Taotlus

TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS Lisa 2 Andmepäringute koosseis ja andmete liikumine Uuringus on vajalik erinevatest registritest pärida valikuliselt andmeid ja andmed ühendada isikupõhiselt. Andmete edastamine ja täiendamine toimub mitmes etapis. I etapp (valimi moodustamine)  Kultuuriministeerium edastab Statistikaametile isikustatud andmebaasi, kus on kunstniku- ja kirjanikupalga saajad perioodil 2016-2022 ning loomepalka taotlenud, aga mitte saanud kunstnikud ja kirjanikud perioodil 2016-2022).  Statistikaamet täiendab valimit Töötamise registri, Äriregistri jt andmestike põhjal erinevate sissetulekut puudutavate tunnuste lõikes. II etapp (valimi põhjal andmestike moodustamine) Andmestik 1  Kultuuriministeerium edastab Statistikaametile isikustatud andmebaasi, kus on andmed loomeliitu kuulumise, loomepalga ja loometoetuste kohta.  Statistikaamet täiendab andmebaasi Töötamise registri, Äriregistri jt andmestike põhjal.  Statistikaamet anonümiseerib andmestiku, asendades isikukoodi genereeritud unikaalse koodiga.  Andmebaasi faili saadab Statistikaamet otse uuringu läbiviijale. Andmestik 2 (küsitlusuuringu jaoks)  Statistikaamet loob andmestiku valimis olevate isikute e-maili aadressidest (st loetelu ilma ühegi täiendava muutujata, sh ilma Statistikaameti anonüümse ID-ta).  Andmebaasi faili saadab Statistikaamet otse uuringu läbiviijale.  Seda andmestikku kasutatakse küsitlusuuringu levitamisel. Civitta ühendab saadud andmestikud (juhul, kui neid on mitu; v.a. andmestik 2) anonümiseeritud ID alusel. Kirjeldatud viisil ei näe uuringu tellija ega Kultuuriministeeriumi registrite haldajad ühelgi hetkel teiste registrite andmeid, nagu ei näe Civitta sisuandmeid koos tegelike isikukoodidega. Kõiki uuringus vajaminevaid andmebaase, v.a. Kultuuriministeeriumi täiendavad andmestikud, haldab Statistikaamet. 1 Küsitlusuuringu läbviimine (andmestik 2 põhjal) Uuringu jaoks on planeeritud läbi viia esindusliku läbilõikelise valimiga küsitlusuuring, mille teostamiseks on sihtrühmaga kontakteerumiseks vajalik saada sihtrühma kuuluvate isikute kontaktandmed Statistikaametist. Küsitlusuuring viiakse läbi 2022 aasta septembris ja oktoobris. Küsitlusandmete puhul lisandub päringusse eraldi andmebaas (eespool mainitud andmestik 2), mis sisaldab ainult valimisse kuuluva isikute kontaktandmeid (e-maili aadress) ilma ühegi muu näitajata. Peale väljavõtet registrist kontakteerutakse isikutega ning isikutel on andmesubjektidena on võimalik keelduda edasisest andmete töötlemisest, väljendades soovimatust küsitlusuuringus osaleda (so küsitakse teadlikku nõusolekut uuringus osalemiseks). Küsitlusandmeid registriandmetega ei seota ning küsitletavatele edastatakse universaalne link, st küsitlustulemusi ei seota ka saadud kontaktandmetega, tagades nii vastaja täieliku anonüümsuse, millest teavitatakse küsitletavaid ka uuringu kutses ja -kaaskirjas. 2 Valimi ülesehitus Tabel 1. Valimi moodustamine ja andmete päringud registrite kaupa. I etapp VALIMI MOODUSTAMINE a) KuMi - kunstniku- ja kirjanikupalga saajad perioodil 2016-2022 andmebaasid - loomepalka taotlenud, aga mitte saanud kunstnikud ja kirjanikud perioodil 2016-2022 b) EMTA neile lisanduvad andmebaasid isikud, kes perioodil 2016-2022 vastavad mõnel ajahetkel järgmisele kahele tingimusele (peamiselt samaaegselt: Töötamise register) - ametinimetus (ISCO) on loometöötaja (vt tabelile järgnev selgitus) - tööandja põhitegevusala või peamine kõrvaltegevusala EMTAK 2008 järgi on loomemajandus (vt tabelile järgnev selgitus) c) Äriregister neile lisanduvad isikud, kes perioodil 2016-2022 vastavad mõnel ajahetkel vähemalt ühele allpool toodud tingimusele: - tegutseb Eestis registrisse kantud aktiivse juriidilise isikuna (1-2 osanikku ja 0-2 töötajat, sh erinevaid osanikke ja töötajaid kokku maksimaalselt 2) ja juriidilise isiku põhitegevusala ja peamine kõrvaltegevusala EMTAK 2008 järgi on loomemajandus (vt tabelile järgnev selgitus) - tegutseb FIE-na ning on ennast ise märkinud vabakutseliseks loovisikuks d) Rahvastiku- saadud valimist jäetakse välja register vm isikud, kes: Statistikaameti - ei ole kogu perioodi (aastate 2016-2022) jooksul Eesti elanikud andmekogu - on valimi moodustamise hetkel alla 16-aastased II etapp VALIMI PÕHJAL ANDMESTIKE MOODUSTAMINE Andmestik 1 a) KuMi - Statistikaameti anonüümne ID andmebaasid Kogu perioodi 2016 jaanuar – 2021 detsember kohta üldiselt: - loomeliitu kuulumise periood - loomeliidu nimi - kirjaniku-või kunstnikupalga saamine: periood ja kogusumma - loometoetuse saamine: toetuse liik, periood ja kogusumma b) EMTA - Statistikaameti anonüümne ID andmebaasid Üldandmed, ühekordsed näitajad valimi moodustamise hetkeseisuga: (peamiselt - sünniaasta ja -kuu Töötamise register) - sugu - rahvus Üldandmed perioodi 2015–2021 aasta lõpu seisuga (andmed aasta kohta): - elukoha maakond - leibkonnas olevate inimeste arv - alaealiste leibkonnaliikmete arv b) EMTA - Statistikaameti anonüümne ID andmebaasid Kõik perioodil 2016 jaanuar – 2021 detsember alustatud loometööga seotud (kus ISCO-08 on (peamiselt loometöö, vt tabelile järgnev selgitus) lepingud (sh tööleping, VÕS, käsundusleping jms). Iga sellise Töötamise register, lepingu kohta: Äriregister) - alguskuupäev ja lõppkuupäev - ametinimetus (5-kohaline ISCO-08) - lepinguga seotud kogutulu - tulu(de) väljamaksekuud - lepingu liik - töökoormus (kui võimalik, nt töölepingu puhul) - tööandja liigitus suuruse järgi (mikro-, väike-, keskmise suurusega, suurettevõte) - tööandja liigitus (äriühing, FIE, MTÜ, valitsus- ja riigiasutus, sihtasutus, jne) - tööandja põhitegevusala ja peamise kõrvaltegevusala* 5-kohaline EMTAK c) EHIS - Statistikaameti anonüümne ID Perioodil 2015-2021 aasta lõpu seisuga (andmed aasta kohta): - kõrgeim lõpetatud haridustase - eriala (ISCED-F 2013 kood ja tekst) - kõrgeima lõpetatud haridustaseme õpingute alustamise kuupäev - kõrgeima lõpetatud haridustaseme omandamise kuupäev 3  Lisaks valimi moodustamise hetkel: - pooleliolev haridustase - õpitav eriala (ISCED-F 2013 kood ja tekst) c) Äriregister - Statistikaameti anonüümne ID Perioodil 2015-2021 (iga aasta lõpu seisuga) valimisse kuuluva isikuga seotud juriidiliste isikute: - koguarv iga aasta lõpu seisuga Perioodil 2015-2021 (iga aasta lõpu seisuga) valimisse kuuluva isikuga seotud loomemajanduses tegutseva (vt tabelile järgnev selgitus) iga juriidilise isiku kohta eraldi: - asutamise kuupäev (ühekordse näitajana) - staatus (registrisse kantud, likvideeritud, kustutatud) - liigitus (äriühing, FIE, MTÜ, valitsus- ja riigiasutus, sihtasutus, jne) - äriühingu vorm (juhul, kui on äriühing) - põhitegevusala ja peamise kõrvaltegevusala* 5-kohaline EMTAK - müügitulu - makstud tööjõumaksud - arv, mitmel kuul aastas tööjõumakse maksti - omanikele makstud dividendid - töötajate arv - osanike arv Andmestik 2 a) Rahvastiku- Valimis olevate isikute kontaktandmed register vm (loetelu e-maili aadressidest ilma ühegi täiendava muutujata, sh ilma Statistikaameti anonüümse Statistikaameti ID-ta) andmekogu Põhjendus sünniaasta ja -kuu küsimisele Uuringus on muuhulgas vaja analüüsida vanust kui üht loometöö tasustamist mõjutavat faktorit. Kirjaliku