Kiri

Haridus- ja Teadusministeerium Meie 24.08.2022 nr 8-1/5939 Ennetusnõukogu Vabariigi Valitsuse määruse ja lisade kooskõlastamine Justiitsministeerium esitab Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu „Ennetusnõukogu koosseis, juhtimine ja töökord“ koos täiendavate rakendusaktidega kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks. Teie vastust ootame 08. septembriks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lea Danilson-Järg Minister Lisad: Lisa adressaadid: Kultuuriministeerium Sotsiaalministeerium Siseministeerium Õiguskantsleri Kantselei Eesti Haigekassa Eesti Kirikute Nõukogu Eesti Lastevanemete Liit Eesti Linnade ja Valdade Liit Eesti Noorteühenduste Liit Eesti Tervisedenduse Ühing Eesti Olümpiakomitee Haridus- ja Noorteamet Lastekaitse Liit Mittetulundusühing Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon Politsei- ja Piirivalveamet Päästeamet Rahandusministeerium Riigiprokuratuur Sotsiaalkindlustusamet Tervise Arengu Instituut Transpordiamet Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898  Vabariigi Valitsuse määruse „Ennetusnõukogu koosseis, juhtimine ja töökord” eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Eestis on ennetuse elluviimine asutuste vahel killustatud ja ressurssi paigutatakse ennekõike riskikäitumise tagajärgedega tegelemisse, selmet neid ennetada. Siiani on puudunud ühine arusaam valdkonnaülesest ennetusest ja ei ole kokku lepitud, kuidas me ennetust mõtestame ja millistest põhimõtetest tegevuste planeerimisel ja elluviimisel lähtume. Ennetuse eesmärk ja vajadus on toetada kogu elanikkonna, eeskätt laste ja noorte arengut, elukeskkonda, toimetulekut ning heaolu. Kõige üldisemalt on ennetus kui tegevus, mille eesmärk on millegi ärahoidmine. Täpsemalt on valdkonnaülest ennetust määratletud kui ühe või mitme osapoole tegevust,, et ära hoida, peatada või edasi lükata mõne ebasoovitava käitumis- või terviseprobleemi (nt haiguse, õigusrikkumise, uimasti tarvitamise) tekkimist või süvenemist isikul või inimeste rühmal. Ennetustöö on edukam, kui seda tehakse ühiselt ja sarnase eesmärgiga ning paljusid eluvaldkondi hõlmavalt. Ennetuse kasu üksikisikute ja ühiskonna puhul on valdkonnaülene: ühes valdkonnas saavutatud edu ja tulemuse korral vähenevad riskid ning suureneb heaolu ka teistes valdkondades. Ennetus on olemuslikult iga poliitikavaldkonna loomulik osa ja Eestis ennekõike kirjeldatud seadustes ning riiklikes ja kohaliku tasandi poliitikadokumentides sotsiaal- ja hariduspoliitikast kuni korrakaitse ja kriminaalpoliitikani. Sõltumata valdkonnast kuulub ennetuse juurde ühiskonnaliikmete teavitamine ning tingimuste loomine selleks, et luua ja hoida kaitsetegureid, mis aitavad suurendada heaolu ja maandada riskitegurite ilmnemist - seda eelkõige laste ja noorte seas, kuna tõendust on leidnud, et neile suunatud tegevus on kõige mõjusam ja kestlikum. Eelnevat arvestades leppisid 21. aprillil 2021 valdkonnaülese ennetuse paremaks koordineerimiseks valdkondade ministrid (haridus- ja teadusminister, justiits-, kultuuri-, rahandus-, sotsiaalkaitse ja siseminister ning tervise- ja tööminister) kokku ühistes põhimõtetes, millega luuakse edasise riikliku koordineerimise, eelarvestamise ja koostöö alus. Kokkulepe kajastab juhiseid poliitikakujundajatele ja otsustajatele riigi kui ka kohalikul tasemel, et valdkonnaülest ennetust tulemuslikumalt ellu viia. Samas on vajalik, et asjaomased ministrid valitsuses kinnitaksid tehtud otsused. Seetõttu otsustati ühendada lastekaitse nõukogu, süüteoennetuse nõukogu ja uimastiennetuse valitsuskomisjon ning luua KorS § 20 ja lastekaitseseaduse § 13 alusel valitsuse