Kiri

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/22-0926 - Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 16.08.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/13742da9-d07c-4ba8-9a4f-d720e0435dd4 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/13742da9-d07c-4ba8-9a4f-d720e0435dd4?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Ministeeriumid 15.08.2022 nr 1-5/22/3699 Keskkonnaministri määruse "Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine" eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Saadame kooskõlastamiseks keskkonnaministri määruse „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine“ eelnõu. Eelnõukohane määrus reguleerib üksnes Keskkonnaministeeriumi allasutuse töökorraldust, seetõttu palume eelnõu kooskõlastada viie tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas minister Lisad: 1. Määruse eelnõu. 2. Määruse eelnõu seletuskiri. Marika Erikson, 626 2880 [email protected] Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU 10.05.2022 KESKKONNAMINISTER MÄÄRUS Tallinn Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 25 lõike 2 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala Käesoleva määrusega reguleeritakse kaitsealade, püsielupaikade, üksikobjektide ja hoiualade kaitse korraldamiseks koostatavate kaitsekorralduskavade koostamist ja kinnitamist ning määratakse kaitsekorralduskava kinnitaja. § 2. Kaitsekorralduskava koostamine (1) Katsekorralduskava koostamist korraldab Keskkonnaamet, kaasates koostamiseks vajadusel eksperte väljastpoolt. (2) Kaitsekorralduskava koostatakse looduskaitseseaduse, kaitse-eeskirja ja käesoleva määruse nõuetest lähtudes. (3) Üksteisega piirnevatele ja lähedal paiknevatele kaitstavatele aladele (sealhulgas ühele Natura alale) koostatakse võimalusel üks kaitsekorralduskava. (4) Info kaitsekorralduskava koostamise ja menetluse kohta avalikustatakse Keskkonnaameti veebilehel. § 3. Kaitsekorralduskava sisu (1) Kaitsekorralduskava peab sisaldama: 1) alal leiduvate loodusväärtuste kaitse-eesmärgid, kusjuures Natura 2000 aladel peavad kaitse-eesmärgiks seatud ja nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 2006, 22.07.1992, lk 7–50) lisas I nimetatud elupaigatüüpide ja lisas II nimetatud liikide ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) lisas I nimetatud liikide ja selles nimetamata rändlinnuliikide eesmärgid olema mõõdetavad; 2) peamised väärtusi mõjutavad tegurid (nii soodustavad, kui ohustavad); 3) vajalikud kaitsemeetmed, tuua eraldi välja taastamise meetmed ja hooldamise meetmed; 4) tulemuslikkuse hindamine. (2) Kaitsekorralduskava võib sisaldada: 1) kaitstava ala üldiseloomustus (kaitsekord, rahvusvaheline staatus, maakasutus, huvigrupid, info alal läbiviidavast riiklikust seirest; 2) alal leiduvate loodusväärtuste kirjeldus (hinnang iga kaitse-eesmärgiks oleva liigi ja elupaigatüübi seisundile), väärtusepõhised indikaatorid selle hindamiseks; 3) põhiväärtuste säilimisele, taastamisele ja tutvustamisele suunatud kaitsekorralduslike tegevuste loetelu, kusjuures iga tegevuse juures määratakse ära tegevuse maht, tööde teostamise koht ja aeg ning tööde teostaja. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevused jaotatakse vastavalt tegevuse olulisusele prioriteetsusklassidesse: 1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse-eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on väärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus; kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus; 2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele, eksponeerimisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele; 3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite kõrvaldamisele. (4) Administratiivsete meetmete rakendamist planeeriv kaitsekorralduskava peab sisaldama: 1) elupaikade ja liikide seisundi ülevaade; 2) Natura 2000 alade kaitse-eesmärkide koond elupaigatüüpide ja liikide kaupa; 3) elupaikade ja liikide mõjutegurite kirjeldus, millega eeldatavalt kaasneb ebasoodne mõju; 4) kaitse-eesmärkide saavutamiseks rakendatavate administratiivsete meetmete kirjeldus ja nende rakendamispõhimõtted. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kava koostatakse administratiivsete meetmete rakendamise planeerimiseks, eesmärgiga vältida ebasoodsa mõju tekkimist Natura 2000 võrgustiku aladele jäävatele nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ lisas I nimetatud elupaigatüüpidele ja lisas II nimetatud liikidele ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ lisas I nimetatud liikidele ja selles nimetamata rändlinnuliikidele ning selle koostamisel ei pea arvestama käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõudeid. § 4. Kaitsekorralduskavade koostamise prioriteetsus (1) Kaitsekorralduskava tuleb koostada kõigile Natura 2000 võrgustiku aladele. (2) Kaitsekorralduskavade koostamise planeerimisel tuleb eelistada kaitstavatest aladest: 1) rahvusparke teistele kaitstavatele aladele; 2) alasid, kus on liike või elupaiku, mis vajavad hooldamist ja mille hooldamata jätmine seab ohtu kaitse-eesmärkide saavutamise; 3) alasid, kus on erinevad huvigrupid või suur külastuskoormus; 4) alasid, mis maastikuilme ja liigikoosseisu säilitamiseks vajavad eritüübilist hooldust. (3) Kui ala vastab mitmele eelmises lõikes nimetatud kriteeriumile, eelistatakse sellist ala teistele. § 5. Kaitsekorralduskava kinnitaja ja kinnitamise kord (1) Kaitsekorralduskava kinnitab Keskkonnaamet. (2) Keskkonnaamet avalikustab info kaitsekorralduskava kinnitamise kohta 10 tööpäeva jooksul pärast kinnitamist Keskkonnaameti veebilehel. § 6. Määruse rakendamine Enne käesoleva määruse jõustumist kinnitatud kaitsekorralduskavad kehtivad kuni nende muutmiseni või kehtetuks tunnistamiseni olenemata kaitsekorralduskavas märgitud ajaperioodile, välja arvatud aktiivsete meetmete osas, mis on lõpetatud. Minister Madis Kallas Kantsler Meelis Münt  Keskkonnaministri määruse „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine“ eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Määruse kehtestab keskkonnaminister looduskaitseseaduse § 25 lõike 2 alusel, kooskõlas nõukogu direktiivi 92/43 EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (edaspidi loodusdirektiiv) artikli 6 lõikega 1. Eelnõu kohaselt muudetakse määrusega kaitstavatele loodusobjektidele kaitse korraldamiseks koostatavate kaitsekorralduskavade koostamise ja kinnitamise korda. Arvestades muudatuste osakaalu esitatakse see terviktekstina. Eelnõu koostas looduskaitse osakonna peaspetsialist Marika Erikson (tel 626 2880, [email protected]) ja Keskkonnaameti kaitse planeerimise spetsialist Liggi Namm (tel 522 6894, liggi.namm@keskkonnaamet,). Keeletoimetaja oli Aili Sandre (tel 626 2953, [email protected]). Õigusalase korrektsuse tagas Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna jurist Džein Aunre (tel 626 0 720, [email protected]). 2. Määruse eesmärk Eelnõu koostamise eesmärk on muuta keskkonnaministri 20. oktoobri 2009. a määrusega nr 60 „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine“ kinnitatud korda ja viia selles esitatud nõuded kooskõlla muutunud olukorraga ja tegelike vajadustega. Määrus kehtestatakse uuesti terviktekstina. 