ennetavate meetmete koolituskulud (19%). Järgnevad palgatoetused (17%) ja eriteenused vähenenud töövõimega inimestele (10%). Tööturuteenuste osutamise ja tööturutoetuste maksmiseks töötukassa vahenditest kulub prognoosi järgi 2023. aastal ca 72,2 miljonit eurot (vt tabel 1). Aktiivsete tööturumeetmete osutamiseks tuleb 2023. aastal kanda sihtkapitali 25,5% töötuskindlustusmakse laekumistest – sellisel juhul kantakse sihtkapitali 72,2 miljonit eurot, sh 46,9 miljonit kindlustatute maksetest ning 25,3 miljonit eurot tööandjate maksetest. Alates 2024. aastast on seoses Euroopa Sotsiaalfondi vahendite lõppemisega ning seniste TAT-21 ja TAT-32 alusel osutatud teenuste edasise rahastamisega töötuskindlustusvahenditest sihtkapitalist rahastatavate teenuste kulud suuremad kui maksimaalne võimalik ülekantavate vahendite maht (30%). Teenustega jätkamiseks tuleb seega leida alternatiivseid katteallikaid, loobuda osade teenuste osutamisest või osutada teenuseid senisest väiksemas mahus. 2022. aastal on töötukassa tegevuskulud 55,9 miljonit eurot, 2023. aastal 62 miljonit eurot, kasvades järk-järgult 2026. aastaks 73,7 miljoni euroni. Alates 2024. aastast ületavad töötuskindlustuse kulud jooksva aasta tulusid – põhjuseks välisvahenditest rahastatavate teenuste (eelduslik) üleminek töötuskindlustusvahenditele. 2023. aastal prognoositakse töötukassa aastaseks tulemiks 4,99 miljonit eurot. Alates 2024. aastast on töötukassa tulem negatiivne ning töötuskindlustuse netovara väheneb, jõudes 2026. aasta lõpuks 508,9 miljoni euroni. 1 Tervise- ja tööministri 04.12.2014 käskkirjaga nr 222 kinnitatud toetuse andmise tingimused „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“. 2 Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 27.03.2015 käskkirjaga nr 57 kinnitatud toetuse andmise tingimused „Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale“. 3 Paragrahviga 4 tunnistatakse kehtetuks Vabariigi Valitsuse 9. septembri 2021. a määrus nr 85 „Töötuskindlustusmakse määrad aastateks 2022–2025 ”. Eelnõuga kehtestatakse töötuskindlustusmakse määrad aastateks 2023–2026, siis õigusselguse huvides on vajalik eelneva kattuva perioodiga määrus kehtetuks tunnistada. Paragrahv 5 sätestab määruse jõustumise 1. jaanuaril 2023. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei muudeta kehtiva õiguse terminoloogiat. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrusel puudub seos Euroopa Liidu õigusega. 6. Määruse mõjud Käesoleval määrusel on oluline mõju majandusele; sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju ning mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele. Määrusel puuduvad mõjud keskkonnale, regionaalarengule ning riigi julgeolekule ja välissuhetele. Mõju majandusele Sihtrühm: töötuskindlustusmakset tasuvad töötajad ja tööandjad Mõju ulatus Maksemäärade kehtestamisel on oluline mõju töötuskindlustusmakset tasuvatele töötajatele ja tööandjatele. Eesti majandus on 2020. aasta kevadel alanud koroonakriisist taastunud ning oli 2022. aasta alguses tugevas seisus. Samas on nii Eesti kui ka ülejäänud maailma majanduse edasine käekäik mõjutatud veebruaris alanud Venemaa sõjalisest agressioonist Ukrainas. 