korraldusega uus, ühise valdkonnaülese ennetuse valitsuskomisjon nimetusega ennetusnõukogu (edaspidi nõukogu). Uue nõukogu eesmärk on juhtida valdkonnaülese ennetuse otsuste tegemist ning kujundada eesmärgipärast ennetuspoliitikat. Ühtlasi on nõukogu ülesandeks siduda eri ministeeriumide ja teiste partnerite tegevused ning anda ülevaade olukorrast, mille alusel oleks võimalik seada konkreetsed tegevused valdkonnaülese ennetuse põhimõtete kokkuleppe järgimiseks. Selline koostöö tagab, et valdkonnaülene ennetus on pideva jälgimise all. Nõukogu eesmärk on ka strateegiliselt tähtsustada, seada eesmärke ja koordineerida valdkonnaüleseid tegevusi narko-, kriminaal- ja lastekaitsepoliitika korraldamisel, olles neis küsimustes valitsust nõustavas rollis 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna analüüsitalituse nõunik Anu Leps (620 8117; [email protected]), Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna karistusõiguse ja -menetluse talituse nõunik Einar Hillep (620 8222; [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna toimetaja Taima Kiisverk ([email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu § 1 sätestab määruse reguleerimisala, milleks volitusnormile vastavalt on nõukogu koosseis, töökord ja juhtimisküsimused. Eelnõu §-s 2 on üldsätetena kirjas, et ennetusnõukogu ülesanded tulenevad korrakaitseseaduse § 20 lõikest 1 ja lastekaitseseaduse § 13 lõikest 1. Nõukogu juhindub oma tegevuses korrakaitseseaduse §-des 18, 19 ja 20 sätestatud põhimõtetest, lastekaitse-, kriminaal- ja turvalisuspoliitika valdkondlikest arengukavast ning kokkulepetest. Eelnõuga loodava ennetusnõukogu tegevus on otseselt seotud ennetust, heaolu ja turvalisust koordineerivate järgmiste arengukavade elluviimisega: Kriminaalpoliitika põhialused aastani 20301; Siseturvalisuse arengukava 2020-20302; Vägivallaennetuse kokkulepe aastateks 2021- 20253; Rahvastiku tervise arengukava 2020-20304; Heaolu arengukava 2023-20305; Eesti spordipoliitika põhialused aastani 20306; Kultuuri arengukava 2021-20307; Sidusa Eesti arengukava 2021-20308; Haridusvaldkonna arengukava 2021-20359; Noortevaldkonna arengukava 2021-203510; Liiklusohutuse programm 2016-202511; Eesti narkopoliitika aastani 203012 ja poliitika suuniseid andvate valgete või roheliste raamatutega, nt vaimse tervise roheline13 ja uimastipoliitika valge raamat14. Nõukogu peamised ülesanded on seotud valdkonnaülese ennetuse põhimõtete elluviimisega, samuti eraldi ülesanded, mis on seotud eelmiste valitsuskomisjonide töö jätkamisega kriminaalpoliitika, lastekaitse ja narkopoliitika küsimustes. Uue valitsuskomisjoni ülesanne on kureerida ja parandada koostööd ministeeriumide vahel valdkonnaülese ennetuse põhimõtteid käsitlevate kokkulepete täitmisel. Samuti kujundada ühisosa, seada eesmärke ja koordineerida lastekaitse-, kriminaal- ja narkopoliitika korraldamist ning olla valitsuse nõuandjaks. Korrakaitseseaduse (KorS § 20) järgi on nõukogu põhiülesanded: 1) valdkonnaülese ennetuse põhimõtete rakendamine, sh pikaajalise poliitikaülese tegevuskava koostamine, kinnitamine ja selle elluviimise seire; 2) narkopoliitika elluviimise koordineerimine ja eesmärkide seadmine; 3) süütegude ennetamise koordineerimine ja kriminaalpoliitika eesmärkide seadmine; 1 https://www.just.ee/kuritegevus-ja-selle-ennetus/kriminaalpoliitika-pohialused 2 https://www.siseministeerium.ee/stak2030 3 https://www.just.ee/kuritegevus-ja-selle-ennetus/vagivallaennetuse-kokkulepe 4 https://www.sm.ee/et/rahvastiku-tervise-arengukava-2020-2030 5 Koostamisel on uus HEA, info sotsiaalministeeriumi veebikodus: https://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava- 