Andmekaitse Inspektsioon
Tatari 39
Tallinn 10134
_____________________
(taotluse esitaja)
TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS
Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse paragrahvis 6 sätestatust palun
anda luba isikuandmete töötlemiseks isiku nõusolekuta x
uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid
isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti x
Uuringu nimi Rakendusuuring “Loometöö tasustamine Eestis ja loomepalkade mõju
hindamine” (viitenumber 248573). Leping sõlmiti 30.06.2022.
A. Selgitage lühidalt, miks on isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult
vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks:
Kultuuriministeerium on algatanud rakendusuuringu, mille abil soovib saada ülevaadet, kuidas on
professionaalne loometöö eri kultuurivaldkondades tasustatud, milline on riigi rahastuse roll
loometöö korralduses1, kas ja millistes kultuurivaldkondades ning millises mahus eksisteerib tööturu
tõrge (tööandjate või püsiva tasustatud loometöö tegemise võimaluste vähesus või puudumine).
Uuringu eesmärgiks on hinnata, millised võiksid tulevikus olla loometöö rahastamise
aluspõhimõtted valdkondade üleselt ja millised riigi täiendavad sekkumised oleks kultuuri
mitmekesisuse ja jätkusuutlikkuse huvides vajalikud. Uuringu raames soovime hinnata ka
kunstniku- ja kirjanikupalga mõju perioodil 2015-2021 ja selle saajate arvu suurendamise
võimalusi perioodil 2023-2030 ning analüüsida loomepalga laiendamise vajadust teistele
loomealadele.
Uuring on oluliseks sisendiks kultuuripoliitika kujundamisesse, milleks täna puuduvad piisava
täpsusega andmed. Registriandmete analüüs võimaldab saada objektiivset ülevaadet loovisikute
sissetuleku allikate kohta ja vastuseid põhilistele uurimisküsimustele, mis on seotud loometöö
tasustamisega Eestis. Ilma isiku tuvastamist võimaldavate andmete kasutamiseta riiklikest
registritest ja andmekogudest2 ei ole võimalik uuringu eesmärke saavutada.
Kultuuri- ja sotsiaalpoliitika eest vastutavatel ministeeriumidel ei ole piisavalt informatsiooni, et
langetada tõenduspõhiseid ja andmetele tuginevaid otsuseid, mis aitaksid parandada loovisikute
toimetulekut. Sellist ulatuslikku ja esinduslikku teavet poliitikakujundamiseks võimaldab koguda
1
Uuringu fookuses on Kultuuriministeeriumi valitsemisala loomevaldkonnad: arhitektuur, disain, etenduskunstid, film,
helikunst, kirjandus, kunst. Loometöö all peetakse uuringu kontekstis silmas avalikkusele suunatud professionaalset
tegevust kultuurivaldkonnas, mille tulemuseks on teos, millele kehtib autorikaitse ning loovisikuks isikuid, kellel sellele
teosele tekivad autoriõigused (või kelle loometöö tulemusel vastavad õigused tekivad nende tööandjal).
2
Töötamise registri andmed, Maksu- ja Tolliameti tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni ja
töötuskindlustusmakse deklaratsiooni (TSD -vormi) andmed, Äriregistri ja Eesti Hariduse Infosüsteemi andmed,
Statistikaameti andme, jne.
siinse rakendusuuringu käigus kavandatud (1) isikupõhiste registriandmete analüüs ning (2)
küsitlusuuring. Seejuures ei pakuks ainult küsitlusuuringu tegemine piisava tõenduspõhisusega
teavet, kuna ei ole tagatud ei küsitluse vastamismäär ega seeläbi ka esinduslikkus, mistõttu on
täiendavalt oluline analüüsida isikupõhiseid registriandmeid. Samuti ei ole võimalik küsida kõiki
töötamisega seonduvaid detaile, mis võivad olla vastajale keerukas täita ning mille kohta
registriandmed võimaldavad usaldusväärsemaid andmeid, ning seetõttu keskendutakse
küsimustikus peamiselt erinevate hinnangute küsimisele.
Muuhulgas on registriandmed (valimi põhjal moodustatud kontaktide loetelu) vajalikud ka
küsitlusuuringu läbiviimiseks, et sihtgrupini jõuda.
B. Selgitage ülekaaluka avaliku huvi olemsaolu (näiteks edasiste strateegiate ning stsenaariumite
kujundamine ühiskonnaheaolu muutmiseks; uued teadmised inimese, ühiskonna ja nende
vastastikuse toime kohta; kuidas teadustulemusi on võimalik rakendada inimeste elu, tervise ja
vabaduse kaitseks, heakskiidetud teadus- või arendusprojekt):
Kultuuri arengukava 2021-2030 sätestab punktides 1.1-1.5 rea eesmärke tugeva ja toimiva
kultuurielu tagamiseks vajalike palgatingimuste, vabakutseliste toimetuleku ja loometoetuste
ajakohastamise osas, mille saavutamiseks peab läbi viima põhimõttelisi poliitikamuudatusi.
Kultuuriministeerium on alustanud näiteks loovisikute ja loomeliitude seaduse muutmise seaduse
väljatöötamiskavatsuse (VTK) ettevalmistamist, mis on pikk, kaasamist ja andmete analüüsi
hõlmav protsess.
VTK algatamise üheks lähtekohaks on Praxise läbi viidud uuringu “Vabakutseliste loovisikute
toimetulek ja sotsiaalsed garantiid3” andmed ja poliitikasoovitused. See uuring võttis vaatluse alla
vabakutselised (iseendale tööandjad) kultuurivaldkonnas ning nende spetsiifilised probleemid.
Käimasolev loomepalkade uuring peab vastuseid andma aga loovisikute kohta kõigis töövormides
ning andma soovitusi kultuurieelarve paremaks sihtimiseks, et piisav ja garantiisid tagav tulu oleks
loovisikutele nende töö eest tagatud. Võrreldavaid lähteandmeid tasustamise vormi ja tavade kohta
ministeeriumil täna ei ole, need tuleb koondada ja analüüsida registriandmete abiga. Töötasud on
isikutega seotud seega uuringu edukaks läbiviimiseks ja poliitikakujundamiseks vajalike üldistuste
tegemiseks on seega isikuandmete kasutamine möödapääsmatu.
Uuringu toel ellu viidavad poliitikamuudatused aitavad ellu viia riikliku strateegia eesmärke ning
tagada kultuuri toimepidevust.
C. Selgitage, kuidas tagate, et isikustatud andmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt
andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu.
Uuringu läbiviija Civitta Eesti AS ei päri registritest andmeid isikut tuvastataval kujul (st nende kätte
ei jõua isikukoodid). Uuringu raames andmete töötlemine ei kahjusta andmesubjekte, kuna
registriandmete ühendamine ei oma mõju isikutele (kelle andmeid koondatakse) ning andmete
töötlus ja analüüs toimub pseudonümiseeritud andmetega. Uuringus ühendatakse eraisikutega infot
seotud juriidiliste isikute kohta (näiteks ettevõtte tegevusala jne), kuid samuti tuvastamata kujul,
kasutamata äriühingu nimesid või registrikoode.
Tööülesanded andmete töötlemisel on määratletud nii, et kõigi teemadega tegelevad Statistikaameti
ja Civitta analüütikud.
D. Selgitage, kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani.
3
https://www.kul.ee/media/3426/download
Andmete edastamine ja täiendamine toimub mitmes etapis.
I etapp (valimi moodustamine)
Kultuuriministeerium edastab Statistikaametile isikustatud andmebaasi, kus on kunstniku- ja
kirjanikupalga saajad perioodil 2016-2022 ning loomepalka taotlenud, aga mitte saanud
kunstnikud ja kirjanikud perioodil 2016-2022.
Statistikaamet täiendab valimit Töötamise registri, Äriregistri, Eesti Hariduse Infosüsteemi
jt andmestike põhjal.
II etapp (valimi põhjal andmestike moodustamine)
Andmestik 1
Kultuuriministeerium edastab Statistikaametile isikustatud andmebaasi, kus on kõikide loo-
meliitude andmekoguse 4 kantud loovisikute kohta andmed loomeliitu kuulumise, loome-
palga ja loometoetuste kohta.
