Kiri

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/22-0976 - Tulumaksuseaduse muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 09.09.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/40505103-c9d7-4c9e-9114-ed4fd8b785f0 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/40505103-c9d7-4c9e-9114-ed4fd8b785f0?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Ministeeriumid Meie 24.08.2022 nr 1.1-10.1/6700-1 Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis on kättesaadav õigusaktide eelnõude elektroonilise kooskõlastamise süsteemi EIS vahendusel http://eelnoud.valitsus.ee/. Kuna eelnõu on seotud Eesti Reformierakonna, Isamaa Erakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koostöölepinguga aastateks 2022–2023 ning on vaja kiiremas korras alustada IT-arendustega, palume kooskõlastused ja arvamused esitada hiljemalt 9. septembriks 2022. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister Lisad: 1. Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu; 2. Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri. Lisaadressaadid: Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda Eesti Maksumaksjate Liit Eesti Tööandjate Keskliit Eesti Väike ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon Inga Klauson 6113066 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  EELNÕU 17.08.2022 Tulumaksuseaduse muutmise seadus § 1. Tulumaksuseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 23 lõigetes 1 ja 2 asendatakse arv „6000“ arvuga „7848“; 2) paragrahvi 23 lõike 4 esimesest lausest jäetakse välja sõnad „ravikindlustuse seaduse alusel väljamakstud sünnitushüvitise ja lapsendamishüvitise ning“; 3) paragrahvi 42 lõikes 1 asendatakse arv „500“ arvuga „654“. § 2. Käesolev seadus jõustub 2023. aasta 1. jaanuaril. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, ”.…” …………….. 2021. a. Algatab Vabariigi Valitsus …………… 2021 (allkirjastatud digitaalselt)  Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu kohaselt tõstetakse füüsilise isiku maksuvaba tulu 6000 eurolt 7848 euroni aastas, st 500 eurolt 654 euroni kuus. Muudatus ei puuduta vanaduspensioniealisi isikuid, kellele hakkab 1. jaanuarist 2023. a kehtima maksuvaba tulu keskmise vanaduspensioni ulatuses (2022. aasta suveprognoosi kohaselt on 2023. aasta keskmine vanaduspension 704 eurot) ning kelle tulule regresseeruv maksuvaba tulu ei kohaldu. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna nõunik Inga Klauson (e-mail [email protected], tel 611 3066) ja mõjuanalüüsi tegi fiskaalpoliitika osakonna riigi rahanduse talituse analüütik Margus Tuvikene ([email protected]; 611 3221). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (e-mail [email protected], tel 611 3549). 1.2 Märkused Eelnõu näeb ette tulumaksuseaduse (edaspidi ka TuMS) kuni 31. detsembrini 2022. a kehtiva redaktsiooni (RT I, 05.04.2022, 5) muutmise. Eelnõu on seotud Eesti Reformierakonna, Isamaa Erakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koostöölepinguga aastateks 2022–2023, mille kohaselt tõstetakse tulumaksuvaba tulu 654 euroni kuus. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega ega muu menetluses oleva eelnõuga, sh teiste tulumaksuseaduse muutmist puudutavate eelnõudega. Eelnõule ei ole enne eelnõu ettevalmistamist koostatud väljatöötamiskavatsust kooskõlas Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punktiga 1, kuna eelnõu on põhjendatult kiireloomuline. Seoses kiiresti kasvava inflatsiooniga on oluline suurendada Eesti inimeste majanduslikku turvatunnet. Kuna muudatuse rakendamine eeldab Maksu- ja Tolliametil (edaspidi ka MTA) IT-süsteemide ja tööandjatel raamatupidamissüsteemide muutmist ning maksumaksjad peavad üle vaatama oma maksuvaba tulu arvestamise avaldused, on oluline, et eelnõu saaks kiiresti menetletud. Seadus on kavandatud jõustuma 2023. aasta 1. jaanuaril. Muudatuste seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Seaduseelnõu eesmärk on suurendada Eesti inimeste majanduslikku turvatunnet. Selleks tõstetakse vanaduspensioni east noorema füüsilise isiku maksuvaba tulu 500 eurolt 654 euroni kuus. Seega tõuseb füüsilise isiku maksuvaba tulu 6000 eurolt 7848 euroni aastas. 