2023-2030 6 https://www.riigiteataja.ee/akt/320022015002 7 https://www.kul.ee/media/3567/download 8 https://kul.ee/media/3473/download 9 haridusvaldkonna_arengukava_2035_kinnitatud_vv.pdf (hm.ee) 10 https://www.hm.ee/sites/default/files/noortevaldkonna_arengukava_2021-2035_kinnitatud_12.08.2035.pdf 11 https://www.mnt.ee/et/liikleja/liiklusohutusprogramm-2016-2025 12 https://www.siseministeerium.ee/uimastiennetus 13 https://www.sm.ee/sites/default/files/news-related-files/vaimse_tervise_roheline_raamat_0.pdf 14 https://www.siseministeerium.ee/uimastiennetus 4) lastekaitsepoliitika elluviimiseks vajalike tegevuste koordineerimine; 5) kohalike omavalitsuste nõustamine ning ennetustöö pädevuse suurendamise toetamine; 6) ettepanekute tegemine ja arvamuse avaldamine Vabariigi Valitsusele; 7) kodanikujulguse aumärgi andmine; 8) vägivallaennetuse tunnustusauhinna andmine. Lastekaitse seaduses (LasteKS § 13) sätestatakse nõukogule järgmised ülesanded laste heaolu tagamiseks ja lastekaitse korraldamiseks: 1) strateegiliste eesmärkide ja prioriteetide seadmine ning valdkonnaüleste tegevuste koordineerimine; 2) lapse heaolu tagamist ja lapse õiguste kaitset käsitlevate ettepanekute tegemine Vabariigi Valitsusele ja teistele asjaomastele institutsioonidele; 3) ÜRO lapse õiguste komitee esitatud riigipõhiste soovituste ülevaatamine ja sellega seonduva tegevuse koordineerimine. Eelnõu §-s 3 sätestatakse nõukogu koosseis. Nõukogu koosseisu kuulub 23 liiget, esimees on justiitsminister ning aseesimehed ministrid, kes esindavad nelja ministeeriumi: haridus- ja teadus-, kultuuri-, sotsiaal- ja siseministeerium. Nõukogu liikmed on: Eesti Haigekassa esindaja Eesti Kirikute Nõukogu esindaja Eesti Lastevanemate Liidu esindaja Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindaja Eesti Noorteühenduste Liidu esindaja Eesti Tervisedenduse Ühingu esindaja Eesti Olümpiakomitee esindaja Haridus- ja Noorteameti peadirektor Lastekaitse Liidu esindaja Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon esindaja Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor Päästeameti peadirektor rahandusminister riigi peaprokurör Sotsiaalkindlustusameti peadirektor Tervise Arengu Instituudi direktor Transpordiameti peadirektor Nõukogusse määratud ametikohapõhise esindaja vahetumine toimub nõukogule esitatava kirjaliku avalduse alusel. Ametkond, kelle esindaja muutub, esitab nõukogule avalduse ja nõukogu otsustab koosseisu muutmise. Eelnõu §-dega 4 ja 5 täpsustatakse nõukogu töövormi ja juhtimist. Paragrahvis 4 sätestatakse, kuidas ja mis sagedusega istungid toimuvad, mil moel korraldatakse esimehe asendamine ja keda nõukogu töösse kaasatakse. Nt Nõukogu töös osaleb Õiguskantsler, kes ei osale poliitika kujundamises, mis on täitevvõimu ülesanne, kui kelle kohta sätestatakse määruses, et ta osaleb sõnaõigusega ja saab esitada oma arvamuse arutatavas küsimuses. Nõukogu juhtimise puhul selgitatakse mh ka juhtimise roteeruvat korraldust. Kuna nõukogu juhivad sisuliselt aseesimehed ja esimees roteeruvas korras aasta kaupa, siis roteerutakse kokkuleppe järgi, mis tehakse esimesel nõukogu kohtumisel. Juhtimise järjekorda alustatakse justiitsministrist ja juhtimisaasta kohta peetakse arvestust juhtimise üleandmisest. Nõukogu töös osaleb rahandusminister, kes ei ole esindatud aseesimeeste seas ega osale roteeruvas juhtimises. Eelnõu §-ga 6 sätestatakse nõukogu otsuste tegemise ja nende kinnitamise tingimused, samuti otsuste avalikustamine. Eelnõu §-ga 7 sätestatakse võimalus nõukogule moodustada töörühmi ning markeeritakse, keda töörühmadesse oodatakse. Eelnõu §-ga 8 sätestatakse nõukogu istungite ettevalmistamisega seonduv. Eelnõu §-ga 9 sätestatakse nõukogu asjaajamine, nõukogu tehniliseks teenindajaks määratakse Justiitsministeerium. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Eelnõu puhul on tegemist tehnilist laadi muudatustega, samas sisuliselt on muudatuste eesmärk mõjutada valdkonnaülese ennetuse põhimõtete kokkuleppega liitunud ministeeriumide (JuM, KuM, HTM, SiM ja SoM) ja nende haldusalas olevate riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste tegevust. Seniste valitsuskomisjonide kitsama fookusega eesmärgid saavad laiema ja valdkonnaülesema käsitluse. Uue ennetusnõukogu eesmärke ja ülesandeid kirjeldatakse korrakaitse- ja lastekaitseseadustes ning Vabariigi Valitsuse määruses kirjeldatakse ennetusnõukogu koosseis, juhtimine ja töökord. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõu toob kaasa lisakulutusi Justiitsministeeriumile, kelle ülesandeks on tagada nõukogu teenindamine ja finantseerimine. Kulutusi roteeruva juhtimise korraldamiseks peavad kandma neli ministeeriumi: Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, kuid nõukogu tegevus on kantud põhimõttest, et valdkondadeülene koostöö ja tegevuste parem koordineeritus on kokkuvõttes riigile kasulikum ja kuluefektiivsem 6. Määruse jõustumine Ennetusnõukogu loomise seadusemuudatused15 jõustusid 16.08.2022 ja seejärel tuleb valitsusel heaks kiita seaduse täitmiseks vajalikud rakendusaktid. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Riigikantseleile, Siseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Õiguskantsleri Kantseleile ja teistele nõukogu liikmeteks kavandatud asutustele. 15 https://www.riigiteataja.ee/akt/106082022016.  EELNÕU 24.08.2022 Vabariigi Valitsuse määrus Ennetusnõukogu koosseis, juhtimine ja töökord Määrus kehtestatakse korrakaitseseaduse § 20 lõike 2 ja lastekaitseseaduse § 13 lõike 2 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrus sätestab Vabariigi Valitsust valdkonnaülese ennetuse, kriminaal-, narko- ja lastekaitsepoliitika küsimustes nõustava ennetusnõukogu (edaspidi nõukogu) koosseisu, selle juhtimise ja töökorra. § 2. Üldsätted (1) Nõukogu ülesanded on sätestatud korrakaitseseaduse § 20 lõikes 1 ja lastekaitseseaduse § 13 lõikes 1. (2) Nõukogu juhindub ettepanekute tegemisel korrakaitseseaduse §-des 18, 19 ja 20 sätestatud põhimõtetest, eelkõige lastekaitse-, kriminaal- ja turvalisuspoliitika valdkondlikest arengukavadest ning käesolevast määrusest. § 3. Nõukogu koosseis (1)Nõukogu esimees on justiitsminister ning aseesimehed on haridus- ja teadus-, kultuuri-, sotsiaalkaitse-, sise- ning tervise- ja tööminister. (2) Nõukogu koosseisu kuulub 23 liiget järgmiselt: 1) Eesti Haigekassa esindaja; 2) Eesti Kirikute Nõukogu esindaja; 4) Eesti Lastevanemate Liidu esindaja; 5) Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindaja; 6) Eesti Noorteühenduste Liidu esindaja; 7) Eesti Tervisedenduse Ühingu esindaja; 8) Eesti Olümpiakomitee esindaja; 9) Haridus- ja Noorteameti peadirektor; 10) Lastekaitse Liidu esindaja; 11) Mittetulundusühing Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsiooni esindaja; 12) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor; 13) Päästeameti peadirektor; 14) rahandusminister; 15) riigi peaprokurör; 16) Sotsiaalkindlustusameti peadirektor; 17) Tervise Arengu Instituudi direktor; 18) Transpordiameti peadirektor. § 4. Nõukogu töövorm 1 (1) Nõukogu töövorm on istung ja istungite vahelisel ajal kirjalik arutelu ning elektrooniline otsustamine e-posti vahendusel. Nõukogu istungit juhatab nõukogu esimees ja tema äraolekul nõukogu aseesimees. (2) Nõukogu istungi