3. Eelnõu sisu Korra kinnitamise kohustus tuleneb looduskaitseseaduse §-st 25, mille järgi kehtestab kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise korra ja määrab kaitsekorralduskava kinnitaja valdkonna eest vastutav minister. Võrreldes kehtiva määrusega täiendatakse määruse reguleerimisala (§ 1 lg 1) loodusobjektide loetelu, millele kava koostatakse ning sinna lisatakse üksikobjektid, kuna mõnele Natura 2000 võrgustiku aladest jäävad ka üksikobjektid ja loodusdirektiivist tulenevate kohustuste täitmiseks ning ala erikaitsealaks määramiseks on vaja, et kõigil Natura loodusaladel oleks olemas alapõhine kaitsekorralduskava. Paragrahvis 2 määratakse kaitsekorralduskava koostamise korraldaja, kelleks on Keskkonnaamet. Keskkonnaamet võib vajadusel kaasata eksperte ka väljastpoolt. Kava koostatakse looduskaitseseaduse, kaitse-eeskirja ja käesoleva määruse nõuetest lähtuvalt ning võimalusel piirnevatele kaitstavatele aladele (sealhulgas ühele Natura alale) koostatakse üks kaitsekorralduskava. Kui piirnevatel aladel on sarnased nii väärtused kui looduslikud tingimused, on tervikliku lähenemise ja parema kaitse planeerimise seisukohast otstarbekas koostada üks kava. Paragrahvist 2 jäetakse võrreldes kehtiva korraga välja sätted, mis räägivad kaitsekorralduskava koostamise algatamisest ja nõuded, mida peaks täitma algatamise otsuse tegemisega koos, need on ajagraafiku määramine, kaitsekorraldusperioodi pikkus, Riigimetsa Majandamise Keskuse kaasamise kavandamine. Koostamise algatamise kohta eraldi haldusaktiga otsust ei tehta. Kavade koostamise plaan ja ajakava otsustatakse tööplaani koostamise käigus. Paragrahvi 2 lõikes 4 sätestatakse nõue kaitsekorralduskava koostamise ja menetluse kohta info avalikustamiseks Keskkonnaameti veebilehel. Veebilehel antakse teada, et kaitsekorralduskava on koostamisel, teate juures on kava tööversioon ja info, mis ajaks ja kuhu edastada täiendusettepanekud ning kontaktid lisainfo saamiseks. Kui võib eeldada suurt avalikku huvi, siis on teates ka avaliku koosoleku toimumise koht ja aeg. Kui tegemist on väikese või ainult riigimaale jääva alaga, korraldatakse avalik koosolek juhul kui selleks soovi avaldatakse. Kaitsekorralduskava menetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse nõudeid. Isikute õigusi piiravate tegevuste kavandamisel tuleb need isikud ära kuulata haldusmenetluse seaduses sätestatud korras enne kava kinnitamist. Vaidlustamise viide lisatakse sellisel juhul korraldusse, millega Keskkonnaamet kaitsekorralduskava kinnitab. Paragrahvist 2 jäetakse ära säte, mis ütleb, et kaitsekorralduskava koostamise üle teeb kontrolli Keskkonnaministeerium. Minister teeb Vabariigi Valitsuse seaduse alusel haldusala asutuste üle teenistuslikku järelevalvet. Paragrahvis 3 jaotatakse kaitsekorralduskava sisu kolmeks, selleks, mida iga koostatav kaitsekorralduskava kindlasti peab sisaldama ja mida võib vastavalt vajadusele sisaldada, mis aitaks kaasa kaitse korraldamisele. Paragrahvi 3 lõikes 1 sõnastatakse kaitsekorralduskava miinimumnõuded, mis peavad igas kaitsekorralduskavas olema täidetud. Nõuded on kooskõlas ka Natura loodusdirektiivi artikli 6 lõigetes 1 ja 2 toodud nõuetega kohaste kaitsemeetmete ja ennetusmeetmete seadmiseks. Euroopa Komisjoni teenistused on jõudnud järeldusele, et loodusdirektiivist tulenevate kohustuste täitmiseks on vajalik kõigile Natura aladele erikaitsealade määramiseks alapõhiste kaitsekorralduskavade koostamine, milles oleks täidetud määruse §-s 3 toodud nõuded. Nende nõuete järgi peab kaitsekorralduskava sisaldama alal leiduvate loodusväärtuste kaitse-eesmärke, kusjuures Natura 2000 võrgustiku aladel peavad kaitse-eesmärgiks seatud ja loodusdirektiivi lisas I nimetatud elupaigatüüpide ja lisas II nimetatud liikide ning linnudirektiivi lisas I nimetatud liikide ja selles nimetamata rändlinnuliikide eesmärgid peavad olema mõõdetavad. Lisaks peavad kavad sisaldama peamisi väärtusi mõjutavaid tegureid, vajalikke kaitsemeetmeid (eraldi taastamise ja hooldamise meetmeid) ning tulemuslikkuse hindamist. Paragrahvi 3 lõikes 2 on toodud see osa kava sisust, mida kava võib lisaks lõikes 1 toodule sisaldada. Kava sisu üle teeb otsuse vastavalt vajadusele kaitstavate loodusobjektide valitseja Keskkonnaamet. Teemad, mida kava võib