statistika (risttabelite) esitamisel koondame tulemused vanusekategooriatesse, sest iga sünniaasta eraldi kajastamine ei ole otstarbekas. Aga lisaks kasutame ka teisi analüüsimeetodeid (sh klasteranalüüs, erinevad regressioonimudelid), kus kategoorilised väärtused ei sobi sageli hästi mudelisse. Samas on sellise analüüsi puhul väljundi üldistusaste suurem ning analüüsi tulemustest üksikisikute eristamine võimatu. Loomemajanduse täpsemal määratlemisel lähtub Civitta ESSnet-Culture (European Statistical System Network on Culture)1 lähenemisest ning 2020 avaldatud DISCE projekti raportist2 „Creative and Cultural Workforce in Europe Statistics Report“, kus on mahukate tabelitena välja toodud erinevad EMTAK valdkonnad ning tähistatud, mis kuulub loomevaldkonna alla ja mis mitte. Sama on tehtud ka ISCO-08 ametite klassifikaatori põhjal. Loomevaldkonna EMTAK 2008 4-kohalised koodid: 1811, 1812, 1813, 1814, 1820, 3212, 3220, 4761, 4762, 4763, 5811, 5813, 5814, 5911, 5912, 5913, 5914, 5920, 6010, 6020, 6391, 7111, 7311, 7312, 7410, 7420, 7430, 7722, 8552, 9001, 9002, 9003, 9004, 9101, 9102, 9103. Loometöö ISCO-08 4-kohalised koodid: 2161, 2162, 2163 , 2166, 2353, 2354, 2355, 2621, 2641, 2642, 2643, 2651, 2652, 2653, 2654, 2655, 2656, 2659, 3431, 3432, 3435, 3521, 7312, 7313, 7314, 7315, 7316, 7317, 7318, 7319. 1 Bina V, Chantepie P, Deroin V, Frank G, Kommel K, Kotynek J and Robin P (2012) ESSnet-CULTURE - European Statistical System Network on Culture. Report, Luxembourg: European Union. Available at: https://ec.europa.eu/assets/eac/culture/library/reports/ess-net-report_en.pdf 2 Dent, T., Comunian, R., Conor, B., Pica V., Wilson N. and Burlina, C. (2020) Creative and Cultural Workforce in Europe Statistics Report. DISCE Publications. Published Online: https://disce.eu/wp-content/uploads/2020/05/DISCE-Report- D3.2.b.pdf 4 Valimi moodustamisel kasutatakse küll 4-kohalisi koode, kuid analüüsiks kasutatakse tabelis väljatoodust veelgi täpsemaid EMTAK (5-kohalist) jaotust ning detailsemat (5-kohalist) ametite klassifikatsiooni. 5  Uuring “Loometöö tasustamine Eestis ja loomepalkade mõju hindamine” (248573) TEHNILINE KIRJELDUS 1. RAKENDUSUURINGU EESMÄRK JA TAUSTAINFO 1.1. Eesmärk ja seosed strateegiatega Vajadus uuringu järele tuleneb kultuuri arengukavast 2021-2030 (punktid 1.2 - 1.5), milles on eesmärgina sõnastatud töö väärikas tasustamine. Strateegias on sihiks seatud muuhulgas loomepalkade meetmete mahu suurendamine tööturutõrkega valdkondades, sh kunstniku- ja kirjanikupalga saajate arvu tõstmine (1.5).1 Alates 2016. aastast on Eestis makstud kokku 64 kunstnikule ja kirjanikule 3-aastast loomepalka. Eksperimendina loodud sekkumise eesmärk on olnud lahendada kultuurivaldkondade erineva ülesehituse ja rahastamise kontekstis kujunenud ebaõiglust loometöö tasustamisel. Riigile on tehtud ettepanekuid meedet laiendada – tõsta palgasaajate arvu ning kaaluda instrumendi rakendamist teistesse loomevaldkondadesse. Kultuuriministeerium soovib saada ülevaadet sellest, kuidas on professionaalne loometöö eri kultuurivaldkondades tasustatud, milline on riigi rahastuse roll loometöö korralduses, kas ja millistes kultuurivaldkondades ning millises mahus kimbutab tööturu tõrge (tööandjate või püsiva tasustatud loometöö tegemise võimaluste vähesus või puudumine). Uuringu eesmärgiks on hinnata, millised võiksid tulevikus olla loometöö rahastamise aluspõhimõtted valdkondade üleselt ja millised riigi täiendavad sekkumised oleks kultuuri mitmekesisuse ja jätkusuutlikkuse huvides vajalikud. Uuringu raames soovime hinnata ka kunstniku- ja kirjanikupalga mõju perioodil 2015-2021 ja selle saajate arvu suurendamise võimalusi perioodil 2023-2030 ning analüüsida loomepalga laiendamise vajadust teistele loomealadele. Uuringu fookuses on Kultuuriministeeriumi valitsemisala loomevaldkonnad nagu need on ära toodud kultuuri arengukavas: arhitektuur, disain, etenduskunstid, film, helikunst, kirjandus, kunst. Loometöö all peame uuringu kontekstis silmas avalikkusele suunatud professionaalset tegevust kultuurivaldkonnas, mille tulemuseks on teos, millele kehtib autorikaitse ning loovisikuks isikuid, kellel sellele teosele tekivad autoriõigused (või kelle loometöö tulemusel vastavad õigused tekivad nende tööandjal). Uuring hõlmab igasugust eespool nimetatud loomealadel tehtavat loometööd sõltumata töösuhte vormist (lepinguline töösuhe, ettevõtlus, vabakutselised jms) ja nii individuaalset kui 1 https://www.kul.ee/kultuur2030 kollektiivset loomingut nii mittetulundus-, era- kui avalikus sektoris. Uuring ei hõlma loovisikute hõivet muudes sektorites, mis ei ole seotud loominguga. Uuring koosneb kolmest osast: 1) Loometöö tasustamise võrdlev analüüs kultuuri alavaldkondade kaupa. Loometöö tasustamise valdkondlike eripärade ja loomevaldkondade hõive ning töökorralduse kirjeldamine, samuti tasu saamise põhimõtete analüüs valdkondade võrdluses; 2) Loomepalga instrumendi korralduse, tulemuslikkuse ja mõju hindamine. Meetme roll kujutava kunsti ja kirjanduse valdkondade loometöö korralduses; 3) Loometöö tasustamise parandusettepanekud. Loomepalga meetme mahu laiendamise vajaduse ning teistel loomealadel rakendamise analüüs, arvestades valdkondade spetsiifikat. Uuringu käigus töötakse välja poliitikasoovitused ja ettepanekud. Poliitikasoovitused aitavad tellijat leida viise loometöö proportsionaalseks ja õiglaseks tasustamiseks eelpool nimetatud loomealadel, kujundada loovisikute toimetulekut toetavat kultuuripoliitikat ning annavad sisendi ka kultuuriprofessionaalidele – nii tööandjatele kui loovisikutele – koostöö paremaks korraldamiseks. 1.2. Taustainfo, varasemad uuringud Professionaalne kultuur põhineb loometööl, loovisikute süsteemsel panusel, kas individuaalse või kollektiivse teose sündi. Loomevaldkondade toimimine, teoste olemus, rakenduslikkus ja avalikuks saamise vormid on väga erinevad, samuti on erinev loometöö tasustamine, klassikalises mõttes tellija või kliendi olemasolu või puudumine. Eesti kultuurielu on Euroopa keskmisega võrreldes institutsionaalsem. Eesti loomevaldkondades töötab Euroopa keskmisest enam inimesi (2019. aastal Eestis 5,1% kõikidest hõivatutest vs 3,7% Euroopas). Vabakutseliste (iseendale tööandjate) osakaal on Eestis aga väiksem (19% kultuurivaldkonnas hõivatutest Eestis vs 32% Euroopas). Samas teevad Eestis mitmes alavaldkonnas suurema osa loometööst iseendale tööandjad. Kirjaniku- ja kunstnikupalk (edaspidi loomepalk) algatati Kultuuriministeeriumis eksperimendina koostöös loomeliitudega. Kunst ja kirjandus on väheinstitutsionaliseerunud valdkonnad, kus töötavad valdavalt vabakutselised loovisikud. Üksikud honorarid ja teoste või õiguste müük ei taga enamikele kirjandus- ja kunstiprofessionaalidele äraelamist oma loomingust. Loometööst saadav sissetulek on nendes valdkondades ebaregulaarne ega taga sotsiaalkindlustust (pensionikindlustust, töötukassa hüvitisi või ravikindlustust) ei praegu ega tulevikus. Kunstniku- ja kirjanikupalga eesmärk on rahastada loominguliselt aktiivseid tippautoreid. Loomepalgaga ei kaasne täiendavat tellimust (nt rohkem teoseid). See on ette nähtud loometööle pühendumiseks ja plaanide elluviimiseks. Loomepalgasaajatele