toimumise aja määrab nõukogu ettepanekul nõukogu esimees. Nõukogu istungi toimumisest teatatakse nõukogu liikmele ette vähemalt 30 tööpäeva enne istungi toimumist. (3) Nõukogu töös võib vajaduse korral ministrit asendada sama ministeeriumi teine minister või valdkonna asekantsler. (4) Nõukogu istungid toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte vähem kui kaks korda aastas. Vajaduse korral kutsub nõukogu esimees nõukogu kokku erakorraliselt. (5) Nõukogu liikmete tööd ei tasustata. Istungil osalemisega seotud sõidukulud hüvitatakse vastavalt esitatud dokumentidele. (6) Nõukogu koosolekutest võib sõnaõigusega osa võtta õiguskantsler või tema määratud esindaja. (7) Paragrahvi 2 lõikes 2 nimetatud ülesannete täitmiseks on nõukogul õigus kaasata nõukogu töösse riigi- ja omavalitsusasutuste ning valitsusväliste organisatsioonide esindajaid, selle ala asjatundjaid, väliseksperte ja teisi isikuid. (8) Nõukogu istung protokollitakse. (9) Nõukogu võib istungite vahelisel ajal saata nõukogu tööga seotud materjale kirjalikuks aruteluks ja langetada otsuseid elektroonilisel teel läbiviidava kooskõlastuse teel. (10) Nõukogu kehtestab protokollilise otsusega kõik nõukogu nimel esitatavad arvamused, ettepanekud, avaldused, aruanded ning töörühmade koosseisud. § 5. Nõukogu juhtimine (1) Nõukogu esimees juhib nõukogu tööd, esindab nõukogu ja vastutab nõukogu tegevuse eest. (2) Nõukogu esimehe äraolekul või tema ülesandel täidab esimehe ülesandeid üks nõukogu aseesimeestest. (3) Nõukogu esimees ja aseesimehed juhivad nõukogu tegevust ühe aasta kaupa roteeruvalt, juhtimist alustab justiitsminister. Juhtimise järjekord lepitakse kokku esimesel nõukogu kohtumisel. (4) Haridus- ja teadusminister juhib nõukogu tegevust koos kultuuriministriga. (5) Sotsiaalkaitseminister juhib nõukogu tegevust koos tervise- ja tööministriga. § 6. Nõukogu otsused (1) Nõukogu otsused märgitakse protokolli, millele kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija. 2 (2) Nõukogu on otsustusvõimeline, kui selle istungist võtab osa vähemalt pool koosseisust. Otsused võetakse vastu kohalolijate lihthäälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral otsustab istungi juhataja hääl. (3) Nõukogu otsused on avalikud. § 7. Nõukogu töörühmad (1) Nõukogu võib moodustada ajutisi ja alalisi töörühmi. (2) Nõukogu istungil määratakse töörühma juht, kelle ülesandeks on korraldada töörühma tegevust ja anda aru töörühma tegevusest nõukogu istungitel. (3) Nõukogu töörühmadesse valitakse teemavaldkonna asjatundjad ja sidusvaldkondade esindajad. § 8. Nõukogu istungi ettevalmistamine (1) Nõukogu istungite materjalid edastatakse liikmetele elektrooniliselt 14 tööpäeva enne nõukogu istungi toimumist. (2) Nõukogu liikmed edastavad oma arvamuse ja ettepanekud nõukogu istungite materjalide kohta elektrooniliselt või suuliselt nõukogule määratud aja jooksul. (3) Nõukogu liige teavitab Justiitsministeeriumi nõukogu istungilt ja nõupidamiselt puudumisest ning teatab, kes teda asendab. § 9. Nõukogu asjaajamine (1) Justiitsministeerium tagab nõukogu teenindamise. (2) Justiitsministeerium: 1) kontrollib nõukogu otsuste täitmist ja annab sellekohase teabe nõukogule; 2) tagab istungite päevakorra ja materjalide ettevalmistamise ning nõukogu liikmetele edastamise; 3) tagab nõukogu tegevuskava ja aruannete koostamise ning nõukogu ülesannete täitmiseks eraldatud vahendite otstarbeka kasutamise; 4) arvestab nõukogu päevakorra koostamisel nõukogu liikmete ettepanekuid. Kaja Kallas Peaminister Lea Danilson-Järg Justiitsminister Taimar Peterkop Riigisekretär 3  EELNÕU 24.08.2022 MINISTRI MÄÄRUS Justiitsministri 