Statistikaamet täiendab andmebaasi Töötamise registri, Äriregistri jt andmestike põhjal, vt
lisa 2 tabel 1.
Statistikaamet pseudonümiseerib andmestiku, asendades isikukoodi genereeritud unikaalse
koodiga.
Andmebaasi faili saab uuringu läbiviija töödelda Statistikaameti ruumides.
Andmestik 2
Statistikaamet loob andmestiku valimis olevate juriidiliste isikute ja füüsilise isikutega seo-
tud (lepingulises töösuhtes) olevatest juriidiliste isikute e-maili aadressidest (st loetelu ilma
ühegi täiendava muutujata, sh ilma Statistikaameti anonüümse ID-ta).
Andmebaasi faili saadab Statistikaamet otse uuringu läbiviijale.
Civitta ühendab saadud andmestikud (juhul, kui neid on mitu; v.a. andmestik 2)
pseudonümiseeritud ID alusel. Kirjeldatud viisil ei näe uuringu tellija ega Kultuuriministeeriumi
registrite haldajad ühelgi hetkel teiste registrite andmeid, nagu ei näe Civitta sisuandmeid koos
tegelike isikukoodidega.
Küsitlusuuring
Andmestik 2 põhjal saadetakse juriidilistele isikutele küsitlusel osalemise kutse koos
universaalse lingiga, paludes neil edastada see oma asutuse loometöötajatele.
Vajadusel saadetakse 1-2 korduskutset.
Küsitlusel osalenute vastused laetakse SurveyMonkey küsitlusplatvormilt alla.
Andmepäringu koosseis ja andmete liikumine on täpsemalt kirjas lisas 2.
1. Vastutava töötleja üldandmed5 Täidab taotluse esitaja
1.1 Vastutava töötleja nimi Kultuuriministeerium
1.2 Registreeritus Eesti Teadusinfosüsteemis Jah
1.3 Registrikood või isikukood 70000941
Loomeliitude andmekogu URL: https://www.riha.ee/Infos%C3%BCsteemid/Vaata/lla
5
Vastutav töötleja on uuringu läbiviija – taotluse esitaja. Juhul, kui ta kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja
asutusi, siis on need teised isikud ja asutused volitatud töötlejad
1.4 Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade Kultuuriministeerium (Suur-Karja tn 23, Tallinn
aadressid 15076)
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
1.5 Asu- või elukoha aadress (analoogne Kultuuriministeerium (Suur-Karja tn 23, Tallinn
registrikandega) 15076)
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
1.6 Kontaktandmed Kultuuriministeerium:
+372 628 2222,
[email protected]
telefon, e-post Maria-Kristiina Soomre, tel: 628 2242,
e-post:
[email protected]
NB! Andmed volitatud töötlejate kohta täidetakse allolevas taotluse lisas nr 1.
Täidab taotluse esitaja
2. Teadusuuringu läbiviimise õiguslik alus Vabariigi valitsuse seaduse §62 kohaselt on
Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi
Kultuuriministeeriumi valitsusalas „kultuuri-,
viia. Ei piisa viitest isikuandmete kaitse seaduse § 6-le. kehakultuuri-, spordi- ning muinsuskaitsetöö
Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja korraldamine ja kunstide edendamine[…] ning
arendustegevuse korralduse seadus ( kui olete registreeritud vastavate õigusaktide eelnõude koostamine“
teadus- või arendusasutus) või teadus- või arendusprojekti
avamise otsus, leping vms Kultuuriministeeriumi põhimääruse §7
kohaselt Kultuuriministeerium „suunab ja tellib
teadus- ja rakendusuuringuid“ ning „korraldab,
koordineerib ja suunab etenduskunstide,
muusika, kirjanduse ja kirjastustegevuse,
kujutava ja rakenduskunsti, disaini,
loomemajanduse, audiovisuaal- ja meedia,
muuseumide, raamatukogunduse, rahvakultuuri
ja vaimse kultuuripärandi, muinsuskaitse, spordi
ja liikumisharrastuse ning lõimumise valdkonna
arendamist ja probleemide lahendamist“.
Isikuandmete kaitse seaduse §6 kohaselt on
lubatud isikuandmete töötlemine teadus- ja
ajaloouuringu ning riikliku statistika vajadusteks
ning lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks
ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud,
mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil ja
nende koostamiseks on täidesaatval riigivõimul
õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud
töötleja andmekogusse ning töödelda saadud
isikuandmeid. Lõikest 1 tulenevalt võib
isikuandmeid andmesubjekti nõusolekuta
teadus- või ajaloouuringu või riikliku statistika
vajadusteks töödelda eelkõige pseudonüümitud
või samaväärset andmekaitse taset võimaldaval
kujul ning enne isikuandmete üleandmist teadus-
või ajaloouuringu või riikliku statistika
vajadustel töötlemiseks asendatakse
isikuandmed pseudonüümitud või samaväärset
andmekaitse taset võimaldaval kujul andmetega.
Teadus- ja arendustegevuse korralduse
seaduse § 13 lõige 1 punkt 1 kohaselt on kõigi
ministeeriumide ülesanded teadus- ja
arendustegevuse valdkonnas:
1) oma valitsemisalale tarviliku teadus- ja
arendustegevuse ning selle finantseerimise
korraldamine, arvestades evalveerimiste
tulemusi ning nendega kaasnevaid hinnanguid ja
soovitusi.
3. Uuringu tellija Kultuuriministeerium
Registrikood: 70000941
Täidetakse, kui uuringut viiakse läbi kellegi tellimusel ja talle Suur-Karja tn 23, Tallinn 15076
edastatakse vaid uuringu tulem
Tellija saab endale vaid uuringu tulemuste
aruande. Eraldi andmestikku tellijale ei edastata.
Aruanne ei sisalda teavet, mis võimaldaks
indiviidi tuvastada.
4. Isikuandmete töötlemise eesmärk Antud uuringu eesmärgiks on hinnata:
• millised võiksid tulevikus olla loometöö
Kirjeldage uuringu eesmärke (ka püstitatud rahastamise aluspõhimõtted valdkondade üleselt
hüpoteesi/hüpoteese), mille saavutamiseks on vajalik
isikuandmete töötlemine ja millised riigi täiendavad sekkumised oleks
vajalikud kultuuri mitmekesisuse ja
jätkusuutlikkuse huvides;
• milline on kunstniku- ja kirjanikupalga mõju
perioodil 2015-2021;
• millised on kunstniku- ja kirjanikupalga saajate
arvu suurendamise võimalused perioodil 2023-
2030 ja loomepalga laiendamise vajadused
teistele loomealadele.
Uuringu käigus kogutakse nii kvalitatiivseid kui
kvantitatiivseid andmeid. Kasutatavad meetodid
on:
dokumendianalüüs,
registriandmete analüüs,
küsitlus,
intervjuud ja fookusgrupid,
koosloome töötoad,
valideerimisseminarid.
Metoodika kujundamisel on kolm peamist
uuringusuunda: loometöö tasustamine –
valdkondade võrdlus ja arenguvajadused,
loomepalga meetme mõju, loomepalkade
meetme arendus. Seega, ajalises määratluses
katab uuring ära nii tagasiulatuva vaate,
hetkeolukorra kirjelduse kui ka võimalikud
tulevikku suunatud arengud. Üldtemaatilisse
raamistikku paigutatuna on loometöö
tasustamine laiem vaade ning loomepalk selle
kitsam fookusvaldkond.
Registriandmete analüüs kaardistab laiemat pilti
loomevaldkondade lõikes (põhifookuses on
loometöö tasustamine – valdkondade võrdlus
ja arenguvajadused) ning on üks olulisemaid
sisendeid uuringueesmärkide täitmisse. See
võimaldab saada objektiivset ning kõikset
ülevaadet valdkonnast ja vastuseid suurele
hulgale uurimisküsimutele, mis on seotud just
loometöö tasustamise uuringusuuna
tagasiulatuva vaate ning hetkeolukorra
kirjeldusega.
Näited uurimisküsimustest, millele vastamisel
tuginetakse peamiselt registriandmetele:
• Milline faktor mõjutab vastavas valdkonnas
loometöö tasustamist enim?