ei kirjutata ette kohustusi loominguga tegelemisele lisaks. Meetme eesmärk on olnud tagada ala aktiivsetele tippudele tasu, mis oleks pikemaajalisem kui nt Kultuurkapitali stipendiumid ning millega kaasneksid sotsiaalmaksu tasumisest tulenevad tagatised. Praegu on ühe kunstniku- või kirjanikupalga kestvus loovisikule kolm aastat ning seda maksab vastava eriala loomeliit Kultuuriministeeriumi rahastusel. Konkurents palgale on olnud läbi aastate tihe. Taotlejaid oli on olnud 10 korda rohkem kui saajaid. Palgasaajate valikukriteeriumid on kokku lepitud palka maksvate loomeliitude ja ministeeriumi vahel. Valiku tegemisse on kaasatud valdkonna organisatsioonide esindajaid. Ministeeriumi esindajad protsessis osalenud ei ole. Iga aasta lõpus kirjutavad palgasaajad loomeliidule vabas vormis tegevusaruande, mis esitatakse ka ministeeriumile. Loomepalga meede tehti eelhindamiseta, kuna vajadus oli kultuurieelarve kontekstis silmatorkav ning eksperimendina sündinud algatus ei ole väga mahukas. Kultuuriministeerium ei ole siiani selle algatuse tulemusi analüüsinud ega meedet eelarveprotsessi või strateegilisse planeerimisse eraldi hõlmanud. Süsteemselt ei ole seni hinnatud palkade valdkondlikku mõju, samuti palgasaajate toimetulekut ega nt palgal olemise perioodi optimaalsust. Samuti ei ole loomepalga saajaid seni käsitletud kõrgharidusega kultuuritöötajate arvestuses palgavahendite eelarveprotsessis. Tegemist on kultuuripoliitilise erandiga, mille staatus ja strateegiline positsioon on seni selgelt määratlemata. Nüüdseks on tehtud ettepanek luua loomepalga meede ka nende erialade vabakutselistele, kus probleem ei ole turutõrkest tulenev tasuta loometöö, vaid suuremahuliste loometööde vahelised pikad pausid ning vajadus stabiilse toetuse abil järgmiste teoste loomiseks valmistuda (nt filmirežissöörid, heliloojad, interpreedid). Nende valdkondade loometöös ei ole mahukate projektide ettevalmistus või ka järeltegevused tihti tasustatud. Riigiasutuste üleselt on sõlmitud kultuuritöötaja palgamiinimumi kokkulepped, mis tagavad ka riigipalgaliste loovisikute stabiilse sissetuleku. Ühe eelmise kümnendi keskse kultuuripoliitilise eesmärgina tõsteti kultuuritöötaja palgamiinimum riigi keskmisele küllalt lähedale (2022. aastal on see 1400 eurot, palk tõusis aastatel 2013-2020 56,2%).2 Selline palgatõus on olnud garanteeritud ainult juhul, kui tööandja on otseselt riik (riigi asutus). Loovisikute hõivemustrid ja tööandjate omandivormist ning rahastusest tulenevad võimalused on valdkondade sees väga erinevad. Nn institutsionaliseerunud valdkondades on riigi rahastusel hõivatud kümneid või ka sadu loovisikuid (teatrid, orkestrid), kellele on stabiilselt tagatud vähemalt kultuuritöötaja miinimumpalk. Kohalike omavalitsuste panus loovisikute hõivesse on eeldatavalt väiksem (vastav statistika puudub), samuti ei ole palgad alati riigi kokku lepitud miinimumidega võrreldavad. Era- ja kolmanda sektori vormis tegutsejatele töötasu miinimumi riik tegevuste ega projektide rahastamisel ei garanteeri. Projektipõhise kollektiivse loomingu puhul on avaliku rahastuse maht üldjuhul selline, et otseselt töötamise aja eest saadav tasu saaks olla proportsionaalne ja piisav (filmivaldkond, etenduskunstid, helikunst), kuid üldjuhul on katmata ettevalmistus- ja järeltegevuste puhul tehtav töö. Eeldame et loometöö tasustamisega on rohkem probleeme n-ö individuaalaladel. Teatud loovisikutele tagavad sissetuleku, kas tellimused või autoritasud (nt suur osa arhitektuurist, teatud osa disainist ja muusikast, harvadel näidetel kunst ja kirjandus). Hinnanguliselt tehakse 2 https://www.kul.ee/media/3203/download lk 27 aga hulk loometööd Eestis ka tasuta või nt stipendiumide toel. Täpsem ülevaade loometöö tasuvormidest ja -mahtudest hetkel puudub. Loometöö tasustamise, loovisikute staatuse ja sotsiaalkindlustuse teemal on mitmeid raporteid ning soovitusi koostatud rahvusvaheliselt, Euroopa Liidu tasandil eriti COVID-19 pandeemia järel ja seoses Euroopa Nõukogu kultuuriprogrammi eesmärkidega 2019-2022. Nt Panteia ja Euroopa Liidu ekspertide uuring3 kirjeldab loovisiku staatust, töötingimusi ja karjäärimustreid sektoriüleselt kõigis liikmesriikides. Euroopa komisjoni ja kultuurisektori dialoogiplatvormi raport4 soovitab sõnastada üle-Euroopalise ühiseid põhimõtteid ning kirjeldab parimaid praktikaid liikmesriikides. UNESCO avaldas 2019 uuring5, mis samuti võttis loovisikute seadusandliku määratlemise konteksti kõrval fookusesse nii nende majandusliku toimetuleku, sotsiaalsed garantiid, piiride ülese mobiilsuse, digikultuuri väljakutsed kui põhiõiguste küsimused ÜRO liikmesriikides. Valminud on ka sektoripõhiseid käsitlusi ja käsiraamatuid.6 Mõttekoja Praxis 2021. aastal läbi viidud uuring vabakutseliste toimetulekust Eestis sedastab, et vabakutseliste olukord on institutsionaliseerunud kultuuritöö tegijatega võrreldes prekaarne ja ebavõrdne.7 Kultuuriministeerium on uuringust lähtuvalt alustanud loovisikute ja loomeliitude seaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse (LLS VTK), Selle eesmärk on lisaks sotsiaaltagatiste kättesaadavusele teha kindlaks ka loometöö tasustamise puudujäägid ning kirjeldada võimalikud sekkumised poliitikakujundamise tasandil läbi täiendavate toetuste või muude meetmete. Käesolev uuring on vajalikuks sisendiks sellesse protsessi. 2021-22 viisid Kultuuriministeeriumi tellimusel Ernst & Young Baltic AS ja Balti Uuringute Instituut MTÜ läbi loomevaldkondade kestlikkuse uuringu, mis kirjeldab valdkondade toimemudelid ning analüüsib nende kestlikkuse tegureid ja arengustsenaariume.8 Uuringust ilmneb, et riigipoolsete toetuste rõhk on loometegevusel ja loovisikute toetamisel, samuti teoste esitamise ja levitamise etapil. Kultuurivaldkonna osakaal riigieelarves on selle uuringu hinnangul pisut alla 1% SKP-st, kuid valdkonna väärtusloome küünib 3%-ni SKP-st.9 Rõhutatakse, et arvestades kultuurimaastikul hõivatud inimeste arvu, ootavad loomevaldkonnad kultuuri rahastuse mahu kasvu. 3 Panteia 2020. “The status and working conditions of artists and cultural and creative professionals” 4 Voices of Europe 2021. “Status and Working Conditions for Artists, Cultural and Creative Professionals” 5 UNESCO 2019. “Culture& working conditions for artists. Implementing the 1980 Recommendation concerning the Status of the Artist” 6 Nt “The Future of Work in the Media, Arts & Entertainment Sector: Meeting the Challenge of Atypical Working” (2016) või “The Ultimate Cookbook for Cultural Managers - Social Security in an International Context” (Pearle, 2021) 7 Koppel, K., Masso, M., Arrak, K., Michelson, A. (2021). Vabakutselised loovisikud, nende majandusliku toimetuleku mudelid ja sotsiaalsete garantiide kättesaadavus. Mõttekoda Praxis. https://kul.ee/uuringud#vabakutselised-loovi 8 Loomevaldkondade kestlikkus (Läbiviijad: Ernst&Young AS ja Balti Uuringute Instituut OÜ) https://kul.ee/uuringud#loomevaldkondade-uur 9 2020. a riigieelarve seletuskirja tabeli 15 järgi oli Kultuuriministeeriumi 2020. a kõigi tegevuste planeeritud eelarve 255 903 000 eurot, mis oli 0.9% SKPst. Samas keskvalitsuse kulutused kultuurile vabale ajale, kultuurile ja spordile on al 1995. a olnud ca 2% https://data.oecd.org/chart/6v6H Loometöö tasustamise uuringut varem Eestis tehtud ei ole. Praxise vabakutseliste uuring (2021) ning Ernst&Young’i loomealade jätkusuutlikkuse uuring (2022) aitavad konteksti luua, kuid kummagi skoopi ei kuulunud spetsiifiliselt loometöö tasustamise ega loomepalkade mõju küsimused.10 Sarnasel teemal on varasematest uuringutest võimalik esile tõsta laulu- ja tantsupeo protsessi juhendajate toimetuleku analüüsi Praxiselt.11 Konjunktuuriinstituut on 2022. aastal taas valmis saamas loomemajanduse kaardistust, mis on varem koostatud 2013 ja 2018 ning kirjeldab käesoleva uuringu fookuses olevaid loomevaldkondi ettevõtluse kontekstis, kuid ei keskendu eraldi loometööle. 