27. veebruari 2015. a määruse nr 5 „Kodanikujulguse aumärgi statuut“ muutmine Määrus kehtestatakse korrakaitseseaduse § 21 lõike 3 alusel. Justiitsministri 27. veebruari 2015. a määruses nr 5 „Kodanikujulguse aumärgi statuut“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõikes 2 asendatakse sõnad „Süüteoennetuse nõukogu“ sõnaga „Ennetusnõukogu“; 2) paragrahvi § 3 lõiked 1−3 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Igaühel on õigus esitada nõukogule ettepanek auhinna andmiseks teisele isikule. (2) Teade auhinna andmise, avalduste esitamise tähtaja ja muude tingimuste kohta avaldatakse Justiitsministeeriumi veebilehel. Justiitsministeerium võib teate auhinna andmise kohta avaldada täiendavalt veel ka teistes meediakanalites. (3) Ettepanek peab sisaldama: 1) kandidaadi ees- ja perekonnanime või juriidilise isiku nime või algatuse nimetust; 2) kandidaadi kontaktandmeid; 3) lühikest põhjendust, mille eest kandidaat esitatakse; 4) ettepaneku esitaja(te) kontaktandmeid, 5) ettepaneku tegemise kuupäeva ja ettepaneku esitaja allkirja.“. Lea Danilson-Järg Justiitsminister  MINISTRI MÄÄRUSE EELNÕU MINISTRI MÄÄRUS Vägivallaennetuse tunnustusauhinna statuut Määrus kehtestatakse korrakaitseseaduse § 21¹ lõike 3 alusel. § 1 Üldsätted (1) Vägivallaennetuse tunnustusauhinnaga (edaspidi auhind) tunnustatakse isikuid, kes on oma algatuse, käitumise või muu tegevusega möödunud aasta jooksul märkimisväärselt toetanud vägivallaennetust Eestis. (2) Auhind antakse välja märkimisväärse vägivallaennetuse eest ühes või mitmes kategoorias: 1) vägivallaalase teadlikkuse paranemise eest ühiskonnas; 2) vägivallaohvrite abistamise ja toetamise eest; 3) vägivalla toimepanijatega tegelemise eest; 4) muu toetuse eest vägivallaennetuses. (3) Auhind on mitterahaline, tänukirjaga kaasneb meene. (4) Auhinda annab välja Justiitsministeerium koostöös Vabariigi Presidendi Kantseleiga üks kord aastas. § 2. Auhinna andmise väljakuulutamine ja ettepanek (1) Teade auhinna andmise, avalduste esitamise tähtaja ja muude tingimuste kohta avaldatakse ministeeriumi veebilehel. Justiitsministeerium võib teate auhinna andmise kohta avaldada veel ka teistes meediakanalites. (2) Igaühel on õigus teha Justiitsministeeriumile ettepanek auhinna andmiseks teisele isikule. (3) Ühe isiku poolt esitatavate kandidaatide arv ei ole piiratud. (4) Auhinna kandidaadi esitamiseks tuleb koostada vabas vormis põhjendatud ettepanek ja saata see digitaalselt allkirjastatuna Justiitsministeeriumi e-posti aadressil [email protected] auhinna andmise teates märgitud ajaks. (5) Ettepanek peab sisaldama: 1) kandidaadi ees- ja perekonnanime või juriidilise isiku nime või algatuse nimetuse; 2) kandidaadi kontaktandmeid; 3) lühikest põhjendust, mille eest kandidaat esitatakse; 4) ettepaneku esitaja(te) kontaktandmeid. § 3. Hindamise kord ja kandidaatide kinnitamine (1) Auhinna kandidaatide hulgast valib silmapaistvaimad välja ennetusnõukogu, kes vaatab läbi ja hindab Justiitsministeeriumile tehtud ettepanekuid lähtudes statuudis märgitud kriteeriumitest. (2) Ennetusnõukogu rakendab hindamise kriteeriumitena vägivallaennetusalase tegevuse: 1) uudsust; 2) lähtumist tunnustatud rahvusvahelisest kogemusest; 3) laiahaardelisust; 4) senise Eesti vägivallaennetuse märkimisväärset toetamist. (3) Auhinna andmise otsustab justiitsminister käskkirjaga. Teade valituks osutunud kandidaatide kohta avaldatakse autasude üleandmise päeval Justiitsministeeriumi kodulehel ja võimaluse korral ka teistes meediakanalites. (4) Auhinda ei anta isikule: 1) kellel on kehtiv karistus tahtlikult toimepandud vägivallakuriteo eest või kes on kohtueelse uurimise