1 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu § 1 punktiga 1 asendatakse TuMS § 23 lõigetes 1 ja 2 arv „6000“ arvuga „7848“. Seega tõuseb maksuvaba tulu 6000 eurolt aastas 7848 eurole aastas, st 500 eurolt kuus 654 euroni kuus. Muudatuse tulemusena saavad kuni 14 400 eurot aastas teenivad füüsilised isikud arvata oma maksustatavast tulust maha maksuvaba tulu 7848 eurot, st kuni 1200 eurot kuus teenivad isikud saavad maha arvata maksuvaba tulu 654 eurot kuus. Füüsilistel isikutel, kelle maksustamisperioodi tulu jääb vahemikku 14 400 kuni 25 200 eurot, arvutatakse maksuvaba tulu summa järgmise valemi kohaselt: 7848 – 7848 / 10 800 × (tulu summa – 14 400). Füüsilised isikud, kelle maksustamisperioodi tulu ületab 25 200 eurot, ei saa oma maksustatavast tulust maksuvaba tulu maha arvata. Eelnõu § 1 punktiga 2 jäetakse TuMS § 23 lõike 4 esimesest lausest välja viide ravikindlustuse seaduse alusel väljamakstud sünnitushüvitisele ja lapsendamishüvitisele. TuMS § 23 lõige 4 annab maksustamisperioodi neljandas kvartalis ravikindlustuse seaduse alusel väljamakstud sünnitushüvitise ja lapsendamishüvitise ning töölepingu seaduse, avaliku teenistuse seaduse või töötuskindlustuse seaduse alusel koondamise tõttu väljamakstud ülesütlemise või teenistusest vabastamise hüvitise saajale õiguse tuludeklaratsioonis taotleda tulumaksu ümberarvestamist nimetatud hüvitise osas, mida makstakse väljamakse tegemise kalendriaastale järgneva maksustamisperioodi eest, muutes vastavalt väljamakse aasta ja sellele järgneva kalendriaasta maksuarvestust. Kõnealuse sätte eesmärk oli leevendada olukorda, kus sünnitushüvitist ja lapsendamishüvitist või koondamishüvitist maksti aasta lõpus mitme kuu eest, mis suurendas maksustatavat tulu, mida võeti arvesse maksuvaba tulu arvutamisel. Selle tulemusena vähenes maksuvaba tulu summa ning sünnitushüvitise või koondamishüvitise saajal tekkis kohustus tulumaksu juurde maksta. Kui sünnitushüvitist või koondamishüvitist oleks saanud iga kuu, siis ei oleks tekkinud ootamatut maksuvaba tulu summa vähenemist ega tulumaksu juurde maksmise kohustust. TuMS § 23 lõike 4 alusel sai osa sünnitushüvitisest ja lapsendamishüvitisest või koondamishüvitisest järgmisesse aastasse n-ö üle kanda, eesmärgiga saavutada maksustamisel sama olukord, kui sünnitushüvitist, lapsendamishüvitist või koondamishüvitist saaks iga kuu. 2022. aasta 1. aprillist ei maksa Haigekassa enam sünnitus- ega lapsendamishüvitist, vaid Sotsiaalkindlustusamet maksab sama perioodi eest vanemahüvitist. Kuna vanemahüvitist makstakse iga kuu, ei teki selle saajal vajadust kasutada TuMS § 23 lõikes 4 sätestatud tulumaksu ümberarvestamist. Kuivõrd selliseid hüvitise liike nagu sünnitus- või lapsendamishüvitis enam ei ole, jäetakse TuMS § 23 lõike 4 esimesest lausest välja viide ravikindlustuse seaduse alusel väljamakstud sünnitushüvitisele ja lapsendamishüvitisele. Eelnõu § 1 punktiga 3 asendatakse TuMS § 42 lõikes 1 arv „500“ arvuga „654“. Seega kui füüsilise isiku tulu ei ületa 1200 eurot kuus, arvatakse tema kirjaliku avalduse alusel tema maksustatavast tulust enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist maha 654 eurot. Kui füüsilise isiku tulu jääb vahemikku 1200 kuni 2100 eurot kuus, arvutatakse maksuvaba tulu järgmise valemi kohaselt: 654 – 654 / 900 × (väljamakse – 1200). Kui füüsilise isiku tulu ületab 2100 eurot kuus, ei arvata tema maksustatavast tulust maha maksuvaba tulu. Eelnõu § 2 kohaselt jõustub seadus 2023. aasta 1. jaanuaril. 