2. UURINGU METOODIKA 2.1. Uurimismetoodika Pakkuja esitab pakkumuses enda nägemuse uuringu teostamiseks sobivaimatest metoodikatest ning tegevustest ja põhjendab nende eeliseid (max 2 A4 lk). Selle aluseks tuleb võtta eelpool kirjeldatud rakendusuuringu eesmärgid ja taustainfo, et oleks võimalik saada vastused allpool loetletud uuringu ülesannetele ja uurimisküsimustele ning jõuda soovitud tulemusteni. Lõplik metoodika täpsustakse ja kohandatakse tellija ja uuringu läbiviija koostöös avakohtumisel vastavalt vajadusele ja lähtudes uuringu põhieesmärgist. Metoodika peab võimaldama teostada järgmisi ülesandeid: 1. Kirjeldada loometöö-turgu ja selle tõrkeid uuringu fookusvaldkondade võrdluses, kasutades raamistikku, mis arvestab alavaldkondade spetsiifikat (avalik rahastamine, institutsionaliseeritus, loometöö eripärad, arenguvajadused). Valik näitajaid:  loometöö iseloom (nt kollektiivne vs individuaalne; objekti- vs protsessikeskne; lühi- vs pikaajaline jne);  aktiivsete loovisikute hinnanguline arv valdkondade võrdluses ja tegevusvormid;  loometöökohtade ning tööandjate arv valdkondade võrdluses;  loometöö tasustamise allikad ja tasu suurust mõjutavad tegurid (piletitulu, teoste müük, teenuste müük jms);  loometöö avalik rahastus, selle maht, vorm ja rahastamist mõjutavad tegurid;  autoritasu osakaal loometöö tasustamisel (litsents);  loometöö eest saadavad sissetulekud (vorm, regulaarsus jms), sh sotsiaalsete tagatiste hõlmatus;  loometöö tasustamise praktikad, sh tööandjate hoiakud. 10 Koppel, K., Masso, M., Arrak, K., Michelson, A. (2021). Vabakutselised loovisikud, nende majandusliku toimetuleku mudelid ja sotsiaalsete garantiide kättesaadavus. Mõttekoda Praxis. / Loomevaldkondade kestlikkus (Läbiviijad: Ernst&Young AS ja Balti Uuringute Instituut OÜ; Rahastajad: Kultuuriministeerium ja ETAg RITA II programm) 11 Ester, J., Masso, M., Koppel, K., Vainre, M. ja Nuiamäe, M. 2019. Rahvatantsurühmade, rahvamuusikakollektiivide, kooride ja orkestrite finantsmajandusliku olukorra ning juhendajate sotsiaalse kindlustatuse analüüs: uuringuaruanne. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis.  2. Hinnata kunstniku- ja kirjanikupalga meedet mõju hindamise metoodika abil (vajalikkus, asjakohasus, tõhusus, tulemuslikkus, jätkusuutlikkus). Mõju hindamise metoodika võtab kokku joonis 1. Muuhulgas peaks olema võimalik:  analüüsida loomepalga taotlejate ja palga saajate kogemust (sh meetme korraldus, taotlemise lihtsus, otsuste ja tagasiside põhjendatus, palga maksmise protsess);  hinnata loomepalga rolli ja jätkusuutlikkust loometegevuse toetamisel (sh loovisikute toimetulek negatiivse otsuse või palga lõppemise korral);  hinnata loomepalkade maksmise süsteemi administratiivset korraldust. 3. Analüüsida loomepalga meetme laiendamise vajadust kunsti ja kirjanduse valdkonnas ning rakendamise võimalusi teistel loomealadel (arhitektuur, disain, etenduskunstid, film, helikunst) ning anda vastavaid põhjendatud soovitusi koos selgitustega, sealhulgas:  loomepalkade meetme valdkondlik ülesehitus ning lähtekohad ja kriteeriumid meetme arendamiseks;  loomepalkade optimaalne arv valdkondade lõikes;  loomepalga kestvus ja järgnevus, palga suurus;  ettepanekud loomepalga meetme korraldamiseks ning palgasaajate valiku kriteeriumide täiendamiseks;  võimalike alternatiivsete sekkumiste ettepanekud. Joonis 1. Mõju hindamise aspektid Uuring kombineerib kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid uurimismeetodeid ja -tehnikaid, mida kirjeldab ja põhjendab pakkuja oma pakkumuses. Sihtrühmad, kellest pakkuja moodustab valimi, on vähemalt:  kunstniku- ja kirjanikupalga saajad;  loomepalka taotlenud, aga mitte saanud kunstnikud ja kirjanikud;  kõigi loomealade tööandjad (kultuurikorraldajad);   kõigi loomealade loovisikud (loometöötajad);  poliitikakujundajad. Kuivõrd kultuurieelarve ülesehitus ja valdkondade erinev toimeloogika ei võimalda andmepõhiselt kiirelt hinnata loometöö tasustamise osakaalu avalikus rahastuses, on eelnevalt vajalik vastavate võrdlusaluste kujundamine, et analüüsida loomepalga instrumendi kohaldatavust või muude sekkumiste vajalikkust. 2.2. Uurimisküsimused Järgnevalt on välja toodud valik uurimisküsimusi, millele otsitakse uuringu tulemusena vastuseid. Pakkuja võib neid kohandada või lisada uusi põhjendatud küsimusi uuringu eesmärgist lähtuvalt. Uurimisküsimuste lõpliku sõnastuse ja arvu otsustavad tellija ja uuringu läbiviija hankelepingu täitmise käigus. Loometöö tasustamine – valdkondade võrdlus ja arenguvajadused:  Milline faktor mõjutab vastavas valdkonnas loometöö tasustamist enim?  Kui suur on palgatöö osakaal, kui palju makstakse muid tasusid / tehakse tehinguid?  Kui palju loometööd tehakse valdkonniti juriidiliste isikute poolt? Kui palju maksavad need juriidilised isikud tööjõumakse?  Milline on valdkonna loometöö tasustamise praktika, kas on kokkuleppelisi miinimumtariife, kas saab hinnata keskmise tasu suurust (nt ühe kuu täistööajale taandatuna)?  Millistes lepinguvormides tehakse loometööd? Kas ja kuidas tekivad sotsiaalsed garantiid?  Kui pikk on tasustatud loometöö periood ajutiste/ebaregulaarsete töösuhete korral (ühe projekti/töösuhte lõikes)?  Millised on loometöö tasustamise mustritega seotud suurimad riskid loovisikute vaates valdkonniti?  Millised on loometöö tasustamisega seotud suurimad arenguvajadused ja - võimalused valdkondade lõikes? Loomepalga meetme mõju:  Milline on olnud kirjaniku- ja kunstnikupalga meetme mõju vastava loomevaldkonna arengule ja toimepidevusele?  Milline on olnud loomepalga saamise mõju palgasaaja loomingulisele aktiivsusele?  Milline on olnud palgasaajate hinnangul nende toimetulek enne palga saamist ja peale palga lõppu?  Kuidas hindavad palgasaajad loomepalga meetme korraldust?  Kuidas hindavad palga taotlejad meetme korraldust, otsuste läbipaistvust, tagasisidet?  Kas loomepalkade maksmise korraldus on mõistlik (sh vastava loomeliidu hinnangul)? Loomepalkade meetme arendus:  Millistes valdkondades ja miks tuleks rakendada loomepalga süsteemi?  Milline on riigi rahastatud loomepalga saajate põhjendatud ja optimaalne arv valdkonniti?  Kui pikk peaks olema ühe loomepalga periood, kui suur palk? Kas selles osas on valdkondade vahel erisusi?  Millised peaksid olema loomepalga määramise tingimused ja kriteeriumid?  Milline peaks olema loomepalkade maksmise korraldus? 