või kohtu all süüdistatuna vägivallakuriteos; 2) kelle käitumine või avalik sõnakasutus on olnud muul moel vääritu ja mille tõttu ei pea komisjon põhjendatuks või sobivaks teda auhinna kandidaadiks esitada. (5) Auhinna andmata jätmist ei pea põhjendama. § 4. Auhinna äravõtmine ja tagastamine (1) Justiitsminister võib oma algatusel või ennetusnõukogu ettepanekul otsustada isikult auhind ära võtta, kui ilmneb, et auhinna taotlemisel on esitatud tegelikkusele mittevastavaid andmeid, või kui auhinna andmise otsuse tegemise ajal esines auhinna andmist välistav asjaolu, mis saab ennetusnõukogule teatavaks auhinna andmise järel, või kui auhinna saaja suhtes esineb üks või mitu § 3 lõikes 4 kirjeldatud asjaolu. (2) Auhind, mis on isikult käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel ära võetud, tuleb tagastada Justiitsministeeriumile. Lea Danilson-Järg Justiitsminister 2 (2)  EELNÕU 24.08.2022 Vabariigi Valitsuse korraldus „Vabariigi Valitsuse korralduste kehtetuks tunnistamine“ Vabariigi Valitsuse seaduse § 21 lõigete 1 ja 2 ning lastekaitseseaduse § 13 lõike 2 alusel: Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 5. aprilli 2012. a korraldus nr 164 „Uimastiennetuse valitsuskomisjoni moodustamine“ ja Vabariigi Valitsuse 17. veebruari 2017. a korraldus nr 51 „Lastekaitse nõukogu moodustamine“. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär 1  Justiitsministri 27. veebruari 2015. a määruse nr 5 „Kodanikujulguse aumärgi statuut“ muutmise ja tervikteksti kehtestamise eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Ennetusnõukogu ülesandeks on kureerida valdkonnaülest ennetust. Üks tegevusi selles on julgete ja tegusate kodanike tunnustamine nende tegevuse eest kas vägivallaennetuses või kuriteojuhtumitele reageerimisel ja ohvrite abistamisel. Ennetusnõukogu võtab kodanikujulguse aumärgi andmise üle süüteoennetuse nõukogult ja Justiitsministeeriumilt. Kodanikujulguse aumärgi kandidaate hindas varem süüteoennetuse nõukogu, nüüd jätkab seda tegevust ennetusnõukogu. Ennetusnõukogu jätkab kodanikujulguse aumärgi andmist, kuna see on hästi seotud valdkonnaülese ennetuse põhimõtetega ja seepärast on neid ainuõige otsustamisse kaasata. 2. Eelnõude sisu ja võrdlev analüüs Määrus ajakohastatakse korrakaitseseaduse muudatustega, millega süüteoennetuse nõukogu asemele luuakse ennetusnõukogu, kelle ülesandeks on jätkata kodanikujulguse aumärgi üleandmist statuudi alusel, mille on kinnitanud justiitsminister 27. veebruaril 2015. a määrusega nr 5. Tehnilise detailina muudetakse nõukogu nimetust määruse paragrahvi lõikes 2, kus asendatakse sõnad „süüteoennetuse nõukogu“ sõnaga „ennetusnõukogu“. Aumärgi andmise tingimusi täpsustatakse ettepaneku tegemise õiguse ja ettepaneku sisu kohta määruse paragrahvi 3 lõigetes 1-3. Aumärgi andmise ettepaneku saab teha igaüks, v.a esitada ennast autasu kandidaadiks, täpsustati ka ettepaneku sisu. Muudetakse teate avaldamise kohta käivat infot ja täpsustatakse, millal konkurss välja kuulutatakse. Varem seati kandidaatide esitamisele kindel tähtaeg (15. oktoober), kuid paindlikkuse huvides ei ole kindla kuupäeva määramine otstarbekas. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Eelnõu mõjud Eelnõu on tehniliste muudatuste rakendamiseks ja ei too kaasa mõjusid aumärkide üleandmisele. Positiivsena saab esile saab tuua, et kuna valikukomisjon on tulevikus laiahaardelisem, siis usutavasti aumärgi tuntus tõuseb ja loodetavasti valik kandidaatidest on laiem. 5. Eelnõu rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõu ei too kaasa lisakulutusi Justiitsministeeriumile, kelle ülesandeks on aumärkide ja tellimine ja üleandmine. Justiitsministeeriumil on need kulud eelarvesse kavandatud ja olemas juba aastatepikkune ajalugu aumärkide üleandmisel. 