• Kui suur on palgatöö osakaal, kui palju
makstakse muid tasusid / tehakse tehinguid?
• Kui palju loometööd tehakse valdkonniti
juriidiliste isikute poolt? Kui palju maksavad
need juriidilised isikud tööjõumakse?
• Milline on valdkonna loometöö tasustamise
praktika?
• Millistes lepinguvormides tehakse loometööd?
Kas ja kuidas tekivad sotsiaalsed garantiid?
• Kui pikk on tasustatud loometöö periood
ajutiste/ebaregulaarsete töösuhete korral (ühe
projekti/töösuhte lõikes)?
Uurimisküsimused, millele keskendutakse
küsitlusandmete analüüsis, onvälja toodud lisas
2, samuti selgitused intervjuude läbiviimise
kohta.
Uuringu tulemusel valmivad ettepanekud ja
poliitikasoovitused aitavad kujundada loometöö
tasustamise nii, et tagatud oleks loomevaldkonna
mitmekesisus ja areng ning loovisikute õiglane
tasustamine ja sotsiaalsete grantiide
kättesaadavus.
5. Isikute kategooriad, kelle andmeid Sihtrühma hinnanguline suurus on 20 000
töödeldakse ning valimi suurus inimest:
• kunstniku- ja kirjanikupalga saajad perioodil
Määratlege isikud/isikute rühmad, keda uurida kavatsete ning 2016-2022;
kui palju neid on
• loomepalka taotlenud, aga mitte saanud
kunstnikud ja kirjanikud perioodil 2016-2022;
• kõigi loomealade loovisikud (loometöötajad).
Loometöö all käsitletakse uuringu kontekstis
läbivalt avalikkusele suunatud professionaalset
tegevust kultuurivaldkonnas, mille tulemuseks
on teos, millele kehtib autorikaitse ning
loovisikuks isikuid, kellel sellele teosele tekivad
autoriõigused (või kelle loometöö tulemusel
vastavad õigused tekivad nende tööandjal).
Sihtrühma alla liigitub siin professionaalne
loometegevus. Uuring ei hõlma loovisikute
hõivet muudes sektorites, mis ei ole seotud
loominguga. Arvesse ei lähe ka ettevõtted, kus
põhiosa käibest tuleb muust tegevusest.
5.1 Töödeldavate isikuandmete koosseis Töödeldavate isikuandmete koosseis on lahti
kirjutatud lisas 2.
Milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees-ja perenimi,
terviseseisundit kirjeldavad andmed jne)
Andmekoosseisu põhjendus
Loometöö tasustamist puudutava problemaatika
ja loomepalga mõju analüüsimisel on oluline
arvesse võtta mitut loomemajanduse valdkonna
eripära. Esiteks tuleb arvestada, et
loomemajanduse valdkondi iseloomustab
interdistsiplinaarsus ja integreerumine teiste
kultuuri- ja majandusvaldkondadega, mis teeb
loometöö ja loomevaldkonna piiritlemise
keeruliseks. Teatud loomealad võivad olla
omavahel tihedalt põimunud (nt etenduskunst ja
muusika) või teiste tegevusaladega põimunud
(nt kirjastamine ja reklaam). Sellest tulenevalt
on loomeisikud tihti tegevad mitmel loomealal
korraga või saavad sissetulekuid ja tulu ka
teistest sektoritest. Teiseks tuleb silmas pidada,
et loomeisikud ei ole tavapäraselt ühes töökohas
põhitöökohaga töötajad vaid kasutavad erinevaid
ettevõtluse ja töötamise vorme, nt
tööettevõtuleping, tööleping, FIEna või
äriühingu nimel tegutsemine, projektipõhine või
ajutine tegevus ettevõtte või organisatsiooni
juures jne. Seega on loomeisikute sissetulekute,
regulaarsuse ning erinevatest töövormidest
tulenevate sotiaalsete garantiide kohta selge
ülevaate saamine keerukam kui teiste nö
tavapärasemate ja ühetaolisemate töövormidega
sektorite puhul.