15-74-aastaste töötuse määr tõusis 2022. aasta teises kvartalis 5,8%-ni (2022. aasta esimeses kvartalis 5,5%). 2023. aastal on oodata töötuse mõningast suurenemist – Rahandusministeeriumi 2022. aasta augusti prognoosi kohaselt tõuseb 2023. aastal töötuse määr 6,4%-ni, kuid langeb 2026. aastal 6,0%-ni. 2022. aasta märtsist alates hakkas registreeritud töötute arv Ukraina sõjapõgenike tõttu kasvama, viimastel kuudel on registreeritud töötute arv kasvanud ka ülejäänud registreeritud töötute arvu suurenemise tõttu (juuli lõpus oli töötuna arvel 47,3 tuhat inimest, kellest ca 10% moodustasid Ukraina sõjapõgenikud). Töötukassa prognoosi kohaselt on 2023. aastal registreeritud töötuid keskmiselt kuus arvel ca 49 400 (ca 1 700 võrra rohkem kui aastal 2022). Aastateks 2024‒2026 prognoosib töötukassa ca 4‒5 tuhande võrra väiksemat töötute arvu kui 2023. aastal. Töötuskindlustusega kaetus mõjutab kindlustatuid ja seeläbi majandust positiivselt, sest töötuks jäämise korral kompenseerib töötuskindlustushüvitis tööotsingute ajaks osaliselt kaotatud sissetuleku. Lisaks kantakse töötuskindlustusmaksete sihtfondidest vahendeid üle ka sihtkapitali, millest rahastatakse tööturuteenuseid ja tööturutoetusi (v.a töötutoetus). See avaldab positiivset mõju majandusele: väheneb tööjõupuudus, suureneb tööhõive, kasvavad isikute sissetulekud ning suureneb tarbimine. Töötuskindlustusega kaetus mõjutab kindlustatuid positiivselt, kuid kuna töötuskindlustusmakse määrad ei muutu ja on alates 2015. aastast olnud kindlustatutel 1,6% ja tööandjatel 0,8%, siis ei toimu sihtrühma tasandil võrreldes varasemaga muutusi ning mõju ulatust võib pidada väikeseks. 4 Sihtrühma suurus ja mõju sagedus 2021. aastal oli Eesti Maksu- ja Tolliamet (edaspidi EMTA) andmetel töötuskindlustusmaksete laekumiste järgi unikaalsete kindlustatud isikute arv 641 881, mis moodustab tööealisest elanikkonnast 65,8% ning millest tulenevalt võib sihtrühma suurust pidada suureks. Kuna maksemäärad jäävad samaks, siis ei toimu sihtrühma tasandil võrreldes varasemaga muutusi ning mõju sagedus on väike. Ebasoovitavad mõjud Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus ning sagedus on väike. Sihtrühma suurus on suur. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Mõju sihtrühm: töötuskindlustus-, koondamis- ja maksejõuetushüvitist saavad isikud Mõju ulatus Töötuskindlustusega kaetus mõjutab kindlustatuid ja seeläbi majandust positiivselt, sest töösuhte lõppemise korral kompenseerib töötuskindlustushüvitis kindlustatule tööotsingute ajaks osaliselt kaotatud sissetuleku, koondamishüvitis hüvitab töötajale töölepingu ülesütlemise ja ametnikule teenistussuhte lõpetamise koondamise korral ning maksejõuetushüvitis tagab töötajate nõuete kaitse tööandja maksejõuetuse korral. Laekunud töötuskindlustusmakseid kasutatakse ka hüvitistelt sotsiaalmaksu maksmiseks. Nimetatud hüvitiste olulisust ilmestas hästi 2020. aasta, mil koroonakriisi tõttu kasvas registreeritud töötute ja sellega seoses ka hüvitiste määramiste arv hüppeliselt. Võrreldes 2019. aastaga kasvas 2020. aastal töötuskindlustushüvitise ja koondamishüvitise määramiste arv ligikaudu 1,7 korda, vastavalt ca 42 800 ja ca 12 600 määramiseni aastas. Maksejõuetushüvitise määramiste arv kasvas ligikaudu kaks korda, ca 2 400 määramiseni aastas. 