6. Eelnõu jõustumine Määrus jõustub tavakorras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Riigikantseleile, Siseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Õiguskantsleri Kantseleile ja teistele nõukogu liikmeteks kavandatud asutustele.  Justiitsministri määruse „Vägivallaennetuse tunnustusauhinna statuut“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Ennetusnõukogu ülesandeks on kureerida valdkonnaülest ennetust. Üks tegevusi selles on julgete ja tegusate kodanike tunnustamine nende tegevuse eest kas vägivallaennetuses või kuriteojuhtumitele reageerimisel ja ohvrite abistamisel. Ennetusnõukogu võtab kodanikujulguse aumärgi andmise üle süüteoennetuse nõukogult ja Justiitsministeeriumilt. Kodanikujulguse aumärgi kandidaate hindas varem süüteoennetuse nõukogu, nüüd jätkab seda tegevust ennetusnõukogu. Ennetusnõukogu jätkab kodanikujulguse aumärgi andmist, kuna see on hästi seotud valdkonnaülese ennetuse põhimõtetega ja seepärast on teda ainuõige otsustamisse kaasata. 2. Eelnõude sisu ja võrdlev analüüs Määrus kehtestatakse korrakaitseseaduse § 21¹ lõike 3 alusel. Vägivallaennetuse tunnustusauhinna statuut kinnitati varem justiitsministri 24.05.2021 käskkirjaga nr 31 ja ministri määruse sisu on põhiliselt sama kui eelnevas käskkirjas käsitledes kellele auhind antakse, mis peab olema kirjas ettepanekus, millised on kriteeriumid auhinnale esitamisel ja millised hindamisel, lisaks reguleeritakse ja auhinna äravõtmisega seonduv. Määrusega kinnitamise vajadus on olemas, kuna sarnaselt kodanikujulguse aumärgiga (KorS § 21) hakkab tunnustusauhinda üle andma ennetusnõukogu ja sestap peaksid mõlema tunnustuse andmise tingimused olema reguleeritud sarnaselt. Seni on tunnustusauhinna statuut ja hindamiskomisjon seotud Justiitsministeeriumiga, statuut ja tunnustusauhinna kandidaatide hindamise komisjon on mõlemad kinnitatud ministri käskkirjaga. KorS §-ga 21 reguleeritava vägivallaennetuse tunnustusauhinna täpsem statuut kinnitatakse aga justiitsministri määrusega, nagu see on kodanikujulguse aumärgi puhul. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Eelnõu mõjud Eelnõu on vajalik tehniliste muudatuste rakendamiseks ja ei too kaasa mõjusid tunnustusauhinna üleandmisele. Esile saab tuua, et kuna valikukomisjon on tulevikus laiahaardelisem, siis usutavasti auhinna tuntus tõuseb ja loodetavasti valik kandidaatidest on avaram. 5. Eelnõu rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõu ei too kaasa lisakulutusi Justiitsministeeriumile, kelle ülesandeks on tunnustusauhinna meene tellimine ja üleandmine. Justiitsministeeriumil on need kulud eelarvesse kavandatud ja olemas juba aastatepikkune ajalugu nende üleandmisel. 6. Eelnõu jõustumine Määrus jõustub tavakorras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Riigikantseleile, Siseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Õiguskantsleri Kantseleile ja teistele nõukogu liikmeteks kavandatud asutustele. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: JUM/22-0975 - Vabariigi Valitsuse määrus Ennetusnõukogu koosseis, juhtimine ja töökord eelnõu Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Siseministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Õiguskantsleri Kantselei Kooskõlastamise tähtaeg: 08.09.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1cb5d499-e600-46bc-b44f-33272a8c56c7 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1cb5d499-e600-46bc-b44f-33272a8c56c7?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main