6. Isikuandmete allikad Kultuuriministeeriumi andmekogud ja
infosüsteemid ning Statistikaameti andmed, sh:
Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, Rahvastikuregister,
küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse
EMTA ja Töötamise register,
Maksukohuslaste register,
Äriregister,
Loomeliitude andmekogu,
Eesti Kultuurkapitali toetuste andmebaas (e-
kulka) ja Kultuuriministeeriumi toetuste
menetlemise infosüsteem,
Eesti hariduse infosüsteem (EHIS).
7. Uuringu vajadusteks kogutud Ei, isikuandmed kustutakse/hävitatakse pärast
isikuandmete säilitamine, aeg ja põhjendus kogumise eesmärgi saavutamist, hiljemalt
31.02.2023.
7.1 Isikuandmete umbisikustamise Unikaalse koodi loob uuringu alguses
(kodeerimise) viib läbi ... Kultuuriministeerium. Statistikaamet kodeerib
sama koodiga oma registrist päritud andmed.
Täitke, kui vastasite eelmisele küsimusele JAH Genereeritud unikaalne kood ja isikood liiguvad
vaid eri registrite vahel.
7.2 Umbisikustatud andmete koosseis, mis -
säilitatakse
8. Andmesubjekti teavitamine isikuandmete Töödeldakse suure hulga inimeste andmeid ning
töötlemisest andmesubjekte teavitatakse uuringu toimumisest
ning nendega seonduvast isikuandmete
töötlemisest Kultuuriministeeriumi kodulehel
ehk enne registriandmete päringute esitamist ja
küsitlusuuringu levitamist teeb
Kultuuriministeerium oma veebilehel vastavad
teadaanded.
Andmete töötlemine ei kahjusta andmesubjekti
huve, sest väljund on teaduslik üldistus.
9. Isikuandmete edastamine välisriiki6 Ei
Puudutab üksnes umbisikustamata andmeid
Kui jah, siis täita alljärgnevad küsimused
9.1 Riigid, kuhu isikuandmeid edastatakse -
Loetelu riikidest
9.2 Tingimused, mille alusel isikuandmeid -
edastatakse
Loetelu tingimustest (nt andmesubjekti informeeritud nõusolek,
tööleping jms)
10 Teave, mille esitamist peab vastutav -
töötleja vajalikuks täiendavalt esitada
Näiteks teave isikuandmete kaitse eest vastutava isiku kohta)
6
Isikuandmete edastamine Eestist on lubatud üksnes sellisesse riiki, kus on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu
liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid
http://ec.europa.eu/justice_home/fsj/privacy/thirdcountries/index_en.htm; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on
Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Isikuandmete kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKS-i §
18 lõike 3 ja 5 alusel.
Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.
Kui Te ei ole uuringu läbiviija-füüsiline isik, siis lisage õiguslik alus taotluse allkirjastamiseks
(olete teadusasutuse juht, juriidilise isiku juhatuse liige, volikirja alusel tegutsev esindaja).
Taotluse lisad:
Lisa 1: Volitatud töötlejate andmed x
Lisa 2: Andmepäringute koosseis ja andmete liikumine x
Lisa 3: AKI esialgne tagasiside ja taotleja vastused x
Lisa 4: Seaduse alusel loodud valdkonnapõhise eetikakomitee seisukoht (juhul, kui on -
olemas)
_____________________________ ____________________
(allkirjastaja ees- ja perenimi) (allkiri ja kuupäev)
Tarvi Sits
Kultuuriministeeriumi kantsler
ALLKIRJASTATUD DIGITAALSELT
Lisa nr 1
Volitatud töötlejate andmed
NB! Täita ainult juhul, kui kasutatakse volitatud töötlejat/töötlejaid
Vastutava töötleja töötajat ei pea volitatud töötlejana märkima.
Volitatud töötleja nimi Civitta Eesti AS
asutuse/äriühing/FIE nimi
Registrikood või isikukood 11092241
Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade Lõõtsa 8, 11415 Tallinn
aadressid Riia 24a, 51010 Tartu
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
Asu- või elukoha aadress (analoogne registrikandega) Lõõtsa 8, 11415 Tallinn
Riia 24a, 51010 Tartu
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
Kontaktandmed Civitta projektijuhid:
telefon, e-post Piia Viks-Binsol, tel +372 53 417 107
e-post:
[email protected]
Kadri Arrak, tel +372 57 852 158
e-post:
[email protected]
Volitatud töötleja nimi Statistikaamet
asutuse/äriühing/FIE nimi
Registrikood või isikukood 70000332
Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade Tallinna kontor
aadressid Tatari 51, 10134 Tallinn
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks Tartu kontor
TÜ Delta keskus
Narva mnt 20, 51009 Tartu
Viljandi kontor
Viljandi riigimaja
Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi
Asu- või elukoha aadress (analoogne registrikandega) Tatari 51, 10134 Tallinn
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
Kontaktandmed Kaja Sõstra, tel:+372 625 9300
telefon, e-post e-post:
[email protected]
Loetelu volitatud töötlejatest peab olema ammendav (juhul, kui andmetöötlusprotsessi on
kaasatud rohkem kui üks volitatud töötleja)
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
OTSUS
isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus
nr 2.2-1/22/16
Andmekaitse Inspektsiooni jurist Virve Lans (peadirektori
Otsuse tegija
volitusel)
Otsuse tegemise aeg ja koht 26.08.2022 Tallinnas
Tarvi Sits
Taotluse esitaja Kultuuriministeerium
[email protected]
[email protected]
RESOLUTSIOON:
Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõike 5 alusel
otsustan:
1. anda luba andmesubjektide nõusolekuta isikuandmete töötlemiseks
teadusuuringus „Loometöö tasustamine Eestis ja loomepalkade mõju
hindamine“ 18.08.2022 täiendatud taotluses esitatud tingimustel ja mahus ning
arvestades loamenetluse käigus antud selgitustega.
2. esitada algandmete hävitamisakt vastavalt taotluse punktile 7 (hiljemalt
31.02.2023).
VAIDLUSTAMISVIIDE:
Otsuse peale on võimalik esitada 30 päeva jooksul vaie haldusmenetluse seadustiku § 71
lõikes 1 sätestatud korras või esitada kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku
§ 7 lõikes 1 sätestatud korras.
TAOTLUSE ESITAJA SELETUS ja KINNITUSED:
Esitatud otsuse lisas „Taotlus Loometöö tasustamine Eestis ja loomepalkade mõju
hindamine“.
ANDMEKAITSE INSPEKTSIOONI PÕHJENDUSED ja SELGITUSED:
Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva
riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Nende
koostamiseks on täidesaatval riigivõimul õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud
töötleja andmekogusse ning töödelda saadud isikuandmeid. Andmekaitse Inspektsioon
kontrollib enne nimetatud isikuandmete töötlemise algust selles paragrahvis sätestatud
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
tingimuste täitmist, välja arvatud juhul, kui poliitika kujundamiseks tehtava uuringu
eesmärgid ja isikuandmete töötlemise ulatus tulenevad õigusaktist.
Olen nõus, et pärast isikute tuvastamist võimaldatavate andmete eemaldamist oleks
andmetöötluse eesmärkide saavutamine ebamõistlikult raske. Taotluse esitaja on hinnanud ja
välja toonud ülekaaluka avaliku huvi ning kinnitanud, et töödeldavate isikuandmete põhjal ei
muudeta isikute kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemääraselt andmesubjektide
õigusi.
Antud juhul Andmekaitse Inspektsioon aktsepteerib isikuandmete töötlemisest
andmesubjektide teavitamist läbi Kultuuriministeeriumi veebilehe enne uuringu algust.
Andmekaitse Inspektsiooni luba isikuandmete töötlemiseks poliitika kujundamise uuringus
kehtib tingimustel, mis on 18.08.2022 täiendatud taotluses esitatud tingimustel ja mahus ning
arvestades loamenetluse käigus antud selgitustega.
Kui uuringu loa taotluses esitatud tingimused muutuvad, tuleb sellest Andmekaitse
Inspektsiooni teavitada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Virve Lans
jurist
peadirektori volitusel
Lisa: „Taotlus Loometöö tasustamine Eestis ja loomepalkade mõju hindamine“
2 (2)