2021. aastal töötuskindlustus-, koondamis- ja maksejõuetushüvitise määramiste arv langes. Töötuskindlustushüvitist määrati ca 27 700, koondamishüvitist ca 5 900 ja maksejõuetushüvitist ca 1 200 korda. Muudatus mõjutab sihtrühma positiivselt, kuid mõju ulatust tervikuna võib pidada väikeseks, sest töötuskindlustus-, koondamis- ja maksejõuetushüvitist makstakse ka täna ning maksemäärade kehtestamisega tagatakse nende osutamiseks vajalikud vahendid 2023. aastaks. Sihtrühma suurus ja mõju sagedus Töötukassa prognoosi kohaselt on 2023. aastal töötuskindlustushüvitise uusi määramisi ca 26 700, mis moodustab 34% 2023. aastaks prognoositud uutest registreeritud töötutest (78 625). Koondamishüvitise määramisi on prognoosi kohaselt ca 7 400 ning maksejõuetushüvitise määramisi ca 1 400, mille määramised kahepeale kokku on ligikaudu samal tasemel võrreldes 2022. aastaks prognoosituga. Eelnevast tulenevalt on sihtrühma suurus keskmine. Mõju sagedus on harv, kuna töötuskindlustusmakse määrad kehtestatakse järgmiseks neljaks kalendriaastaks hiljemalt jooksva kalendriaasta 1. oktoobriks. 5 Ebasoovitavad mõjud Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus ning mõju sagedus on väike, sihtrühma suurus on keskmine. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Mõju sihtrühm: tööturuteenuseid ja tööturutoetusi (v.a töötutoetus) kasutavad isikud Mõju ulatus Maksemäärade kehtestamisel on oluline mõju tööturuteenuseid ja tööturutoetusi (v.a töötutoetus) kasutavatele inimestele, sest töötuskindlustusmaksetest laekunud vahendid kantakse üle ka sihtkapitali (2023. aastal 25,5%), millest rahastatakse tööturuteenuseid ja tööturutoetusi (v.a töötutoetus). Töötuskindlustusvahenditest rahastatakse THP3 alusel osutatavaid tööturuteenuseid ning TAT-2 ja TAT-3 alusel osutatavate tööturuteenuste kaasfinantseeringut. Tööturuteenuste osutamisel on positiivsed sotsiaalsed mõjud: paranevad tööturuteenustel osalevate isikute võimalused liikuda tööturule või ennetada töötuks jäämist; tööturule sisenemisega ja regulaarse töötasu saamisega suurenevad isikute sissetulekud ning paraneb nende heaolu, ühtlasi väheneb pikaajaliste töötute, heitunute ning üksnes toetuste abil toime tulevate isikute arv. Muudatus mõjutab sihtrühma positiivselt, kuid mõju ulatust tervikuna võib pidada väikeseks, sest tööturuteenuseid ja - toetusi osutatakse ka täna ning maksemäärade kehtestamisega tagatakse nende osutamiseks vajalikud vahendid 2023. aastaks. Sihtrühma suurus ja mõju sagedus Töötukassa prognoosi kohaselt moodustab 2023. aastal THP raames aktiivsetes meetmetes osalemiste arv 33,5% kuu jooksul registreeritud töötute arvust, kelle töövõime ei ole vähenenud (u 14,6 tuhat osalemist kuus), mistõttu võib sihtrühma suurust pidada keskmiseks. Mõju sagedus on harv, kuna töötuskindlustusmakse määrad kehtestatakse järgmiseks neljaks kalendriaastaks hiljemalt jooksva kalendriaasta 1. oktoobriks. Ebasoovitavad mõjud Alates 2024. aastast on seoses Euroopa Sotsiaalfondi vahendite lõppemisega ning seniste TAT-2 ja TAT-3 alusel osutatud teenuste edasise rahastamisega töötuskindlustusvahenditest sihtkapitalist rahastatavate teenuste kulud suuremad kui maksimaalne võimalik ülekantavate vahendite maht (30%). Seega võivad ebasoovitavad mõjud ilmneda kui töötukassa kulude katmiseks alternatiivseid katteallikaid ei leita ning töötukassa peab vähendama pakutavaid tööturuteenuseid ja -toetusi (v.a töötutoetus), mis võib edaspidi mõjutada negatiivselt sihtrühma võimalusi saada tööturuteenuseid ja -toetusi. See võib omakorda negatiivselt mõjutada nende võimalusi tööturule liikumisel, mis omakorda ei loo soodsat pinnast tööhõive suurenemiseks, isikute sissetulekute kasvuks ning tarbimise suurenemiseks. Kuna tegemist on oluliste teenuste ja toetustega, võib eeldada, et leitakse nende osutamiseks alternatiivsed katteallikad või reorganiseeritakse olemasolevaid teenuseid sellisel moel, mis ei mõjuta sihtrühma negatiivselt. Seega võib ebasoovitavate mõjude esinemise riski hinnata madalaks. 3 Vabariigi Valitsuse 19.11.2020 määrus nr 87 „Tööhõiveprogramm 2021–2023“. 6 Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus ning mõju sagedus on väike, sihtrühma suurus on keskmine. Ebasoovitavate mõjude realiseerumise riski maandamiseks tuleb tööturuteenuste osutamiseks leida alternatiivsed katteallikad või reorganiseerida olemasolevad teenused viisil, mis ei mõjuta sihtrühma negatiivselt. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele Mõju sihtrühm: töötukassa Mõju ulatus Maksemäärade kehtestamisel on oluline mõju töötukassale, sest töötuskindlustusmaksetest laekunud vahenditest rahastatakse töötukassa pakutavaid tööturuteenuseid, -toetusi ja hüvitisi ning töötukassa enda tegevuskulusid. Määruse jõustumisel on mõju avaliku sektori tuludele ja kuludele. Määrusega tagatakse töötukassale 2023. aastaks ja järgmiseks kolmeks aastaks avalike ülesannete täitmiseks vajalikud vahendid. Laekunud töötuskindlustusmaksed kantakse kahte sihtfondi: 1) töötuskindlustushüvitiste sihtfond (edaspidi kindlustatute sihtfond või I sihtfond); 2) koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfond (edaspidi tööandjate sihtfond või II sihtfond). 2023. aastal tuleb töötuskindlustusvahenditest rahastatavate aktiivsete meetmete kulude katmiseks jooksva aasta töötuskindlustusmakse laekumistest kanda sihtkapitali 25,5%. Alates 2024. aastast on seoses Euroopa Sotsiaalfondi vahendite lõppemisega ning seniste TAT-2 ja TAT-3 alusel osutatud teenuste edasise rahastamisega töötuskindlustusvahenditest sihtkapitalist rahastatavate teenuste kulud suuremad kui maksimaalne võimalik ülekantavate vahendite maht (30%). Teenustega jätkamiseks tuleb seega leida alternatiivseid katteallikaid, loobuda osade teenuste osutamisest või osutada teenuseid senisest väiksemas mahus. Töötukassa on töötuskindlustushüvitise kulude prognoosimisel arvestatud ka hüvitise vastutsükliliseks muutmisega (plaanitud alates 2023. aasta juulist), kuid kuna registreeritud töötute arv jääb prognoosi kohaselt kogu vaadeldava perioodi vältel tasemele, mille korral hüvitist makstakse praegusel tasemel (st toimub ühekordne pikendamine ja töötuskindlustushüvitis määratakse 180/270/360 päevaks), siis täiendavaid kulusid vaadeldaval perioodil vastutsüklilise töötuskindlustushüvitisega ei kaasne. Kuna tööturuteenuste-, toetuste- ja hüvitiste osutamine on töötukassa peamiseks tegevuseks, siis ei toimu töötukassa tegevuses võrreldes varasemaga muutusi, mistõttu võib mõju ulatust pidada väikeseks. Mõju sihtrühm ja mõju sagedus Mõjutatud sihtrühmaks on eeskätt töötukassa, kelle tegevust rahastatakse töötuskindlustusmaksetest, mistõttu on mõjutatud sihtrühma suurus väike. Kaudselt on mõjutatud ka kohaliku omavalitsuse üksused ja riik tervikuna, eeldusel, et tööturuteenuseid ja - toetusi saavate inimeste sissetulekud ja heaolu paraneb ning väheneb heitunute ning üksnes toetuste abil toime tulevate isikute arv. Mõju sagedus on väike, sest töötuskindlustusmakse määrad kehtestatakse kord aastas. 7 Ebasoovitavad mõjud Ebasoovitavate mõjude risk võib ilmneda alates 2024. aastast, mil töötuskindlustusvahenditest rahastatavate teenuste kulud on suuremad kui maksimaalne võimalik ülekantavate vahendite määr (30%) ning juhul kui töötukassa kulude katmiseks alternatiivseid katteallikaid ei leita ning töötukassa peab kulude vähendamise eesmärgil üle vaatama pakutavad tööturuteenused ja toetused (v.a töötutoetus), mis võib edaspidi mõjutada negatiivselt sihtrühma võimalusi enda teadmisi ja oskusi arendada. Kuna tegemist on oluliste tööturuteenuste ja toetustega, võib eeldada, et töötukassa leiab nende osutamiseks alternatiivseid katteallikaid või suudab reorganiseerida olemasolevaid teenuseid sellisel moel, mis ei mõjuta sihtrühma negatiivselt. Seega võib ebasoovitavate mõjude esinemise riski hinnata madalaks. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus, sihtrühma suurus ning mõju sagedus on väike. Ebasoovitavate mõjude realiseerumise riski maandamiseks tuleb tööturuteenuste osutamiseks leida alternatiivsed katteallikad või reorganiseerida olemasolevad teenused viisil, mis ei mõjuta sihtrühma negatiivselt. 7. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Kui maksemäär on 2,4%, laekub 2023. aastal töötuskindlustuse kogutulu 289,5 miljonit eurot ja töötuskindlustuse kogukulu on 284,5 miljonit eurot. 2022–2026. aasta töötuskindlustuse tulude ja kulude prognoos on tabelis 1. Tabel 1. Töötuskindlustuse tulude ja kulude prognoos aastateks 2022–2026 maksemääraga 2,4%. 2022 2023 2024 2025 2026 1 SKP reaalkasv 1,0% 0,5% 3,0% 2,5% 2,0% 2 Keskmine palk 1 718 1 845 1 936 2 026 2 117 3 Keskmise palga kasv 11,0% 7,4% 5,0% 4,6% 4,5% 4 Tarbijahinnaindeks 19,5% 6,7% 1,0% 1,5% 1,9% 5 Töötuse määr (15-74a) 6,0% 6,4% 6,1% 6,0% 6,0% 6 Töötute arv (ILO töötute arv) 42 854 45 765 44 002 42 895 43 086 Registreeritud töötute arv (keskmiselt 7 päevas) 47 681 49 415 45 223 43 999 43 813 8 Likviidsusreservi tulusus 0,0% 1,2% 1,2% 1,3% 1,4% Töötuskindlustusmakse määr: 9 kindlustatud 