2 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei leidu õigusaktides varem kasutamata ega võõrkeelseid termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu järgib Euroopa Liidu õiguse põhimõtteid, eelkõige isikute õigust Euroopa Liidu piires vabalt liikuda ja teenuseid osutada. Sarnaselt residendist füüsilise isikuga saavad maksuvaba tulu oma maksustatavast tulust maha arvata ka teiste Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriikide residendid. 6. Seaduse mõjud Eelnõu rakendamisega ei ole ette näha mõju regionaalarengule, elu- ja looduskeskkonnale, riigi julgeolekule, välissuhetele ja riigiasutuste korraldusele. Eelnõu rakendamisega on ette näha mõju sotsiaalvaldkonnale ja majandusele. Kaasnev mõju: Mõju sotsiaalvaldkonnale ja majandusele Sihtrühm. Mõjutatud isikud on füüsilised isikud, kes ei ole jõudnud vanaduspensioni ikka ja kelle maksustamisperioodi tulu ei ületa 25 200 eurot kalendriaastas. Vanaduspensioniealistele isikutele hakkab 1. jaanuarist 2023.a kehtima fikseeritud maksuvaba tulu keskmise vanaduspensioni ulatuses (2022. aasta suveprognoosi kohaselt on 2023. aasta keskmine vanaduspension 704 eurot) ning kelle tulule regresseeruva maksuvaba tulu süsteem ei kohaldu. Muudatusest võidab umbes 368 tuhat inimest ehk 56% tööealistest inimestest. Tabel 1. Maksuvaba tulu muudatusest võitjad Võitjad 2023 Keskmise Inimeste rahaline võit Detsiili Osakaa osakaal inimese kohta, € keskmine tulu Detsiil Mln € l Inimeste arv tööealistest aastas 2023, € kuus I 0 0% 0 0% 0 99 II 0 0% 8 247 1% 31 365 III -5 5% 24 514 4% 203 555 IV -9 10% 25 894 4% 365 642 V -16 16% 42 693 7% 370 733 VI -28 28% 75 527 12% 370 944 VII -26 26% 81 642 13% 318 1253 VIII -14 14% 84 158 13% 160 1620 IX -1 1% 25 340 4% 31 2147 X 0 0% 0 0% 0 4389 Kokk u -99 100% 368 015 56% 268 1486 Tööealised kokku 651 729 Mõju ulatus. Kuna maksuvaba tulu jääb jätkuvalt regresseeruvaks, sõltub täpsem mõju ulatus sissetuleku suurusest. Näiteks isik, kelle maksustamisperioodi maksustatav tulu on 14 000 3 eurot, võidab kõnealusest maksuvaba tulu rakendamise muudatusest 369,6 eurot aastas. Isik, kelle maksustamisperioodi maksustatav tulu on 20 000 eurot, võidab muudatusest 177,96 eurot aastas. Peres, kus 2 inimest saavad keskmist palka ehk 1845€ kuus, on aastane võit pere kohta 210€. Inimene, kelle igakuine sissetulek on kaks kolmandikku keskmisest palgast ehk 1230€, saab aastas praegusest rohkem kätte 357€. Enim ehk ligi 370€ aastas võidavad maksuvaba tulu alammäära muutmisest inimesed, kes teenivad 654-1200€ kuus. Kuna inimeste netosissetulek suureneb, avaldab see positiivset mõju ka tarbimisele. Prognooside kohaselt suureneb tarbimismaksude laekumine kõnealuse muudatuse tulemusena 2023. aastal 16 miljoni euro võrra. Mõju avaldumise sagedus on igakuine. Kuna maksumaksja saab esitada avalduse, et väljamakse tegija arvaks tema tulust igakuiselt maha suurema maksuvaba tulu summa, suureneb isiku igakuine netosissetulek. Ebasoovitavate mõjude riski ei ole ette näha. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Eelnõu rakendamine eeldab muudatusi Maksu- ja Tolliameti e-maksuameti infosüsteemis. IT- kulu on esialgsete hinnangute kohaselt 72 000 eurot. Selle katmiseks esitatakse taotlus raha eraldamiseks Vabariigi Valitsuse reservist. Muudatuse mõju valitsussektori positsioonile on kajastatud järgmises tabelis. Tabel 2. Maksuvaba tulu muudatuse mõju valitsussektori positsioonile Üldine MVT 2022.a 654€, regressioonivahemik sama (1200-2100€) 2023 2024 2025 2026 Üldine maksuvaba tulu, € kuus 654 654 654 654 Tööealiste mõju, mln € -99 -96 -92 -89 Tarbimismaksude mõju, mln € 16 16 15 15 Mõju valitsussektori positsioonile kokku, mln € -82 -80 -77 -74 8. Rakendusaktid Eelnõu rakendamiseks on vaja muuta rahandusministri 14. juuni 2011. a määrust nr 30 „Residendist füüsilise isiku tulu deklareerimine“. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2023. aasta 1. jaanuaril. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja arvamuse avaldamiseks Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Maksumaksjate Liidule, Eesti Tööandjate Keskliidule ja Eesti Väike ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile. 4