2.3. Andmed Andmed, millele tellija tagab vajadusel uuringu läbiviijale juurdepääsu, on:  Loomeliitude aruandlus (loometoetused ja -stipendiumid) ning anonümiseeritud registriandmed liitude liikmete kohta.  2020-21 kriisiabi toel jagatud täiendavate loometoetuste anonümiseeritud andmed.  Loovisikute ja loomealade uuringute andmebaasid.  Riigi kultuuritöötajate statistika.  Kirjaniku- ja kunstnikupalga taotlemise statistika ning aruandlus aastatest 2015-2021.  Kultuuriministeeriumi tegevustoetuste ja taotlusvoorude koondandmed alates 2019. aastast ning vajadusel varasemad andmed süstematiseerimata kujul.  LLS VTK kaasamise käigus koostatud materjalid.  Uuringu teostamiseks vajalikud kontaktid.  Muud Kultuuriministeeriumi käsutuses olevad asjakohased avalikud andmed.  Vajadusel kasutatakse analüüsis Statistikaameti andmeid statistikatööst „Tööandja kulused töötajatele 2021,“12; andmetele ligipääsu taotleb tellija peale lepingu sõlmimist ja avakohtumist töö teostajaga. Eesti Kultuurkapitali toetuste ja stipendiumide andmete saamiseks suhtleb uuringu läbiviija andmete omanikuga. Registriandmete kasutamise vajadusel on tellija valmis uuringu läbiviija sisendi alusel hankima soovitud andmed ise. 2.4. Tulemused Selgitatakse välja, kuidas on Eestis eri loomevaldkondades korraldatud loometöö ja selle tasustamine, milline on riigi panus ja sellega seotud suuremad ohukohad või vajakajäämised. 12 Loe statisikatöö kohta siit https://www.stat.ee/et/statistika-too/tooandja-kulutused-tootajatele-2021 ja kogutavate andmete kohta siit: https://www.stat.ee/sites/default/files/kysimustikud/2021/21103109021_Aruandevorm_PDF- failina_et.pdf Luuakse soovituslik maatriks loometöökohtade profiili, töösuhete stabiilsuse ja tasu maksmise tingimuste osas valdkondade lõikes, mis võtab arvesse loomingulise töö kõiki etappe (sh ettevalmistus, järeltegevused) ja vorme (nii lepingulised töösuhted kui töö ettevõtjana, teenusepakkumine juriidilise isikuna jms) loovisikute vaates. Töötatakse välja soovitused kultuuripoliitika kujundamiseks loometöö tasustamise osas, mis tagaks valdkondliku mitmekesisuse ja loomealade kestliku arengu ning lähtuks valdkondlikest eripäradest ja vajadustest ning tagaks loovisikute õiglase tasustamise ning sotsiaalsete garantiide kättesaadavuse. Tehakse ettepanek loomepalkade süsteemi arendamiseks, selgitades välja meetme maht, palgasaajate optimaalne arv ning hõlmatud loomeerialade ring. Pakutakse välja ja põhjendatakse võimalike alternatiivsete või täiendavate sekkumiste vajadust ja võimalusi loomepalga meetme ja kultuuritöötaja miinimumpalga kokkuleppe kõrval väheinstitutsionaliseerunud loomealade vaates. Selgitatakse, millised on mittetulundusliku, avaliku ja erasektori koostöövõimalused, kas eksisteerib alternatiivseid loometöö rahastamise võimalusi, mis on täna alakasutatud. Uuring on sisendiks loovisikute ja loomeliitude seaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse protsessile. Uuringu tulemustele toetudes töötab Kultuuriministeerium ühe võimaliku rakendusena välja loomepalkade meetme määruse, täpsustades selle rahastamise alused, tingimused ning sihtrühma. 3. NÕUDED ARUANDLUSELE, METOODIKARAPORTILE, TULEMUSTE ESITLUSELE, INFOGRAAFIKALE JA POLIITIKASOOVITUSTELE 3.1. Nõuded aruandlusele Uuringu protsessi käigus koostatakse üks vahearuanne ja uuringu lõpparuanne. Vahearuandesse koondab töö teostaja vähemalt ülevaate kogutud kvantitatiivsetest ja kvalitatiivsetest andmetest. Samuti sisaldab vahearuanne esialgset versiooni loomepalkade mõju hindamisest ning loometöö korralduse ja tasustamise võrdlevat kirjeldust kultuurivaldkondade lõikes. Uuringu lõpparuanne sisaldab lõplikku analüüsi kõigil uuringu teemadel ning selle põhjal koostatud poliitikasoovitusi ja ettepanekuid. Seosed rahvusvaheliste poliitikate või praktikatega on teksti seotud vajaduspõhiselt – uuringus tehtavate ettepanekute ja soovituste põhjendamiseks. Võrreldakse kõigi kultuuri loomevaldkondade loometöö tasustamise korraldust võttes arvesse valdkondade eripärasid, kirjeldatakse ilmnenud probleemid ning tehakse ettepanekud loometöö õiglasemaks tasustamiseks vajalikeks sekkumisteks. 3.2. Nõuded metoodikaraportile Raport annab ülevaate, milliste meetoditega – ja miks just nendega – on andmeid analüüsitud / teemat uuritud. Samuti on metoodikaraportis selgitatud valimite moodustamise ning andmete hankimise ja töötlemise põhimõtteid. 3.3. Nõuded tulemuste esitlusele ja infograafikale Uuringu lõppraport sisaldab teksti kõrval ka selgeid, loetavaid ja visuaalselt haaravaid illustratsioone ning infograafikat, mis võimaldavad uuringu võtmeküsimusi paremini mõista. Illustratsioonide ja infograafika maht sõltub töö teostaja valitud metoodikast ja raportile valitud formaadist, kuid minimaalselt võiks lõpparuanne sisaldada nelja joonist/illustratsiooni, mis täiendaks vastavalt kunstniku- ja kirjanikupalga mõjuanalüüsi (nt osapoolte rahulolu, meetme mõju valdkonnale vms), kultuurivaldkondade loometöö korralduse ja tasustamise võrdlust (loometöö vormid, stabiilsus, keskmised tasud, tasude regulaarsus vms) ning “valgeid laike” või tööturu-tõrkeid, mille võimalikuks lahenduseks oleks loomepalga meetme laiendamine (või muu uuringu tulemusel eelistatud lahendus). Samuti esitatakse uuringu lõpparuandega koos loometöö tasustamise raamistik või maatriks visualiseeritud kujul, mille abil on võimalik lihtsalt jälgida, milliste erialade ja milliste osapoolte andmete põhjal uuring on koostatud. Tellija jaoks on tähtis, et infograafika kajastaks ka avaliku rahastuse panust loometöö tasustamisel, seda kas eelpool kirjeldatud illustratsioonide raames või eraldi visualiseerituna. 3.4. Nõuded poliitikasoovitustele Uuringu kolmandast osast lähtuvalt koostatakse eri kultuurivaldkondade loometöö spetsiifikat, rahastamist ning tööturutõrke olemasolu (või puudumist) arvestavad poliitikasoovitused. Poliitikasoovitused ja ettepanekud peavad olema selgitatud ja põhjendatud ning toetuma selgelt uuringu analüüsile. Soovitused peavad olema esitatud prioriteetsuse järjekorras, lähtudes tänase kultuuripoliitika hetkeseisust ja strateegilistest sihtidest ning loomevaldkondade võrdse (võrreldava) kohtlemise põhimõttest. Soovitused peavad sisaldama ka lühidat hinnangut nende teostatavusele, sh mõju eelarvele. Poliitikasoovituste põhjal täiendab Kultuuriministeerium LLS VTK-d ning need on sisendiks ka valdkondlikele huvikaitse- ja esindusorganisatsioonidele, loovisikute esindajatele ja poliitikakujundajatele ning -rakendajatele omavahelises dialoogis. Poliitikasoovitused peavad kindlasti sisaldama ettepanekuid loomepalkade süsteemi tuleviku suhtes – kas selle laiendamise, arendamise või muutmise osas, vastavalt uuringu tulemustele ning lähtudes kultuurieelarvest, eri loomevaldkondade vajadustest ja loometöö rahastamise üldpildist. Kultuurivaldkondade võrdlusest lähtudes tehakse võimalusel ettepanekud loometöö tasustamise rahastusallikate mitmekesistamise või ümberkorralduse suhtes, mis lähtuks loomevaldkondade toimimise eripäradest ning ka võimalike alternatiivsete rahastusallikate kaasamise võimalustest või praktikate muutmise vajadusest. 