sisaldada on kaitstava ala üldiseloomustus (kaitsekord, rahvusvaheline staatus, maakasutus, huvigrupid, info alal läbiviidavast riiklikust seirest), loodusväärtuste kirjeldus ja hinnang seisundile, põhiväärtuste säilimisele, taastamisele ja tutvustamisele suunatud kaitsekorralduslike tegevuste loetelu (võimalusel tuua ära tegevuse maht, tööde teostamise koht ja aeg ning tööde teostaja). Paragrahvi 3 lõikes 3 toodud kaitsekorralduslike tegevuste prioritiseerimise kriteeriumeid võrreldes kehtivatega ei muudeta. Kõige olulisem ehk esimesse prioriteediklassi kuuluv saab olla tegevus, mis on hädavajalik (planeeritavas ajavahemikus) planeeritud kaitse-eesmärkide saavutamiseks. Sellise tegevuse ära jätmisel ei ole võimalik kaitse-eesmärke saavutada ja eesmärgiks seatud väärtused hävinevad või halveneb nende seisund oluliselt. See saab olla ainult toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus. Esimesse prioriteediklassi kuulub ka kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamine, aga seda vaid olemasolevate andmete alusel. Kaitsekorraldusperioodi kestel tehtava seire ja välitööde andmete põhjal peab olema võimalik anda üldine hinnang kaitse korraldamise tulemuslikkusele ja see ei tohiks sõltuda täiendava inventeerimise võimalustest. Natura aladel saab elupaikade säilitamine ja taastamine olla esimese prioriteediga vaid Natura standardandmebaasi kantud ulatuses. Natura standardandmebaasis sisalduvad loodusalapõhised loodusdirektiivi elupaikade seisundi hinnangud ja eesmärgid. Eesti riigil on kohustus tagada nende elupaikade seisundi säilimine ja paranemine. Seisundi hinnangud on nii kvalitatiivsed, kui kvantitatiivsed. Elupaikade kvantitatiivne näitaja on elupaiga pindala. On esmatähtis tagada Natura elupaikade säilimine standardandmebaasis nimetatud pindalal. Teise prioriteediklassi kuulub vajalik tegevus, mis on suunatud pikaajaliste kaitse-eesmärkide saavutamisele. Sellise tegevuse edasilükkumine ei too kaasa pöördumatuid tagajärgi. Teise prioriteediklassi tegevus on suunatud väärtuste säilimisele, taastamisele, eksponeerimisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele. Siia kuulub ka kaitsekorra tulemuslikkuse hindamine koos selleks oluliste uuringute ja inventuuridega ning Natura võrgustiku aladel ohustatud elupaikade säilitamine ning taastamine Natura standardandmebaasi kantust suuremas ulatuses. Kolmandasse prioriteediklassi kuulub soovituslik tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite kõrvaldamisele. Siia kuuluvad inventuurid, mis annavad andmeid alal leiduvate väärtuste ja nende seisundi kohta, kuid ei ole vajalikud ala kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks. Lõigetes 4 ja 5 on nõuded, mida peab kaitsekorralduskava sisaldama juhul, kui selle eesmärgiks on planeerida administratiivsed rakendamise meetmed, et välistada ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustikule. Kava koostatakse administratiivsete meetmete rakendamise planeerimiseks, eesmärgiga vältida ebasoodsa mõju tekkimist Natura 2000 võrgustiku aladele jäävatele loodusdirektiivi lisas I nimetatud elupaigatüüpidele ja lisa II nimetatud liikidele ning linnudirektiivi lisas I nimetatud liikidele ja selles nimetamata rändlinnuliikidele. Kaitse rakendamise kava koostatakse vajadusel, kui on vaja vältida ebasoodsat mõju Natura ala eesmärkidele ja selle vajaduse üle otsustab Keskkonnaamet. Näiteks on vajadus koostada kaitse rakendamise kava seoses rikkumismenetlusega nr 2021/4029, et saada kinnitus loodusdirektiivi artikkel 6 lõike 3 nõuete täitmisele. Kava koostamine koos keskkonnamõju strateegilise hindamisega viiakse läbi kooskõlas keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses sätestatud nõuetega. Kava peab sisaldama ülevaadet elupaikade ja liikide seisundist, nende elupaikade ja liikide kaitse-eesmärke, väärtusi