1,6% 1,6% 1,6% 1,6% 1,6% Töötuskindlustusmakse määr: 10 tööandjad 0,8% 0,8% 0,8% 0,8% 0,8% Sihtkapitali ülekantavate vahendite 11 määr 19,8% 25,5% 30,0% 30,0% 30,0% Tulud Töötuskindlustusmaksed kokku 12 (tekkepõhine) 263 667 244 283 260 717 298 939 447 313 806 049 327 964 710 I SF: kindlustatute 13 töötuskindlustusmaksed 171 383 708 184 119 466 194 310 640 203 973 932 213 177 061 II SF: tööandjate 14 töötuskindlustusmaksed 92 283 535 99 141 251 104 628 806 109 832 117 114 787 648 15 Ülekantavad vahendid sihtkapitali 52 206 114 72 231 483 89 681 834 94 141 815 98 389 413 I SF-st sihtkapitali ülekantavad 16 vahendid 33 933 974 46 950 464 58 293 192 61 192 180 63 953 118 II SF-st sihtkapitali ülekantavad 17 vahendid 18 272 140 25 281 019 31 388 642 32 949 635 34 436 295 18 Investeerimistulu 0 6 203 591 6 263 416 6 683 861 7 138 660 19 TÖÖTUSKINDLUSTUSE KOGUTULU 263 667 244 289 464 308 305 202 863 320 489 910 335 103 370 20 I SF KOGUTULU 137 449 734 139 937 114 138 747 859 145 580 003 152 113 944 21 II SF KOGUTULU 74 011 395 75 603 366 75 073 165 78 943 565 82 677 072 8  22 SK KOGUTULU 52 206 114 72 819 974 90 277 983 94 770 500 99 024 522 23 RESERVI KOGUTULU 0 1 103 855 1 103 855 1 195 843 1 287 831 Kulud Hüvitised ja hüvitistelt makstav 24 sotsiaalmaks 147 238 409 150 285 961 156 469 417 157 956 150 160 718 775 Töötuskindlustushüvitise 25 sotsiaalmaksuta kulu 103 418 056 103 489 061 109 535 415 110 324 273 112 092 870 Koondamishüvitise kulu ilma 26 sotsiaalmaksuta 18 340 352 19 688 756 19 297 056 19 676 270 20 237 091 Maksejõuetushüvitise kulu ilma 27 sotsiaalmaksuta 4 498 750 5 381 411 5 285 198 5 353 596 5 367 294 28 Sotsiaalmaks hüvitistelt 20 981 251 21 726 733 22 351 748 22 602 011 23 021 520 Teenused 29 töötuskindlustusvahenditest 49 428 490 72 181 772 91 596 705 97 765 960 101 651 423 30 Tööhõiveprogramm (va kriisimeetmed) 43 247 615 51 832 204 63 599 309 65 953 591 68 107 568 Tööhõiveprogramm: kriisimeetmed 31 (töötasu hüvitis, töötasu toetus) Tööhõiveprogramm: kinnitatud mahtu 32 ületav kulu 1 711 217 9 964 437 33 TAT-2 teenused: kaasfinantseering 1 738 228 46 982 TAT-2 teenuste kulu ESF rahastuse 34 lõppemisel 6 814 237 10 191 138 11 481 632 TAT-3 teenused TVR sihtrühmale: 15% 35 kaasfinantseeringut 2 731 430 1 806 533 TAT-3 teenuste kulu ESF rahastuse 36 lõppemisel 8 531 617 21 183 159 21 621 231 22 062 223 37 Tegevuskulud 55 880 129 62 011 145 64 944 899 69 006 736 73 744 809 38 TÖÖTUSKINDLUSTUSE KOGUKULU 252 547 028 284 478 878 313 011 021 324 728 847 336 115 007 39 I SF KOGUKULU 139 740 140 143 796 305 151 749 599 155 178 652 160 026 996 40 II SF KOGUKULU 63 378 398 68 500 801 69 664 717 71 784 235 74 436 588 41 SK KOGUKULU 49 428 490 72 181 772 91 596 705 97 765 960 101 651 423 Jooksvate tulude ja kulude vahe 42 TULEM 11 120 216 4 985 430 -7 808 158 -4 238 936 -1 011 638 43 I SF TULEM -2 290 406 -3 859 192 -13 001 740 -9 598 649 -7 913 052 44 II SF TULEM 10 632 997 7 102 565 5 408 449 7 159 330 8 240 484 45 SK TULEM 2 777 624 638 202 -1 318 722 -2 995 460 -2 626 901 46 RESERVI TULEM 0 1 103 855 1 103 855 1 195 843 1 287 831 Varad NETOVARA (I SF, II SF, SK ja 47 RESERV) 516 965 919 521 951 348 514 143 190 509 904 254 508 892 616 48 Vabad vahendid I SF-s 230 675 945 227 534 259 215 250 025 206 428 673 199 352 712 49 Vabad vahendid II SF-s 145 261 151 152 750 065 158 544 863 166 122 738 174 813 963 50 Sihtkapital 49 040 917 49 679 119 48 360 398 45 364 938 42 738 037 51 Reserv 91 987 905 91 987 905 91 987 905 91 987 905 91 987 905 Allikas: töötukassa Märkused: I SF – töötuskindlustushüvitiste sihtfond, II SF – koondamise ja tööandja maksejõuetuse hüvitise sihtfond, SK – tööturuteenuste ja –toetuste sihtkapital. TAT-2 – „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ TAT-3 – „Tööturuteenused töövõimereformi sihtrühmale“ 2022. aasta ülekantavate vahendite määr on kinnitatud Vabariigi Valitsuse määrusega. Tabelis on arvutused teostatud ümardamata arvudega. Töötukassa netovara koosneb I ja II sihtfondi, sihtkapitali ja kohustusliku reservi vahenditest. Kohustuslik reserv ja sihtfondides olevad vabad vahendid aitavad tagada töötuskindlustusvahendite piisavuse ja jätkusuutlikkuse. Arvestada tuleb sellega, et II sihtfondi vahenditest võib katta I sihtfondi puudujäägi, vastupidi aga mitte. Sihtkapitali vabade vahenditega sihtfondide puudujääke katta ei saa. 9 Arvestades kõigi töötuskindlustusvahendeid puudutavate tulude ja kuludega kasvavad töötukassa varad 2022. aastal 11 miljoni euro võrra (kogutulem). Oodatav netovara väärtus 2022. aasta lõpuks on 517 miljonit eurot. 2023. aastal suurenevad töötukassa varad 5 miljoni euro võrra ning oodatav netovara väärtus 2023. aasta lõpuks on 522 miljonit eurot. Alates 2024. aastast ületavad töötuskindlustuse kulud jooksva aasta tulusid – põhjuseks välisvahenditest rahastatavate teenuste (eelduslik) üleminek töötuskindlustusvahenditele. Alates 2024. aastast töötuskindlustuse netovara väheneb, jõudes 2026. aasta lõpuks 508,9 miljoni euroni. 8. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2023. aastal. 9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks töötukassale, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Teenistujate Ametiliitude Organisatsioonile TALO ja Eesti Tööandjate Keskliidule. Määruse eelnõu on koostatud vastavalt töötukassa nõukogu 19. augustil e2022 otsusele (lisatud eelnõule). Töötukassa nõukogu on kuueliikmeline ja sinna kuuluvad lisaks tervise- ja tööministrile ning Vabariigi Valitsuse nimetatud liikmele (Rahandusministeeriumi esindaja) järgmiste tööandjate ja töötajate esindusorganisatsioonide esindajad: 1) Eesti Ametiühingute Keskliit (1 nõukogu liige); 2) Teenistujate Ametiliitude Organisatsioon TALO (1 nõukogu liige); 3) Eesti Tööandjate Keskliit (2 nõukogu liiget). 10 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SOM/22-0980 - Töötuskindlustusmakse määrad aastatel 2023–2026 Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 31.08.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2589e896-37e8-4413-91f3-43a5af4328a8 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2589e896-37e8-4413-91f3-43a5af4328a8?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main