3.5. Uuringu läbiviimise etapid ja eeldatav ajakava Uuringu läbiviimine on laias laastus jaotatav viieks osaks: I dokumendianalüüs ja andmete kogumine; II intervjuud ja fookusrühmad; III andmete analüüs, valdkondade võrdleva kirjelduse koostamine; IV poliitikasoovituste ja rakenduslike ettepanekute koostamine; V andmete ja soovituste valideerimine, visualiseerimine ja aruande koostamine. Eeldatav ajakava: 2022 II kvartal hanke väljakuulutamine, lepingu sõlmimine, avakohtumine ja töö alustamine. 2022 III kvartal töö andmetega, kvalitatiivsed küsitlused, valdkondade võrdlev kirjeldus, esmane analüüs, vahearuanne ja kvalifitseerimine. 2022 IV kvartal poliitikasoovituste ja ettepanekute koostamine, valideerimine, täpsustused, visualiseerimine, lõpparuande vormistamine, üleandmine ja tulemuste avalikustamine. Hankelepingu täitmise kavandatav kestus on 8 kuud (eeldatavalt juuni 2022 kuni jaanuar 2023), sh uuringu läbiviimiseks ja tulemuste vormistamiseks on arvestatud 6 kuud (eeldatavalt juuli kuni detsember 2022; juuni 2022 on arvestatud hankelepingu sõlmimise järgseks avakohtumiseks ja uuringu ettevalmistavateks tegevusteks ning jaanuar 2023 lepingu lõpetamisega seotud tegevusteks, sh töö üleandmise-vastuvõtmise lõppakti vormistamiseks). Juhul, kui lepingu sõlmimise viibimise tõttu, sh tulenevalt riigihankega seonduvatest võimalikest vaidlustus- ja kohtumenetlustest, ei osutu võimalikuks lepingu täitmisega alustamine nimetatud ajal, alustatakse lepingu täitmist hankija poolt nimetatud kuupäeval, pärast viivitust põhjustanud asjaolu äralangemist. Sellisel juhul lükatakse vajaduse korral lepingu lõppkuupäeva edasi perioodi võrra, mille osas lepingu täitmisega alustamine viibis.  Andmekaitse Inspektsioon Tatari 39 Tallinn 10134 _____________________ (taotluse esitaja) TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse paragrahvis 6 sätestatust palun anda luba isikuandmete töötlemiseks isiku nõusolekuta x uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti x Uuringu nimi Rakendusuuring “Loometöö tasustamine Eestis ja loomepalkade mõju hindamine” (viitenumber 248573). Leping sõlmiti 30.06.2022. A. Selgitage lühidalt, miks on isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks: Kultuuriministeerium on algatanud rakendusuuringu, mille abil soovib saada ülevaadet, kuidas on professionaalne loometöö eri kultuurivaldkondades tasustatud, milline on riigi rahastuse roll loometöö korralduses1, kas ja millistes kultuurivaldkondades ning millises mahus eksisteerib tööturu tõrge (tööandjate või püsiva tasustatud loometöö tegemise võimaluste vähesus või puudumine). Uuringu eesmärgiks on hinnata, millised võiksid tulevikus olla loometöö rahastamise aluspõhimõtted valdkondade üleselt ja millised riigi täiendavad sekkumised oleks kultuuri mitmekesisuse ja jätkusuutlikkuse huvides vajalikud. Uuringu raames soovime hinnata ka kunstniku- ja kirjanikupalga mõju perioodil 2015-2021 ja selle saajate arvu suurendamise võimalusi perioodil 2023-2030 ning analüüsida loomepalga laiendamise vajadust teistele loomealadele. Uuring on oluliseks sisendiks kultuuripoliitika kujundamisesse, milleks täna puuduvad piisava täpsusega andmed. Registriandmete analüüs võimaldab saada objektiivset ülevaadet loovisikute sissetuleku allikate kohta ja vastuseid põhilistele uurimisküsimustele, mis on seotud loometöö tasustamisega Eestis. Ilma isiku tuvastamist võimaldavate andmete kasutamiseta riiklikest registritest ja andmekogudest2 ei ole võimalik uuringu eesmärke saavutada. 1 Uuringu fookuses on Kultuuriministeeriumi valitsemisala loomevaldkonnad: arhitektuur, disain, etenduskunstid, film, helikunst, kirjandus, kunst. Loometöö all peetakse uuringu kontekstis silmas avalikkusele suunatud professionaalset tegevust kultuurivaldkonnas, mille tulemuseks on teos, millele kehtib autorikaitse ning loovisikuks isikuid, kellel sellele teosele tekivad autoriõigused (või kelle loometöö tulemusel vastavad õigused tekivad nende tööandjal). 2 Töötamise registri andmed, Maksu- ja Tolliameti tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustusmakse deklaratsiooni (TSD -vormi) andmed, Äriregistri ja Eesti Hariduse Infosüsteemi andmed, Statistikaameti andme, jne.  Kultuuri- ja sotsiaalpoliitika eest vastutavatel ministeeriumidel ei ole piisavalt informatsiooni, et langetada tõenduspõhiseid ja andmetele tuginevaid otsuseid, mis aitaksid parandada loovisikute toimetulekut. Sellist ulatuslikku ja esinduslikku teavet poliitikakujundamiseks võimaldab koguda siinse rakendusuuringu käigus kavandatud (1) isikupõhiste registriandmete analüüs ning (2) küsitlusuuring. Seejuures ei pakuks ainult küsitlusuuringu tegemine piisava tõenduspõhisusega teavet, kuna ei ole tagatud ei küsitluse vastamismäär ega seeläbi ka esinduslikkus, mistõttu on täiendavalt oluline analüüsida isikupõhiseid registriandmeid. Samuti ei ole võimalik küsida kõiki töötamisega seonduvaid detaile, mis võivad olla vastajale keerukas täita ning mille kohta registriandmed võimaldavad usaldusväärsemaid andmeid, ning seetõttu keskendutakse küsimustikus peamiselt erinevate hinnangute küsimisele. Muuhulgas on registriandmed (valimi põhjal moodustatud anonüümne kontaktide loetelu) vajalikud ka küsitlusuuringu läbiviimiseks, et sihtgrupini jõuda. B. Selgitage ülekaaluka avaliku huvi olemsaolu (näiteks edasiste strateegiate ning stsenaariumite kujundamine ühiskonnaheaolu muutmiseks; uued teadmised inimese, ühiskonna ja nende vastastikuse toime kohta; kuidas teadustulemusi on võimalik rakendada inimeste elu, tervise ja vabaduse kaitseks, heakskiidetud teadus- või arendusprojekt): Kultuuri arengukava 2021-2030 sätestab punktides 1.1-1.5 rea eesmärke tugeva ja toimiva kultuurielu tagamiseks vajalike palgatingimuste, vabakutseliste toimetuleku ja loometoetuste ajakohastamise osas, mille saavutamiseks peab läbi viima põhimõttelisi poliitikamuudatusi. Kultuuriministeerium on alustanud näiteks loovisikute ja loomeliitude seaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsuse (VTK) ettevalmistamist, mis on pikk, kaasamist ja andmete analüüsi hõlmav protsess. VTK algatamise üheks lähtekohaks on Praxise läbi viidud uuringu “Vabakutseliste loovisikute toimetulek ja sotsiaalsed garantiid3” andmed ja poliitikasoovitused. See uuring võttis vaatluse alla vabakutselised (iseendale tööandjad) kultuurivaldkonnas ning nende spetsiifilised probleemid. Käimasolev loomepalkade uuring peab vastuseid andma aga loovisikute kohta kõigis töövormides ning andma soovitusi kultuurieelarve paremaks sihtimiseks, et piisav ja garantiisid tagav tulu oleks loovisikutele nende töö eest tagatud. Võrreldavaid lähteandmeid tasustamise vormi ja tavade kohta ministeeriumil täna ei ole, need tuleb koondada ja analüüsida registriandmete abiga. Töötasud on isikutega seotud seega uuringu edukaks läbiviimiseks ja poliitikakujundamiseks vajalike üldistuste tegemiseks on seega isikuandmete kasutamine möödapääsmatu. Uuringu toel ellu viidavad poliitikamuudatused aitavad ellu viia riikliku strateegia eesmärke ning tagada kultuuri toimepidevust. C. Selgitage, kuidas tagate, et isikustatud andmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Uuringu läbiviija Civitta Eesti AS ei päri registritest andmeid isikut tuvastataval kujul (st nende kätte ei jõua isikukoodid). Uuringu raames isikustatud andmete töötlemine ei kahjusta andmesubjekte, kuna registriandmete ühendamine ei oma mõju isikutele (kelle andmeid koondatakse) ning andmete töötlus ja analüüs toimub isikustamata andmetega. Uuringus ühendatakse eraisikutega infot seotud juriidiliste isikute kohta (näiteks ettevõtte tegevusala jne), kuid samuti tuvastamata kujul, kasutamata äriühingu nimesid. 3 https://www.kul.ee/media/3426/download Tööülesanded andmete töötlemisel on määratletud nii, et kõigi teemadega tegelevad vaid Civitta analüütikud. D. Selgitage, kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani. Andmete edastamine ja täiendamine toimub mitmes etapis. I etapp (valimi moodustamine)  Kultuuriministeerium edastab Statistikaametile isikustatud andmebaasi, kus on kunstniku- ja kirjanikupalga saajad perioodil 2016-2022 ning loomepalka taotlenud, aga mitte saanud kunstnikud ja kirjanikud perioodil 2016-2022.  Statistikaamet täiendab valimit Töötamise registri, Äriregistri, Eesti Hariduse Infosüsteemi jt andmestike põhjal. II etapp (valimi põhjal andmestike moodustamine) Andmestik 1  Kultuuriministeerium edastab Statistikaametile isikustatud andmebaasi, kus on kõikide loo- meliitude andmekoguse 4 kantud loovisikute kohta andmed loomeliitu kuulumise, loome- palga ja loometoetuste kohta.  Statistikaamet täiendab andmebaasi Töötamise registri, Äriregistri jt andmestike põhjal, vt lisa 2 tabel 1.  Statistikaamet anonümiseerib andmestiku, asendades isikukoodi genereeritud unikaalse koo- diga.  Andmebaasi faili saadab Statistikaamet otse uuringu läbiviijale. Andmestik 2  Statistikaamet loob andmestiku valimis olevate isikute e-maili aadressidest (st loetelu ilma ühegi täiendava muutujata, sh ilma Statistikaameti anonüümse ID-ta).  Andmebaasi faili saadab Statistikaamet otse uuringu läbiviijale. Civitta ühendab saadud andmestikud (juhul, kui neid on mitu; v.a. andmestik 2) anonümiseeritud ID alusel. Kirjeldatud viisil ei näe uuringu tellija ega Kultuuriministeeriumi registrite haldajad ühelgi hetkel teiste registrite andmeid, nagu ei näe Civitta sisuandmeid koos tegelike isikukoodidega. Andmepäringu koosseis ja andmete liikumine on täpsemalt kirjas lisas 2. 1. Vastutava töötleja üldandmed5 Täidab taotluse esitaja 1.1 Vastutava töötleja nimi Kultuuriministeerium 1.2 Registreeritus Eesti Teadusinfosüsteemis Jah 1.3 Registrikood või isikukood 70000941 1.4 Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade Kultuuriministeerium (Suur-Karja tn 23, Tallinn Loomeliitude andmekogu URL: https://www.riha.ee/Infos%C3%BCsteemid/Vaata/lla 5 Vastutav töötleja on uuringu läbiviija – taotluse esitaja. Juhul, kui ta kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud ja asutused volitatud töötlejad aadressid 15076) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 1.5 Asu- või elukoha aadress (analoogne Kultuuriministeerium (Suur-Karja tn 23, Tallinn registrikandega) 15076) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 1.6 Kontaktandmed Kultuuriministeerium: +372 628 2222, [email protected] telefon, e-post Maria-Kristiina Soomre, tel: 628 2242, e-post: [email protected] NB! Andmed volitatud töötlejate kohta täidetakse allolevas taotluse lisas nr 1. Täidab taotluse esitaja 2. Teadusuuringu läbiviimise õiguslik alus Vabariigi valitsuse seaduse §62 kohaselt on Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi Kultuuriministeeriumi valitsusalas „kultuuri-, viia. Ei piisa viitest isikuandmete kaitse seaduse § 6-le. kehakultuuri-, spordi- ning muinsuskaitsetöö Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja korraldamine ja kunstide edendamine[…] ning arendustegevuse korralduse seadus ( kui olete registreeritud vastavate õigusaktide eelnõude koostamine“ teadus- või arendusasutus) või teadus- või arendusprojekti avamise otsus, leping vms Kultuuriministeeriumi põhimääruse §7 kohaselt Kultuuriministeerium „suunab ja tellib teadus- ja rakendusuuringuid“ ning „korraldab, koordineerib ja suunab etenduskunstide, muusika, kirjanduse ja kirjastustegevuse, kujutava ja rakenduskunsti, disaini, loomemajanduse, audiovisuaal- ja meedia, muuseumide, raamatukogunduse, rahvakultuuri ja vaimse kultuuripärandi, muinsuskaitse, spordi ja liikumisharrastuse ning lõimumise valdkonna arendamist ja probleemide lahendamist“. Isikuandmete kaitse seaduse §6 kohaselt on lubatud isikuandmete töötlemine teadus- ja ajaloouuringu ning riikliku statistika vajadusteks ning lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil ja nende koostamiseks on täidesaatval riigivõimul õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja andmekogusse ning töödelda saadud isikuandmeid. Lõikest 1 tulenevalt võib isikuandmeid andmesubjekti nõusolekuta teadus- või ajaloouuringu või riikliku statistika vajadusteks töödelda eelkõige pseudonüümitud või samaväärset andmekaitse taset võimaldaval kujul ning enne isikuandmete üleandmist teadus-  või ajaloouuringu või riikliku statistika vajadustel töötlemiseks asendatakse isikuandmed pseudonüümitud või samaväärset andmekaitse taset võimaldaval kujul andmetega. Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 13 lõige 1 punkt 1 kohaselt on kõigi ministeeriumide ülesanded teadus- ja arendustegevuse valdkonnas: 1) oma valitsemisalale tarviliku teadus- ja arendustegevuse ning selle finantseerimise korraldamine, arvestades evalveerimiste tulemusi ning nendega kaasnevaid hinnanguid ja soovitusi. 3. Uuringu tellija Kultuuriministeerium Registrikood: 70000941 Täidetakse, kui uuringut viiakse läbi kellegi tellimusel ja talle Suur-Karja tn 23, Tallinn 15076 edastatakse vaid uuringu tulem Tellija saab endale vaid uuringu tulemuste aruande. Eraldi andmestikku tellijale ei edastata. Aruanne ei sisalda teavet, mis võimaldaks indiviidi tuvastada. 4. Isikuandmete töötlemise eesmärk Antud uuringu eesmärgiks on hinnata: • millised võiksid tulevikus olla loometöö Kirjeldage uuringu eesmärke (ka püstitatud rahastamise aluspõhimõtted valdkondade üleselt hüpoteesi/hüpoteese), mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine ja millised riigi täiendavad sekkumised oleks vajalikud kultuuri mitmekesisuse ja jätkusuutlikkuse huvides; • milline on kunstniku- ja kirjanikupalga mõju perioodil 2015-2021; • millised on kunstniku- ja kirjanikupalga saajate arvu suurendamise võimalused perioodil 2023- 2030 ja loomepalga laiendamise vajadused teistele loomealadele. Uuringu käigus kogutakse nii kvalitatiivseid kui kvantitatiivseid andmeid. Kasutatavad meetodid on:  dokumendianalüüs,  registriandmete analüüs,  küsitlus,  intervjuud ja fookusgrupid,  koosloome töötoad,  valideerimisseminarid. Metoodika kujundamisel on kolm peamist uuringusuunda: loometöö tasustamine – valdkondade võrdlus ja arenguvajadused, loomepalga meetme mõju, loomepalkade meetme arendus. Seega, ajalises määratluses katab uuring ära nii tagasiulatuva vaate,  hetkeolukorra kirjelduse kui ka võimalikud tulevikku suunatud arengud. Üldtemaatilisse raamistikku paigutatuna on loometöö tasustamine laiem vaade ning loomepalk selle kitsam fookusvaldkond. Registriandmete analüüs kaardistab laiemat pilti loomevaldkondade lõikes (põhifookuses on loometöö tasustamine – valdkondade võrdlus ja arenguvajadused) ning on üks olulisemaid sisendeid uuringueesmärkide täitmisse. See võimaldab saada objektiivset ning kõikset ülevaadet valdkonnast ja vastuseid suurele hulgale uurimisküsimutele, mis on seotud just loometöö tasustamise uuringusuuna tagasiulatuva vaate ning hetkeolukorra kirjeldusega. Näited uurimisküsimustest, millele vastamisel tuginetakse peamiselt registriandmetele: • Milline faktor mõjutab vastavas valdkonnas loometöö tasustamist enim? • Kui suur on palgatöö osakaal, kui palju makstakse muid tasusid / tehakse tehinguid? • Kui palju loometööd tehakse valdkonniti juriidiliste isikute poolt? Kui palju maksavad need juriidilised isikud tööjõumakse? • Milline on valdkonna loometöö tasustamise praktika? • Millistes lepinguvormides tehakse loometööd? Kas ja kuidas tekivad sotsiaalsed garantiid? • Kui pikk on tasustatud loometöö periood ajutiste/ebaregulaarsete töösuhete korral (ühe projekti/töösuhte lõikes)? Uuringu tulemusel valmivad ettepanekud ja poliitikasoovitused aitavad kujundada loometöö tasustamise nii, et tagatud oleks loomevaldkonna mitmekesisus ja areng ning loovisikute õiglane tasustamine ja sotsiaalsete grantiide kättesaadavus. 5. Isikute kategooriad, kelle andmeid Sihtrühma hinnanguline suurus on 20 000 töödeldakse ning valimi suurus inimest: • kunstniku- ja kirjanikupalga saajad perioodil Määratlege isikud/isikute rühmad, keda uurida kavatsete ning 2016-2022; kui palju neid on • loomepalka taotlenud, aga mitte saanud kunstnikud ja kirjanikud perioodil 2016-2022; • kõigi loomealade loovisikud (loometöötajad). Loometöö all käsitletakse uuringu kontekstis läbivalt avalikkusele suunatud professionaalset  tegevust kultuurivaldkonnas, mille tulemuseks on teos, millele kehtib autorikaitse ning loovisikuks isikuid, kellel sellele teosele tekivad autoriõigused (või kelle loometöö tulemusel vastavad õigused tekivad nende tööandjal). Sihtrühma alla liigitub siin professionaalne loometegevus. Uuring ei hõlma loovisikute hõivet muudes sektorites, mis ei ole seotud loominguga. Arvesse ei lähe ka ettevõtted, kus põhiosa käibest tuleb muust tegevusest. 5.1 Töödeldavate isikuandmete koosseis Töödeldavate isikuandmete koosseis on lahti kirjutatud lisas 2. Milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees-ja perenimi, terviseseisundit kirjeldavad andmed jne) Andmekoosseisu põhjendus Loometöö tasustamist puudutava problemaatika ja loomepalga mõju analüüsimisel on oluline arvesse võtta mitut loomemajanduse valdkonna eripära. Esiteks tuleb arvestada, et loomemajanduse valdkondi iseloomustab interdistsiplinaarsus ja integreerumine teiste kultuuri- ja majandusvaldkondadega, mis teeb loometöö ja loomevaldkonna piiritlemise keeruliseks. Teatud loomealad võivad olla omavahel tihedalt põimunud (nt etenduskunst ja muusika) või teiste tegevusaladega põimunud (nt kirjastamine ja reklaam). Sellest tulenevalt on loomeisikud tihti tegevad mitmel loomealal korraga või saavad sissetulekuid ja tulu ka teistest sektoritest. Teiseks tuleb silmas pidada, et loomeisikud ei ole tavapäraselt ühes töökohas põhitöökohaga töötajad vaid kasutavad erinevaid ettevõtluse ja töötamise vorme, nt tööettevõtuleping, tööleping, FIEna või äriühingu nimel tegutsemine, projektipõhine või ajutine tegevus ettevõtte või organisatsiooni juures jne. Seega on loomeisikute sissetulekute, regulaarsuse ning erinevatest töövormidest tulenevate sotiaalsete garantiide kohta selge ülevaate saamine keerukam kui teiste nö tavapärasemate ja ühetaolisemate töövormidega sektorite puhul. 6. Isikuandmete allikad Kultuuriministeeriumi andmekogud ja infosüsteemid ning Statistikaameti andmed, sh: Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid,  Rahvastikuregister, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse  EMTA ja Töötamise register,  Äriregister,  Loomeliitude andmekogu,  Eesti Kultuurkapitali toetuste andmebaas (e- kulka) ja Kultuuriministeeriumi toetuste menetlemise infosüsteem,  Eesti hariduse infosüsteem (EHIS). 7. Uuringu vajadusteks kogutud Ei, isikuandmed kustutakse/hävitatakse pärast isikuandmete säilitamine, aeg ja põhjendus kogumise eesmärgi saavutamist. 7.1 Isikuandmete umbisikustamise Unikaalse koodi loob uuringu alguses (kodeerimise) viib läbi ... Kultuuriministeerium. Teised registrid kodeerivad sama koodiga oma registrist päritud Täitke, kui vastasite eelmisele küsimusele JAH andmed. Genereeritud unikaalne kood ja isikood liiguvad vaid eri registrite vahel. 7.2 Umbisikustatud andmete koosseis, mis - säilitatakse 8. Andmesubjekti teavitamine isikuandmete Andmesubjekti teavitamine ei ole töötlemisest võimalik/põhjendatud: andmete töötlemine ei kahjusta andmesubjekti huve, sest väljund on teaduslik üldistus. 9. Isikuandmete edastamine välisriiki6 Ei Puudutab üksnes umbisikustamata andmeid Kui jah, siis täita alljärgnevad küsimused 9.1 Riigid, kuhu isikuandmeid edastatakse - Loetelu riikidest 9.2 Tingimused, mille alusel isikuandmeid - edastatakse Loetelu tingimustest (nt andmesubjekti informeeritud nõusolek, tööleping jms) 10 Teave, mille esitamist peab vastutav - töötleja vajalikuks täiendavalt esitada Näiteks teave isikuandmete kaitse eest vastutava isiku kohta) Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele. Kui Te ei ole uuringu läbiviija-füüsiline isik, siis lisage õiguslik alus taotluse allkirjastamiseks (olete teadusasutuse juht, juriidilise isiku juhatuse liige, volikirja alusel tegutsev esindaja). Taotluse lisad: Lisa 1: Volitatud töötlejate andmed x Lisa 2: Andmepäringute koosseis ja andmete liikumine x Lisa 3: Seaduse alusel loodud valdkonnapõhise eetikakomitee seisukoht (juhul, kui on - olemas) 6 Isikuandmete edastamine Eestist on lubatud üksnes sellisesse riiki, kus on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid http://ec.europa.eu/justice_home/fsj/privacy/thirdcountries/index_en.htm; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Isikuandmete kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKS-i § 18 lõike 3 ja 5 alusel. _____________________________ ____________________ (allkirjastaja ees- ja perenimi) (allkiri ja kuupäev) Tarvi Sits Kultuuriministeeriumi kantsler ALLKIRJASTATUD DIGITAALSELT Piia Viks-Binsol Volitatud töötleja (Civitta Eesti AS) poolne projektijuht ja assotsieerunud partner ALLKIRJASTATUD DIGITAALSELT Lisa nr 1 Volitatud töötlejate andmed NB! Täita ainult juhul, kui kasutatakse volitatud töötlejat/töötlejaid Vastutava töötleja töötajat ei pea volitatud töötlejana märkima. Volitatud töötleja nimi Civitta Eesti AS asutuse/äriühing/FIE nimi Registrikood või isikukood 11092241 Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade Lõõtsa 8, 11415 Tallinn aadressid Riia 24a, 51010 Tartu maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks Asu- või elukoha aadress (analoogne registrikandega) Lõõtsa 8, 11415 Tallinn Riia 24a, 51010 Tartu maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks Kontaktandmed [email protected] +372 57 852 158 telefon, e-post Civitta projektijuhid: Piia Viks-Binsol, tel +372 53 417 107 e-post: [email protected] Kadri Arrak, tel +372 57 852 158 e-post: [email protected] Loetelu volitatud töötlejatest peab olema ammendav (juhul, kui andmetöötlusprotsessi on kaasatud rohkem kui üks volitatud töötleja)