mõjutavate ebasoodsate mõjutegurite kirjeldust ja kaitse-eesmärkide saavutamiseks vajalike administratiivsete meetmete kirjeldust ja rakendamispõhimõtteid ja selle koostamisel ei pea arvestama sama sätte lõikes 1 sätestatud nõudeid. Määrusest jäetakse välja eraldi paragrahv, mis käsitles alapõhist tulemuslikkuse hindamist. Tulemuslikkuse hindamise kriteeriumid ja ajakava pannakse paika iga kavaga eraldi ja on osa kaitsekorralduskava sellest osast, mida kava peab sisaldama. Paragrahvis 4 tuuakse ära pingerida, millistele aladele tuleb esmajärjekorras kaitsekorralduskava koostada. Euroopa Komisjoni teenistused on jõudnud järeldusele, et Natura loodusdirektiivi artikli 6 lõikes 1 ja lõikes 2 toodud nõuete täitmiseks ja erikaitsealade määramiseks on vajalik alapõhiste kaitsekorralduskavade olemasolu, milles oleks kajastatud käesoleva määruse paragrahvi 3 lõikes 1 toodud nõuded. Seega kõigile Natura võrgustiku loodusaladele on oluline koostada Natura ala põhised kaitsekorralduskavad. Samuti on toodud prioriteedid, mille alusel panna paika kavade koostamise järjekord. Kaitsealasid ja hoiualasid on kokku 721. Esitatud prioriteedid sätestavad selle, milliseid alasid tuleks eelistada, kui ressursid ei võimalda kõigile aladele korraga kavade koostamist. Paragrahvis 5 sätestatakse kaitsekorralduskava kinnitaja. Keskkonnaamet kaitstava ala valitsejana on vastutav kaitsekorralduskavade koostamise korraldamise eest ja on ka koostatud kavade kinnitajaks. Kavad kinnitatakse peadirektori asetäitja korraldusega. Vastavalt looduskaitseseaduse § 25 lõikele 2 avalikustatakse info kaitsekorralduskava kinnitamise kohta Keskkonnaameti veebilehel. Paragrahvi 5 lõike 2 järgi on selle eest vastutajaks Keskkonnaamet ja vastav info peab jõudma veebilehele 10 päeva jooksul peale kinnitamist. Paragrahv 6 muudab kehtiva määruse alusel kehtestatud kindlaks perioodiks kinnitatud kaitsekorralduskavade kehtivuse aega, võimaldades neil kehtida seni kui neid ei ole muudetud või kehtetuks tunnistatud, välja arvatud aktiivsete meetmete osas, mis on lõpule viidud. Kehtiva määruse järgi koostati kavad reeglina kümneks aastaks, samas sõnastati kavas väärtuste kaitse eesmärgid pikemaks perioodiks kui kava kehtivuse aeg. Samuti ei muutu üldjuhul 10 aasta jooksul kaitsemeetmed ja väärtusi ohustavad tegurid. Kui need peaks siiski muutuma, siis on võimalus vastavalt vajadusele kaitsekorralduskava muuta ja see uuesti kinnitada. Määrusega enam kaitsekorralduskavadele kehtivustähtaega ei kehtestata, oma põhiolemuses ehk siis üldeesmärkides kavad ei muutu, muutuvad vaid tegevused. Seetõttu on põhjendatud anda ka varem kehtestatud kavade osas tähtajatu kehtivusaeg. Muudatus vähendab bürokraatiat ja tagab kaitstavatel aladel paindlikuma kaitsekorralduse järjepidevuse. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kehtestud kooskõlas nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta artikli 6 lõikega 1, mille järgi liikmesriigid kehtestavad loodushoiualadel elupaigatüüpide ja liikide ökoloogilistele nõudlustele vastavad kaitsemeetmed. Üheks selliseks meetmeks on alapõhine kaitsekorralduskava koostamine ja selle alusel kaitse korraldamine. 4. Määruse mõju ja rakendamisega kaasnevad kulutused Määruse rakendamine täiendavaid kulutusi kaasa ei too. Kuna tegemist on sisult Keskkonnaministeeriumi allasutuse töökorraldust reguleeriva määrusega ja kaitsekorralduskava koostamises olulisi muudatusi ette ei nähta, siis määrusega olulist mõju ei kaasne. Kaitsekorralduskava tähtajalise kehtivuse tingimuse kaotamine vähendab bürokraatiat ja tagab kaitstavatel aladel paindlikuma kaitsekorralduse järjepidevuse. 5. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 6. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastatakse teiste ministeeriumidega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu.